Taotlus

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1 ja 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 3 ja lg-te 3-6,§ 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6,Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt FIE Arhitekt Martin Aunin 19. aprilli 2024 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Põhja-Tallinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,31 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb ärimaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntidest. Alale määratakse täiendav ehitusõigus kuni 7-korruselise ärihoone ning 3-korruselise korterelamu kavandamiseks. Olemasolev 7 korruseline büroohoone säilitatakse. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 uushoonestuse paiknemine ning mahuline liigendamine peab järgima muinsuskaitse osakonna esitatud vaatesektorite piiranguid;

3.2 ärihoone maksimaalne lubatud korruselisus kuni 7 (hooneosade maksimaalkõrgused kavandada vastavalt muinsuskaitse osakonna määratud kõrguspiirangutele);

3.3 korterelamu maksimaalne lubatud korruselisus 3+k (hoone maksimaalkõrgus kavandada vastavalt muinsuskaitse osakonna määratud kõrguspiirangule);

3.4 tagada planeeringuala ärikruntidel 20% haljastuse osakaal ning elamukrundil 30%, nõutud osakaalust peab 2/3 moodustama kõrghaljastus; kavandada kompaktsed haljasalad;

3.5 hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Esitada olemasolevate ümbertõstmist vajavate tehnovõrkude lahendus. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Arvestada, et planeeritav ala asub Tallinna kaugküttepiirkonnas;

2

3.6 teed, parkimiskohad, manööverdusruum ja muud liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

3.7 kavandada jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Kavandada jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud Tallinna rattastrateegiale 2018–2028 toodud põhimõtetele. Äripindade külastajate jalgrataste parkimiskohad võivad olla väliruumis, soovitavalt äripindade sissepääsude lähedal; näha ette keskkonda sobivad rattavarjualused;

3.8 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine; olenevalt lahendusest arvestada parkla keskse ala väärtuslike puude ümberistutuse vajadusega planeeringu alale;

3.9 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale,

3.10 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida. Arvestada, et planeeringulahendus võib dendroloogilisest hinnangust tulenevalt muutuda;

3.11 vertikaalplaneerimisega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale;

3.12 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Lisada autoliiklusest ja sadamatest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega nii hetke kui ka prognoositava liiklussageduse põhjal. Töö koostamisel lähtuda Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamisel arvestada Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrust nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Esitada müraleevendusmeetmed lähtuvalt EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (raudtee lähedus);

3.13 teostada pädeva ettevõtte poolt planeeritava maa-ala keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga mh kirjeldada maa-alal varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide (maa-alused kütusemahutid) olemasolu ja nende hinnangulised mahud. Lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega. Detailplaneeringule lisada alal varasemalt läbi viidud reostusuuringud ning muud keskkonna uuringud;

3.14 seoses eesmärgiga muuta kinnistu sihtotstarve osaliselt elamumaaks, tuleb detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust. Uuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega (www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad). Lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajandusosakonnaga;

3.15 koostada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõudeid arvestades ning määrata olmejäämete kogumiskohad põhijoonisel (tähistada tingmärgina);

3

3.16 esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 03. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

3.17 Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

3.17.1 Planeeritav uushoonestus peab olema hea kaasaegse arhitektuuriga ja piirkonnale uusi väärtusi loov. Määrata uue ärihoone arhitektuurse lahenduse saamiseks tingimus enne ehitusprojekti koostamist korraldada arhitektuurivõistlus, mille lähtetingimused väljastatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga;

3.17.2 korterelamu katusekorrus näha ette liigendatud, põhikorruse brutopinnast 1/4…1/3 võrra väiksem. Korterelamu esifassaad kavandada uue loodava tänava äärde;

3.17.3 ehitusprojektis võtta arvesse Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 18 „Tallinna sademevee strateegiat aastani 2030“, mis näeb ette sademevee maksimaalset käitlemist kinnistul vältimaks torustike ülekoormusi (katusehaljastuse rajamine, ühtlustusmahutite paigaldamine, pinnasesse immutamine, kasutamine olmes ja kastmisveena);

3.17.4 hoonesisestes (maa-alustes) parklates formeeruv vesi (sh sademevesi) juhtida reoveekanalisatsiooni;

3.17.5 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maaalaks. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

3.17.6 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

3.17.7 elamumaa kinnistul arvestada korteri kohta keskmiselt 85 m2 maapealset elamumaa sihtotstarbega brutopinda ning kavandada 1- ja 2 toalisi kortereid kuni 40-50% korterite arvust;

3.17.8 ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid eluhoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta;

3.17.9 kavandada kõigile korteritele terrass, rõdu või veranda, mis on piisavalt suur suvemööbli paigutamiseks. 1-toalisel korteril võib olla ka prantsuse rõdu või väiksem klaasitud rõdu, alates 2-toalisest korterist eeldatakse, et üldjuhul on kõikidel korteritel rõdu või terrass, mis on klaasitud või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurusega ligikaudu 10 m2);

3.17.10 Suuremahulised tehnoseadmed tuleb kavandada hoone mahus.

4. Uue ärihoone arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb enne ehitusprojekti koostamist korraldada arhitektuurivõistlus, mille lähtetingimused väljastatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasata  planeerimisseaduse  § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning vajadusel teised asutused.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

4

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 §6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7. Mitte algatada Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

7.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;

7.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeritavale alale uute hoonete ehitamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

7.3 kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks liiklusala (transpordi korraldamiseks). Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule;

7.4 Eesti Looduse Infosüsteemi põhjal jäävad detailplaneeinguga hõlmatavast alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku/objektide kategooriad samuti Natura 2000 võrgustiku alad, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringualast ca 20 m kaugusele jääb Toompark (kaitsealune park; KLO1200274), mis on ka II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii; KLO9115644) toitumisala. Kuid tulenevalt kavandatavast tegevusest ja selle paiknemisest ei ole põhjust eeldada liigi soodsa seisundi kahjustamist;

7.5 kultuurimälestiste registri andmetel asub planeeritavast alast kirdes Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register nr. 2589) ja Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevöönd ning Tallinna vanalinna arheoloogiamälestis (register nr. 31172). Planeeringuala vahetus läheduses asuvad ehitismälestised - Tehnika tn 12 (register nr. 8817), Tehnika tn 14 (register nr. 8818) ja Tehnika tn 16 (register nr. 8226). Nendest asjaoludest tulenevalt on koostatud OÜ Eensalu & Pihel poolt 2024 aastal muinsuskaitse eritingimused ning detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse seal välja toodud tingimusega;

5

7.6 ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele (ehitusmälestised) ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest;

7.7 sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleks võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas geoloogilised tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 toodud nõuetele, et sademevett oleks võimlaik pinnasesse immutada;

7.8 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda, mistõttu tuleb hinnata piirkonnas esinevaid liiklusmüra (auto- ja rongiliiklus) tasemeid, juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Hindamise tulemusena peavad selguma müra leevendavad meetmed, millega hoone projekteerimisel arvestada, et tagada siseruumides müratasemete vastavus sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele. Planeeringuala paiknemise tõttu tuleb arvestada, et ei ületataks sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-s 3 toodud vibratsiooni piirväärtuseid;

7.9 keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

7.10 planeeringualal võib esineda jääkreostus, mistõttu tuleb detailplaneeringule lisada keskkonnaseisundi hinnang ja vajadusel ka reostusuuringu aruanded, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ning antud juhised edasisteks tegevusteks;

7.11 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb suuremas koguses jäätmeteke peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 09. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõuetest. Planeeringus käsitletakse jäätmete liigiti kogumist ning näidatakse olmejäätmete kogumiskohad.

7.12 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

6

7.13 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas” juurde

Algatada Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Põhja-Tallinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,31 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb ärimaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntidest. Alale määratakse täiendav ehitusõigus kuni 7-korruselise ärihoone ning 3-korruselise korterelamu kavandamiseks. Olemasolev 7 korruseline büroohoone säilitatakse. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased raudtee ja lennuvälja ehitiste ning suuremate parklate alad ettevõtlusele suunatud korterelamute segahoonestus aladeks.

Otsuse kohaselt jäetakse algatamata Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine ega koostata eelhinnangut, kuna arvestades detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja planeeringuala olemasolevat olukorda, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega asukohas olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Balti jaama kõrval ning ulatub piki raudtee äärt Toompuiestee tänavalt Tehnika tänavale. Toompuiestee 35 kinnistu on olnud algselt osa suurest Balti raudtee kinnistust.

1.2 Planeeritavale alale jääb Toompuiestee 35, mis on 70% transpordi ja 30% ärimaa sihtotstaarbega ning kuulub kinnisturaamatu järgi aktsiaseltsile Eesti Raudtee. Osaliselt Toompuiestee 33a, mis on 100% ärimaa sihtotstaarbega ja kuulub Toompuiestee Büroohoone OÜ-le.

1.3 Kinnistul asub ehitisregistri andmetel 7-korruseline büroohoone.

1.4 Kinnistu asub osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kinnismälestise reg nr 2589 alal ja terviklikult selle kaitsevööndis, kinnistu lõunapiir puutub vastu Kelmiküla miljööväärtuslikku piirkonda.

1.5 Planeeritava ala kõrghaljastus jääb peamiselt olemasoleva transpordimaa alale.

1.6 Ligipääs planeeritavale alale on Toompuiesteelt.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ järgi jääb planeeritav ala raudtee ja lennuvälja ehitiste ning suuremate parklate alale. Algatatav detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

2.2 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala Toompuiestee 35 osas osaliselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ning osaliselt korterelamute alale, kahte ala jaotab planeeritud transpordimaa koridor. Algatatav

detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritaval maa-alal kehtib Tallinna Linnavalitsuse 13. aprilli 2005 korraldusega nr 658-k kehtestatud „Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d krundi detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinna linnaosas“, millega kavandati Põhja-Tallinnas asuvale 2,1 ha suurusele maa-alale kolm krunti – äripindadega elamu ja raudteeinfrastruktuuri hoone teenindamiseks ning büroo ehitamiseks.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtiv detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 18. aprillil 2024 FIE Martin Aunin, eesmärgiga kavandada planeeringuga viis krunti. Kolm on hoonestatud või hoonestatavad. Üks saab olema jagatud liiklusega juurdepääsutee ehk transpordimaa. Lisa krunt moodustatakse vahetuskrundiks Toompuiestee 33a kinnistust eraldatava samas suuruses maatükiga.

4.2 Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja aktsiaselts Eesti Raudtee on kokku leppinud, et kolmepoolne haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamiseks sõlmitakse pärast detailplaneeringu algatamist, kuna aktsiaseltsile Eesti Raudtee korraldab pärast detailplaneeringu algatamist riigihanke detailplaneeringu koostaja leidmiseks. Aktsiaseltsile Eesti Raudtee on vastavasisulise garantiikirja esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 10. oktoobril 2024.

4.3 Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud FIE Martin Aunin.

4.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale, Põhja-Tallinna Valitsusele ja Tallinna Strateegiakeskusele.

4.5 Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.6 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.7 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.8 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Toompuiestee 37a // Tallinn-Balti raudteejaam (Kliimaministeerium), Toompuiestee 37, Toompuiestee 33a, Tehnika tn 16e, Tehnika tn 12, Tehnika tn 10, Tehnika tn 8 ja Tehnika tn 8a, kinnistute omanikke. Planeerimiseseaduse § 127 lg 41 sätestab, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajaduse kaalumise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala asukohta ja olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet ja selle muutmise vajadust on kirjeldatud otsuse eelnõu seletuskirja punktides 1 ja 2.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks liiklusala (transpordi korraldamiseks). Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule.

6.2 Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maastikuilme, kuid selle kavandamisel on lähtutud piirkonda sobituvatest võimalustest ja arvestatud on 2024 aastal OÜ Eensalu ja Pihel poolt koostatud muinsuskaitse eritingimustega. Seega juba linnalise keskkonna maastiku muutust ei saa pidada paikkonda mitte sobivaks.

