Taotlus

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg 6 , § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1,3 lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ 27. juuli 2024 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Sepa tn 16 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering) Põhja-Tallinnas. Planeeritava maa-ala suurus on 0,41 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sepa tn 16 krunt jagada kaheks krundiks ning moodustada üks elamumaa krunt, määrates krundile ehitusõigus maaaluse korrusega kuni 5-korruselise korterelamu ehitamiseks ning üks krunt tänavamaa rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete juhtotstarbega ala korterelamute alaks.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 planeeritud hoonestuse korruselisus tööstusala poolsel hooneosal kuni 5 (kõrgus kuni 17m), hoovipoolsel ning tänavaäärsel hooneosal 3 korrust (kõrgus kuni 11m);

4.2 kaaluda võimalust olemasoleva tööstuskorstna säilitamiseks, et maamärgina kanda edasi kohapõhist ajaloolist identiteeti, vajadusel vähendada korstna kõrgust Olenevalt kasutusotstarbest võib osaliselt säilitatav korsten integreerida uushoonestuse mahtu, andes seeläbi eluhoonele arhitektuurset ja ruumilist lisandväärtust;

4.3 suurimaks tihedusnäitajaks kavandada kuni 0,8;

4.4 piirded lubatud paigaldada tootmismaa kruntide poole kuni nimetatud kinnistutel tootmisfunktsiooni säilimiseni. Lubatud piirete maksimaalne kõrgus on 1,4 m. Tõkkepuid mitte kavandada, tagada lühiajalised parkimiskohad kulleritele, külalistele jne;

4.5 kavandada tänava äärde krundi lõunaservas terviklik puuderivi;

2

4.6 parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

4.7 jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetele. Jalgrataste hoiustamise kohad kavandada hoones juurdepääsuga maapinnatasandilt ja külalistele ilmastikukindlalt varikatuse all;

4.8 tagada minimaalselt 40% maapinnaga seotud haljastuse osakaal. Haljastus kavandada võimalikult kompaktse alana, vähemalt 2/3 etteantud haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus;

4.9 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid;

4.10 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, vajadusel muuta planeeringulahendust;

4.11 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida. Tagada naaberkinnistutel kasvava kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine;

4.12 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

4.13 esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke;

4.14 kogu planeeringuala ulatuses arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näidata puhke- ja/või virgestusalade põhimõttelised asukohad;

4.15 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.16 kinnistu paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht hoonete klaaspindadega. Minimeerida planeeringulahendusega lindude kokkupõrkeohtu hoonetega;

4.17 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alaks. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.18 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, viibetiigid ja -mahutid, kasutamine kastmiseks ja olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale;

4.19 elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria aladeks. Kuna planeeringualast idas toimub tootmistegevus, siis detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele. Täiendavalt teostada müra modelleeringud, mille põhjal on võimalik välja tuua

3

nõutavad müraleevendusmeetmed. Arvestades nii olemasolevat kui ka perspektiivset müraolukorda ja võimalike müra häiringuid planeerimise faasis;

4.20 kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi lõhnahäiringute osas siis tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ja välisõhu saastatuse taseme modelleerimisel arvestada tööstuse-, katlamajade- ja sadamate piirkonnast lähtuvat lõhnaemissiooni mõju detailplaneeringu alale;

4.21 Seoses eesmärgiga muuta Sepa tn 16 tootmismaa sihtotstarve elamumaa sihtotstarbeks, tuleb detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust; Uuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega (www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad). Lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajandusosakonnaga (6404137; [email protected]);

4.22 Koostada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõudeid arvestades ja määrata olmejäätmete kogumiskohad (tähistada asendiplaanil). Juhinduda määruse nr 3 § 21 nõutest. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt elanike, teenindustranspordi ning -personali kasuks;

4.23 hoonestusala ning rajatiste planeerimisel arvestada alal asuva puurkaevu ja kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega;

4.24 taotleda võrguvaldajate tehnilised tingimused ning planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

4.25 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

5. Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

5.1 elamufunktsiooniga hoonete laiuse kavandamisel lähtuda heast tavast, kus hoone paksus maksimaalselt 14m tagamaks paremad loomulikud valgustingimused ning mitmekülgsemad korterite plaanilahendused;

5.2 Sepa tänava äärse hoonete põhimahu alt välja ulatuva keldri korruse kõrgus peab olema ümbritseva maapinnaga samas tasapinnas;

5.3 elamufunktsiooniga hoonete lahenduse leidmisel arvestada võimalusega algselt avatud rõdud hilisemas faasis klaasida või verandaks ümber kohandada, st. kavandatud rõdude pindala on arvestatud brutopinna sisse. Rõdude maht 15-20% fassaadi pindalast. Rõdud ja lodžad peaksid olema piisava suurusega korraliku suvemööbli paigutamiseks; lahenduses tuua rõdude brutopinnad eraldi välja;

5.4 arvestada ühe korteri kohta keskmiselt 85 m2 suletud brutopinda (eluruumide ja neid teenindavate maapealse osa ruumide pinda), et oleks võimalik kavandada erineva suurusega eri elanikkonnagruppide vajadusele vastavaid kortereid, tagades hoonetes leibkondade suuruste mitmekesisuse. Kavandada hoonesse vastavalt heale planeerimis- ja projekteerimistavale ning segregatsiooni vältimiseks ca 50% korteritest vähemalt kolmetoalised ja suuremad ning ca 50% korteritest kuni kahetoalised;

5.5 maa-aluste parkimiskorruste katused lahendada maastikuarhitektuurselt inim- ja loodussõbralikult (st kavandada katusehaljastus ja väikevormid);

5.6 parkimise vajadus tuleb lahendada lähtudes ehitusprojekti koostamise ajal kehtivast normatiivist;

4

5.7 kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta;

5.8 näha ette ehitusseadustikus § 651 nõutav elektriautode laadimistaristu;

5.9 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

5.10 ehitusprojektis võtta arvesse Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsuse nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ strateegia, mis näeb ette sademevee maksimaalset käitlemist kinnistul vältimaks torustike ülekoormusi (katusehaljastuse rajamine, ühtlustusmahutite paigaldamine, pinnasesse immutamine, kasutamine olmes ja kastmisveena);

5.11 tehnoseadmed peavad olema integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone mahtu või maa-aluse korruse mahus;

5.12 ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata  planeerimisseaduse  § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning vajadusel teised asutused.

7. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

7.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

7.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

7.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 §6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

7.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ (aadress Tulika tn 20a 10613, Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

9. Mitte algatada Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

5

eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta endisele tootmismaale korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.2 detailplaneeringuga hõlmataval ala ega selle vahetus kontaktvööndis ei paikne kultuuriväärtusi, olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare linnuala jääb planeeritavast alast 450 m kaugusele ning olulise inimmõju lisandumist linnualale ei ole ette näha;

9.3 paikkonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik, seega on ala tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi lokaalne häirimine ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi;

9.4 kuna hoonele on ette nähtud rajada maa-alune parkimiskorrus ning planeeringualal on kõrge põhjavee tase, siis tuleb enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruste rajamiseks süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba;

9.5 planeeringuala jääb merega seotud üleujutusaladest väljapoole;

9.6 planeeringualal võib esineda jääkreostus, mistõttu tuleb detailplaneeringule lisada keskkonnaseisundi hinnang ja vajadusel ka reostusuuringu aruanded, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ning antud juhised edasisteks tegevusteks;

9.7 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ega ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Planeeringuala paikneb aga elamumaa ja tootmismaa piirialal millest idas jätkub tootmistegevus. Seetõttu tuleb hoonetes tagada müratase, mis vastab sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Uue korterelamu rajamine võib ka mõnevõrra suurendada piirkonna liikluskoormust ja sellega kaasnevat mürataset. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia müra modelleerimine, et tuvastada võimalikud täiendavad müraleevendusmeetmed. Sobivad leevendusmeetmed ja nõuded lisatakse detailplaneeringu dokumentidesse järgnevates planeeringuetappides;

9.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

9.9 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte

6

kasutamist. Samuti võib soojusvarustuse lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt;

9.10 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb suuremas koguses jäätmeteke peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 09. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõuetest. Planeeringus käsitletakse jäätmete liigiti kogumist ning näidatakse olmejäätmete kogumiskohad;

9.11 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

11. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

13. TDetailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas” juurde

Algatada Sepa tn 16 kinnistu detailplaneering Põhja-Tallinnas. Planeeritava maa-ala suurus on 0,41 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sepa tn 16 krunt jagada kaheks krundiks ning moodustada üks 100% elamumaa krunt, määrates krundile ehitusõigus maaaluse korrusega kuni 5-korruselise korterelamu ehitamiseks ning üks krunt tänavamaa rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased põhiliselt teenindusettevõttete ja ladude alad ettevõtlusele suunatud korterelamute segahoonestus aladeks.

Otsuse kohaselt jäetakse algatamata Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine ega koostata eelhinnangut, kuna arvestades detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja planeeringuala olemasolevat olukorda, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega asukohas olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Sepa tn 16 kinnistu paikneb olemasoleva elamu- ja tööstusala piiril. Läänepoolsed elamukvartalid on elavad ja elluärkavad, idapoolsed tööstusalad on nukrama meeleoluga, värskendust ootavad. Lääne pool on mereni viiv tugeva iseloomuga Sepa tänav, mille lähemal küljel on 5-korruselised korterelamud ja vastasküljel Kopli liinide uued ja renoveeritud 2-3- korruselised elamud. Hoonestuse paigutus on range, perimetraalne. Hoonestus toimib kõva piirina nii ruumiliselt kui liikumise suhtes. Ümbruskonna ruumiline telg on mere suunas laskuv Sepa tänav.

1.2 Planeeritavale alale jääb Sepa tn 16, mis on 100% tootmismaa, mis kuulub kinnistusraamatu järgi osaühingule TULI & VESI, Sepa tänav T5, ja osaliselt Sepa tänav T7, mis on 100% transpordimaad ja kuuluvad Tallinna linnale.

1.3 Kinnistul asuvad ehitisregistri järgi katlamaja ja abihoone. Hooned on nõukogude aegsed tootmishooned.

1.4 Kinnistule ulatub ranna 200 m piiranguvöönd.

1.5 Planeeritaval alal ei ole kõrghaljastust.

1.6 Ligipääs planeeritavale alale on Sepa tänav T5 kaudu.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ järgi jääb planeeritav ala tööstusettevõtete alale, kus võivad olla põhiliselt teenindusettevõtteid ja laod ja paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Algatatav detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

2.2 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb maa-ala korterelamute ala. Alal võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt

(avalikkusele suunatud) ühiskondlikke hooneid ja ettevõtteid, samuti haljasalad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Algatatav detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Tallinna Linnavolikogu 21. septmebri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“, millega kavandati kavandatakse Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määratakse tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antakse lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtiv detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ 27. juulil 2024, eesmärgiga kavandada elamumaa sihtotstarbega krunt ning transpordimaa sihtotstarbega krunt. Transpordimaa krunt on kavandatud kõnnitee ja tänavahaljastuse rajamiseks.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ.

