Vastuskiri

Müraallikas Aadress Aasta liiklusmüra Suur-Ameerika/mootorrattad öised kiirendussõidud 2022 Liiklusmüra Rohula tn /liiklusmüra 2022 Muu Hõberebase 7 /Valdeku varjupaiga koerad hauguvad 2022 Liiklusmüra Rohu 7 /vedurid manööverdavad öösel, signaalitavad 2022 Liiklusmüra Linnu tee 67/raskeveokid 2022 Tehnoseadmete müra Väike - Patarei 5/soojuspump 2022 Muu Ilutulestik Lasnamäel lõbustusasutus 2022 Liiklusmüra Gonsiori tn /liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Paldiski mnt.-Toompuiestee ristmik 2022 Liiklusmüra Alasi 3/(liiklusmüra) 2022 Liiklusmüra Tammsaare tee pikendus/ liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Sitsi tn kvartal /liiklusmüra 2022 Muu Kakumäe, Haven Jahisadam /parkla müra - autodest muusika 2022 Liiklusmüra Liikuri tn 32 (laagna müra)/ 2022 Liiklusmüra Madala tn 26/(liiklusmüra) 2022 Liiklusmüra Tulika/Tehnika tn (raskeveokid) 2022 Liiklusmüra Rannamõisa tee/ liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Järvevana tee pikendus /liiklusmüra 2022 Äri- või kaubandustegevus Trummi 23/Trummi 23a KÜ / lumekahurid 2021 Ehitusmüra Liivalaia /Süda tn /ehitusmüra 2021 Liiklusmüra KÜ Järvevana tee 3/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Narva mnt 12 (Trammide müra)/ 2021 Liiklusmüra Paldiski mnt 167 (haabersti ristmik)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Endla tn (müra)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Haabersti lennukid/ 2021 Tehnoseadmete müra Kungla tn 41 (klaverivabrik)/ tehnoseadmete müra 2021 Liiklusmüra Pärnu mnt 479 (liiklusmüra)/ 2021 Liiklusmüra Lina 5/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Välja tn 8/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Kotkapoja/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Erika tn 4 (müra)/trammid 2021 Liiklusmüra Kose- Pirita /lennumüra, treeninglennud 2021 Tööstusmüra Ümera tn (lõhkamised Väo)/ 2021 Liiklusmüra Lehe tn 31 (lennumüra)/ 2021 Tööstusmüra Keava tn 5/ /metallikokkuostupunkti müra 2021 Liiklusmüra Linnui tee 84 (2020)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Punane 14a/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Raadiku 8b/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Ümera 28, 28a, 30/(liiklusmüra) 2020 Tööstusmüra Sinimäe (väo elektrijaam)/ 2020

Äri- või kaubandustegevus Laagna tee T12 (autopesula)/(liiklusmüra manööverdamisel) 2020 Liiklusmüra Haabersti ristmik ((liiklusmüra))/ 2020 Liiklusmüra Tallinn Väike depoo/rongimüra 2020 Liiklusmüra Leete tn 12a (rongimüra)/ 2020 Lennukimüra Lehe tn 36/ 2020 Liiklusmüra Ümera 24/ 2020 Tööstusmüra Väo asfalditehas/ 2019 Tööstusmüra Väo elektrijaam/ 2019 Tööstusmüra Utilitas Mustamäe katlamaja/ 2019 Liiklusmüra Betooni tn 9/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Linnutee lennumüra/ 2019 Liiklusmüra Sõpruse pst 263/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Pärnu mnt 126/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Püü tn 6 (lennukid)/ 2019 Liiklusmüra Viljandi mnt 4/ 2019 Muu LEHEPUHURID/ 2019 Muu ILUULESTIK/ 2019

220639 LISA 2

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud kaebused aastatel 2017-2022

Tööstusmüra Kopli 103_Kaluri 15/sadama müra blrt) 2019 Liiklusmüra Nõlva tn 13/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Netaman/(liiklusmüra) 2019 Ehitusmüra Kristiine katlamaja remont/ 2018 Liiklusmüra E. Vilde tee 212b/(liiklusmüra) 2018 Ehitusmüra Poordi tn 3 (ehitusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Katleri tn 17/(liiklusmüra) 2018 Muu Wismari tn (lehepuhurid)/ 2018 Liiklusmüra Sõpruse pst 31 (lennu müra)/ 2018 Liiklusmüra Luite tn 14a (Lennumüra)/ 2018 Liiklusmüra Matka tee 37 (liiklusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Kopli_Sitsi tn rist/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Vanakuu tn 7 (rannamõisa tee liiklus)/ 2018 Liiklusmüra Piibelehe tn 3/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Rannamõisa tee (liiklusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Järve asum (liiklusmüra)/ 2018 Muu Sõstra tn (trimmeri müra)/ 2018 Liiklusmüra Peterburi tee 11/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Ümera tn 28 (väo karjäär)/ 2018 Liikusmüra Retke tee 22 (lennumüra)/ 2018 Liiklusmüra Gaasi tn 7/(liiklusmüra) 2018 Ehitusmüra Liivalaia tn 3/ ehitusmüra 2018 Tööstusmüra Kärberi 36 (lõhkamised)/ 2018 Ehituse müra Rehe tn 1 (ehituse müra)/ 2018 Liiklusmüra Sadama tn 4/(liiklusmüra) 2018 Liikusmüra Mustamäe tee 29/liiklusmüra 2018 Liiklusmüra Liikuri tn 46/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Kunderi 38/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Kolde pst 76/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Luise tn 36/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Kaluri tn 3 (Bekkeri sadam)/ 2018 Tööstusmüra Kopliranna tn 24 (Bekkeri sadam)/ 2018 Liiklusmüra Paljassasre tn 1/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Valukoja tn 16/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Mahtra tn(Väo müra)/ 2017 Liiklusmüra Viljandi mnt liiklusmüra (Kõnnu tn 1a)/ 2017 Tööstusmüra Kärberi (väo müra)/ 2017 Liiklusmüra Pärnu mnt 418/(liiklusmüra) 2017 Liiklusmüra Priisle tee 30_32/liiklus 2017 Liiklusmüra Karsti 1/(liiklusmüra) 2017 Liiiklusmüra Liikuri tn 28/liiklus 2017 Liiiklusmüra Paepargi tn 37/liiklus 2017 Liiklusmüra Varsaallika tn 1a (Pirita-Kose liiklusmüra)/ 2017 Liiklusmüra Nõmme Kivimäe raudtee müra/ 2017 Muu Helikopter/ 2017 Muu Kotzebue tn 1 (lammutus)/ 2017 Tööstusmüra Sinimäe (elektrijaam)/ 2017 Liiklusmüra Pallasti tn 39/liiklus 2017 Tööstusmüra Mahtra tn 48 (karjäär)/ 2017 Vibratsioon Pärnu mnt 125 (Trammide vibra)/ 2017 Liiklusmüra Viljandi mnt Raudalu (liiklusmüra)/ 2017 Liiklusmüra Uuslinna 3/ 2017 Liiklusmüra Suur-Ameerika tn 1/ 2017 Muu Sinimäe tee 3 ( parkla)/ 2017 Liiklusmüra Mardi tn/liiklus 2017 Tehnoseadmed Jõe tn 5 (tehno müra)/ 2017 Liiklusmüra Puuvilla 8/liiklus 2017 Muu Magasini tn 20 (Saarmas)/ 2017 Muu Lembitu tn 8 (lehepuhur)/ 2017 Muu Ädala tn (Politsei koerte haukumine)/ 2017 Tööstusmüra Raadiku tn 8_1 (lõhkamised)/ 2017

LISA 3

LIIKLUSPIIRANGUGA TÄNAVATE NIMISTU

Kiirusepiirang 30 km/h on kehtestatud järgmistel Tallinna tänavatel:

Kivimurru, Tuulemäe, Sikupilli, Katusepapi, Lasnamäe, Majaka põik, Tuha, Killustiku, Metalli,

Lahepea, Soodi, Sõudebaasi, Sõjakooli, Rivi, Tuisu, Madara, Tulika põik, Tulbi, Kassi,

Mäealuse, Teaduspargi, Kivinuka, Heli, Laulupeo, Kunderi põik, Jakobsoni, Lastekodu, Jakobi,

Gildi, Püssirohu, Mõigu, Korgi, Juhtme, Vati, Lambi, Tuukri põik, Karu, Aedvilja, Nafta, Bensiini,

Filmi, Värava, Näituse, Võidu, Kagu, Karusmarja, Sinilille, Nelgi, Astri, Aate, Pihlaka, Mahla,

Mulla, Härjapea, Roo, Preesi, Aarde, Vaniku, Õle, Heina, Nabra, Pebre, Timuti, Kõrre, Taime,

Orase, Nisu, Rukki ja Luste.

Kiirusepiirang 40 km/h on kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval:

Toompuiestee, Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala

pst, Mere pst, Narva mnt ja A. Laikmaa tänav.

220639 - Lisa 4 1(8)

Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele

220639 - Lisa 4 2(8)

220639 - Lisa 4 3(8)

220639 - Lisa 4 4(8)

Lp Ain Valdmann Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected]

Teie: 06.06.2022 nr 10-14/1461 - 2

Meie: 15.07.2022 nr 18-7/839-1

Tallinna müra vähendamise tegevuskava ajakohastamine

Lugupeetud härra Valdmann

Müra vähendamise ning atmosfääriõhu kvaliteedi parandamise eesmärgil oleme teostanud mitmeid investeeringuid ja tegevusi, mida oleme kavandanud müra vähendamise tegevuskavas perioodil 2019-2023 strateegilise mürakardi koostamiseks. Peamised müra vähendamise tegevused on alljärgnevad:

· Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad viiel kail (nr 3,5,7,12 ja 13) Vanasadamas kai ääres seistes kaldaelektriga ühendamise võimalust. Sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades seisata laevamootorid ning seeläbi vähendada müra, õhku paisatavaid heitgaase ja tahkeid osakesi, mis aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada vibratsiooni ning müra nii sadamas kui ka linnaruumis. Arvestuslikult väheneb ühe kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heidete maht ligikaudu 100 tonni kuus. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III raames, investeeringu kogumaht oli 3,5 mln eurot.

· 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama automaatsed sildumisseadmed kolmel enimkasutataval kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku hoida sildumisele kuluvat aega, muuta sildumine ohutumaks ning säästa keskkonda. Automaatsildumisseadmete paigaldamise eesmärk on samuti laevade poolt müra, vibratsiooni, õhusaaste vähendamine sadamas manööverdamis- ja sildumisaja lühendamise kaudu. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III raames, investeeringu kogumaksumus oli üle 8 mln euro.

· Anname keskkonnasõbralikumatele laevadele sadamatasude soodustust ESI indeksi (Environmental Ship Index)1 alusel. 2021. aastal andsime ESI indeksi alusel soodustust kokku 1155 laevakülastuse eest, mis moodustab 16% (2020: 18%) kogu laevakülastuste arvust. Selle meetmega on samuti võimalik vähendada mürasaastet Vanasadamas. Viimastel aastatel on Vanasadamast tulenev müra vähenenud eelkõige uute (sh

1 ESI põhineb laeva lämmastikuühendite (NOx), väävliühendite (SOx), tahkete osakeste (PM) ja CO2 heitkoguste arvestamisel ning võtab arvesse ka laeva ühendamist kaldaelektriga ja selle kasutamist sadamas. https://www.environmentalshipindex.org/Public/Home

220639 - Lisa 4 5(8)

keskkonnasäästlikul LNG kütusel sõitev laev) liinilaevade kasutuselevõtuga Tallinn – Helsingi liinil. Uute laevade müratasemed on vanadest oluliselt väiksemad.

· Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks, ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid ja muid sõidukeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse.

· Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale juhtimine), mis on rakendatud Vanasadamas, lihtsustab ja kiirendab veokite ja autoga reisijate sadamaalal liiklemist ja reisile registreerumist, misläbi väheneb autoliiklusest tuleneva müra, samuti õhku paisatavad heitekogused sadamaalal. Samuti oleme Targa Sadama abil taganud, et mürarikkad raskeveokid enam ei ole sadamas ootealal, puuduvad ööbimised ning need suunatakse otse laevale.

Lisaks oleme koostanud täiendavaid mürakaarte Vanasadama lõunaosa detailplaneeringu ja A-terminali ja kruiisiala detailplaneeringu KSH raames, mis annab olulist informatsiooni uute kinnisvaraprojektide kavandamisel ning lähteandmeid uue keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ellen Kaasik Kvaliteedi -ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja

o Koopia: Lembi Tiks, [email protected]

Ellen Kaasik 631 8104 [email protected]

220639 - Lisa 4 6(8)

220639 - Lisa 4 7(8)

220639 - Lisa 4 8(8)

220639 - Lisa 5 1(4)

Asutuste vastused järelpärimisele

220639 - Lisa 5 2(4)

220639 - Lisa 5 3(4)

220639 - Lisa 5 4(4)

LISA 6

METOODIKA JA MAASTIKUMUDEL

Autoliikluse müratasemete arvutused viidi läbi arvutiprogrammi Datakustik GmbH Cadna/A 2022

abil, mis vastab direktiivis 2002/49/EÜ toodud strateegilise mürakaartide koostamise nõuetele ja

võimaldab teha arvutis strateegilise mürakaardile ettenähtud mahus. Mürakaartide koostamisel

kasutatakse CNOSSOS-EU meetodit.

CadnaA on juhtiv tarkvara keskkonnamüra arvutamisel, esitlusel, hindamisel ja prognoosimisel.

Programmi on rakendatud rohkem kui 30 erinevat standardit ja juhist. 3D visualiseerimine,

erinevad valikud objektide käsitlemisel.

Kaardistamise jaoks vajalik kõrgusinfo kolmedimensiooniliste joontena saadi Maa-ameti

veebikeskkonnast. Andmestik sisaldas maapinna kõrgusjooni, hoonete kõrgusinformatsiooni,

teede, tänavate, veekogude, katastripiiride asukohti. Maastikumudeli loomisel kasutati

kõrgusinfona täisarvulisi kõrgusjooni.

ARVUTUSTE PARAMEETRID

Müra leviku hindamisel arvutusparameetrite valikul lähtuti CNOSSOS-EU juhendis antud

soovitustest.

Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised:

• temperatuur 10°, suhteline niiskus 70%;

• naastrehvide kasutus 3 kuud ning osakaal 70%;

• teekatte tüübile CNS_05;

• sõidukite joonmüraallikas on sisestatud teepinnast 0,05m kõrgusele;

• arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 3x3 m;

• müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel;

• müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa;

• maksimaalne viga 0,1 dB;

• hoonestatud piirkondades 2 peegeldust;

• hoonete helineelde koefitsiendiks määrati 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga

fassaadile;

• kiirenduste ja pidurdustega ei arvestata.

Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt:

➢ kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0,

➢ väljaspool tiheasustusala asuvad alad määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga

1,

➢ tiheasustusega õuealad pindadeks koefitsiendiga 0,7.

TULEMUSED

Joonistel 1-18 on näidatud müra leviku ulatus modelleeritavates kohtades olemasolevas olukorras

ning peale võimalike leevendusmeetmete raskendamist, et hinnata müratasemete muutust

väliskeskkonnas.

2

MODELLEERITUD KOHAD:

1. Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni Toompuiesteeni

Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h

Joonis 1. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld

Joonis 2. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln

3

Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 3. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld

Joonis 4. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln

4

Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 5. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev

Ld

Joonis 6. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö

Ln

5

Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali tänavani

Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h

Joonis 7. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld

Joonis 8. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln

6

Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 9. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld

Joonis 10. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln

7

Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 11. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev

Ld

Joonis 12. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö

Ln

8

Luise tn teelkõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani

Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h

Joonis 13. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld

Joonis 14. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln

9

Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 15. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld

Joonis 16. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln

10

Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 17. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine,

päev Ld

Joonis 18. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine,

öö Ln

Müratsoonid

Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava

JH A4 SUURUSKOOSTAJA

Akukon Eesti OÜ

01.11.2022 KUUPÄEV

Akukon 220639

- Alad, kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB

Lisa 7-A

- Rohealad

Rohealad

Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava

JH A4 SUURUSKOOSTAJA

Akukon Eesti OÜ

01.11.2022 KUUPÄEV

Akukon 220639 Lisa 7-B

- Rohealad

Vaiksed alad

Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava

JH A4 SUURUSKOOSTAJA

Akukon Eesti OÜ

01.11.2022 KUUPÄEV

Akukon 220639

, kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB

Lisa 7-C

LISA 8.1.

Tallinna müra vähendamise tegevuskava avalik arutelu

MEMO

Toimumisaeg ja koht: 16.12.2024 MS Teamsi vahendusel.

Osalejaid kokku: 47

Osalejate nimekiri

Meelis Uustal (Keskkonnahoiu osakonna juhataja)

Esme Kassak (Keskkonnahoiu osakond)

Kai Künnis-Beres (Keskkonnahoiu osakond)

Mihhail Jevdokimov (Kaasamise osakonna juhataja)

Kristiina-Sandra Saumann (Kaasamise osakond)

Aare

Aare Vabamägi

Andreas Aljas

Anete Kõlli

Ann Kristiin Entson

AS

Dmitri

e.p

Eteri Eha | Kajaja

Fred Püss

G

Greete Palgi

heli

Heli Aun

Ilona Kaldvee

J S

Jaanus Saarepera

Janek Jõgisaar

Jason Platais

Jegor Rogov

Karin Lumiste

karl

Katrin Heele Anderson

Katrin Orgusaar

Kristi Olt

Liina Marrak

Liina-Kai Raivet

liis

Liivi Mäekallas

Linnaelanik

Mariliis Niinemägi

Maris Vohta

Marko Ründva | Kajaja

Meelis Uustal

Meree Punab | Ellex

Mihkel Tibar

Nikolai Dorovatovski

Piret

Piret Üts

Pärtel-Peeter Pere

Reet Pruul

Silver Hage

T.Valing

tom

Triin Sepp

Veiko Lukmann

Villu Lükk

Tegevuskava tutvustus

Arutelu algas sissejuhatavate tervitussõnadega, misjärel Meelis Uustal tutvustas ürituse

ülesehitust ning tegevuskava põhieesmärke ja meetmeid.

Teemasid arutame müra liigi järgi. Tagasiside on teretulnud ning väga oluline.

Pärtel-Peeter Pere tänab tegevuskava avalikustamise eest ning soovib osalejatele jõudu

tööle. Tallinna linn võtab müra vähendamist tõsiselt, kuna see põhjustab inimestele tõsist

kahju. Tegevuskava saab kõigi tagasisidestajate abiga konkreetsem ja täpsem.

Tegevuskava tutvustus algab selgitustega selle kohta, mis on müra, miks seda

tegevuskava koostatakse ning millist eesmärki see tegevuskava täidab.

Müra allikad: auto- ja trammiliiklus; raudteeliiklus; lennuliiklus; tööstus.

Strateegilist mürakaarti uuendatakse iga viie aasta tagant ning seda koostavad Eestis

Tallinn, Tartu ja Transpordiamet. Hinnatakse ööpäevast müra, päevast müra, õhtumüra ja

öömüra. Kehtiv mürakaart on valminud aastal 2022 ja see tugineb COVIDi-eelsetel

andmetel.

Keskkonnamüra tegevuskava eesmärk on keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine,

elukeskkonna mürataseme vähendamine ja vaiksetes piirkondades mürataseme

suurenemise vältimine. Põhineb strateegilisel mürakaardil.

Selles tegevuskavas on olmemürast ja meelelahutuse mürast vähe juttu, kuid siiski oleme

selle ära markeerinud ning neid käsitletakse põhjalikult juba Tallinna keskkonnahoiu

arengukavas.

Eesti on kõige kõrgem õigusakt keskkonnamüra käsitlemiseks atmosfääri ja õhukaitse

seadus, mille alusel on sätestatud ka erinevad määrused, mis põhjalikumalt käsitlevad

seda, kuidas välisõhu mürakaarti koostada või kuidas toimub müratasemete mõõtmised ja

hindamised ning millised on nõuded broneeringutele. On ka teisi määruseid, mida samuti

kasutatakse müra olukorra hindamisel ja parandamisel.

Tallinn 2035 arengustrateegias tegeleb mürateemadega keskkonnahoiu valdkond, kus on

selleks ka eraldi tegevusprogramm. Kahtlemata mõjutavad linnas müraolukorda ka teised

strateegilised tegevusvaldkonnad. Täpsemalt on võimalik tutvuda veebilehel:

strateegia.tallinn.ee.

Strateegilise mürakaardistamise tulemused näitavad, et kõige olulisem müraallikas on

liiklus. Suurima liiklussagedusega tänavad Tallinnas on Järvevana tee, Pärnu maantee,

Endla tänav, A.H. Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee. Nende tänavate äärtes

on paljud inimesed mõjutatud ülenormatiivsest mürast. Lisaks on Tallinnas kohati ka

tööstusmüra probleem, kuid see on lokaalne – peamiselt sadamad ja karjäärid.

Müratsoonide pindalaline ulatus, kus päeva-õhtu-öö müratase ulatab 55dB on Tallinnas

kokku 30,1 km2. Tallinna müratsoonides elab ligi pool linna elanikkonnast.

Vaiksed alad on müra valdkonna spetsiifiline termin ning nendeks nimetatakse alasid, kus

on minimaalselt soovimatuid või inimtegevuse tekkel tekkivaid helisid. Mitte kõik

rohealad ja mänguväljakud ei ole vaiksed alad. Vaiksed alad on kokkuleppelised, mis

tuleks tegevuskava raames kokku leppida, et milliste aladega tuleb aeva näha, millised

tuleb jätta vaikseks ja milliste alade puhul on vaja erinevaid meetmeid selleks ka

rakendada. Tingimus on, et vaiksel alal ei tohi keskkonnamüra tase ületada 55 dB.

Meetmed, mida vaikuse säilimiseks tuleks rakendada on näiteks olemasolevate vaiksete

alade säilitamine, rekonstrueerimine, uute rohealade rajamine, vaiksetele aladele

ligipääsetavuse tagamine, vaikse liikuvuse soodustamine, liiklussageduse ja piirkiiruse

vähendamine jne.

