Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.01.2025 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Margaret Beres

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231552913

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi: xxxxxxxx xxxxxxxxx

1. Kriminaalasja asjaolud

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kahtlustatakse xxxxxxxx

xxxxxxxxxit KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema

06.09.2023 ajavahemikul 22:30-23:00 aadressil xxxxx xx Lasnamäe, Tallinn, Harju maakond lõi

kannatanut xxxxx xxxxxxx rusikaga näo piirkonda seejärel väänates kannatanut maha asfalti peale lõi

mitmel korral R.Sinotov`i jalgadega keha ja pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu

ja kehalised vigastused.

Nimelt, vastavalt 06.09.2023 kell 21:40 vormistatud isiku läbivaatluse protokollile, kannatanul on

fikseeritud: isiku nina on deformeeritud, ninast verejooks, punetus näol vasakul pool ja otsmikul on

muhud.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 07.09.2023 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt on fikseeritud

järgmised vigastused: kolju. Ja näoluude hulgimurrud, samuti suu limaskesta hematoomid, huulel

põrutushaavad.

Seega pani xxxxxxxx xxxxxxxxx toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Xxxxx xxxxxxx on kannatanuna 07.09.2023 kannatanuna üle kuulatud. Tema vigastused on fikseeritud

isiku läbivaatuse protokollis, Tallinna Kiirabi nõudekirja vastuses ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla

nõudekirja vastuses. Juhtunut tõendavad häirekeskuse kõne, videosalvestis, kahtlustatava ütlused ja

tunnistaja xxxxxxx xxxxxx ütlused. Samuti, kahtlustatav tunnistab tehtut, annab selgitusi, kahetseb ja

soovib kannatanuga leppida.

Kannatanu xxxxx xxxxxxx esitas tsiviilhagi, milles nõuab kahtlustatavalt varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamist kogusummas 1473.09 eurot.

2

2. Prokuratuuri seisukoht seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud

järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS §

202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Kahtlustatava

tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. KarS 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga

(KarS § 4 lg 3). Prokuratuur selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alustel ei eelda

kannatanu nõusolekut ning prokuratuuri pädevuses on antud otsustuse tegemine juhul, kui

karistusseadustiku eriosa ei näe ette karistuse alammäära, mida antud juhul, ei esine. Järelikult on antud

asjas menetluse lõpetamise pädevus prokuratuuril. Eelnev kehtib ka olukorras, kus KrMS § 202 lg 2 p

1 alusel pandi isikule kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis

nõutust. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea menetluse

lõpetamise eeldusena, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine

ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse

eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema

hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest

tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid

silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama

muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle

järele on tungiv vajadus.

Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole kahtlustatava süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Toimiku materjalidest nähtuvalt olid nii kannatanu kui ka

kahtlustatav alkoholijoobes. Samuti tuleb möönda, et asjas ei ole üheselt tuvastatav, milline oli poolte

panus konflikti tekkimisel ning eskaleerumisel. Arvesse tuleb võtta ka kannatanu panust konflikti.

3

Nimelt on toimikusse lisatud videosalvestiselt näha, kuidas kannatanu pihustab kell 21.55

kahtlustatavale näkku gaasi ning teeb seda pärast veel kahel korral. Samuti tuleb kriminaalasja

menetlemisel arvesse võtta asjaolu, et kahtlustatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samuti

ei ole kahtlustatavat karistatud ka peale kõnealust juhtumit kuritegude eest ning tal puuduvad kehtivad

väärteokaristused. Karistusregistri ning muude andmete põhjal ei ole alust arvata, et kahtlustatava

puhul oleks tavapärane tülisid füüsilise vägivallaga lahendada.

Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd kahtlustatavale etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega

kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele

suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras

karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada

ja õigusrahu taastada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Seetõttu kuulub kriminaalmenetlus

lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkorras karistamata

jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise.

Prokuröri hinnangul oleks mõistlik süü suurusega vastav tagajärg kahtlustatava puhul menetluse

uuendamine uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisel ühe (1) aasta jooksul alates käesoleva

määruse sõlmimisest ning panna kahtlustatavale kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud põhjendatud

kahju.

