Otsus

<

OTSUS Vaidlustusasja number 238-24/264103 Otsuse kuupäev 13.01.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Ühispakkujate Kingent Management OÜ, Telinekataja AS,

Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ vaidlustus Tallinna Strateegiakeskuse riigihankes „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“ (viitenumber 264103) (edaspidi ka Riigihange) osades 1, 2, 4 ja 5 tehtud otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustajad, ühispakkujad Kingent Management OÜ, Telinekataja AS, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ, esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Kaspar Kaljurand Hankija, Tallinna Strateegiakeskus, esindaja Kai Randlaine Kolmandad isikud Eventech OÜ (esindaja juhatuse liige Tuuli Susi), RGB Baltic OÜ, Strikken OÜ ja Amazing Productions OÜ

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Riigihangete seaduse § 192 lg 3 p-i 7 alusel jätta ühispakkujate Kingent Management OÜ, Telinekataja AS, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ vaidlustus Riigihanke osas 4 tehtud Tallinna Strateegiakeskuse otsuse suhtes läbi vaatamata.

2. Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 4 alusel jätta ühispakkujate Kingent Management OÜ, Telinekataja AS, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ vaidlustus rahuldamata.

3. Riigihangete seaduse § 198 lg 3 alusel jätta ühispakkujate Kingent Management OÜ, Telinekataja AS, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ vaidlustusmenetluse kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

2 (54)

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 12.06.2024 avaldas Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbi viidavad riigihanke „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“ (viitenumber 264103) eelteate. Riigihange on jagatud järgmisteks osadeks: Osa 1 - Heli- valgus- ja videotehniline teenindamine (keeruline produktsioon) Osa 2 - Heli- valgus- ja videotehniline teenindamine (lihtsam produktsioon) Osa 3 - Lavalahendused koos teenindusega Osa 4 - Telkide ja inventari lahendused koos teenindusega Osa 5 - Tehnilise produktsiooni täisteenus 2. 02.12.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Kingent Management OÜ, Telinekataja AS, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ (edaspidi ka Vaidlustajad) vaidlustus järgmistele Hankija 20.11.2024 otsustele:

 osas 1 lükata tagasi ühispakkujate Kingent Management OÜ, Telinekataja OÜ, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ pakkumus ning tunnistada edukaks Eventech OÜ ja RGB Baltic OÜ pakkumused;

 osas 2 lükata tagasi ühispakkujate Kingent Management OÜ, Telinekataja OÜ, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ pakkumus ning tunnistada edukaks Eventech OÜ, Strikken OÜ ja RGB Baltic OÜ pakkumused;

 osas 4 tunnistada menetlus kehtetuks;  osas 5 tunnistada edukaks Eventech OÜ ja Amazing Productions OÜ pakkumused.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 09.12.2024 kirjaga nr 12.2-10/238 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 12.12.2024. ja neile vastamiseks 17.12.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustajad, teiseks tähtpäevaks Hankija. 08.01.2024 teatas vaidlustuskomisjon uue otsuse avalikult teatavaks tegemise aja, menetlusosaliste esindajad kinnitasid sellest teada saamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustajad, Kingent Management OÜ, Telinekataja AS, Cuuclub OÜ ja Funrent OÜ, põhjendavad vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija hindas ebaõigesti Vaidlustajate poolt osades 1 ja 2 nimetatud projektijuhi R.J. varasemat kogemust. Ainus põhjus, miks Hankija tunnistas osa 4 kehtetuks, tulenes asjaolust, et tal polnud RHAD Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ p-is 1.1.2 toodu tõttu võimalik edukaks

3 (54)

tunnistada mitte ühtegi pakkumust. Osa 4 protokollis toodud hinnangud Vaidlustajate pakkumuse kohta on ilmselgelt põhjendamatud. Osas 5 Hankija antud väärtuspunktid Vaidlustajate esitatud pakkumusele on põhjendamatult madalad. 4.2. Osade 1 ja 2 põhjenduste kohaselt ei vasta Vaidlustajate projektijuht R.J. vastavustingimustes toodud nõuetele, kuna tema ülesanded referentsprojektide puhul ei hõlmanud helitehnilist teenindamist, Hankija hinnangul ei hõlmanud neljast projektist kahe puhul (Eesti Laul 2024 ja Weekend Festival 2022) projektijuhi ülesanded helitehnilist teenindamist. Eesti Laul 2024 projekti puhul tugines Hankija nimetatud järelduse tegemisel Vaidlustajate antud 29.08.2024 selgitustele (vaidlustuse lisa 91) ning projekti kontaktisikult saadud infole (vaidlustuse lisa 10). Weekend Festival 2022 projekti puhul tugines Hankija viidatud järelduse tegemisel üksnes projekti kontaktisikult saadud infole (vaidlustuse lisa 11) ning Vaidlustajatelt täiendavat selgitust ei küsinud. 4.2.1. Weekend Festival 2022 R.J. osales selles projektis talle kuuluva äriühingu Cuuclub OÜ (kes on üks Vaidlustajatest) kaudu. Äriühing rentis projekti kahele lavale (Future Stage ja Yle X Stage) heli-, valgus ja videotehnika ja osutas järgmisi teenuseid: transport, paigaldus, tehniline teenindus üritusel ning demontaaž pärast üritust. R.J. ülesannete hulka kuulusid muu hulgas: 1) suhtlemine ürituse kontaktisikutega, pakutud tehniliste lahenduste, sealhulgas helitehnilise lahenduse kooskõlastamine; 2) renditava tehnika komplekteerimine ja logistika korraldamine; 3) tehnilise meeskonna komplekteerimine ja töö korraldamine; 4) tehnilise meeskonna transpordi, majutuse ja toitlustuse korraldamine; 5) tehnika paigutusplaanide, paigaldus- ja demontaaži ajakavade koostamine ja kooskõlastamine ürituse esindajate ning tehnilise meeskonnaga; 6) professionaalse (heli)tehnilise teenuse tagamine ürituse kahel laval. R.J. osalemine projektil ning seeläbi vastamine vastavustingimustes sätestatud nõuetele osade 1 ja 2 projektijuhi osas on tõendatud järgmiselt: 1) Cuuclub OÜ 16.06.2022 arve nr 0184-22 Weekend Festival 2022 projekti korraldajafirmale All Things Live Oy (vaidlustuse lisa 12). Arvel on mh märgitud teenustena „Sound and Lighting services WKND festival Yle X stage“, „Sound and Lighting services WKND festival Future stage“ ehk „Heli- ja valgusteenus WKND festival Yle X lava“ ja „Heli- ja valgusteenus WKND festival Future lava“; 2) maksekorraldus eelviidatud arve tasumise kohta All Things Live Oy poolt (Lisa 13); 3) Weekend Festival 2022 projektis Cuuclub OÜ ning R.J. juhtimise all osalenud helitehnikute kinnituskirja (vaidlustuse lisa 14). Kinnituskirjast tulenevalt kinnitavad tehnikud, et R.J. oli kogu Cuuclub OÜ poolt üritusele Weekend Festival 2022 tarnitud helitehnilise produktsiooni

1 Vaidlustajad paluvad Riigihangete vaidlustuskomisjonil mitte edastada viidatud dokumenti kolmandatele isikutele, kuivõrd see sisaldab Vaidlustajate ärisaladust.

4 (54)

projektijuht, teostades mitmeid sellega seotud tegevusi, mille täpsem kirjeldus on toodud kinnituskirjas. Hankija poolt 17.09.2024 ja 18.09.2024 saadud vastustest Weekend Festival 2022 pole võimalik järeldada, nagu R.J.-l vajaminevat kogemust poleks. Hankija küsimuste peale vastas kontaktisik H.L. kahe äärmiselt lakoonilise vastusega: „Ja R.J. on ok“ ja et R.J. „tegi platsi valgus ja paari lava projekte“ (lisa 11). Ilma Vaidlustajatelt täiendavat selgitust küsimata järeldas Hankija saadud vastustest, et R.J. ei teinud Weekend Festival 2022 helitehnilist teenindamist. Olgugi, et H.L. tegelikult kinnitas, et R.J. tegi paari lava (pidades silmas eelmainitud Yle X lava ja Future lava) projekte. 4.2.2. Eesti Laul 2024 Vaidlustajad kinnitasid 29.08.2024 selgituses, et projektijuhti R.J. ülesanded selles projektis hõlmasid ka helitehnilist teenindamist. Vaidlustajad kirjutasid (lisa 9): „Üritusel Eesti Laul 2024 oli R.J. tegevuste hulgas lisaks lava-, valguse- ja videotehnilise produktsioonile ning lava- ja valguskujunduse loomisele ka helitehnilist teenindamist ja produktsioon sealhulgas paigaldustööde planeerimine, riputuspunktide planeerimine, helitehnika paigutus põrandal jne.“ Hankija ei ole põhjendanud, mis põhjusel talle Vaidlustajate selgitusest ei piisanud või mis andis Hankijale alust kahelda, et projektijuhi tegevus Eesti Laul 2024 projektis helitehnilist teenindamist ei hõlmanud (olgugi, et Vaidlustajad seda Hankijale kinnitasid). Vaidlustajad rõhutavad, et Hankija ei nõudnud Vaidlustajatelt R.J. kogemuse kohta tõendeid, vaid esitasid sisuliselt „kas-küsimuse“. Vaidlustajad olid sunnitud koguma projektijuhi R.J. referentstööde tõendamiseks lisatõendeid. Näiteks kinnitas O.-K. V. järgmisi asjaolusid (vaidlustuse lisa 15): „R.J. on osalenud Eesti Laulu korraldamisel juba alates 2012. aastast. R.J.-l on suur kogemus selle ürituse tehnilise produktsiooni korraldamisel, sealhulgas helitehnilise teeninduse valdkonnas. Sellest lähtuvalt on teised tehnilise produktsiooni valdkonnad, nagu näiteks helitehniline teenindamine ja tele otseülekanne, olnud R.J. poolt koordineeritud ja juhitud juba alates 2012. aastast ning niisamuti 2024. aastal. Aastate jooksul on Eesti Laulu peakorraldaja Eesti Rahvusringhääling rentinud helitehnikat ja tehnilist tiimi erinevatelt rendifirmadelt. Kuid kõikidel nendel aastatel, sealhulgas 2024. aastal, on kogu lavatehnilist ja sealhulgas helitehnilise teeninduse ettevalmistust ja tööd üritusel koordineerinud R.J. Üritusel Eesti Laul 2024 olid R.J. juhitud järgmised olulised tegevused helitehnilise teeninduse valdkonnas: (i) helilahenduste lava ruumi projekteerimine, (ii) helilahenduse tööks vajalike voolulahenduste tagamine, (iii) helitehnilise teeninduse tööks vajalike ajagraafikute korraldamine, (iv) helilahenduste jaoks vajalike pindade (front of house ja back of house) planeerimine ja (v) heliinstallatsiooniga seonduvate probleemide lahendamine. R.J.-l on kogemus üritusel Eesti Laul 2024 tehnilise produktsiooni valdkonnas heli-, valgus- ja videotehnilise teenindamise projektijuhina.“ O.-K.V. on äriühingu Estonian Music Industry OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (vaidlustuse lisa 16). Sellelt äriühingult rentis Eesti Laul 2024 ürituse korraldaja Eesti Rahvusringhääling kontsertheli helitehnika. Järelikult on O.-K.V. vahetult seotud Eesti Laul 2024 helitehnilise

5 (54)

teenindamisega ning on kompetentne andma hinnangut, et R.J. kogemus Eesti Laul 2024 üritusega seoses vastab vastavustingimuses nõutule. Eelolevat kinnitas ka K.V., kes oli Eesti Laul 2024 projekti artistide mänedžer ja kontsertide korraldaja. 24.11.2024 vastuses kinnitab K.V., et olles R.J.-ga aastaid koos töötanud, saab ta kinnitada samu asjaolusid, nagu on toodud ülal O.-K.V. vastuse puhul (vaidlustuse lisa 17). Eesti Laul 2024 produtsent R.V. kinnitas Vaidlustajatele samuti, et lisaks lava- ja valguslahendusele korraldas R.J. ka helilahenduste ruumi projekteerimise, helilahenduse tööks vajalike voolulahenduste tagamise, helitehnilise teeninduse tööks vajalike ajagraafikute korraldamise, helilahenduste jaoks vajalike pindade (front of house ja back of house) planeerimise ja heliinstallatsiooniga seonduvate probleemide lahendamise (vaidlustuse lisa 18). Tuleb panna tähele, et R.V. on see sama kontaktisik, kellelt küsis lisaküsimuse ka Hankija (vaidlustuse lisa 11). Järelikult – Hankija esitatud küsimuse ebatäpsuse tõttu sai Hankija vastuse, millest talle võis jääda õigustamatult mulje, et R.J.-l pole vajaminevat kogemust, kuigi mistahes täiendava päringu tegemise puhul oleks Hankija vajamineva info saanud. Vaidlustajate seisukohti kinnitab ka Eesti Laul 2024 otseülekannete pearežissöör M.M., avaldades samuti, et R.J.-l on nii heli-, valgus- kui ka videotehnilise juhtimise kogemus (vaidlustuse lisa 19). Ühtlasi andis M.M. hinnangu, et R.J. on nimetatud valdkondade juhtimisega imeliselt hakkama saanud. 4.2.3.Vaidlustuskomisjon ei saa jätta vaidlustust osade 1 ja 2 ulatuses rahuldamata üksnes põhjusel, et Vaidlustajad esitavad täiendavad tõendid ja selgitused R.J. varasemat kogemust puudutavas osas vaidlustusmenetluses, st samad selgitused ei olnud pakkumuse osaks. Hankijal tulnuks selgituste küsimisel täpsustada, kas Hankija ootab Vaidlustajatelt vastuseks ka R.J. varasemat kogemust puudutavaid tõendeid. Selle asemel edastas Hankija Vaidlustajatele vaid lakoonilise sisuga küsimuse: „Palun täpsustage, kas tegevused sisaldasid ka helitehnilist teenindamist, et hankija saaks hinnata projektijuhi kogemuse vastavust vastavustingimuses sätestatud nõuetele?“ Vaidlustajatelt ei saanud oodata, et nad esitaksid sellele küsimusele vastuseks ka R.J. varasemat kogemust puudutavaid tõendeid. 4.2.4. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et mitmeti mõistetava hanketingimuse tõlgendamisel tuleb eelistada pakkujale soodsamat tõlgendust. Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 otsuses 3-23-2245, p-is 15 kirjutatakse, et mitmeti mõistetavuse olukorras tuleb eelistada tõlgendust, mis oleks pakkujatele soodsaim ja vähimal viisil koormav ning sedasi, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine hankel võimalikult väheste piirangutega. Vastavustingimuste nõue helitehnilise teenindamise kohta on kahtluseta sõnastuselt umbmäärane. Kõik pakkumuses R.J. referentstöödena viidatud tööd hõlmasid helitehnilist teenindamist ning Vaidlustajad kinnitasid ka 29.08.2024 täpsustuses, et ka Eesti Laul 2024 projekti puhul see niiviisi oli. Kusjuures Weekend Festival 2022 puhul eeldasid Vaidlustajad pärast 29.08.2024 küsimustele vastamist, et selles osas Hankija probleeme ei näe, kuna vastavat selgitust ei küsinud (erinevalt Eesti Laul 2024 projektist). Vaidlustajatele jääb arusaamatuks, kuidas sai Hankija järeldada talle kättesaadava info valguses, nagu R.J. viidatud projektide puhul tal vastav kogemus puuduks.

6 (54)

4.2.5. Vaidlustajate esitatud tõendid ei muuda pakkumust. Vaidlustusmenetluses (või muul ajal pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva) täiendava tõendi esiletoomine on keelatud üksnes juhul, kui sellega muudetakse pakkumust (mutatis mutandis Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 otsus 3-21-722, p 16). Antud juhul ei muuda lisatud tõendid pakkumust – Vaidlustajate väljatoodud projektijuht jääb samaks, samuti jäävad samaks tema väidetud referentstööd. Eraldi tuleb võtta arvesse sedagi, et Hankija ei kohustanud RHAD-s pakkujaid esitama projektijuhi referentstööde kohta tõendeid, vaid üksnes viited projektidele, milles projektijuht on osalenud. Teisisõnu – projektijuhi R.J. vastavustingimustele vastav kogemus oli olemas pakkumuse esitamise seisuga ning siinsega Vaidlustajad ei muuda ühtegi pakkumuses toodu asjaolu. 4.3. RHAD Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ p 1.5 sätestab, et alamkriteeriumis „Teostuse terviklikkus“ hinnatakse korralduslike etappide ja tööde kirjelduses sisalduma pidavaid (i) tegevusi ettevalmistusetapis, (ii) tegevusi ülesehitusel ja ürituse ajal, (iii) tegevusi peale üritust ning (iv) võimalikke riske projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalusi. 1 väärtuspunktiga hinnatakse proovitööd järgmises olukorras: „Korralduslike tööde ja etappide ning riskide maandamise kirjeldus on suures osas puudulik, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi oma valdkonnast töö teostamiseks ja/või ei vasta tegevusplaan suures osas hankija ootustele, ürituse kontseptsioonile ja esinejate vajadustele, mistõttu ei ole võimalik projekti soovitud kujul ellu viia.“ 4.3.1. Vaidlustajad on seisukohal, et Hankija seisukohad Vaidlustajate pakkumuses toodu hindamisel on põhjendamatud. 4.3.1.1. Üheski RHAD dokumendis pole sätestatud, milline peaks vormiliselt tööde kirjeldus välja nägema. Pakkujad said kirjelduse koostamisel lähtuda üksnes RHAD Lisas 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ toodust, st eelviidatud üldsõnalisest juhisest kirjeldada tööprotsessi. Kordamata eeltoodut, tuleb ka siin arvestada vaidlustus- ja kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb umbmäärase hanketingimuse sisustamisel eelistada tõlgendust, mis on pakkujale soodsam. Sellegipoolest, Vaidlustajad esitasid piisava tööprotsesside kirjelduse. Pakkumuse osaks olevas dokumendis „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 4.doc“ sisaldub p-is 3 konkreetne tegevuskava iga tööetapi kirjeldamiseks. P-des 3.1, 3.2 ja 3.3 kirjeldavad Vaidlustajad eraldi nii tegevusi ürituse ettevalmistamise etapis, ürituse ajal kui ka üritusejärgses etapis. Samuti sisaldub piisav kirjeldus koos vastava visualiseeriva materjaliga Pakkumuse osaks olevas dokumendis „Osa 4 Proovitöö eskiis.pdf“, mis on viidatud dokumendi „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 4.doc“ p-is 1. Hankija pole osa 4 protokollis põhjendanud, milles seisneb Vaidlustajate esitatud kirjelduse ebapiisavus, vaid on lakooniliselt leidnud, et tööde kirjeldusest pole võimalik välja lugeda, kuidas toimub telkide ja mööbli paigaldamise protsess Vabaduse väljakule. Samas ei näe ükski RHAD tingimus ette, et pakkuja peaks sellise konkreetsusastmega tegevusi kirjeldama. Teisisõnu – Hankija on osa 4 protokollis hinnanud hoopis midagi muud, kui seda, mida RHAD tingimustega pakkujatelt nõudis. Osa 4 protokollist peaks nähtuma, millistele alustele Hankija otsused tuginevad (Riigikohtu 28.11.2012 otsus 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-iga 3 ning mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus 3-20-1198, p 21).

7 (54)

4.3.1.2. Ükski RHAD dokument peale Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja metoodika“ ei sätesta, mida peaks riskianalüüs alamkriteeriumis „Teostuse terviklikkus“ sisaldama. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika sätestavad, et pakkujal tuleb välja tuua vaid „võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalused“. Hankija ei ole seadnud mistahes täpsemaid kriteeriume või lävendit, millele pakkuja antud sisend peaks vastama. Vaidlustajad esitasid piisava riskianalüüsi. Pakkumuse osaks olevas dokumendis „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 4.doc“ sisaldub p-is 3.4 viide dokumendile „Riskianalüüs.pdf“. Selles dokumendis on toodud kümnel lehel välja põhjalik käsitlus erinevatest riskidest ning nende maandamise võimalustest. Hankija ei ole ka riskianalüüsiga seonduvalt põhjendanud, mis põhjusel võiks Vaidlustajate esitatud riskianalüüsi pidada ebapiisavaks (eriti arvestades riskianalüüsi mahtu). Hankija on piirdunud põhjendamata seisukohaga, mis liiatigi sisaldab endas kriitikat aspektide kohta, mille osas RHAD-st ei nähtu, et pakkujatelt oleks sellekohast infot oodatud. Osa 4 protokollist peaks nähtuma, millistele alustele Hankija otsused tuginevad (Riigikohtu 28.11.2012 otsus 3- 3-1-45-12, p 29). Hankija ei ole välja toonud, miks on riskianalüüs ebapiisav. 4.3.2. Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p- iga 3 ning mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus 3-20-1198, p 21). 4.3.3. Hankija otsuste kontrollimiseks tellisid Vaidlustajad analüüsi ka T.K-lt (edaspidi T.K. analüüs) (Lisa 20)2. T.K.on äärmiselt pikaajalise ja põhjaliku kogemusega telerežissöör, olles korraldanud selliseid projekte nagu näiteks Eurovisiooni lauluvõistlus Tallinnas 2001. aastal, osalenud Eurovisiooni lauluvõistluste korraldamisel nt Riias, Istanbulis, Ateenas, Helsingis, Belgradis, Moskvas, Oslos, Lissabonis ja Tel Avivis, korraldanud erinevaid spordiprojekte (UEFA, Olümpiamängud jne). Samuti on ta olnud režissöör neljal korral Eesti Laulu kontserdil (2020, 2021, 2023, 2024) (vaidlustuse lisa 21). T.K. analüüs kinnitab, et Vaidlustajate riskianalüüs on piisav. Seda põhjusel, et polnud rõhutatud vajadust analüüsida eraldi konkreetsete toimumispaikadega seonduvaid riske ning kuna Vaidlustajad tõid välja üle 60 erineva riskide maandamise võimaluse, ei saanud Hankija pidada seda analüüsi puudulikuks. 4.3.4. RHAD tingimused on pärast jõustumist eelhaldusaktina riigihankemenetluse menetlusosaliste jaoks täitmiseks kohustuslikud, st siduvad (Riigikohtu 28.11.2012 otsus 3-3- 1-45-12, p 29; Riigikohtu 29.11.2012 otsus 3-3-1-29-12, p 16). Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsuses asjas C496/99, punktis 115 kirjutatakse, et hankija on iseenda sätestatud reeglitega (RHAD) seotud kõikide otsuste tegemisel. Riigikohus on sama lahendit tõlgendanud sedasi, et hankija poolt RHAD täitmine tagab RHS §-s 3 toodud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise (Riigikohtu 12.10.2011 otsus asjas 3-3-1-3111, p 16 teine lõik). Eelnev tähendab, et kui Hankija on kehtestanud umbmääraste, liiga üldiste või ebapiisavate määratlustega RHAD tingimused (nagu nähtavasti hindamiskriteeriumite ja -metoodika puhul), siis ei saa Hankija ka ise pärast RHAD jõustumist (st pakkumuste esitamise tähtpäeva) nendest tingimustest enam kõrvalekaldeid teha. Teisisõnu – Hankija ei saanud õiguspäraselt

2 Vaidlustajad märgivad, et T.K. arvamus on antud peamiselt Osa 5 kohta, kuid riskianalüüsi puudutavas osas on see relevantne ka Osaga 4 seoses.

8 (54)

(st ilma RHS §-s 3 toodut rikkumata) Osa 4 protokollis heita Vaidlustajatele ette puudusi tingimuste osas, mida ta ise RHAD-s ei sätestanud. 4.3.5. Vaidlustajate hinnangul on ilmne, et kummalgi juhul (st nii tööprotsessi kirjelduse kui riskianalüüsi) ei pidanud Hankija kinni enese poolt RHAD Lisa 5 „Hindamisprotsessid ja - metoodika“ toodust. Alapeatükis „Teostuse terviklikkus“ pidi hindama korralduslike etappide ja tööde kirjelduses sisalduma pidavaid (i) tegevusi ettevalmistusetapis, (ii) tegevusi ülesehitusel ja ürituse ajal, (iii) tegevusi peale üritust ning (iv) võimalikke riske projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalusi. Kõik need tingimused Pakkumuses sisalduvadki. Seevastu on Hankija osa 4 protokollis viidanud aspektidele (Vabaduse väljak, mööbli paigaldamine jne), mida RHAD ei sätesta. 4.4. Hankija hinnang Vaidlustajate pakkumusele osas 5 on põhjendamatu. Hankija põhjendused Esiteks, Hankija andis „Täislahenduse“ alamkriteeriumis Pakkumusele 25 väärtuspunkti (maksimaalne on 35) järgmistel põhjustel:

1) Intercom lahendus on puudu; 2) puudu on ülekande tehnika, ilma milleta ei ole võimalik üritusest YouTube kanalile

ülekannet teha; 3) pakutud fotonurga lahendus ei sobi kokku ürituse kontseptsiooniga, sest tegemist on

pressialaga, aga pakutud on meelelahutusüritustele mõeldud fotonurga lahendus. Teiseks, Hankija andis „Teostuse terviklikkuse“ alamkriteeriumi alapunktis „Projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldus ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks“ Pakkumusele 10 väärtuspunkti (maksimaalne on 15) põhjustel, projektimeeskond ei ole täielikult läbimõeldud: meeskonnaliikmete arv ei ole sellise suurusega ürituse korraldamiseks reaalne, 50 inimest proovitöös kirjeldatud ürituse läbiviimiseks on igati üle pakutud, kõigile neile ei ole sellel üritusel tööd. Pakkuja on tööaega ja -mahtu valesti arvestanud. Kolmandaks, Hankija andis „Teostuse terviklikkuse“ alamkriteeriumi alapunktis „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ Vaidlustajate pakkumusele 1 väärtuspunkti (maksimaalne on 20) järgmistel põhjustel:

1) reaalsed tööprotsessid kirjeldamata, ei ole võimalik hinnata, kuidas ettevõte kavatseb projekti teostada või kas saab sellega hakkama;

2) tööde kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas toimub tehnika ja inventari paigaldus sündmuskohta, kuidas on planeeritud tehnilise teenindamise protsessid proovide ja ürituse ajal, millises järjekorras need tööd on planeeritud teostada jms;

3) lisatud riskianalüüs kirjeldab üldiseid riske, kuid ei ole seotud proovitöös kirjeldatud ürituse ega ka selleks planeeritud sündmuskohaga.