4.3 Planeerimisseaduse § 130 alusel sõlmisid Tallinna linn, osaühing TULI & VESI ja Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ 14. augustil 2024 halduslepingu nr 3-6/56 detailplaneeringu koostamiseks.

4.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Strateegiakeskusele ning Põhja-Tallinna Valitsusele.

4.5 Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.6 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.7 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.8 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Sepa tn 18, Sepa tn 20,

Sepa tn 22, Sepa tn 14a, Sepa tn 14, Sepa tn 12a, Sepa tn 12b ja Pardiloigu tn 5 kinnistute omanikke. Planeerimiseseaduse § 127 lg 41 sätestab, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajaduse kaalumise aluseks on ka KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõige 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud otsuse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule.

6.2 Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna siseriiklikule mürakaardile on planeeringuala müratase mõjutatud peamiselt planeeringuala kõrval tegutsevast tootmisettevõttest Silverfields OÜ. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli poolsaare tööstusettevõtete ja sadamaalad ette nähtud kujundada mitmekesise linnaruumiga korterelamute ja segahoonestusalaks ning seetõttu võib eeldada, et perspektiivis piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas tuleb aga hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

6.3 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Vältida tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Samuti tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

6.4 Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnaseisundi ülevaade ning vajadusel reostusuuring, sest ei ole teada, kas planeeringuala pinnases esineb seoses alal toimunud varasema tegevusega jääkreostust. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb keskkonnaluba või kompleksluba omaval ettevõttel eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba või jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kui võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

6.5 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kinnistul haljastus sisuliselt puudub. On mõned väiksemad rohttaimestikuga lapid ja ribad. Samuti ei asu planeeringualal pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisisi. Planeeritava ala puhul tuleb pöörata tähelepanu, et oleks tagatud üldplaneeringu kohane haljastuse protsent ning ehitusprojekti koosseisus tuleb alale koostada maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt ning projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt.

6.6 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.7 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele. Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

6.8 Planeeringulahenduses on kavandatud rajada üks maa-alune parkimiskorrus. See tähendab, et maa-aluse korruse rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning kõrgest põhjaveetasemest tulenevalt ka selle väljapumpamine kaevandist. Kui toimub ka põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba. Enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks.

6.9 Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Kuid vastavalt Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringule asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt.

6.10 Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

6.11 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.12 Võimalike avariiolukordade esinemise tõenäosus, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, on väike, kui ehitustöödel kasutatav tehnika vastab kehtivatele nõuetele ja detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

6.13 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud.

6.14 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse punktis 9.

6.15 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

6.16 Keskkonnaamet vastas ...

6.17 Terviseamet vastas ...

6.18 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse punkti 9 kohaselt ei ole Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.19 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu

(DP046660) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Tuli & Vesi OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 18.12.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 18

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 18

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 19

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 20

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 22

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 23

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 23

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 23

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 27

4 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu

(DP046660) kava. Eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kaheks krundiks;

ühe sihtotstarve oleks 100% elamumaa ja teise 100% transpordimaa. Elamumaa sihtotstarbega

krundile on kavandatud maa-aluse korrusega ning maapeal osaliselt 3-, osaliselt 5-korruseline

korterelamu.

Tegevuse arendaja on Tuli & Vesi OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. Eelhinnangu

koostamisel on lähtutud arendaja ja Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ poolt koostatud

selgitavatest ning illustratiivsetest materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna

asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektiks on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli

asumis (piirkonnas), Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava, vt ka

joonist 1.1. Sepa tn 16 kinnistu pindala on 3186,0 m², millest õuemaa on 2794,0 m² ja muu maa

on 392,0 m². senine maakatastri sihtotstarve on 100% tootmismaa.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

DP kava eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kaheks krundiks; ühe

sihtotstarve oleks 100% elamumaa ja teise 100% transpordimaa. Elamumaa sihtotstarbega

krundile on kavandatud maa-aluse korrusega ning maapeal osaliselt 3-, osaliselt 5-korruseline

korterelamu (joonis 1.2). DP kava alale on seega kavandatud üks 100% elamumaa

sihtotstarbega krunt (POS 1; suurus 2848 m²) ning üks 100% transpordimaa sihtotstarbega

krunt (POS 2; suurus 338 m²), mh kõnnitee ja tänavahaljastuse rajamiseks.

Olemasolev hoonestus lammutatakse. Olemasoleva telliskorstna säilitamise võimalikkuse

väljaselgitamine nõuab eraldi tehnilise seisukorra hindamist (tõenäoliselt DP menetluse

raames, kui DP menetlus algatatakse). Sobivuse korral võib korstna siduda uue hoonestusega.

Väliselt ei ole korsten heas seisukorras, märgatav osa väliskihi tellistest on lagunenud.

Hoone kavandi puhul on valitud esmalt kontrastsem mahuline lahendus. U-kujuline põhimaht

on 3-korruseline, millel ida-kagu küljel lisaks kaks lisakorrust (5-korruseline osa), mis on

tänava suhtes tagasiastega. -1.korrusel on lisaks parkimiskohtadele ka ruumi panipaikadele.

Osa panipaiku võidakse lahendada ka 1. korruse mahus. Rataste hoiustamise ruum kavandatav

1. korrusele juurdepääsuga maapinna tasandilt. Maa-aluse parkimiskorruse avatud katus kavas

lahendada maastikuarhitektuurselt inim- ja loodussõbralikult (sh katusehaljastus ja

väikevormid). Osaliselt võivad seal paikneda ka esimese korruse korterite terrassid.

6 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.3. Sepa tn 16 kinnistu eskiisvisioon. Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ, 2024

7 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Juurdepääs maa-alale oleks lahendatud olemasolevalt Sepa tänavalt. DP kava ala lõuna servale

on kavandatud eraldi tänavamaa krunt (POS 2), mis on võimalik liita Sepa tänav T5 krundiga.

Sepa tänav T5 maa-alale lisanduks kõnnitee, lühiajalised parkimiskohad ja haljasvöönd.

Kavandatud on üks sissesõit ligipääsuks Sepa tn 12a maa-aluse garaažile. Krundile POS 1 on

kavandatud üks sissesõit, kus hoone mahus olev pandus viib -1.korrusele, parkimiskohtade

juurde. Sissesõidu ja parkimise lahendus täpsustatakse hooneprojektiga.

Põhiline haljasala on kavandatud krundi POS 1 lääneossa. Moodustab Sepa tn 18 ja 20

kinnistute haljasaladega ruumiliselt ühtse kvartalisisese haljasvööndi. Haljasalale on

kavandatud laste mänguväljak. Krundi põhja ja ida külgedele jääb kitsam haljasvöönd, kuhu

on kavandatud väiksemaid üksikpuid ja põõsastust, hekk. Õueala (-1.korruse katus) on

kavandatud kujundatud katusena, koos katusehaljastusega. Pos 1 idapiirile võib rajada kuni 1,4

m kõrguse piirdeaia; kuni naaberkrundil tootmisfunktsiooni säilimiseni. Tänava äärde on

kavandatud puuderivi. Tehnovarustus lahendatakse tänavamaal olevate tehnovõrkude baasil.

Tabelis 1.1 on toodud linna poolsed tingimused uuringu vajaduste kohta ja nendega seostuvad

märked DP kavas või hilisemas protsessis (planeeringu algatamisel) toimuva osas.

Uushoonestuse arhitektuursetest nõuetest on seniseks piiritletud järgnevad tingimused:

 piirded lubatud paigaldada tootmismaa kruntide poole, maksimaalne kõrgus on 1,4 m;

 tagada minimaalselt 40% maapinnaga seotud haljastuse osakaal;

 hoone paksus maksimaalselt  14 m.

Tabel 1.1. Kohaliku omavalitsuse tingimused (kiri 15.05.2024 nr 3-2/2988 - 2) uuringute vajaduste

kohta ning nende täitmise eeldused.

Nr. Tingimus / nõutud uuring Teadaolev arvestamine

1 Teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane puittaimestiku

(dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine. Kanda

joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade

ulatusega, arvestada ning maksimaalselt säilitada

olemasolevat kõrghaljastust

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt

2 Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid.

Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi

radooniohutust tõestavad mõõtmised

Nõuet täidetakse hiljemalt

projekteerimise faasis (DP menetluse

algatamise ja lõpetamise järgselt)

3 Elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria aladeks.

Täiendavalt teostada müra modelleeringud mille põhjal on

võimalik välja tuua nõutavad müraleevendusmeetmed.

Arvestades nii olemasolevat kui ka perspektiivset

müraolukorda ja võimalike müra häiringuid planeerimise

faasis

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt. Vastavad selguvad

leevendusmeetmed ja nõuded lisatakse

detailplaneeringu materjalide juurde

4 Kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi lõhnahäiringute

osas siis tuleb detailplaneeringu koostamisel välisõhu

saastatuse taseme hindamisel / modelleerimisel arvestada

tööstuse-, katlamajade- ja sadamate piirkonnast ja ka

autoliikluse intensiivistumisest lähtuvat lõhnaemissiooni

mõju detailplaneeringu alale

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt

5 Detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi

ülevaatus koos reostusuuringuga. Keskkonnaseisundi

hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud

tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust

pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks.

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt. Jääkreostusega objektid

tähistatakse tugiplaanil ning nähakse ette

reostuse likvideerimine (selle

tuvastamisel) enne ehitustööde algust.

8 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (13.11.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja-Tallinna linnaosa elanike arv

oli 62449 seisuga 01.11.2024 (Tallinna koduleht, 14.11.2024). Põhja-Tallinna linnaosa pindala

oli 15,19 km2 aastal 2024 (Statistikaamet, 2024). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistud jäävad

rahvastiku tiheduse 500X500 m ruutude vahele, kus idapoolses ruudus on 461 ja lääne poolses

ruudus 22 elanikku (Maa-amet 2024). Maa-alal kehtib 2006. a. kehtestatud Maleva põik 3 ja

selle lähiümbruse detailplaneering (DP001210; osaliselt kehtetuks muudetud aastatel 2009,

2015, 2022). Detailplaneering hõlmas endast suure maa-ala Sepa-Maleva-Pardiloigu tänavate

ja mere vahel.

Käesolevas töös käsitletav Sepa 16 kinnistu piirnevad läänest elamumaaga; idast

tootmismaaga; lõunasse jääb transpordimaa ja põhjas on tootmis ja ärimaa (kuhu kavandatakse

elamumaa arendust), tabel 2.1 ja joonis 2.1. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel

välja tuua lühiteabena linnalise (sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024; antud

kaugused linnulennult):

 Põhjas - ca 200 m kaugusel Läänemeri (Paljassaare laht);

 Kagus – ca 130 m kaugusel Academy Graphicmania (täienduskoolitus); ca 200 m

kaugusel Käo Tugikeskus (rehabilitatsioon); ca 280 m kaugusel Laulu- ja tantsukool

WAF; ca 410 m kaugusel Tallinna Kunstigümnaasium;

 Lõunas –ca 160 m kaugusel bussipeatus;

 Edelas – ca 460 m kaugusel Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Sepa tn 16) alaga piirnevad katastriüksused (Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Sepa tn 20 78408:808:0175 Elamumaa 100% 1874,0

Sepa tn 22(1) 78408:808:0670 Tootmismaa 90%, Ärimaa 10% 5473,0

Sepa tn 14a 78408:808:0073 Tootmismaa 100% 1446,0

Sepa tn 14 78401:101:6896 Tootmismaa 100% 18121,0

Sepa tänav T5 78408:808:0107 Transpordimaa 100% 889,0

Sepa tänav T7 78408:808:0213 Transpordimaa 100% 375,0

Sepa tn 18 78408:808:0174 Elamumaa 100% 1676,0 (1) Menetluses samuti elamuala kavandamine - DP kava eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja

tootmismaa sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks

transpordimaa krundiks (Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP

(DP046680) kava KSH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2024)).

