Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.01.2025, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur I osakond

Kriminaalasja number: 21278001776

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXXXXXX XXXXXXXX

XXXXX XXXXXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 24.10.2021

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxxxxxxx xxxxxxx-t kahtlustatakse

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema 24.10.2021

kella 00.35 paiku xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxx linnas xxxx tn xx asuva maja juures grupis

koos xxxxx xxxxxx-ga kasutas füüsilist vägivalda xxxxxx xxxxxxx suhtes, mis seisnes selles, et

xxxxxxxxxx xxxxxxxx ja xxxxx xxxxxx peksid kannatanut käte ja jalgadega rinna ja näopiirkonda,

misjärel kannatanu kukkus maha. Oma tegevusega tekitasid xxxxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxxx

xxxxxx xxxxxxx-le füüsilist valu ja pea muude osade pindmise vigastuse ning rindkerekontusiooni.

Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et 23.10.2021 läks xxxxxx xxxxxxx oma

elukaaslase xxxxx xxxxxx juurde xxxx xx-xx xxxxx. Koos tarvitati alkoholi ning seal olid külas ka

xxxxxx nimeline naisterahvas ning xxxxxxxxx xxxxxxxxxx-xxxx. Ühel hetkel andis xxxxx xxxxxx

xxxxxxx-le kõrvakiilu. Xxxxxx xxxxxxx sai aru, et xxxxx soovib tema lahkumist ning ta asus

lahkuma ja olles koridoris siis xxxxx mõtles ümber ning hakkas xxxxxx-t riietest kiskuma, misjärel

pritsis xxxxx ja hiljem ka kallas viina xxxxxxx-le näkku. xxxxxx lahkus koos xxxxxx ja xxxxxxxxxx-

ga xxxxx juurest ning suunduti xxxxxxxxxx juurde aadressile xxx xx. Öösel kella 00 paiku helistas

xxxxxxx-le xxxxx, kes ütles talle, et kuna xxxxxx teda lõi, siis ta peab tulema vabandama. Xxxxx

soovis kokku saada xxxx Maxima juures. xxxxxx otsustas minna, sest tahtis selgitada et tema ei

löönud xxxxx-t vaid xxxxx lõi hoopis teda ja valas viinaga üle. Jõudes xxxx xx juurde nägi xxxxxx

seal seismas xxxxx-t koos kahe meesterahvaga. Üheks meesterahvaks oli xxxx, kelle pärisnime

xxxxxx ei teadnud ning teine meesterahvas oli tema jaoks tundmatu. Xxxx ütles xxxxxx-le, et ta peab

xxxxx ees vabandama ning xxxxxx küsis, et mille eest, et xxxxx tuli talle kallale. Sellepeale hakkas

xxxx xxxxxx-t peksma ning xxxxxx kaitses oma nägu kätega. xxxxxx kukkus maha selili, tuli püsti

ning teda löödi rindu, milletõttu kukkus xxxxxx uuesti ja kaotas korraks teadvuse. Uuesti silmi avades

avastas xxxxxx, et tema ninast jookseb verd ja rindkere valutas. Xxxxxxxxx-i sõnul oli xxxxxx-t maas

olles näkku löödud. Xxxxxx-e sõnul jooksid esmalt ära xxxxx ja xxxx ning xxxxxx hakkas taga ajama

teist meesterahvast, kelle nime ta hiljem teada sai. Selleks oli xxxxx xxxxxx. Kohale tuli politsei ja

kiirabi. Kiirabi vaatas xxxxxx-e üle ning xxxxxx läks erakorralise meditsiini osakonda oma vigastusi

fikseerima.

Kriminaalmenetluse käigus on xxxxxxxxxx xxxxxxx-i üle kuulatud 20.11.2024 kahtlustatavana KarS

§ 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja

valu tekitav kehaline väärkohtlemine, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kuivõrd kahtlustuse esitamise ajaks oli sündmusest

möödas 3 aastat ning 2021 aastal kehtinud kriminaalkaristus KarS § 121 lg 2 p 2 eest oli kustunud,

siis menetleja ekslikult esitas kahtlustuse 20.11.2024 päeva seisuga. Tegelikult oleks pidanud

xxxxxxxxxx xxxxxxx-le esitama kahtlustuse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Küll aga see ei muuda asjaolu,

et antud asjas on võimalik rakendada oportuniteeti.

