Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja

konkurentsivõime suurendamise toetuse

määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12

lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

§ 1. Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ muutmine

Regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–

2027 rakendamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu

viidud enne, kui projektitaotlus on kohalikule tegevusrühmale esitatud, olenemata sellest, kas

kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte.“;

2) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt:

„18) enne kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamist tekkinud kulu, välja arvatud

ettevalmistava töö kulu, mis on tekkinud alates 1. jaanuarist 2023;“;

3) paragrahvi 26 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Lõigetes 1–8 sätestatut ei kohaldata, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete

seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui

projektitoetuse taotleja korraldab riigihanke pärast projektitaotluse esitamist, teeb ta enne

projektitaotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.“;

4) paragrahvi 35 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ning toetatava tegevuse

või selle etapi eest täielikult tasumist“.

§ 2. Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027

maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“

muutmine

EELNÕU

07.01.2025

01.11.2022

01.11.2022

2

Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruses nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna

ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7 lõike 2“ tekstiosaga „, § 12 lõike 3“;

2) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 5 ja § 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõna „tehtud“ sõnaga „tekkinud“;

4) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üksteisest sõltumatute“;

5) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „hinnapakkuja nime“ tekstiosaga

„, registrikoodi“ ja § 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Hinnapakkumuseks loetakse ka muu dokument, millest peavad selguma nimetatud andmed,

välja arvatud taotleja nimi, hinnapakkuja registrikood ja töö, teenuse või vara käibemaksuta

maksumus.“;

6) paragrahvi 7 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ega omavahel“;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ilma intressita“ tekstiosaga „, sealhulgas

maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress,“;

8) paragrahvi 9 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, mida tõendavad taotleja makstud

tööjõukulud nimetatud töötaja kohta“;

9) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 10 jäetakse välja sõnad „või ehitusteatis“;

10) paragrahvi 13 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „25“ arvuga „30“;

11) paragrahvi 13 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ning krediidihinnet“;

12) paragrahvi 13 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „20“ arvuga „15“;

13) paragrahvi 13 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja kas projekt viiakse ellu linnas,

linnaga piirnevas asustusüksuses või linnaga mittepiirnevas kaugemas asustusüksuses“;

14) paragrahvi 13 lõike 9 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2,50“ tekstiosaga „2,30“ ning punktis

2 asendatakse tekstiosa „2,00“ tekstiosaga „1,80“.

§ 3. Paragrahvi 2 punktides 4, 6 ja 9 sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta

28. augustist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

3

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/11

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja

konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_LEADER_konkurentsivoime.pdf;

2. Seletuskiri, SK_LEADER_konkurentsivoime.pdf.

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; MTÜ Eesti

LEADER Liit.

Allar Korjas

+372 625 6162

[email protected]

Helen Palginõmm

+372 625 6260

[email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri

LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse

määruste muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri LEADERi strateegia

rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine“ (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi

ELÜPS) § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Eelnõuga muudetakse kahte regionaalministri määrust seoses taotlejatele esitatavate nõuete

ning toetuse andjale pandud ülesannete lihtsustamisega. Muudatused tehakse järgmistes

määrustes:

 regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine” (edaspidi LEADERi määrus);

 regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruses nr 19 „Perioodi 2023–2027

maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ (edaspidi

konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu

osakonna peaspetsialist Allar Korjas (tel 625 6162, [email protected]), peaspetsialist Urmas

Kase (tel 5885 1489, [email protected]) ja valdkonnajuht Kai Kalmann-Jotautas (tel 625

6136, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale on teinud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (tel

625 6260, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse LEADERi määrust.

Rakendamise käigus ilmnenud asjaoludest tulenevalt muudetakse LEADERi määruses

paindlikumaks toetatava tegevusega alustamise, riigihankega seotud toimingute tegemise ning

projektitoetuse saamiseks maksetaotluse esitamise nõuded.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse projektitoetuse taotlejatele paindlikumaks toetatava

tegevusega alustamise nõue.