6.3 Toompuiestee 35 kinnistu seondub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register nr. 2589), Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevööndiga ning alale jäävad mitmed mälestistega seotud vaatesektorid. Planeeringuala piirneb kirdest Tallinna vanalinna arheoloogiamälestisega (register nr. 31172). Planeeringuala vahetus läheduses asuvad ehitismälestised - Tehnika tn 12 (register nr. 8817), Tehnika tn 14 (register nr. 8818) ja Tehnika tn 16 (register nr. 8226). Nendest asjaoludest tingituna on koostatud muinsuskaitse eritingimused (OÜ Eensalu & Pihel, 2024). Kui arvestatakse seal välja toodud tingimustega ei ole põhjust eeldada, et kavadatav tegevus kahjustaks kultuuripärandit ning kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

6.4 Eesti Looduse Infosüsteemi põhjal ei ole planeeringuga hõlmataval alal ja selle vahetus ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte. Planeeringualast ca 20 m kaugusele jääb Toompark (kaitsealune park; KLO1200274). Siinkohal saab esile tuua, et pargis on tuvastatud ka põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii; KLO9115644) toitumisala, kellega seotud kaitse tegevuskava kohased ohutegurid (elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele) ei anna samas alust eeldada liigi soodsuse (LKS § 3) kahjustumist, tulenevalt kavandatavast tegevusest ja selle paiknemist väljaspool parki.

6.5 Planeeringualal viiakse läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventuur. Tagades I ja II väärtusklassi

kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Samuti tuleb tagada, olenevalt lahendusest, parkla keskse ala väärtuslike puude ümberistutuse vajadus.

6.6 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme, põllumassiive, pärandniite ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Samas on ümbruskonnas kaks mesilat Telliskivi tn 60A (EE36225) ja Toom-Kooli tn 17 (EE43338). Planeeringuala jääb raudtee kaitsevööndisse, seega tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

6.7 Tulenevalt linnalisest keskkonnast, kus on tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni toimimine, ei ole ette näha ohtu põhjavee mõjutamise osas. Samas võib eelkõige maa-aluste korruste kavandamine mõju avaldada lokaalsele veerežiimile, mis on siinkohal asjakohane, kuivõrd võimaliku tegevuspaiga naabruskonnas asetsevad ka kultuuriväärtuslikud objektid. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest.

6.8 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleks võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas geoloogilised tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 toodud nõuetele, et sademevett oleks võimlaik pinnasesse immutada.

6.9 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda, mistõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata ala müraolukorda (auto-, trammi- ja raudteeliiklus) juhindudes seejuures keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71). Hindamise tulemusena tuleb määrata konkreetsed müraleevendusmeetmed ning anda konkreetsed juhised ala planeerimiseks. Mürauuringu valmimisel tuleb edastada see Terviseametile hinnangu andmiseks.

6.10 Samuti tuleb tagada hoonetes müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.

6.11 Olulist vibratsiooni teket ei ole ette näha, kuid hoonete projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtustega.

6.12 Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas kõikuv (10 – 100 kBq/m³) ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100 kBq/m³). Seetõttu tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

6.13 Arvestades kinnistu paiknemist võib planeeringualal esineda jääkreostust, mistõttu tuleb teostada keskkonnaseisundi hinnang ning vajadusel reostusuuring selleks pädevust omava isiku poolt, sealhulgas arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega, vt www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse

tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”.

6.14 Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.15 planeeringualal võib esineda jääkreostus, mistõttu tuleb detailplaneeringule lisada keskkonnaseisundi hinnang ja vajadusel ka reostusuuringu aruanded, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ning antud juhised edasisteks tegevusteks;

6.16 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

6.17 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kuid esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.18 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 7.

6.19 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

6.20 Keskkonnaamet vastas ...

6.21 Terviseamet vastas ...

6.22 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 7 kohaselt ei ole Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.23 KeHJS § 34 lõike 2 kohaselt KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, siis tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH algatamise või mittealgatamise otsus teha Tallinna Linnavolikogul.

6.24 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560)

detailplaneeringu (DP046870) kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: AS Eesti Raudtee

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 20.12.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 14

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 14

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 16

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 16

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 16

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 18

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 19

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 19

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 19

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 19

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 21

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 24

4 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560)

detailplaneeringu (DP) kava. DP kava eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine ning

määrata ehitusõigus kuni viiele krundile. Täpsemalt soovitakse (vt ka ptk 1) jätkata ärimaa

funktsiooniga (POS 1), luua juurde büroo-ärihoone ja korterelamu (POS 2 ja 3), liita osa maast

Toompuiestee 33a kinnistuga elamumaa terviklikuks kavandamiseks (POS 4) ning täpsustada

juurdepääsude lahendusi (POS 5).

Tegevuse arendaja on AS Eesti Raudtee ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud arhitekt Martin Aunin ja Ruumiloome OÜ.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja ja arhitektide poolt koostatud selgitavatest ning

illustratiivsetest materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna asjakohastele

ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) detailplaneeringu (DP) kava, vt ka joonist 1.1. DP

kava ala piirneb osaliselt ka Tallinna Kesklinna linnaosaga. Toompuiestee 35 kinnistu pindala

on 13054,0 m². Toompuiestee 35 kinnistu senine maakatastri sihtotstarve on 70%

transpordimaa ja 30% ärimaa (seitsme korruseline büroohoone, kasutuses 2008. a

(Ehitisregister, 2024)).

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

DP kava eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine ning määrata ehitusõigus kuni viiele

krundile. Täpsemalt soovitakse (vt ka tabel 1.1 ja joonis 1.2) jätkata ärimaa funktsiooniga (POS

1), luua juurde büroo-ärihoone ja korterelamu (POS 2 ja 3), liita osa maast Toompuiestee 33a

kinnistuga elamumaa terviklikuks kavandamiseks (POS 4) ning täpsustada juurdepääsude

lahendusi (POS 5). DP kavas välja pakutud lahendused seotakse juba välja arendatud linna

infrastruktuuriga. Lühikirjeldused DP kava POS kaupa:

 POS 1 - olemasolev 7-korruseline büroohoone, juurdepääs säilib, parkimine POS 2

planeeritava hoone maa-alustel korrustel.

 POS 2 - maapealse parkla asemele kavandatakse büroo-ärihoone, mille maksimaalsed

kõrgused arvestavad vanalinna vaatesektoreid ja kõrval kruntidel paiknevaid

hoonemahtusid. Kõrgeim hooneosa on paigutatud vaatesektorite vahele olemasoleva 7-

korruselise naaberhoonega samale joonele, et tekiks mahuliselt terviklik kvartal.

Suletud bruto pind maapealne alla 9000 m2. Hoone asukoht arvestab koostatavast ÜP-

st (vt ka eelhinnangu ptk 2) tulenevaid avalikke läbipääsukoridore. Uue hoone maht

moodustab sujuvalt jätkuva uue tänavafrondi. Toompuiestee 35 ja Toompuiestee 33a

hoonete vahele on kavandatud uus kergliiklustee, mille ääres paiknevad avalikkusele

suunatud äride ja büroopindade peasissepääsud. Parkimine lahendatakse hoones, maa

all.

 POS 3 - uus korterelamu (III korrust, lisaks katusekorrus) võimalike äripindadega.

Suletud bruto pind maapealne ca 1500 m2. Maksimaalkõrgus vastab linna

6 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

muinsuskaitse osakonna seatud (lähtudes asjakohastest tingimustest (OÜ EENSALU &

PIHEL, 2024)) kõrguspiirangule. Parkimine on lahendatud hoones, maa all.

 POS 4 – moodustuv krunt on kavas liita Toompuiestee 33a kinnistuga ja

hoonestuslahendus (eeldatavalt elamu osas) jms antakse Toompuiestee 33a DP

menetlusega (OÜ Toompuiestee Büroohoone (arendaja), esitatud linnale DP algatamise

taotlus (2024. a)).

 POS 5 - uus juurdepääsutee, ei hoonestata.

Tabel 1.1. Kavandatava tegevuse ligikaudsed näitajad (DP kava materjalide 2024 põhjal).

POS Suurim korruselisus maa-all/maapeal Hoonete arv krundil Sihtotstarve

1 7 1 Ärimaa

2 -2/7 1 Ärimaa

3 -1/3 + katusekorrus (viil- või kelpkatuse all) 1 Korterelamumaa

4 - -(1) Korterelamumaa

5 - - Transpordimaa (1) – liidetaks Toompuiestee 33a maaüksusega, hoonestuslahendus (eeldatavalt elamu) jms antakse Toompuiestee

33a DP menetlusega (OÜ Toompuiestee Büroohoone (arendaja), esitatud linnale DP algatamise taotlus (2024. a)).

Joonis 1.2. DP kava visioon (Ruumiloome, 2024; ÜP kohane – koostatav linnaosa ÜP).

DP kava osas on teada juba kohaliku omavalitsuse esitatud lisatingimused (27.03.2024 kiri nr

3-2/761 - 1) mh uuringute vajaduste kohta (hiljemalt DP menetluse algatamise järgsesse

protsessi):

 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses haljastuse inventeerimine, mis on

kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit-

ja rohttaimed;

7 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 teostada autoliiklusest ja sadamatest (KSHEH poolne märge – asukoha tõttu ilmselgelt

mõeldud raudteest lähtuvat müra) tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise

ajavahemiku kohta koos mürakaartidega nii hetke kui ka prognoositava liiklussageduse

põhjal;

 teostada pädeva ettevõtte poolt planeeritava maa-ala keskkonnaseisundi ülevaatus koos

reostusuuringuga mh kirjeldada maa-alal varem toimunud tegevusi;

 projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid;

 esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu

03.06.2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva

energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke;

 kavandada jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt Eesti standardile EVS

843:2016 „Linnatänavad“. Kavandada jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad

vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018–2028. Äripindade külastajate jalgrataste

parkimiskohad võivad olla väliruumis, soovitavalt äripindade sissepääsude lähedal;

näha ette keskkonda sobivad rattavarjualused.

DP kavale kohanduvad ka muinsuskaitselised eritingimused (OÜ EENSALU & PIHEL, 2024),

millest olulisim siinkohal (lühendatult, erinevaid tingimusi meetmeid summeerides):

 Kinnistu seondub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kinnismälestise reg nr 2589 ala

ja selle kaitsevööndiga. Arvestada teadaolevate (mh muude mälestiste) vaatesektoritega

ning neid tagavate kõrgustega;

 Olemasolevale ärihoonele ei ole lubatud lisada rohkem juurde- ega pealeehitusi;

 Kinnistu olemasolevale ärihoonele on loogiline tekitada omaette krunt koos

kirdepoolse haljasalaga. Olemasolevat parklat sisaldav maa-ala on otsekontaktis

raudteega ning tekitatav omaette krunt sobib raudteeäärse uushoone kompaktseks

loomiseks. Uus segaliiklusega tn krunt läbib diagonaalselt Toompuiestee 35 edelaosa.

Edelaosa satub Kelmiküla miljööala tugevasse mõjusfääri ning sinna on lubatud

tekitada väiksem kinnistu soovitatavalt korterelamule;

 Jalakäijatele peab tagama planeeritavalt uuelt segaliiklustänavalt juurdepääsu

kergliiklusteedega ka Balti jaama rongiterminalide juurde;

 Toompuiestee 35 kinnistu edelaosa korterelamu krundi tagaossa, vastu Tehnika tn 12 ja

10 kinnistuid, peab tekkima haljastatud siseaed. Aed aitab tekkida puhveralal 2-

korruseliste miljööväärtuslike hoonete ja uushoone vahel. Lähimate puithoonete kõrgus

on ca 11 m maapinnast ning hoonetel on traditsiooniline viil- või kelpkatuse maastik,

tuleb ka uuel korterelamul kujundada ülemine korrus sarnases liigendatud vormis;

 Olemasoleva ja uue ärihoone kruntide ümbritsemine piiretega ei ole kohane;

 Tehnorajatised tuleb integreerida hoonetesse või maa sisse;

 Piirkonna täisehitusprotsenti arvestades peab Toompuiestee 35 keskossa tekkiva uue

ärihoonega krundi täisehitusprotsendiks kujunema 50% lähedale. Uue ärihoonega

krundi ehitustihedus sarnaneb Toompuiestee äärsele hoonestustihedusele

(Toompuiestee 33 eh. tih.1,4, Toompuiestee 33a üle 1,7) ja seetõttu ca 1,4. Kortermaja

ehitustihedus 1,0, sest Kelmikülas ehitustihedus varieerub vahemikus 0,8- 1,6;

 Toompuiestee 35 kinnistu uushoonestusele peab läbi viima arhitektuurikonkursi;

 Traditsioonilisi materjale imiteerivate tehismaterjalide kasutamist Toompuiestee 35

uushoone fassaadidel vältida (sh õhekrohv, tellisladu imiteerivad õhukesed

fassaadiplaadid, plastvooder vms).