Tabelis 2.1 viidatud Sepa tn 22 maaüksuse kõrval asub omakorda Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala

detailplaneering (DP042900, kehtiv), kus tööstusala asemele ehitatakse juba elamuala. Sepa tn

28 krundile (78408:808:0089) on lubatud korterelamut kuni 5 maapealse korrusega, millel on

maa-alune korrus (sh ehitisregistri alusel). Maksimaalne kõrgus maapinnast kuni 18 m. Sepa

tn 22 DP kava eelhinnangu raames peetud täpsustav konsultatsioon (linna Keskkonna- ja

Kommunaalameti esindajatelt) andis infoks, et Sepa tn 28 krundi korterelamul on parkimine

lahendatud 1. korrusel nii, et väliselt ei oleks parkimiskorrus eristatav.

9 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega ja oranži asukohatähisega) ja ümbruskonna kinnistud

(lähimad toodud tabelis 2.1). Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust).

Tallinna üldplaneering (2001) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas ehk juba ajaloolises

üldplaneeringu maakasutusplaani alusel paikneb DP kava ala tööstusettevõtte alal. Samas

lähtudes linna tihendamise põhimõttest anti võimalus paikkonnas amortiseerunud puitelamute

asendamiseks uute korterelamutega. DP kava piirkonnas korruselamute alale on juba uued

hooned kerkinud ning eelhinnangu ptk 2 sissejuhatavast osast nähtub, et ka endisi tööstusalasid

arendatakse tänapäevase elukorralduse tõttu järjest enam elamualadeks. Seega Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringuga (koostatav; algatatud 2006. a) on võetud suund tööstuse osakaalu

10 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna arendamiseks

ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku tugevdamiseks. Põhja-

Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa endistel tehasealadel, mis

muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks. Asumikeskustes tuleb

soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et võimaldada kodulähedaste

teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet.

DP kava ala on korterelamute alal (joonis 2.2), mis on määratud peamiselt terviklikeks

elamukvartaliteks. Üldjuhul on täiendava elamu- või elamu- ja ärihoonestuse rajamine

võimalik kas üksikutele tühjadele, tavapärasest oluliselt suurematele või amortiseerunud

hoonestusega kinnistutele. Alale on lubatud kavandada uusi korterelamuid (korruseid 4 – 5,

joonis 2.3), ümbruskonda teenindavaid väiksemaid kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja

büroo- ning ühiskondlikke hooneid, sh mänguväljakuid, rohealasid (sh kogukonnaaedu),

samuti parklaid, kommunaalehitisi. Korterelamualale kõrvalfunktsiooni kavandamine on

lubatud juhul kui see ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna,

tolmu, vibratsiooni, autoliikluse oluline kasv ning kuritegevuse ohu suurenemine). DP kava ala

ümbruses asuvates piirkondades on mh puudu erinevates vanustes laste mänguväljakuid.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …).

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, hoonete korruselisus (2006 - …).

Sepa tn 16 kinnistust ca 60-70 m kaugusel läände ja loodesse jääb miljööväärtuslik ala, Kopli

liinid. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) on Kopli liine kirjeldatud

järgnevalt: „Kopli liinid olid ajalooliselt osa Tallinna Kopli piirkonna Vene-Balti allasumist.

Vene-Balti laevaehitustehase töölisbarakid ehitati nn liinidele ning Sepa ja Kaevuri tänavale

11 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

paralleelselt reastatud kompaktsete rühmadena. Miljööalana on säilitatud põhiliselt alumine

(põhjapoolne) ja ülemine (lõunapoolne) kolonii. Alumisel koloniil on ette nähtud kvartalite

struktuuri säilitamine ja taastamine, üksikute täielikult või osaliselt säilinud algsete hoonete

säilitamine, rekonstrueerimine ja taastamine ning kvartali struktuuri mahuliselt ja

arhitektuurselt täpselt sobivate uute nüüdisaegse ilmega hoonete kavandamine. Ülemisel

koloniil peab uus loodav hoonestusstruktuur lähtuma osaliselt algsest struktuurist, muu hulgas

on kohustuslik säilitada tänava ehitusjoon“.

DP kava alaga seotud kinnistud ei jää rohealale. Roheala jääb ca 160 m kaugusele põhja suunas

(joonis 2.2 ja 2.4). DP kava ala kinnistutel on haljastuse protsent 30 (joonis 2.4; vähim nõutud

%). Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on

haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava

haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega

konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad

rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske. Maa-ameti

(2024) kohaselt esines DP kava alast kagus soojasaari (joonis 2.6), kus maapinna temp > 30°C.

Joonis 2.4. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …).

Joonis 2.5. Soojasaared DP kava ala lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa-amet, 2024.

12 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) ja selle KSH aruanne (OÜ Alkranel,

22.03.2022 - …, eelnõu) toob mh välja, et Paljassaare poolsaarel paikneb Tallinna linna reovee

peapumbajaam ning reoveepuhasti, kus puhastatakse Tallinna linna ja selle ümbruse reovesi.

Puhastatud vesi suunatakse 2,5 kilomeetrise merelasu kaudu Paljassaare ja Naissaare vahel

merre 26 m sügavusel. Puhasti on DP kava alast ca 1 km kaugusel kirdes. Lõhn tajutav kogu

poolsaarel ning suuremal osal poolsaarest esineb lõhna rohkem kui 15%-l aasta tundidest (OÜ

Alkranel, 2022 - …). Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi Välisõhu kvaliteedi seire raames

teostatakse Põhja–Tallinna linnaosas välisõhu kvaliteedi seiret Kopli tn 76 kinnistul (Kopli

kaubajaama lähistel), automaatjaamas (ca 2,5 km kaugusel kavandatavast tegevusest).

Seirejaama andmed iseloomustavad tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhukvaliteeti. Joonisel 2.6 on toodud saasteainete aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (sh Põhja- Tallinnas)

ning on näha, et piirväärtuste ületamisi ei esine. Saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on

aastate lõikes olnud üldiselt langustrendis või stabiilsed (nt osoon), OÜ Alkranel, 2022 - ….

Joonis 2.6. Saasteainete (õhus) aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus, 2020).

13 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta). Rattaparklad paigutada

sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgiks välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha. Seisundi eesmärk

on hea/erandi leebem eesmärk (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA,

MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine) ja saavutamise aeg hea seisund pärast 2027. Veemajanduskava

järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, kaevanduse või karjääriga

seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;

 veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (koostatav), kui ka Maa-ameti (2024) järgi. Mere ranna kasutust

kitsendavatest vöönditest ulatub osaliselt DP kava alale siiski ranna piiranguvöönd (ulatus 200

m; LKS 6. peatükk).

14 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Põhja-Tallinna linnaosa asub Harju lavamaal, mille maastikud on kujunenud Eesti

põhjapoolmiku liustikest tugevasti kulutatud ja Läänemere lainetest uhutud tasase paese alana.

Tallinna aluskord koosneb tugevasti kurrutunud ja rohkete diaklaasilõhedega kristalsetest tard-

ja moondekivimeist, mille murenenud pealispind asub pealiskorra settekivimite all umbes 130-

150 m sügavusel (Arold, 2005). Maa-ameti geoloogiarakenduse (2020) alusel paikneb Põhja-

Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ

Alkranel, 2022 - …).

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 5,5 ja 6 m vahele. DP kava paikkonnas on õhukeseks (< 1

m) pinnakatteks peenliiv (Maa-amet 2024). Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem

mitte looduslik (sh täite pinnas). Vaadeldavas piirkonnas moodustavad aluspõhja kambriumi

liivakivi ja „sinisavi“. Kvartalis asub aluspõhi 1,3-2,8 m sügavusel, keskmiselt 2 m. Pinnavee

tase oli ehitusgeoloogilise uuringu ajal (RPI Eesti Projekt, 1968) suurte erinevustega, kus

osades puuraukudes pinnavette ei avastatudki. Pinnaste savika iseloomu tõttu seal aastaringselt

vett ei sisaldu. Kõrval kinnistul on mõõdetud vee tase oli ehitusgeoloogilise uuringu ajal

(Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1988) 0,8…1,2 m sügavusel. Pinnaste savika iseloomu tõttu

seal aastaringselt vett ei sisaldu, ilmselt tegemist ülavee valgumisega puuraukudesse. Üldine

vee liikumissuund mere poole. DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa-

amet, 2024 (1:50 000 kaart)), mida oli eelneva geoloogilise andmestiku põhjal ka eeldada. Eesti

Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas

kõikuv (30 – 100 kBq/m³ ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100 kBq/m³)).

Sepa 16 kinnistul ja kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Maa-amet 2024).

Sepa tn 16 kinnistul ja kontaktvööndis ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte,

maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid ega pärandniite (Maa-amet 2024).

Sepa tn 16 kinnistust idas piirneb Silverfields OÜ (registrikood: 11009990), mis tegeleb

laevade ja paatide remondi ja hooldusega (E-krediidiinfo, 2024). Silverfields OÜ omab

kehtivat keskkonnaluba (Nr. L.ÕV/321235; Kotkas, 2024). Saasteallikateks on

metallkonstruktsioonide puhastamise ja värvimisosakondade ventilatsioonisüsteemid ja ahju

korsten. Oma ruumide soojendamiseks on kasutusel puiduküttel töötav 0,02 MW ahi. Ohtlikke

kemikaale sisaldavaid valmistisi kasutatakse toodangu viimistlemisel. Saasteallikast välisõhku

eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastasid kehtivatele normatiividele, saastetaseme

piirväärtuseid ei ületata ning ettevõtte tegevusega kaasneb väheoluline negatiivne

keskkonnamõju. Kohustus saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste

inventuuriks üks kord viie aasta jooksul.

Sepa 16 kinnistust kirdes ca 160 m kaugusel on MSI GRUPP AS, kes omab vee erikasutusluba

(nr L.VV/332503; Kotkas, 2024), sademevee juhtimiseks Paljassaare lahte

(keskkonnaregistrikood VEE3134040). Loas sätestatud seiretingimused olid määratud perioodi

2019 – 2021 (määratlemaks fooni ja vajadusel edasisi tegevusi). Sepa tn 16 kinnistust edelas

ca 200 m kaugusel on SW Energia OÜ (registrikood 11963782) katlamaja, kes omab

õhusaasteluba (L.ÕV/331463; Kotkas, 2024). Gaasikatlamaja tegevusega ei kaasne võimalikke

lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist.