Punktiga 1 sätestatakse LEADERi määruse § 24 lõige 10 uues sõnastuses. Kehtiva sätte

kohaselt ei või tegevusega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla

võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem

kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval.

Rakendamise käigus on ilmnenud, et riigiabi ergutava mõju nõudest lähtudes sõnastatud

LEADERi määruse § 24 lõige 10 on liiga jäik, sest selle kohaselt ei saa heaks kiita selliseid

projektitaotlusi, kus enne projektitaotluse esitamist on tegevuse ühe osaga juba alustatud. Nt ei

saanud heaks kiita sellist projekti, kus toetust küsiti hoone püstitamise jaoks kui olemas oli juba

hoone vundament, sest hoone püstitamine on ehitusseadustiku mõttes terviktegevus, mille

2

tulemusel tekib olemuslikult uus hoone – st püstitamine hõlmab kõiki ehitustöid, mis viivad

selleni, et valmib hoone. Seega, kas mingi tegevus on toetatava tegevuse osa, ei sõltu sellest,

kas selle tegevuse kulud hüvitatakse toetusest või mitte, mis tähendab seda, et toetatava

tegevuse alustamise kontekstis vaadatakse kogu tegevust ja tegevuse eesmärki tervikuna.

Muudatus on põhjendatud ka seetõttu, et LEADERi projektitoetust antakse üldjuhul vähese

tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023), tähenduses, millele ergutava mõju nõue ei kohaldu. LEADERi

projektitoetust võib anda ka riigiabina komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega

tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 327, 21.12.2022, lk 1‒81), artiklite 60 ja 61 tähenduses, kuid nimetatud määruse artikli

6 lõike 5 punktis p on sätestatud LEADERile erand, mille kohaselt ergutava mõju nõuet ei

kohaldata.

Seega edaspidi võib muudatuse järgselt toetatava tegevusega olla alustatud, kuid see ei tohi olla

füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui projektitaotlus on kohalikule

tegevusrühmale esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on

tehtud või mitte. Siinkohal tuleb arvestada eelnõu punktis 2 sätestatud muudatust, mille

kohaselt on abikõblikud ehk toetusega hüvitatakse ainult tegevuse sellised kulud, mis ei ole

tekkinud enne projektitaotluse esitamist. See tähendab, et tegevusega võib olla küll alustatud,

kuid abikõblikud on ja toetusega hüvitatakse ainult tegevuse sellised kulud, mis tekivad pärast

seda kui projektitaotlus on kohalikule tegevusrühmale esitatud. Erandiks on ettevalmistav töö,

mis võib olla lõpetatud enne kui taotlus kohalikule tegevusrühmale esitatakse ja mille tekkinud

kulu on abikõlblik alates 01.01.2023. Eelnimetatud nõuded kehtestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr

1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 86 lõike 4 teise ja

kolmanda lõigu alusel.

Allolevas tabelis on LEADERi määruse § 24 lõikes 10 tehtava muudatuse selgitamiseks toodud

näited.

Tabel. Tegevuste näited vana ja uue nõude kohaldumisel

Tegevuse kirjeldus Vana nõue Uus nõue

Eesmärk püstitada uus

hoone. Hoone vundament on

enne projektitaotluse

esitamist valmis.

Projektitoetust küsitakse

ülejäänud hoone ehitamiseks.

Tegevus ei ole toetatav, kuna

uue hoone ehitamisega, mille

kohta projektitoetust

taotletakse, on juba alustatud

enne taotluse esitamist.

Tegevus on toetatav, kuna

uue hoone ehitamine ei ole

füüsiliselt lõpule viidud.

Projektitoetusega hüvitatakse

ainult need tegevused,

millega alustatakse ja mille

osas tekivad kulud peale

toetuse taotluse esitamist.

Eesmärk rekonstrueerida

hoone esimene korrus.