4.4.1. Pakkumuses on Intercom lahendus olemas. Pakkumuse osaks oleva dokumendi „Lisa 25 Osa V Näidispakkumus“ ridadelt 17-19 on näha järgmised helitehnilise lahenduse seadmed: raadioside vastuvõtjad Shure PSM900-P9T, kõrva-siseste monitoride süsteem Shure PSM1000-10R, kõrvamonitoride võimendid Behringer P1, helipult Midas 32R. Tegemist ongi seadmetega, mis võimaldavad Intercom lahendust õhtujuhtidele juhiste jagamiseks, ehk hankes nõutud „õhtujuhtidele Intercom lahendus kõrva FOHiga ühenduseks“. T.K. analüüsis selgitatakse järgmist (lisa 20): „Pakkumuses on kirjeldatud esinejatele vajalikud „Shure PSM1000-10R“ kõrva monitor vastuvõtjad, helipuldid Yamaha CL5 ja Midas M32R. Nende

9 (54)

mainitud seadmete abil on teostatav Intercom ühendus FOH’ist esineja kõrvasidesse. Esineja kõrvasidesse saavad FOH’ist rääkida režissöör või teised tiimiliikmed.“ Järelikult on Hankija etteheide viidatud osas põhjendamatu. 4.4.2. Pakkumuse osaks oleva dokumendi „Lisa 25 Osa V Näidispakkumus“ ridadelt 86-87 on näha videopult Black Magic Production Studio 4K ja arvuti videosisenditega. Tegemist ongi seadmetega, mis võimaldavad tehnilise lahenduse ka YouTube kanalile ülekande tegemiseks. Järelikult on Hankija etteheide viidatud osas põhjendamatu. T.K. analüüsis selgitatakse järgmist (lisa 20): „Tehnoloogiliselt toimub Youtube live ülekandestriimi moodustamine Youtube Studio kaudu ja genereeritud Stream key abil valitud arvutile striimimisõiguse andmisega. Youtube ülekandestriimi kodeerimisarvuti eripäraks ongi videosisendi olemasolu. Pakkumuses on välja toodud 3 video sisendiga arvutit, mis annab võimaluse ka tagavara arvuti ja striimi seadistamiseks. Seega ei vasta tõele, et Youtube kanalile ülekande tegemise tehnika oleks puudu.“ Järelikult on Hankija vastupidist väljendav etteheide põhjendamatu. 4.4.3. Pakkumuses esitatud fotonurk vastab RHAD-s toodud tingimustele. Esitatud fotoseina lahendus on esitatud Pakkumuse dokumendis „Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“, leheküljel 26. T.K. analüüsis märgitakse eeltooduga seonduvalt järgmist (lisa 20): „Arusaamatuks jääb, millise kriteeriumi alusel väidab hankija, et pakutud ei ole sobilik pressiala fotonurgaks. Pigem on hankija poolt kirjeldatud parameetrite alusel üheselt selge, et pakutud fotonurga lahendus on sobilik.“ Järelikult on Hankija etteheited fotoseinaga seonduvalt põhjendamatud. Hankija etteheide ei seondu RHAD tingimustega. Hankija heidab ette, et fotonurga lahendus ei sobi kokku ürituse kontseptsiooniga, sest tegemist on pressialaga, aga pakutud on meelelahutusüritustele mõeldud fotonurga lahendus. Sellist hindamiskriteeriumi RHAD ette ei näe. RHAD tingimus näeb ette fotonurga olemasolu ning toob näidiseks välja väga sarnase lahenduse sellele, mille esitasid Vaidlustajad pakkumuses. Hankija seisukohast jääb arusaam, et Hankija peab iseenda poolt pakkujatele esitatud näidislahendust ürituse kontseptsiooniga sobimatuks. Vaidlustajad kordavad, et vaidlustus- ja kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et mitmeti mõistetava hanketingimuse tõlgendamisel tuleb eelistada pakkujale soodsamat tõlgendust (vaidlustuskomisjoni 05.06.2017 otsus 73-17/183856, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsus 3-17-1639, p 14). Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 otsuses 3-23-2245, p-is 15 kirjutatakse, et mitmeti mõistetavuse olukorras tuleb eelistada tõlgendust, mis oleks pakkujatele soodsaim ja vähimal viisil koormav ning sedasi, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine hankel võimalikult väheste piirangutega. 4.4.4. Hankija eksib Vaidlustajate pakkumuses välja toodud meeskonnaliikmete arvu (ürituse kohta) arvestamisel. Hankija väidab, nagu oleks Vaidlustajad pakkunud ürituse korraldamiseks 50 inimest. Tegelikult nähtub pakkumuse dokumendi „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 5.docx“ p-ist 2, et kuigi Vaidlustajad on tõepoolest nimetanud kokku 50 inimest, siis 21 töötaja puhul on märgitud, et sündmusel nad ei osale. Need isikud on kaasatud vaid tehnika montaažiks ja demontaažiks. Sellise tööjaotuse eesmärk on tagada montaaži ja demontaaži maksimaalne sujumine sündmusele eelnevalt ning sellele järgnevalt. Vaidlustajad rõhutavad, et selline sujuvus on vajalik juba ainuüksi seepärast, et proovitöö formaadiks oli kahe erineva sündmuse sujuv korraldus samas ruumis ühe päeva jooksul, millega kaasnes saali ja lava ümberehitus kolmel korral, milleks on eelduslikult väga vähe aega. Asjaolu, et osa 5 protokollis väidab Hankija, justkui oleks Vaidlustajad lubanud

10 (54)

sündmuse teenindamiseks 50-liikmelist meeskonda, ilmestab, et Hankija tegelikult ei süvenenud Vaidlustajate pakkumusse. T.K. analüüs täiendab eeltoodud seisukohti järgmiselt (vaidlustuse lisa 20): „Hankija on siinkohal unustanud korraks, et tegemist on ühispakkumusega, et erinevatel pakkumise osapooltel on oma paigaldustiimid ja rendihinna suurus ei ole otseses sõltuvuses paigaldustiimide suurusest vaid pakkujate harilikust logistikakorraldusest. Hankija on siin alahinnanud pakkujate kollektiivset kogemust sarnaste ürituste tootmisel ja jõudnud valele järeldusele.“ Sündmuse vahetul teenindamisel osaleb Vaidlustajate poolt komplekteeritud 29-liikmeline meeskond, mitte Hankija poolt väidetud 50-liikmeline meeskond. Järelikult ei vasta tõele Hankija etteheide, nagu oleks Vaidlustajad hinnanud valesti sündmuse teenindamiseks vajaminevat tööaega ja -mahtu. Vaidlustajad komplekteerisid meeskonna vastavalt sündmuse programmi tehnilise lahenduse keerukusele, tagamaks sujuva ja professionaalse tehnilise teenuse kõrgeimal tasemel. Isegi juhul, kui Vaidlustajad oleksid näinud sündmuse teenindamiseks ette 50-liikmelise meeskonna, ei tulene mitte ühestki RHAD tingimusest, et see võiks olla aluseks pakkumuse vastava alajaotise väärtuspunktide vähendamisele. See viis, kuidas pakkuja nõuetele vastavat teenust osutab ning millises hulgas töötajaid selleks kasutab, on RHAD alusel jäetud pakkuja otsustada. Teisisõnu – isegi kui Vaidlustajad oleksid näinud ette sündmuse ajal 50-liikmelise meeskonna olemasolu, ei saaks see RHAD-st tulenevalt olla iseseisvaks aluseks, et Pakkumusele antavaid väärtuspunkte vähendada. 4.4.5. Üheski RHAD dokumendis pole sätestatud, milline peaks vormiliselt tööprotsesside täpne kirjeldus välja nägema. Pakkujad said kirjelduse koostamisel lähtuda üksnes RHAD Lisas 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ toodust, st eelviidatud üldsõnalisest juhisest kirjeldada tööprotsessi. Kordamata eeltoodut, tuleb ka siin arvestada vaidlustus- ja kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb umbmäärase hanketingimuse sisustamisel eelistada tõlgendust, mis on pakkujale soodsam. Sellegipoolest, Vaidlustajad esitasid piisava tööprotsesside kirjelduse. Pakkumuse osaks olevas dokumendis „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus13392897_OSA 5.doc“ sisaldub p- is 3 konkreetne tegevuskava iga tööetapi kirjeldamiseks. P-des 3.1, 3.2 ja 3.3 kirjeldavad Vaidlustajad eraldi nii tegevusi ürituse ettevalmistamise etapis, ürituse ajal kui ka üritusejärgses etapis. Samuti sisaldub piisav kirjeldus koos vastava visualiseeriva materjaliga Pakkumuse osaks olevas dokumendis „Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“, mis on viidatud dokumendi „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 5.doc“ p-is 1. Hankija pole osa 5 protokollis põhjendanud, milles seisneb Vaidlustajate esitatud kirjelduse ebapiisavus, vaid on lakooniliselt leidnud, et tööde kirjeldusest pole võimalik hinnata, kuidas Vaidlustajad kavatsevad projekti teostada. Samas ei näe ükski RHAD tingimus ette, et pakkuja peaks sellise konkreetsusastmega tegevusi kirjeldama. Teisisõnu – Hankija on osa 5 protokollis hinnanud hoopis midagi muud, kui seda, mida RHAD tingimustega pakkujatelt nõudis. Osa 5 protokollist peaks nähtuma, millistele alustele Hankija otsused tuginevad (Riigikohtu 28.11.2012 otsus 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 punktiga 3 ning mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda

11 (54)

põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus 3-20-1198, p 21). T.K. analüüsis selgitatakse tööprotsessidega seonduvat järgmiselt (lisa 20): „Hankija dokumentides on määratletud, et pakkuja produktsiooni täisteenuse kirjeldus peab sisaldama „meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks“. Hankija teeb hindamisprotokolli koostades järelduse, et antud sõnastuse järgi peab pakkumus ka sisaldama tööprotsesside kirjeldust, et „kuidas toimub tehnika- ja inventari paigaldus sündmuskohta, kuidas on planeeritud tehnilise teenindamise protsessid proovide ja ürituse ajal“. See järeldus ei ole paraku tulenev hankedokumentidest kirjeldatust ja seega on pakkumuses esitatud ja eelpool mainitud 50 meeskonnaliikme tööde ja vastutusalade kirjeldus piisav ja vastav hankedokumentides nõutule.“ 4.4.6. Ükski RHAD dokument peale Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ ei sätesta, mida peaks riskianalüüs alamkriteeriumis „Teostuse terviklikkus“ sisaldama. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika sätestavad, et pakkujal tuleb välja tuua vaid „võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalused“. Hankija ei ole seadnud mistahes täpsemaid kriteeriume või lävendit, millele pakkuja antud sisend peaks vastama. Vaidlustajad esitasid piisava riskianalüüsi. Pakkumuse osaks olevas dokumendis „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 5.doc“ sisaldub p-is 3.4 viide dokumendile „Riskianalüüs.pdf“. Selles dokumendis on toodud kümnel lehel välja põhjalik käsitlus erinevatest riskidest ning nende maandamise võimalustest. Hankija ei ole ka riskianalüüsiga seonduvalt põhjendanud, mis põhjusel võiks Vaidlustajate esitatud riskianalüüsi pidada ebapiisavaks. Hankija on piirdunud põhjendamata seisukohaga, mis liiatigi sisaldab endas kriitikat aspektide kohta, mille osas RHAD-st ei nähtu, et pakkujatelt oleks sellekohast infot oodatud. Osa 4 protokollist peaks nähtuma, millistele alustele hankija otsused tuginevad (Riigikohtu 28.11.2012 otsus 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 punktiga 3 ning mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas 3-20-1198, p 21). T.K. analüüsi järgi on Hankija etteheited Vaidlustajate esitatud riskianalüüsile põhjendamatud järgmistel põhjendustel (lisa 20): „Hankija dokumentides on määratletud, et pakkuja produktsiooni täisteenuse kirjeldus peab sisaldama „võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi”. Esiteks on üldised riskid alati seotud ka konkreetse proovitöös kirjeldatud ürituse ja ka planeeritud sündmuskohaga. Teiseks ei olnud hankija poolt rõhutatud vajadust eraldi analüüsida Kruiisiterminaliga ja Spordiaastat kokkuvõtva rahvusvahelise konverentsiga seonduvaid unikaalseid riske. Pakkuja on riskianalüüsis toonud välja üle 60 erineva riskide maandamise võimaluse ja ei ole õiglane hinnata seda kokkuvõtvalt vaid 1 punktiga.“ 4.4.7. Kui Hankija on kehtestanud umbmääraste, liiga üldiste või ebapiisavate määratlustega RHAD tingimused (nagu nähtavasti hindamiskriteeriumite ja -metoodika puhul), siis ei saa Hankija ka ise pärast RHAD jõustumist (st pakkumuste esitamise tähtpäeva) nendest tingimustest enam kõrvalekaldeid teha. Teisisõnu – Hankija ei saanud õiguspäraselt (st ilma RHS §-s 3 toodut rikkumata) osa 5 protokollis heita Vaidlustajatele ette puudusi tingimuste osas, mida ta ise RHAD-s ei sätestanud. See puudutab eelkõige „Teostuse terviklikkuse“

12 (54)

alamkriteeriumi alapunktis „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ Pakkumusele 1 väärtuspunkti, „Teostuse terviklikkuse“ alamkriteeriumi alapunktis „Projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldus ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks“ pakkumusele 10 väärtuspunkti andmist ning seisukohta, nagu poleks Vaidlustajate välja pakutud fotonurga kontseptsioon sobilik. 4.4.8. Vaidlustajate hinnangul on eeltoodu pinnalt ilmne, et Hankija ei pidanud kinni enese poolt RHAD Lisa 5 „Hindamisprotsessid ja -metoodika“ toodust. Alapeatükis „Teostuse terviklikkus“ pidi hindama korralduslike etappide ja tööde kirjelduses sisalduma pidavaid (i) tegevusi ettevalmistusetapis, (ii) tegevusi ülesehitusel ja ürituse ajal, (iii) tegevusi peale üritust ning (iv) võimalikke riske projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalusi. Kõik need tingimused Pakkumuses sisalduvadki. Seevastu on Hankija osa 5 protokollis viidanud aspektidele, mida RHAD ei sätesta. Sama kehtib ka fotonurka puudutava kohta ning selle kohta, nagu oleks Vaidlustajad esitanud hankele liiga suure korraldusmeeskonna. Hankija tegevus on vastuolus eelviidatud kohtupraktikaga. 4.5. Vaidlustajate täiendavad seisukohad. 4.5.1. Eventech OÜ 06.12.2024 vastusest ei tulene mitte ühtegi sellist asjaolu ega järeldust, mis võimaldaks asuda vaidlustuses toodust erinevale seisukohale. Vaidlustuses tõendasid Vaidlustajad üksikasjalikult, et nende esitatud spetsialistil R.J.-l on mh ka helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus (st vastavustingimustes nõutav kogemus), samas kui Eventech OÜ väited on tõendamata ning suures osas asjassepuutumatud ning oletuslikud. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada Eventech OÜ poolt üksnes vahendlikult esitatud seisukohti Eventech OÜ meeskonna poolt. Taoline esitusviis ei võimalda lugeda esitatud väidet tõendatuks, kuna pole teada, millised konkreetsed isikud, millal ning millises kontekstis midagi taolist võisid väita. Eriti arvestades, et vastukaaluks on vaidlustusele lisatud konkreetsed dokumentaalsed tõendid. Pole võimalik mööda vaadata asjaolust, et Eventech OÜ väited R.J. varasema kogemuse kohta võivad olla mõjutatud soovist mitte võimaldada enda konkurendil hankes osaleda. Eventech OÜ paljasõnaline väide on ebaõige juba ainuüksi seepärast, et Eventech OÜ vastuses märgitud O.-K. V. kinnitas isiklikult, et R.J.-l on vajaminev helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus olemas (vaidlustuse lisa 15). Eventech OÜ väited seoses küsimustega, kellelt rentis Estonian Music Industry OÜ helitehnikat, ei puutu antud vaidlustusasja lahendamisel tähtsust. Hankes nõuti, et pakkujal oleks olemas töötaja, kel on kindlaksmääratud perioodi jooksul mh helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus. Eventech OÜ kirjeldab enda vastuses seevastu seda, et Eventech OÜ rentis tehnikat O.-K. V. äriühingule. Kuidas see seondub vastavustingimustega, Eventech OÜ ei selgita. Vaidlustuses esitasid Vaidlustajad ammendavad seisukohad ja tõendid, et Weekend Festival 2022 sündmusel korraldas R.J. kahe lava puhul mh helitehnilise teenindamise projektijuhtimist. Eventech OÜ üldsõnaline väide ka mõne kolmanda ettevõtja tegutsemise kohta toiminud sündmusel on ühelt poolt tõendamata, kuid teiselt poolt ei välista ka viidatud Leedu ettevõtte osalemine sündmusel (nt mõne teise lava juures) tähtsust, kuivõrd hankes toodud vastavustingimustele vastamist R.J. poolt sellise asjaolu esinemine ei mõjutaks.

13 (54)

4.5.2. Hankija seisukoht seoses R.J. varasema kogemusega Eesti Laul 2024 sündmusel on ekslik. R.J.-l on Eesti Laul 2024 sündmuselt olemas vajaminev kogemus helitehnilise teenindamise projektijuhina. Seda kinnitab nii Eesti Laul 2024 produtsent kui ka R.J.-ga kokku puutunud spetsialistid. Hankija väited, nagu ei oleks R.V. kinnitanud R.J. vajaminevat kogemust, kuidas teiste asjassepuutuvate isikute seisukohti ei tuleks arvestada või kuidas R.J. töökogemus on välistatud pelgalt põhjusel, et tema nime pole sündmuse salvestuse lõputiitrites märgitud, ei ole veenvad ning on lihtsasti ümber lükatud. R.J.-l on Eesti Laul 2024 sündmuselt olemas osades 1 ja 2 nõutud kogemus mh helitehnilise teenindamise projektijuhtimise valdkonnas. 4.5.2.1. R.J. vajalik kogemus on tõendatud kolme erineva Eesti Laul 2024 sündmusega seotud isiku kinnituskirjadega, kellest üks on seesama Eesti Laul 2024 produtsent R.V., kellega kontakteerus ka Hankija ise. Hankija ei saa sellises olukorras tõsiseltvõetavalt väita, et tema algne järeldus R.J. töökogemuse osas võinuks olla õige. Kuna Hankija seadis kahtluse alla ka Vaidlustajate poolt esitatud R.V. kinnituskirja, pidasid Vaidlustajad vajalikuks koguda selles küsimuses veel täiendav kinnituskiri. 10.12.2024 edastas ühispakkuja Kingent Management OÜ juhatuse liige R.V.-le järgmise täiendava küsimuse (lisa 1): „Kas jagad meie seisukohta, et R.J.-l on üritusest Eesti Laul 2024 tehnilise produktsiooni valdkonnas helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus?“. Sellele küsimusele vastas R.V. ühemõtteliselt (vt lisa 1): „Jah, kinnitan, et R.J.-l on Eesti Laul 2024 tehnilise produktsiooni valdkonnas helitehnilise projektijuhtimise kogemus.“ Eeltoodu ei jäta mistahes tõlgendusruumi selleks, et võiks veel täiendavalt kahelda R.J. projektijuhtimise kogemusega Eesti Laul 2024 sündmusel helitehnilise teenindamise valdkonnas. Hankija eksimus tulenes suure tõenäosusega viisist, kuidas Hankija algselt R.J. CV-s viidatud kontaktisikute poole pöördus. Hankija esitatud küsimustest esimene oli esitatud umbmääraselt, paludes R.V.-l ise kirjeldada R.J. tehtud töid. On igati mõistetav, et sellisele küsimusele vastab adressaat viisil, kus lähtub üksnes sündmusel Cuuclub OÜ-ga sõlmitud lepingust, mitte R.J. tegelikust panusest (mh koostöös O.-K. V.-ga). Ka teisele küsimusele vastamisel lähtus R.V. sellest, et helitehnilise teenuse jaoks oli tal sõlmitud leping Estonian Music Industry OÜ-ga, kelle juhiks on O.-K. V.. Riigihanke vastavustingimused aga ei käsitlenud mitte helitehnika renti, vaid projektijuhtimise kogemust. Eeltoodud minetused antud vastustes R.V. enda vastustega Vaidlustajatele parandaski. Juba vaidlustuse lisaks 18 olnud vastuses kirjutab R.V. selgelt, et lisaks lava- ja valguslahendusele korraldas R.J. ka helitehnilise teenindamise. Eeltoodu valguses on selge, et Hankija küsis umbmääraseid küsimusi, millele täpse vastuse andmine (teadmata, mille tõttu Hankija üldse infot vajab) oligi keeruline. Samas vastas R.V. Vaidlustajate päringule ühemõtteliselt, et R.J.-l on hankes nõutud kogemus olemas. 4.5.2.2. Hankija väide, nagu oleks R.J. töökogemust kinnitavad isikud kõrvalised, on eksitav. Mõistmatuks jääb Hankija väide seoses tõendiallika vajadusega olla Cuuclub OÜ ja ERR-i vahelise lepingu osapooleks. Ühelt poolt on selline väide põhjendamatu seetõttu, et Vaidlustajate pakkumuse lisaks olnud CV-s ei väitnud R.J. seost Cuuclub OÜ alt helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemuse kohta, vaid viitas enda isiklikule kogemusele. Selle asjaolu mitteeristamine muudab Hankija järelduste õigsuse kaheldavaks. Teiselt poolt ei sisaldu RHAD nõuet selle kohta, et Vaidlustajate vastavust vastavustingimustele Osade 1 ja 2 projektijuhti puudutavas osas võiks tugineda ainult ERR-i ja mistahes muu isiku

14 (54)

seisukohtadele. Selline kitsendus oleks otseses vastuolus Hankija uurimiskohustusega, mille olemasolu Hankija ei vaidlusta. Vaidlustajate hinnangul on R.V. poolt antud vaidlustusele ja siinsele dokumendile lisatud kinnituskirjad piisavad, et tõendada Vaidlustajate vastavust hanke Osade 1 ja 2 vastavustingimustele. Kaudselt viitab teiste isikute (eeskätt O.-K.V.) antud kinnituskirjade olulisusele ka Eventech OÜ 06.12.2024 vastus. Seal väidab Eventech OÜ et ka neile teadaolevalt oli helitehnilise teenindamisega seotud O.-K.V., kes omakorda väidab (vaidlustuse lisa 15), et R.J.-l on olemas helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus. Hankija on vastuses eraldi viidanud ka sellele, et kui R.J.-l tõepoolest oleks olnud Eesti Laul 2024 sündmusel helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus, siis oleks ta sellena välja toodud ka sündmuse salvestuse lõputiitrites. Vaidlustajatele ei ole teada, miks on tiitrid esitatud sellisel viisil, kuid Hankija arutluskäik iseenesest ei saa mitte kuidagi mõjutada käesolevas asjas tehtavaid järeldusi R.J. töökogemuse kohta. Ühelt poolt on selge, et prevaleerib R.J. tegelik töökogemus, mitte lõputiitritest nähtuv. Tähtis on seegi, et pole teada, millise informatsiooni alusel ning kes lõputiitrite nimekirja kujundab. Teiselt poolt, nagu Hankija ka ise välja toob, on helirežissöörina märgitud O.-K.V. Siin on tähtis tähele panna, et osade 1 ja 2 vastavustingimuseks ei olnud helirežissööri kogemus, vaid projektijuhtimise kogemus ning et režissöör O.-K.V. isiklikult kinnitas, et R.J.-l on helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus olemas. 4.5.3. Hankija seisukoht seoses R.J. varasema kogemusega Weekend Festival 2022 sündmusel on ekslik. Hankija ei kogunud Vaidlustajatelt Weekend Festival 2022 sündmusega seoses mistahes selgitust. Sündmuse korraldajalt saadud vastus viitab, et R.J.-l on osades 1 ja 2 nõutud kogemus helitehnilise teenindamise projektijuhi kogemus olemas. Vaidlustusele lisatud tõendid kinnitavad sama järeldust veelgi. Hankija vastuses toodud paljasõnaline kriitika, nagu ei kinnitaks sündmuse korraldaja mistahes vastuväideteta tasutud helitehnilise teenindamise arved ning R.J. juhtimise all tegutsenud helitehnikute kinnitused R.J. vajalikku töökogemust, ei anna alust asuda Vaidlustuses toodust teistsugustele järeldustele. 4.5.3.1. Hankija jättis Weekend Festival 2022 sündmusega seoses Vaidlustajatelt selgituse (erinevalt Eesti Laul 2024 sündmusest) küsimata põhjusel, et ainuüksi mittevastavus Eesti Laul 2024 sündmust puudutavas osas toonuks kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Hankija sedasorti käsitlus on hämmastav. Ühelt poolt möönab Hankija sellega ka ise, et tal puudus mistahes huvi saada teada, kas R.J.-l tegelikult vajaminev kogemus olemas on. Teiselt poolt on tegemist sedavõrd suure menetlusliku minetusega, mis välistab osaliselt hilisema kohtuliku kontrolli Hankija otsustuse üle. Hankija tõttu pole võimalik praegu enam aru saada, kas Hankija oleks Vaidlustajatelt selgituse saamisel otsustanud teistmoodi, kui vaidlustatud otsustes. 4.5.3.2. Hankija enda poolt saadud vastus Weekend Festival 2022 sündmuse kontaktisikult ei väida, et R.J.-l osade 1 ja 2 vastavustingimustes nõutud kogemus puuduks. Hankija küsimuste peale kirjutas kontaktisik H.L., et R.J. tegi üritusel paari lava projekte. Nende „paari lava“ kohta Vaidlustajad vaidlustuse täpsustasidki, et tegemist oli Yle X ja Future lavadega. Kui Hankija oleks soostunud Vaidlustajatelt küsima Weekend Festival 2022 sündmuse kohta selgitust, oleksid Vaidlustajad saanud seda täpsustada.