Samuti ei ole gaasikatelde korrektse paigaldamise ning hooldamise korral ette näha

ülenormatiivse mürataseme tekkimist, mis võiks hoonest väljapoole kanduda. Tulenevalt

eeltoodust saab väita, et kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk

15 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. SW ENERGIA OÜ tegevuse mõju on

lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

Sepa tn 16 kinnistule on peamiseks müra allikaks selle kõrval olev tootmis ettevõtte

(Silverfields OÜ). Müra modelleerimise andmed, kohaliku omavalitsuse üldisest mürakaardist,

on toodud joonisel 2.7.

Joonis 2.7. Tööstus- ja liiklus müra päeval (vasakul) ja öösel (paremal) 2022 kaardi (kohaliku

omavalitsuse mürakaart) alusel. Alus: Maa-amet, 2024.

EELIS (13.11.2024 a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist (vaadeldud

ulatuslikumalt kui kontaktvöönd ca 200 m raadiuses) välja vääriselupaigad ning kaitsealused

loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Sepa tn 16 kinnistul ei esine väärtuslikke

kooslusi. Koplipargi kivi ja Kopli (Kase) pargi kivikülv (nähtuse liik rändrahn; EELIS koodiga

KLO4000077) jääb DP kava alast ca 260 m edela suunas. Sepa tn 16 kinnistul Sosnovski

karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaid ei ole, lähim on ca 230 m kaugusel idas

Koloonia (ID HJR660), mille pindala on 0,05 ha ja raskusaste on 4 (hääbuv) ning seisund on

tõrjutav (Maa-amet 2024).

Sepa tn 16 kinnistust ca 485 m kaugusel kirdes on Paljassaare linnuala (EELIS kood on

RAH0000095; rahvusvaheline kood on EE0010170), mille pindala on 277,9 ha. Kaitse

eesmärk (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri):

 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas

(Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e

kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris

temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus),

16 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder

(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Paljassaare linnualaga kattub Paljassaare hoiuala. Paljasaare hoiuala kohta on kinnitatud

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019). Paljassaare hoiuala ja selle lähiala

rannikualad on olulised linnustiku pesitsus- ja rändepeatuspaigad. Hoiuala (KLO2000168),

pindala on 277,9 ha (maismaa pindala on 131 ha). Kaitse eesmärk (Keskkonnaportaal, 2024):

 EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart

(Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk

soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea),

värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-

õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik

(Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).

Sepa tn 16 kinnistust ca 170 m põhjas on projekteeritav kaitseobjekt Paljassaare

looduskaitseala (id -1888153486), mille pindala on 2083,8 ha (mereosa pindala 1929,3 ha).

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on kavandatud senise hoiuala (joonis 2.8)

laiendamine. Hoiuala laiendusettepanek sai tehtud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koostamise

käigus läbi viidud Natura-hindamise käigus. Toetudes Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

KSH aruandele (OÜ Alkranel, 22.03.2022) ja Lisa 6 ornitoloog M. Kose tööle pole käesoleva

DP kaval ohtu lindude rände koridoridele ning seega rändavatele lindudele.

17 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.8. Linnaosa erinevad piirangud ja väärtused (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering,

koostamisel).

18 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Kopli asumis, Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistul. Ajalooline (2001) Tallinna

üldplaneering nägi ette tööstuse säilitamise linnaosa vastavas piirkonnas, kuid tõi ka välja

elupindade juurde loomise/uuendamise vajaduse tööstusalade ümber. Samas on Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (koostatav) võtnud vastavalt linnakeskkonna arengule uue suuna

tööstuse osakaalu vähendamiseks, mis on kooskõlas kavandatava DP kavaga. Kavandatav DP

kava lähtub koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on kavandatud ala määratud

korterelamu alaks, korruselisus 4-5, haljastuse protsent vähemalt 30. Linna esitatud

lisatingimused (kiri 15.05.2024 nr 3-2/2988 - 2) on haljastuse nõue kuni 40%, mis DP kava

kohaselt saavutatav eesmärk. DP kava alusel on kavandatud lisaks veel katusehaljastus, mis on

19 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kooskõlas Tallinna sademevee strateegiaga aastani 2030, kui ka Kliimaneutraalne Tallinn.

Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 ning Tallinna

haljastu tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks peaks haljastuse selline suurenemine

vähendama soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2.1). DP kava välialadele tuleksid ka

rekreatsioonialad, st paikkonna mängualade võrgustikku mitmekesistatakse.

DP kavas on arvestatud autode ja jalgrataste parkimistingimustega (ptk 1). Kirjeldatu on mh

vastavuses Tallinna Rattastrateegiaga 2018-2028; Tallinna keskkonnastrateegiaga aastani

2030. Viimases soositakse maa-alust parkimiskorrust. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv

ja sellest tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid hetkel ei ole teada infot, mis

välistaks jalgrataste parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse linnaosa koostatava ÜP

visioonidest/andmetest ja ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest (elamute

kerkimine/kavandamine naabruskonnas endistele tootmismaadele) ning selle senisest jätku-

suutlikkusest. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt

takistavaks teguriks, sh nende hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse

elluviimiseks on pigem head. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa koostavatava

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava

tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad

20 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Maaüksus

piirneb läänest elamumaaga; idast tootmismaaga; lõunasse jääb transpordimaa ja põhjas on

tootmis ja ärimaa (kuhu kavandatakse elamu arendust). Arvestades arendusala ümbritsevat

maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh

planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringu (koostatav). Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid.

Käesoleval hetkel on alal sihtotstarve 100% tootmismaa, veerandsajandi jooksul töötas alal

katlamaja, mille mahutitehoone asus kinnistu lõunapiirist 30 m kaugusel. Kui siin katlamaja

ekspluatatsiooni ajal tekkiski kütuselekkeid, siis see lokaliseerus õhukese (valdavalt alla 1m)

pinnakatte ja selle savika iseloomu tõttu kohapeal. Samas on DP kavale juba antud edasistes

suunistes (vt ptk 1) tingimus läbi viia ka reostusohu esinemise kaardistamine.

DP kava ala jääb üleujutusaladest (merega seotud) väljapoole. Paikonna mullastik on

tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täitepinnasega). Kuna vettpidav sinisavi lamab

21 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

maapinna lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni maapinnani.

Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav seega ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist teha ala

ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulka

ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi ümbruskonna hoonete

osas. Ehitusaegse veekõrvalduse eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla piirkonna

kanalisatsioonitorustikud, millede täpsed kasutustingimused enne ehitust määrab piirkondlik

vee-ettevõte, st lisa tingimusi eelhinnangus ei määrata. Maa-alune korrus saab ümbruskonna

liigniiskuse tõttu olla vaid veekindel (sh ventilatsioon kõrgemal kui maapind). Kõrgest

põhjavee tasemest olenemata ümbruskonna veetaset teadaolevalt pikaajaliselt (peale maa-

aluste rajatistega seotud ehitustegevust) ei alandata (st maa-aluse taristu ümbritsevat

ümbruskonda (naabruses) ei dreenita kuivaks). Vastavas linnalises keskkonnas, kus on mh

tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh

ehitus) ohtu pinnaveele ja põhjaveele või nendest sõltuvatele ökosüsteemidele. Siinkohal on

arvestatud ka ptk 1 esitatud reostusuuringu vajadust. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat

on puudutatud samuti ptk 1 ning ka ptk 3.5.2.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist

teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee

juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi

ümbruskonna hoonete osas.

 Maa-aluse korruse puhul tagada ümbruskonna liigniiskuse tõttu selle veekindlus (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

22 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Kopli asumis, Põhja-Tallinna linnaosas

oleva maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja tootmismaa

ülemineku kohal, kus on juba endiseid tootmismaasid elamumaaks ümber muudetud (vastav

transformatsioon on piirkonnas teadaolevalt pigem jätkuv). DP kava ala on sobiv

kavandatavaks (elamufunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava

ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 160 m kaugusel

linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode

kasutamise vajadust. Kuna DP kava arvestab rattaparkla vajadusega, siis käesoleva ptk lõpus

ei tooda esile viidet Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele. DP kava ala

keskelt 500 m raadiusse jääb ühiskondlike kasutusfunktsioonidega ehitisi ja ca 410 m kaugusel

Tallinna Kunstigümnaasium, < 550 m jääb ka Kopli Lasteaed. Seega toetab ümbruskonna

funktsionaalsus kavandatavat tegevust positiivselt (sh hoone juurde kavandatud mänguväljak)

ning ptk 1 esitatud uuringud ehk analüüsitavad valdkonnad (eelkõige müra/lõhn) aitavad luua

elukondlikku kinnisvara, mis ei lähe vastuollu ka naabruskonna seniste tootmistegevustega (vt

ptk 2.1 ja 2.2), mis võivad jätkuvalt toimuda nii päevasel (7.00 – 23.00) kui ka öisel ajal (23.00

– 7.00). St müra ja õhusaaste analüüside teostamised vajadusi eraldi allpool ei rõhutata (va

ehitusaegse müra osas).

Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil viiakse ptk 1 juba esitatud tingimuste

alusel läbi reostusuuring. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 1.

St vastavate teemade kohaste analüüside teostamised vajadusi eraldi allpool ei rõhutata.

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (lähimad ca 10-

20 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga (va tootmine idas), kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust

23 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone, mis kavandatavat

tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. DP kava alal puudub siinkohal

märkimisväärne puittaimestik, elukeskkonna loomisel kavandatakse vähemalt nõutud ulatuses

haljastus, mis toob piirkonda juurde puid. Mõju loodusväärtustele (kaitstavad loodusobjektid),

on kirjeldatud ptk 3.5.4.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et

tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh

rahvusvahelised linnualad, jäävad vahetult Läänemere rannavööndisse või sealtki kaugemale

(mh merele). Teadaolevalt ei ole olulisi (mh kaitstavaid) liike, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi

meetmeid, vastavas arendusalas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid (hinnataval objektil) vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

24 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 1, 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks

ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski

järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

25 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

välistatud).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tallinnas,

Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava.

DP kava eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kaheks krundiks; ühe

sihtotstarve oleks elamumaa ja teise transpordimaa. Elamumaa sihtotstarbega krundile on

kavandatud maa-aluse korrusega ning maapeal osaliselt 3-, osaliselt 5-korruseline korterelamu.

Täpsemalt vt käesoleva dokumendi ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

27 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (13.11.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 13.11.2024.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Ehitusgeoloogilised uurimistööd: Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali

detailplaneerimiseks Tallinnas. RPI Eesti Projekt, 1968.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a

käskkirjaga nr 1.1-4/78.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7)

 Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/), 2024.

 Kotkas (https://kotkas.envir.ee/), 2024.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH). Aruanne (eelnõu). OÜ Alkranel, 13.09.2021.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, menetlemisel (2024).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali detailplaneerimiseks Tallinnas.

Ehitusgeoloogilised uurimistööd. Värk M., Avarsoo E., Roomet E.: RPI Eesti Projekt,

1968.

 SW ENERGIA OÜ-le õhusaasteloa nr L.ÕV/331463 andmine. Korraldus.

Keskkonnaamet, 30.10.2018.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 14.11.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Vee erikasutusloa nr L.VV/332503 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 06.03.2019.

 Välisõhu saasteloa nr. L.ÕV/321235 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 03.01.2012.