8 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (20.11.2024.

a)) infosüsteemi ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas (DP kava ala piirneb osaliselt ka

Tallinna Kesklinna linnaosaga). Põhja-Tallinna linnaosa elanike arv oli 62449 (Tallinna

koduleht, 18.11.2024). Põhja-Tallinna linnaosa pindala oli 15,19 km2 (Statistikaamet, 2024).

Toompuiestee 35 kinnistut katvas ruudus 500X500 m rahvastiku statistiline tiheduse 138 (Maa-

amet, 2024).

Käesolevas töös käsitletav Toompuiestee 35 kinnistu piirneb läänest ja põhjast raudtee ja sinna

kuuluvate hoonetega (ärimaa), idast teega (millest teisele poole jääb Toompark), lõunast

elamute ja ärimaaga (tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel

välja tuua lühiteabena linnalise (sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024) ehk

piirkonnas paiknevad: spordi (korvpalliplats; Snelli staadion; ujula), kultuuri (muuseum;

rahvamaja; teatrid), transpordi (rongipeatused; bussipeatused; parklad), tarbimisteenuste

(hotell, pakiautomaat; söögikohad; pank; turg; apteegid), hariduse (täienduskoolitusasutused;

huvikoolid; raamatukogu) ja riigihalduse (riigi osalusega sihtasutused; Riigimetsa

Majandamise Keskus) funktsioone täitvad asutused / organisatsioonid / ehitised / rajatised.

Tabel 2.1. DP kava (Toompuiestee 35) alaga piirnevad katastriüksused (Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Toompuiestee 37a // Tallinn-

Balti raudteejaam

78401:101:4277 Transpordi 65055,0

Toompuiestee 37 78408:802:0400 Transpordi 80%; äri 20% 10527,0

Toompuiestee T2 78401:101:4470 Transpordi 14358,0

Toompuiestee 33a 78408:802:0290 Äri 7428,0

Tehnika tn 10 78408:802:0050 Elamu 1090,0

Tehnika tn 12 78408:802:0002 Elamu 1212,0

Tehnika tn 16e 78401:101:4408 Transpordi 3445,0

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

9 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa-amet, 2024.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Lähtutud on Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012), kus

soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna arendamise

tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul

väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni neli

korrust). Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida

kehtivaid standardeid ning riiklikke soovitusi radooniohutu hoone kavandamiseks.

Tallinna üldplaneering (2001) näitab kavandatava tegevuse alale vaid liiklusala (transpordi

korraldamiseks), mis piirneb miljööväärtusliku elamualaga. Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringus (koostatav, mh koos asjakohase KSH menetlusega; lähtub ajakohastest

linnaruumi kasutuse suundumustest) on kavandatava tegevuse ala peamiselt ettevõtlusele

suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala (vt joonis 2.2). Segahoonestusalale võib

kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid,

elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Peamiselt

ettevõtlusele suunatud segahoonestusalade tuleb kavandada vähemalt 70% ulatuses äri-,

ettevõtlus- või laondusfunktsiooni. Korterelamute alale võivad paikneda korterelamud,

lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaajaharrastusega seotud

ettevõtted ja asutused ning muud ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti haljasalad (sh

linnaaiad), mängu- ja spordiväljakud jms. Kui hooned jäävad suuremate magistraalide või

raudteeliiklusega piirkondadesse, siis tuleb arvestada ka müra leevendamise vajaduse

kontrollimisega.

10 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …).

Esmajärjekorras tuleb välja arendada kesklinnalähedased ja/või toimiva

ühistranspordiühendusega piirkonnad. Koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav ala

välja nii kehtivast miljööväärtuslikust alast kui ka planeeritavast miljööväärtuslikust alast

(Kelmiküla), kuid teatud juhul piirneb sellega (Tallinna ÜP). Kavandatava tegevuse piirkonnas

on hoonete lubatud korruselisus muutlik, kuna seal on mitmed vaatekoridorid kesklinnale (vt

ka KSHEH ptk 1). Koostatavast linnaosa ÜP-st nähtub ka asjaolu, et linnaosa halduspiiri

muudatusega võib Kelmiküla asum liikuda Kesklinna linnaosa halduse alla.

DP kava alaga seotud kinnistu ei jää rohealale. Rohealade tsoon jääb üle raudtee lääne suunas

ca 100 - 180 m kaugusele (joonis 2.2 ja 2.3). DP kava alal on haljastuse minimaalne nõue 20%

(joonis 2.3). Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui

see on haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus.

Nõutava haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega

konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad

rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske.

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …).

11 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Koostatava ÜP puhul juhindutakse ka piirkonna osas suuniste/tingimuste väljatöötamisel

varasematest DP-st või juba käimas olevatest DP protsessidest. Käsitletava DP kava ala tsoonis

võib esile tuua, et DP kava alal on 2005. a kehtiv planeering „Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d

krundi detailplaneering“ (DP013830). DP kavast ida pool on 2018. a menetluses DP „Nunne

tn, Toompuiestee ja Toompea vahelise rekreatsiooniala“ (DP031430).

Kesklinna linnaosa üldplaneering (koostamisel, mh koos asjakohase KSH menetlusega)

hõlmab kogu Kesklinna linnaosa territooriumi. Eesmärk on määratleda linnaosa ruumilise

arengu põhimõtted ja suunised ehitustegevuseks, luua elamisväärne, funktsionaalselt

mitmekesine, sidus ja konkurentsivõimeline keskus, tugevdada kesklinna identiteeti

merelinnana ning kavandada kasutajagruppide liikumisvajadusi arvestav mugav kesklinlik

tänavavõrgustik. Linnaosa pikaajaline areng on suunatud mitmekesise ja inim-mõõtmelise

linnaruumi kujundamisele, kus eriilmelised piirkonnad säilitavad oma identiteedi ja

moodustavad ruumiliselt loogilise terviku. Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate

maakasutusfunktsioonide koostoimimist, transpordivajaduse vähendamist ning

väikekaubanduse elavdamist.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgiks välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

Tallinna ja selle linnaosade rände analüüs ja prognoos aastateks 2023–2050 (Tartu Ülikool,

2023) rahvastikuprognoosi stsenaariumid näitavad Tallinna rahvaarvu jätkuvat kasvamist

peamiselt välisrände arvel. Rahvaarvu kasv on koondunud kesklinna piirkonda (Kesklinna,

Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosadesse) ning Haaberstisse. Nendes linnaosades on kõige

enam ka kehtivaid ja menetluses olevaid detailplaneeringuid.

12 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

DP kava ala maapinna absoluutkõrgused jäävad 13,5 ja 15 m vahele (Maa-amet, 2024).

Kirjeldatav maa-ala asub klindiesisel tasandikul. Aluspõhja moodustavad kambriumi

liivakivid, esineb saviliiva (RPI Eesti Projekt, 1966). Looduslikel setetel lamab täitekiht.

Kinnistu põhja poolsele osale on tehtud ehitusgeoloogiline kaardistamine „Eesti Raudtee AS

peahoone“ (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, 2004), mille kohaselt

oli vaadeldud alal pinnaseveetase 2004 19. märtsil 0,75-1,55 m sügavusel maapinnast st

absoluutkõrgustel 12,65-13,20 m. Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on

pinnase radooniohu tase piirkonnas kõikuv (10 – 100 kBq/m³) ehk normaalne kuni kõrge (50

– 100 kBq/m³). DP kava ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala (Maa-amet, 2024 (1:50 000

kaart)). DP kava ala pole geodeetilisi punkte.

DP kava alal olev parkla võimaldab hetkel autot parkida ka raudteetaristut kasutavatel reisijatel.

Hetkel on teada (KSHEH raames koondatud infovahetuse alusel), et avalikud parkimisalad

jäävad alles tulevikus vähemalt Toompuiestee 37 hoone ette ja kõrvale ning teisele poole

raudteed ehk Telliskivi Loomelinnakusse.

DP kava alale ulatub Raudtee kaitsevöönd, kus tegutsemine (ehitamine / ehitiste kasutamine)

on võimaldatud mh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekul. Arendusfookuses

oleval alal ja selle kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Maa-amet 2024).

Lennunduskaardi kohaselt on ehitiste maksimaalne lubatud kõrgus 117 m. DP kava ala pole

pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid ega pärandniite

(Maa-amet 2024). Samas on ümbruskonnas kaks mesilat Telliskivi tn 60A (EE36225) ja Toom-

Kooli tn 17 (EE43338).

Maa-ameti (2024) kohaselt esines DP kava alal ja lähistel soojasaari (joonis 2.4), kus maapinna

temperatuur > 30°C. Keskmisest suuremaid müratasemete esinemisi (mh strateegiliste

mürakaardistuste (Maa-amet, 2024) järgselt) on DP kava alal juba arvestatud (vt ptk 1), st

seatud asjakohased suunised täpsemate ohtude ja meetmete määratlemiseks.

Ptk 1 ja 2.1 esitatud infot täiendavalt rõhutatakse siinkohal veel üle, et DP kava alale kirde

suunal jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register nr. 2589) ja

Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevöönd. DP kava alast kirdes Tallinna vanalinna

arheoloogiamälestis (register nr. 31172). DP kava alast lõunas asub ehitismälestis - elamu

Tehnika t 12, 1910.-1920. aastad (register nr. 8817). Viimase kõrval on veel kaks

ehitismälestist: elamu Tehnika t. 14, 1910.-1920. aastad (register nr. 8818) ja elamu Tehnika t.

16, 1924. a. (register nr. 8226).

13 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.4. Soojasaared DP kava ala lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa-amet, 2024.

Toompuiestee 35 kinnistust ca 20 m kaugusele (teisele poole Toompuiesteed) jääb Toompark

(kaitsealune park; KLO1200274), mille pindala kokku 10,5 ha (maismaa pindala 9,5 ha),

Keskkonnaportaal (2024). Pargi valitseja on Keskkonnaamet lähtudes Vabariigi Valitsuse

03.03.2006. a määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“.

EELIS (20.11.2024. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

loomad, taimed jt kaitsealused elustiku/objektide kategooriad. Lähim kaitstav liik asub juba

eelnevalt nimetatud pargis, tegemist on II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus

nilssonii; KLO9115644) toitumisalaga.

Ohud kokkuvõtlikult nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

(Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste

renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine,

pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine

häirimistundlikum aeg (raie kontekstis) on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni osa

ehk pool augustist. Periood asub enamjaolt üldise riigis rakendatava raierahu (15.04-31.07, mh

lindude osas) aja sees.

14 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Toompuiestee 35 (78408:802:0560) kinnistul. Harju maakonnaplaneering 2030+ lähtub

Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel

kompaktsust. Ajaloolise (2001) Tallinna üldplaneeringu kohaselt on tegemist vaid liiklusalaga,

mis piirneb miljööväärtusliku elamualaga. Samas on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

(koostatav) võtnud vastavalt linnakeskkonna arengule uue suuna lubades DP kava alale

ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala. Kavandatav DP kava lähtub

koostatavast Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on kavandatud uue büroo-ärihoone ja uue

korterelamu haljastuse protsent vähemalt 20. Hoonete korruselisus lähtub erinevate

vaatesektorite tingimuste võimalustest (vt ptk 1 muinsuskaitselised eritingimused).