15 (54)

4.5.3.3. Hankija väidab vastuses, et vaidlustuse lisa 12 ei tõenda R.J. kogemust helitehnilise teenindamise projektijuhi valdkonnas. Hankija selline väide on esitatud pelgalt vaidlustuskomisjoni eksitamiseks, eeskätt järgmistel põhjustel: (i) R.J. on Cuuclub OÜ juhatuse liige ning ainus isik ühingus, kes omab helitehnilise teenindamise projektijuhtimise pädevust; (ii) Cuuclub OÜ tegevusalaks on EMTAK registri kohaselt „Lavakunsti abitegevused“; (iii) vaidlustuses viidatud arvel on märgitud tehtud tegevusteks heli- ja valgusteenuse osutamine. Hankija paljasõnaline väide, nagu poleks R.J. sündmusel helitehnilise teenindamise projektijuhtimisega tegelenud, on põhjendamatu. 4.5.3.4. Hankija väitel ei saa A.K. ja P.K. antud kinnituskirja arvestada, kuna tegemist pole ürituse tellija poolsete esindajatega. Sarnaselt Eesti Laul 2024 sündmust puudutanud sarnase Hankija vastuväitega – mitte üheski RHAD-s ei sisaldu nõuet selle kohta, et Vaidlustajate vastavust vastavustingimustele osade 1 ja 2 projektijuhti puudutavas osas võiks tugineda ainult sündmuse peakorraldaja vms kinnitustele. Järelikult – Hankija seisukoht on põhjendamatu. Vaidlustuskomisjon saab arvestada ka A. ja P. K. kinnitusega, milles kinnitatakse ühemõtteliselt, et R.J.-l on Weekend Festival 2022 sündmusega seoses olemas vajaminev helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus. 4.5.4. Hankija seisukohad seoses osaga 4 ei lükka ümber vaidlustuses toodut. Hankija jätab tähelepanuta, et Vaidlustajate eesmärk osaga 4 seoses ei seisne selles, nagu peaks Vaidlustajate pakkumusele andma osa 4 puudutavas osas maksimumpunktid. Vaidlustajate seisukoht on, et väärtuspunktiga 1 hindamine oli selgelt põhjendamatu. Vaidlustajad on seisukohal, et Hankija vastuses toodud kriitika Vaidlustajate pakkumuses ning vaidlustuses toodu kohta on ühelt poolt põhjendamatu, kuid teiselt poolt ületab RHAD-s toodut. Hankija on asunud alles vaidlustusmenetluses mitmel juhul lisama eeldusi ning kriteeriume, millele pakkumused pidanuks justkui vastama. Hankija seisukohad ei võimalda jätta Vaidlustust rahuldamata. 4.5.4.1. Hankija viitab enda seisukohtade põhjendamiseks asjakohatutele RHAD dokumentidele. Vaidlustajad rõhutavad, et osa 4 puhul hõlmab nende etteheide Hankija tegevusele seda, et Hankija hindas Vaidlustajate pakkumust osa 4 väärtuspunktiga 1 alamkriteeriumis „Teostuse terviklikkus“, veelgi täpsemalt üksnes käsitleb etteheide seda, et Hankija hindas väärtuspunktiga 1 korralduslike etappide ja tööde kirjeldust. 4.5.4.2. Hankija ei saa vaidlustusmenetluses täiendada neid tingimusi, mida RHAD alusel pakkujatelt soovis. Hankija kirjutab et „eesmärk tööprotsesside ja riskide hindamisel oli veenduda, et pakkuja oskab ürituse tööprotsessid ja riskid läbi mõelda ning detailselt kirjeldada“. Vaidlustajate pakkumuses toodu täidab selle eesmärgi. Kasvõi riskianalüüsi puudutavas osas esitasid Vaidlustajad selle kinnituseks spetsialist T.K. analüüsi (vaidlustuse lisa 20). Sellist eesmärki pole Hankija RHAD-s sõnastanud. Sarnaselt Hankija tsiteeritule kirjutab Hankija samas punktis veel, et tööprotsessi ja riskide kirjeldamise vajalikkus tulenes RHAD lisast 4 koos selle lisadega. Ka sel puhul pole RHAD-s sätestatud, et pakkuja peaks korralduslike etappide ja tööde kirjelduste puhul lähtuma rangelt lisas 4 toodust. Järelikult ei ole Hankija etteheited selles küsimuses tõsiseltvõetavad.

16 (54)

Hankija vastuses rõhutatakse justkui olulist nüanssi, et Vaidlustajad esitasid hanke osade 1-5 osas samasuguse korralduslike etappide ja tööprotsesside kirjelduse. Hankija peab seda taunitavaks, kuna tema arvates pidanuks need erinema põhjusel, et sündmused toimuvad erinevates kohtades. Vaidlustajad (kes erinevalt Hankijast korraldavad üritusi professionaalsel tasemel oma majandustegevuses, mutatis mutandis nt vaidlustuskomisjoni 18.03.2015 otsus 33-15/153433, p 8.3) kinnitavad, et ükski hanke osades 1-5 toodud sündmus ei erinenud sedavõrd, et oleks eeldanud spetsiifilist kirjeldust. Seda kinnitab ositi ka vaidlustuse viidatud T.K. analüüs, mis järeldab täpselt sama. Seega – kui kõik spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud peavad Pakkumuses esitatud kirjeldust nõuetele vastavaks ning Hankija osutab Vaidlustajatele etteheidete tegemisel üksnes sellele, et hanke osades 1-5 esitatud kirjeldused olid liiga sarnased, siis ei saa Hankija seisukohta lugeda Vaidlustajate seisukohtadest usutavamaks. On möödapääsmatu fakt, et Hankija ei sätestanud RHAD-s konkreetseid tingimusi, millele korralduslike etappide, tööprotsesside või riskiprotsesside kirjeldus peaks üksikasjalikult vastama. Sellisel viisil RHAD-d sätestades peab Hankija möönma, et pakkujad võivad RHAD tingimust tõlgendada mõneti erinevalt. Hankijal tuleb ka ise järgida RHAD-s sätestatut ning hiljem täiendavat tõlgendust RHAD-le luua ei saa. Vaidlustajad on seisukohal, et Hankijal puudub RHAD valguses õigustus teha etteheiteid, justkui oleks protsessid kirjeldatud ebapiisavalt või mitte lähtudes konkreetsest sündmusest. Hankija heidab näiteks ette, et Vaidlustajad ei ole kirjeldanud seda, milliste tööde teostamiseks on planeeritud allhange, milliseid kooskõlastusi ja lube on antud üritusele telkide ja inventari lahenduse teostamiseks vaja taotleda. Seda, et pakkumus pidanuks sellist kirjeldust sisaldama, Vaidlustajatele teadaolevalt ükski RHAD tingimus ei nõua. Teisisõnu – Hankija on asunud vaidlustusmenetluses RHAD tingimustest kõrvalekalduvalt esitama täiendavad uusi kriteeriume, mille alusel Pakkumust võiks hinnata. 4.5.5. Hankija vastuses toodud seisukohad ei lükka ümber vaidlustuses toodud etteheiteid osa 5 protokollis toodud põhjendustele. Hankija on enda otsustuse sisulise põhjendamise asemel asunud osa 5 protokollis toodud põhjendusi täiendama uute etteheidetega, mida algselt Vaidlustajatele välja ei toodud. Vaidlustus tuleb Hankija vastuses toodust hoolimata osa 5 puudutavas ulatuses rahuldada, kuna Hankija on osa 5 hindamisel olulises osas eksinud.. 4.5.5.1. Hankija ei või vaidlustusmenetluses täiendada osa 5 protokollis toodud põhjendusi. Hankija on asunud kitsendama neid tingimusi, kus peaks tema hinnangul Intercomi lahendus pakkumuses paiknema, kus pidanuks kirjeldama YouTube ülekande võimekust, et fotonurk peab vastama veel täiendavatele tingimustele jne. Vaidlustajad rõhutavad, et Hankija ei või asuda alles vaidlustusmenetluses palistama osa 5 protokollis toodud põhjendusi täiendavate asjaoludega, mida Vaidlustajatel polnud võimalik vaidlustuse esitamise ajal ette näha. 4.5.5.2. Vaidlustajate pakutud tehniliste vahenditega on võimalus Intercom lahendus luua. Selle tõdemusega peaks Intercom lahendust puudutav etteheide ka piirduma, kuna Hankija kinnitab ka ise, et Intercom lahendus on olemas. Hankija on õigustamatult väitnud, et (i) Intercomi lahendus pidi sisalduma tehnilise lahenduse kirjelduses ning et (ii) Vaidlustajate tehnilise kirjelduse lahendus oli puudu.

17 (54)

Ühelt poolt ei näinud RHAD ette, et Intercom lahendus peaks sisalduma konkreetselt tehnilises kirjelduses. Teiselt poolt on otseselt vale väita, et tehnilise lahenduse kirjeldus oleks olnud pakkumuses puudu. Mitte ainult ei ole see dokument olemas (fail „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 5“), vaid Hankija on osa 5 protokollis pidanud seda piisavaks. Nimelt, RHAD lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ osa 5 puudutavas osas tulnuks tehnilise lahenduse kirjelduse puudumise korral Hankijal hinnata pakkumust vastavas osas väärtuspunktiga 1. Asjaolu, et Hankija on vaidlustusmenetluses hakanud hoopis väitma, et tehnilise lahenduse kirjeldus sootuks puudub, ilmestab Hankija soovi igal võimalikul viisil saavutada vaidlustuse rahuldamata jätmine. Vaidlustajad esitasid pakkumuse, tuginedes hanke tingimuses esitatud juhistele ja dokumentidele, sh osa 5 proovitöö esinejate raideritele. Lahendus oli hoolikalt välja töötatud, et täita kõik hankedokumentides toodud nõuded ning tagada nii tehniliste tingimuste kui ka ajakava järgimine. Hankija väide, et pakkumuses oleks pidanud olema 18 kõrvamonitori süsteemi, ei ole RHAD-st tulenevalt ainuvõimalik lubatav lahendus. Valdkonna praktika kohaselt kasutavad poprock artistid reeglina oma isiklikke kõrvasiseseid monitore, mis on kohandatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele. Vaidlustajate pakkumus sisaldas 14 PSM1000-10R juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi koos kõrvasiseste monitoridega ning 2 Behringer P1 kaabliühendusega kõrvamonitori süsteemi. Pakkumuses oligi ristkasutuseks arvestatud kaks PSM1000-10R süsteemi, mis olid puhkpilliorkestri raideris viidatud varusüsteemidena (spare). Selliselt pakkumuses esitatud lahendus võimaldas kiiret seadistuste vahetamist vastavalt näidisülesande ajakavale. Kõrvamonitori süsteemid vastasid täielikult hanke tehnilistele tingimustele, sealhulgas kiire ümberseadistamise ja paindlikkusega. Vaidlustajate pakutud kõrvamonitori lahendus vastas kõigile hanke Osa 5 puudutavates dokumentides toodud nõuetele ning oli kooskõlas valdkonna tavadega. Hankija seisukoht, et ilmtingimata on tarvis 18 süsteemi, ei tulene RHAD-st ega pole ka valdkonnas kehtiva praktika kohaselt vajalik. Vaidlustajate pakutud lahendus tagas tõrgeteta toimimise vastavalt näidisülesande tehnilistele ja ajakava nõuetele. Vaidlustajad lähtusid Intercom lahenduse pakkumisel RHAD lisa 4 osa 5 proovitöö lisadeks olnud dokumentidest, sh raideritest. Hankija ei ole vastuses selgitanud, mille alusel jõudis ta vajaliku 18-ne kõrvamonitori süsteemi. Seda enam, et (nagu valdkonnas tegutsevad pakkujad teavad) et õhtujuhtidel on reeglina olemas isiklikud monitorisüsteemid, mis on seadistatud vastavalt nende vajadustele. Pakkumus (fail „Lisa 25 Osa V Näidispakkumus.xlsx“) sisaldas lahendusi kõigi osa 5 üritust puudutavate vajaminevate isikutele. Pakkumusest tulenevalt tagasid Vaidlustajad järgmise: 2 juhtmega süsteemi Behringer P1 kõrvasiseste monitorideta õhtujuhtidele ning 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi Shure PSM1000-10R koos kõrvasiseste monitoridega. See lahendus vastab täielikult RHAD osa 5 proovitöö lähteülesande tehnilistele tingimustele ja esitatud infole. 4.5.5.3. Hankija ei saa vaidlustusmenetluses esitada etteheiteid pakkumuse täislahendusele. Hankija vastuse järgi Vaidlustajate pakkumuses on puudu tehnilise lahenduse kirjeldus ning Vaidlustaja ei ole kirjeldanud omalt poolt pakutatavat täislahendust. Samas ei sisalda osa 5 protokoll sedasorti etteheidet. Täislahenduse väidetavad puudujäägid (need, mis vaidlustuses on ümber lükatud) on kirjeldatud osa 5 protokollis ning seal ei ole kordagi Hankija ette heitnud, et täislahendus sootuks puuduks. Sedasorti etteheite tegemine alles

18 (54)

vaidlustusmenetluses (seda enam, et täislahendus on olemas (vt fail „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 5“) ei ole lubatav. 4.5.5.4. Hankija etteheited seoses fotonurga kirjeldusega on põhjendamatud. Hankija toob olulise puudujäägina välja selle, et Vaidlustajate pakkumuses toodud eskiislahendusel olid „Tallinn“ tähed paigutatud ette, mitte taustale. Hankija etteheide on ebakohane juba ainuüksi põhjusel, et pakkumuses toodud lahenduses on sõnaselgelt öeldud, et tähtede paiknemist saab vajadusel varieerida. Teisisõnu – Vaidlustajad esitasid kontseptsiooni, mis vastas peaaegu täpselt RHAD-s toodud näidislahendusele. 4.5.5.5. Hankija jääb seisukohale, et Vaidlustajad soovisid hanke osa 5 elluviimisel kasutada liiga palju töötajaid. Hankija etteheited on põhjendamatud. Hankija ei ole vastuses suutnud ära näidata, mil moel on RHAD-st tulenevalt võimalik Vaidlustajatele ette heita liiga suurt hulka töötajaid. Hankija ei ole välja toonud, kuidas see hanke eesmärgi (takistusteta ürituskorraldus) saavutamist takistab. On põhjendatud väita, et suurem hulk töötajaid ühelt poolt võimaldab tõhusamalt üritust korraldada ning teiselt poolt maandab oluliselt personaliga seotud riske (haigestumine, lahkumine jne). Mõistlikku (veel vähem RHAD-st tulenevat) põhjendust, kuidas saaks suuremat isikute arvu Vaidlustajatele hoopis ette heita, ei leidu. Hankija keskne etteheide töötajate suurele arvule on, et järelikult ei ole pakkumuses projektimeeskonda läbi mõeldud. Samas ei ole Hankija valmis isegi mitte arvestama nende põhjendustega, mis läbimõeldust põhjendaks. Näiteks tõid Vaidlustajad vaidlustuses välja, et 21 töötaja puhul on märgitud, et nemad põhisündmusel ei osale. Selle asemel, et järeldada sellest põhjendusest pakkumuses toodud projektimeeskonna algselt arvatust põhjalikumat läbimõtlemist, kirjutab Hankija vastuses järgmist „Hankija rõhutab, ei oma tähtsust, kas esitatud meeskonnaliikmed osalevad sündmuse teenindamisel või ettevalmistus- või üritusejärgses etapis, sest p-s 2.1.1 tuli vaidlustajal märkida meeskonna koosseis, kes osalevad projekti elluviimisel.“ Vaidlustajate hinnangul ei ilmesta Hankija selline seisukoht sugugi, et Hankija üritaks pakkumuses toodud andmeid sisuliselt mõista, vaid pigem, et Hankija otsib küünilisi põhjendusi enda positsiooni kaitsmiseks. 4.5.5.6. Hankija keskne väide seoses T.K. analüüsiga on eksitav. T.K. analüüs algab järgmise kirjeldusega: „Kingent Management OÜ palvel tutvusin riigihanke „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“, viitenumbriga 264103 pakkumisprotsessis Kingent Management OÜ koos ühispakkujatega Cuuclub OÜ, AS Telinekataja ja Funrent OÜ poolt esitatud pakkumisdokumentidega ja hankija poolt koostatud „Osa V Tehnilise produktsiooni täisteenuse hindamisprotokolliga“.“ Järelikult – T.K. tutvus kõikide hankedokumentidega, sh pakkumusega osa 5 puudutavas osas tervikuna. 4.5.5.7. Hankija etteheited seoses Vaidlustajate pakkumuses esitatud riskianalüüsiga on põhjendamatud. Hankija vastuse kohaselt tuli pakkumuses esitatud riskianalüüsi pidada puudulikuks, kuna selles sisaldusid põhjalikult küll sündmuse korraldamisega seotud riskid, kuid piisavalt põhjalikult ei olnud kirjeldatud sündmuse kohaga seotud spetsiifilisi riske. Hankija etteheited on põhjendamatud. Ühelt poolt on ürituste korraldamisega seotud riskid universaalsed ning Vaidlustajad on riske põhjalikult analüüsinud. Teiselt poolt ei ole Hankija vastuses välja toonud, milles võinuks seisneda osades 1-5 toodud ürituste sedasorti

19 (54)

erinevused, mis pidanuks mõjutama ka riskianalüüsi. Hankija on vaid paljasõnaliselt väitnud, et riskianalüüsid pidanuks olema erinevad. 5. Hankija, Tallinna Strateegiakeskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Hanke osades 1 ja 2 Vaidlustajate pakkumuse tagasi lükkamine. Hankija ei nõustu Vaidlustajate väidetega ja leiab, et Vaidlustajate poolt vaidlustusmenetluses esitatud materjalid ei tõenda isiku vastavust vastavustingimuse nõudele ja nendega ei lükatud ümber Hankija otsuste aluseks olnud teabe tõesust. 5.1.1. Eesti Laul 2024 Vaidlustaja pakkumuses esitatud projektijuhi R.J. CV (lisa 1) real nr 1 on „Eesti Laul 2024“ veeru „Tegevused projektijuhina ürituse ettevalmistamisel, selle ajal ja peale ürituse toimumist ning sellega seotud väljakutsed„ all olevasse lahtrisse märgitud alljärgnev kirjeldus: „Lava-, valguse- ja videotehniline produktsioon. Lava- ja valguskujunduse loomine, mis sobiks nii saalis oleva publiku, kui ka teleülekande jaoks.“ Kirjelduses ei sisaldunud projektijuhi tegevusi ürituse helitehnilisel teenindamisel ja seetõttu saatis Hankija Vaidlustajatele järelpäringu (teabevahetuse küsimus/vastus nr 879794), milles palus täpsustada, kas projektijuhi tegevused sisaldasid ka helitehnilist teenindamist. Vaidlustajad vastasid, et tegevuste hulgas oli ka helitehnilist teenindamist ja produktsiooni, sealhulgas paigaldustööde planeerimine, riputuspunktide planeerimine, helitehnika paigutus põrandal jne. Kuivõrd projektijuhi CV-st ei nähtunud Vaidlustaja selgitusega lisatud infot, soovis Hankija saada ka ürituse tellija poolset kinnitust projektijuhi kogemuse kohta. Selleks pöördus Hankija ürituse tellija ERR kontaktisiku R.V. poole, kelle andmed olid märgitud CV-le. Hankija esitas R.V.-le e-kirjas alljärgneva küsimuse: „Projektijuhi R.J. CV-l on tema tehnilise produktsiooni valdkonna heli-, valgus- ja videotehnilise teenindamise projektijuhi kogemusena ära toodud mh üritus „Eesti Laul 2024“. Palume Teil kirjeldada, millised olid üritusel „Eesti Laul 2024“ projektijuhi R.J. tehnilise produktsiooni vastutusvaldkonnad.“ R.V. saadetud vastus oli alljärgnev: „R.J. oli „Eesti Laul 2024“ lava- ja valguslahenduse projektijuht, kelle ettevõte Cuuclub OÜ pakkus meile lava ja valguse terviklahenduse. R.J. ülesanne oli nii lava visuaalse kui tehnilise lahenduse teostamine ja juhtimine.“ Kuna tellija esindaja ei maininud oma vastuses helitehnilise teeninduse juhtimist, siis saatis hankija teise e-kirja, kus palus konkreetsemat kinnitust, kas R.J. ülesanded tehnilise produktsiooni valdkonna projektijuhina Eesti Laul 2024 hõlmasid helitehnilise teenindamise projektijuhtimist või mitte ja millele R.V. vastas alljärgnevalt: „Helitehnilist teenust ta meile ei pakkunud“. Eeltoodud e-kirjavahetus on esitatud lisas 2. Kuna R.J. CV-st puudus „Eesti Laul 2024“ puhul helitehnilise teeninduse juhtimine ja tellija esindaja kinnitas Hankijale üheselt, et R.J. helitehnilist teenust ei pakkunud, vaid oli lava- ja valguslahenduse projektijuht, siis oli tõendatud asjaolu, et R.J. ei täitnud nimetatud üritusel helitehnilise teenindamise projektijuhi ülesandeid. Tõendamist leidnud asjaolu puhul ei ole Hankijal enam kohustust otsida veel täiendavalt tõendeid ega pöörduda uuesti pakkuja poole. 5.1.1.1. Hankija ei nõustu Vaidlustajatega, et helitehnilise teenindamise nõue on riigihanke alusdokumentides sõnastatud umbmääraselt. Kui Vaidlustajad ei oleks tingimust mõistnud, oleks ta pidanud enne pakkumuse esitamist Hankijalt selgitusi küsima, kuid ta ei teinud seda. Kui Vaidlustajad ei oleks nõudeid õigesti mõistnud, siis ei oleks R.J. CV-s ka teiste ürituste

20 (54)

puhul helitehnilist teenindamist märgitud. Kõikidel teistel R.J. CV-s märgitud üritustel on kirjeldatud tööülesandeid kõigis kolmes nõutud valdkonnas ja kuna „Eesti Laul 2024“ ei juhtinud R.J. helitehnilist teenindamist projektijuhina, siis ei ole seda ka tema CV-s välja toodud. 5.1.1.2. Vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja esitanud „Eesti Laul 2024“ produtsendi (CV-s ürituse tellija kontaktisik) R.V. ja K.K. e-kirjavahetuse (vaidlustuse lisa 18), kus K.K. kirjeldab, milliseid ülesandeid R.J. nimetatud üritusel tema hinnangul täitis ja märgib, et seetõttu ta leiab, et R.J. omab ka helitehnilise teenindamise juhtimise kogemust. Lisaks palub K.K. R.V.-l kinnitada, kas ta jagab seda seisukohta. R.V. nõustus antud seisukohaga, korrates üle samu ülesandeid, mida K.K. oma kirjas loetles. Hankija juhib tähelepanu, et R.V. vastusest K.K.-le tegelikult ei nähtu ühest kinnitust selle kohta, et R.J. oleks täitnud üritusel helitehnilise teenindamise projektijuhi ülesandeid. Antud asjaolu kinnitavad ka R.V. eeltoodud vastused Hankija päringutele. Seega ei ole Vaidlustaja temale R.V. poolt saadetud vastusega tõendanud, et isik helitehnilise teenindamise projektijuhi ülesandeid täitis. 5.1.1.3. Tekib küsimus, miks jätsid Vaidlustajad antud info R.J. CV-s märkimata, vaid tõi välja üksnes lava- ja valguslahendusega seotud projektijuhtimise kogemuse, kuigi hanketingimuste kohaselt pidi projektijuhil olema ka helitehnilise teenindamise kogemus. Hankija saab pakkumuse vastavuse kontrollimisel lähtuda üksnes nendest andmetest, mida pakkuja on hankijale vastavuse tõendamiseks esitanud. Hankija ei saa arvestada sellise infoga või andmetega, mida pakkumusest ei nähtu ja mida antud juhul on vaidlustaja hakanud alles pärast pakkumuse tagasi lükkamise otsusest teada saamist sisustama. Projektijuhi kogemus tuli välja tuua vastaval CV-vormil ja Hankija pidi projektijuhi kogemuse vastavuse kontrollimisel lähtuma CV-s esitatud andmetest. Vaidlustajate esitatud hinnangud projektjuhi täidetud tööülesannete kohta on aga selges vastuolus selles mõttes, et CV-s ei ole ürituse „Eesti Laul 2024“ osas helitehnilisele teenindamisele sõnagagi viidatud. Vaidlustajad, nähes, et ta on eksinud projektijuhi kogemuse tõendamiseks, esitatud ürituse nimetamisega CV-s, ei saa projektijuhi CV-d tagantjärele täiendada, hakates tuletama lava- ja valguslahenduse kõrvale ka helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemust. 5.1.1.4. Ülejäänud Vaidlustajate poolt kogutud tunnistajate ütlused ei tõenda samuti vaidlusalust asjaolu, sest tegemist ei ole tellija ERR-i ja Cuuclub OÜ vahelise lepingu osapooltega, vaid kõrvaliste isikutega, kes ei oma tegelikku ülevaadet R.J. täidetud ülesannete sisust, sh kas ta oli tegelikult tellija poolt tellitud ürituse helitehnilise teenindamise projektijuhiks määratud või mitte. Eeltoodud Hankija seisukohta toetab ka „Eesti Laul 2024“ salvestuse lõputiitrites loetletud korraldusmeeskonna liikmete nimed, kus R.J.-t on nimetatud kui valgus- ja lavakunstnik (lisa 4). Tema nime ei ole nimetatud eetri helirežissööride hulgas ega ka kontsertheli teinud isikute hulgas: (lisa 3), vt ka (https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-laul-2024-finaal-2-osa). Kui R.J. oleks helitehnilist teenindust projektijuhina juhtinud, siis oleks teda eeltoodud heliga tegelenud isikute hulgas ka nimetatud. 5.1.2. Weekend Festival 2022 Vaidlustajate pakkumuses esitatud projektijuhi R.J. CV (lisa 1) real nr 3 on ürituse „Weekend Festival 2022“ veeru „Tegevused projektijuhina ürituse ettevalmistamisel, selle ajal ja peale ürituse toimumist ning sellega seotud väljakutsed„ all olevasse lahtrisse märgitud alljärgnev