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg 6 , § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1,3 lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ 27. juuli 2024 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Sepa tn 16 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering) Põhja-Tallinnas. Planeeritava maa-ala suurus on 0,41 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sepa tn 16 krunt jagada kaheks krundiks ning moodustada üks elamumaa krunt, määrates krundile ehitusõigus maaaluse korrusega kuni 5-korruselise korterelamu ehitamiseks ning üks krunt tänavamaa rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete juhtotstarbega ala korterelamute alaks.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 planeeritud hoonestuse korruselisus tööstusala poolsel hooneosal kuni 5 (kõrgus kuni 17m), hoovipoolsel ning tänavaäärsel hooneosal 3 korrust (kõrgus kuni 11m);

4.2 kaaluda võimalust olemasoleva tööstuskorstna säilitamiseks, et maamärgina kanda edasi kohapõhist ajaloolist identiteeti, vajadusel vähendada korstna kõrgust Olenevalt kasutusotstarbest võib osaliselt säilitatav korsten integreerida uushoonestuse mahtu, andes seeläbi eluhoonele arhitektuurset ja ruumilist lisandväärtust;

4.3 suurimaks tihedusnäitajaks kavandada kuni 0,8;

4.4 piirded lubatud paigaldada tootmismaa kruntide poole kuni nimetatud kinnistutel tootmisfunktsiooni säilimiseni. Lubatud piirete maksimaalne kõrgus on 1,4 m. Tõkkepuid mitte kavandada, tagada lühiajalised parkimiskohad kulleritele, külalistele jne;

4.5 kavandada tänava äärde krundi lõunaservas terviklik puuderivi;

2

4.6 parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

4.7 jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetele. Jalgrataste hoiustamise kohad kavandada hoones juurdepääsuga maapinnatasandilt ja külalistele ilmastikukindlalt varikatuse all;

4.8 tagada minimaalselt 40% maapinnaga seotud haljastuse osakaal. Haljastus kavandada võimalikult kompaktse alana, vähemalt 2/3 etteantud haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus;

4.9 teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid;

4.10 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, vajadusel muuta planeeringulahendust;

4.11 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida. Tagada naaberkinnistutel kasvava kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine;

4.12 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

4.13 esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke;

4.14 kogu planeeringuala ulatuses arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näidata puhke- ja/või virgestusalade põhimõttelised asukohad;

4.15 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.16 kinnistu paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht hoonete klaaspindadega. Minimeerida planeeringulahendusega lindude kokkupõrkeohtu hoonetega;

4.17 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alaks. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.18 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, viibetiigid ja -mahutid, kasutamine kastmiseks ja olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale;

4.19 elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria aladeks. Kuna planeeringualast idas toimub tootmistegevus, siis detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele. Täiendavalt teostada müra modelleeringud, mille põhjal on võimalik välja tuua

3

nõutavad müraleevendusmeetmed. Arvestades nii olemasolevat kui ka perspektiivset müraolukorda ja võimalike müra häiringuid planeerimise faasis;

4.20 kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi lõhnahäiringute osas siis tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ja välisõhu saastatuse taseme modelleerimisel arvestada tööstuse-, katlamajade- ja sadamate piirkonnast lähtuvat lõhnaemissiooni mõju detailplaneeringu alale;

4.21 Seoses eesmärgiga muuta Sepa tn 16 tootmismaa sihtotstarve elamumaa sihtotstarbeks, tuleb detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust; Uuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega (www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad). Lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajandusosakonnaga (6404137; [email protected]);

4.22 Koostada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõudeid arvestades ja määrata olmejäätmete kogumiskohad (tähistada asendiplaanil). Juhinduda määruse nr 3 § 21 nõutest. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt elanike, teenindustranspordi ning -personali kasuks;

4.23 hoonestusala ning rajatiste planeerimisel arvestada alal asuva puurkaevu ja kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega;

4.24 taotleda võrguvaldajate tehnilised tingimused ning planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

4.25 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

5. Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

5.1 elamufunktsiooniga hoonete laiuse kavandamisel lähtuda heast tavast, kus hoone paksus maksimaalselt 14m tagamaks paremad loomulikud valgustingimused ning mitmekülgsemad korterite plaanilahendused;

5.2 Sepa tänava äärse hoonete põhimahu alt välja ulatuva keldri korruse kõrgus peab olema ümbritseva maapinnaga samas tasapinnas;

5.3 elamufunktsiooniga hoonete lahenduse leidmisel arvestada võimalusega algselt avatud rõdud hilisemas faasis klaasida või verandaks ümber kohandada, st. kavandatud rõdude pindala on arvestatud brutopinna sisse. Rõdude maht 15-20% fassaadi pindalast. Rõdud ja lodžad peaksid olema piisava suurusega korraliku suvemööbli paigutamiseks; lahenduses tuua rõdude brutopinnad eraldi välja;

5.4 arvestada ühe korteri kohta keskmiselt 85 m2 suletud brutopinda (eluruumide ja neid teenindavate maapealse osa ruumide pinda), et oleks võimalik kavandada erineva suurusega eri elanikkonnagruppide vajadusele vastavaid kortereid, tagades hoonetes leibkondade suuruste mitmekesisuse. Kavandada hoonesse vastavalt heale planeerimis- ja projekteerimistavale ning segregatsiooni vältimiseks ca 50% korteritest vähemalt kolmetoalised ja suuremad ning ca 50% korteritest kuni kahetoalised;

5.5 maa-aluste parkimiskorruste katused lahendada maastikuarhitektuurselt inim- ja loodussõbralikult (st kavandada katusehaljastus ja väikevormid);

5.6 parkimise vajadus tuleb lahendada lähtudes ehitusprojekti koostamise ajal kehtivast normatiivist;

4

5.7 kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta;

5.8 näha ette ehitusseadustikus § 651 nõutav elektriautode laadimistaristu;

5.9 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

5.10 ehitusprojektis võtta arvesse Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsuse nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ strateegia, mis näeb ette sademevee maksimaalset käitlemist kinnistul vältimaks torustike ülekoormusi (katusehaljastuse rajamine, ühtlustusmahutite paigaldamine, pinnasesse immutamine, kasutamine olmes ja kastmisveena);

5.11 tehnoseadmed peavad olema integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone mahtu või maa-aluse korruse mahus;

5.12 ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata  planeerimisseaduse  § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning vajadusel teised asutused.

7. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

7.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

7.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

7.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 §6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

7.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ (aadress Tulika tn 20a 10613, Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

9. Mitte algatada Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

5

eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta endisele tootmismaale korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.2 detailplaneeringuga hõlmataval ala ega selle vahetus kontaktvööndis ei paikne kultuuriväärtusi, olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare linnuala jääb planeeritavast alast 450 m kaugusele ning olulise inimmõju lisandumist linnualale ei ole ette näha;

9.3 paikkonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik, seega on ala tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi lokaalne häirimine ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi;

9.4 kuna hoonele on ette nähtud rajada maa-alune parkimiskorrus ning planeeringualal on kõrge põhjavee tase, siis tuleb enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruste rajamiseks süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba;

9.5 planeeringuala jääb merega seotud üleujutusaladest väljapoole;

9.6 planeeringualal võib esineda jääkreostus, mistõttu tuleb detailplaneeringule lisada keskkonnaseisundi hinnang ja vajadusel ka reostusuuringu aruanded, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ning antud juhised edasisteks tegevusteks;

9.7 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ega ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Planeeringuala paikneb aga elamumaa ja tootmismaa piirialal millest idas jätkub tootmistegevus. Seetõttu tuleb hoonetes tagada müratase, mis vastab sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Uue korterelamu rajamine võib ka mõnevõrra suurendada piirkonna liikluskoormust ja sellega kaasnevat mürataset. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia müra modelleerimine, et tuvastada võimalikud täiendavad müraleevendusmeetmed. Sobivad leevendusmeetmed ja nõuded lisatakse detailplaneeringu dokumentidesse järgnevates planeeringuetappides;

9.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

9.9 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte

6

kasutamist. Samuti võib soojusvarustuse lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt;

9.10 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb suuremas koguses jäätmeteke peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 09. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõuetest. Planeeringus käsitletakse jäätmete liigiti kogumist ning näidatakse olmejäätmete kogumiskohad;

9.11 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

11. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

13. TDetailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja- Tallinnas” juurde

Algatada Sepa tn 16 kinnistu detailplaneering Põhja-Tallinnas. Planeeritava maa-ala suurus on 0,41 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sepa tn 16 krunt jagada kaheks krundiks ning moodustada üks 100% elamumaa krunt, määrates krundile ehitusõigus maaaluse korrusega kuni 5-korruselise korterelamu ehitamiseks ning üks krunt tänavamaa rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased põhiliselt teenindusettevõttete ja ladude alad ettevõtlusele suunatud korterelamute segahoonestus aladeks.

Otsuse kohaselt jäetakse algatamata Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine ega koostata eelhinnangut, kuna arvestades detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja planeeringuala olemasolevat olukorda, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega asukohas olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Sepa tn 16 kinnistu paikneb olemasoleva elamu- ja tööstusala piiril. Läänepoolsed elamukvartalid on elavad ja elluärkavad, idapoolsed tööstusalad on nukrama meeleoluga, värskendust ootavad. Lääne pool on mereni viiv tugeva iseloomuga Sepa tänav, mille lähemal küljel on 5-korruselised korterelamud ja vastasküljel Kopli liinide uued ja renoveeritud 2-3- korruselised elamud. Hoonestuse paigutus on range, perimetraalne. Hoonestus toimib kõva piirina nii ruumiliselt kui liikumise suhtes. Ümbruskonna ruumiline telg on mere suunas laskuv Sepa tänav.

1.2 Planeeritavale alale jääb Sepa tn 16, mis on 100% tootmismaa, mis kuulub kinnistusraamatu järgi osaühingule TULI & VESI, Sepa tänav T5, ja osaliselt Sepa tänav T7, mis on 100% transpordimaad ja kuuluvad Tallinna linnale.

1.3 Kinnistul asuvad ehitisregistri järgi katlamaja ja abihoone. Hooned on nõukogude aegsed tootmishooned.

1.4 Kinnistule ulatub ranna 200 m piiranguvöönd.

1.5 Planeeritaval alal ei ole kõrghaljastust.

1.6 Ligipääs planeeritavale alale on Sepa tänav T5 kaudu.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ järgi jääb planeeritav ala tööstusettevõtete alale, kus võivad olla põhiliselt teenindusettevõtteid ja laod ja paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Algatatav detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

2.2 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb maa-ala korterelamute ala. Alal võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt

(avalikkusele suunatud) ühiskondlikke hooneid ja ettevõtteid, samuti haljasalad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Algatatav detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Tallinna Linnavolikogu 21. septmebri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“, millega kavandati kavandatakse Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määratakse tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antakse lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtiv detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ 27. juulil 2024, eesmärgiga kavandada elamumaa sihtotstarbega krunt ning transpordimaa sihtotstarbega krunt. Transpordimaa krunt on kavandatud kõnnitee ja tänavahaljastuse rajamiseks.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ.