Mis puudutab liiklusmüra allikaid, siis selleks, et vähendada allikatest lähtuvat müra, on

meetmed, mida eelnevalt modelleeritakse ja tehakse uuringuid kuna linn on mitmekesine

ja eriilmeline ja mõnes linnaruumi osas toimuvad ühed ja teises teised meetmed. Valikus

on nt piirkiiruse vähendamine ja sellest kinnipidamine, liikluse rahustamine erinevate

liikluskorraldusluike meetmetega, vaikne teekate, liikluse sujuvuse parandamine,

raskeveokite teekondade muutmine ja parandamine, rööbasteede uuendamine ja tehniline

korrashoid jne.

Müratundlike hoonete kaitsmiseks on vaja võtta kasutusele meetmeid, mis takistaksid

välismüra jõudmist siseruumidesse. Suur roll on akendel ja nende mürapidavusel, samuti

ka välisseinte heliisolatsioon.

Tööstusmüra vähendamiseks saavad olla meetmed väga spetsiifilised ning sõltuvad

sellest, milline ettevõte ja milline masin/hoone/vm müra tekitaja on varjestatud või

summutatud. Näiteks helisummutid, müratõkked, müra peegeldamine, müratekitaja

ümberpaigutamine, jne.

Tallinnas on viimase viie aasta jooksul müra vähendamiseks rakendatud meetmeid nagu

nt planeeringute ja projektide menetlemisel mürakaitse jälgimine, ehituslubade ja

kasutuslubade väljastamisel jälgitakse müra piirväärtuseid (nt. õhksoojuspump,

generaator, ventilatsiooniseade, jmt). Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise

menetluste käigus arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid ning

jälgitakse nende meetmete vastavust. Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade

esitamisel jälgitakse keskkonnamüra piirväärtuste arvestamist.

Langetatud on piirkiiruseid, rajatud on arvukalt teekünniseid, autoliiklust on piiratud

Vanalinnas ning jätkub autovabade tsoonide laiendamine. Koostöös ümberkaudsete

omavalitsustega arendatakse ühistranspordivõrgustikku. On rajatud mitmeid

müratõkkeid, Eesti Raudtee on välja vahetanud suure osa raudtee pealisehitusest, on

seatud piirangud öistele lendudele ning jätkati aktiivselt sadamate ja tootmismaade

ümberplaneerimist elamualadeks ja paralleelselt korrigeeritakse ka liiklusskeeme ning

kavandatakse täiendavalt ühistranspordi liinide ja rattateede taristut.

Tänavate rekonstrueerimisel on projekteeritud juurde ühistranspordi- ja kergliiklusradu.

On muudetud liikluskorraldust, rajatud uusi rattateid ja rataste hoiukohti. Ka

toetusprogramm “Fassaadid korda” on aidanud muuta maju sooja- ja mürakindlamaks.

Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-2029 meetmed jagunevad

valdavalt uuringuteks ning kavadeks ja investeeringuteks. Ülelinnalised meetmed pole

otstarbekad, sest linnaruumi heterogeensus näitab, et erinevates linna osades toimuvad

lahendused erinevalt. Igale suuremale valukohale on vaja spetsiifilisi lahendusi ja suur

roll on eelnevatel müra modelleerimistel ning eel- ja järeluuringutel. Objektide

prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös vastutavate linnaametitega ning

annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse.

Tutvustatakse müra vähendamise meetmeid ja meetmete rakendamist.

Müra on mitteintuitiivne valdkond ja seepärast tuleb usaldada mudeleid ja uuringuid, et

saada toimivad lahendused. Müratundlike hoonete jaoks oleks vaja kaardistada seisukord,

et välja selgitada, kas mingis piirkonnas on vaja linna abi ja toetust või muud meedet, mis

aitaks kiirendada piirkonnas müratundlike hoonete kaitsemeetmete rakendamist.

Järgneva viie aastaga jätkub planeerimise ja maakasutuse valdkonnas müra kontroll, see

tähendab, et jälgitakse, et piirnormidest ja sihttasemest peetakse kinni. Lisaks ootab ees

ka üldplaneeringutest lähtuv mürakaardi uuendamine ja ajakohastamine.

Kuna investeeringuid on palju, siis prioriteedide kava on oluline.

Müra vähendamise tegevuskavas on ära markeeritud ka muud mürahäiringud ja nende

vähendamine, kuigi direktiiv seda tegelikult ette ei näe. Viimase nädala jooksul

tagasisidest on näha, et olmemüra, ehitusmüra, muud tehnoseadmed, lehepuhurid,

muruniidukid, mootorratturid, kõik häirib suurt hulka inimesi ja kuigi nende lahendamine

ei ole lihtne ja need on enamasti lahendamata, sest need on õigusaktides ebapiisavalt

reguleeritud, siis sellegipoolest õigusaktid on inimese teha ja kindlasti tuleb hakata neid

lahendusi aktiivsemalt otsima.

Tutvustatakse investeeringute tabelit, kus on näha, millised objektid lähevad järgmise viie

aasta jooksul tööse.

Arutelu

Autoliiklus

Küsitakse: Hiljaaegu oli teemaks Paldiski maantee lõigu renoveerimine, Hipodroomi ja

Südalinna vahelisel lõigul seoses arendusega. Silma torkas, et lõigu linna suund on jäetud

tähelepanu alt välja. Oleks hea võimalus sellel lõigul viia sõidutee elumajadest

olulisemalt kaugemale kahe suuna vahelise roheriba arvelt. See võimaldaks viia ka suur

müraallikas elumajadest kaugemale, samal ajal jääks ruumi ka jalakäijatele, ratturitele ja

isegi parkimiskohtadele. Kui säilitada sõidutee ääres ka parkimiskohad, siis sõidutee ise

oleks elumajadest kaugemal. Ka majade ette oleks võimalik rajada siis uus roheriba koos

haljastuse ja puudega. Kuna see läheb järgmisel aastal töösse, siis peaks linn sellele

mõtlema.

M. Uustal: Soovitame teile ja ka teistele, et kui on ettepanekuid, et kuidas müra olukorda

ühes või teises tallinna lõigus parandada, siis palun pange see kirja ka meie kodulehekülje

tagasisidevormi, siis see jõuab ka müra tegevuskavasse. Oskan ala kohta öelda, et seal on

haljasriba, kus on ka veel säilinud puid, ilmselt selle arvelt neid sõiduradasid ei ole

võimalik majadest eemale projekteerida. Sama Paldiski mnt lõik (Mustamäe, Endla,

Paldiski ristist kuni raudtee viaduktini) on üks lõikudest, mis on praegu modelleerimisel:

millised meetmed võiksid sellel lõigul toimida. Oleme aru saanud, et see on üks

probleemseid kohti ja üritame ka aru saada, kas on häid lahendusi või pool-häid

lahendusi.

Küsitakse: Mis selle müra tegevuskavaga on teisiti kui eelmisega. Eelmise puhul juhtisin

tähelepanu, et Pronksi tänaval ei võeta müra arvesse ja tehti ikka lahendus selline, nagu ta

tuli ja kõikjal mujal samamoodi. Mis on seekord oodata teistsugust tulemust? Ütlesite, et

võiks katsetada, et kas on tehnoloogilisi uuendusi, aga kas on põhimõttelisi muutuseid, et

hakataksegi jälgima? Teiseks, kas on uuritud, kas lamavad politseinikud omavad reaalset

efekti. Kogemus näitab, et võib olla vastupidi.

M. Uustal: Mis puudutab künniseid, mis teie hinnangul ei toimi, siis andke meile teada.

Ei saa välistada, et mõnede künniste asukoht on valitud valesti nii liikluskorralduslike

eesmärkide kui ka müra vähendamise eesmärkide osas. Kindlasti tahaksime olla sellistest

kohtadest teadlik. Hetkel tõesti ei ole künnised nii väga paigaldatud selleks, et oleks

vähem müra, vaid pigem on esikohal olnud prioriteet ohutus konkreetses piirkonnas.

Tahaksime kindlasti paremini mõista ka seda, kuidas need künnised mõjutavad mürataset.

Info, et kusagil tekitavad juurde, on väga väärtuslik. Esimesele küsimusele vastan, et viie

aastaga on muutunud palju. Tallinnas on liikuvuspilt ja liikluspilt muutunud, on täielikult

muutunud erinevatel tasanditel arusaam kvaliteetsest ja tervislikust linnaruumis ja julgen

öelda, et kui varasemalt on olnud müra tegevuskava fookus selleks, et EL ei pahandaks

meiega, siis nüüd on ootused linnadele väga suured, et me tegeleksime teemaga, inimeste

teadlikkus on paranenud kuni poliitikuteni välja. Olen lootusrikas.

Küsitakse: Terviseamet on justkui järelvalveorgan, kes peaks elanikku kaitsma, kuid

mina pole saanud vastust, kus astutakse minu poolele ja lisaks tuli välja paar kuud tagasi

autoliikluse mugavamaks muutmiseks lükati teetööd ööseks ja see ei luba magada. Kas

sellised asjad muutuvad?

M. Uustal: Mis puudutab öötööde teostamist, siis oleme hakanud erinevate linnaüksuste

vahel arutama, kuidas seda paremini reguleerida, et millised on absoluutselt vältimatud

teetööd (nt oluline tehnovõrgu objekt lõhkenud või katki läinud), aga pannagi paika

selline valgusfoor või prioriteetsus, et millised on ja millised mitte. Need kõnelused on

alanud, hetkel veel tulemusi raporteerida ei saa, aga oleme teemast teadlikud ja püüame

seda kuidagi lahendama hakata. Terviseamet on tõesti järelevalveorgan, kuid oleme

tuvastanud, et on teatud teemasid, mis kahjuks on halvasti reguleeritud ehk teisisõnu,

mille lahendamiseks puudub Terviseametil ja ka omavalitsusel õiguslik alus. Selliste

olukordade kaardistamine on asi, millega meil tuleb ühiselt tegelema hakata, sest ka ise

olen märganud, et omavahelist põrgatamist on liiga palju ja lahenduseks oleks mõningate

õigusaktide täpsustamine või täiendamine.

Küsitakse: Kitsekülast Juurdeveo tänavalt pöördun. Meil ristuva Kauba tänava alguses on

metalli kokkuost ja Juurdeveo tänavat ja siin asetsevat kurvi läbivad metalliautod ja neid

on rohkelt. On ka mõned kiirustõkked, mis tekitavad suurt müra. Autod võtavad vaevu

kurvi välja ja keset elurajooni olev metalli kokkuost ei sobi kokku. Pluss on peal ka

lennukoridor. Mürakaardilt vaatad, et pole viga, aga igapäevaselt elades on üksjagu

muresid, isegi trammid ja rongid ei mõju nii palju kui need teemad.

M. Uustal: Meenub, et aastaid tagasi on endised kolleegid selle piirkonna ja metalli

kokkuostu teemat arutanud ja võib-olla on ka tellitud sinna mürauuringuid, aga jään

vastuse võlgu. Seal on varasemalt olnud kaebusi, aga soovitan Teil palun kirjutada otse

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile või andke teada tagasiside vormi kaudu.

Palun kirjeldage seda uuesti ja otsime need vanad uuringud ka üles, kui need ikkagi

tehtud on.