15 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava ala asetseb ühe linna olulise transpordikeskuse lähistel. Ptk 1 nähtuvalt on juba sellest

tulenevalt määratud asjakohaseid tingimusi DP menetluse protsessi, kui DP algatatakse.

Näiteks on sätestatud, et jalakäijatele peab tagama planeeritavalt uuelt segaliiklustänavalt

juurdepääsu kergliiklusteedega ka Balti jaama rongiterminalide juurde. Samuti on määratud

müra ja reostusohu uuringute vajadused. Viimastest eelkõige mürauuring pakub ka sisendit

otsustamaks tegevuste lubatavuse ja/või seatavate tingimuste üle raudtee kaitsevööndis (EhS §

73; eelkõige seondub kavandatava büroo-ärihoonega). Tulevikus (DP protsessi algatamise

järgselt) kogutav andmestik võimaldab asjakohaselt kaasata ka Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti, kelle nõusolekut on raudtee kaitsevööndis ehitiste kavandamiseks vaja.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse ka piirkonnas juba toimunud

arendustegevusest (linnaruumi tihendamine) ning selle senisest jätku-suutlikkusest. Seega ei

ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks.

Sh finantsvahendite hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse elluviimiseks on

pigem head. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa koostavatava

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Tallinna

keskkonnastrateegiagas aastani 2030 soositakse maa-aluste parkimiskorruste kasutamist, mida

ka DP kavas ette nähakse. Kavandatava tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja

paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda

eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks. Siinkohal on arvestatud, et hetkel on DP kava alal

võimaldatud ka parkimisteenust avalikkusele (Toompuiestee 35 (EP69; mobiilse parkimise

limiit 4 h)), kuid teadaolevalt jääb piirkonda alles ka piisavalt avalikke parkimisalasid - nt

Toompuiestee 37 hoone ette ja kõrvale ning teisele poole raudteed (Telliskivi Loomelinnak).

Lisaks on DP menetluse (DP protsessi algatamisel) käigus võimalik erinevaid ja vastava ala

teenusfunktsioone vajadusel täpsustada, vastavalt ka kohaliku omavalitsuse kui terviku

tasakaalustatud arengu eelduste täpsustumisele (nt asjakohased uuringud, sh DP kava

naabruses oleva kesklinna liikuvusuuring, vastava linnaosa ÜP teostamise raames).

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

16 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maastikuilme, kuid selle kavandamisel on

lähtutud piirkonda sobituvatest võimalustest ja arvestatud on ühiskondlikult olulisi

vaatekoridore (vt ka ptk 1). Seega juba linnalise keskkonna maastiku muutust, mida

kavandatakse ptk 1 esitatud tingimusi arvestades, ei saa pidada paikkonda mitte sobivaks.

Maakasutusega seonduvat on varasemalt käsitletud peamiselt ptk 3.1 ja 3.2 ning sealgi esitatust

ei tulene oluliste negatiivsete mõjude eeldusi.

Paikonna mullastik/pinnas on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh erinevate ajastute

täitepinnased). DP kava ala asetseb ühe linna olulise transpordikeskuse lähistel. Ptk 1 nähtuvalt

17 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

on juba sellest tulenevalt määratud asjakohaseid tingimusi DP menetluse protsessi, kui DP

algatatakse. Näiteks on määratud reostusohu uuringute vajadus. Vastav uuring pakub ka

sisendit otsustamaks tegevuste lubatavuse ja/või seatavate tingimuste üle raudtee kaitsevööndis

(EhS § 73; eelkõige seondub kavandatava büroo-ärihoonega). Samuti võimaldab vastav teave

täpsustada tingimusi kavandatud maa-aluste korruste ehitustingimuste (sh korralduse nõuded)

osas. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 1 piisavalt, seega siinkohal

täiendavaid tingimusi allpool ei seata.

Vastavas linnalises keskkonnas (vt ka ptk 1 ja 2), kus on mh tagatud ühisveevarustuse ja –

kanalisatsiooni toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh ehitus) ohtu põhjavee

mõjutamise (kvaliteet ja ressurss) osas. Samas võib eelkõige maa-aluste korruste kavandamine

mõju avaldada lokaalsele veerežiimile, mis on siinkohal asjakohane, kuivõrd võimaliku

tegevuspaiga naabruskonnas asetsevad ka kultuuriväärtuslikud objektid. Seetõttu on

asjakohane soovitada DP menetluse raames (menetluse algatamisel) täiendavat sisenduuringut

- hüdrogeoloogiline eksperthinnang, millega prognoositakse ehitussüvenditest

väljapumbatavat põhjavee kogust, kaasnevat depressioonilehtri ulatust ning mõju senisele

hoonestusele ning esitatakse vajalike leevendusmeetmete loend (mh maa-aluste korruste

projekteerimiseks). Ehitusaegse veekõrvalduse eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla

piirkonna kanalisatsioonitorustikud, millede täpsed kasutustingimused enne ehitust määrab

piirkondlik vee-ettevõte, st lisa tingimusi vastava teema osas eelhinnangus ei määrata.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Viimast kinnitab ka juba DP menetlusse (protsessi algatamisel) antud tingimus esitada

rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021

määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja

kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP menetluse raames (menetluse algatamisel) teostada DP sisenduuring -

hüdrogeoloogiline eksperthinnang, millega prognoositakse ehitussüvenditest

väljapumbatavat põhjavee kogust, kaasnevat depressioonilehtri ulatust ning mõju

senisele hoonestusele ning esitatakse vajalike leevendusmeetmete loend (mh maa-

aluste korruste projekteerimiseks / kultuuriväärtuste hoidmiseks).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

18 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 – 3.2 põhjal on DP kava ala näol tegemist Põhja-Tallinna linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja ärimaa ülemineku kohal

ning seda arvestavalt on ka kavandatud võimaliku lisanduvate funktsioonide asetus (st

büroopinnad jäävad senise büroohoone ja Balti jaama rongiterminali suunda). Ptk 1 nähtuvalt

on juba sellest (raudteetaristu) tulenevalt määratud asjakohaseid tingimusi DP menetluse

protsessi, kui DP algatatakse. Näiteks on sätestatud, et jalakäijatele peab tagama planeeritavalt

uuelt segaliiklustänavalt juurdepääsu kergliiklusteedega ka Balti jaama rongiterminalide

juurde. Samuti on määratud müra ja reostusohu uuringute vajadused. Pinnasega seotud

radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 1 piisavalt, seega siinkohal täiendavaid tingimusi

allpool ei seata. Linnalise elukeskkonna kvaliteedi parandamist (mh soojussaarte intensiivsuse

vähendamist adresseeriv meede) hõlmavat rohefaktori analüüsi on samuti juba ptk 1 nimetatud.

DP kava ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 30 m

kaugusel kinnistu põhjapiirist linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks

meetmeks, mis aitab vähendada autode kasutamise vajadust. Seepärast on siinkohal hea

nentida, et kohalik omavalitsus on DP kava analüüsimise raames esitanud põhjendatud

tingimusi ka rattaliiklust soodustavate aspektide osas (täpsemalt vt ptk 1).

DP kava ala edelaosa on vahetumas kokkupuutes seniste elamualadega, mistõttu tuuakse

siinkohal eraldi välja alljärgnevat. Võimaliku korterelamu ehitusaeg võib esile kutsuda siiski

lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (lähimad ca 10-20 m kaugusel) juures, eriti kui

töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja

vastavas piirkonnas (II ja/või III mürakategooria) 45 dB(A) ja/või 45 dB(A) taset. Kehtivate

nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja

lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste (arvestades ka

piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Võimaliku korterelamu (lähim objekt senistele elamutele) mürarikaste (arvestades ka

piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00).

Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

19 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Ptk 1, 2 ka 3.1 – 3.2 põhjal on DP kava ala näol tegemist Põhja-Tallinna linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja ärimaa ülemineku kohal

ning seda arvestavalt on ka kavandatud võimaliku lisanduvate funktsioonide asetus (st

büroopinnad jäävad senise büroohoone ja Balti jaama rongiterminali suunda). Piirkonna senine

intensiivne maakasutus on peamiselt seondunud just raudteetaristuga ning seda on DP kavale

määratud tingimustes (ptk 1) ka piisavalt arvesse võetud, kogumaks DP menetluses

alusandmestikku tasakaalustatud maakasutusfunktsioonide ja tingimuste lõplikuks

määramiseks.

Juba ptk 1 nähtub, et Toompuiestee 35 (78408:802:0560) kinnistu seondub Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala ja Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevööndiga. DP kava ala piirneb

kirdes Tallinna vanalinna arheoloogiamälestisega. DP kava alale jäävad mitmed mälestistega

seotud vaatesektorid. Nendest asjaoludest tingituna on koostatud muinsuskaitselised

eritingimused Toompuiestee 35 DP kava protsessi (OÜ EENSALU & PIHEL, 2024).

Lühendatult on toodud tingimused ptk 1 ja teadaolevalt ka edasine DP menetlus (DP

algatamisel) neid järgib (juhindudes ka senistest visioonidest). Lisaks on toodud

muinsuskaitseliste asjaolude tõttu KSHEH täiendav suunis ptk 3.5.1 (hüdrogeoloogiline

eksperthinnang).

DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist

oleks muus osas tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Kavandatav tegevus ei lähe Toompargi

alale (vt ptk 2.2). Siinkohal saab esile tuua, et pargis on tuvastatud ka põhja-nahkhiire

toitumisala (ptk 2.2), kellega seotud ohutegurid (ptk 2.2) ei anna samas alust eeldada liigi

soodsuse (LKS § 3) kahjustumist, tulenevalt kavandatavast tegevusest ja selle paiknemist

väljaspool parki. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval

objektil) vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

20 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1 kuni 3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju

eeldused puuduvad.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1 kuni 3.5.3. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida

ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

21 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1 ja 3.5.2). Muuhulgas on juba

arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (ehitusaegne

töökorraldus), väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

22 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

23 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tallinnas,

Põhja-Tallinna linnaosas, Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) detailplaneeringu

(DP046870) kava. DP kava eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine ning määrata

ehitusõigus kuni viiele krundile. Täpsemalt soovitakse (vt ka ptk 1) jätkata ärimaa

funktsiooniga (POS 1), luua juurde büroo-ärihoone ja korterelamu (POS 2 ja 3), liita osa maast

Toompuiestee 33a kinnistuga elamumaa terviklikuks kavandamiseks (POS 4) ning täpsustada

juurdepääsude lahendusi (POS 5).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

24 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (20.11.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 18.11.2024.

 ENSV Sideministeerium Postiveojaoskond Balti jaamas. Nugis S. RPI Eesti

Tööstusprojekt, 1966.

 Eesti Raudtee AS peahoone. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ,

2004.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 2018. a.

 Kesklinna linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise

väljatöötamise kavatsus. Tallinna Linnaplaneerimis Amet, 2020.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7).

 Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/), 2024.

 Kotkas (https://kotkas.envir.ee/), 2024.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Muinsuskaitse eritingimused kinnistu Toompuiestee tn 35 Tallinn detailplaneeringule.

OÜ EENSALU & PIHEL, 2024.

 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur, 2017.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, menetlemisel (2024).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna ja selle linnaosade rände analüüs ja prognoos aastateks 2023–2050. Tartu

Ülikool, 2023.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna parkimiskorralduse analüüs (liikuvuskava alusuuring). SPINUNIT OÜ,

2019.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 18.11.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035. Avalik strateegia kavand.

Maanteeamet, Tallinna Transpordiamet, Helsingi Linnavalitsus ja Helsingi Regiooni

Transpordiamet, 2019.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Teemaplaneering “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning

kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” Tallinna Linnavolikogu, 2009.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2013).