4.3 Planeerimisseaduse § 130 alusel sõlmisid Tallinna linn, osaühing TULI & VESI ja Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ 14. augustil 2024 halduslepingu nr 3-6/56 detailplaneeringu koostamiseks.

4.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Strateegiakeskusele ning Põhja-Tallinna Valitsusele.

4.5 Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.6 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.7 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.8 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Sepa tn 18, Sepa tn 20,

Sepa tn 22, Sepa tn 14a, Sepa tn 14, Sepa tn 12a, Sepa tn 12b ja Pardiloigu tn 5 kinnistute omanikke. Planeerimiseseaduse § 127 lg 41 sätestab, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajaduse kaalumise aluseks on ka KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõige 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud otsuse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule.

6.2 Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna siseriiklikule mürakaardile on planeeringuala müratase mõjutatud peamiselt planeeringuala kõrval tegutsevast tootmisettevõttest Silverfields OÜ. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli poolsaare tööstusettevõtete ja sadamaalad ette nähtud kujundada mitmekesise linnaruumiga korterelamute ja segahoonestusalaks ning seetõttu võib eeldada, et perspektiivis piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas tuleb aga hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

6.3 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Vältida tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Samuti tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

6.4 Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnaseisundi ülevaade ning vajadusel reostusuuring, sest ei ole teada, kas planeeringuala pinnases esineb seoses alal toimunud varasema tegevusega jääkreostust. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb keskkonnaluba või kompleksluba omaval ettevõttel eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba või jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kui võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

6.5 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kinnistul haljastus sisuliselt puudub. On mõned väiksemad rohttaimestikuga lapid ja ribad. Samuti ei asu planeeringualal pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisisi. Planeeritava ala puhul tuleb pöörata tähelepanu, et oleks tagatud üldplaneeringu kohane haljastuse protsent ning ehitusprojekti koosseisus tuleb alale koostada maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt ning projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt.

6.6 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.7 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele. Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

6.8 Planeeringulahenduses on kavandatud rajada üks maa-alune parkimiskorrus. See tähendab, et maa-aluse korruse rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning kõrgest põhjaveetasemest tulenevalt ka selle väljapumpamine kaevandist. Kui toimub ka põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba. Enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks.

6.9 Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Kuid vastavalt Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringule asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt.

6.10 Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

6.11 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.12 Võimalike avariiolukordade esinemise tõenäosus, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, on väike, kui ehitustöödel kasutatav tehnika vastab kehtivatele nõuetele ja detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

6.13 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud.

6.14 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse punktis 9.

6.15 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

6.16 Keskkonnaamet vastas ...

6.17 Terviseamet vastas ...

6.18 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse punkti 9 kohaselt ei ole Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.19 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu

(DP046660) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Tuli & Vesi OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 18.12.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 18

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 18

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 19

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 20

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 22

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 23

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 23

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 23

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 27

4 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu

(DP046660) kava. Eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kaheks krundiks;

ühe sihtotstarve oleks 100% elamumaa ja teise 100% transpordimaa. Elamumaa sihtotstarbega

krundile on kavandatud maa-aluse korrusega ning maapeal osaliselt 3-, osaliselt 5-korruseline

korterelamu.

Tegevuse arendaja on Tuli & Vesi OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. Eelhinnangu

koostamisel on lähtutud arendaja ja Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ poolt koostatud

selgitavatest ning illustratiivsetest materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna

asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektiks on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli

asumis (piirkonnas), Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava, vt ka

joonist 1.1. Sepa tn 16 kinnistu pindala on 3186,0 m², millest õuemaa on 2794,0 m² ja muu maa

on 392,0 m². senine maakatastri sihtotstarve on 100% tootmismaa.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

DP kava eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kaheks krundiks; ühe

sihtotstarve oleks 100% elamumaa ja teise 100% transpordimaa. Elamumaa sihtotstarbega

krundile on kavandatud maa-aluse korrusega ning maapeal osaliselt 3-, osaliselt 5-korruseline

korterelamu (joonis 1.2). DP kava alale on seega kavandatud üks 100% elamumaa

sihtotstarbega krunt (POS 1; suurus 2848 m²) ning üks 100% transpordimaa sihtotstarbega

krunt (POS 2; suurus 338 m²), mh kõnnitee ja tänavahaljastuse rajamiseks.

Olemasolev hoonestus lammutatakse. Olemasoleva telliskorstna säilitamise võimalikkuse

väljaselgitamine nõuab eraldi tehnilise seisukorra hindamist (tõenäoliselt DP menetluse

raames, kui DP menetlus algatatakse). Sobivuse korral võib korstna siduda uue hoonestusega.

Väliselt ei ole korsten heas seisukorras, märgatav osa väliskihi tellistest on lagunenud.

Hoone kavandi puhul on valitud esmalt kontrastsem mahuline lahendus. U-kujuline põhimaht

on 3-korruseline, millel ida-kagu küljel lisaks kaks lisakorrust (5-korruseline osa), mis on

tänava suhtes tagasiastega. -1.korrusel on lisaks parkimiskohtadele ka ruumi panipaikadele.

Osa panipaiku võidakse lahendada ka 1. korruse mahus. Rataste hoiustamise ruum kavandatav

1. korrusele juurdepääsuga maapinna tasandilt. Maa-aluse parkimiskorruse avatud katus kavas

lahendada maastikuarhitektuurselt inim- ja loodussõbralikult (sh katusehaljastus ja

väikevormid). Osaliselt võivad seal paikneda ka esimese korruse korterite terrassid.

6 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.3. Sepa tn 16 kinnistu eskiisvisioon. Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ, 2024

7 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Juurdepääs maa-alale oleks lahendatud olemasolevalt Sepa tänavalt. DP kava ala lõuna servale

on kavandatud eraldi tänavamaa krunt (POS 2), mis on võimalik liita Sepa tänav T5 krundiga.

Sepa tänav T5 maa-alale lisanduks kõnnitee, lühiajalised parkimiskohad ja haljasvöönd.

Kavandatud on üks sissesõit ligipääsuks Sepa tn 12a maa-aluse garaažile. Krundile POS 1 on

kavandatud üks sissesõit, kus hoone mahus olev pandus viib -1.korrusele, parkimiskohtade

juurde. Sissesõidu ja parkimise lahendus täpsustatakse hooneprojektiga.

Põhiline haljasala on kavandatud krundi POS 1 lääneossa. Moodustab Sepa tn 18 ja 20

kinnistute haljasaladega ruumiliselt ühtse kvartalisisese haljasvööndi. Haljasalale on

kavandatud laste mänguväljak. Krundi põhja ja ida külgedele jääb kitsam haljasvöönd, kuhu

on kavandatud väiksemaid üksikpuid ja põõsastust, hekk. Õueala (-1.korruse katus) on

kavandatud kujundatud katusena, koos katusehaljastusega. Pos 1 idapiirile võib rajada kuni 1,4

m kõrguse piirdeaia; kuni naaberkrundil tootmisfunktsiooni säilimiseni. Tänava äärde on

kavandatud puuderivi. Tehnovarustus lahendatakse tänavamaal olevate tehnovõrkude baasil.

Tabelis 1.1 on toodud linna poolsed tingimused uuringu vajaduste kohta ja nendega seostuvad

märked DP kavas või hilisemas protsessis (planeeringu algatamisel) toimuva osas.

Uushoonestuse arhitektuursetest nõuetest on seniseks piiritletud järgnevad tingimused:

 piirded lubatud paigaldada tootmismaa kruntide poole, maksimaalne kõrgus on 1,4 m;

 tagada minimaalselt 40% maapinnaga seotud haljastuse osakaal;

 hoone paksus maksimaalselt  14 m.

Tabel 1.1. Kohaliku omavalitsuse tingimused (kiri 15.05.2024 nr 3-2/2988 - 2) uuringute vajaduste

kohta ning nende täitmise eeldused.

Nr. Tingimus / nõutud uuring Teadaolev arvestamine

1 Teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane puittaimestiku

(dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine. Kanda

joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade

ulatusega, arvestada ning maksimaalselt säilitada

olemasolevat kõrghaljastust

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt

2 Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid.

Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi

radooniohutust tõestavad mõõtmised

Nõuet täidetakse hiljemalt

projekteerimise faasis (DP menetluse

algatamise ja lõpetamise järgselt)

3 Elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria aladeks.

Täiendavalt teostada müra modelleeringud mille põhjal on

võimalik välja tuua nõutavad müraleevendusmeetmed.

Arvestades nii olemasolevat kui ka perspektiivset

müraolukorda ja võimalike müra häiringuid planeerimise

faasis

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt. Vastavad selguvad

leevendusmeetmed ja nõuded lisatakse

detailplaneeringu materjalide juurde

4 Kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi lõhnahäiringute

osas siis tuleb detailplaneeringu koostamisel välisõhu

saastatuse taseme hindamisel / modelleerimisel arvestada

tööstuse-, katlamajade- ja sadamate piirkonnast ja ka

autoliikluse intensiivistumisest lähtuvat lõhnaemissiooni

mõju detailplaneeringu alale

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt

5 Detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi

ülevaatus koos reostusuuringuga. Keskkonnaseisundi

hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud

tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust

pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks.

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt. Jääkreostusega objektid

tähistatakse tugiplaanil ning nähakse ette

reostuse likvideerimine (selle

tuvastamisel) enne ehitustööde algust.

8 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (13.11.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja-Tallinna linnaosa elanike arv

oli 62449 seisuga 01.11.2024 (Tallinna koduleht, 14.11.2024). Põhja-Tallinna linnaosa pindala

oli 15,19 km2 aastal 2024 (Statistikaamet, 2024). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistud jäävad

rahvastiku tiheduse 500X500 m ruutude vahele, kus idapoolses ruudus on 461 ja lääne poolses

ruudus 22 elanikku (Maa-amet 2024). Maa-alal kehtib 2006. a. kehtestatud Maleva põik 3 ja

selle lähiümbruse detailplaneering (DP001210; osaliselt kehtetuks muudetud aastatel 2009,

2015, 2022). Detailplaneering hõlmas endast suure maa-ala Sepa-Maleva-Pardiloigu tänavate

ja mere vahel.

Käesolevas töös käsitletav Sepa 16 kinnistu piirnevad läänest elamumaaga; idast

tootmismaaga; lõunasse jääb transpordimaa ja põhjas on tootmis ja ärimaa (kuhu kavandatakse

elamumaa arendust), tabel 2.1 ja joonis 2.1. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel

välja tuua lühiteabena linnalise (sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024; antud

kaugused linnulennult):

 Põhjas - ca 200 m kaugusel Läänemeri (Paljassaare laht);

 Kagus – ca 130 m kaugusel Academy Graphicmania (täienduskoolitus); ca 200 m

kaugusel Käo Tugikeskus (rehabilitatsioon); ca 280 m kaugusel Laulu- ja tantsukool

WAF; ca 410 m kaugusel Tallinna Kunstigümnaasium;

 Lõunas –ca 160 m kaugusel bussipeatus;

 Edelas – ca 460 m kaugusel Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Sepa tn 16) alaga piirnevad katastriüksused (Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Sepa tn 20 78408:808:0175 Elamumaa 100% 1874,0

Sepa tn 22(1) 78408:808:0670 Tootmismaa 90%, Ärimaa 10% 5473,0

Sepa tn 14a 78408:808:0073 Tootmismaa 100% 1446,0

Sepa tn 14 78401:101:6896 Tootmismaa 100% 18121,0

Sepa tänav T5 78408:808:0107 Transpordimaa 100% 889,0

Sepa tänav T7 78408:808:0213 Transpordimaa 100% 375,0

Sepa tn 18 78408:808:0174 Elamumaa 100% 1676,0 (1) Menetluses samuti elamuala kavandamine - DP kava eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja

tootmismaa sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks

transpordimaa krundiks (Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP

(DP046680) kava KSH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2024)).