R. Pruul (Kliimaministeerium) kommenteerib: Seal on Terviseamet käinud ja tuvastanud,

et on ülenormatiivne müra ning on pannud peale keelu kõrval olevale platsile, kuhu

tahetakse teha arendust, kuna metallikokkuost ületab normi, aga nendele ei tehta

ettekirjutusi. See on üks halb näide koostööst Terviseametiga. Teema vajab ülesvõtmist ja

aitäh Meelis, et vead edasi.

Küsitakse: Tähelepanekud sellised, et kui vaadata meie trammiparki, mis liigub (nelja

tüüpi trammid) ning kõige suuremat müra teeb CAF tramm. Millegi pärast ei ole

summutatud muundureid, mis teevad kõrge sagedusega müra. Trammiseadmete

mürasummutid võiks olla järgmine teema tegevuskava. Oleks ilmselt ka tehniliselt

lahendatav.

Olen veendunud, et kõrgemate liikluspiirangute tõkistega, kui enne maha pidurdad, siis

tekitab ka tegelikult heitmeid see pidurdamine ja kiirendamine. Võiks ka seda vaadata,

kuidas ja kus tekivad heitmed.

Nägin, et mitmetel inimestel on mure, et kuidas ohjeldada pahatahtlikke kihutajaid. Kas

Terviseametil, MUPOl või politseil on vahendeid, et see fikseerida või tuleks see luubi

alla võtta.

M. Uustal: Tuleb luubi alla võtta pahatahtlikud kiirendajad. Üksikute inimeste negatiivne

mõju on suur, praegu peaks politsei sellega tegelema, aga puuduvad vastavad

mõõteseadmed ja nende ostmine ei ole ilmselt mõistlik investeering ja need müra

tekitamise viisid on aina lihtsamad, politsei puudub tihtipeale ka alus neid

tehnoülevaatusele saata. Selge on see, et see on üks kõige rohkem närvidele käivam müra

liik, mis tuleb juba ka praegusest tagasisidest välja ning see ei tohiks olla aktsepteeritav.

Teema on vaja mitmepoolselt arutlusele võtta, kas kuskil on vaja mingeid õigusakte

modifitseerida või on muud meetodid. Hetkel head lahendust keegi leidnud veel ei ole.

R. Pruul (Kliimaministeerium) ütleb, et see on korrakaitse seaduse teema. Politseil on

subjektiivse hindamise võimalus ja kui leitakse, et on häiriv müra, on õigus karistada. See

on lihtsalt ala, millega ei taheta tegeleda. Soovitatakse helistada politseile, kui nähakse.

Küsitakse: Kas saaks lisada nõude lisada sõiduteede äärde haljastust. Näiteks Liivalaia

projektile oli sisse kirjutatud, et jälgida botaanikaaia uuringut, mis väitis, et ei saa

istutada, kuna ei jää ellu. Aga igasugused oksad ja puud ju mahendavad helisid, Kesklinn

on puudevaene ja mujal Euroopas tavaliselt mõlemalt poolt tänavad haljastatud.

M. Uustal: Mis puudutab haljastuse ja puude kasutamist müra kaitseks, siis kahjuks selle

mõju on küllaltki marginaalne. Uuringud näitavad, et 1 dB jagu müra vähendamiseks

peaks haljastusriba olema väga laia ja tiheda puude ja põõsastikuga. Tegelikult haljastusel

on mõju müra mõttes küll, aga nimelt, kui haljastus blokeerib vaate müra objektile, siis

uuringud näitavad, et inimesed panevad müra vähem tähele ja müra häirivus väheneb.

Seda kasutatakse linna parkides ja metsades, mõnel pool Skandinaavias näiteks, kui on

tiheda liiklusega tänava ääres park või linnamets, siis pargi serv istutatakse tihedalt puid-

põõsaid täis, et pargis olev inimene ei näeks autosid ja parandab pargi rekreatiivset

võimet inimesele ja positiivseid tervisemõjusid. Kahjuks lihtsalt puude-põõsaste lisamine

müra mõttes suurt positiivset mõju ei oma.

K. Künnis-Beres vastab, et puude puhul vaatame kliimatsooni. Puude istutamisel on

probleem, et meil on talv, teede soolamine ja see ei mõju puudele hästi ning piirab ka

puude istutamist. Suure soolakoormusega kohas suudavad suureks kasvada vaid üksikud

puud ja põõsad, paraku on kurdleheline kibuvits selline, mis saab hakkama, aga tegemist

on võõrliigiga.

Küsimus: Kas jätame siis probleemi alles ja jätame soolad ja kiirused alles, selle asemel

et luua hea keskkond?

M. Uustal: Haljastust saab rajada sinna, kus on ruumi ja pole tehnovõrkude

kaitsevööndeid ning kui sellisel tänaval toimub rekonstrueerimine, siis tänasel päeval

sinna ka haljastust juurde lisatakse.

Küsitakse: Pere tegi sissejuhatuse ja ütles täpselt, et 131 inimest on surnud

ishmeemiatõve kätte müra tõttu. Pole ju tõsiseltvõetav väide, aga minu küsimus on see, et

kuna on tegeletud autojuhtide kiusamise ja kunstlike ummikute tekitamisega. Kas müra

tegevuskava on mõeldud, kuidas tekitada magistraaltänavatel liikumistakistusi? Kas võib

öelda, et see ei ole selleks.

Vastab: kindlasti ei ole tegevuskava loodud selleks, et kunstlikke takistusi tekitada

magistraaltänavatel. See kava on selleks, et magistraaltänavate ääres elavad inimesed

saaksid natukene tervislikumas keskkonnas viibida ja otsida neid lahendusi. Kui neid

lahendusi ei ole, siis ei ole, aga kindlasti tuleb neid uurida ja otsida.

Raudteeliiklus

Küsimusi ei ole.

M. Uustal: Markeerin ära, et ka kahel raudtee lõigul on praegu käimas müra

modelleerimised, et selgitada välja, kas piirkiirust muutes on võimalik vähendada neid

müra mõjusid.

Lennuliiklus

Mainin, et kui on mistahes müra teemal ettepanekuid ja vastuväiteid ja häid mõtteid, siis

pange kindlasti kirja müra lehele ankeeti – need on väga oodatud. Pärastlõuna seisuga oli

juba pea poolsada inimest seda võimalust kasutanud. Aega on kuni nädala lõpuni.

Küsimusi lennuliikluse teemal ei ole.

Tööstusmüra

Küsitakse: Trummi tänaval asuva Nõmme spordikeskuse juures asub lumetootmine ja

igal talvel peame seda tööstusmüra kannatama. See kestab mitu nädalat ja kui aastaid

varem tootmine lõpetati öösel, siis praegusel juhul käib lume tootmine ka öösel mitme

kahuriga. Meie kaks kortermaja asuvad 120 meetri kaugusel lumekahuritest, siis tekitab

Glehni lossi juures olev kallak helilaine peegeldumise ehk see täisheli peegeldub meie

maja poole. Olen aastast 2021 sellel teemal kirjutanud ja proovinud saata mõõtmisi ja

pole lahendus olnud ja seda on lükatud edasi. Spordikeskus samuti ei tule vastu, sest neil

on lihtsam masinaid töös hoida. Mõlemas majas on 32 korterit. Oleme iga aasta sellega

hädas, öösel ei saa magada, pidev tööstusmüra taga.

Vastab: Oleme Teie kirja kätte saanud ja on plaanis sel talvel need mõõtmised tellida.

Viimati teavitasime sellest ka Nõmme Spordikeskust, kes andis teada, et kuna tulemas

ebakindlad temperatuurid, siis parasjagu just lõpetavad tootmise ära, aga see vastav

mõõtmine selle talve jooksul tuleb!

Küsitakse: Kas ehitusmüra võib ka minna tööstusmüra alla? Hiljaaegu oli ka

ajakirjanduses õhus teema, kuidas uusarendustes rammitakse vundamendivaiasid, nii

Põhja-Tallinnas kui ka Kristiines ja Haaberstis on mure, et paari km raadiuses oli seda

kuulda. Kuidas sundida arendajaid ja ehitajaid võimalikult vähe mürarikkaid lahendusi?

Vastab: See tööstusmüra alla ei lähe, aga sellega kavatseme edasi tegeleda, sest sellise

ehitusmüra puhul on tegelikult lahendused olemas. Millegipärast sellel objektid neid ei

kasutatud, kuigi tegelikult vaiu on maasse raiutud kortermajade ehitamisel aastaid, aga

tõesti sellist äratuskella ei ole varem olnud, mis üle suure linna kajas. Siin tuleks

lahendada seda teisiti, pole otseselt ei tööstusmüra ega müra tegevuskava teema, aga

sellega saab tegeleda nii keskkonnahoiu arengukava koostamise käigus, küll aga sooviks

need lahendused leida juba märksa varem. Tundub, et piisab sellest, kui seada täiendavad

tingimused igaks juhuks sellistele suurematele ehitusobjektidele, et tuleb kasutada

müravarjestamise viise.

R. Pruul (Kliimaministeerium) täpsustab et igas ehitusloas võiks panna kirja tingimused,

mis kaitseksid oma elanikke ja kui kohalik omavalitsus ei suuda seda teha, siis on juba

ehitusjärelvalve, kes jälgib, et on nõuded, mida vaja täita. Ka öine müra on hetkel

täpsustatud piirnormidega. Igasuguseid meetodeid saab rakendada, mida müra

tõkestamiseks saab kasutada, ja seda on võimalik teha.

VARIA

Küsimusi ei ole.

M. Uustal lõpetab arutelu ning suunab inimesi kasutama kindlasti veebivormi, et jätta

oma tagasiside ja ettepanekud. M. Uustal soovitab uurida ka strateegilist mürakaarti,

kuidas erinevad müraliigid piirkondades müra olukorda mõjutavad ja ehk tekib veel

täiendavaid ettepanekuid.

Müra vähendamise tegevuskava tutvustus ja avalik arutelu lõppes kell 19.15

Nr Milline müra vajab lahendusi?

Keskkonnamüraga kokkupuude Ettepanek, soovitus Asukoht Nimi Vastus ettepanekule

Liiklusmüra. Sõidukid ei tohiks eemaldada tootja poolt paigaldatud mürasummuteid. Öisel ja ka päeval ajal tekitavad sellised sõidukid väga suurt müra. Isegi kontoris töötades ehmud päeval, kui sõiduk foori juurest sõitu alustab.

Kuna elan kesklinnas, siis suuri lahendusi ei näe. Selge, et linn areneb ja muutub ja sellega kaasneb ka müra. Kuid "öiste niisama sõitjate" tegevus tuleks väga ebamugavaks teha.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (KEKO) kohtub Tallinna Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Teedeehituse mõju liiklusmürale.

Näiteks suleti peale Narva mnt remonti parempööre Jõe tänavale. See on täiesti absurd, sest kogu liiklus Jõe tänavale käib nüüd Karu tänava kaudu. Seal on kool, lapsed tulevad Tallinna Ülikooli peatusest ja samuti teised jalakäijad peaavad laveerima lihtsalt autode vahel. Kuna seal ei ole ühtegi ülekäigurada.

Öisel ajal majade vahel võimendub müra mitmekordselt.

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud asukohas.

2 Liiklusmüra (autod).

Elame Tatari tänaval ja liigume igapäevaselt ja palju jalgsi kesklinna piires ja ja ühistranspordiga linna teistesse piirkondadesse. Liivalaia tänaval kiiruspiirang (40) on oluliselt vähendanud müra ja närvilisust seal tänaval. Samuti tänavad (kesklinnas), kus piirkiirus 30 on oluliselt mugavam liigelda nii jalgsi kui ka autoga (kodu juurde pääsemiseks).