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1 ja 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 3 ja lg-te 3-6,§ 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6,Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt FIE Arhitekt Martin Aunin 19. aprilli 2024 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Põhja-Tallinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,31 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb ärimaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntidest. Alale määratakse täiendav ehitusõigus kuni 7-korruselise ärihoone ning 3-korruselise korterelamu kavandamiseks. Olemasolev 7 korruseline büroohoone säilitatakse. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 uushoonestuse paiknemine ning mahuline liigendamine peab järgima muinsuskaitse osakonna esitatud vaatesektorite piiranguid;

3.2 ärihoone maksimaalne lubatud korruselisus kuni 7 (hooneosade maksimaalkõrgused kavandada vastavalt muinsuskaitse osakonna määratud kõrguspiirangutele);

3.3 korterelamu maksimaalne lubatud korruselisus 3+k (hoone maksimaalkõrgus kavandada vastavalt muinsuskaitse osakonna määratud kõrguspiirangule);

3.4 tagada planeeringuala ärikruntidel 20% haljastuse osakaal ning elamukrundil 30%, nõutud osakaalust peab 2/3 moodustama kõrghaljastus; kavandada kompaktsed haljasalad;

3.5 hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Esitada olemasolevate ümbertõstmist vajavate tehnovõrkude lahendus. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Arvestada, et planeeritav ala asub Tallinna kaugküttepiirkonnas;

2

3.6 teed, parkimiskohad, manööverdusruum ja muud liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

3.7 kavandada jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Kavandada jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud Tallinna rattastrateegiale 2018–2028 toodud põhimõtetele. Äripindade külastajate jalgrataste parkimiskohad võivad olla väliruumis, soovitavalt äripindade sissepääsude lähedal; näha ette keskkonda sobivad rattavarjualused;

3.8 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine; olenevalt lahendusest arvestada parkla keskse ala väärtuslike puude ümberistutuse vajadusega planeeringu alale;

3.9 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale,

3.10 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida. Arvestada, et planeeringulahendus võib dendroloogilisest hinnangust tulenevalt muutuda;

3.11 vertikaalplaneerimisega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale;

3.12 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Lisada autoliiklusest ja sadamatest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega nii hetke kui ka prognoositava liiklussageduse põhjal. Töö koostamisel lähtuda Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamisel arvestada Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrust nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Esitada müraleevendusmeetmed lähtuvalt EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (raudtee lähedus);

3.13 teostada pädeva ettevõtte poolt planeeritava maa-ala keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga mh kirjeldada maa-alal varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide (maa-alused kütusemahutid) olemasolu ja nende hinnangulised mahud. Lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega. Detailplaneeringule lisada alal varasemalt läbi viidud reostusuuringud ning muud keskkonna uuringud;

3.14 seoses eesmärgiga muuta kinnistu sihtotstarve osaliselt elamumaaks, tuleb detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust. Uuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega (www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad). Lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajandusosakonnaga;

3.15 koostada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõudeid arvestades ning määrata olmejäämete kogumiskohad põhijoonisel (tähistada tingmärgina);

3

3.16 esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 03. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

3.17 Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

3.17.1 Planeeritav uushoonestus peab olema hea kaasaegse arhitektuuriga ja piirkonnale uusi väärtusi loov. Määrata uue ärihoone arhitektuurse lahenduse saamiseks tingimus enne ehitusprojekti koostamist korraldada arhitektuurivõistlus, mille lähtetingimused väljastatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga;

3.17.2 korterelamu katusekorrus näha ette liigendatud, põhikorruse brutopinnast 1/4…1/3 võrra väiksem. Korterelamu esifassaad kavandada uue loodava tänava äärde;

3.17.3 ehitusprojektis võtta arvesse Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 18 „Tallinna sademevee strateegiat aastani 2030“, mis näeb ette sademevee maksimaalset käitlemist kinnistul vältimaks torustike ülekoormusi (katusehaljastuse rajamine, ühtlustusmahutite paigaldamine, pinnasesse immutamine, kasutamine olmes ja kastmisveena);

3.17.4 hoonesisestes (maa-alustes) parklates formeeruv vesi (sh sademevesi) juhtida reoveekanalisatsiooni;

3.17.5 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maaalaks. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

3.17.6 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

3.17.7 elamumaa kinnistul arvestada korteri kohta keskmiselt 85 m2 maapealset elamumaa sihtotstarbega brutopinda ning kavandada 1- ja 2 toalisi kortereid kuni 40-50% korterite arvust;

3.17.8 ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid eluhoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta;

3.17.9 kavandada kõigile korteritele terrass, rõdu või veranda, mis on piisavalt suur suvemööbli paigutamiseks. 1-toalisel korteril võib olla ka prantsuse rõdu või väiksem klaasitud rõdu, alates 2-toalisest korterist eeldatakse, et üldjuhul on kõikidel korteritel rõdu või terrass, mis on klaasitud või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurusega ligikaudu 10 m2);

3.17.10 Suuremahulised tehnoseadmed tuleb kavandada hoone mahus.

4. Uue ärihoone arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb enne ehitusprojekti koostamist korraldada arhitektuurivõistlus, mille lähtetingimused väljastatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasata  planeerimisseaduse  § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning vajadusel teised asutused.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

4

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 §6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7. Mitte algatada Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

7.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;

7.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeritavale alale uute hoonete ehitamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

7.3 kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks liiklusala (transpordi korraldamiseks). Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule;

7.4 Eesti Looduse Infosüsteemi põhjal jäävad detailplaneeinguga hõlmatavast alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku/objektide kategooriad samuti Natura 2000 võrgustiku alad, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringualast ca 20 m kaugusele jääb Toompark (kaitsealune park; KLO1200274), mis on ka II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii; KLO9115644) toitumisala. Kuid tulenevalt kavandatavast tegevusest ja selle paiknemisest ei ole põhjust eeldada liigi soodsa seisundi kahjustamist;

7.5 kultuurimälestiste registri andmetel asub planeeritavast alast kirdes Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register nr. 2589) ja Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevöönd ning Tallinna vanalinna arheoloogiamälestis (register nr. 31172). Planeeringuala vahetus läheduses asuvad ehitismälestised - Tehnika tn 12 (register nr. 8817), Tehnika tn 14 (register nr. 8818) ja Tehnika tn 16 (register nr. 8226). Nendest asjaoludest tulenevalt on koostatud OÜ Eensalu & Pihel poolt 2024 aastal muinsuskaitse eritingimused ning detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse seal välja toodud tingimusega;

5

7.6 ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele (ehitusmälestised) ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest;

7.7 sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleks võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas geoloogilised tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 toodud nõuetele, et sademevett oleks võimlaik pinnasesse immutada;

7.8 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda, mistõttu tuleb hinnata piirkonnas esinevaid liiklusmüra (auto- ja rongiliiklus) tasemeid, juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Hindamise tulemusena peavad selguma müra leevendavad meetmed, millega hoone projekteerimisel arvestada, et tagada siseruumides müratasemete vastavus sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele. Planeeringuala paiknemise tõttu tuleb arvestada, et ei ületataks sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-s 3 toodud vibratsiooni piirväärtuseid;

7.9 keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

7.10 planeeringualal võib esineda jääkreostus, mistõttu tuleb detailplaneeringule lisada keskkonnaseisundi hinnang ja vajadusel ka reostusuuringu aruanded, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ning antud juhised edasisteks tegevusteks;

7.11 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb suuremas koguses jäätmeteke peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 09. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõuetest. Planeeringus käsitletakse jäätmete liigiti kogumist ning näidatakse olmejäätmete kogumiskohad.

7.12 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

6

7.13 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas” juurde

Algatada Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Põhja-Tallinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,31 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb ärimaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntidest. Alale määratakse täiendav ehitusõigus kuni 7-korruselise ärihoone ning 3-korruselise korterelamu kavandamiseks. Olemasolev 7 korruseline büroohoone säilitatakse. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased raudtee ja lennuvälja ehitiste ning suuremate parklate alad ettevõtlusele suunatud korterelamute segahoonestus aladeks.

Otsuse kohaselt jäetakse algatamata Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine ega koostata eelhinnangut, kuna arvestades detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja planeeringuala olemasolevat olukorda, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega asukohas olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Balti jaama kõrval ning ulatub piki raudtee äärt Toompuiestee tänavalt Tehnika tänavale. Toompuiestee 35 kinnistu on olnud algselt osa suurest Balti raudtee kinnistust.

1.2 Planeeritavale alale jääb Toompuiestee 35, mis on 70% transpordi ja 30% ärimaa sihtotstaarbega ning kuulub kinnisturaamatu järgi aktsiaseltsile Eesti Raudtee. Osaliselt Toompuiestee 33a, mis on 100% ärimaa sihtotstaarbega ja kuulub Toompuiestee Büroohoone OÜ-le.

1.3 Kinnistul asub ehitisregistri andmetel 7-korruseline büroohoone.

1.4 Kinnistu asub osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kinnismälestise reg nr 2589 alal ja terviklikult selle kaitsevööndis, kinnistu lõunapiir puutub vastu Kelmiküla miljööväärtuslikku piirkonda.

1.5 Planeeritava ala kõrghaljastus jääb peamiselt olemasoleva transpordimaa alale.

1.6 Ligipääs planeeritavale alale on Toompuiesteelt.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ järgi jääb planeeritav ala raudtee ja lennuvälja ehitiste ning suuremate parklate alale. Algatatav detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

2.2 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala Toompuiestee 35 osas osaliselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ning osaliselt korterelamute alale, kahte ala jaotab planeeritud transpordimaa koridor. Algatatav

detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritaval maa-alal kehtib Tallinna Linnavalitsuse 13. aprilli 2005 korraldusega nr 658-k kehtestatud „Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d krundi detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinna linnaosas“, millega kavandati Põhja-Tallinnas asuvale 2,1 ha suurusele maa-alale kolm krunti – äripindadega elamu ja raudteeinfrastruktuuri hoone teenindamiseks ning büroo ehitamiseks.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtiv detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 18. aprillil 2024 FIE Martin Aunin, eesmärgiga kavandada planeeringuga viis krunti. Kolm on hoonestatud või hoonestatavad. Üks saab olema jagatud liiklusega juurdepääsutee ehk transpordimaa. Lisa krunt moodustatakse vahetuskrundiks Toompuiestee 33a kinnistust eraldatava samas suuruses maatükiga.

4.2 Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja aktsiaselts Eesti Raudtee on kokku leppinud, et kolmepoolne haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamiseks sõlmitakse pärast detailplaneeringu algatamist, kuna aktsiaseltsile Eesti Raudtee korraldab pärast detailplaneeringu algatamist riigihanke detailplaneeringu koostaja leidmiseks. Aktsiaseltsile Eesti Raudtee on vastavasisulise garantiikirja esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 10. oktoobril 2024.

4.3 Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud FIE Martin Aunin.

4.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale, Põhja-Tallinna Valitsusele ja Tallinna Strateegiakeskusele.

4.5 Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.6 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.7 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.8 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Toompuiestee 37a // Tallinn-Balti raudteejaam (Kliimaministeerium), Toompuiestee 37, Toompuiestee 33a, Tehnika tn 16e, Tehnika tn 12, Tehnika tn 10, Tehnika tn 8 ja Tehnika tn 8a, kinnistute omanikke. Planeerimiseseaduse § 127 lg 41 sätestab, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajaduse kaalumise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala asukohta ja olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet ja selle muutmise vajadust on kirjeldatud otsuse eelnõu seletuskirja punktides 1 ja 2.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks liiklusala (transpordi korraldamiseks). Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule.

6.2 Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maastikuilme, kuid selle kavandamisel on lähtutud piirkonda sobituvatest võimalustest ja arvestatud on 2024 aastal OÜ Eensalu ja Pihel poolt koostatud muinsuskaitse eritingimustega. Seega juba linnalise keskkonna maastiku muutust ei saa pidada paikkonda mitte sobivaks.