21 (54)

kirjeldus: „Heli- valgus- videotehniline produktsioon kahel laval. Festivali ala valguslahenduse loomine.“ 5.1.2.1. Nimetatud ürituse tellija esindaja H.L. poole pöördudes küsis Hankija kinnitust, kas R.J. ülesanded tehnilise produktsiooni valdkonna projektijuhina üritusel Weekend Festival 2022, toimumiskoht 1.-2.07.2022 Suvilahti, Helsingi, hõlmasid helitehnilise teenindamise projektijuhtimist või mitte, millele sai alljärgneva vastuse: „Weekend oli 2022 Hämeenlinnas. Tema tegi platsi valgus ja paari lava projekte.“ (lisa 5). Kuna tellija esindaja ei kinnitanud Hankijale, et R.J. oli helitehnilise teenindamise projektijuht Weekend Festivalil 2022, siis luges Hankija seda piisavaks tõendiks, mille tõttu täiendavaid selgitusi Vaidlustajalt ei küsitud ning eelnevalt oli selgunud ka ürituse Eesti Laul 2024 asjaolu, millest ainuüksi oleks piisanud pakkumuse tagasilükkamiseks. 5.1.2.2. Vaidlustusmenetluses esitatud Vaidlustajate tõendid ei tõenda, et R.J. oleks helitehnilist teenindust projektijuhina juhtinud. Vaidlustuse lisaks 12 olevale Cuuclub OÜ esitatud arvel on teenuste loetelus välja toodud heliteenused, kuid millest ei nähtu, et R.J. oleks ürituse heliteeninduse projektijuht olnud ja seega ei tõenda kuidagi antud asjaolu. Samuti ei tõenda tunnistajate A.K. ja P.K. ütlused (vaidlustuse lisa 14) Vaidlustajate väidet, sest tegemist ei ole ürituse tellija poolsete esindajatega ning seetõttu nad ei saa ka väita, kas ta oli tegelikult tellija poolt tellitud ürituse helitehnilise teenindamise projektijuhiks määratud või mitte. Vaidlustuse lisaks 14 olevatest faili andmetest selgub muuhulgas, et faili on viimati muutnud K.K., millest saab järeldada, et teksti tunnistajate ütlusteks andis ette K.K., kes on Kingent Management OÜ juhatuse liige. Lisaks, Vaidlustajad ei ole lisanud vaidlustusele tõendina ürituse „Weekend Festival 2022“ tellija esindaja kinnitust, millega oleks ümberlükatud Hankija otsuse aluseks olnud tellija esindaja antud info. 5.2. Hanke osas 4 Vaidlustajate pakkumusele väärtuspunktide andmine 5.2.1. Vormilised nõuded pakkumuses esitatavale proovitöö kirjeldusele, lisaks vastavustingimuses „Proovitöö osa 4“ nõutule, kus on mh öeldud, et „pakkuja esitab pakkumuses lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ lisa 4 „Osa 4 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsioonile vastava telkide ja inventari lahenduse kirjelduse“, on järgnevates alusdokumentides: RHAD p 8.1 sätestab, et hankija hindab ja võrdleb vastavaks tunnistatud pakkumusi (viide käskkirjale, antud juhul osas 4 tunnistas hankija vastavaks 2 pakkumust) vastavalt alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hindamiskriteeriumid on sätestatud RHAD Lisas 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“. RHAD Lisa 5 p-s 1.5 on Hankija välja toonud, mida ta osas 4 pakkuja esitatud proovitöös kirjeldatud ürituse teostuse terviklikkuse juures hindab: hinnatakse, kuidas pakkuja on kirjeldanud ürituse jaoks projektijuhtimist ja meeskonnaliikmete töid ning vastutusalasid, sh ettevalmistavad töid enne üritust: millega arvestatakse, kooskõlastamisi, ajakava, kui palju millekski aega arvestatakse, riske ja kuidas neid maandada või lahendada. Osa 4 proovitöö aluseks on üritus „Tallinna päev 2025“ (toimumisaeg 15.05.2025 Vabaduse väljakul), mis on detailselt kirjeldatud RHAD lisa 4 järgmistes dokumentides: tehniline ajakava (lisa 1), asendiplaan (lisa 2), töötubade telk koos ruumilise jaotusega (lisa 3), proovitöö ürituse detailne kirjeldus. Pakkujatel tuli proovitöö kirjeldus esitada hankija ette

22 (54)

antud vormil RHAD lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“, mis oli Hankija poolt koostatud lisa 5 hinnatavate kriteeriumite alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa Hankijale ette heita seda, et tegemist on umbmääraste, liiga üldiste või ebapiisavate määratlustega hindamiskriteeriumitega. Hankija sõnastas hindamiskriteeriumid arusaadavalt, sh on need arusaadavad tehnilise produktsiooni telkide ja inventari lahendusi pakkuvatele ettevõtjatele, kes tulenevalt oma professionaalsusest oskavad kirjeldada proovitöö üritusega seotud tööprotsesse, tuua välja konkreetse üritusega seotud riskid ja nende maandamise viisid. Hankija eesmärk tööprotsesside ja riskide hindamisel oli veenduda, et pakkuja oskab ürituse tööprotsessid ja riskid läbi mõelda ning detailselt kirjeldada. Proovitöös tuli pakkujal esitada telkide ja inventari lahendus Vabaduse väljakul toimuvale 6000 osalejaga üritusele, mis eeldas suure paviljoni paigaldamist. Paviljoni paigaldamine eeldab detailseid teadmisi, kuidas nii suurt ja keerulise konstruktsiooniga paviljoni üles panna: nt asukoha sobivus (kas pinnas nõuab lisakonstruktsioonide esitamist), millises järjekorras toimub detailide transport Vabaduse väljakule, kuidas tagada paigalduseaegne ohutus objektil (töömaa piiramine) jmt. RHAD-is Hankija poolt koostatud proovitöö kirjelduse alusmaterjalid ja ajakava (RHAD lisa 4 koos lisadega) olid konkreetse ürituse kohta ja detailsed, mistõttu ei vasta vaidlustaja väide tõele, et talle jäi arusaamatuks, mida ta pidi proovitöös tööprotsesside ja riskide juures kirjeldama. Hankija toob olulise nüansina välja, et Vaidlustajate poolt hanke osade 1-5 kohta esitatud kõikides Proovitöö teeninduse kirjelduste p-s 3 „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ olid ühesugused kirjeldused sõltumata sellest, et tegemist oli erinevate tehniliste produktsiooni ja erinevates asukohtades korraldatavate üritustega. Siit järeldub, et Vaidlustajad ei ole oma proovitöödes läbi mõelnud konkreetsete ürituste tööprotsesside kirjeldusi ega võimalikke riske projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalusi. Samuti, Vaidlustajatel oli võimalik hankemenetluse käigus esitada Hankijale RHAD-i hindamiskriteeriumite kohta küsimusi, kuid seda Vaidlustajad ei teinud. 5.2.2. Hankija leiab endiselt, et Vaidlustajate esitatud tööprotsesside kirjeldus ei olnud piisav. RHAD Lisa 5 p 1.5 kohaselt sai Hankija hinnata teostuse terviklikkuse kriteeriumi alamkriteeriumi proovitöö korralduslike etappide ja tööde kirjeldust maksimaalselt 20 väärtuspunktiga, kui see vastas järgmistele tingimustele: „Korralduslike tööde etappide ja tööde kirjeldus on põhjalik ja arusaadavalt kirja pandud ning vastab täielikult hankija ootustele, ürituse kontseptsioonile ja esinejate vajadustele. Võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise meetodid on hästi põhjendatud, proportsionaalsed riski esinemise tõenäosusele ja pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. Kirjeldatud tegevuste põhjal saab järeldada, et pakkuja teadmised ja oskused oma valdkonnast on töö teostamiseks head, et tagada projekti elluviimine parimal võimalikul viisil.“ 1 väärtuspunkti andmise puhul on kirjas alljärgnev tekst: „Korralduslike tööde ja etappide ning riskide maandamise kirjeldus on suures osas puudulik, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi oma valdkonnast töö teostamiseks ja/või ei vasta tegevusplaan suures osas hankija ootustele, ürituse kontseptsioonile ja esinejate vajadustele, mistõttu ei ole võimalik projekti soovitud kujul ellu viia.“ 5.2.3. Proovitöös tuli pakkujal esitada telkide ja inventari lahendus Vabaduse väljakul toimuvale 6000 osalejaga üritusele, mis koosnes ühest suurest telk-paviljonist töötubade läbiviimiseks ja neljast väiksemast telgist toitlustuse korraldamiseks koos omavahel sobiva ning Hankija ootusele (kirjeldatud RHAD lisas 4 „Osa 4 Proovitöö“ koos lisadega) vastava

23 (54)

mööbli ja inventari lahendusega. Ettevalmistusetapis mõeldakse läbi, kuidas ja millises järjekorras, milliste tehniliste võimalustega arvestades lähtuvalt toimumiskohast soovitud telgid ja inventar Vabaduse väljakule tuuakse. Vaidlustajad aga ei ole esitanud ajakava, mille alusel ta projekti kavatseb teostada. Samuti pole välja toodud, milliste tööde teostamiseks on allhange planeeritud, milliseid kooskõlastusi ja lube on antud üritusele telkide ja inventari lahenduse teostamiseks vaja taotleda. 5.2.4. Vaidlustajad ei ole kirjeldanud, kuidas ta kavatseb Hankija ette antud ajakava piires paigaldada telgid ja inventari arvestades ka teiste üritusele teenust pakkuvate ettevõtetega. Tööde kirjeldusest ei olnud võimalik välja lugeda, kuidas toimub telkide ja mööbli paigaldamise protsess Vabaduse väljakule, sh tööde järjekord. Vaidlustajad on kirjeldanud vaid üldiseid projektijuhi tegevusi, mis ei ole reaalselt konkreetsele üritusele telkide ja inventari lahenduste kirjeldamine, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi töö teostamiseks. P-ist 3.2 tulenevalt ootas Hankija planeeritud tööde ja tegevuste detailset kirjeldust, sh tööde järjekorda, kui palju millekski aega arvestatakse, kuid mida vaidlustaja kirjelduses ei sisaldunud. Detailsus tähendab põhjalikkust ja täpsust ehk kõiki samme ja olulisi üksikasju, et ülesanne saaks õigesti täidetud. 5.2.5. Vaidlustajad ei ole kirjeldanud, kuidas ta kavatseb hankija ette antud ajakava piires demonteerida ning teisaldada telgid ja inventari arvestades ka teiste üritusele teenust pakkuvate ettevõtetega. Tööde kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas toimub telkide ja mööbli demontaaži protsess Vabaduse väljakult, sh tööde järjekord. Vaidlustajad on kirjeldanud üldiseid projektijuhi tegevusi, mis ei ole reaalselt konkreetsele üritusele telkide ja inventari lahenduste pakkumisega seotud, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi töö teostamiseks. 5.2.6. Vaidlustajad väidavad, et tööprotsesside piisav kirjeldus koos vastava visualiseeriva materjaliga sisaldub Pakkumuse osaks olevas dokumendis „Osa 4 Proovitöö eskiis.pdf“, mis on viidatud dokumendi „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 4.doc“ punktis 1. Vaidlustajate väide on vale, sest lisa RHAD lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus p 1 on nõutud proovitöö ürituse täislahenduse kirjeldust (võimalikult detailne kirjeldus koos illustreeriva materjaliga osades 2-5, mille põhjal on Hankijal võimalik hinnata, millest koosneb pakutud lahendus, milline saab olema selle visuaalne tulemus ning millised on selle tehnilised kasutamise võimalused vastavalt konkreetsele riigihanke osale, nt heli-, valgus- ja videotehnilised lahendused (osad 1, 2 ja 5), lavad ja lavalahendused (osad 3 ja 5), telgid, telgialad, mööbel, inventar jne (osad 4 ja 5), ning sobivust ette antud ürituse kontseptsiooniga, esinejate vajadustega). Vaidlustajad on täislahenduse kirjelduse esitanud väga lakooniliselt „Pakume Proovitöö teostamiseks telgid ja inventari vastavalt hanketingimustele. Telkide joonised, eskiis, mööbli näidised lisatud eraldi failid: Osa 4 Proovitöö eskiis.pdf“. Osa 4 Proovitöö eskiis sisaldab telkide jooniseid ja mööbli näidiseid, kuid ei sisalda tööprotsesside kirjeldust. 5.2.7. Hankija hindas pakkumust tuginedes RHAD lisa 5 toodud hindamiskriteeriumitele ja RHAD lisa osa 4 proovitöö alusmaterjalidele ning pakkumuste omavahelise võrdlemise teel (RHAD p 8.1). Seega, hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt, mis nähtub eelpool punktides esitatud hankija selgitustest. Hankija ei saanud

24 (54)

RHAD-is sätestatud tingimuste alusel hinnata vaidlustaja proovitöökorralduslike etappide ja tööde kirjelduses kõrgemalt kui 1 punktiga. 5.2.8. RHAD Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ p-is 1.5 on Hankija välja toonud, mida ta osa 4 ning pakkuja esitatud ja proovitöös kirjeldatud ürituse teostuse terviklikkuse juures hindab: hinnatakse, kuidas pakkuja on kirjeldanud ürituse jaoks projektijuhtimist ja meeskonnaliikmete töid ning vastutusalasid, sh ettevalmistavad töid enne üritust: millega arvestatakse, kooskõlastamisi, ajakava, kui palju millekski aega arvestatakse, riske ja kuidas neid maandada või lahendada. RHAD Lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjelduse“ p-is 3.4 „Võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalused“, ehk pakkuja proovitöös kirjeldatud konkreetse projekti võimalikud riskid ja nende maandamise võimalused. Hankija eesmärk tööprotsesside ja riskide hindamisel on veenduda, et pakkuja oskab ürituse tööprotsessid ja riskid läbi mõelda ning detailselt kirjeldada. Proovitöös tuli pakkujal esitada telkide ja inventari lahendus Vabaduse väljakul toimuvale 6000 osalejaga üritusele, mis eeldas võimalike riskide hindamist vastavalt sündmuspaigale, ürituse mahule ja sellega seotud teiste teenusepakkujate ja nende tööprotsessidega arvestamine (heli-, valgus- ja videotehniline lahendus, lavalahendus). Vaidlustajate pakkumuses esitatud hanke osa 4 Proovitöö teeninduse kirjeldus p 3.4, milles tuli esitada võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalused, on märgitud: „Osa 1. Proovitöö Riskianalüüs lisatud eraldi failiga ’Riskianalüüs.pdf’“. Nimetatud riskianalüüs on 10 lehel ja lehekülje 1 alguses on Vaidlustajad kirjutanud: Tallinna Strateegikeskus hangib Tallinna linna ametiasutustele ja ametiasutuste hallatavatele asutustele Tallinna linna sise- ja väliüritustele (Tallinna vanalinnapäevad, aastavahetusekontsert Vabaduse väljakul, Tallinna merepäevad, Birgitta Festival, Euroopa spordipealinn 2025 jmt üritustele) tehnilise produktsiooni teenust, mis on küll õige, sest raamlepingu mahtu antud üritused kuuluksid, kuid riskianalüüsist puudub konkreetselt hanke osa 4, mille puhul oli proovitööks üritus „Tallinna päev 2025“ elluviimise riskid ja nende maandamise võimalused. Seega, Vaidlustajate esitatud riskianalüüs ei ole kirjutatud konkreetselt proovitöös esitatud Vabaduse väljakul toimuva ürituse/projekti kohta. Vaidlustajad üldisi riske kajastavas riskianalüüsis esineb üksikuid kattuvusi, mis sobivad proovitöös esitatud üritusele. Vaidlustajate riskianalüüsist ei selgunud võimalikud riskid vastavalt proovitöös kirjeldatud ürituse sündmuspaigale, ürituse mahule ja sellega seotud teiste teenusepakkujate ja nende tööprotsessidega arvestamisele. 5.2.9. Hankija pidas kinni RHAD Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ toodust, sh alapeatükis „Teostuse terviklikkus“, mille järgi hinnati korralduslike etappide ja tööde kirjelduses sisalduma pidavaid (i) tegevusi ettevalmistusetapis, (ii) tegevusi ülesehitusel ja ürituse ajal, (iii) tegevusi peale üritust ning (iv) võimalikke riske projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalusi. Kõiki tegevusi tuli kirjeldada proovitöö üritusest lähtuvalt. Hankija on seisukohal, et Vaidlustajate proovitöös esitatud korralduslike tööde ja etappide (sh tegevusplaani ja tööde järjekorra) ning riskide maandamise kirjeldus on suures osas puudulik, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi oma valdkonnast töö teostamiseks. Hankija on osa 4 protokollis viidanud aspektidele (Vabaduse väljak, mööbli paigaldamine jne), mis ilmselgelt sisalduvad RHAD-s (RHAD lisa 4 osa 4 proovitöö) ning vastavustingimuse 3 „Proovitöö osa 4“ kohaselt tuli proovitöö koostada RHAD lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus" lisa 4“ Osa 4 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsioonile vastava telkide ja inventari lahenduse kirjelduse, mis peab sisaldama: 1.1. telkide ja inventari paigaldust ja teenindust, arvestades nii programmi kui ürituse üldise kontseptsiooniga; 1.2.

25 (54)

projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks (sh tööjõuriskide maandamine); 1.3. korralduslike etappide ja tööde: tegevusi ettevalmistusetapis; tegevusi ürituse ülesehitusel ja toimumisajal; tegevusi peale üritust; võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi. 5.2.10. Hankija on seisukohal, et T.K. analüüs on tehtud ainult Riigihanke osa 5 „Tehnilise produktsiooni täisteenuse“ kohta: „Kingent Management OÜ palvel tutvusin riigihanke „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“, viitenumbriga 264103 pakkumisprotsessis Kingent Management OÜ koos ühispakkujatega Cuuclub OÜ, AS Telinekataja ja Funrent OÜ poolt esitatud pakkumisdokumentidega ja hankija poolt koostatud „Osa V Tehnilise produktsiooni täisteenuse hindamisprotokolliga“.“ Lisaks on analüüsi p-is 6 viidatud, et analüüs on tehtud Kruiisiterminali ja Spordiaasta kokkuvõtva rahvusvahelise konverentsi ja piduliku vastuvõtu kohta: „Teiseks ei olnud hankija poolt rõhutatud vajadust eraldi analüüsida Kruiisiterminaliga ja Spordiaastat kokkuvõtva rahvusvahelise konverentsiga seonduvaid unikaalseid riske.“ Seetõttu ei ole asjakohane osa 4 juures Tarmo Krimmi analüüsile viidata, kuna hanke osa 4 proovitööks oli üritus „Tallinna päev 2025“. 5.2.11. Hankija juhib tähelepanu sellele, et Vaidlustajate vaidlustus Riigihanke osas 4 on perspektiivitu. Riigihanke osa 4 raamleping (RHAD lisa 6 Raamleping p 3) näeb ette raamlepingu täitmist ainult Hankija korraldatud minikonkursside alusel. RHAD p-s 8.1.3. on kirjas, et edukaks pakkumuseks tunnistatakse igas hanke osas vähemalt kaks ja kuni kolm pakkumust. Hankija 20.11.2024 käskkirja nr 4-3.3/166 p-s 4.4 on toodud, et Hankija tunnistab hanke osa 4 „Telkide ja inventari lahendused koos teenindusega“ kehtetuks Hankija omal algatusel, kuna hanke osas 4 ei ole võimalik edukaks tunnistada ühtegi pakkumust käskkirja p-s 4.3 toodud põhjustel. Osas 4 esitati kolm pakkumust, millest üks lükati tagasi ja kahte vastavaks tunnistatud pakkumust ei saanud tunnistada edukaks, kuna mõlemad said hindamisel alamkriteeriumi eest 1 punkti ning vastavalt RHAD 5 hindamiskriteeriumid ja -metoodika p-le 1.1.2. ei tunnista Hankija pakkumust edukaks, kui pakkumuses esitatud proovitöö saab ükskõik millise alamkriteeriumi eest 1 väärtuspunkti. Kui osas 4 tunnistaks vaidlustuskomisjon Hankija otsuse kehtetuks ja isegi kui Vaidlustaja pakkumus tuleks edukaks tunnistada, siis tuleb Hankijal teha uuesti otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, kuna osas 4 ei ole võimalik tunnistada edukaks vähemalt kahte pakkumust (RHAD p-s 8.1.3). Seega, osa 4 tulemusel raamlepingut sõlmida ei saa, olenemata vaidlustuskomisjoni otsusest, sest raamlepingut ei saa täita ühe täitjaga ja Vaidlustajate eesmärk raamlepingu sõlmimiseks jääb saavutamata. 5.3. Riigihanke osas 5 Vaidlustajate pakkumusele väärtuspunktide andmine 5.3.1. Hankija ei nõustu Vaidlustajatega, et pakkumuses Intercom lahendus olemas. 5.3.1.1. Vastavustingimuse 3 „Proovitöö osa 5“ kohaselt võtab Hankija lisa 7 proovitöö ürituse kontseptsiooni teeninduse kirjelduse koos lisa 2.5 näidispakkumusega aluseks pakkumuste kvaliteedi hindamisel. Vaidlustajate esitatud proovitöö teeninduse kirjelduse p-s 1 „Täislahenduse alamkriteeriumi“ kirjelduses on esitatud alljärgnev tekst „Korraldame Osa 5.

26 (54)

Proovitöö teostamise vastavalt hanketingimustele. Osa 5. Proovitöö eskiis lisatud eraldi failis: Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“, mis tähendab, et Vaidlustajad ei ole kirjeldanud oma poolt pakutavat täislahendust (proovitöö eskiis ei sisalda infot, kuidas näidispakkumuses toodud tehniliste vahendite loetelu on planeeritud kasutada ehk kuidas neist on planeeritud kokku moodustatakse proovitöö tingimustele vastav täislahendus). Kuna Hankija hindab koos nii lisa 7 täislahenduse kirjeldust kui ka näidispakkumust, siis ei saa Hankija hinnata, kuidas kavatsevad Vaidlustajad näidispakkumuses esitatud tehnilisi vahendeid kasutada ning pakkumusele ei saa anda maksimumpunkte ehk 35 väärtuspunkti. Vaidlustajad sai hindamisel 25 väärtuspunkti. Osa 5 hindamiskriteeriumite täislahenduse alamkriteeriumi (RHAD lisa 5 p 1.6) järgi omistatakse 35 väärtuspunkti pakkumusele, mis vastab järgmistele tingimustele: Pakkuja tehniline täislahendus vastab hankija poolt etteantud ürituse kontseptsioonile ning on detailselt kirjeldatud. Näidispakkumuses esitatud ühikuhinnad on realistlikud. Pakutud täislahendus võimaldab üritust läbi viia hankija ootustele vastavalt ning arvestades esinejate vajaduste ja ürituse kontseptsiooniga parimal võimalikul viisil. 25 väärtuspunkti omistatakse pakkumusele, mis vastab järgmistele tingimustele: Pakkuja tehniline täislahendus vastab osaliselt hankija poolt etteantud ürituse kontseptsioonile ja programmile ning on suures osas (mitte täielikult) detailselt kirjeldatud. Näidispakkumuses esitatud ühikuhinnad on osaliselt ebarealistlikud või pakutud täislahenduses esineb väiksemaid puudujääke, et üritust saaks läbi viia vastavalt hankija ootustele ning arvestades esinejate vajadusi ja ürituse kontseptsiooni. 5.3.1.2. Vaidlustusest ei selgunud, milliste dokumentide alusel on Vaidlustajate ekspert T.K. jõudnud vaidlustuse lisa 20 analüüsis toodud järeldustele (kas ekspert on andnud oma hinnangu osa 5 proovitöö aluseks olevate dokumentide põhjal või hindab ainult seda, kas Vaidlustajate näidispakkumuses toodud tehniliste vahenditega on võimalik Intercom lahendust luua). Kuna tehnilise lahenduse kirjeldus oli puudu, ei ole Hankijal võimalik hinnata, milliste tehniliste vahenditega ja kuidas Vaidlustajad on teostust planeerinud. Hankija nõustub T.K.-ga, et Vaidlustajate pakutud tehniliste vahenditega on võimalik Intercom ühenduse lahendust luua, aga näidispakkumuses ei ole arvestatud konkreetsele üritusele vastava lahenduse pakkumiseks. Vaidlustajad on näidispakkumuses arvestanud kõrvamonitoride Shure PSM1000-10R arvuga vastavalt esinejate rider`tele (kokku 16) st, et samal ajal ei saa samu seadmeid kasutada õhtujuhid. Kui Vaidlustajad on mõelnud samu seadmeid kasutada Intercom lahenduse loomiseks, oleks pidanud neid olema näidispakkumuses 18, mitte 16. Antud ürituse mastaabi ja ajakavaga ei ole võimalik kõrvamonitoride ristkasutus, kuna need seadistatakse igale kasutajale personaalselt. Järelikult on Hankija põhjendus õige, et Intercom sidelahendus konkreetse ürituse jaoks on puudu. 5.3.1.3. Vastavustingimuse „Proovitöö osa 5“ kohaselt võtab Hankija lisa 7 proovitöö ürituse kontseptsiooni teeninduse kirjelduse koos lisa 2.5 näidispakkumusega aluseks pakkumuste kvaliteedi hindamisel. Vaidlustajad on esitanud oma proovitöö teeninduse kirjelduse p-s 1 „Täislahenduse alamkriteeriumi“ alljärgneva kirjelduse „Korraldame Osa 5. Proovitöö teostamise vastavalt hanketingimustele. Osa 5. Proovitöö eskiis lisatud eraldi failis: Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“. See tähendab, Vaidlustajad ei ole kirjeldanud oma poolt pakutavat täislahendust (proovitöö eskiis ei sisalda infot, kuidas näidispakkumuses toodud tehniliste vahendite loetelu on planeeritud kasutada ehk kuidas neist on planeeritud kokku moodustatakse proovitöö tingimustele vastav täislahendus). Kuna tehnilise lahenduse

27 (54)

kirjeldus on puudu, pole Hankijal võimalik hinnata, kuidas on planeeritud kasutada näidispakkumuses toodud tehnilisi vahendeid. 5.3.2. Hankija ei nõustu sellega, et Vaidlustajate pakkumuses esitatud fotonurk vastab RHAD- s toodud tingimustele. Vaidlustajad on esitanud failis „Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“, leheküljel 8 „kujunduslahendus – fotonurk: 3D fotonurk, Tallinna tähed on eraldi kihina modellide ees tugiraamil seivana. Tekivad huvitavad mustrid – modellid kallistavad tähti, vaatavad nende vahelt vms. Taustaks on mitmekihiline narmaskardinatest sein tugiraamil, mis on värvitud valgusega. Tallinna sinise tooni. Fotoseinalahendus on efektne. Seda on lihtne erinevatesse keskkondadesse paigutada, varieerides taustaseina valgustuse tooni ja tähtede paiknemist.“ Hankija põhjendus Vaidlustajate pakkumuse hindamisel oli, et Vaidlustajate pakutud fotonurga lahendus ei sobi kokku ürituse kontseptsiooniga, sest tegemist on pressialaga, aga pakutud on meelelahutusüritustele mõeldud fotonurga lahendus. Hankija lähteülesanne näeb ette, et Tallinna valgustähed on taustaks, siis Vaidlustajate fotol on valgustähed ees põrandal. Vastavalt Hankija lähteülesandele peab taustaseina ees olema kõnepult laiusega kuni 60 cm. Kõnepuldi esimene külg on varustatud ekraaniga, millele on võimalik kuvada ürituse sümboolikat. Vaidlustajate pakkumuses kõnepult puudub ja Hankijal pole võimalik kuskil ürituse sümboolikat kuvada. Seega, tulenevalt eeltoodust on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust õiglaselt ja põhjendanud asjakohaselt, sest Vaidlustajate fotonurga kirjeldus ei vasta Hankija RHAD lisas 4 „Osa 5 proovitöö“ kirjeldatule. Hankija on kirjeldanud RHAD lisa 4 „Osa 5 proovitöö“ p-s 4 pressiala ja nimetatud dokument on RHAD-i lahutamatu osa. Hankija hindab pressiala proovitöö täislahenduse alamkriteeriumi alusel (RHAD lisa 5 p 1.6). Seega on Hankija hinnanud Vaidlustajate kirjelduses esitatud fotonurka vastavalt enda sätestatud hindamiskriteeriumitele. 5.3.3. RHAD lisa 5 p 1.6 kohaselt hindab Hankija projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjelduse ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamise (sh tööjõuriskide maandamine) alamkriteeriumi alusel 15 väärtuspunktiga pakkumust, mis vastab järgmistele tingimustele: Projektimeeskonna tööprotsess, liikmete arv ja vastutusalad on hästi läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud. Hankija arvates on riskide maandamise meetodid hästi põhjendatud, proportsionaalsed riski esinemise tõenäosusele ja pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. Kirjeldatud projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde elluviimise protsess võimaldab tagada projekti elluviimise parimal võimalikul viisil. 10 väärtuspunkti sai pakkumus, mis vastas järgmistele tingimustele: Projektimeeskonna tööprotsess, liikmete arv ja vastutusalad on üldiselt läbi mõeldud ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) kirjeldatud ja/või peamised tööjõu riskid ja nende maandamise viisid on suures osas (kuid mitte täielikult või osaliselt) kirjeldatud ja realistlikud ja/või tööde elluviimise protsessis esineb muid väiksemaid puudujääke või küsitavusi, et tagada projekti elluviimine parimal võimalikul viisil. Vaidlustajad said antud kriteeriumi eest 10 väärtuspunkti järgmistel põhjustel: Projektimeeskond ei ole täielikult läbimõeldud: meeskonnaliikmete arv ei ole sellise suurusega ürituse korraldamiseks reaalne, 50 inimest proovitöös kirjeldatud ürituse läbiviimiseks on igati üle pakutud, kõigile neile ei ole sellel üritusel tööd. Pakkuja on tööaega ja -mahtu valesti arvestanud.