Põranda töödega on enne

projektitaotluse esitamist

juba alustatud, kuid

Tegevus ei ole toetatav, kuna

rekonstrueerimistöödega on

juba alustatud enne

projektitaotluse esitamist.

Tegevus on toetatav.

Toetusega hüvitatakse ainult

nende rekonstrueerimistööde

kulud, millega alustatakse ja

seejuures mille kulud tekivad

peale taotluse esitamist.

3

töövõtjale ei ole veel maksed

tehtud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse LEADERi määruse § 26 lõike 9 teisest lausest välja need

nõuded, mis sätestavad projektitoetuse taotlejale, millisel ajahetkel peab ta tegema turu-uuringu

ja korraldama hanke. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab hankijast projektitoetuse taotleja tegema

enne projektitaotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt ning pärast

projektitaotluse esitamist korraldama hanke riigihangete seaduse kohaselt. Kui projektitoetuse

taotleja korraldab riigihanke pärast projektitaotluse esitamist, teeb ta enne projektitaotluse

esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt. Seega on muudatus projektitoetuse

taotlejatele soodustav, sest nt kui taotleja leiab, et tema jaoks on otstarbekam ja kiirem, kui ta

viib kogu hankemenetluse läbi enne projektitoetuse taotluse esitamist, siis on ta sellega täitnud

kulude mõistlikkuse väljaselgitamise kohustuse.

Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse LEADERi määruse § 35 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast välja

nõue, et projektitoetuse saaja saab maksetaotluse esitada alles pärast seda, kui toetatava

tegevuse või selle etapi eest on täielikult tasutud. Säte viiakse kooskõlla LEADERis kasutatava

lihtsustatud kulumudeli ehk kindlasummalise makse põhimõttega, mille kohaselt toetuse

väljamaksmise etapis kuludokumente ei küsita ning toetatava tegevuse elluviimise eest

maksmist ei kontrollita. Seega ei ole asjakohane nõuda projektitoetuse maksmise etapis

toetatava tegevuse või selle etapi eest täielikku tasumist. Projektitoetuse maksmiseks peab

olema tõendatud toetatava tegevuse või selle etapi täielik elluviimine. Projektitoetuse saaja

peab esitama dokumendid, mis tõendavad, et tegevus või selle etapp on ellu viidud ning

eesmärk on täidetud ja tulemus on saavutatud.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määrust.

Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse muudatused on tingitud vajadusest

lihtsustada toetuse taotlemist, vähendada toetuse kasutamisele seatud piiranguid ja täpsustada

taotluste hindamisel kasutatavaid hindamiskriteeriumeid.

Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse

preambulit ning lisatakse ELÜPS § 12 lõikes 3 sätestatud volitusnorm, mille kohaselt

ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas tingimused, millistel

juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris, kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Kuna konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 kohaselt peab

taotleja tõendama toetatavate tegevuste kulude mõistliku maksumuse ehk korraldama

ostumenetluse, milleks sõltuvalt tegevusest ja maksumusest on küsida ja saada teatud arv

hinnapakkumusi, mille põhjal koostab eelarveprojekti, siis on muudatus põhjendatud.

Eelnõu § 2 punkti 2 muudatuste järgselt laieneb toetatavate tegevuste ja taotlejate ring.

Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 4 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.

Edaspidi võimaldatakse toetust taotleda investeeringuteks ka rentimisega seotud tegevusalal.

Nt võimaldab muudatus toetuse saajatel anda toetuse abil soetatud tarkvaralahendus klientidele

kasutamiseks litsentsi alusel – nt taotlejast hulgimüügi ettevõtjal, logistikaettevõtjal või

inseneriettevõtjal on võimalik lubada klientidel litsentsi alusel kasutada asjakohast osa

tarkvarast seoses klientide toodetega. Kehtiv sõnastus seda ei võimaldanud, sest EMTAK-i

kohaselt kuulub intellektuaalomandi, sealhulgas tarkvaralahenduse tasu eest kasutamiseks

andmine ja litsentsitasu saamine rentimise tegevusala alla, mis oli seni määruse kohaselt

mitteabikõlblik tegevusala. Muudatus laiendab ettevõtjate võimalusi kasutada toetust IT-

4

rakenduste kasutuselevõtmiseks ja konkurentsivõimet tõstvate uute innovaatiliste teenuste

juurutamiseks.