Kriminaalasja materjalid saabusid 26.11.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223

lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab

uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud

alustel ja korras.

Kahtlustatav xxxxxxxxxx xxxxxxx-i andis 13.01.2025 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks

ja nõustus tasuma kriminaalmenetluse kulud ja tasuma riigituludesse kindla summa. Xxxxxxxxxx

xxxxxxx-i on teadlik tagajärgedest, mis saab siis, kui jätab talle määratud kohustuse tähtaegselt

täitmata. Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude seoses xxxxxx

xxxxxxx ravikuludega, mis tuleb tal tasuda.

KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles

kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise

astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või

tähtajaline vangistus kuni viis aastat.

Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on

selged ja võttes arvesse xxxxxxxxxx xxxxxxx-i isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis

puudub prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning

kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi

puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk

hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada

kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt

mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist

toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja

suurust. Xxxxxxxxxx xxxxxxx-i tunnistab, et selline vahejuhtum toimus ja kahetseb, et läks sel päeval

konflikti lahendama. Tegemist polnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid selleni viis asjaolude

kokkulangemine ning emotsioonid. Lisaks mõistab xxxxxxxxxx xxxxxxx-i, et ta käitus valesti.

Karistusregistri andmetel pole xxxxxxxxx xxxxxxx-l hetkel ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ning

tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Kuriteo toime

panemine leidis aset 3 aastat tagasi ning peale seda on xxxxxxxxxx xxxxxxx käitunud

seadusekuulekalt. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et xxxxxxxxxx xxxxxxxx on aru saanud oma

tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine

ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada

kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle

kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik

käesoleval juhul saavutada ilma xxxxxxxxxx xxxxxxx-t kriminaalvastutusele võtmata.

Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas,

milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid

vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille

vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise

huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse

jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja

kahetsusest. Käesoleval juhul on karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada xxxxxxxxxx

xxxxxxx-le kohustuste määramisega.

Kahtlustatav xxxxxxxxxx xxxxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS §

202 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud 309,88 eurot ning KrMS § 202

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse tasuda riigituludesse 600 eurot.

Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma

määrusega.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21278001776 menetlus xxxxxxxxxx xxxxxxxx suhtes.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on xxxxxxxxxx xxxxxxxx kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul,

s.o ajavahemikul 13.01.2025-13.07.2025 tasuma kriminaalmenetluse kulud 309,88 eurot.

Makseinfo on 13.01.2025 xxxxxxxxxx xxxxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle

antud.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel on xxxxxxxxxx xxxxxxxx kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul,

s.o ajavahemikul 13.01.2025-13.07.2025 tasuma riigituludesse 600 eurot.

Makseinfo on 13.01.2025 xxxxxxxxxx xxxxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle

antud.

3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Pakend 1, milles CD-R plaat,

millel 10.08.2024 häirekeskusesse tehtud kõne. Pakend HK1, milles DVD+R plaat, millel 24.10.2021

häirekeskusesse tehtud kõne. Pakendid 1 ja HK1 jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde.

4. Riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogu ABISesse kantud xxxxxxxxxx

xxxxxxxx andmeid ei kustutata.

5. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsjatasu (vandeadvokaat Kalju Kutsar) 309,88 jäävad

xxxxxxxxxx xxxxxxxx kanda. Ülejäänud menetluskulude osas võetakse seisukoht edasises

menetluses.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanu xxxxxx xxxxxxx, kahtlustatav xxxxx xxxxxx ja tema kaitsja xxxxx

xxxxxxx ning kahtlustatav xxxxxxxxxx xxxxxxxx-le ja tema kaitsjale Kalju Kutsarile on osalise

lõpetamise määrus 13.01.2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kätte antud.

7. Teadmiseks Tervisekassale.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris (Võru linn, Vabaduse 13). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti

keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Helen Puks

abiprokurör

Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen

kohustustega nõus ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Mulle on

selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse

täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi,

uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

_________________

Xxxxxxxxxx xxxxxxxx

Viibis juures kaitsja Kalju Kutsar