28 (54)

Vaidlustajate ekspert väidab (vaidlustuse lisa 21), et „Hankija on siinkohal unustanud korraks, et tegemist on ühispakkumusega, et erinevatel pakkumise osapooltel on oma paigaldustiimid ja rendihinna suurus ei ole otseses sõltuvuses paigaldustiimide suurusest vaid pakkujate harilikust logistikakorraldusest. Hankija on siin alahinnanud pakkujate kollektiivset kogemust sarnaste ürituste tootmisel ja jõudnud valele järeldusele.“ ja „Sündmuse vahetul teenindamisel osaleb Vaidlustajate poolt komplekteeritud 29-liikmeline meeskond, mitte Hankija poolt väidetud 50-liikmeline meeskond. Järelikult ei vasta tõele Hankija etteheide, nagu oleks Vaidlustajad hinnanud valesti sündmuse teenindamiseks vajaminevat tööaega ja -mahtu.“ Hankija toob välja, et pakkujad pidid esitama vastavalt oma proovitööle proovitöö kirjelduses p-s 2.1.1 projektimeeskonna koosseisu, vastutusalad ja meeskonnaliikmete (sh projektijuhi) ülesanded projekti elluviimiseks, p-is 3 korralduslike etappide ja tööde kirjelduse ning näidispakkumuse, kus on ka hinnastatud kogu projekti teostus. Vaidlustajad esitasid oma proovitöö kirjelduse p-s 2.1.1 50 meeskonna liiget, kes hakkavad projekti teostama, mis tuli hinnastada näidispakkumuses. Hankija hindas proovitööd esitatud andmete põhjal ja Vaidlustajad ei saa väita, et Hankija tõlgendas Vaidlustajate pakkumust valesti (proovitöös ju esitati 50 meeskonnaliiget). Vaidlustajate ekspert väidab, et tegelikult kõik pakkumuses esitatud 50 meeskonnaliiget ei osale sündmuse teenindamisel. Vaidlustajate ekspert väidab, et Hankija ei saanud aru pakkujate logistikakorraldusest. Hankijal aga ei olnud võimalik logistikakorraldusest aru saada ega seda hinnata, kuna Vaidlustajad ei kirjeldanudki proovitöös oma logistikat, mida oleks pidanud kirjeldama proovitöö teeninduse kirjelduse korralduslike etappide kirjelduse juures. Hankija rõhutab, ei oma tähtsust, kas esitatud meeskonnaliikmed osalevad sündmuse teenindamisel või ettevalmistus- või üritusejärgses etapis, sest p-s 2.1.1 tuli Vaidlustajatel märkida meeskonna koosseis, kes osalevad projekti elluviimisel. Vaidlustajate näidispakkumuses on välja toodud antud projekti teostamise kogumaksumus koos teenuste hindadega. Vaidlustajate esitatud proovitöö teeninduse kirjelduses p-s 2.1.1. on projektimeeskonna koosseisu arvestatud tehnikajuht ja lava administraator, kuid need puuduvad Vaidlustajate näidispakkumusest ning seega ei ole Vaidlustajad arvestanud nimetatud meeskonnaliikmete tööaja ja - mahuga. Hankija hindas ja võrdles vastavaks tunnistatud pakkumusi ja jõudis selle tulemusel õigele järeldusele, et tulenevalt ürituse sisust ja mahust tehakse taolisi üritusi väiksema inimeste arvuga. Lisaks on Hankijal ka endal kogemusi proovitöös kirjeldatud sarnase mahuga ürituse korraldamisel, mis toetab antud seisukohta. Seetõttu jääb Hankija oma hinnangu juurde, et projektimeeskond ei ole täielikult läbimõeldud: meeskonnaliikmete arv ei ole sellise suurusega ürituse korraldamiseks reaalne, 50 inimest proovitöös kirjeldatud ürituse läbiviimiseks on igati üle pakutud, kõigile neile ei ole sellel üritusel tööd. Pakkuja on tööaega ja -mahtu valesti arvestanud. Tuginedes eelnevale ei saa Hankija anda Vaidlustajate pakkumusele projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjelduse alamkriteeriumi eest maksimumpunkte (15). Vaidlustusest ei selgunud, milliste dokumentide alusel on Vaidlustajate ekspert T.K. jõudnud vaidlustuse lisas 20 analüüsis toodud järeldustele - kas ekspert on andnud oma hinnangu osa 5 proovitöö aluseks olevate dokumentide (sh proovitöö) põhjal või hindab ainult Vaidlustajate pakkumuses esitatud lisa proovitöö teeninduse p 2 sisu.

29 (54)

5.3.4. RHAD-i p 8.1 sätestab, et Hankija hindab ja võrdleb vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hindamiskriteeriumid on sätestatud RHAD Lisas 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“. Lisa 5 p-is 1.6 on Hankija välja toonud, mida ta osas 5 pakkuja esitatud proovitöös kirjeldatud ürituse teostuse terviklikkuse juures hindab: hinnatakse, kuidas pakkuja on kirjeldanud ürituse jaoks projektijuhtimist ja meeskonnaliikmete töid ning vastutusalasid, sh ettevalmistavad töid enne üritust: millega arvestatakse, kooskõlastamisi, ajakava, kui palju millekski aega arvestatakse, riske ja kuidas neid maandada või lahendada. Osa 5 proovitöö aluseks on üritus „Spordiaastat kokkuvõttev rahvusvaheline konverents ja pidulik vastuvõtt“ (toimumisaeg 21.01.2025 Kruiisiterminalis), mis on detailselt kirjeldatud RHAD lisa 4 „Osa 5 proovitöö“ järgmistes dokumentides: tehniline ajakava (lisa 1), esinejate rider´d (lisa 2-4), proovitöö ürituse detailne kirjeldus. Proovitöö kirjeldus tuli esitada hankija ette antud vormil RHAD lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“, mis oli hankija poolt koostatud lisa 5 hinnatavate kriteeriumite alusel. Kõik eeltoodu, sh proovitöö kirjelduse esitamine lisa 7 vormil, on vormiline nõue pakkumuses esitatavale proovitöö kirjeldusele. Eeltoodust tulenevalt ei saa Hankijale ette heita seda, et tegemist on umbmääraste, liiga üldiste või ebapiisavate määratlustega hindamiskriteeriumitega. Hankija sõnastas hindamiskriteeriumid arusaadavalt, sh on need arusaadavad tehnilise produktsiooni täisteenust pakkuvatele ettevõtjatele ja kes tulenevalt oma professionaalsusest oskavad kirjeldada proovitöö üritusega seotud tööprotsesse, tuua välja konkreetse üritusega seotud riskid ja nende maandamise viisid. Hankija eesmärk tööprotsesside ja riskide hindamisel on veenduda, et pakkuja oskab ürituse tööprotsessid ja riskid läbi mõelda ning detailselt kirjeldada. Proovitöös tuli pakkujal esitada heli-, valgus- ja videotehnilist täislahendus koos lava ja inventariga Kruiisiterminalis toimuvale 600 (300 osalejaga konverents ja 600 osalejaga vastuvõtt) osalejaga üritusele. Tegemist on produktsiooni mõistes keerulise üritusega, mis eeldab väikese ajaraami (ühe päeva) sees kiiret ruumilist ja ürituse formaadilist muutust. Päeva esimeses pooles toimus konverents, peale mida oli üks tund aega, et muuta tehnilist seadet ja ülesehitust vastuvõtu läbiviimiseks. Lisaks oli vastuvõtt ise keerulise ülesehitusega, mille käigus tuli samuti muuta saali ruumilist lahendust. Taolise keerulise produktsiooniga ürituse läbiviimine eeldab pakkujalt vastavaid teadmisi ja kogemusi. Seega RHAD lisa 4 „Osa 5 proovitöö“ ja selle ajakava olid konkreetse ürituse kohta ja detailsed, mille põhjal ei saa väita, et vaidlustajale jäi arusaamatuks, mida ta pidi proovitöös tööprotsesside ja riskide juures kirjeldama. Vaidlustajad esitasid riigihanke osade 1-5 kohta proovitöö teeninduse kirjelduste p-des 3 ühesugused kirjeldused sõltumata sellest, et tegemist on erineva tehnilise produktsiooni ja erinevates asukohtades korraldatavate üritustega. 5.3.5. Hankija hindas korralduslike etappide ja tööde kirjelduse puhul maksimaalselt 20 väärtuspunktiga proovitööd, mis vastas järgmistele tingimustele: Korralduslike tööde etappide ja tööde kirjeldus on põhjalik ja arusaadavalt kirja pandud ning vastab täielikult Hankija ootustele, ürituse kontseptsioonile ja esinejate vajadustele. Võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise meetodid on hästi põhjendatud, proportsionaalsed riski esinemise tõenäosusele ja pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. Kirjeldatud tegevuste põhjal saab järeldada, et pakkuja teadmised ja oskused oma valdkonnast on töö teostamiseks head, et tagada projekti elluviimine parimal võimalikul viisil. 1 väärtuspunkti sai pakkumus kui: Korralduslike tööde ja etappide ja riskide maandamise kirjeldus on suures osas puudulik,

30 (54)

mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi oma valdkonnast töö teostamiseks ja/või ei vasta tegevusplaan suures osas hankija ootustele ja ürituse kontseptsioonile, mistõttu ei ole võimalik projekti soovitud kujul ellu viia. Hankija hindas Vaidlustajate korralduslike etappide ja tööde kirjeldusi 1 väärtuspunktiga. 5.3.5.1. Proovitöös tuli pakkujal esitada heli-, valgus- ja videotehniline täislahendus koos lava ja inventariga Kruiisiterminalis toimuvale 600 (300 osalejaga konverents ja 600 osalejaga vastuvõtt) osalejaga üritusele. Vaidlustajad ei ole kirjeldanud tööprotsesse ettevalmistusetapis, loetletud on vaid projektijuhi üldised tegevused. Hankijal ei olnud võimalik hinnata, kuidas Vaidlustajad planeerivad proovitöös esitatud keerulise produktsiooniga üritusele tehnilist täislahendust pakkuda, näiteks seda, kuidas ja millises järjekorras soovitud tehnika ja inventar kohale viiakse lähtuvalt toimumiskoha eripärast, kuidas on planeeritud tööde teostamine arvestades teiste teenusepakkujate ja nende tööprotsessidega jne. Vaidlustajad ei ole esitanud ajakava, mille alusel ta projekti kavatseb teostada. Vaidlustajad pole välja toonud, milliste tööde teostamiseks on allhange planeeritud, milliseid kooskõlastusi on vaja proovitöö projekti teostamiseks. 5.3.5.2. Vaidlustajate esitatud tööde kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas toimub tehnika ja inventari paigaldus sündmuskohta, kuidas on planeeritud tehnilise teenindamise protsessid proovide ja ürituse ajal, millises järjekorras need tööd on planeeritud teostada jms. Tegemist on produktsiooni mõistes keerulise üritusega, mis eeldab väikese ajaraami (ühe päeva) sees mitut kiiret ruumilist ja ürituse formaadilist muutust. Päeva esimeses pooles toimub konverents, peale mida on üks tund aega, et muuta tehnilist seadet ja ülesehitust vastuvõtu läbiviimiseks. Lisaks on vastuvõtt ise keerulise ülesehitusega, mille käigus tuleb samuti muuta saali ruumilist lahendust. Nii keerulise produktsiooniga ürituse läbiviimine eeldab vastavaid teadmisi ja kogemusi. Vaidlustajad on kirjeldanud üldiseid projektijuhi tegevusi, mis ei ole konkreetsele üritusele lava ja inventari ning heli-, valgus- ja videotehnilise täislahenduse pakkumisega seotud, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi töö teostamiseks. Lisaks, Vaidlustajate kirjeldus ei ole detailne, detailsus tähendab põhjalikkust ja täpsust ehk kõiki samme ja olulisi üksikasju, et ülesanne saaks õigesti täidetud. 5.3.5.3. Vaidlustajad ei ole kirjeldanud, kuidas ta kavatseb Hankija ette antud ajakava piires demonteerida, teisaldada ja transportida tehnika ja inventar arvestades ka teiste üritusele teenust pakkuvate ettevõtetega ning sündmuskoha eripäraga. Tööde kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas toimub tehnika ja inventari demontaaži protsess Kruiisiterminalist, sh tööde järjekord. Vaidlustajad on kirjeldanud vaid üldiseid projektijuhi tegevusi, mis ei ole reaalselt konkreetsele üritusele tehnika ja inventari lahenduste pakkumisega seotud, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi töö teostamiseks. 5.3.6. Vaidlustajad väidavad, et tööprotsesside piisav kirjeldus koos vastava visualiseeriva materjaliga pakkumuse osaks olevas dokumendis „Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“, mis on viidatud dokumendi „Lisa 7 Proovitöö teeninduse kirjeldus-13392897_OSA 5.doc“ punktis 1. Hankija juhib tähelepanu, et Vaidlustajate väide on vale, sest lisa RHAD 7 proovitöö teeninduse kirjelduse p 1 kohaselt tuli esitada proovitöö ürituse täislahenduse kirjeldus (võimalikult detailne kirjeldus koos illustreeriva materjaliga osades 2-5, mille põhjal on Hankijal võimalik hinnata, millest koosneb pakutud lahendus, milline saab olema selle

31 (54)

visuaalne tulemus ning millised on selle tehnilised kasutamise võimalused vastavalt konkreetsele riigihanke osale, nt heli-, valgus- ja videotehnilised lahendused (osad 1, 2 ja 5), lavad ja lavalahendused (osad 3 ja 5), telgid, telgialad, mööbel, inventar jne (osad 4 ja 5), ning sobivust ette antud ürituse kontseptsiooniga, esinejate vajadustega). Vaidlustajad on täislahenduse kirjelduse esitanud väga lakooniliselt „Korraldame Osa 5. Proovitöö teostamise vastavalt hanketingimustele. Osa 5. Proovitöö eskiis lisatud eraldi failis: Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“ Vaidlustajate esitatud osa 5 Proovitöö eskiis sisaldab saali paigutust, kujunduslahendusi ja mööbli näidiseid, kuid ei sisalda tööprotsesside kirjeldust. Hankija toob välja, et Vaidlustajad esitasid riigihanke osade 1-5 kohta lisas 7 „Proovitöö teeninduse kirjelduses“ punktis 3 „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ ühesugused kirjeldused sõltumata sellest, et tegemist on tehnilise produktsiooni vaatenurgast täiesti erinevate teenustega ja sõltuvalt proovitöödest erinevates asukohtades toimuvate üritustega. Siit järeldub, et Vaidlustajad ei ole proovitöödes läbi mõelnud riigihanke osast lähtuvalt konkreetse teenuse tööprotsesside kirjeldusi ega võimalikke riske projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalusi. 5.3.7. Vaidlustajate sõnul ei ole Hankija osa 5 protokollis põhjendanud, milles seisneb Vaidlustajate esitatud kirjelduse ebapiisavus, vaid on lakooniliselt leidnud, et tööde kirjeldusest pole võimalik hinnata, kuidas Vaidlustajad kavatsevad projekti teostada. Samas ei näe ükski RHAD tingimus ette, et pakkuja peaks sellise konkreetsusastmega tegevusi kirjeldama. Hankija põhjendused, millise konkreetsusastmega oodati tegevuste kirjeldusi, on välja toodud eelmistes punktides. 5.3.8. Hankija hindas pakkujate proovitöid RHAD lisas 5 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja vastavaks tunnistatud pakkumuste omavahelise võrdlemise teel (RHAD punkt 8.1). Hanke osas 5 tunnistati vastavaks 5 pakkumust. Eespool esitatud Vaidlustajate pakkumuse hindamise põhjendused näitavad, et Hankija hindas pakkumust selliselt, kuidas ta RHAD-i tingimustega oli sätestanud. Seetõttu ei saanud Hankija RHAD hindamiskriteeriumites sätestatu alusel hinnata Vaidlustajate proovitöö korralduslike etappide ja tööde kirjeldusesi kõrgemalt kui 1 väärtuspunktiga. 5.3.9. Hankija sõnastas hindamiskriteeriumid selliselt, et need on arusaadavad tehnilise produktsiooni täisteenust pakkuvatele ettevõtjatele ja kes tulenevalt oma professionaalsusest oskavad kirjeldada proovitöö üritusega seotud tööprotsesse, tuua välja konkreetse üritusega seotud riskid ja nende maandamise viisid. Hankija eesmärk tööprotsesside ja riskide hindamisel on veenduda, et pakkuja oskab ürituse tööprotsessid ja riskid läbi mõelda ning detailselt kirjeldada. Hankija ei saa nõustuda Vaidlustajate eksperdi T.K. väitega: „See järeldus ei ole paraku tulenev hankedokumentidest kirjeldatust ja seega on pakkumuses esitatud ja eelpool mainitud 50 meeskonnaliikme tööde ja vastutusalade kirjeldus piisav ja vastav hankedokumentides nõutule.“, kuna projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust hinnati eraldi ja Vaidlustajad said antud alamkriteeriumi alusel 10 väärtuspunkti. 50 meeskonnaliikme tööde ja vastutusalade kirjeldus pakkuja esitatud proovitöö teeninduse kirjelduse p-s 2 on piisav ja vastab RHAD-is nõutule, aga korralduslike etappide ja tööde kirjeldus tuli esitada p-des 3.1-3.3. Meeskonnaliikmete ja nende ülesannete kirjeldustest ei ole

32 (54)

võimalik välja lugeda, millises järjekorras, kuidas ja milliste osapoolte ja tingimustega veel arvestades tööprotsessid toimuvad. Hankija on jõudnud Vaidlustajate pakkumust hinnates õigele järeldusele, et reaalsed tööprotsessid on kirjeldamata, ei ole võimalik hinnata, kuidas ettevõte kavatseb projekti teostada või kas saab sellega hakkama. Vaidlustusest ei selgu, milliste dokumentide alusel on Vaidlustajate ekspert T.K. jõudnud vaidlustuse lisa 20 analüüsis toodud järeldustele - kas ekspert on andnud oma hinnangu osa 5 proovitöö aluseks olevate dokumentide (sh proovitöö) põhjal või hindab ainult Vaidlustajate proovitöö teeninduse kirjelduse p-de 3.1-3-3 kirjeldusi. Hankija põhjendus hindamisel oli „Tööde kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas toimub tehnika ja inventari paigaldus sündmuskohta, kuidas on planeeritud tehnilise teenindamise protsessid proovide ja ürituse ajal, millises järjekorras need tööd on planeeritud teostada jms.“ Hankija selgitused hindamise kohta on toodud välja eespool. 5.3.10. RHAD Lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjelduse“ p-s 3.4 „võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalused“, tuli pakkujal kirjeldada proovitöös kirjeldatud konkreetse projekti võimalikud riskid ja nende maandamise võimalused. Hankija eesmärk tööprotsesside ja riskide hindamisel on veenduda, et pakkuja oskab ürituse tööprotsessid ja riskid läbi mõelda ning detailselt kirjeldada. Proovitöös tuli pakkujatel esitada heli-, valgus- ja videotehnilist täislahendus koos lava ja inventariga Kruiisiterminalis toimuvale 600 (300 osalejaga konverents ja 600 osalejaga vastuvõtt) osalejaga üritusele, mis eeldas võimalike riskide hindamist vastavalt sündmuspaigale, ürituse mahule ja sellega seotud teiste teenusepakkujate ja nende tööprotsessidega arvestamine (heli-, valgus- ja videotehniline lahendus, inventar ja lavalahendus), nt riskid tulenevalt ürituse kontseptsioonist, mis on seotud mitmekordse ruumi ja formaadi vahetumisega ning 600 inimese mahutamisega Kruiisiterminali, sündmuse toimumiskoha erisust arvestades jmt. Vaidlustajate esitatud riskianalüüs ei ole seotud konkreetselt proovitöös kirjeldatud Kruiisiterminalis toimuva üritusega. Vaidlustajate koostatud riskianalüüsis kajastatakse üldisi riske ja siin esineb üksikuid kattuvusi, mis sobivad proovitöös esitatud üritusele. Vaidlustajate riskianalüüsist ei selgunud võimalikud riskid vastavalt proovitöö ürituse sündmuspaigale, ürituse mahule ja sellega seotud teiste teenusepakkujate ja nende tööprotsessidega arvestamisele. Hankija jääb oma hinnangu juurde, et Vaidlustajate lisatud riskianalüüs kirjeldab üldiseid riske, kuid ei ole seotud proovitöös kirjeldatud ürituse ega ka selleks planeeritud sündmuskohaga. 5.3.11. Vaidlustajad on tõesti esitanud failis „Riskianalüüs.pdf“ kümnel lehel põhjaliku käsitluse erinevatest üldistest riskidest ning nende maandamise võimalustest ja seal esineb üksikuid kattuvusi, mis sobivad proovitöös esitatud üritusele, kuid Vaidlustajate riskianalüüsist ei selgunud võimalikud riskid vastavalt proovitöös kirjeldatud ürituse sündmuspaigale, ürituse mahule ja sellega seotud teiste teenusepakkujate ja nende tööprotsessidega arvestamisele. Hankija on riskianalüüsi puhul hinnanud selle sisu mitte lehekülgede mahtu. Hankija põhjendused kattuvad eelmises punktis tooduga. Riskianalüüsi alguses on Vaidlustajad kirjutanud: Tallinna Strateegikeskus hangib Tallinna linna ametiasutustele ja ametiasutuste hallatavatele asutustele Tallinna linna sise- ja väliüritustele (Tallinna vanalinnapäevad, aastavahetusekontsert Vabaduse väljakul, Tallinna merepäevad, Birgitta Festival, Euroopa spordipealinn 2025 jmt üritustele) tehnilise produktsiooni teenust,