Palun jätkake autode piirkiiruse vähendamist. Kesklinn, Tatari tn

T.A. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 km/h vähendavad mürataset ja toetab kesklinna piirkonnas vähendatud piirkiirusega alade laiendamist. KEKO edastab ettepaneku TTA-le.

3 Liiklus- ja lennukimüra.

Pärnu mnt. Tallinn-Väikese peatuse juures on üks mürarikkamaid kohti. Lisaks autodele on siin ka bussid, trammid ja lennukid. Need viimased ongi kõige lärmakamad.

Lennukoridor viia mujale! Kesklinn, Tallinn- Väike, Pärnu mnt

M.A. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni. Antud asukohas toob müraolukorrale leevendust praegu ettevalmistamisel olev Pärnu mnt rekonstrueerimine, mille projektis tuleb müra vähendamise meetmed ette näha.

4 Liiklusmüra. Elan Sõle tänaval ja puutun päeval ja ka öösel kokku Sõle tänava liiklusmüraga. Kui me aastaid tagasi arutasime seda Põhja-Tallinna linnosavalitsuse juhtidega, siis lubati istutada tee äärde müra leevendav haljastus. Seda pole siiani tehtud.

Sooviksin, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse aastatetagust lubadust istutada Sõle pst äärde liiklusmüra vähandamiseks puid ja põõsaid täidetaks.

Põhja- Tallinn, Sõle tn

M.M. Haljastusel on väga vähene müra vähendav mõju. Sõle tänaval tuleb müra tegevuskava perioodi jooksul läbi modelleerida erinevad müraleevendusmeetmed, et leida igale tänavalõigule mõjusaim meede.

5 Soojuspumbad, lehepuhurid, niiduvahendid.

Puutun kokku õhksoojuspumba poolt tekitatava müraga, mille päevane lubatud müra on 7 detsibelli kõrgem kui WHO poolt lubatu (60) ja öine 40 detsbelli! nimetatud soojuspump ületab talvel müranorme, tekitab peavalu, südamekloppimist, iiveldust ja stressi!

Ei tohiks lubada paigaldada ega kasutada mürarikkaid seadeldisi nagu soojuspumbad ning kasutada mürarikkaid lehepuhurid, niiduvahendid jms.

- L.K. Tänapäevane ja hooldatud õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud müratasemeid. Konkreetse õhksoojuspumba mürahäiringu tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või Terviseameti poole.

6 Liiklusmüra, heitgaasid ja vibratsioon.

Liiklusmüra, on viimastel aastatel Soo tänaval muutunud talumatuks. Väikesed puumajad on tänavast kõigest 1,5 -2 meetri kaugusel ja tihedast liiklusest tekitatud müra, vibratsioon ja heitgaasid on muutunud eluohtlikeks. Eriti häirivad on raskeveokid. Kuna Soo tänav on muudetud millegipärast transiitliiklusega tänavaks, siis müra ei vaibu ka öösel. Kehtestatud 30 km kiiruspiirangust ei peeta absoluutselt kinni ja sõidetakse kaks või kolm korda kiiremini. Olen palju kordi kirjalikult pöördunud Tallinna Linnavalitsuse transpordiosakonna poole kuid minu kaebustele ei ole reageeritud.

Olen teinud konkreetseid ettepanekuid raskeveokite suunamiseks Kalaranna tänavale ja liikluskiiruse ohjeldamiseks kuid näib, et Tallinna Linnavalitsus ei taha liiklusmüraga tegeleda.

Kalamaja, Soo tn

K.A. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud tänavatel.

Kiidan liiklusest tulenevaid ja kergliiklust ning ühistransporti soodustavaid meetmeid. Ka parkidesse investeerimine on kena algatus. Samaväärne on ka olemasoleva haljastuse säilitamine ja hooldamine, et see täidaks eesmärki ning kestaks aastakümneid.

Tallinnas jätkub parkide rekonstrueerimine ning ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamine.

Kõnnitee-kergliiklustee võiks rohkem rohelusega liiklusega tänavast eraldatud olla. Kergliiklusvõimalused on hädavajalikud, aga ma ei tea kedagi, kellel meeldiks näiteks tervisesporti teha otse sõidutee kõrval müras ja reostuses.

Seda põhimõtet arvestatakse tänavate rekonstrueerimisel üha enam. Need teed aga kattuvad enamasti maa-aluste tehnovõrkude kaitsetsooni asukohaga. Seni on olnud probleemiks maa-aluste tehnovõrkude valdajate nõuded mitte

Lisa 8.2. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029 avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud kodanike ettepanekute ja vastuste koondtabel.

1

7 Liiklusmüra - koju kostavad majast mööduvad sõidukid, samuti Kopli lõpp-peatuses tagasipööret teev tramm. Tööstusmüra - lisaks kostub, eriti edela- ja põhjatuulega BLRT Kopli laevatehase müra.

Liiklus- ja tööstusmüra.

Kesklinn, Karu tn

A.V.

Põhja- Tallinn,

Kopli

R.S.

Tööstusmüra puhul on olulised tuule suund. Näiteks Kopli poolsaare tipus asuva BLRT laevatehase müra summutamiseks peavad meetmed töötama igast suunast puhuva tuulega. Näiteks hiljuti aga raiuti seal hoopis hooldusraie käigus kahjustunud puud, aga ka suur hulk põõsaid ära.

KEKO on teadlik Kopli poolsaare tipuosa müraprobleemidest ning käesoleva tegevuskava perioodi jooksul tuleb leida läbimodelleeritud lahendused müraolukorra parendamiseks.

Tööstusalade kõrvale, kust tööstus ei ole veel ära kolinud, elurajoonide rajamise lubamisel peaksid kehtima rangemad nõuded nii arendustele müra piiramisele kui müra tekitavatele tööstusele. See on detailplaneeringute ja lubade eest vastutava linna vastutusel, et sinna kolivatel inimestel on tegelikult ka tervislik elukeskkond.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, KEKO ja riigi Terviseamet jälgivad müra piirnormide ja sihtnormide täitmist planeeringute menetluses. Selle alusel tulevad ka otsused teatud tüüpi arendustegevuse lubamise või keelamise kohta.

Pikas plaanis on ühiskonnale soodsam rajada linnaruum kohe inimsõbralik kui hiljem müra, valgusreostust jms likvideerima hakata.

KEKO nõustub seisukohaga.

Tehnika, mille müranorm ületab elukeskkonda sobiliku piiri : lustisõitu tegevad mootorraturid kesklinnas -mootorrattad, millel on summutid modifitseeritud, ehk tehase poolt ettenähtud müra summutav osa välja võetud tahtlikult.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (KEKO) kohtub Tallinna Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Foori tagant kiirendamine ja sellega kaasnev müraplahvatus! ja mitte midagi ei saa selle vältimiseks teha. Isegi kõrvaklappidest karjuvad lärmakamad rattad üle. Raskeveokid ja veokiterongid (C-kat ja CE). Elamute vahel ei peaks 30 tonnised rekkad looklema.

Lehepuhur ja vedelkütusel muruniiduk.

Politseil puudub võimekus mõõta müra kohapeal , kuigi võiks olla nagu Saksamaal.

9 Liiklusmüra. Tänavamüra, eriti sõidukite (st busside) kihutamise ja mootorrataste tõttu eelkõige Vabaduse väljaku, Kaarli puieste ja Endla tänava piirkondades.

Tuleb vähendada ja siis ka kontrollida sõidukiirust. Kesklinn T.K.K. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 km/h vähendavad mürataset ja toetab kesklinna piirkonnas vähendatud piirkiirusega alade laiendamist ja vajadusel muid liikluskorralduslikke meetmeid. KEKO edastab ettepaneku TTA- le.

10 Liiklusmüra, õhksoojuspum pade müra.

Liiklusmüra põhjustajateks on kiirendavad ja kihutavad autod . Kiirendamist piiravad liikluskünnised, mida palusime Nõmme Linnaosal juurde lisada Nurme ja Valguse tn .ristmikule, vastati, et tänav ei ole piisava liikluskoormusega. Samas liigub aastaringselt palju lapsi jalgrataste Nurme bussipeatuse suunas. "Autostumist" ei ole võimalik pidurdada, saab piirata tänavate läbilaskvust, kuid see ei ole ka õige lahendus. Tänavaid kitsamaks teha on halb variant (Narva mnt. on üks näide). Autoga sõidavad kõik ja on vaja pääseda autoga ligi igale poole peatumiseks - kas lapse, vanuri või ratastooliga. Parkimiskohtade vähendamine on väga vale. Parkimiskoha tasuga teeniks linn lisaraha. Õhtuti tänavatel jalutades on kuulda õhksoojuspumpade kompressorite müra , eriti kui neid ei ole hooldatud ja teevad tavapärasest suuremat müra.

Saab mõjutada liiklusmüra liikluskünniste paigaldamisega, piirkiirused 30 ja 40.

KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 km/h vähendavad mürataset ja toetab vähendatud piirkiirusega alade laiendamist ja vajadusel muid liikluskorralduslikke meetmeid. KEKO edastab ettepaneku TTA-le.

Õhksoojuspumpade ning muude tehnoseadmete (kompressorite) müra taseme vastavust lubatud normidele tuleb rangemalt kontrollida.

Tänapäevane ja hooldatud õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud müratasemeid. Konkreetse õhksoojuspumba mürahäiringu tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või Terviseameti poole.

Tallinna kesklinnas võiks keelata naelrehvidega sõitmise. Need teevad müra veelgi rohkem kui lamell-kummid, rääkimata naelrehvide tekitatud muudest kahjustustest.

Tallinna linn on aastate jooksul teinud korduvalt lamellrehve toetavaid kampaaniaid. Naastrehvide kasutamist ei saa omavalitsus piirata.

11 Liiklusmüra ja ehitusmüra.

Peamiselt manipuleeritud summutitega autode ja mootorrataste müra , mis ületavad ka tunduvalt piirkiirust (nädalavahetustel, öösiti). Ka trammide kõrvulukustav krigin kurvides .

Tallinna kesklinnas ei järgita piirkiirust (ka ühistransport) ja politseinikke südalinnas liiklust ohjamas pole näinud aastaid. Kuidas korraldatakse kontroll seadusaktide täitmise kohta.

Kesklinn T.Z. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Ühistranspordi peatus ühissõidukite välised hääled.

Ühistranspordipeatus elukoha akende vahetus kuuldeulatuses, probleemiks ühissõidukite välised häälteavitused valjult ja häirivalt muuhulgas öörahu ajal.

Ohutussignaalide häirivus on arusaadav, kuid nende asendamine ei ole realistlik.

Nõmme, Nurme tn, Valguse tn

T.O.

12 Vastutava asutuse õigustus on pimedad ja vaegnägijad, kellele tuleb teavitusi edastada. Olen korduvalt palunud leida mingi muu kaasaaegsem lahendus, nt äpid vms, mitte tekitada mürareostust valimatult kõikidele.