Kehtetuks tunnistatakse ka konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 9 lõige 3. Seega

on edaspidi võimalik toetust saada ka sellistel ettevõtjatel, kelle põhitegevusala jooksval

majandusaastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal on olnud

kinnisvaraalane tegevus, finants- ja kindlustustegevus, hasartmängude ja kihlvedude

korraldamine või juriidilised toimingud ja nõustamine. Muudatus on vajalik, kuna ei ole

põhjendatud lähtuda taotleja varasemast tegevusalast, vaid oluline on see, mis tegevusalaga on

seotud taotleja poolt elluviidav kavandatav toetatav tegevus. Muudatus leevendab taotlejale

esitatavaid nõudeid ja avab rohkematele ettevõtjatele võimaluse toetust taotleda.

Eelnõu § 2 punktiga 3 viiakse sõnastus kooskõlla raamatupidamisliku terminiga „tekkinud

kulu“ (varem tehtud kulu), mis võtab arvesse ka tekkepõhist raamatupidamist, milles tulud ja

kulud kajastatakse nende tekkimise ajal, sõltumata raha liikumisest.

Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 6 lihtsustatakse taotleja ja toetuse andja koormuse vähendamiseks

hinnapakkumustega seotud nõudeid. Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7

lõigete 2 ja 7 sõnastuste kohaselt ei tohi taotleja esitada Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 mõistes omavahel seotud

pakkujatelt saadud hinnapakkumusi. Praktikas on taotlejal väga keeruline kui mitte võimatu

tuvastada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 toodud seoseid hinnapakkujate vahel. Võimalike

seoste väljaselgitamine on väga suur ressursikulu ka PRIA-le, kuid kellel on ostetavate asjade

hinna kooskõlas turuhinnaga olemise osas kindluse saamiseks võimalik võtta arvesse taotleja

poolt taotlusele lisatud pakkumuste kõrval lisaks muid allikaid. Sellega on maandatud risk

võimaliku hinnamanipulatsiooni osas omavahel seotud pakkujate korral. Eelnevat arvesse

võttes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 kirjeldatud kõigi seoste välistamine pakkumuste

küsimisel ebaproportsionaalne abinõu ja määruse muudatustega sellest loobutakse.

Eelnõu § 2 punkti 5 kohaselt täpsustatakse ja leevendatakse konkurentsivõime suurendamise

toetuse määruse § 7 lõikes 4 sätestatud hinnapakkumusele esitatavaid sisunõudeid.

Edaspidi peab olema hinnapakkumusel kirjas ka hinnapakkuja registrikood. See on vajalik

hinnapakkuja üheseks tuvastamiseks.

Edaspidi loetakse hinnapakkumuseks ka muu dokument, milleks võib olla nt veebipoe

väljatrükk pdf-vormingus, kuvatõmmis töö, teenuse või kauba müüja veebilehelt või muu

dokument, mis sisaldab vähemalt hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga

maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele

spetsifikatsioonile. Selline muu dokument ei pea sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja

registrikoodi ja töö, teenuse või vara käibemaksuta maksumust. Muudatuse vajalikkus ilmnes

sekkumiste rakendamise käigus. Nt veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul on

aktsepteeritav, kui kontaktandmete osas selgub vähemalt hinnapakkuja veebilehekülje aadress,

kust toote või teenuse hinda on uuritud ning vastav veebipoe väljatrükk või kuvatõmmis

pärineb. Selliste dokumentide puhul ei saa eeldada, et alati selgub hinnapakkuja aadress või

telefoni number. Kuvatõmmiseid saab teha veebipoe erinevatelt lehekülgedelt ja need siis ühte