33 (54)

mis on küll õige, sest raamlepingu mahtu antud üritused kuuluksid, kuid riskianalüüsist puudub konkreetselt hanke osa 5 ürituse elluviimise riskid ja nende maandamise võimalused. 5.3.12. Vaidlustajad tsiteerivad T.K. analüüsi: „Hankija etteheited Vaidlustajate esitatud riskianalüüsile põhjendamatud järgmistel põhjendustel (lisa 20): „Hankija dokumentides on määratletud, et pakkuja produktsiooni täisteenuse kirjeldus peab sisaldama „võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi”. Esiteks on üldised riskid alati seotud ka konkreetse proovitöös kirjeldatud ürituse ja ka planeeritud sündmuskohaga. Teiseks ei olnud Hankija poolt rõhutatud vajadust eraldi analüüsida Kruiisiterminaliga ja Spordiaastat kokkuvõtva rahvusvahelise konverentsiga seonduvaid unikaalseid riske. Pakkuja on riskianalüüsis toonud välja üle 60 erineva riskide maandamise võimaluse ja ei ole õiglane hinnata seda kokkuvõtvalt vaid 1 punktiga.“ Vaidlustajad väidavad, et „Teiseks ei olnud hankija poolt rõhutatud vajadust eraldi analüüsida Kruiisiterminaliga ja Spordiaastat kokkuvõtva rahvusvahelise konverentsiga seonduvaid unikaalseid riske.“. Antud väide on vale, sest vastavustingimuse „Proovitöö osa 5“ kohaselt tuli esitada pakkumuses lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ lisa 4 „Osa 5 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsiooni tehnilise produktsiooni täisteenuse kirjelduse, mis peab sisaldama: 1.1. heli-, valgus- ja videotehnilist täislahendust koos lava ja inventariga, arvestades nii esinejate vajaduste kui ürituse üldise kontseptsiooniga; 1.2. projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks (sh tööjõuriskide maandamine); 1.3. korralduslike etappide ja tööde: tegevusi ettevalmistusetapis tegevusi ürituse ülesehitusel ja toimumisajal, tegevusi peale üritust, võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi. Hankija rõhutab veelkord, proovitöö tuli esitada konkreetse ürituse kohta. RHAD lisa 7 proovitöö teeninduse kirjelduse p-s 3.4 on sätestatud nõue kirjeldada võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi. See viitabki sellele, et pakkujal tuli kirjeldada konkreetse ürituse ja selle sündmuskoha unikaalsed riskid. Hankija hindas Vaidlustajate korralduslike etappide ja tööde kirjeldusi (sh riskianalüüsi) kokku 1 väärtuspunktiga järgnevatel põhjustel: Reaalsed tööprotsessid kirjeldamata, ei ole võimalik hinnata, kuidas kavatsetakse projekti teostada või kas saab sellega hakkama. Tööde kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas toimub tehnika ja inventari paigaldus sündmuskohta, kuidas on planeeritud tehnilise teenindamise protsessid proovide ja ürituse ajal, millises järjekorras need tööd on planeeritud teostada jms. Lisatud riskianalüüs kirjeldab üldiseid riske, kuid ei ole seotud proovitöös kirjeldatud ürituse ega ka selleks planeeritud sündmuskohaga. 5.4. Hankija täiendavad seisukohad. 5.4.1. Hanke osades 1 ja 2 pakkumuse tagasilükkamine 5.4.1.1. Hankija leiab, et Eventech OÜ esitatud teavet tuleb vaidlustamise lahendamiseks siiski arvesse võtta, eriti asjaolu, et üritusel Eesti Laul 2024 pakkus Eventech OÜ sõnul helitehnilist teenust O.-K.V. ning et Cuuclub OÜ ja R.J. kanda oli lava- ja valguskujundus. Hankija toetab eeltoodud seisukohta ja leiab, et kui R.J. oleks üritusel Eesti Laul 2024 olnud helitehnilise teenindamise projektijuht, oleks ta selle oma CV-s välja toonud, kuid CV-s oli

34 (54)

märgitud vaid „lava-, valguse- ja videotehniline produktsioon, lava- ja valguskujunduse loomine, mis sobiks nii saalis oleva publiku, kui ka teleülekande jaoks.“ Hanke osades 1 ja 2 on Hankija eesmärgiks tellida ürituste läbiviimiseks üheaegselt nii heli- valgus- ja videotehnilist teenindamist. Sellega seoses oli Hankija pakkumuse vastavustingimuses sätestanud pakkuja projektijuhile nõude, mille kohaselt peab tal olema varasem kogemust neljalt ürituselt, mis hõlmaks kõiki kolme valdkonda, et projektijuht omaks eelneva kogemuse kaudu võimekust juhtida üritustel üheaegselt kõigi kolme valdkonna teenuseid. Projektijuhi olulisus on välja toodud ka RHAD lisa 3 Raamlepingu projekt p-s 4.4: täitja meeskonnas peab olema kogu lepingu perioodi jooksul projektijuht, kelle täitja on riigihanke pakkumuses nimetanud. Projektijuhi varasema kogemuse tõendamiseks tuli tema CV-s (RHAD lisa 3.1 Projektijuhi CV osad 1 ja 2) esitada andmed, mis tõendavad, et projektijuhil on perioodil 2021 - 2024 kogemus vähemalt neljal üritusel (nt kontserdid ja festivalid, gala õhtusöögid, vastuvõtud, konverentsid, etendused jne) tehnilise produktsiooni valdkonnas heli-, valgus- ja videotehnilise teenindamise projektijuhina. Vaidlust ei ole selles, kas R.J. CV-s oli ürituse Eesti Laul 2024 puhul esitatud andmed helitehnilise teenindamise kogemuse kohta või mitte, kuna neid andmeid ei olnud esitatud, seega pakkumuse esitamise ajal ei olnud CV-s esitatud andmete põhjal tõendatud, et vaidlustaja projektijuhi kogemus oleks tingimusele vastav. Vaidlustajad ei pööra tähelepanu sellele, kas tagantjärgi on võimalik üldse muuta tema sisuliselt mittevastavat pakkumust vastavaks, sest Vaidlustajate eesmärk on lisada R.J. CV-sse andmeid, mida seal algusest peale ei ole olnud ehk ta püüab selgitada ja tõendada, et Hankijal on/oli kohustus uurimispõhimõtte valguses R.J. CV-s esitatut nö RHAD-is esitatud tingimustele vastavaks uurida. Isegi, kui pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis oleks Hankijale teatavaks saanud, et R.J.-l siiski on ürituse „Eesti Laul 2024“ raames ka helitehnilise teenindamise projektijuhi kogemus, oleks Hankija pidanud asuma kaaluma, kas esitatud täiendavate andmete, mis CV-st täielikult puudusid, alusel oleks üleüldse saanud R.J. kogemust vastavaks lugeda või mitte. Hankija on seisukohal, et sellisel juhul oleks olnud tegemist CV-s esitatud andmete täiendamisega, mitte aga esitatud andmete selgitamisega. Hankija leiab, et pakkumuses nõutud puuduolevate andmete tagantjärgi lisamine ei ole lubatud, kuivõrd selline praktika oleks selges vastusolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemisega. Praegusel juhul püüavad Vaidlustajad just nimelt oma eksimust, mis ilmnes pärast pakkumuste esitamist, vaidlustusmenetluses parandada, kuid Hankija ei ole sellega nõus, sest pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on keelatud. Vaidlustajate kohustus oli esitada pakkumus, mis vastaks kõikidele sätestatud tingimustele pakkumuse esitamise ajal. 5.4.1.2. Hankija toob välja ka Vaidlustajate tegevused R.J. töökogemuse kohta tõendite kogumisel, kus Vaidlustajaks olevate ühispakkujate esindaja Kingent Management OÜ juhatuse liige K.K. palub R.J.-ga kokku puutunud isikutelt tema enda poolt e-kirjades etteantud sõnastustega arvamustele kinnitusi (vaidlustuse lisad). Samuti ka e-kirjavahetuses R.V.-ga 10.12.2024, kus R.V. on kinnitanud K.K. etteantud seisukohta samas sõnastuses (Vaidlustajate täiendava seisukoha lisa 1). R.J., kes oma töökogemuse andmed sellisel kujul CV-s esitas ja allkirjaga kinnitas, poolseid selgitusi või arvamusi vaidlustusele lisatud ei ole. Samuti jäävad Hankijale arusaamatuks Vaidlustajate poolt uuesti esitatud süüdistused, et Hankija on umbmääraselt küsinud ürituste tellijatelt R.J. kogemuste kohta küsimusi, põhjustades sellega neile segadust ning et R.V. lähtus seetõttu sündmusel Cuuclub OÜ-ga

35 (54)

sõlmitud lepingust, mitte R.J. tegelikust panusest. Vaidlustajad on ise lisanud vaidlustusele Hankija ja R.V. kirjavahetuse (vaidlustuse lisa 10), kus Hankija üheselt mõistetavalt küsis teises küsimuses: kas R.J. ülesanded tehnilise produktsiooni valdkonna projektijuhina üritusel Eesti Laul 2024 hõlmasid helitehnilise teenindamise projektijuhtimist või mitte, millele R.V. vastas, et helitehnilist teenust ta meile ei pakkunud. Samamoodi küsis Hankija Weekend Festival 2022 tellija esindajalt. Kummalgi juhul ei maininud Hankija oma küsimustes Cuuclub OÜ-d, vaid ainult R.J. isikut. Hankija selgitas tellija esindajatele ka, miks ta seda infot küsib: „et kontrollida riigihankes osaleva pakkuja KINGENT MANAGEMENT OÜ hanke osades 1 ja 2 pakkumuse koosseisus esitatud projektijuhi R.J. CV-l märgitud andmeid“, seetõttu on väär Vaidlustajate väide, et tellija esindajatel oli teadmata, mille tõttu Hankija üldse infot vajab. Cuuclub OÜ tuli kõne alla alles Hankija vastuses viidatud Eesti Laul 2024 lõputiitritest, mille juurde R.J. nimi oli märgitud ja Hankija nimetas Cuuclub OÜ-d vaidlustuse vastuses seetõttu, et ERR-il võis R.J. ettevõttega Cuuclub OÜ olla sõlmitud üritusele teenuse tellimiseks leping, mille sisust kõrvalised isikud ei pruukinud teadlikud olla. Seega lähtus Hankija R.J. kui projektijuhi isiklikust kogemusest pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja ei kitsendanud ega seostanud seda Cuuclub OÜ-ga, nagu Vaidlustajad väidavad. 5.4.1.3. Hankija on RHAD tingimusele sisuliselt mittevastava pakkumuse tagasi lükkamisel õigesti otsustanud, sh leidnud õigesti, et mittevastavus pakkumuses oli sisuline, mitte vormiline puudus ja et CV-d ei saa tagantjärgi uute andmetega täiendada. Enne otsuse tegemist, asjaolude selgitamiseks, pöördus Hankija siiski ka Vaidlustajate ning tellijate poole, kuid vastupidiselt Vaidlustajate seisukohale ei pidanud Hankija hakkama veel täiendavaid tõendeid koguma. Samuti ei nähtu RHS § 114 lg-st 2 ega alusdokumendi p-st 5.4, et pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis saaks hankija nõuda pakkumuses esitatud andmete muutmist, küsida saab vaid selgitusi. Nii on ka TlnRnKo oma 14.04.2023 otsuse 3- 23-40 p-s 10 leidnud, et Samuti lasub pakkujal vastutus selle eest, et ta esitab pakkumuses õiged andmed. Praegusel juhul on kaebaja tutvunud riigihanke dokumentidega pealiskaudselt, mis tõi kaasa nõuetele mittevastava pakkumuse esitamise. Põhjendamatu on kaebaja väide, et hankija oleks pidanud ise asuma koguma teavet lektori J varasema koolituskogemuse kohta. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-le 2 ei ole riigihangete menetlus haldusmenetlus HMS-i mõttes. Järelikult ei rakendu riigihangete menetluses ka haldusmenetluse üldised põhimõtted, sh uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus. 5.4.2. Riigihanke osas 4 Vaidlustajate pakkumusele väärtuspunktide andmine 5.4.2.1. Hankija ei ole nõus Vaidlustajate seisukohaga, et pakkumuse proovitöö koosseisus esitatava „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ puudutavas osas tuli pakkujatel lähtuda vaid RHAD lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ p-is 1.5 toodust. Hankija selgitas seda piisavalt vaidlustuse vastuses, kuid ei kopeerinud sinna vastavustingimuse „Proovitöö osa 4“ kogu p 1 teksti ja toob selle selguse huvides siin välja, koos tingimuse viimase lausega: „Pakkuja esitab pakkumuse lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ lisa 4“Osa 4 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsioonile vastava telkide ja inventari lahenduse kirjelduse, mis peab sisaldama: 1.1. telkide ja inventari paigaldust ja teenindust, arvestades nii programmi kui ürituse üldise kontseptsiooniga; 1.2. projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks (sh tööjõuriskide maandamine); 1.3. korralduslike etappide ja tööde: tegevusi ettevalmistusetapis, tegevusi ürituse ülesehitusel ja toimumisajal,

36 (54)

tegevusi peale üritust, võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi. 1.4. pakutavate telkide ja inventari illustreerivat materjali. /…………/ Hankija võtab lisa 7 proovitöö ürituse kontseptsiooni teeninduse kirjelduse koos lisa 2.4 näidispakkumusega aluseks pakkumuste kvaliteedi hindamisel.“ RHAD Lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ on Hankija poolt esitatud alljärgnev info: „Pakkuja esitab proovitööna ürituse kontseptsiooni ja teeninduse kirjelduse, mille kvaliteeti hindab hankija vastavalt alusdokumentide Lisa 5 Hindamiskriteeriumid ja - metoodika punkti 1.1.2 alusel“. Lisaks sisaldub ka nimetatud lisa 7 p 3 „Korralduslike etappide ja tööde kirjelduse“ alapunktides sõna „üritus“. See tähendab, et pakkujal tuli kirjeldada etappe ja töid lähtuvalt proovitöö ürituse kirjeldustest. Seega ei vasta tõele Vaidlustajate väide, et RHAD-s pole sätestatud, et pakkujal tuleb oma korralduslike etappide ja tööde kirjelduste puhul lähtuda lisas 4 toodust. Samuti on väär Vaidlustajate väide, et hanke osades 1-5 proovitöödes toodud sündmused ei erinenud sedavõrd, et oleks eeldanud spetsiifilist kirjeldust. Hankija koostas kogu tehnilise produktsiooni riigihanke põhimõttel, et erinevad ürituste korraldamisega seotud tehnilise produktsiooni valdkonnad ja teenused oleksid eraldi hanke osades, mis annab iga valdkonna ettevõtetele võimaluse osaleda hankes vastavalt enda valdkonnale. Ka proovitööde kirjeldused olid Hankija poolt koostatud igas hanke osas vastavalt hangitavale teenusele: 1) osa 1 heli- valgus- ja videotehniline teenindamine (keeruline produktsioon) üritusele „Suur koguperefestival koos piduliku kontsertiga Tallinna päeva tähistamiseks Vabaduse väljakul“, 2) osa 2 heli- valgus- ja videotehniline teenindamine (lihtsam produktsioon) üritusele „Pidulik vastuvõtt Noblessneri valukojas 250 inimesele“, 3) osa 3 lavalahendused koos teenindusega üritusele „Suur koguperefestival Tallinna päeva tähistamiseks Vabaduse väljakul“, 4) osa 4 telkide ja inventari lahendused koos teenindusega üritusele „Suur koguperefestival Tallinna päeva tähistamiseks Vabaduse väljakul“ ja 5) osa 5 tehnilise produktsiooni täisteenus üritusele „Kruiisiterminalis spordiaastat kokkuvõttev rahvusvaheline konverents ja pidulik vastuvõtt“. Seega erinevused seisnevad nii proovitöö teenustes kui ka ürituste sisus, iseloomus ja formaadis ning mis eeldavad pakkujatelt erinevaid spetsiifilisi oskusi, teadmisi ja kogemust, et proovitöös kirjeldatud üritusele küsitud teenuseid pakkuda ja tööprotsesse detailselt kõikides etappides kirjeldada. Näiteks tehnilise produktsiooni täisteenuse proovitööde puhul peab pakkuja kirjeldama ürituse korralduslikke etappe ning riske lähtudes konkreetsest teenusest ja üritusest, mis oma olemuselt on täiesti erinevad telkide ja inventari paigaldamise tööprotsessidest ja sellega seotud riskidest. Kuivõrd üritused ja teenused on sisu poolest erinevad, siis on nad ka töökorralduslikult erinevad. Hankija hindas pakkumusi Riigihanke osade kaupa, seega nii osas 4 kui ka osas 5 hinnati Vaidlustajate pakkumusi eraldi. Kummaski Riigihanke osas oli Vaidlustajate „Korralduslike etappide ja tööde kirjelduses“ kirjeldanud ürituse tegevusi ja riske selliselt, mis ei lähtunud asjaomase riigihanke osa konkreetsest proovitöö üritusest ehk vaidlustaja ei kirjeldanud hanke osale ja proovitööle vastavalt teenuse osutamise sisulisi tegevusi ja riske. Lugedes koosmõjus RHAD-i ja seal toodud Riigihanke osade proovitööde alusmaterjale ning hindamiskriteeriume, oli võimalik pakkujatel mõista, kuidas koostada pakkumust sellisel tasemel, et kõrgemaid väärtuspunkte saada. Hankija ei saa ise pakkuja eest proovitööd valmis kirjutada selliselt, et pakkuja täidaks vaid lüngad, sest hindamise eesmärk oli hinnata pakkujate teadmisi ja oskusi pakkuda välja vastavalt Riigihanke osa proovitööle teenuse osutamise terviklahendus.

37 (54)

5.4.2.2. Hankija ei ole nõus Vaidlustajate väitega, et T.K. analüüs käib ka riigihanke osa 4 kohta. T.K. analüüsis on kirjas: „Kingent Management OÜ palvel tutvusin riigihanke „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“, viitenumbriga 264103 pakkumisprotsessis Kingent Management OÜ koos ühispakkujatega Cuuclub OÜ, AS Telinekataja ja Funrent OÜ poolt esitatud pakkumisdokumentidega ja hankija poolt koostatud „Osa V Tehnilise produktsiooni täisteenuse hindamisprotokolliga“. Analüüsist puuduvad igasugused viited riigihanke osale 4, vaid selle viite on Vaidlustajad ise lisanud vaidlustusse. Teiseks, osades 4 ja 5 olid pakkumuse koostamise aluseks erinevad proovitööde alusmaterjalid ehk kirjeldused, sh erinevad üritused, mistõttu leiab hankija endiselt, et T.K. analüüsil ei ole puutumist hanke osaga 4. 5.4.2.3. Hankija hinnang Vaidlustajate korralduslike etappide tööde kirjeldusele oli/on õige ning Hankija ei väljunud hindamiskriteeriumitest. Lähtudes hindamiskriteeriumitest ei saanud Hankija anda Vaidlustajate korralduslike tööde ja etappide kirjeldusele rohkem väärtuspunkte kui 1, kuna 15 punkti saamisel ei saaks korralduslike etappide tööde kirjeldused olla suures osas puudulikud, vaid 15 punkti saamiseks oleks pidanud korralduslike tööde ja etappide kirjeldus olema kohati küll üldsõnaliselt, aga üldiselt arusaadavalt kirja pandud ning vastama üldiselt Hankija ootustele. Vaidlustusele vastamisel ei hakanud Hankija sisustama kriteeriume, kuna need olid RHAD-is juba kirjas, Hankija selgitas hinnanguteni jõudmist. Vaidlustajad pidi RHAD-i lugema ja lähtuma seal toodust juba oma pakkumuse koostamisel. 5.4.2.4. Vaidlustajad ei ole ka oma täiendavates seisukohtades pööranud tähelepanu sellele, et tema vaidlustus Riigihanke osas 4 on perspektiivitu. Riigihanke osas 4 ei ole võimalik raamlepingut ühe pakkujaga täita, raamlepingu täitmiseks on vaja vähemalt kahte pakkujat. Hanke osas 4 tuleb Hankijal raamlepingu sõlmimiseks läbi viia uus riigihange. 5.4.3. Riigihanke osas 5 Vaidlustajate pakkumusele väärtuspunktide andmine 5.4.3.1. Täislahenduse alamkriteeriumi eest sai Vaidlustajate pakkumus hindamisel õigustatult 25 väärtuspunkti ehk lühidalt öeldes, pakutud täislahenduses esines väiksemaid puudujääke, et üritust saaks läbi viia vastavalt Hankija ootustele ning arvestades esinejate vajadusi ja ürituse kontseptsiooni. 35 punkti saamise puhul ei oleks täislahenduses Hankija poolt hindamisprotokollis kirjeldatud puudujääke saanud olla. Hankija tõi hindamisprotokollis kõik need väiksemad puudujäägid välja. 5.4.3.2. Intercom lahendus Vaidlustajate sõnul on Hankija õigustamatult väitnud, et Intercomi lahendus pidi sisalduma tehnilise lahenduse kirjelduses ning et Vaidlustajate tehnilise kirjelduse lahendus oli puudu. Hankija sellega ei nõustu, sest Intercomi lahendus pidi sisalduma tehnilise lahenduse kirjelduses vastavalt vastavustingimusele „Proovitöö osa 5“, mille kohaselt pakkuja esitab pakkumuses lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ lisa 4 „Osa 5 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsiooni tehnilise produktsiooni täisteenuse kirjelduse, mis peab sisaldama heli- , valgus- ja videotehnilist täislahendust koos lava ja inventariga, arvestades nii esinejate vajaduste kui ürituse üldise kontseptsiooniga ning vastavalt RHAD lisa 4 „Osa 5 proovitöö“ p-le 1: Helitehniline lahendus peab vastama järgnevatele tingimustele: /…/ Vastuvõtt: õhtujuhtidele 2 peamikrofoni, lisaks Intercom lahendus kõrva FOHiga ühenduseks; /………./. Vaidlustajad ei esitanud oma „Proovitöö teeninduse kirjelduses“ tehnilise lahenduse kirjeldust. Vaidlustaja esitas kasutatavate vahendite loetelu küll „Osa V Näidispakkumuse“ tabelis, kuid nende vahendite kasutamine on pakkumuses lahti kirjeldamata. Seega on

38 (54)

Vaidlustajad asunud vaidlustuses oma pakkumust täiendama ja kirjeldusi lisama. Vaidlus ei käi selle üle, kas kõrvamonitoride abil on võimalik või võimatu luua Intercom lahendust. Hankija hindas Vaidlustajate poolt näidispakkumuse tabelis vastavalt proovitööle välja toodud tehniliste vahendite koguseid ja kuna Vaidlustajate pakutud kõrvamonitoride kogus ei ole vastavalt proovitöös kirjeldatud üritusele ja esinejate vajadustele piisav, on õige Hankija hinnang, et Intercom lahendus puudub. Kui Vaidlustajad oleksid mõelnud samu seadmeid kasutada Intercom lahenduse loomiseks, oleks pidanud kõrvamonitore pakkumuses olema 18 tk, mitte 16 tk. Vaidlustajad väidavad, et valdkonna praktika kohaselt kasutavad poprock artistid reeglina oma isiklikke kõrvasiseseid monitore, mis on kohandatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele, kuid see ei ole kooskõlas RHAD lisa 4 „Osa 5 proovitöös“ tooduga, kuna seal on täpselt kirjas, mitu kõrvamonitori oli bändidele vaja ehk kokku 18 tk, millest 2 tk tagavaraks ning ei olnud antud sellist võimalust, et bändid võtaksid ise kaasa monitorisüsteemid. Vaidlustajate pakkumus sisaldas 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi koos kõrvasiseste monitoridega ning 2 kaabliühendusega kõrvamonitori süsteemi, mis katab täpselt raiderite järgi ära bändide vajaduse. Vaidlustajate poolt väidetavaks ristkasutuseks oleks pidanud olema neid Vaidlustajate näidispakkumuses 2 rohkem. Samuti ei saa Vaidlustajad nüüd väita, et õhtujuhtidel on reeglina olemas isiklikud monitorisüsteemid, kuna RHAD lisa 4 „Osa 5 proovitöö“ kohaselt olid need õhtujuhtide jaoks nõutavad. Lisaks märgib Hankija, et kui kasutada kõnealuseid kõrvamonitorisüsteeme Intercom lahenduse loomiseks FOHi ja õhtujuhtide vahel, oleks pidanud näidispakkumuses välja toodud tehniliste vahendite loetelu sisaldama ka diskreetseid telediktoritele mõeldud kõrvasiseseid klappe, mida Vaidlustajad polnud lisanud. Proovitöös nõutud kõrvamonitoride kogused saab kokku lugeda proovitöös kirjeldatud ürituse esinejate riideritest. Rideritest nähtub, et esinejatel on vaja 16 kõrvamonitorisüsteemi (tabelis tähistatud sõnaga „spare“ tähendab 2 tk varu kõrvamonitorisüsteemi). See tähendab, et Vaidlustajate näidispakkumises toodud vahenditest piisab vaid bändide esinejatele, aga mitte õhtujuhtidele Intercom lahenduse loomiseks. Selleks, et antud vahenditega Intercom lahendust luua, oleks neid pidanud Vaidlustajatel olema pakutud kokku 18. Vaidlustajate näidispakkumuses on kokku: 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi Shure PSM1000-10R koos kõrvasiseste monitoridega ja 2 juhtmega süsteemi Behringer P1 :

Vaidlustajad selgitasid täiendavas seisukohas pakutud vahendite kasutamist järgmiselt: 2 juhtmega süsteemi Behringer P1 kõrvasiseste monitorideta õhtujuhtidele ning 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi Shure PSM1000-10R koos kõrvasiseste monitoridega. Vaidlustajate näidispakkumuses pakutavad 2 juhtmega süsteemi Behringer P1 ei ole kasutatavad õhtujuhtide Intercom lahenduse loomiseks, kuna on juhtmetega ühendatud helisüsteemi külge ja piiravad oluliselt õhtujuhtide liikumist. Lisaks ei ole need kasutatavad lava alast väljaspool. T.K. analüüsis ja vaidlustuses on aga toodud, et antud lahendus on teostatav hoopis Shure PSM1000-10R süsteemiga. Kuna Vaidlustajate poolt pakkumuses ning vaidlustusmenetluses esitatud andmetes on ilmselged vasturääkivused, siis ilmselt on Vaidlustajatel ka endal raske selgitada, kuidas pakutud vahenditega proovitöö üritusele oleks võimalik Intercom lahendus teha või millist süsteemi oleks Vaidlustajate vaates võimalik ristkasutada esinejatega. Lisaks

39 (54)

on ülal toodud bändi rideris 1 kirjas, et Behringer P1 süsteemi vajavad bändi trummar ja klahvpillimängija. Ristkasutatavad süsteemid oleks ainult bändide poolt küsitud tagavara süsteemid (Spare IEM) tabelis toodud read nr 17 ja 18, aga Vaidlustajate näidispakkumuses ei olnud arvuliselt arvestatud varusüsteemidega. 5.4.3.3. Pressiala lahendus Vaidlustajate sõnul on tema pakkumuses toodud lahenduses sõnaselgelt öeldud, et tähtede paiknemist saab vajadusel varieerida. Teisisõnu – Vaidlustajad esitasid kontseptsiooni, mis vastas peaaegu täpselt RHAD-s toodud näidislahendusele. Hankija sellega ei nõustu. Vaidlustuse vastuses on Hankija selgitusest ka nähtav, kuidas jõuti hinnanguni, miks Vaidlustajate proovitöö eskiisi lk-s 8 toodud fotonurga lahenduse puhul ei ole tegemist RHAD lisa 4 „Osa 5 Proovitöö“ ürituse kontseptsiooniga kokkusobiva pressialaga. Vaidlustajate pakkumuses ei olnud toodud ka pressiala jaoks vajalikku kõnepulti koos ekraaniga. RHAD lisa 4 „Osa 5 Proovitöö“ p-s 4 on Hankija väga selgelt kirjeldanud ürituse kontseptsiooni, sh pressiala lahendust, mis andis pakkujatele piisava informatsiooni ürituse kontseptsiooniga kokkusobivast pressialast. Kuidas Vaidlustajate fotonurk peaaegu täpselt RHAD-s toodud pressiala näidislahendusele vastab, jääb Hankijale mõistetamatuks. 5.4.3.4. Meeskonnaliikmete arv Vaidlustajate sõnul ei ole Hankija vastuses suutnud ära näidata, mil moel on RHAD-st tulenevalt võimalik Vaidlustajatele ette heita liiga suurt hulka töötajaid. Hankija ei ole välja toonud, kuidas see hanke eesmärgi (takistusteta ürituskorraldus) saavutamist takistab. Hankija sellega ei nõustu. Hankija põhjendas seda piisavalt vaidlustuse vastuses ning osa 5 hindamisprotokollis. Asjaolu, et Vaidlustajate pakkumuses ei ole projektimeeskonda läbi mõeldud, näitab lisaks ka see, et Vaidlustajate esitatud proovitöö teeninduse kirjelduse p-s 2.1.1. on projektimeeskonna koosseisu arvestatud tehnikajuht ja lava administraator, kuid need puuduvad Vaidlustajate näidispakkumusest. 5.4.3.5. Riigihanke osa 5 „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldusele“ väärtuspunktide andmine. Vaidlustajate seisukoht, et pakkumuse proovitöö koosseisus esitatava „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ puudutavas osas tuli pakkujatel lähtuda vaid RHAD lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ p-is 1.5 toodust, ei ole Hankija arvates õige. Hankija selgitas seda piisavalt vaidlustuse vastuses. 6. Kaasatud kolmandatest isikutest esitas oma seisukohad ainult Eventech OÜ. 6.1. Eventech OÜ meeskonna liikmed, kes on Eesti sündmuste tehnilise teenuse vallas töötanud juba enam kui 23 aastat, ei ole varem kokku puutunud olukordadega, kus R.J. oleks olnud vastutav helitehnilise teenuse pakkumise eest. R.J. on osutanud valgus- ja lavakujunduse teenust. Teadaolevalt osutas Eesti Laul 2024 sündmusel helitehnilist teenust O.-K. V. ettevõte Estonian Music Industry OÜ. Vähemasti Eventech OÜ rentis antud sündmuste tarbeks mikrofone just Estonian Music Industry OÜ-le. (vt arved PA24005149402 ja PA24005149401).