6.3 Toompuiestee 35 kinnistu seondub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register nr. 2589), Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevööndiga ning alale jäävad mitmed mälestistega seotud vaatesektorid. Planeeringuala piirneb kirdest Tallinna vanalinna arheoloogiamälestisega (register nr. 31172). Planeeringuala vahetus läheduses asuvad ehitismälestised - Tehnika tn 12 (register nr. 8817), Tehnika tn 14 (register nr. 8818) ja Tehnika tn 16 (register nr. 8226). Nendest asjaoludest tingituna on koostatud muinsuskaitse eritingimused (OÜ Eensalu & Pihel, 2024). Kui arvestatakse seal välja toodud tingimustega ei ole põhjust eeldada, et kavadatav tegevus kahjustaks kultuuripärandit ning kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

6.4 Eesti Looduse Infosüsteemi põhjal ei ole planeeringuga hõlmataval alal ja selle vahetus ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte. Planeeringualast ca 20 m kaugusele jääb Toompark (kaitsealune park; KLO1200274). Siinkohal saab esile tuua, et pargis on tuvastatud ka põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii; KLO9115644) toitumisala, kellega seotud kaitse tegevuskava kohased ohutegurid (elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele) ei anna samas alust eeldada liigi soodsuse (LKS § 3) kahjustumist, tulenevalt kavandatavast tegevusest ja selle paiknemist väljaspool parki.

6.5 Planeeringualal viiakse läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventuur. Tagades I ja II väärtusklassi

kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Samuti tuleb tagada, olenevalt lahendusest, parkla keskse ala väärtuslike puude ümberistutuse vajadus.

6.6 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme, põllumassiive, pärandniite ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Samas on ümbruskonnas kaks mesilat Telliskivi tn 60A (EE36225) ja Toom-Kooli tn 17 (EE43338). Planeeringuala jääb raudtee kaitsevööndisse, seega tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

6.7 Tulenevalt linnalisest keskkonnast, kus on tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni toimimine, ei ole ette näha ohtu põhjavee mõjutamise osas. Samas võib eelkõige maa-aluste korruste kavandamine mõju avaldada lokaalsele veerežiimile, mis on siinkohal asjakohane, kuivõrd võimaliku tegevuspaiga naabruskonnas asetsevad ka kultuuriväärtuslikud objektid. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest.

6.8 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleks võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas geoloogilised tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 toodud nõuetele, et sademevett oleks võimlaik pinnasesse immutada.

6.9 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda, mistõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata ala müraolukorda (auto-, trammi- ja raudteeliiklus) juhindudes seejuures keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71). Hindamise tulemusena tuleb määrata konkreetsed müraleevendusmeetmed ning anda konkreetsed juhised ala planeerimiseks. Mürauuringu valmimisel tuleb edastada see Terviseametile hinnangu andmiseks.

6.10 Samuti tuleb tagada hoonetes müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.

6.11 Olulist vibratsiooni teket ei ole ette näha, kuid hoonete projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtustega.

6.12 Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas kõikuv (10 – 100 kBq/m³) ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100 kBq/m³). Seetõttu tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

6.13 Arvestades kinnistu paiknemist võib planeeringualal esineda jääkreostust, mistõttu tuleb teostada keskkonnaseisundi hinnang ning vajadusel reostusuuring selleks pädevust omava isiku poolt, sealhulgas arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega, vt www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse

tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”.

6.14 Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.15 planeeringualal võib esineda jääkreostus, mistõttu tuleb detailplaneeringule lisada keskkonnaseisundi hinnang ja vajadusel ka reostusuuringu aruanded, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ning antud juhised edasisteks tegevusteks;

6.16 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

6.17 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kuid esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.18 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 7.

6.19 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

6.20 Keskkonnaamet vastas ...

6.21 Terviseamet vastas ...

6.22 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 7 kohaselt ei ole Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.23 KeHJS § 34 lõike 2 kohaselt KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, siis tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH algatamise või mittealgatamise otsus teha Tallinna Linnavolikogul.

6.24 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560)

detailplaneeringu (DP046870) kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: AS Eesti Raudtee

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 20.12.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 14

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 14

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 16

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 16

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 16

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 18

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 19

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 19

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 19

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 19

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 21

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 24

4 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560)

detailplaneeringu (DP) kava. DP kava eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine ning

määrata ehitusõigus kuni viiele krundile. Täpsemalt soovitakse (vt ka ptk 1) jätkata ärimaa

funktsiooniga (POS 1), luua juurde büroo-ärihoone ja korterelamu (POS 2 ja 3), liita osa maast

Toompuiestee 33a kinnistuga elamumaa terviklikuks kavandamiseks (POS 4) ning täpsustada

juurdepääsude lahendusi (POS 5).

Tegevuse arendaja on AS Eesti Raudtee ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud arhitekt Martin Aunin ja Ruumiloome OÜ.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja ja arhitektide poolt koostatud selgitavatest ning

illustratiivsetest materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna asjakohastele

ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) detailplaneeringu (DP) kava, vt ka joonist 1.1. DP

kava ala piirneb osaliselt ka Tallinna Kesklinna linnaosaga. Toompuiestee 35 kinnistu pindala

on 13054,0 m². Toompuiestee 35 kinnistu senine maakatastri sihtotstarve on 70%

transpordimaa ja 30% ärimaa (seitsme korruseline büroohoone, kasutuses 2008. a

(Ehitisregister, 2024)).

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

DP kava eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine ning määrata ehitusõigus kuni viiele

krundile. Täpsemalt soovitakse (vt ka tabel 1.1 ja joonis 1.2) jätkata ärimaa funktsiooniga (POS

1), luua juurde büroo-ärihoone ja korterelamu (POS 2 ja 3), liita osa maast Toompuiestee 33a

kinnistuga elamumaa terviklikuks kavandamiseks (POS 4) ning täpsustada juurdepääsude

lahendusi (POS 5). DP kavas välja pakutud lahendused seotakse juba välja arendatud linna

infrastruktuuriga. Lühikirjeldused DP kava POS kaupa:

 POS 1 - olemasolev 7-korruseline büroohoone, juurdepääs säilib, parkimine POS 2

planeeritava hoone maa-alustel korrustel.

 POS 2 - maapealse parkla asemele kavandatakse büroo-ärihoone, mille maksimaalsed

kõrgused arvestavad vanalinna vaatesektoreid ja kõrval kruntidel paiknevaid

hoonemahtusid. Kõrgeim hooneosa on paigutatud vaatesektorite vahele olemasoleva 7-

korruselise naaberhoonega samale joonele, et tekiks mahuliselt terviklik kvartal.

Suletud bruto pind maapealne alla 9000 m2. Hoone asukoht arvestab koostatavast ÜP-

st (vt ka eelhinnangu ptk 2) tulenevaid avalikke läbipääsukoridore. Uue hoone maht

moodustab sujuvalt jätkuva uue tänavafrondi. Toompuiestee 35 ja Toompuiestee 33a

hoonete vahele on kavandatud uus kergliiklustee, mille ääres paiknevad avalikkusele

suunatud äride ja büroopindade peasissepääsud. Parkimine lahendatakse hoones, maa

all.

 POS 3 - uus korterelamu (III korrust, lisaks katusekorrus) võimalike äripindadega.

Suletud bruto pind maapealne ca 1500 m2. Maksimaalkõrgus vastab linna

6 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

muinsuskaitse osakonna seatud (lähtudes asjakohastest tingimustest (OÜ EENSALU &

PIHEL, 2024)) kõrguspiirangule. Parkimine on lahendatud hoones, maa all.

 POS 4 – moodustuv krunt on kavas liita Toompuiestee 33a kinnistuga ja

hoonestuslahendus (eeldatavalt elamu osas) jms antakse Toompuiestee 33a DP

menetlusega (OÜ Toompuiestee Büroohoone (arendaja), esitatud linnale DP algatamise

taotlus (2024. a)).

 POS 5 - uus juurdepääsutee, ei hoonestata.

Tabel 1.1. Kavandatava tegevuse ligikaudsed näitajad (DP kava materjalide 2024 põhjal).

POS Suurim korruselisus maa-all/maapeal Hoonete arv krundil Sihtotstarve

1 7 1 Ärimaa

2 -2/7 1 Ärimaa

3 -1/3 + katusekorrus (viil- või kelpkatuse all) 1 Korterelamumaa

4 - -(1) Korterelamumaa

5 - - Transpordimaa (1) – liidetaks Toompuiestee 33a maaüksusega, hoonestuslahendus (eeldatavalt elamu) jms antakse Toompuiestee

33a DP menetlusega (OÜ Toompuiestee Büroohoone (arendaja), esitatud linnale DP algatamise taotlus (2024. a)).

Joonis 1.2. DP kava visioon (Ruumiloome, 2024; ÜP kohane – koostatav linnaosa ÜP).

DP kava osas on teada juba kohaliku omavalitsuse esitatud lisatingimused (27.03.2024 kiri nr

3-2/761 - 1) mh uuringute vajaduste kohta (hiljemalt DP menetluse algatamise järgsesse

protsessi):

 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses haljastuse inventeerimine, mis on

kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit-

ja rohttaimed;

7 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 teostada autoliiklusest ja sadamatest (KSHEH poolne märge – asukoha tõttu ilmselgelt

mõeldud raudteest lähtuvat müra) tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise

ajavahemiku kohta koos mürakaartidega nii hetke kui ka prognoositava liiklussageduse

põhjal;

 teostada pädeva ettevõtte poolt planeeritava maa-ala keskkonnaseisundi ülevaatus koos

reostusuuringuga mh kirjeldada maa-alal varem toimunud tegevusi;

 projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid;

 esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu

03.06.2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva

energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke;

 kavandada jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt Eesti standardile EVS

843:2016 „Linnatänavad“. Kavandada jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad

vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018–2028. Äripindade külastajate jalgrataste

parkimiskohad võivad olla väliruumis, soovitavalt äripindade sissepääsude lähedal;

näha ette keskkonda sobivad rattavarjualused.

DP kavale kohanduvad ka muinsuskaitselised eritingimused (OÜ EENSALU & PIHEL, 2024),

millest olulisim siinkohal (lühendatult, erinevaid tingimusi meetmeid summeerides):

 Kinnistu seondub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kinnismälestise reg nr 2589 ala

ja selle kaitsevööndiga. Arvestada teadaolevate (mh muude mälestiste) vaatesektoritega

ning neid tagavate kõrgustega;

 Olemasolevale ärihoonele ei ole lubatud lisada rohkem juurde- ega pealeehitusi;

 Kinnistu olemasolevale ärihoonele on loogiline tekitada omaette krunt koos

kirdepoolse haljasalaga. Olemasolevat parklat sisaldav maa-ala on otsekontaktis

raudteega ning tekitatav omaette krunt sobib raudteeäärse uushoone kompaktseks

loomiseks. Uus segaliiklusega tn krunt läbib diagonaalselt Toompuiestee 35 edelaosa.

Edelaosa satub Kelmiküla miljööala tugevasse mõjusfääri ning sinna on lubatud

tekitada väiksem kinnistu soovitatavalt korterelamule;

 Jalakäijatele peab tagama planeeritavalt uuelt segaliiklustänavalt juurdepääsu

kergliiklusteedega ka Balti jaama rongiterminalide juurde;

 Toompuiestee 35 kinnistu edelaosa korterelamu krundi tagaossa, vastu Tehnika tn 12 ja

10 kinnistuid, peab tekkima haljastatud siseaed. Aed aitab tekkida puhveralal 2-

korruseliste miljööväärtuslike hoonete ja uushoone vahel. Lähimate puithoonete kõrgus

on ca 11 m maapinnast ning hoonetel on traditsiooniline viil- või kelpkatuse maastik,

tuleb ka uuel korterelamul kujundada ülemine korrus sarnases liigendatud vormis;

 Olemasoleva ja uue ärihoone kruntide ümbritsemine piiretega ei ole kohane;

 Tehnorajatised tuleb integreerida hoonetesse või maa sisse;

 Piirkonna täisehitusprotsenti arvestades peab Toompuiestee 35 keskossa tekkiva uue

ärihoonega krundi täisehitusprotsendiks kujunema 50% lähedale. Uue ärihoonega

krundi ehitustihedus sarnaneb Toompuiestee äärsele hoonestustihedusele

(Toompuiestee 33 eh. tih.1,4, Toompuiestee 33a üle 1,7) ja seetõttu ca 1,4. Kortermaja

ehitustihedus 1,0, sest Kelmikülas ehitustihedus varieerub vahemikus 0,8- 1,6;

 Toompuiestee 35 kinnistu uushoonestusele peab läbi viima arhitektuurikonkursi;

 Traditsioonilisi materjale imiteerivate tehismaterjalide kasutamist Toompuiestee 35

uushoone fassaadidel vältida (sh õhekrohv, tellisladu imiteerivad õhukesed

fassaadiplaadid, plastvooder vms).