faili kokku koondada. See võimaldab detailsemat teavet dokumendil kajastada, et

projektitaotluse menetlejal oleks kogu terviklik teave koheselt kättesaadav. Hinnapakkuja nime

puhul tasub olla tähelepanelik selles osas, et lisaks kaubamärgile peaks dokumendist olema

leitav ka ettevõtja nimi, kelle veebileheküljelt dokument välja prinditi või alla laeti või

kuvatõmmis tehti. Veebilehekülje väljatrükil on hinnapakkumuse väljastamise kuupäevaks

dokumendi printimise või allalaadimise kuupäev. Kuvatõmmise puhul jääb pildile arvuti

5

ekraanil olev kuupäev ja kellaaeg. Kui kuvatõmmiseid lõigatakse ühte faili kokku, siis tuleb

lisada ise kuupäev või saab ka aluseks võtta dokumenti koostamise kuupäeva, mis on leitav

dokumendi tehnilistest andmetest. Veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul ei ole

võimalik tihtilugu saada teavet käibemaksuta maksumuse kohta, seetõttu peab kindlasti

kajastama andmed käibemaksuga maksumuse kohta. Rahvusvahelistelt veebilehtedelt tellides

on soovitatav teave käibemaksu kohta selgitada toetuse taotluses lisateabena. Muudatus on

vajalik, sest kaubandus liigub järjest enam e-keskkonda ning sageli on e-poe (eriti piiritaguse

veebipoe) hinnad soodsamad kui ettevõtjalt otse küsitud hinnapakkumus, kuna selle

ettevalmistamisega kaasneb lisatöö.

Eelnõu § 2 punkti 7 kohaselt täpsustatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse

§ 9 lõike 1 punkti 1. Varasema sõnastuse kohaselt pidi toetuse taotleja riikliku maksu võlg ilma

intressita olema väiksem kui 100 eurot. Uue sõnastuse kohaselt peab toetuse taotlejal olema

riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, väiksem

kui 100 eurot. Muudatus tehakse arvestades praktikat ja maksukorralduse seaduses sätestatud

maksuvõlga puudutavat käsitlust. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt on

maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel, õigus taotleda maksuhaldurilt

tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade

puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri

hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem

kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta

ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata

maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur.

Eelnõu § 2 punkti 8 kohaselt korrigeeritakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse

§ 9 lõike 2 punkti 4 sõnastust, mille kohaselt peab taotlejal olema taotluse esitamisele vahetult

eelnenud mõlema kahe majandusaasta jooksul aasta ringi olema täidetud vähemalt üks

töölepingu alusel töötava töötaja töökoht. Senise sõnastuse kohaselt loeti töökoha olemasolu

tõenduseks taotleja makstud tööjõukulud nimetatud töötaja kohta. Tööjõukulude tasumise

tõendamine on seotud märkimisväärse täiendava töökoormusega nii PRIA-e kui Maksu- ja

Tolliametile. PRIA-l on võimalik lähtuda äriregistrist kättesaadavates majandusaasta

aruannetes töötajate arvu kohta toodud andmetest. Küsitavuste ilmnemise korral on PRIA-l

võimalik teha täiendavaid kontrolle vastavalt vajadusele. Muudatus aitab vähendada PRIA ja

MTA töökoormust ning lühendada taotluste menetlemiseks kuluvat aega.

Eelnõu § 2 punktiga 9 parandatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 11

lõike 2 punkti 10 sõnastust selliselt, et taotlejale oleks üheselt mõistetav tema kohustus lisada

taotlusele ehitise ehitamise korral üksnes vähemalt põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui

see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 2 punktidega 10–14 tehakse muudatused taotluste hindamise sätetes.

Punktidega 10 ja 12 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 13

lõigetes 3 ja 6 sätestatud hindamiskriteeriumite osakaale taotluse koondhindest.