40 (54)

6.2. Ka Eesti Laulu salvestuse lõputiitrid tõendavad, et helitehnilist teenust pakkus O.-K. V. ning Cuuclub OÜ ja R.J. kanda oli lava- ja valguskujundus. (vt. https://arhiiv.err.ee/video/eesti-laul , alates 1:04:53) Weekend Festival 2022 Future Stage laval oli kasutusel Leedu Ettevõtte MexPro helitehnika. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija linnakantsleri 20.11.2024 käskkirjas nr 4-3.3/166 on Riigihanke osas 4 „Telkide ja inventari lahendused koos teenindusega“ otsustatud:

1) tunnistada Osaühingu United Capital ning ühispakkujate KINGENT MANAGEMENT OÜ, AS-i Telinekataja, Cuuclub OÜ ja OÜ Funrent esitatud pakkumused vastavaks;

2) lükata tagasi EVENT CENTER OÜ esitatud pakkumus; 3) osas 4 läbiviidud pakkumuste hindamise tulemused ei võimalda Hankijal edukaks

tunnistada ühtegi pakkumust (hindamiskriteeriumid ja -metoodika p 1.1.2. kohaselt ei tunnista hankija pakkumust edukaks, kui pakkumuses esitatud proovitöö saab ükskõik millise alamkriteeriumi eest 1 väärtuspunkti);

4) RHS § 73 lg 3 p 6, § 126 lg 2 ja 3 ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra p 7.2.3. alusel tunnistada osa 4 „Telkide ja inventari lahendused koos teenindusega“ menetlus kehtetuks Hankija omal algatusel, kuna hanke osas 4 ei ole võimalik edukaks tunnistada ühtegi pakkumust.

Seega ei ole vaidlust selles, et Riigihanke osas 4 esitati kolm (3) pakkumust, neist üks lükati tagasi ja kahte (2) pakkumust hinnati. 7.1. Riigihanke osas 4 läbi viidud kahe pakkumuse hindamise tulemusena said pakkumused punkte järgmiselt:

1) Osaühingu United Capital pakkumus Proovitöö kvaliteet

 terviklahendus – 25 punkti (35-st)  teostuse terviklikkus 1+15 = 16 punkti (35-st)

Seega kokku 41 punkti

2) Ühispakkujate KINGENT MANAGEMENT OÜ, AS-i Telinekataja, Cuuclub OÜ ja OÜ Funrent pakkumus

Proovitöö kvaliteet  terviklahendus – 25 punkti (35-st)  teostuse terviklikkus 15+1 = 16 punkti (35-st)

Ületatud eelarve eest on vähendatud punkte -2 Seega kokku 39 punkti Mõlemad pakkumused on saanud teostuse terviklikkuse alamkriteeriumis 1 väärtuspunkti. 7.2. Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ p-i 1.1.2 kohaselt kui pakkumuses esitatud proovitöö saab ükskõik millise alamkriteeriumi eest 1 väärtuspunkti, ei tunnista hankija pakkumust edukaks. Hankija arvestab edukate pakkumuste väljaselgitamisel nende pakkumustega, mida ei ole proovitöö kvaliteedi alamkriteeriumite eest hinnatud väärtuspunktiga 1.

41 (54)

RHAD p-i 8.1.3. esimese lause kohaselt edukaks pakkumuseks tunnistatakse igas osas vähemalt kaks ja kuni kolm pakkumust, mis saavad alusdokumendi lisas 5 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte. Pärast osas 4 pakkumuste hindamist oli tekkinud olukord, kus ühtegi pakkumust ei saanud edukaks tunnistada ja Hankija on õiguspäraselt tunnistanud Riigihanke menetluse osas 4 kehtetuks. 7.3. Vaidlustajad on vaidlustanud enda osas 4 esitatud pakkumuse hindamise, kuid isegi siis, kui vaidlustuskomisjon peaks asuma seisukohale, et Vaidlustajate pakkumusele pole Hankija hindamisel õigesti punkte andnud, ei anna see Vaidlustajatele võimalust osutuda osas 4 edukaks, sõlmida Hankijaga selles osas 4 raamlepingut, sest see oleks vastuolus RHAD p-iga 8.1.3. - osas 4 saaks Hankija edukaks tunnistamise otsuse teha vaid siis, kui edukaks saab tunnistada vähemalt kaks pakkumust. Osaühing United Capital ei ole esitanud vaidlustust oma õiguste kaitseks ning sellise vaidlustuse esitamine ei ole enam võimalik. 7.4. Kuna osadeks jagatud riigihangetes sõlmitakse raamleping igas riigihanke osas eraldi, tuleb vaidlustaja subjektiivseid õigusi kontrollida eraldi ka iga riigihanke osa vaidlustamisel. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS- i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega hankija otsuste peale vaidlustuse esitamiseks peab iga konkreetse taotluse osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi. Vaidlustuskomisjon ei pea kontrollima hankija otsuse seaduslikkust ja jätab vaidlustuse läbi vaatamata, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele, mis tähendab seda, et vaidlustajal peab olema võimalus sõlmida hankijaga hankeleping. Kui vaidlustajal selline võimalus puudub, tuleb vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Riigihanke osas 4 tehtud Hankija otsuse suhtes tuleb vaidlustus RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel jätta läbi vaatamata, kuna Vaidlustajatel puudub subjektiivne õigus sellele vaidlustuse esitamiseks. 8. Riigihanke osades 1 ja 2 Vaidlustajate pakkumuse tagasi lükkamise otsus (linnakantsleri 20.11.2024 käskkiri nr 4-3.3/166) Hankija on põhjendanud Vaidlustajate Riigihanke osades 1 ja 2 esitatud pakkumuste RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkamist kokkuvõtvalt järgmiselt:

1) vastavustingimustes on nõue, et pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt üks projektijuht, kellel on perioodil 2021-2024 kogemus vähemalt nelja ürituse (nt kontserdid ja festivalid, gala õhtusöögid, vastuvõtud, konverentsid, etendused jne) tehnilise produktsiooni valdkonnas heli-, valgus- ja videotehnilise teenindamise

42 (54)

projektijuhina. Arvesse lähevad üritused, kus oli arvestatud osalejate arv vähemalt 300;

2) pakkujal tuli esitada lepingu täitmises vahetult osaleva projektijuhi CV lisa 3.1 vormil, mis sisaldab andmeid projektijuhile kehtestatud kogemuse nõuetele vastavuse kohta. Vaidlustajate pakkumuses esitatud projektijuhi R.J. CV-s on märgitud 4 üritust. Real 1 on ürituse Eesti Laul 2024 projektijuhi tegevustena märgitud lava-, valguse- ja videotehniline produktsioon ning lava- ja valguskujunduse loomine, kuna eeltoodud andmetest ei nähtunud, et R.J.-l on ürituselt Eesti Laul 2024 olemas kogemus ka helitehnilise teenindamise projektijuhina, esitati Vaidlustajatele järelpäring ja paluti täpsustada, kas projektijuhi CV-l toodud tegevused üritusel Eesti Laul 2024 sisaldasid ka helitehnilist teenindamist. Vaidlustajad vastasid 29.08.2024. CV-l ja Vaidlustajate selgituses esitatud andmete täpsustamiseks soovis Hankija R.J. tegevusi Eesti Laul 2024 projektijuhina kontrollida täiendavalt ürituse tellijalt ja CV-l toodud tellija kontaktisikule esitati Hankija poolt 12.09.2024 järelpäring. Ürituse tellija kontaktisiku 16.09.2024 ja 18.09.2024 poolt saadud vastustest selgus, et R.J. ürituselt Eesti Laul 2024 saadud kogemus projektijuhina ei vasta osas 1 ja 2 projektijuhile tehnilise produktsiooni valdkonnas sätestatud kogemuse nõudele, kuna tema ülesanded tehnilise produktsiooni vastutava projektijuhina ei hõlmanud helitehnilist teenindamist;

3) Hankija esitas järelpäringud R.J. CV-s jrk nr-tega 3 ja 4 märgitud üritustel projektijuhi tegevuste kohta CV-s märgitud ürituste tellijate kontaktisikutele. Tellija kontaktisikute vastuste alusel selgus, et üritus Tallinn Music Week 2022 (jrk nr 4) vastab projektijuhi kogemusele sätestatud nõudele, kuid üritusel Weekend Festival 2022 (jrk nr 3) omandatud projektijuhi kogemus ei vasta, kuna R.J. tehnilise produktsiooni vastutava projektijuhi ülesanded ei hõlmanud tellija kontaktisiku kinnituse põhjal helitehnilist teenindamist;

4) Vaidlustajate projektijuhi R.J. kogemus ei vasta vastavustingimusele, kuna pakkumuses esitatud projektijuhi CV-s märgitud neljast üritusest kahel üritusel ei hõlmanud projektijuhi tegevus helitehnilist teenindamist, kuid see on vastavustingimuste kohaselt nõutav kõigi nelja ürituse puhul;

5) tegemist on pakkumuse sisulise mittevastavusega vastavustingimusele „Nõuded projektijuhile osades 1 ja 2“, pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole võimalik ka projektijuhi R.J. CV-d täiendada või esitada juurde üritusi, juhul kui projektijuhil oleks veel üritusi, kus tal on olnud tehnilise produktsiooni vastutava projektijuhina ülesandeks üheaegselt heli-, valgus- ja videotehniline teenindamine, sest siis oleks tegemist pakkumuse sisulise muutmisega peale pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise õiguslikuks aluseks on RHS § 114 lg 2 esimene lause, mille kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vaidlustatud Hankija otsuse põhjendustest tuleneb, et Hankija hinnangul on Vaidlustajate pakkumuses sisuline puudus, mida pole võimalik selgitustega kõrvaldada – Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendid ja Hankija kogutud tõendid tõendavad mittevastavust. Seega Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb tuvastada, kas riigihanke alusdokumentides on sätestatud tingimus, mis tuli pakkumuses täita ja millele tuginedes lükkas Hankija Vaidlustajate pakkumuse tagasi, kui selline tingimus on, siis kas Vaidlustajate pakkumus sellele tingimusele vastab või mitte ning kas pakkumuse

43 (54)

vastavust sellele tingimustele on võimalik pärast pakkumuse esitamist (sh ka vaidlustusmenetluses) uute täiendavate dokumentidega tõendada. 8.1. „Vastavustingimused“ osas „NÕUDED PROJEKTIJUHILE OSADES 1 JA 2“ on järgmine tingimus (edaspidi Tingimus): „Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt üks projektijuht:

1. kellel on perioodil 2021-2024 kogemus vähemalt nelja ürituse (nt kontserdid ja festivalid, galaõhtusöögid, vastuvõtud, konverentsid, etendused jne) tehnilise produktsiooni valdkonnas heli-, valgus- ja videotehnilise teenindamise projektijuhina. Arvesse lähevad üritused, kus oli arvestatud osalejate arv vähemalt 300; 2. kellel on kogemus luua ja kokku panna heli-, valgus ja videotehnilisi täislahendusi toimumiskoha eripäradele, formaadile ning programmist tulenevate esinejate tehnilistele vajadustele vastavalt; 3. kes oskab suhtlustasemel suuliselt ja kirjalikult eesti ja inglise keelt, sh tehnilise produktsioonivaldkonna terminoloogiat mõlemas keeles.

Pakkumuse koosseisus peab esitama lepingu täitmises vahetult osaleva projektijuht CV-i lisa 3.1 vormil, mis sisaldab andmeid projektijuhile kehtestatud kogemuse nõuetele vastavuse kohta ja projektijuhi kinnitust, et osaleb reaalselt lepingu täitmisel ning oskab suhtlustasemel suuliselt ja kirjalikult eesti ja inglise keelt, sh tehnilise produktsiooni valdkonna terminoloogiat mõlemas keeles. Projektijuhi CV peab olema tema enda poolt digitaalselt või omakäelist allkirjastatud. Kui pakkuja esitab rohkem kui ühe projektijuhi, siis peavad kõik projektijuhid iseseisvalt vastama projektijuhile sätestatud nõuetele. Küsimused ettevõtjale: 1. Lisa 3.1 Projektijuhi CV (osad 1 ja 2) (Dokumendi vorm / Lisa 31 Projektijuhi CV_osad 1_2.docx)“ Vaidlust pole selles, et kõigis neljas Tingimuses projektijuhilt nõutavas ürituses pidi projektijuhiks esitatud isikul olema saadud kogemus tehnilise produktsiooni valdkonnas nii heli-, kui ka valgus- ja videotehnilise teenindamise projektijuhina (ja sellest tulenev kogemus luua ja kokku panna heli-, valgus ja videotehnilisi täislahendusi). Seega pole alust nõustuda Vaidlustajatega, et Tingimus pole selge. Kui aga Vaidlustajate jaoks oli tingimus ebaselge, siis oleks eelkõige pidanud enne pakkumuse esitamist Hankijalt selgitusi küsima. Vaidlustajad pole seda aga teinud. Vaidlustajad on pakkumuses Tingimusele vastavuse tõendamiseks esitanud R.J. Lisa 3.1. kohase projektijuhi CV, kus on nimetatud 4 üritust. Vaidlust pole sellest, et 2 neist vastavad Tingimusele. Hankija on asunud seisukohale, et üritustes Eesti Laul 2024 ja Weekend Festival 2022 ei hõlmanud R.J. ülesanded helitehnilist teenindamist ja seetõttu R.J. ei vasta Tingimusele. 8.2. Lisa 3.1. kohases projektijuhi CV-s tuli mh esitada tegevused projektijuhina ürituse ettevalmistamisel, selle ajal ja peale ürituse toimumist ning sellega seotud väljakutsed. R.J. CV-s on:

1) Eesti Laul 2024 kohta järgmised tegevused: lava-, valguse- ja videotehniline produktsioon. Lava- ja valguskujunduse loomine, mis sobiks nii saalis oleva publiku, kui ka teleülekande jaoks;

44 (54)

2) Weekend Festival 2022 kohta järgmised tegevused: heli- valgus- videotehniline produktsioon kahel laval. Festivali ala valguslahenduse loomine.

8.2.1. Eesti Laul 2024 8.2.1.1. Otsustades, et Eesti Laul 2024 ürituse tegevused ei vasta Tingimusele, on Hankija lähtunud järgnevast:

1) R.J. CV-s puudus viide helitehnilisele produktsioonile; 2) R.J. CV-s märgitud ürituse tellija kontaktisikule R.V. 12.09.2024 esitatud palvele

kirjeldada, millised olid üritusel Eesti Laul 2024 projektijuhi R.J. tehnilise produktsiooni vastutusvaldkonnad, on R.V. 16.09.2024 vastanud järgmiselt: „R.J. oli Eesti Laul 2024 lava- ja valguslahenduse projektijuht, kelle ettevõte Cuuclub OÜ pakkus meile lava ja valguse terviklahenduse. R.J. ülesanne oli nii lava visuaalse kui tehnilise lahenduse teostamine ja juhtimine.“

3) R.J. CV-s märgitud ürituse tellija kontaktisikule R.V. 17.09.2024 esitatud küsimusele kas R.J. ülesanded tehnilise produktsiooni valdkonna projektijuhina üritusel Eesti Laul 2024 hõlmasid helitehnilise teenindamise projektijuhtimist või mitte, on R.V. 18.09.2024 vastanud järgmiselt: „Helitehnilist teenust ta meile ei pakkunud.“

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajatega, et Hankija esitatud küsimused ürituse tellija kontaktisikule R.V.-le on olnud ebaselged, et R.V. ei saanud aru, mida temalt taheti – R.V. on selgelt vastanud, et R.J. Eesti Laul 2024 helitehnilist teenust ei pakkunud. Samas olid Vaidlustajad vastanud 29.08.2024 Hankija 28.08.2024 selgitustaotlusele järgmiselt: „Üritusel Eesti Laul 2024 oli R.J. tegevuste hulgas lisaks lava-, valguse- ja videotehnilise produktsioonile ning lava- ja valguskujunduse loomisele ka helitehnilist teenindamist ja produktsiooni, sealhulgas paigaldustööde planeerimine, riputuspunktide planeerimine, helitehnika paigutus põrandal jne.“ Kuid vaatamata Vaidlustajate 29.08.2024 vastusele oli põhjendatud see, et Hankija lähtus eelkõige just R.J. CV-st ja CV-s märgitud ürituse tellija kontaktisiku seisukohtadest. Ja neist tulenes selgelt, et Eesti Laul 2024 R.J. ei olnud helitehnilise teenindamise projektijuhiks. 8.2.1.2. Vaidlustusmenetluses on aga selgunud, et R.J. CV-s märgitud ürituse tellija kontaktisik R.V. on oma Hankijale 16.09.2024 ja 18.09.2024 esitatud seisukohti muutnud (vaidlustuse lisa 18, Vaidlustajate täiendavate seisukohade lisa 1) ja mh kinnitanud, et R.J.-l on Eesti Laul 2024 tehnilise produktsiooni valdkonnas helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus. Vaidlustuse lisadest 15, 17 ja 19 tuleneb, et Vaidlustajad on pöördunud Eesti Laul 2024 helitehnikat rentinud ettevõtja, Eesti Laul 2024 artistide manageri ja kontsertide korraldaja ning otseülekande pearežissööri poole, kes kõik kinnitavad/jagavad Vaidlustajate kirja pandut. Näiteks O.-K.V. väidab (vaidlustuse lisa 15), et R.J.-l on olemas helitehnilise teenindamise projektijuhtimise kogemus, kuid O.-K.V. otseselt ei kinnita, et see kogemused on saanud just Eesti Laul 2024 üritusel. Ka vaidlustuse lisadest 17 ja 19 ei tulene selgelt see, et K.V. ja M.M. kinnitaksid seda, et R.J. oli Eesti Laul 2024 helitehnilise teenindamise projektijuht. Lähtudes sellest, et Vaidlustajate pakkumuses esitatud R.J. CV-s pole Eesti Laul 2024 kohta helitehnilist produktsiooni märgitud, sellest, et ürituse tellija kontaktisik R.V. on teadmata põhjusel Hankijale antud seisukohta muutnud, sellest, et Eesti Laul 2024 salvestuse

45 (54)

lõputiitrites on R.J.-d on nimetatud kui valgus- ja lavakunstnikku, mitte kontsertheli teinud isikut (Hankija vastuse lisad 3 ja 4) ja sellest, et teised Vaidlustajate esitatud tõendid üksnes kaudselt tõendavad vastavust Tingimusele, ei ole vaidlustuskomisjon veendunud, et R.J. oli üritusel Eesti Laul 2024 helitehnilise teenindamise projektijuht. 8.2.2. Weekend Festival 2022 Otsustades, et Weekend Festival 2022 ürituse tegevused ei vasta Tingimusele, on Hankija lähtunud R.J. CV-s märgitud ürituse tellija kontaktisikule H.L. 18.09.2024 esitatud palvele kinnitada, kas R.J. Jõhve ülesanded tehnilise produktsiooni valdkonna projektijuhina üritusel WEEKEND FESTIVAL 2022 (toimumiskoht: Suvilahti, Helsingi) hõlmasid helitehnilise teenindamise projektijuhtimist või mitte?,18.09.2024 saadud vastusest, et Weekend oli 2022 Hämeenlinnas. Tema tegi platsi valgus ja paari lava projekte. Sellest vastusest tuleneb mh see, et R.J. on olnud projektijuht platsi valgus alal ja teinud midagi paaril laval. Selles vastuses ei selgu see, mida R.J. viidatud paaril laval tegi. Vaidlustajad on esitanud (vaidlustuse lisad 12, 13 ja 14) tõendid, mis peaksid näitama, et R.J. oli Weekend Festival 2022 mh helitehnilise teenindamise projektijuht. Vaidlustajad on täpsustanud, et ürituse tellija on vastuses viidanud kahele lavale: Yle X ja Future. Need kaks lava (lisaks valgus ja video) on märgitud ka vaidlustuse lisas 12 toodud arvel. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et lisad 12 ja 13 (arve ja maksekorraldus) otseselt ei tõenda seda, et just R.J. oli üritusel heliteeninduse projektijuht, sest Cuuclub OÜ poolt osutatud teenus ei näita R.J.-i Tingimusele vastavust. Ka sellest, et R.J. on Cuuclub OÜ juhatuse liige ning ainus isik, kes omab helitehnilise teenindamise projektijuhtimise pädevust, ei saa järeldada, et R.J. Weekend Festival 2022 just helitehnilise teenindamise projektijuhtimist teostas. Kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ürituse tellija kontaktisiku H.L. 18.09.2024 vastusest ja vaidlustuse lisadest 12 ja 14 koostoimes saab järeldada, et R.J. on Weekend Festivalil 2022 (mh kahel laval (Yle X ja Future)) olnud tegev ka helitehnilise teenindamisega (sound service), järelikult olnud helitehnilise teenindamise projektijuht. 8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti tuvastanud Vaidlustajate Riigihanke osades 1 ja 2 esitatud pakkumuste mittevastavuse Tingimusele, sest Vaidlustajate projektijuhti CV-s ei ole vähemalt 4 Tingimusele vastavat üritust, mistõttu Hankija otsus Vaidlustajate Riigihanke osades 1 ja 2 esitatud pakkumuse tagasilükkamise kohta RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel on õige ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 9. Osas 1 Eventech OÜ ja RGB Baltic OÜ pakkumuste ja osas 2 Eventech OÜ, Strikken OÜ ja RGB Baltic OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise otsused (linnakantsleri 20.11.2024 käskkiri nr 4-3.3/166) Vaidlustus nende otsuste osas põhineb nn otsuste järgnevuse põhimõttel, mille kohaselt Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuse õigusvastasuse tõttu on õigusvastased ka järgnevad kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise otsused. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajate Riigihanke osades 1 ja 2 esitatud pakkumuste tagasilükkamise otsused on õiguspärased, siis puudub alus Riigihanke osades 1

46 (54)

ja 2 tehtud kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 10. Riigihanke osas 5 pakkumuste edukaks tunnistamise otsus (linnakantsleri 20.11.2024 käskkiri nr 4-3.3/166) Osas 5 esitati viis pakkumust - EVENTECH OÜ, Amazing Productions OÜ ja ühispakkujad KINGENT MANAGEMENT OÜ, AS Telinekataja, Cuuclub OÜ ja OÜ Funrent (Vaidlustajad), CRYSTALSHINE OÜ ja EVENT CENTER OÜ esitatud pakkumused on tunnistatud vastavateks. Pakkumuste hindamise tulemusena said pakkumused väärtuspunkte järgmiselt:

1) EVENTECH OÜ - 90 väärtuspunkti; 2) Amazing Productions OÜ - 54 väärtuspunkti 3) Vaidlustajad - 34 väärtuspunkti (sh ühes alamkriteeriumi 1 väärtuspunkti, mistõttu

Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ p-i 1.1.2 järgi ei saanud Vaidlustajate pakkumust edukaks tunnistada).

Vaidlustajad on vaidlustanud enda osas 5 esitatud pakkumusele hindamisel antud väärtuspunktid järgmistes alamkriteeriumites:

1) „Täislahendus“ antud 25 väärtuspunkti (maksimaalne on 35); 2) „Teostuse terviklikkuse“ alamkriteeriumi alapunktis „Projektijuhtimise ja

meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldus ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks“ antud 10 väärtuspunkti (maksimaalne on 15);

3) „Teostuse terviklikkuse“ alamkriteeriumi alapunktis „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ antud 1 väärtuspunkt (maksimaalne on 20).