3. Prokuratuuri seisukoht seoses tsiviilhagiga

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles kokkuvõtvalt nõuab kahtlustatavalt varalise kahju väljamõistmist

summas 173.09 eurot ning moraalselt kahju väljamõistmist summas 1300 eurot. Kokku on kannatanul

tekkinud tema hinnangul kahju summas 1473.09 eurot.

Varalise kahju tõendamiseks esitas kannatanu järgmised tõendid:

1. xxxxxxxx maksekviitung arve nr: 18248-LV306, summas 22.30 eurot;

2. xxxxxx maksekviitung arve nr: 18250-LV306, summas 5.47 eurot;

3. xxxxxxx visiiditasu arve nr: MH23180908, summas 5 eurot;

4. xxxxxxxx maksekviitung arve nr: 152869, summas 8.55 eurot;

5. xxxxxxxx maksekviitung, summas 7.19 eurot;

6. xxxxx arve nr. 33109, summas 124.58 eurot.

Kannatanu palub hüvitada eelnimetatud summa VÕS § 1043 hüvitada kontole xxxxx xxxxxxx

EE072200221012240161 (Swedbank).

Prokurör leiab, et põhjendatud on kannatanu hagiavaldus seoses varalise kahju nõudega summas

173.09 eurot.

Põhjendatud ei ole aga kannatanu nõudesumma seoses mittevaralise kahju hüvitamisega. Riigikohus

on varasema analüüsi tulemusena järeldanud, et aastatel 2018-2020 on kohtud sarnase

kvalifikatsiooniga juhtudel mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistnud mediaani summa 500 eurot

(seejuures väikseim hüvitis summas 50 eurot ja suurim summas 2000 eurot). Nii on Harju Maakohus

asjas nr 1-17-3167 KarS § 121 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo järgi (tervisekahjustuse tekitamine, mis

kestab vähemalt 4 nädalat) pidanud mõistlikuks mittevaraliseks hüvitiseks olukorras, kus süüdistatav

põhjustas kannatanule peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava

silmalaul, näo paremapoole turse ja kahe lõikehamba murru, 800 eurot. Riigikohus on 11.11.2021 asjas

nr 1-20-3535/66 sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

4

§ 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mõistliku rahasumma

väljamõistmisel arvestatakse, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise

kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu

konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav (p-d 18 ja 19). Prokurör leiab, et

ka käesolevas asjas tuleb mittevaralise hüvitise määramisel eelnimetatud asjaolusid kaaluda.

Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi (nina on deformeeritud, ninast verejooks, punetus näol

vasakul pool ja otsmikul on muhud), varasemat kohtupraktikat, mõlema poole panust konflikti

tekkimisel ja olukorra eskaleerimisel (sh kannatanupoolne korduv gaasi pihustamine), rikkuja vähest

süüd ning majanduslikku olukorda, leiab prokurör põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitise määramist

summas 50 eurot.

Xxxxxxxxx xxxxxxxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231552913 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel xxxxxxxx xxxxx kohustub hüvitama kannatanule xxxxxxx xxxxxx

tekitatud kahju summas 223,09 eurot kannatanu xxxxx xxxxxxx arveldusarvele xxxxxxxx

(Swedbank) (selgitusse märkida kahju hüvitamine kriminaalasjas 23231552913). Maksekorraldused

igakordsel tasumisel saata e-postile [email protected]. Tähtajaks määrata: 6 kuud alates

määruse koostamisest, s.o. 13.07.2025.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hoiduda uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisest. Tähtajaks

määrata: 12 kuud alates määruse koostamisest, s.o. 13.01.2025

3. Tõkendi tühistamine: puudub

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD paat, millel on kujutatud

kaamerapildi salvestus ning 1 DVD plaat, millel on kujutatud häirekeskuse kõne - jätta kriminaalasja

juurde.

5. Vahistuse andmed: ei kohaldatud.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: mitte kustutada.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kahtlustatavale xxxxxxx xxxxxxx, kannatanule xxxx xxxxxxx ning Tervisekassale.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

5

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.

11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Margaret Beres

Prokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja

kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust,

uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab kriminaalasja kohtusse.

Olen kohustustega nõus:

Xxxxxxx xxxxxxxx

Kahtlustatav

………………….

Tõlk