8 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (20.11.2024.

a)) infosüsteemi ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas (DP kava ala piirneb osaliselt ka

Tallinna Kesklinna linnaosaga). Põhja-Tallinna linnaosa elanike arv oli 62449 (Tallinna

koduleht, 18.11.2024). Põhja-Tallinna linnaosa pindala oli 15,19 km2 (Statistikaamet, 2024).

Toompuiestee 35 kinnistut katvas ruudus 500X500 m rahvastiku statistiline tiheduse 138 (Maa-

amet, 2024).

Käesolevas töös käsitletav Toompuiestee 35 kinnistu piirneb läänest ja põhjast raudtee ja sinna

kuuluvate hoonetega (ärimaa), idast teega (millest teisele poole jääb Toompark), lõunast

elamute ja ärimaaga (tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel

välja tuua lühiteabena linnalise (sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024) ehk

piirkonnas paiknevad: spordi (korvpalliplats; Snelli staadion; ujula), kultuuri (muuseum;

rahvamaja; teatrid), transpordi (rongipeatused; bussipeatused; parklad), tarbimisteenuste

(hotell, pakiautomaat; söögikohad; pank; turg; apteegid), hariduse (täienduskoolitusasutused;

huvikoolid; raamatukogu) ja riigihalduse (riigi osalusega sihtasutused; Riigimetsa

Majandamise Keskus) funktsioone täitvad asutused / organisatsioonid / ehitised / rajatised.

Tabel 2.1. DP kava (Toompuiestee 35) alaga piirnevad katastriüksused (Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Toompuiestee 37a // Tallinn-

Balti raudteejaam

78401:101:4277 Transpordi 65055,0

Toompuiestee 37 78408:802:0400 Transpordi 80%; äri 20% 10527,0

Toompuiestee T2 78401:101:4470 Transpordi 14358,0

Toompuiestee 33a 78408:802:0290 Äri 7428,0

Tehnika tn 10 78408:802:0050 Elamu 1090,0

Tehnika tn 12 78408:802:0002 Elamu 1212,0

Tehnika tn 16e 78401:101:4408 Transpordi 3445,0

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

9 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa-amet, 2024.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Lähtutud on Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012), kus

soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna arendamise

tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul

väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni neli

korrust). Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida

kehtivaid standardeid ning riiklikke soovitusi radooniohutu hoone kavandamiseks.

Tallinna üldplaneering (2001) näitab kavandatava tegevuse alale vaid liiklusala (transpordi

korraldamiseks), mis piirneb miljööväärtusliku elamualaga. Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringus (koostatav, mh koos asjakohase KSH menetlusega; lähtub ajakohastest

linnaruumi kasutuse suundumustest) on kavandatava tegevuse ala peamiselt ettevõtlusele

suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala (vt joonis 2.2). Segahoonestusalale võib

kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid,

elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Peamiselt

ettevõtlusele suunatud segahoonestusalade tuleb kavandada vähemalt 70% ulatuses äri-,

ettevõtlus- või laondusfunktsiooni. Korterelamute alale võivad paikneda korterelamud,

lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaajaharrastusega seotud

ettevõtted ja asutused ning muud ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti haljasalad (sh

linnaaiad), mängu- ja spordiväljakud jms. Kui hooned jäävad suuremate magistraalide või

raudteeliiklusega piirkondadesse, siis tuleb arvestada ka müra leevendamise vajaduse

kontrollimisega.

10 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …).

Esmajärjekorras tuleb välja arendada kesklinnalähedased ja/või toimiva

ühistranspordiühendusega piirkonnad. Koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav ala

välja nii kehtivast miljööväärtuslikust alast kui ka planeeritavast miljööväärtuslikust alast

(Kelmiküla), kuid teatud juhul piirneb sellega (Tallinna ÜP). Kavandatava tegevuse piirkonnas

on hoonete lubatud korruselisus muutlik, kuna seal on mitmed vaatekoridorid kesklinnale (vt

ka KSHEH ptk 1). Koostatavast linnaosa ÜP-st nähtub ka asjaolu, et linnaosa halduspiiri

muudatusega võib Kelmiküla asum liikuda Kesklinna linnaosa halduse alla.

DP kava alaga seotud kinnistu ei jää rohealale. Rohealade tsoon jääb üle raudtee lääne suunas

ca 100 - 180 m kaugusele (joonis 2.2 ja 2.3). DP kava alal on haljastuse minimaalne nõue 20%

(joonis 2.3). Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui

see on haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus.

Nõutava haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega

konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad

rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske.

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …).

11 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Koostatava ÜP puhul juhindutakse ka piirkonna osas suuniste/tingimuste väljatöötamisel

varasematest DP-st või juba käimas olevatest DP protsessidest. Käsitletava DP kava ala tsoonis

võib esile tuua, et DP kava alal on 2005. a kehtiv planeering „Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d

krundi detailplaneering“ (DP013830). DP kavast ida pool on 2018. a menetluses DP „Nunne

tn, Toompuiestee ja Toompea vahelise rekreatsiooniala“ (DP031430).

Kesklinna linnaosa üldplaneering (koostamisel, mh koos asjakohase KSH menetlusega)

hõlmab kogu Kesklinna linnaosa territooriumi. Eesmärk on määratleda linnaosa ruumilise

arengu põhimõtted ja suunised ehitustegevuseks, luua elamisväärne, funktsionaalselt

mitmekesine, sidus ja konkurentsivõimeline keskus, tugevdada kesklinna identiteeti

merelinnana ning kavandada kasutajagruppide liikumisvajadusi arvestav mugav kesklinlik

tänavavõrgustik. Linnaosa pikaajaline areng on suunatud mitmekesise ja inim-mõõtmelise

linnaruumi kujundamisele, kus eriilmelised piirkonnad säilitavad oma identiteedi ja

moodustavad ruumiliselt loogilise terviku. Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate

maakasutusfunktsioonide koostoimimist, transpordivajaduse vähendamist ning

väikekaubanduse elavdamist.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgiks välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

Tallinna ja selle linnaosade rände analüüs ja prognoos aastateks 2023–2050 (Tartu Ülikool,

2023) rahvastikuprognoosi stsenaariumid näitavad Tallinna rahvaarvu jätkuvat kasvamist

peamiselt välisrände arvel. Rahvaarvu kasv on koondunud kesklinna piirkonda (Kesklinna,

Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosadesse) ning Haaberstisse. Nendes linnaosades on kõige

enam ka kehtivaid ja menetluses olevaid detailplaneeringuid.

12 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

DP kava ala maapinna absoluutkõrgused jäävad 13,5 ja 15 m vahele (Maa-amet, 2024).

Kirjeldatav maa-ala asub klindiesisel tasandikul. Aluspõhja moodustavad kambriumi

liivakivid, esineb saviliiva (RPI Eesti Projekt, 1966). Looduslikel setetel lamab täitekiht.

Kinnistu põhja poolsele osale on tehtud ehitusgeoloogiline kaardistamine „Eesti Raudtee AS

peahoone“ (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, 2004), mille kohaselt

oli vaadeldud alal pinnaseveetase 2004 19. märtsil 0,75-1,55 m sügavusel maapinnast st

absoluutkõrgustel 12,65-13,20 m. Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on

pinnase radooniohu tase piirkonnas kõikuv (10 – 100 kBq/m³) ehk normaalne kuni kõrge (50

– 100 kBq/m³). DP kava ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala (Maa-amet, 2024 (1:50 000

kaart)). DP kava ala pole geodeetilisi punkte.

DP kava alal olev parkla võimaldab hetkel autot parkida ka raudteetaristut kasutavatel reisijatel.

Hetkel on teada (KSHEH raames koondatud infovahetuse alusel), et avalikud parkimisalad

jäävad alles tulevikus vähemalt Toompuiestee 37 hoone ette ja kõrvale ning teisele poole

raudteed ehk Telliskivi Loomelinnakusse.

DP kava alale ulatub Raudtee kaitsevöönd, kus tegutsemine (ehitamine / ehitiste kasutamine)

on võimaldatud mh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekul. Arendusfookuses

oleval alal ja selle kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Maa-amet 2024).

Lennunduskaardi kohaselt on ehitiste maksimaalne lubatud kõrgus 117 m. DP kava ala pole

pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid ega pärandniite

(Maa-amet 2024). Samas on ümbruskonnas kaks mesilat Telliskivi tn 60A (EE36225) ja Toom-

Kooli tn 17 (EE43338).

Maa-ameti (2024) kohaselt esines DP kava alal ja lähistel soojasaari (joonis 2.4), kus maapinna

temperatuur > 30°C. Keskmisest suuremaid müratasemete esinemisi (mh strateegiliste

mürakaardistuste (Maa-amet, 2024) järgselt) on DP kava alal juba arvestatud (vt ptk 1), st

seatud asjakohased suunised täpsemate ohtude ja meetmete määratlemiseks.

Ptk 1 ja 2.1 esitatud infot täiendavalt rõhutatakse siinkohal veel üle, et DP kava alale kirde

suunal jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register nr. 2589) ja

Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevöönd. DP kava alast kirdes Tallinna vanalinna

arheoloogiamälestis (register nr. 31172). DP kava alast lõunas asub ehitismälestis - elamu

Tehnika t 12, 1910.-1920. aastad (register nr. 8817). Viimase kõrval on veel kaks

ehitismälestist: elamu Tehnika t. 14, 1910.-1920. aastad (register nr. 8818) ja elamu Tehnika t.

16, 1924. a. (register nr. 8226).

13 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.4. Soojasaared DP kava ala lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa-amet, 2024.

Toompuiestee 35 kinnistust ca 20 m kaugusele (teisele poole Toompuiesteed) jääb Toompark

(kaitsealune park; KLO1200274), mille pindala kokku 10,5 ha (maismaa pindala 9,5 ha),

Keskkonnaportaal (2024). Pargi valitseja on Keskkonnaamet lähtudes Vabariigi Valitsuse

03.03.2006. a määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“.

EELIS (20.11.2024. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

loomad, taimed jt kaitsealused elustiku/objektide kategooriad. Lähim kaitstav liik asub juba

eelnevalt nimetatud pargis, tegemist on II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus

nilssonii; KLO9115644) toitumisalaga.

Ohud kokkuvõtlikult nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

(Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste

renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine,

pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine

häirimistundlikum aeg (raie kontekstis) on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni osa

ehk pool augustist. Periood asub enamjaolt üldise riigis rakendatava raierahu (15.04-31.07, mh

lindude osas) aja sees.

14 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Toompuiestee 35 (78408:802:0560) kinnistul. Harju maakonnaplaneering 2030+ lähtub

Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel

kompaktsust. Ajaloolise (2001) Tallinna üldplaneeringu kohaselt on tegemist vaid liiklusalaga,

mis piirneb miljööväärtusliku elamualaga. Samas on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

(koostatav) võtnud vastavalt linnakeskkonna arengule uue suuna lubades DP kava alale

ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja korterelamute ala. Kavandatav DP kava lähtub

koostatavast Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on kavandatud uue büroo-ärihoone ja uue

korterelamu haljastuse protsent vähemalt 20. Hoonete korruselisus lähtub erinevate

vaatesektorite tingimuste võimalustest (vt ptk 1 muinsuskaitselised eritingimused).