Tabelis 2.1 viidatud Sepa tn 22 maaüksuse kõrval asub omakorda Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala

detailplaneering (DP042900, kehtiv), kus tööstusala asemele ehitatakse juba elamuala. Sepa tn

28 krundile (78408:808:0089) on lubatud korterelamut kuni 5 maapealse korrusega, millel on

maa-alune korrus (sh ehitisregistri alusel). Maksimaalne kõrgus maapinnast kuni 18 m. Sepa

tn 22 DP kava eelhinnangu raames peetud täpsustav konsultatsioon (linna Keskkonna- ja

Kommunaalameti esindajatelt) andis infoks, et Sepa tn 28 krundi korterelamul on parkimine

lahendatud 1. korrusel nii, et väliselt ei oleks parkimiskorrus eristatav.

9 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega ja oranži asukohatähisega) ja ümbruskonna kinnistud

(lähimad toodud tabelis 2.1). Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust).

Tallinna üldplaneering (2001) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas ehk juba ajaloolises

üldplaneeringu maakasutusplaani alusel paikneb DP kava ala tööstusettevõtte alal. Samas

lähtudes linna tihendamise põhimõttest anti võimalus paikkonnas amortiseerunud puitelamute

asendamiseks uute korterelamutega. DP kava piirkonnas korruselamute alale on juba uued

hooned kerkinud ning eelhinnangu ptk 2 sissejuhatavast osast nähtub, et ka endisi tööstusalasid

arendatakse tänapäevase elukorralduse tõttu järjest enam elamualadeks. Seega Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringuga (koostatav; algatatud 2006. a) on võetud suund tööstuse osakaalu

10 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna arendamiseks

ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku tugevdamiseks. Põhja-

Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa endistel tehasealadel, mis

muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks. Asumikeskustes tuleb

soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et võimaldada kodulähedaste

teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet.

DP kava ala on korterelamute alal (joonis 2.2), mis on määratud peamiselt terviklikeks

elamukvartaliteks. Üldjuhul on täiendava elamu- või elamu- ja ärihoonestuse rajamine

võimalik kas üksikutele tühjadele, tavapärasest oluliselt suurematele või amortiseerunud

hoonestusega kinnistutele. Alale on lubatud kavandada uusi korterelamuid (korruseid 4 – 5,

joonis 2.3), ümbruskonda teenindavaid väiksemaid kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja

büroo- ning ühiskondlikke hooneid, sh mänguväljakuid, rohealasid (sh kogukonnaaedu),

samuti parklaid, kommunaalehitisi. Korterelamualale kõrvalfunktsiooni kavandamine on

lubatud juhul kui see ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna,

tolmu, vibratsiooni, autoliikluse oluline kasv ning kuritegevuse ohu suurenemine). DP kava ala

ümbruses asuvates piirkondades on mh puudu erinevates vanustes laste mänguväljakuid.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …).

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, hoonete korruselisus (2006 - …).

Sepa tn 16 kinnistust ca 60-70 m kaugusel läände ja loodesse jääb miljööväärtuslik ala, Kopli

liinid. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) on Kopli liine kirjeldatud

järgnevalt: „Kopli liinid olid ajalooliselt osa Tallinna Kopli piirkonna Vene-Balti allasumist.

Vene-Balti laevaehitustehase töölisbarakid ehitati nn liinidele ning Sepa ja Kaevuri tänavale

11 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

paralleelselt reastatud kompaktsete rühmadena. Miljööalana on säilitatud põhiliselt alumine

(põhjapoolne) ja ülemine (lõunapoolne) kolonii. Alumisel koloniil on ette nähtud kvartalite

struktuuri säilitamine ja taastamine, üksikute täielikult või osaliselt säilinud algsete hoonete

säilitamine, rekonstrueerimine ja taastamine ning kvartali struktuuri mahuliselt ja

arhitektuurselt täpselt sobivate uute nüüdisaegse ilmega hoonete kavandamine. Ülemisel

koloniil peab uus loodav hoonestusstruktuur lähtuma osaliselt algsest struktuurist, muu hulgas

on kohustuslik säilitada tänava ehitusjoon“.

DP kava alaga seotud kinnistud ei jää rohealale. Roheala jääb ca 160 m kaugusele põhja suunas

(joonis 2.2 ja 2.4). DP kava ala kinnistutel on haljastuse protsent 30 (joonis 2.4; vähim nõutud

%). Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on

haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava

haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega

konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad

rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske. Maa-ameti

(2024) kohaselt esines DP kava alast kagus soojasaari (joonis 2.6), kus maapinna temp > 30°C.

Joonis 2.4. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …).

Joonis 2.5. Soojasaared DP kava ala lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa-amet, 2024.

12 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) ja selle KSH aruanne (OÜ Alkranel,

22.03.2022 - …, eelnõu) toob mh välja, et Paljassaare poolsaarel paikneb Tallinna linna reovee

peapumbajaam ning reoveepuhasti, kus puhastatakse Tallinna linna ja selle ümbruse reovesi.

Puhastatud vesi suunatakse 2,5 kilomeetrise merelasu kaudu Paljassaare ja Naissaare vahel

merre 26 m sügavusel. Puhasti on DP kava alast ca 1 km kaugusel kirdes. Lõhn tajutav kogu

poolsaarel ning suuremal osal poolsaarest esineb lõhna rohkem kui 15%-l aasta tundidest (OÜ

Alkranel, 2022 - …). Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi Välisõhu kvaliteedi seire raames

teostatakse Põhja–Tallinna linnaosas välisõhu kvaliteedi seiret Kopli tn 76 kinnistul (Kopli

kaubajaama lähistel), automaatjaamas (ca 2,5 km kaugusel kavandatavast tegevusest).

Seirejaama andmed iseloomustavad tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhukvaliteeti. Joonisel 2.6 on toodud saasteainete aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (sh Põhja- Tallinnas)

ning on näha, et piirväärtuste ületamisi ei esine. Saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on

aastate lõikes olnud üldiselt langustrendis või stabiilsed (nt osoon), OÜ Alkranel, 2022 - ….

Joonis 2.6. Saasteainete (õhus) aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus, 2020).

13 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta). Rattaparklad paigutada

sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgiks välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha. Seisundi eesmärk

on hea/erandi leebem eesmärk (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA,

MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine) ja saavutamise aeg hea seisund pärast 2027. Veemajanduskava

järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, kaevanduse või karjääriga

seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;

 veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (koostatav), kui ka Maa-ameti (2024) järgi. Mere ranna kasutust

kitsendavatest vöönditest ulatub osaliselt DP kava alale siiski ranna piiranguvöönd (ulatus 200

m; LKS 6. peatükk).

14 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Põhja-Tallinna linnaosa asub Harju lavamaal, mille maastikud on kujunenud Eesti

põhjapoolmiku liustikest tugevasti kulutatud ja Läänemere lainetest uhutud tasase paese alana.

Tallinna aluskord koosneb tugevasti kurrutunud ja rohkete diaklaasilõhedega kristalsetest tard-

ja moondekivimeist, mille murenenud pealispind asub pealiskorra settekivimite all umbes 130-

150 m sügavusel (Arold, 2005). Maa-ameti geoloogiarakenduse (2020) alusel paikneb Põhja-

Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ

Alkranel, 2022 - …).

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 5,5 ja 6 m vahele. DP kava paikkonnas on õhukeseks (< 1

m) pinnakatteks peenliiv (Maa-amet 2024). Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem

mitte looduslik (sh täite pinnas). Vaadeldavas piirkonnas moodustavad aluspõhja kambriumi

liivakivi ja „sinisavi“. Kvartalis asub aluspõhi 1,3-2,8 m sügavusel, keskmiselt 2 m. Pinnavee

tase oli ehitusgeoloogilise uuringu ajal (RPI Eesti Projekt, 1968) suurte erinevustega, kus

osades puuraukudes pinnavette ei avastatudki. Pinnaste savika iseloomu tõttu seal aastaringselt

vett ei sisaldu. Kõrval kinnistul on mõõdetud vee tase oli ehitusgeoloogilise uuringu ajal

(Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1988) 0,8…1,2 m sügavusel. Pinnaste savika iseloomu tõttu

seal aastaringselt vett ei sisaldu, ilmselt tegemist ülavee valgumisega puuraukudesse. Üldine

vee liikumissuund mere poole. DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa-

amet, 2024 (1:50 000 kaart)), mida oli eelneva geoloogilise andmestiku põhjal ka eeldada. Eesti

Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas

kõikuv (30 – 100 kBq/m³ ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100 kBq/m³)).

Sepa 16 kinnistul ja kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Maa-amet 2024).

Sepa tn 16 kinnistul ja kontaktvööndis ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte,

maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid ega pärandniite (Maa-amet 2024).

Sepa tn 16 kinnistust idas piirneb Silverfields OÜ (registrikood: 11009990), mis tegeleb

laevade ja paatide remondi ja hooldusega (E-krediidiinfo, 2024). Silverfields OÜ omab

kehtivat keskkonnaluba (Nr. L.ÕV/321235; Kotkas, 2024). Saasteallikateks on

metallkonstruktsioonide puhastamise ja värvimisosakondade ventilatsioonisüsteemid ja ahju

korsten. Oma ruumide soojendamiseks on kasutusel puiduküttel töötav 0,02 MW ahi. Ohtlikke

kemikaale sisaldavaid valmistisi kasutatakse toodangu viimistlemisel. Saasteallikast välisõhku

eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastasid kehtivatele normatiividele, saastetaseme

piirväärtuseid ei ületata ning ettevõtte tegevusega kaasneb väheoluline negatiivne

keskkonnamõju. Kohustus saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste

inventuuriks üks kord viie aasta jooksul.

Sepa 16 kinnistust kirdes ca 160 m kaugusel on MSI GRUPP AS, kes omab vee erikasutusluba

(nr L.VV/332503; Kotkas, 2024), sademevee juhtimiseks Paljassaare lahte

(keskkonnaregistrikood VEE3134040). Loas sätestatud seiretingimused olid määratud perioodi

2019 – 2021 (määratlemaks fooni ja vajadusel edasisi tegevusi). Sepa tn 16 kinnistust edelas

ca 200 m kaugusel on SW Energia OÜ (registrikood 11963782) katlamaja, kes omab

õhusaasteluba (L.ÕV/331463; Kotkas, 2024). Gaasikatlamaja tegevusega ei kaasne võimalikke

lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist.