10.1. Riigikohus on oma 11.12.2020 otsuses asjas 3-20-1198 (p 20) selgitanud, et kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse (hindamismetoodika, sh punktiskaala) ei ole võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (otsuse p 21). Seega ei saanud ega pidanudki Hankija Riigihanke alusdokumentides üksikasjalikult iga konkreetse alakriteeriumi osas lahti kirjutama ega esitama ammendavat loetelu selle kohta, mida pakkumus iga konkreetse alakriteeriumi täitmiseks peaks sisaldama. Samuti ei saa esitada terviklikku nimekirja sellest, milliste asjaolude väljatoomisel ning mainimisel on tegemist maksimum väärtuspunktidele vastava pakkumusega. Pakkumuse (proovitöö) kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks kindlasti saama. Vaidlustuskomisjon võib vaidlustuse rahuldada vaid juhul, kui Hankija on tegutsenud Vaidlustajate pakkumuse hindamisel õigusvastaselt (Riigikohtu 11.12.2020 otsust asjas 3-20-1198, p 12). 10.2. Vaidlustajad on esitanud eksperdi T.K. analüüsi (vaidlustuse lisad 20 ja 21) Vaidlustajate pakkumuse hindamise kohta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seda analüüsi ei saa pidada ekspertarvamuseks RHS § 195 lg 8 mõistes, millest vaidlustuskomisjon peab lähtuma. Tegemist on Vaidlustajate tellitud analüüsiga, milles esitatud seisukohti saab pidada Vaidlustajate seisukohtade täiendusteks, täpsustusteks.

47 (54)

10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankijad võivad vaidlustusmenetluses vaidlustatud otsuse põhjendusi täpsustada, kuid oluline on see, et vaidlustuskomisjon peab olema veendunud, et need on ikka täpsustused ja hankija on neist otsuse tegemisel lähtunud. Riigikohus on oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-s 21 märkinud järgmist: „21. Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44). RHS § 117 lg 1 teise lause järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta.“ Seega on Riigikohus pidanud võimalikuks, et hankija saab pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Pole alust asuda seisukohale, et hankija seda vaidlustusmenetluses teha ei saa. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kontrollides Riigihanke osas 5 esitatud Vaidlustajate pakkumuse (proovitöö) hindamist alamkriteeriumide alusel, tuleb vaidlustuskomisjonil arvestada ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud neid täiendavaid põhjendusi, millede puhul vaidlustuskomisjon leiab, et neist on Hankija otsust tehes ka lähtunud. 10.4. „Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“ järgi tuli proovitöö esitada 21.01.2025 Kruiisiterminalis toimuva spordiaastat kokkuvõtva rahvusvahelise konverentsi ja piduliku vastuvõtu kohta. Päeva esimeses pooles kell 9.00-14.00 toimub saalis avakonverents 300 osalejale ning kell 19.00-22.00 vastuvõtt 600-le. „Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“ järgi tuli pakkumuse koostamisel arvestada, et:  pakkumus peab sisaldama alusdokumentide lisas 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“

tehnilise produktsiooni täisteenuse saalide üldist ruumilahendust, lavalahendust koos mööbliga, heli-, valgus- ja videotehnilist lahendust koos tehnika seadistamisega, kõiki paigalduseks ja juhtimiseks vajalikke signaal- ja toiteühendusi, transporti, montaaži, demontaaži, tehnilisi proove esinejatega ja tehnilist teenindamist, jm tehnilises kirjelduses toodut.

 pakkumus peab sisaldama ka kasutatavate tehniliste vahendite kirjeldust, loetelu ja ühikuhindasid alusdokumentide lisas 2.5 „Näidispakkumus“;

 pakkumus peab sisaldama lavalahenduse illustreerivat fotot või joonist. 10.5. Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja – metoodika“ kohaselt on osas 5 hindamiskriteeriumiteks:  Projektijuhtimise tasu protsent ürituse kogumaksumusest, maksimaalselt 30väärtuspunkti.

48 (54)

 Proovitöö kvaliteet, maksimaalselt 70 väärtuspunkti:  pakutud tehniline täislahendus maksimaalselt 35 väärtuspunkti

(hinnatakse kogu lahendust alates ruumilahendusest ja inventarist kuni tehnilise täislahenduseni ja selle tehniliste võimalusteni välja. Hindamisel lähtutakse ürituse eesmärgist, programmist ja formaadist);

 teostuse terviklikkus maksimaalselt 35 väärtuspunkti (hinnatakse, kuidas pakkuja on kirjeldanud ürituse jaoks projektijuhtimist ja meeskonnaliikmete töid ning vastutusalasid, sh ettevalmistavad töid enne üritust: millega arvestatakse, kooskõlastamisi, ajakava, kui palju millekski aega arvestatakse, riske ja kuidas neid maandada või lahendada).

10.5.1. Täislahenduse alamkriteerium (35 väärtuspunkti), mida hinnatakse järgmiselt: 35 väärtuspunkti 25 väärtuspunkti 1 väärtuspunkt Pakkuja tehniline täislahendus vastab hankija poolt etteantud ürituse kontseptsioonile ning on detailselt kirjeldatud. Näidispakkumuses esitatud ühikuhinnad on realistlikud. Pakutud täislahendus võimaldab üritust läbi viia hankija ootustele vastavalt ning arvestades esinejate vajaduste ja ürituse kontseptsiooniga parimal võimalikul viisil.

Pakkuja tehniline täislahendus vastab osaliselt hankija poolt etteantud ürituse kontseptsioonile ja programmile ning on suures osas (mitte täielikult) detailselt kirjeldatud. Näidispakkumuses esitatud ühikuhinnad on osaliselt ebarealistlikud või pakutud täislahenduses esineb väiksemaid puudujääke, et üritust saaks läbi viia vastavalt hankija ootustele ning arvestades esinejate vajadusi ja ürituse kontseptsiooni.

Pakkuja tehniline täislahendus ei vasta suures osas või üldse hankija poolt etteantud ürituse kontseptsioonile ning on kirjeldatud väga üldiselt. Näidispakkumuses esitatud ebarealistlikud ühikuhinnad või pakutud täislahendus ei võimalda üritust läbi viia vastavalt hankija ootustele ning arvestades esinejate vajadusi ja ürituse kontseptsiooni.

Hankija on põhjendanud 25 väärtuspunkti andmist Vaidlustajate pakkumusele järgmiselt: „Pakutud täislahenduses esineb väiksemaid tehnilisi puudujääke: küsitud Intercom sidelahendus on puudu ja ülekande tehnika, ilma milleta ei ole võimalik üritusest YouTube kanalile ülekannet teha. Pakutud fotonurga lahendus ei sobi kokku ürituse kontseptsiooniga, sest tegemist on pressialaga, aga pakutud on meelelahutusüritustele mõeldud fotonurga lahendus.“ 10.5.1.1.Vaidlustajad on oma pakkumuses Lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ p-is 1.1., kus pidi olema toodud täislahenduse/terviklahenduse kirjeldus (võimalikult detailne kirjeldus koos illustreeriva materjaliga osades 2-5, mille põhjal on hankijal võimalik hinnata, millest koosneb pakutud lahendus, milline saab olema selle visuaalne tulemus ning millised on selle tehnilised kasutamise võimalused vastavalt konkreetsele riigihanke osale, nt heli-, valgus- ja videotehnilised lahendused (osad 1, 2 ja 5), lavad ja lavalahendused (osad 3 ja 5), telgid, telgialad, mööbel, inventar jne (osad 4 ja 5), ning sobivust ette antud ürituse kontseptsiooniga, esinejate vajadustega), andnud teada, et „Korraldame Osa 5. Proovitöö teostamise vastavalt hanketingimustele. Osa 5. Proovitöö eskiis lisatud eraldi failis: Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kuna hinnata tuli Lisa 7 „Proovitöö teeninduse

49 (54)

kirjelduse“ kohast täislahenduse/terviklahenduse kirjeldust, siis selle esitamata jätmisel ei saanud Hankija hinnata Vaidlustajate pakkumust maksimaalsete väärtuspunktidega. Õige on ka see Hankija väide, et viidatud proovitöö eskiis ei sisalda infot, kuidas näidispakkumuses toodud tehniliste vahendite loetelu on planeeritud kasutada ehk kuidas neist on planeeritud kokku moodustatakse proovitöö tingimustele vastav täislahendus. 10.5.1.2. „Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“ järgi pidi vastuvõtul olema täidetud nõuded:

 õhtujuhtidele 2 peamikrofoni, lisaks Intercom lahendus kõrva FOHiga ühenduseks; Hankija on Vaidlustajate pakkumusele ette heitnud küsitud Intercom sidelahenduse puudumist. Hankija on nõustunud sellega, et Vaidlustajate pakutud tehniliste vahenditega on võimalik Intercom ühenduse lahendust luua, kuid Hankija hinnangul ei ole proovitöös arvestatud konkreetsele üritusele vastava lahenduse pakkumisega. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt vaidlustusmenetluses selgitanud seda, miks proovitöös arvestatud kõrvamonitoride Shure PSM1000-10R arvuga vastavalt esinejate rider`tele (kokku 16) pole Intercom lahenduse loomine selles üritusel võimalik. Vaidlustajate väide, et õhtujuhtidel on reeglina olemas isiklikud monitorisüsteemid, ei ole kooskõlas „Osa 5 proovitöö“ toodud nõudega, et ka õhtujuhtidele tuleb proovitöös need ette näha. Vaidlustajate pakkumus sisaldas 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi koos kõrvasiseste monitoridega ning 2 kaabliühendusega kõrvamonitori süsteemi, mis katab täpselt raiderite järgi ära bändide vajaduse. Vaidlustajate poolt väidetavaks ristkasutuseks oleks pidanud olema neid Vaidlustajate proovitöös veel 2. Seega Vaidlustajate proovitöös toodud vahenditest piisab vaid bändide esinejatele, aga mitte õhtujuhtidele Intercom lahenduse loomiseks. Hankija selgituse kohaselt Vaidlustajate proovitöös pakutavad 2 juhtmega süsteemid Behringer P1 ei ole kasutatavad õhtujuhtide Intercom lahenduse loomiseks, kuna on juhtmetega ühendatud helisüsteemi külge ja piiravad oluliselt õhtujuhtide liikumist. 10.5.1.3. „Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“ järgi vastuvõttu soovitakse otse üle kanda Tallinnale kuuluvalt YouTube kanalilt, kuna vastuvõtust pidi toimuma otseülekanne YouTube´i, siis kogu ametliku osa valguslahendus peab vastama ülekande jaoks vastavatele tingimustele, YouTube kanali seadistuse eest hoolitseb tellija. Pakkuda tuli juurde pildi tootmine ülekandesse vähemalt 3 kaameraga, millest kuni 2 võivad olla robotkaamerad, arvestada tuli tehniliste vahendite pakkumisel sobiva tehnika ja teenindusega, Hankija on Vaidlustajate pakkumusele ette heitnud ülekande tehnika, ilma milleta ei ole võimalik üritusest YouTube kanalile ülekannet teha, puudumist. Lähtuvalt sellest, et Vaidlustajad ei ole oma pakkumuses kirjeldanud pakutavat täislahendust, polnud Hankijal võimalik hinnata, kuidas on planeeritud kasutada näidispakkumuses toodud tehnilisi vahendeid, sh YouTube ülekande tegemiseks.

50 (54)

10.5.1.4. „Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“ järgi pressiala lahendus: taustaks Tallinna valgustähtedega minimaalselt 3 x 2,5 m suuruse konstruktsiooniga taustasein, mis tuleb katta näiteks kangastega. Tellijal on olemas „Tallinn“ valgustähed, mida soovitakse kasutada. Illustreeriv materjal mõtte ilmestamiseks lisatud: Fotonurk näide.jpg Taustaseina ees on kõnepult laiusega kuni 60 cm. Kõnepuldi esimene külg on varustatud ekraaniga, millele on võimalik kuvada ürituse sümboolikat. Vajalik graafika tellitakse käesolevast päringust eraldi. Hankija on Vaidlustajate pakkumusele ette heitnud seda, et pakutud fotonurga lahendus ei sobi kokku ürituse kontseptsiooniga, sest tegemist on pressialaga, aga pakutud on meelelahutusüritustele mõeldud fotonurga lahendus. Vaidlustajate esitatud fotoseina lahendus on esitatud pakkumuse dokumendis „Osa 5 Proovitöö eskiis.pdf“, leheküljel 8, fotol on valgustähed ees põrandal, mitte taustaks. Vaidlustajate fotonurgas puudub nõutud kõnepult (ei saa ürituse sümboolikat kuvada), Vaidlustajad on andnud teada, et Tallinna tähed on eraldi kihina modellide ees tugiraamil seivana. Tekivad huvitavad mustrid – modellid kallistavad tähti, vaatavad nende vahelt vms. Taustaks on mitmekihiline narmaskardinatest sein tugiraamil, mis on värvitud valgusega Tallinna sinise tooni. Fotoseinalahendus on efektne. Seda on lihtne erinevatesse keskkondadesse paigutada, varieerides taustaseina valgustuse tooni ja tähtede paiknemist. Isegi siis, kui lähtuda sellest, et tähtede paiknemist on lihtne varieerida, on Hankija ette antud fotonurga näide ja Vaidlustajate pakutud fotonurk erinevad oma lähenemise poolest, mistõttu vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustajate pakutud fotonurk võib tõepoolest olla mõeldud teistsugusele üritusele kui spordiaastat kokkuvõttev rahvusvaheline konverents ja pidulik vastuvõtt. Lisaks puudub Vaidlustajate pakutud fotonurgas ka nõutud kõnepult. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajate fotosein ei vasta „Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“ esitatud tingimustele/nõuetele, mistõttu Hankija etteheited on õigustatud. 10.5.2. Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja – metoodika“ kohaselt hinnatakse teostuse terviklikkust (35 väärtuspunkti) järgmise alamkriteeriumi alusel: Projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust (15 väärtuspunkti) ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks (sh tööjõuriskide maandamine) hinnatakse järgmiselt: 15 väärtuspunkti 10 väärtuspunkti 1 väärtuspunkt Projektimeeskonna tööprotsess, liikmete arv ja vastutusalad on hästi läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud. Hankija arvates on riskide maandamise meetodid hästi põhjendatud, proportsionaalsed riski esinemise tõenäosusele ja pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. Kirjeldatud projektijuhtimise ja

Projektimeeskonna tööprotsess, liikmete arv ja vastutusalad on üldiselt läbi mõeldud ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) kirjeldatud ja/või peamised tööjõu riskid ja nende maandamise viisid on suures osas (kuid mitte täielikult või osaliselt) kirjeldatud ja realistlikud ja/või tööde elluviimise protsessis esineb

Projektimeeskonna tööjaotus ja liikmete vastutusalad on suures osas läbi mõtlemata ja/või kirjeldamata ja/või tööjõu peamised riskid ja nende maandamise viisid on kirja pandud väga üldiselt või ebarealistlikult ja/või tööde elluviimise protsessis esineb muid olulisi puudujääke, mistõttu ei ole projekti

51 (54)

meeskonnaliikmete tööde elluviimise protsess võimaldab tagada projekti elluviimise parimal võimalikul viisil.

muid väiksemaid puudujääke või küsitavusi, et tagada projekti elluviimine parimal võimalikul viisil.

vastavalt hankija ootustele ja ürituse kontseptsioonile võimalik ellu viia.

Hankija on 10 väärtuspunkti andmist Vaidlustajate pakkumusele põhjendanud järgmiselt: „Projektimeeskond ei ole täielikult läbimõeldud: meeskonnaliikmete arv ei ole sellise suurusega ürituse korraldamiseks reaalne, 50 inimest proovitöös kirjeldatud ürituse läbiviimiseks on igati üle pakutud, kõigile neile ei ole sellel üritusel tööd. Pakkuja on tööaega ja -mahtu valesti arvestanud.“ Lisas 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ on Vaidlustajad nimetanud rollid, nende arvu (50), iga rolliga kaasnevad ülesanded, 21 rolliga seonduvalt on Vaidlustajad pakkumuses märkinud sündmusel ei osale. Põhimõtteliselt on õige Hankija seisukoht, et ei oma tähtsust, kas esitatud meeskonnaliikmed osalevad sündmuse teenindamisel või ettevalmistus- või üritusejärgses etapis, sest Lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ p-s 2.1.1 tuli Vaidlustajatel märkida meeskonna koosseis, kes osalevad projekti elluviimisel. Vaidlustuskomisjon tuvastas, et õige on ka Hankija väide, et Vaidlustajate esitatud Lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ p-s 2.1.1 on projektimeeskonna koosseisu arvestatud tehnikajuht ja lava administraator, kuid need puuduvad Vaidlustajate näidispakkumusest („Lisa 2.5. OsaV Näidispakkumus“), st nende töö- ja ajakuluga pole arvestatud. Hankija on lähtudes teistest pakkumustest ja oma eelnevast kogemusest järeldanud, et 50 inimest proovitöös kirjeldatud ürituse läbiviimiseks on igati üle pakutud, kõigile neile ei ole sellel üritusel tööd. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Vaidlustajate pakkumusest polnud aru saadav see, miks on esitatud 50 inimest ja mida tähendab see, et esitatud 50-st 21 inimest üritusel ei osale, siis ei saanud Hankija asuda seisukohale, et projektimeeskonna tööprotsess, liikmete arv ja vastutusalad on hästi läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud ja anda pakkumusele 15 väärtuspunkti. 10.5.3. Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja – metoodika“ kohaselt hinnatakse teostuse terviklikkust (35 väärtuspunkti) järgmise alamkriteeriumi alusel: Korralduslike etappide ja tööde kirjelduses (20 väärtuspunkti) peavad sisalduma:  tegevused ettevalmistusetapis;  tegevused ülesehitusel ja ürituse ajal;  tegevused peale üritust;  võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalused Korralduslike etappide tööde kirjeldust hinnatakse järgmiselt: 20 väärtuspunkti 15 väärtuspunkti 1 väärtuspunkt Korralduslike tööde etappide ja tööde kirjeldus on põhjalik ja arusaadavalt kirja pandud ning vastab täielikult hankija ootustele, ürituse kontseptsioonile ja

Korralduslike tööde ja etappide kirjeldus on kohati üldsõnaliselt, aga üldiselt arusaadavalt kirja pandud ning vastab üldiselt hankija ootustele. Võimalikud riskid

Korralduslike tööde ja etappide ja riskide maandamise kirjeldus on suures osas puudulik, mistõttu ei ole võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja

52 (54)

esinejate vajadustele. Võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise meetodid on hästi põhjendatud, proportsionaalsed riski esinemise tõenäosusele ja pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. Kirjeldatud tegevuste põhjal saab järeldada, et pakkuja teadmised ja oskused oma valdkonnast on töö teostamiseks head, et tagada projekti elluviimine parimal võimalikul viisil.

projekti elluviimiseks ja nende maandamise meetodid on suures osas põhjendatud (kuid mitte täielikult või osaliselt), proportsionaalsed riski esinemise tõenäosusele ja pakkuja poolt suures osas kasutatavad. Kirjeldatud tegevuste põhjal saab järeldada, et pakkuja teadmised ja oskused oma valdkonnast on töö teostamiseks piisavad, kuid konkreetse projekti tegevusplaan vajab väiksemaid muudatusi ja/või täpsustusi.

oskusi oma valdkonnast töö teostamiseks ja/või ei vasta tegevusplaan suures osas hankija ootustele ja ürituse kontseptsioonile, mistõttu ei ole võimalik projekti soovitud kujul ellu viia.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajatega, et nõuded korralduslike etappide ja tööde kirjelduse esitamiseks on mitmeti mõistetavad. Kui Vaidlustajad ei saanud aru sellest, milline kirjeldus tuleb esitada, et saada selle alamkriteeriumi alusel kõrgeimad väärtuspunktid, oleks pidanud enne pakkumuse esitamist Hankijale selgitustaotluse esitama. Seda aga ei ole tehtud. Kuid isegi siis, kui selgitustaotlust Hankijale ei esitatud, pidid pakkujad, sh Vaidlustajad, Lisast 5 „Hindamiskriteeriumid ja – metoodika“ aru saama selliselt, et kõrgemate väärtuspunktide saamiseks ei piisa üldistest, igasuguse ürituse korraldamise etappide ja tööde kirjeldusest. Tegemist oli proovitöö esitamisega just Kruiisiterminalis toimuvale spordiaastat kokkuvõtvale rahvusvahelisele konverentsile ja pidulikule vastuvõtule. Detailselt on proovitööd kirjeldatud „Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“(sh tehnilises ajakavas (lisa 1) ja esinejate rider´d (lisa 2-4)), seega nõuded proovitööle olid pakkumust esitades teada. Hankija on 1 väärtuspunkti andmist Vaidlustajate pakkumusele põhjendanud järgmiselt: „Reaalsed tööprotsessid kirjeldamata, ei ole võimalik hinnata, kuidas ettevõte kavatseb projekti teostada või kas saab sellega hakkama. Tööde kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas toimub tehnika ja inventari paigaldus sündmuskohta, kuidas on planeeritud tehnilise teenindamise protsessid proovide ja ürituse ajal, millises järjekorras need tööd on planeeritud teostada jms. Lisatud riskianalüüs kirjeldab üldiseid riske, kuid ei ole seotud proovitöös kirjeldatud ürituse ega ka selleks planeeritud sündmuskohaga.“ 10.5.3.1. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Vaidlustajad Lisas 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ väga üldiselt kirjeldanud korralduslikke etappe ja esitanud üldsõnalise tööde kirjelduse. P-is 3.2. nõutud detailseks kirjelduseks on Vaidlustajad toonud näiteks järgneva: „Kontaktisik Tellija esindajale sündmusel kohapeal kõikide korralduslike küsimuste kiireks lahendamiseks. Korraldusmeeskonna töö juhtimine. Allhankijate töö juhtimine. Töömaa või toimumiskoha ettevalmistamine õigeaegseks ja ohutuks paigaldustööks. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine.“

53 (54)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajad pole Lisas 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ esitanud sellist kirjeldust, mis oleks Hankijal võimaldanud hinnata Vaidlustajate teadmisi ja oskusi, aru saada sellest, kuidas Vaidlustajad planeerivad konkreetse projekti (ürituse) ellu viia. Vaidlustajad pole pakkumuses esitatud Lisas 7 „Proovitöö teeninduse kirjeldus“ p-is 3 „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ toodut sidunud mingilgi moel esitatud proovitöö eesmärgiga, konkreetse projektiga (üritusega), vaatamata sellele, et proovitöö tuli esitada just konkreetse projekti (ürituse) ellu viimiseks - korralduslike etappide tööde kirjelduse hindamise alustes on viidatud just konkreetsele projektile (üritusele). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et proovitöö esitamise eesmärgiks on teada saada seda, kuidas pakkkuja planeerib ühe konkreetse projekti (ürituse) ellu viia, mitte teada saada üldisi korralduslikke etappe mistahes projektide elluviimisel. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et:

1) Vaidlustajate pakkumusest ei olnud võimalik hinnata, kuidas Vaidlustajad planeerivad proovitöös esitatud keerulise produktsiooniga üritusele tehnilist täislahendust pakkuda, Vaidlustajad pole välja toonud, milliste tööde teostamiseks on allhange planeeritud, milliseid kooskõlastusi on vaja proovitöö projekti teostamiseks;

2) Vaidlustajad on kirjeldanud üldiseid projektijuhi tegevusi, mis ei ole konkreetsele üritusele lava ja inventari ning heli-, valgus- ja videotehnilise täislahenduse pakkumisega seotud, mistõttu ei olnud võimalik hinnata pakkuja teadmisi ja oskusi töö teostamiseks;

3) Vaidlustajad ei ole pakkumuses kirjeldanud, kuidas toimub tehnika ja inventari demontaaži protsess Kruiisiterminalis, sh tööde järjekord.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga ka selles, et Vaidlustajate pakkumuses esitatud „Osa 5 Proovitöö eskiis“ sisaldab saali paigutust, kujunduslahendusi ja mööbli näidiseid, kuid ei sisalda nõutud tööprotsesside kirjeldusi, mis on vajalikud konkreetse projekti (ürituse) elluviimiseks. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajate esitatud eksperdi T.K. järeldusega, et pakkumuses esitatud ja 50 meeskonnaliikme tööde ja vastutusalade kirjeldus on piisav ja vastav hankedokumentides nõutule. See järeldus ei ole vastavuses nõuetega esitatavale proovitööle („Osa 5 Tehnilise produktsiooni täisteenus“) ja proovitöö hindamise alustega (Lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja – metoodika“). 10.5.3.2. Lisa 7 „Proovitöö teeninduse kirjelduse“ p-i 3.4. kohaselt tuli esitada võimalikud riskid projekti elluviimiseks ja nende maandamise võimalused. Sellest pidid pakkujad aru saama, et proovitöös tuli esitada sellised riskid, mis selle proovitööga (üritusega) seonduvad. Seega ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajatega, et esitatav projekti riskianalüüs ei pidanud olema seotud proovitöö projektiga. Vaidlustajad on viidanud järgmisele pakkumuses esitatud dokumendile „Osa 1. Proovitöö Riskianalüüs lisatud eraldi failiga ’Riskianalüüs.pdf’“ Dokumendi „OSA 1. – 5. PROOVITÖÖDE RISKIANALÜÜS“ pealkirjast ja sisust tuleneb, et välja on toodud kõigi Riigihanke osade proovitööde riskid. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on tegemist dokumendiga, kus on nimetatud mistahes projektide läbi viimise võimalikud riskid. Osa nendest riskidest võivad esineda ka Kruiisiterminalis toimuval spordiaastat

54 (54)

kokkuvõtvale rahvusvahelisel konverentsile ja pidulikul vastuvõtul. Kuid vaidlustuskomisjoni arvates on õige Hankija seisukoht, et Vaidlustajate riskianalüüsist ei selgunud võimalikud riskid vastavalt proovitöö ürituse sündmuspaigale, ürituse mahule ja sellega seotud teiste teenusepakkujate ja nende tööprotsessidega arvestamisele. 10.6. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Riigihanke osas 5 õiguspäraselt hinnanud Vaidlustajate pakkumust alamkriteeriumite „Täislahendus“, ja „Teostuse terviklikkuse“ („Projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldus ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks“, „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“) alusel ja vaidlustus Riigihanke osas 5 tehtud pakkumuste edukaks tunnistamise otsustele jääb rahuldamata. 11.Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja8. Hankija ja kolmandad isikud ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustajate kulud jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets