Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua kliimaminister

Rahandusministeerium kooskõlastab atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega:

1. Palume vältida direktiivi laiemat rakendamist ning muudatusi ja nende mõjusid

seletuskirjas lähemalt avada.

2. Direktiivi 2003/87/EÜ art 10 lõike 3 punkti ha kohaselt on üheks kasvuhoonegaaside

heitkoguse müügist saadud tulu kasutuseesmärgiks „to provide financial support to address

social aspects in lower- and middle-income households, including by reducing distortive

taxes, and targeted reductions of duties and charges for renewable electricity“.

Tulenevalt sellest muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 4 punktiga 4, milles

kasutatakse väljendit „moonutavad maksud“.

Esmalt tuleks kindlasti täpsustada vähemalt seletuskirjas, mida peetakse silmas moonutavate

maksude ja nende vähendamise all. Näiteks selgitada, milliste riiklike maksude (vt MKS § 3

lg 2) puhul võiks see eesmärk olla asjakohane. Kas direktiivi eesmärgist lähtuvalt ei oleks

asjakohane viidata hoopis kitsamalt teatud keskkonnatasudele, mitte Eesti maksusüsteemile

tervikuna? Seletuskirjast ei selgu, kas moonutuste all peetakse silmas energiaturu moonutusi

või mistahes maksuseadustes sätestatud kõiki maksusoodustusi, mis omal moel ühetaolist

maksustamist moonutavad (kasvõi nt madalam käibemaksumäär raamatutele ja õpikutele).

Ebaselgeks jääb, kas ka ühetaoline maksustamine võiks tähendada moonutusi. Eestis nimelt

on elektriaktsiis alati olnud ühetaoline sõltumata energiaallikatest. Viidatud puuduste tõttu ei

ole võimalik hinnata muudatustega kaasnevaid tegelikke mõjusid.

Teiseks, atmosfääriõhu kaitse seadusesse sätestatakse maksupoliitiline eesmärk vähendada

taastuvenergiast toodud elektrienergia makse. Direktiiv viitab tasude ja lõivude

vähendamisele. Maksupoliitika kujundamine on Rahandusministeeriumi pädevusalas ning

seda ei ole võimalik jäigalt atmosfääriõhu kaitse seadusega siduda. Mõistame, et ka direktiivi

Teie 19.12.2024 nr 1-4/24/6167,

KLIM/24-1342/-1K

Meie 13.01.2025 nr 1.1-11/5758-2

2

läbirääkimistel sihiti pigem muude rahaliste kohustuste vähendamist, mitte maksude

vähendamist. Palume püsida direktiivi ülevõtmisel direktiivi eesmärkide raames.

3. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 131 teksti. Kehtivas

AÕKS-s on selle sätte lõpp "….kasvuhoonegaaside heide atmosfääri", praeguses eelnõus

üksnes „KHG heide“ – palume selgitada, kas edaspidi on heite käsitlus laiem kui seni ega

piirduta ainult atmosfääri paisatava heitega? (Või oleks asjakohane jätta ka muudetava sätte

lõppu sõna „atmosfääri“?)

4. Paragrahvi 1 punktiga 18 lisatava lõike 8 korrektne sõnastus oleks „"… ei kuulu käitise

tegevusala enam… loetletud tegevusalade hulka,..." (käitis ise ei kuulugi tegevusalade hulka).

5. Lisatavas lõikes 9 on viidatud lõike 8 kohast käitajat, ent see ei ole korrektne: lg 8

käsitletakse käitist, mitte käitajat. Ühel käitajal võib olla enam kui üks käitis, seega nt kui

sama käitaja mõni käitis muudab tegevusala ega kuulu enam HKS-i, aga teine käitis kuulub

jätkuvalt HKS-i, siis käiks lg 9 üksnes tolle näites esimesena nimetatud käitise kohta, ent mitte

käitaja kõigi käitiste kohta. Ettepanek sõnastust mitmetimõistetavuse vältimiseks muuta.

6. Paragrahvi 1 punktiga 20 tehtavas muudatuses on üks viidatud tähtaegadest – 2024. a

30. juuni – juba möödas. Palume selle välja jätta.

7. Paragrahvi 1 punktiga 22 lisatava lõike 7 lõpu kohase erisuse kohaldamise alus võiks

olla konkreetsemalt määratletud, nt sätestatud investeeringuotsuse tegemise tähtaeg vmt ( "…

välja arvatud juhul, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ületab kolme aastat või kui

nende investeeringute kulud on ebaproportsionaalselt suured"). Samuti tuleks seletuskirja

lisada selgitus lõike 7 sätestatava erisuse kohaldamise eelduse kohta.

8. Paragrahvi 1 punktiga 23 lisatava § 1561 lõikes 1 ei ole praegu määratletud, et selles

lõikes käsitletud lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse tasuta – konteksti kohaselt on see

sõna puudu ja tuleks lisada. Sama kommentaar kehtib ka § 1 p 37 esitatud lisatava lõike 10

teksti kohta.

9. Paragrahvi 1 punktiga 27 lisatavas lõikes 2 kasutatav määratlus „lennundus“ on laiem

kui üle võetava direktiivi kohane „lennujaamad“, seda arvestades tagasimakse riski

vältimiseks ettepanek kasutada eelnõus direktiiviga analoogset sõnastust (lennujaamad).

10. Paragrahvi 1 punktiga 38 muudetava § 1651 lõike 3 punkti 2 sõnastust tuleb

korrigeerida, viimaks see kooskõlla direktiivi muudatusega ja vältimaks kitsendamist:

kasutada tuleks fraasi „hoonete valdkonnas“ (praeguses eelnõus toodu on sellest oluliselt

kitsam, sh ei kata juba heakskiidu saanud Eesti MF avaliku sektori hoonete energiatõhususe

programmi ulatust).

11. Paragrahvi 1 punkt 40 – ettepanek asendada energiamajanduse korralduse seaduse ja

eelnõu aluseks oleva direktiivi sõnastusega parema kooskõla huvides sõnastus „energia

ostmiseks“ sõnastusega „energiaostuvõimetuse leevendamiseks“.

3

12. Paragrahvi 1 punkt 42 – palume veenduda, kas ja mil määral on viidatud sätted seotud

Eestis AÕKS ja RES alusel toetatavate MF programmide sisu, eesmärkide ja tegevustega

(ning täiendada seletuskirja asjakohase selgitusega). Kui ei ole üheselt selge, kas kavandatud,

heaks kiidetud ja ellu viimisel olevate Eesti MF programmide elluviimist saab sellise sätte

korral kavandatud viisil jätkata, siis ettepanek RES-is kavandatud programmide tulemusliku

elluviimise võimaldamiseks see säte eelnõust välja jätta (või määratleda selle kehtivuse alguse

peale praeguste MF programmide elluviimist).

13. Teeme ettepaneku täiendada § 1 punktiga 49 lisatava lõike 9 sõnastust, kuna fraas

„lennunduse muu kui CO2 mõju“ ei ole üheselt mõistetav (lennundusel on nt mõju ka

lennureisija rahakotile, lennujaama ümbruse mürareostusele jm, neid pole siinkohal

eeldatavasti mõeldud).

14. Paragrahvi 1 punktiga 56 täiendatava paragrahvi lõikes 4 viidatud tähtaeg – 31. jaanuar

2025. a - on seaduse vastu võtmise ajaks juba möödas. Ettepanek kaaluda selle tähtaja välja

jätmist või asendamist hilisema tähtajaga. Kui lisatava paragrahvi lõikes 1 on mõeldud EL

sadamate vahelisi reise (erinevalt järgmises sättes määratletud reisidest), siis tuleks sedasi ka

üheselt mõistetavalt sõnastada.

15. Paragrahvi 1 punktiga 56 lisatava paragrahvi lõike 1 lõpus toodud määratlus

„suurendatakse Euroopa tarbijahinnaindeksi alusel“ ei ole üheselt mõistetav, kuna sättest (ega

ka seletuskirjas) ei selgu, millise aasta taset loetakse THI alusel suurendamise korral

baastasemeks (nö 100% tasemeks) ja seega millise aasta tasemega võrreldes 100€/ühik määra

suurendama hakatakse. Tegu on olulise mõjuga sättega ja see peaks olema selgelt mõistetav.

Palume sätet täiendada ning lisada selgitus seletuskirja.

16. Seletuskirja leheküljel 9 on lõik, mille sisu peame vajalikuks täpsustada (Siiski on ootus,

et kestliku lennukikütuse tootmine kasvab ning selleks, et kompenseerida kütuste hinnavahet,

võimaldatakse nende kasutajatele eraldada tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Täpsemalt

hakkab süsteemi reguleerima komisjoni delegeeritud õigusakt, mis kehtestab üksikasjalikud

reeglid iga-aastaseks kulude erinevuse arvutamiseks ja lubatud heitkoguse ühikute

eraldamiseks. Samuti kehtestab see üksikasjalikud reeglid kasvuhoonegaaside heitkoguste

arvutamiseks ning korra, kuidas võtta arvesse CO2 hindadel põhinevate stiimulite ja

tavapäraste lennukikütuste ühtlustatud madalaimal maksustamise tasemel põhinevad

stiimulid.)

Juhime tähelepanu, et aktsiisiga ei maksustata õhusõiduki kütust, välja arvatud mitteäriline

otstarve. Seetõttu jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas madalaima maksustamise taseme

all.

16. Seletuskirja leheküljel 28 on käsitletud võimalikku topelt-koormuse riski kui peaks

rakenduma IMO tasandil süsiniku tasu. Kahetsusväärselt ei selgu, mis võiks olla viidatud

riski avaldumise ligikaudne tõenäosus ning mis võiks olla Eesti seisukoht, et vältida

merendussektorile ebasoodsa konkurentsiolukorra teket.

17. Seletuskirja seitsmendas osas (tegevused, kulud, tulud) on puudu info

Keskkonnaametile uute ülesannetega seoses lisanduvast töökoormuse kohta ning sellega

seotud kulu prognoos (sh arvestuse alused). Ei selgu, kas (ja millises mahus) niisuguse kulu

katmine on kavandatud KLIM eelarveosast. Seega ei selgu, milline on seadusemuudatusega

kaasnev mõju riigieelarvele. Puudu on ka selgitus ning prognoos eelnõu § 1 p 2 alusel

sätestatavate trahvide (riigieelarvesse) laekumise suurusjärgu kohta aastas.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]

Mari Lahtmets 5885 1430

[email protected]