Kesklinn, Gonsiori kant

Liiklusmüra. See pole normaalne, et inimene põletab kütust meelelahutuseks teiste inimeste rahu arvelt. Kõik ajaviiteks kesklinnas kiirendajad peab Tallinnast välja saama! Kõik, kes on lehepuhurite, niidukite tehase väljalaske süsteeme modifitseerinud - tehnika kordusülevaatusele.

8

L.A.

Kesklinn / Klooga-

ranna tee

C. D.

Jäätmeveokite tagurdamissign aalid.

Jäätmeveokite tagurdamissignaalid ja/või jäätmete pressimine ka öörahu ajal. On positiivseid arenguid, küll mitte püsivalt.

Kauba laadimine öörahu ajal

Hilton Tallinn Park hotelli tarnijate vm koostööpartnerite kauba või tehnika laadimine öörahu ajal, aeg-ajalt.

13 Liiklusmüra. Liiklustihedus pendelrände töttu ei näita vähenemise märke. Sōidukid on pärit hommikul väljaspoolt tulijatelt ja õhtuti linnast väljujatelt.

Vähendage palun piirkiirust 30 km/h Mäepealse tänaval, see võiks olla esimene reaalne meede. Elumajad on nii tee ääres, et haljastusele ruumi ei ole. Kui on lahendusi müratõkke püstitamiseks - kõik variandid on sobivad.

Mäepealse tn

Heli 3/1 elanikud

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud tänavatel.

14 Liiklusmüra. Liiklusmüra Tähetorni tänaval ja Kadaka puiesteel, mis on põhjustatud liigsest transiitliiklusest ja lisaks Tähetorni tn sellest, et veokid eiravad nahaalselt veoautode keelumärke.

Kiiruseid tuleb jõuliselt alandada 30km/h peale, isegi kui juba on 40 km/h ja transiitliiklust vähendada. Sissesõidud teatud tänavatele tipptundidel tasuliseks muuta, kasvõi ainult mitte-tallinlastele.

Kadaka pst, Tähetorni

M.M. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud tänavatel.

15 Liiklusmüra. Müra kaja.

Tehnika ja Paldiski mnt ristil paiknev viadukt põhjustab müra kaja , mis on motomeeste lemmik, võimendamaks masina müra.

Pöörata rohkem tähelepanu müra peegeldus-kohtadele, piirkondades kus hoonete seintelt ja tänavatelt tekib nö. müratunnel. Paldiski ja Tehnika tänava rist on kaardil mürarikka kohana on esile toodud. Lahendus oleks kui viadukti lae alla panna heli murduvad pinnad, mis vähendaks kaja.

Kesklinn, Paldiski ja Tehnika tn

M.M. KEKO arutab TTJA ja TTA-ga võimalike heli summutavate lahenduste kasutamist antud tunnelis.

16 Liiklusmüra. Tekitab häiringuid mootorrataste ja driftijate müra. Oleks aeg Saksamaa eeskujul linnakeskkonnas müratekitavad liiklejate tegevused keelata ja trahvida. Majaka tänav vajab rohelahendusi. Senised majade ümbruse rohealad ehk pöösad on ühistute hallata, nad ei oska, ei tea.

Lasnamäe, Majaka

J.K. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Igapäevane liiklusmüra sõltub ühelt poolt sõidukiirusest ja teisalt mootori võimususest. Ühistransport teeb suuremat müra, mis tuppa jõuab, kui sõiduautod, muide. Üks lahendus peaks kindlasti olema sõidukiiruste vähendamine linnas. Samas sõidab ühistransport juba praegugi väiksema kiirusega, kui ülejäänud sõiduvoog. Kui vähendada sõidukiiruseid, siis samal ajal peaks tegema midagi ka selleks, et see vähendatud sõidukiirus päriselt ka toimiks, ainult märgi vahetamisest ei piisa. Teisalt peab tänava disain ka väiksemat sõidukiirust toetama.

KEKO nõustub, et Endla tn algus on halva müraolukorra ja tänavaruumilahendusega piirkond, mis vajab põhjalikku ümber kujundamist. See aitaks koos liikluskorralduse muutmisega kaasa mürahäiringu vähendamisele. Ühistranspordist tingitud mürahäiringud peaksid vähenema uuesti pärast trollide naasmist linnatänavatele.

Endla tänava alguses on ka haljastust vähe, kõige rohkem ongi puid minu maja ümber ja Centenniali hotelli ees. Teiste majade juures algab maja juures kohe asfaldiväli. Ma väga hea meelega näeks, kui üks kolmest kesklinna suunduvast sõidurajast haljastusele, soovitavalt igihaljale antaks.

Endla tänava haljastuslahendust on kindlasti võimalik parandada, kuid seda on mõistlik teha tervikuna tänava projekteerimise käigus.

Lennukimüra, olmemüra.

Üle lendavad lennukid (intensiivne müra, aga õnneks lühiajaline). Korvpalli platsil öised pallipõntsutajad (soojematel aastaaegadel).

Kiirendavad mootorratturid (ööseti) ja sportsummutig a autod.

Kiirendavad mootorratturid(ööseti) ja sportsummutiga autod (soojematel aastaaegadel).

KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

19 Liiklusmüra Vat see vajabki, lennukitega harjub ära, inimesed ei karju, vanurite linnajagu, nagu Mustamäe on. Koeri võiks vähem olla, kuid see probleem vajab üldriiklikku lahendamist lemmikloomamaksu näol.

Kesklinn, Juhkentali

L.Z. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

20 Liiklusmüra - müratõkkeseina vajadus.

Minu kodust u 50m kaugusel on pidev üle 70dB müra (Järvevana tee pikendus), on pöördutud linnaosavalituse poole müratõkke seina ettepanekuga.

Tulemusi pole seni olnud. Järvevana tee

R.K. KEKO on teadlik, et Järvevana tee ääres ja A.H. Tammsaare tee pikenduse piirkonnas on lõike, mille müraolukord vajab tähelepanu. Toimivad lahendused modelleeritakse tegevuskava perioodi jooksul.

21 "Paarutamise" müra.

Kõige häirivam müra Mustamäel on öösel ja päeval sihilikult müra tekitavaks muudetud autode ja mootorratastega nn. "paarutamine." Üks autojuht võib üheainsa gaasiandmisega häirida tuhandete inimeste und. Selliseid sõitjaid leidub igal öösel. Politsei ei ole nendega tegelema suuteline - kui ka helistad, on "paarutaja" mõne loetud minutiga kadunud. "Paarutajatel" on kombeks koguneda või külastada öisel ajal avatud poode, Prisma, Circle Key. Politsei on tegutsemisvõimetu,.

Lahendus on, et võtame poisid kokku ja hakkame paarutajaid püüdma. Kui paar tükki on masinatesse sisse põlenud, kaovad teised ka minema.

Mustamäe R.S. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

18 Liiklusmüra on kõige hullem kuna on pidev, vb elektriautid teevad vähem müra või trammid.

A.K.

17 Kesklinn, Endla tn algus

Liilusmüra - ühistransport (bussid) , mürarikkad hobisõidukid; tehnosedmete müra - lehepuhurid.

Endla tänava alguse kostab tuppa ka läbi kolmekordse pakkettakna liinibusside müra, mida on kuulda isegi kõrvatroppe kasutades. Müra teevad eelkõige lõõtsabussid, aga ka väiksemad bussid ning hooajaliselt mürarikkad hobisõidukid, kallid sportautod), aga ka lehepuhurid.

P.K.

22 Liiklusmüra Auto- ja bussiliikluse tekitatud müra on väga suur. Maanduvad lennukid. Linn ei pea olema linnalãhedastele asumitele kiirtrassiks. Terviserada Vabaõhumuuseumi teest kuni vaatlustornini on tugevalt häiriv. Vahel tekivad kajaefektid. Terviserada, roostiku ja rannaala pinkidel rahu ja looduse nautimine on rikutud ja rajatised ei täida oma funktsiooni.

Olen kogenud efekti kiiruse alandamisest: Paldiski mnt on näiteks viadukti ehitamise ajal olnud kiirusepiirangud, nt 50 km/h ei kostnud liiklusmüra elamutesse ning terviserajale.

Paldiski mnt

K.K. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

23 Lennukimüra. Müra tekitavad maanduvad lennukid, mille trajektoorid läbivad Mustamäe ja Kristiine piirkondi.

Mustamäe/ Kristiine

R.T. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni. Lennukoridori all elades tuleb hinnata, mida saab ära teha hoone mürapidavuse parandamiseks (akende ja fassaadi heliisolatsiooni parandamine)

24 Liiklusmüra. Lasnamäel Kivila 22 maja taga on Laagna tee, mis siin kulgeb kanalist maa peale. Ja selle tee kesklinna poole sõitev mitmerealine haru on maja seinast ca 15 m kuni 30 meetrit. Auto- ja bussiliikluse tekitatud müra on väga suur. Kas on mõeldud ka selle maja elanike jaoks mürataseme vähendamisele, näites müratõkke seina ehitamine või miski muu meetod?

Tavaliste busside vahetus elektribussidega, trahvid kõrgete müra tasemete eest. Müra mida öised pidustejad inimeste akendetaga teevad on kavast välja jäänud.

Laagna tee (Kivila 22), Lasnamäe

M.Z. KEKO on teadlik, et Laagna tee äärsete elamualade müraolukord vajab tähelepanu. Toimivad lahendused modelleeritakse tegevuskava perioodi jooksul.

25 Liiklusmüra. Trammide müra vajab vähendamist. Sauna tänaval, Tallinnas on kitsale ja lühikesele tänavale antud 10 (!) baari või ööklubi tegutsemise luba. Mina kui Sauna tänava elanik kannatan reede ja laupäeva öösel väga tugeva mürareostuse käes.

Vanalinn, Sauna tn

T.R. Baaridest tingitud müra käsitletakse olmemürana, mis ei ole aga müra vähendamise tegevuskava objekt. Olmemüra teemat käsitletakse Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

26 Liiklusmüra. Liikluse müra ja heitgaasid häirivad kõige enam. Soojal ajal lisanduvad mootorratad ja sportautod, ei ole selge, miks politsei üldse ei trahvi neid kõrge müra taseme eest, võiks tuua riigile hea raha.

Müratase andurid ristmikutel ja automaatne trahvimine võiks olla paremaks lahenduseks.

V.P. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

27 Liiklusmüra. Hispaaniast ostetud uued trammid "vilistavad" häirivalt. Autoliiklus Vanalinna munakivitänavatel tekitab müra ning samas puudub muinsuskaitseliste majade puhul võimalus aknaid mürakindlamate vastu välja vahetada.

Liiklusmüra vähendamiseks võiks olla kogu Vanalinnas kiiruspiirang 30 km/h. See tagaks ka jalakäijate ohutuse.

Vanalinn A.P. Vanalinnas on kiiruspiirang täna 20 km/h ja seda muuta ei ole plaanis. Müra vähendamise tegevuskava perioodi jooksul otsitakse lahendused transiitliiklusega vanalinna tänavatele.

28 Liiklusmüra. Lauluväljaku piirkonnas on suvel tõsiseks probleemiks sagedane väga häiriv muusikamüra igasuguste kontsertide ja muude üritustega. Eriti häiriv kui müra kestab mitu päeva järjest hiliste õhtutundideni.