Samuti ei ole gaasikatelde korrektse paigaldamise ning hooldamise korral ette näha

ülenormatiivse mürataseme tekkimist, mis võiks hoonest väljapoole kanduda. Tulenevalt

eeltoodust saab väita, et kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk

15 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. SW ENERGIA OÜ tegevuse mõju on

lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

Sepa tn 16 kinnistule on peamiseks müra allikaks selle kõrval olev tootmis ettevõtte

(Silverfields OÜ). Müra modelleerimise andmed, kohaliku omavalitsuse üldisest mürakaardist,

on toodud joonisel 2.7.

Joonis 2.7. Tööstus- ja liiklus müra päeval (vasakul) ja öösel (paremal) 2022 kaardi (kohaliku

omavalitsuse mürakaart) alusel. Alus: Maa-amet, 2024.

EELIS (13.11.2024 a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist (vaadeldud

ulatuslikumalt kui kontaktvöönd ca 200 m raadiuses) välja vääriselupaigad ning kaitsealused

loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Sepa tn 16 kinnistul ei esine väärtuslikke

kooslusi. Koplipargi kivi ja Kopli (Kase) pargi kivikülv (nähtuse liik rändrahn; EELIS koodiga

KLO4000077) jääb DP kava alast ca 260 m edela suunas. Sepa tn 16 kinnistul Sosnovski

karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaid ei ole, lähim on ca 230 m kaugusel idas

Koloonia (ID HJR660), mille pindala on 0,05 ha ja raskusaste on 4 (hääbuv) ning seisund on

tõrjutav (Maa-amet 2024).

Sepa tn 16 kinnistust ca 485 m kaugusel kirdes on Paljassaare linnuala (EELIS kood on

RAH0000095; rahvusvaheline kood on EE0010170), mille pindala on 277,9 ha. Kaitse

eesmärk (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri):

 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas

(Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e

kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris

temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus),

16 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder

(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Paljassaare linnualaga kattub Paljassaare hoiuala. Paljasaare hoiuala kohta on kinnitatud

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019). Paljassaare hoiuala ja selle lähiala

rannikualad on olulised linnustiku pesitsus- ja rändepeatuspaigad. Hoiuala (KLO2000168),

pindala on 277,9 ha (maismaa pindala on 131 ha). Kaitse eesmärk (Keskkonnaportaal, 2024):

 EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart

(Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk

soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea),

värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-

õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik

(Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).

Sepa tn 16 kinnistust ca 170 m põhjas on projekteeritav kaitseobjekt Paljassaare

looduskaitseala (id -1888153486), mille pindala on 2083,8 ha (mereosa pindala 1929,3 ha).

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on kavandatud senise hoiuala (joonis 2.8)

laiendamine. Hoiuala laiendusettepanek sai tehtud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koostamise

käigus läbi viidud Natura-hindamise käigus. Toetudes Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

KSH aruandele (OÜ Alkranel, 22.03.2022) ja Lisa 6 ornitoloog M. Kose tööle pole käesoleva

DP kaval ohtu lindude rände koridoridele ning seega rändavatele lindudele.

17 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.8. Linnaosa erinevad piirangud ja väärtused (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering,

koostamisel).

18 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Kopli asumis, Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistul. Ajalooline (2001) Tallinna

üldplaneering nägi ette tööstuse säilitamise linnaosa vastavas piirkonnas, kuid tõi ka välja

elupindade juurde loomise/uuendamise vajaduse tööstusalade ümber. Samas on Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (koostatav) võtnud vastavalt linnakeskkonna arengule uue suuna

tööstuse osakaalu vähendamiseks, mis on kooskõlas kavandatava DP kavaga. Kavandatav DP

kava lähtub koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on kavandatud ala määratud

korterelamu alaks, korruselisus 4-5, haljastuse protsent vähemalt 30. Linna esitatud

lisatingimused (kiri 15.05.2024 nr 3-2/2988 - 2) on haljastuse nõue kuni 40%, mis DP kava

kohaselt saavutatav eesmärk. DP kava alusel on kavandatud lisaks veel katusehaljastus, mis on

19 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kooskõlas Tallinna sademevee strateegiaga aastani 2030, kui ka Kliimaneutraalne Tallinn.

Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 ning Tallinna

haljastu tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks peaks haljastuse selline suurenemine

vähendama soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2.1). DP kava välialadele tuleksid ka

rekreatsioonialad, st paikkonna mängualade võrgustikku mitmekesistatakse.

DP kavas on arvestatud autode ja jalgrataste parkimistingimustega (ptk 1). Kirjeldatu on mh

vastavuses Tallinna Rattastrateegiaga 2018-2028; Tallinna keskkonnastrateegiaga aastani

2030. Viimases soositakse maa-alust parkimiskorrust. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv

ja sellest tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid hetkel ei ole teada infot, mis

välistaks jalgrataste parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse linnaosa koostatava ÜP

visioonidest/andmetest ja ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest (elamute

kerkimine/kavandamine naabruskonnas endistele tootmismaadele) ning selle senisest jätku-

suutlikkusest. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt

takistavaks teguriks, sh nende hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse

elluviimiseks on pigem head. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa koostavatava

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava

tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad

20 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Maaüksus

piirneb läänest elamumaaga; idast tootmismaaga; lõunasse jääb transpordimaa ja põhjas on

tootmis ja ärimaa (kuhu kavandatakse elamu arendust). Arvestades arendusala ümbritsevat

maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh

planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringu (koostatav). Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid.

Käesoleval hetkel on alal sihtotstarve 100% tootmismaa, veerandsajandi jooksul töötas alal

katlamaja, mille mahutitehoone asus kinnistu lõunapiirist 30 m kaugusel. Kui siin katlamaja

ekspluatatsiooni ajal tekkiski kütuselekkeid, siis see lokaliseerus õhukese (valdavalt alla 1m)

pinnakatte ja selle savika iseloomu tõttu kohapeal. Samas on DP kavale juba antud edasistes

suunistes (vt ptk 1) tingimus läbi viia ka reostusohu esinemise kaardistamine.

DP kava ala jääb üleujutusaladest (merega seotud) väljapoole. Paikonna mullastik on

tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täitepinnasega). Kuna vettpidav sinisavi lamab

21 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

maapinna lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni maapinnani.

Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav seega ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist teha ala

ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulka

ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi ümbruskonna hoonete

osas. Ehitusaegse veekõrvalduse eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla piirkonna

kanalisatsioonitorustikud, millede täpsed kasutustingimused enne ehitust määrab piirkondlik

vee-ettevõte, st lisa tingimusi eelhinnangus ei määrata. Maa-alune korrus saab ümbruskonna

liigniiskuse tõttu olla vaid veekindel (sh ventilatsioon kõrgemal kui maapind). Kõrgest

põhjavee tasemest olenemata ümbruskonna veetaset teadaolevalt pikaajaliselt (peale maa-

aluste rajatistega seotud ehitustegevust) ei alandata (st maa-aluse taristu ümbritsevat

ümbruskonda (naabruses) ei dreenita kuivaks). Vastavas linnalises keskkonnas, kus on mh

tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh

ehitus) ohtu pinnaveele ja põhjaveele või nendest sõltuvatele ökosüsteemidele. Siinkohal on

arvestatud ka ptk 1 esitatud reostusuuringu vajadust. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat

on puudutatud samuti ptk 1 ning ka ptk 3.5.2.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist

teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee

juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi

ümbruskonna hoonete osas.

 Maa-aluse korruse puhul tagada ümbruskonna liigniiskuse tõttu selle veekindlus (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

22 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Kopli asumis, Põhja-Tallinna linnaosas

oleva maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja tootmismaa

ülemineku kohal, kus on juba endiseid tootmismaasid elamumaaks ümber muudetud (vastav

transformatsioon on piirkonnas teadaolevalt pigem jätkuv). DP kava ala on sobiv

kavandatavaks (elamufunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava

ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 160 m kaugusel

linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode

kasutamise vajadust. Kuna DP kava arvestab rattaparkla vajadusega, siis käesoleva ptk lõpus

ei tooda esile viidet Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele. DP kava ala

keskelt 500 m raadiusse jääb ühiskondlike kasutusfunktsioonidega ehitisi ja ca 410 m kaugusel

Tallinna Kunstigümnaasium, < 550 m jääb ka Kopli Lasteaed. Seega toetab ümbruskonna

funktsionaalsus kavandatavat tegevust positiivselt (sh hoone juurde kavandatud mänguväljak)

ning ptk 1 esitatud uuringud ehk analüüsitavad valdkonnad (eelkõige müra/lõhn) aitavad luua

elukondlikku kinnisvara, mis ei lähe vastuollu ka naabruskonna seniste tootmistegevustega (vt

ptk 2.1 ja 2.2), mis võivad jätkuvalt toimuda nii päevasel (7.00 – 23.00) kui ka öisel ajal (23.00

– 7.00). St müra ja õhusaaste analüüside teostamised vajadusi eraldi allpool ei rõhutata (va

ehitusaegse müra osas).

Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil viiakse ptk 1 juba esitatud tingimuste

alusel läbi reostusuuring. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 1.

St vastavate teemade kohaste analüüside teostamised vajadusi eraldi allpool ei rõhutata.

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (lähimad ca 10-

20 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga (va tootmine idas), kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust

23 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone, mis kavandatavat

tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. DP kava alal puudub siinkohal

märkimisväärne puittaimestik, elukeskkonna loomisel kavandatakse vähemalt nõutud ulatuses

haljastus, mis toob piirkonda juurde puid. Mõju loodusväärtustele (kaitstavad loodusobjektid),

on kirjeldatud ptk 3.5.4.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et

tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh

rahvusvahelised linnualad, jäävad vahetult Läänemere rannavööndisse või sealtki kaugemale

(mh merele). Teadaolevalt ei ole olulisi (mh kaitstavaid) liike, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi

meetmeid, vastavas arendusalas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid (hinnataval objektil) vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

24 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 1, 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks

ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski

järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

25 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

välistatud).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tallinnas,

Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava.

DP kava eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kaheks krundiks; ühe

sihtotstarve oleks elamumaa ja teise transpordimaa. Elamumaa sihtotstarbega krundile on

kavandatud maa-aluse korrusega ning maapeal osaliselt 3-, osaliselt 5-korruseline korterelamu.

Täpsemalt vt käesoleva dokumendi ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1 ja 3.5.2 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

27 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu DP (DP046660) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (13.11.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 13.11.2024.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Ehitusgeoloogilised uurimistööd: Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali

detailplaneerimiseks Tallinnas. RPI Eesti Projekt, 1968.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a

käskkirjaga nr 1.1-4/78.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7)

 Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/), 2024.

 Kotkas (https://kotkas.envir.ee/), 2024.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH). Aruanne (eelnõu). OÜ Alkranel, 13.09.2021.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, menetlemisel (2024).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali detailplaneerimiseks Tallinnas.

Ehitusgeoloogilised uurimistööd. Värk M., Avarsoo E., Roomet E.: RPI Eesti Projekt,

1968.

 SW ENERGIA OÜ-le õhusaasteloa nr L.ÕV/331463 andmine. Korraldus.

Keskkonnaamet, 30.10.2018.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 14.11.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Vee erikasutusloa nr L.VV/332503 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 06.03.2019.

 Välisõhu saasteloa nr. L.ÕV/321235 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 03.01.2012.