15 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava ala asetseb ühe linna olulise transpordikeskuse lähistel. Ptk 1 nähtuvalt on juba sellest

tulenevalt määratud asjakohaseid tingimusi DP menetluse protsessi, kui DP algatatakse.

Näiteks on sätestatud, et jalakäijatele peab tagama planeeritavalt uuelt segaliiklustänavalt

juurdepääsu kergliiklusteedega ka Balti jaama rongiterminalide juurde. Samuti on määratud

müra ja reostusohu uuringute vajadused. Viimastest eelkõige mürauuring pakub ka sisendit

otsustamaks tegevuste lubatavuse ja/või seatavate tingimuste üle raudtee kaitsevööndis (EhS §

73; eelkõige seondub kavandatava büroo-ärihoonega). Tulevikus (DP protsessi algatamise

järgselt) kogutav andmestik võimaldab asjakohaselt kaasata ka Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti, kelle nõusolekut on raudtee kaitsevööndis ehitiste kavandamiseks vaja.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse ka piirkonnas juba toimunud

arendustegevusest (linnaruumi tihendamine) ning selle senisest jätku-suutlikkusest. Seega ei

ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks.

Sh finantsvahendite hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse elluviimiseks on

pigem head. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa koostavatava

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Tallinna

keskkonnastrateegiagas aastani 2030 soositakse maa-aluste parkimiskorruste kasutamist, mida

ka DP kavas ette nähakse. Kavandatava tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja

paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda

eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks. Siinkohal on arvestatud, et hetkel on DP kava alal

võimaldatud ka parkimisteenust avalikkusele (Toompuiestee 35 (EP69; mobiilse parkimise

limiit 4 h)), kuid teadaolevalt jääb piirkonda alles ka piisavalt avalikke parkimisalasid - nt

Toompuiestee 37 hoone ette ja kõrvale ning teisele poole raudteed (Telliskivi Loomelinnak).

Lisaks on DP menetluse (DP protsessi algatamisel) käigus võimalik erinevaid ja vastava ala

teenusfunktsioone vajadusel täpsustada, vastavalt ka kohaliku omavalitsuse kui terviku

tasakaalustatud arengu eelduste täpsustumisele (nt asjakohased uuringud, sh DP kava

naabruses oleva kesklinna liikuvusuuring, vastava linnaosa ÜP teostamise raames).

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

16 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maastikuilme, kuid selle kavandamisel on

lähtutud piirkonda sobituvatest võimalustest ja arvestatud on ühiskondlikult olulisi

vaatekoridore (vt ka ptk 1). Seega juba linnalise keskkonna maastiku muutust, mida

kavandatakse ptk 1 esitatud tingimusi arvestades, ei saa pidada paikkonda mitte sobivaks.

Maakasutusega seonduvat on varasemalt käsitletud peamiselt ptk 3.1 ja 3.2 ning sealgi esitatust

ei tulene oluliste negatiivsete mõjude eeldusi.

Paikonna mullastik/pinnas on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh erinevate ajastute

täitepinnased). DP kava ala asetseb ühe linna olulise transpordikeskuse lähistel. Ptk 1 nähtuvalt

17 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

on juba sellest tulenevalt määratud asjakohaseid tingimusi DP menetluse protsessi, kui DP

algatatakse. Näiteks on määratud reostusohu uuringute vajadus. Vastav uuring pakub ka

sisendit otsustamaks tegevuste lubatavuse ja/või seatavate tingimuste üle raudtee kaitsevööndis

(EhS § 73; eelkõige seondub kavandatava büroo-ärihoonega). Samuti võimaldab vastav teave

täpsustada tingimusi kavandatud maa-aluste korruste ehitustingimuste (sh korralduse nõuded)

osas. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 1 piisavalt, seega siinkohal

täiendavaid tingimusi allpool ei seata.

Vastavas linnalises keskkonnas (vt ka ptk 1 ja 2), kus on mh tagatud ühisveevarustuse ja –

kanalisatsiooni toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh ehitus) ohtu põhjavee

mõjutamise (kvaliteet ja ressurss) osas. Samas võib eelkõige maa-aluste korruste kavandamine

mõju avaldada lokaalsele veerežiimile, mis on siinkohal asjakohane, kuivõrd võimaliku

tegevuspaiga naabruskonnas asetsevad ka kultuuriväärtuslikud objektid. Seetõttu on

asjakohane soovitada DP menetluse raames (menetluse algatamisel) täiendavat sisenduuringut

- hüdrogeoloogiline eksperthinnang, millega prognoositakse ehitussüvenditest

väljapumbatavat põhjavee kogust, kaasnevat depressioonilehtri ulatust ning mõju senisele

hoonestusele ning esitatakse vajalike leevendusmeetmete loend (mh maa-aluste korruste

projekteerimiseks). Ehitusaegse veekõrvalduse eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla

piirkonna kanalisatsioonitorustikud, millede täpsed kasutustingimused enne ehitust määrab

piirkondlik vee-ettevõte, st lisa tingimusi vastava teema osas eelhinnangus ei määrata.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Viimast kinnitab ka juba DP menetlusse (protsessi algatamisel) antud tingimus esitada

rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021

määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja

kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP menetluse raames (menetluse algatamisel) teostada DP sisenduuring -

hüdrogeoloogiline eksperthinnang, millega prognoositakse ehitussüvenditest

väljapumbatavat põhjavee kogust, kaasnevat depressioonilehtri ulatust ning mõju

senisele hoonestusele ning esitatakse vajalike leevendusmeetmete loend (mh maa-

aluste korruste projekteerimiseks / kultuuriväärtuste hoidmiseks).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

18 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 – 3.2 põhjal on DP kava ala näol tegemist Põhja-Tallinna linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja ärimaa ülemineku kohal

ning seda arvestavalt on ka kavandatud võimaliku lisanduvate funktsioonide asetus (st

büroopinnad jäävad senise büroohoone ja Balti jaama rongiterminali suunda). Ptk 1 nähtuvalt

on juba sellest (raudteetaristu) tulenevalt määratud asjakohaseid tingimusi DP menetluse

protsessi, kui DP algatatakse. Näiteks on sätestatud, et jalakäijatele peab tagama planeeritavalt

uuelt segaliiklustänavalt juurdepääsu kergliiklusteedega ka Balti jaama rongiterminalide

juurde. Samuti on määratud müra ja reostusohu uuringute vajadused. Pinnasega seotud

radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 1 piisavalt, seega siinkohal täiendavaid tingimusi

allpool ei seata. Linnalise elukeskkonna kvaliteedi parandamist (mh soojussaarte intensiivsuse

vähendamist adresseeriv meede) hõlmavat rohefaktori analüüsi on samuti juba ptk 1 nimetatud.

DP kava ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 30 m

kaugusel kinnistu põhjapiirist linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks

meetmeks, mis aitab vähendada autode kasutamise vajadust. Seepärast on siinkohal hea

nentida, et kohalik omavalitsus on DP kava analüüsimise raames esitanud põhjendatud

tingimusi ka rattaliiklust soodustavate aspektide osas (täpsemalt vt ptk 1).

DP kava ala edelaosa on vahetumas kokkupuutes seniste elamualadega, mistõttu tuuakse

siinkohal eraldi välja alljärgnevat. Võimaliku korterelamu ehitusaeg võib esile kutsuda siiski

lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (lähimad ca 10-20 m kaugusel) juures, eriti kui

töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja

vastavas piirkonnas (II ja/või III mürakategooria) 45 dB(A) ja/või 45 dB(A) taset. Kehtivate

nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja

lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste (arvestades ka

piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Võimaliku korterelamu (lähim objekt senistele elamutele) mürarikaste (arvestades ka

piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00).

Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

19 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Ptk 1, 2 ka 3.1 – 3.2 põhjal on DP kava ala näol tegemist Põhja-Tallinna linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja ärimaa ülemineku kohal

ning seda arvestavalt on ka kavandatud võimaliku lisanduvate funktsioonide asetus (st

büroopinnad jäävad senise büroohoone ja Balti jaama rongiterminali suunda). Piirkonna senine

intensiivne maakasutus on peamiselt seondunud just raudteetaristuga ning seda on DP kavale

määratud tingimustes (ptk 1) ka piisavalt arvesse võetud, kogumaks DP menetluses

alusandmestikku tasakaalustatud maakasutusfunktsioonide ja tingimuste lõplikuks

määramiseks.

Juba ptk 1 nähtub, et Toompuiestee 35 (78408:802:0560) kinnistu seondub Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala ja Tallinna vanalinna kinnismälestise kaitsevööndiga. DP kava ala piirneb

kirdes Tallinna vanalinna arheoloogiamälestisega. DP kava alale jäävad mitmed mälestistega

seotud vaatesektorid. Nendest asjaoludest tingituna on koostatud muinsuskaitselised

eritingimused Toompuiestee 35 DP kava protsessi (OÜ EENSALU & PIHEL, 2024).

Lühendatult on toodud tingimused ptk 1 ja teadaolevalt ka edasine DP menetlus (DP

algatamisel) neid järgib (juhindudes ka senistest visioonidest). Lisaks on toodud

muinsuskaitseliste asjaolude tõttu KSHEH täiendav suunis ptk 3.5.1 (hüdrogeoloogiline

eksperthinnang).

DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist

oleks muus osas tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Kavandatav tegevus ei lähe Toompargi

alale (vt ptk 2.2). Siinkohal saab esile tuua, et pargis on tuvastatud ka põhja-nahkhiire

toitumisala (ptk 2.2), kellega seotud ohutegurid (ptk 2.2) ei anna samas alust eeldada liigi

soodsuse (LKS § 3) kahjustumist, tulenevalt kavandatavast tegevusest ja selle paiknemist

väljaspool parki. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval

objektil) vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

20 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1 kuni 3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju

eeldused puuduvad.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1 kuni 3.5.3. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida

ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

21 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1 ja 3.5.2). Muuhulgas on juba

arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (ehitusaegne

töökorraldus), väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

22 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

23 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tallinnas,

Põhja-Tallinna linnaosas, Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) detailplaneeringu

(DP046870) kava. DP kava eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine ning määrata

ehitusõigus kuni viiele krundile. Täpsemalt soovitakse (vt ka ptk 1) jätkata ärimaa

funktsiooniga (POS 1), luua juurde büroo-ärihoone ja korterelamu (POS 2 ja 3), liita osa maast

Toompuiestee 33a kinnistuga elamumaa terviklikuks kavandamiseks (POS 4) ning täpsustada

juurdepääsude lahendusi (POS 5).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

24 Toompuiestee 35 kinnistu (78408:802:0560) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (20.11.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 18.11.2024.

 ENSV Sideministeerium Postiveojaoskond Balti jaamas. Nugis S. RPI Eesti

Tööstusprojekt, 1966.

 Eesti Raudtee AS peahoone. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ,

2004.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 2018. a.

 Kesklinna linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise

väljatöötamise kavatsus. Tallinna Linnaplaneerimis Amet, 2020.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7).

 Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/), 2024.

 Kotkas (https://kotkas.envir.ee/), 2024.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Muinsuskaitse eritingimused kinnistu Toompuiestee tn 35 Tallinn detailplaneeringule.

OÜ EENSALU & PIHEL, 2024.

 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur, 2017.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, menetlemisel (2024).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna ja selle linnaosade rände analüüs ja prognoos aastateks 2023–2050. Tartu

Ülikool, 2023.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna parkimiskorralduse analüüs (liikuvuskava alusuuring). SPINUNIT OÜ,

2019.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 18.11.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035. Avalik strateegia kavand.

Maanteeamet, Tallinna Transpordiamet, Helsingi Linnavalitsus ja Helsingi Regiooni

Transpordiamet, 2019.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Teemaplaneering “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning

kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” Tallinna Linnavolikogu, 2009.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2013).