Esimese hindamiskriteeriumi „projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele“ osakaalu

suurendatakse, mis on edaspidi 30% koondhindest (varem 25%) ja neljanda

hindamiskriteeriumi „projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ning taotleja jaoks

uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või taotleja

ressursitõhususe parandamisega“ osakaalu vähendatakse, mis on edaspidi 15% koondhindest

(varem 20%). Sellega tagatakse, et piisavalt suure mõjuga projekt saab rahastatud sõltumata

sellest, kas ta viiakse ellu eelistatud piirkonnas. Muudatus loob paremad võimalused toetuse

6

saamiseks taotlejatel, kes viivad projekti ellu mujal kui neljanda hindamiskriteeriumi

alamkriteeriumites sätestatud eelistatud piirkonnas.

Punktiga 11 täpsustatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 13 lõike 5 punkti

2. Edaspidi ei arvestata taotleja finantsvõimekuse hindamisel finantsprognoosi põhjal leitavat

krediidihinnet, kuna nimetatud näitaja lisaväärtus hinde kujundamisel on väike. Adekvaatne

pilt ettevõtja finantsolukorrast on võimalik saada muid finantsnäitajaid koosmõjus hinnates.

Muudatus vähendab koormust taotluste ettevalmistamisel ja taotluste menetlemisel.

Punktiga 13 täpsustatakse, mida hinnatakse neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi

puhul – projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule. Eesmärk on hindamisel arvestada

kuivõrd aitab projekti elluviimine kaasa töökohtade loomisele kaugemal suurematest

tõmbekeskustest. Suuremateks tõmbekeskusteks on üldjuhul linnad, kuid mitte kõik linnad ei

ole suured tõmbekeskused. Sellest tulenevalt loobutakse jäigast sõnastusest, mille kohaselt

arvestatakse hindamisel projekti elluviimise asukoha seotust linna kui asustusüksusega.

Muudatus loob paremad võimalused toetuse saamiseks ettevõtjatele, kes viivad oma projekti

ellu maapiirkonnas asuvates väikelinnades või nende vahetus läheduses.

Punktiga 14 leevendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 13 lõike 9

punktides 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriumite miinimumnõudeid. Edaspidi on taotluse

koondhinde miinimumnõudeks hinne 2,30 (varem 2,50) ning esimese, teise ja kolmanda iga

hindamiskriteeriumi miinimumnõudeks hinne 1,80 (varem 2,00). Muudatus viiakse sisse

taotluste hindamise praktika põhjal. Muudatuse tulemusena avaneb rohkematel ettevõtjatel

võimalus toetuse kasutamiseks.

Paragrahviga 3 sätestatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõigete 2 ja

7 ning § 11 lõike 2 punkti 10 soodustavate muudatuste kohaldamine tagasiulatuvalt alates 2024.

aasta 28. augustist, mil algas selle toetuse taotluste vastuvõtt. See tähendab, et taotlejal oli

võimalik esitada hinnapakkumusi ka pakkujatelt, kes võisid olla omavahel seotud

tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Samuti oli taotlejal ehitise ehitamise korral vaja

taotlusega koos esitada üksnes vähemalt põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui see on

nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Muudatused jõustatakse tagasiulatuvalt seetõttu, et taotlejad

oleksid võrdselt koheldud. Muudatus toob kaasa taotlejate õiguste laienemise ja sellega ei rikuta

õiguskindluse põhimõtet ning on positiivne kõigile neile taotlejatele, kes taotlemise hetkel

soodustavatele muudatustele ei vastanud, võimaldades ka neil toetust saada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

3) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk

1–78);

4) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

7

Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused on toetuse saajatele positiivse mõjuga. Kõik muudatused

leevendavad kehtestatud nõudeid ning avardavad toetuse saajate võimalusi toetuse

kasutamiseks ja vähendavad nii toetuse saajate kui toetuse andja koormust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Määruse

rakendamine ei too kaasa lisategevusi PRIA-le ning seega kulutusi PRIA majandamiskuludele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja MTÜ-le Eesti LEADER Liit.