Mürasein oleks lahendus. Lauluväljak u piirkond

E.E. Mürasein ei ole Lauluväljaku piirkonnas kahjuks lahendus, kuna see ei paranda müraolukorda kõrgetes kortermajades. Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha muusikamüra vähenemist.

29 Kaubalaadimis ega kaasnev müra - mootori müra ja kaubakärude kolin.

Vähe on tähelepanu pööratud Vanalinnale kui elukeskkonnale. Aia tänava ja Vana-Viru nurgal asuva Prisma juures kaupa laadivatel autodel töötab mootor seismise ja laadimise ajal. Mootori müra ja lisaks kaubakärude kolin on väga mürarohke. Suured kaubaautod sõidavad juba alates varahommikust pidevalt kogu päeva. Vanalinnas teevad muret lõbustusasutustest tulev vali muusika, tänaval karjuvad rahvahulgad, kihutavad autod ja töötava mootoriga seisvad autod.

Marketid ei tohiks olla elumajades ega nende kõrval. Tuleks paigaldada liiklusmärk, mis juhiks tähelepanu, et seistes tuleb mootor välja lülitada, mida nõuab liiklusseadus. Nädalavahetus peaks olema puhkuseks, aga just siis on see probleem kõige suurem.

Vanalinn, Aia tn

A.S. Lahendusi Vanalinnas kaubalaadimisega tekkivale ja muule olmemürale otsitakse keskkonnahoiu arengukava käigus.

30 Muusika müra Lauluväljakul.

Lauluväljak ei asu enam ammu kõrvalises piirkonnas, vaid piirkonnas kus elavad tuhanded inimesed. Kontserdimüra on nii suur, et kuigi elan mitte just kõige ligemal ja uues majas, mis on küllaldki hea heliisolatsiooniga, siis kostab häirivalt kõva müra tuppa ka kuigi aknad on suletud. Magamiseks tuleb kasutada kõrvatroppe. Lisaks, kui korraldatakse muid üritusi- tänavatoidu festival, lõbustuspark, spordiüritused jms, siis miks peab nende üritustega kaasnema üle terve elurajooni kaikuv mingi suvaline muusikatümps?

Väga häid lahendusi ei leidnud. Lauluväljak T.P. Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha muusikamüra vähenemist. Kontsertide ja suurürituste mürale otsitakse lahendusi keskkonnahoiu arengukava koostamise käigus.

31 Liiklusmüra Suur-Ameerika tn tuleks väga kriitiliselt müra osas üle vaadata. Puumajade mürapidavus ei ole loodud Endla tn 28 alt läbijooksva liikluskoormusele vastupidamist.

Olen suhelnud ka Terviseametiga, kes on korduvalt linnale Suur-Ameerika tn osas tähelepanu juhtinud.

Kesklinn, Suur- Ameerika

M.B. Endla tänava ja Suur-Ameerika tn liikluskorraldus muutub põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla transpordikeskuse kavandamisega. Selle käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ja ühistransport ning projekteeritakse ümber üledimensioneeritud linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka müraolukorra paranemist.

32 Liiklusmüra Endla 28 ei ole ainus Kristiine-Kesklinn magistraalile jääv puumaja. Endla tn magistraal Kassisabas on väljakannatamatu. Liiklusmüra algab juba kell 5 hommikul ühistranspordiga ja rahuneb normaalsuse piiresse alles 00:00 paiku. See tähendab, et vaikne periood kestab ainult 5 tundi ööpäevas. Palun võtke minuga ühendust, et arutada üksikasju, olen selle probleemi lahendamisest väga huvitatud. Mu naabrid ja mina vajame teie abi.

Ei, ma ei leidnud, kuigi olin juba kõik võimaliku teinud, kaebasin Oiguskantsleri Kantseleile ja linnapeadele Mihhail Kõlvartile ja Jevgeni Ossinovskile ning Terviseametile ja Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile ja Transpordiametile ja Riigikogule ja Politsei-ja Piirivalveametile, konsulteeris juristidega. Fakt on see, et seadus ei võta seda olukorda arvesse ja see on kohutav.

A.Š. Endla tänava liikluskorraldus muutub põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla transpordikeskuse kavandamisega. Selle käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ja ühistransport ning projekteeritakse ümber üledimensioneeritud linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka müraolukorra paranemist.

33 Liiklusmüra Lahendused liiklusmüra vähendamiseks on olemas ja välja pakutud, kuid nende kasutuselevõtmisega venitatakse mõjutatud kohalike elanike ja kergliiklejate arvelt.

Liiklusmüra vähendamise parimaks meetmeks on liikluse piiramine ja piirkiiruse vähendamine 20 km/h koos automaatkontrolli vahenditega, et piirangut jõustada.

T.L. KEKO annab info edasi TTA-le, et vajadus on elektrooniliste tabloode ja automaatkontrollivahendite järele.

34 Liiklusmüra. Tänavaliiklusemüra nõuab kõige rohkem tähelepanu, kuna see on ainuke müraliik, mis on probleemiks kõigis linnaosades. Üks hullemaid olukordi on Kassisaba ääres piirneva Endla tänavaga. Lisaks ülaltoodule elavad Endla tn poolsed Kassisaba elanikud raudtee kõrval. Kuigi reisirongide müra on minimaalne, siis kaubarongide müra lisab kõigele eelnevale veel ühe tilga tõrva meepotti. Meie kodus on kõikides tubades kolmekordsed pakettaknad paksu profiiliga ja olenemata sellest võib müratase ajutiselt tõusta üle 100db kinnise aknaga. Lahtise aknaga ei ole mõõtnud, aga usun, et tõuseb suurustamata ajutiselt 200db ringi.

Vähendada sõiduridade arvu oluliselt, et vähendada liikluskoormusega kaasnevat müra. Paigaldada lamavad politseinikud kihutamise ja kiirendamise tõkestamiseks. Paigaldada keskmise kiiruse mõõtekaamerad.

Kesklinn, Kassisaba, Endla tn.

R.A. Endla tänava liikluskorraldus muutub põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla transpordikeskuse kavandamisega. Selle käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ja ühistransport ning projekteeritakse ümber üledimensioneeritud linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka müraolukorra paranemist. Rongiliikluse korral aitab rongide piirkiiruse vähendamine, mis on üks müra vähendamise tegevuskava meetmeid.

35 Olmemüra. Mängima unustatud makid ehk valju muusika äritegevusest. Väga sageli on äritegevuse osa ka väliterrass (avalikus ruumis), kus mängitakse klientidele muusikat. Avaliku ruumi puhul on aga enamasti nii, et "kliendid" moodustavad alla protsendi heliga kokkupuutuvatest inimestest. Samuti peetakse loomulikuks, et kõlarid ja valjuhääldid meeldivad ka kõikidele klientidele - ei meeldi. See on helitürannia, mille eest ei saa peitu ja kestab katkematult hommikust õhtuni. Harjumäe uisuplatsi makimuusika käivitub hommikul ja lõpeb õhtul enne magamaminekut ja nii päevast päeva, neli kuud järjest. Kümneid kordi enam kui ükski ööklubi suudab lärmi tekitada. Mõni suvi avatakse teisel pool maja Neitsitorni kohviku terrass koos "õdusa" muusikaga, mida mängitakse samuti hommikust õhtuni, ka siis kui seal kedagi ei ole. Ja see tuleb otse magamistuppa.

Tallinna müravähendamise tegevuskavas pole ruumi muusikat ja äritegevuse põhjustatud muusikat käsitletud. Esmane, odav ja ka ennast tagasi maksev viis liiklusmüra vähendamiseks on 24/7 töötavad trahvivad kiirusekaamerad linnas. Tänavalõikudel, kus juba madalam piirkiirus, ületatakse kiirust statsionaarselt ja massiliselt, mis omakorda tühistab madalama kiirusepiirangu mõju pea täiesti. Patrulle on vähe ja politseil pole ei resurssi ja tundub, et ka mitte huvi.

Uisuplatsi läheduses Rüütli tänaval.

M.V. Olmemüra pole müra vähendamise tegevuskava objekt, kuid seda käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

36 Liiklusmüra. Kadaka puiestee liiklusmüra. Mootorsõidukite tekitav müra. Seda võib linnavalitsus ise kogeda igapäevaselt nt Kaarli puiesteel, kus piirkiirusest peab kinni murdosa autosid, sest loodud mitmerealine maanteekeskkond seda võimaldab. Sellest tulenevalt on seal jalakäijana viibimine äärmiselt ebameeldiv. Ja see on Tallinna kesklinn, mitte mingi tööstuspiirkond.

Kiirusi tuleks alandada ja autosid vähendada Kadaka puiesteel! Mootorsõidukite piirkiiruste formaalsest alandamisest ei ole kasu, kui selle üle puudub igasugune järelevalve ja seda toetav liikluskeskkond.

Mustamäe, Kadaka pst

T.M. KEKO annab info edasi TTA-le, et Kadaka pst-l on vajadus täiendavate elektrooniliste tabloode ja automaatkontrollivahendite järele.

37 Liiklusmüra. Iga päev kohtan müra elamurajoonis, kus vaatamata 20 km/h kiiruspiirangule ja viimasel ajal paljudele kiirust vähendavate takistuste paigaldamisele õnnestub autojuhtidel siiski saavutada kiirus 40-50 km/h. See juhtub Õismäe tee tänaval elamurajoonis, Õismäe tee 1, 3 elamute ääres.

Mürakaamerad tuleks kasutusele võtta sõidukitele, mis on oma summuteid tuuninud. Ühistransporti tuleks kindlasti tihedamini ajada kui praegu, eriti pikkadel liinidel, näiteks Lasnamäelt Õismäele. Elamurajoonid tuleb arvata vaiksete alade hulka. Piirkiirus tuleb alandada 30 km/h igal pool , kus on kaks sõidurada ja elumajad on kohe sõidutee ääres. Teedeehituslikke lahendusi (kitsendused, šikaanid jne) tuleb hakata kasutama, et takistada kiiruse ületamist. Võtta kasutusele kaamerad, et muuta sissesõit teatud tänavatele teatud aegadel tasuliseks, nt alustuseks neile, kes pole Tallinna elanikud. Tuleb suunata laod linna äärde ja elurajoonidest eemale ja piirata raskeveokite liiklemist, nt Nõmme on selles osas halb näide (Kalda tn laod, Tähetorni tn autobaas jne). Transiitliikluse ja laiemalt autoliikluse vähendamine peaks olema prioriteet. Kohe on vaja "Pargi ja Reisi" parklad linna äärtesse ja sealt tõmbekeskustesse (kesklinn, Ülemiste jne) liikuv kiire ühistransport. Samuti tuleb ühistransporti ka Tallinna elanike jaoks parandada, et ühistransport lõpuks muutuks kiiremaks kui autod. Ehk, et kohe on vaja investeerida bussipargi suurendamisse. Objektide ja teede infrastruktuuri osas tahaksin märkida võimalust paigaldada kohtadesse, kus sõidukite kiirus on üle 50 km/h, näiteks Laagna teel, spetsiaalsest poorsest koostisest asfalt, mis on märgatavalt vaiksem, nagu ka Hollandis juba tehtud. (Google: Quiet Road Surfaces). kiiruse piiramine 50 km/h-ni, linna kohtades, kus see praegu on suurem, on samuti hea viis müra

Õismäe E.T. KEKO annab info edasi TTA-le, et Õismäe teel on vajadus liikluskorraldus üle vaadata.

38 Liiklusmüra Kõige häirivam on automüra. Kesklinn, Faehlmanni tn

R.O. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

39 Liiklusmüra ja ehitusmüra

Ehitusmüra: Piirangud ehitamise ajal tekitatavale mürale, kohustus otsida vaiksemaid lahendusi, et vältida olukorda, mis Hipodroomi arenduse ehitusel juhtus, kus müra häiris Pelgulinna elanikke.

Kiirusepiirangud ja järelvalve. Seni kui trahve ei hakka tulema, ei muutu üldpildis mitte miski. Vastavad kaamerad leiab ka näiteks Helsingist.

Pelgulinn S.H. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Pelgulinna piirkonnas. Ehitusmüra käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

40 Liiklusmüra Häirivalt tihe liiklus ja vali müra Paldiski mnt lõigul Hipodroomi ristmikust Sõle tänava ristmikuni.

Paldiski mnt lõigul Hipodroomi ristmikust Sõle tänava ristmikuni tuleks linna suuna sõidutee viia suunavööndite vahelise roheriba arvelt elumajadest kaugemale, mis vähendaks nii müra kui ka vibratsiooni. See võimaldaks rajada ka oluliselt inimsõbralikuma tänavaruumi, kuhu mahuksid autode ja ühistranspordi kõrval vabalt ära nii jalakäijad kui ka jalgratturid, lisaks sellele roheriba elumajade ees.

Kesklinn, Paldiski mnt/Hipodr oomi

F.P. KEKO on juba asunud selle lõigu müraolukorrale lahendust otsima, modelleerides erinevate müraleevendusmeetmete mõju, et leida lõigule sobivaim. KEKO ei pea aga põhjendatuks olemasoleva allee likvideerimist.

41 Liiklusmüra Müra vähendamise tegevuskava koosneb ainult väidetest, justkui oleks hakatud planeerimisel müraga rohkem arvestama, aga see ei lähtu reaalsusest.

Samal ajal räägib abilinnapea Kristiine ristmiku ümberkujundamise plaanidest ja esimene ja kõige olulisem aspekt, mida ta peab vajalikuks välja tuua, on see, et absoluutselt ja kindlasti mitte ei saa seal väheneda autoliikluse hulk.

Kristiine A.P. Keskkonnamüra olukorraga arvestamine on standardne osa detail- ja üldplaneeringute protsessist. Põhjendatud juhtudel on vaja läbi viia mürauuringud, et prognoosida müraolukorra muutusi ja otsida uusi planeeringulahendusi. Keerulise müraolukorra ilmnemise tõttu on ka praegu Tallinnas mitmed detailplaneeringud seisma jäänud.

42 Liikusmüra Autode müra Männiku teel ja Vabaduse pst. Kiirus on lubatud 50, sõidetakse aga palju kiiremini. Kõnniteel rääkida ei ole võimalik.

Bussiliiklus kohalike inimeste jaoks hädavajalik ja need juba vaiksed, elanikele hädavajalik eraautode kasutus, kuid tipptundide transiidimüra äärmiselt kòrge.

Männiku, Vabaduse pst

T.M. KEKO on kursis müraolukorraga Männiku teel ja Vabaduse pst-l. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks nendel tänavatel.

43 Liiklusmüra. Liiklusmüra on peamine probleem. Suure mootoriga autod ja mootorrattad, kes võimendavad oma mootori võimsust meelega, et tähelepanu saada. Kadaka pst müra tuleb vähendada. Seal ei peeta piirkiirusest kinni. Seal tuleks alandada kiirus 30 km/h ja tagada sellest kinnipidamine, kas suurendatud järelevalve või muude meetmete abil. Seal on praegu pikk sirge, mis soodustab kiiruse ületamist.

Palun tulge müra mõõtma Kadaka pst äärde, hetkel siis Trummi tn-Tähetorni tn vahelisele lõigule. Kadaka pst ja Tähetorni tänavatel võiks muuta tipptundidel liiklemise mitte-kohalikele tasuliseks.Samas kandis tuleks ka Tähetorni ja Vääna tänavate kiirus alandada 30 km/h peale ja Tähetorni tänaval reaalselt takistada veokite liiklemist, mis pole teenindav transport (seal on keelumärgid, mida eiratakse) , kas suurenenud järelevalve läbi või muudmoodi.

Mustamäe, Kadaka pst

M.B. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks nendel tänavatel.

44 Liiklusmüra. Liiklusmüra kindlasti. Suurtel teedel elamute juures peaksid müraseinad olema. Reidi teel ja Narva maantel peaks liikumiskiirust vähendama.

Ei usu, et lahendust/muutust tuleb nii kaua kui ei saada aru, et linn on inimestele mitte autodele.

Nõmme, Männiku tee, Vabaduse pst

E.A. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

45 Liiklusmüra ja vibratsioon.

Kadaka puiesteel (hetkel AJUTISELT sillaremondi töttu olukord rahulik ja inimsõbralik), enne oli liiklusmüra talumatu. Eriti, kuna seda kasutavad treilervedudeks autovedajad ja teised suurveokid. Tunda kohati ka vibratsiooniga toapõrandal. Liiklustihedus tipptundidel vòrreldav Tammsaare tee või Liivalaia tänavaga. Kadaka puiestee ei ole loodud magistraalteena.

ETegelege plun päris muredega, see naastrehvi ja kiiruse alandamine tunduvad mugavus ja asendus -tegevustena.

Mustamäe, Kadaka pst

V.J. KEKO on kursis müraolukorraga Kadaka pst-l. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks, et silla avamise järgselt endine müraolukord ei taastuks.

46 Liiklusmüra. Vilistavad trammid, närvilised ja õigust taganõudvad ühistranspordi signaalitamine, sportsumbutitega sõidukid (autod ja mootorrattad).

A.H. Võtame teadmiseks.

47 Liiklusmüra. Narva mnt liiklusmüra (eriti raskeveokid sadamast/sadamasse).

Kiiruse piirang oleks lihtsaim lahendus Kesklinn, Narva mnt

N.J. Võtame teadmiseks.

48 Vanametalli ladustamise müra.

Kauba tänava metalli kokkuostu sõitvad kastidega transportautod, mis veavad metalli ja tekitavad suurt müra väikestel elurajoonisisestel tänavatel.

Kui vähegi võimalik, hoidke mind Kauba tn.1 metalli kokkuostu automüra teemaga kursis. Aitäh!

Kesklinn, Kauba, Juurdeveo

K.H.A. KEKO on selle objektiga varem kokku puutunud ja võtab selle uuesti tähelepanu alla.

49 Liiklusmüra - veoautod, bussid, autod.

Veoautodega Narva mnt-l (Tallinna sadam-Narva mnt) tuleb midagi ette võtta. Lahtise aknaga pole võimalik magada.

Vajalikud oleks müraseinad ja lubatud kiiruse vähendamine ja kontroll lõigul Tallinna sadam - Narva maantee. ( Liikluskaamerad Lauluväljaku juures?) Piirkiiruste vähendamine asumisisestel teedel. Elektribussid on väga palju vaiksemad kui vana tehnoloogiaga bussid. Need on kasutusel juba mujal Euroopas, näiteks Soomes kus linna bussiliiklus on muutumas peaaegu täielikult elektrile.

Lasnamäe, Mäe

M.B. KEKO on kursis müraolukorraga Narva mnt-l, mis on osaliselt tingitud raskeveokite teekonnast sadamasse. Sadamasse suunduvad raskeveokid on suunatud üksikutele konkreetsetele tänavatele, et kontsentreerida nende põhjustatud liiklus- ja reostuskoormust. On arusaadav, et teised elanikud sellest võidavad, kuid Narva mnt elanikud mitte. See tingib suurema prioriteetsuse leida müra leevendavaid meetmeid just siin. Narva mnt on üks müra vähendamise tegevuskava perioodi prioriteetidest.

Lennu - ja mootorsõidukit e müraga.

Mootoriga hobilennuvahendite müra - motovarjude lennud majade kohal. Lennumüra on Uus-Veerennis eriti suvel nii tugev, et näiteks rõdul istudes peab vahepeal mürasummutavad klapid pähe panema. Öistest üles ärkamistest, ehk unerežiimi rikkumisest lennumüra poolt, pole mõtet rääkidagi.

Tallinna lennujaama kolimisega praegu teadaolevalt ei tegeleta, mistõttu lennukoridor jääb paraku antud asukohta edasi. Vibratsiooni teemaga arvestatakse trammi- ja rongiteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Rongiliikluse korral aitab nii müra kui ka vibratsiooni vastu piirkiiruse vähendamine, mis on üks müra vähendamise tegevuskava meetmeid.

Mootorrataste müra ja olmemüra.

Saluudimüra ja muusikaasutustest välja kostuv muusika. Saluudimüra ja muusikaasutustest välja kostuv muusika.

Olmemüra pole müra vähendamise tegevuskava objekt, kuid seda käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

51 Liiklusmüra. Liiklusmüra, mis tekib 50+ km/h kiirusega sõitmisel elumajade vahetus läheduses ja raskeliiklus. Koskla tänava Kristiine keskuse poolne ots on pidevalt tugeva liiklusmüra all. Majad on tänavale väga lähedal ning nt rõdudel all tubadeski on suvisel ajal müra nii tugev, et kodukontorist video ja telefonikõnesid on teha raske.

Praegu ei ole mulle teadaolevalt plaanitud minu kodu vahetus ümbruses müra vähendamist. Väga palun, et kaalutakse ka Koskla tänava lisamist piirangualasse.

Kristiine, Koskla

J.P-H Võtame teadmiseks. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Koskla tänaval.

52 Liiklusmüra. Liivalaia tänav on peamine. Kesklinn, Liivalaia

I.V. KEKO on olukorrast Liivalaia tänaval teadlik. Olukord paraneb tänava ümberprojekteerimise tulemusena järgneva 5 aasta jooksul.

54 Liiklusmüra, saluudimüra, õhksoojuspum pade ja motovarjude müra.

Väga vähe käsitletud Pirita linnaosa, kus Pirita tee ja Merivälja teed mööda läbib Piritat suure koormusega igapäevane liiklustihedus ja sellega kaasnev müra. Liikluskiirust ei ole tänaseni läbi Pirita asumit /keskust vähendatud .. aga kindlasti peaks, sest sellega vähendaks müra ja ka liiklusõnnetusi. Pirita TOP ja Kalevi jahtklubi piirkonnas kitsaste sisekvartali teede liikluskorraldust tuleb muuta.

Liiklusmüra saab linn ise kiirusepiirangutega mingil määral reguleerida. Seoses aina suuremate temperatuuridega suvel, tekitavad kaubanduskeskuste jahutussüsteemide mootorid ööpäevaringset pulseerivat-monotoonset müra. Selle müra järelvalvet ei teosta keegi.

Pirita, Merivälja tee

L.N. KEKO on kursis olukorraga Merivälja teel ja Pirita teel. Kaubanduskeskuste poolt tekitava müraprobleemiga puutume kokku igaaastaselt. Olmemüra käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

50 Lennujaam võiks kolida 10min kaugusele Kurnasse, kus on veel suured maalapid vabad - sealt üle Männiku karjääri lennates, ei segaks need kedagi. Kindlasti asi millega saaks ja võiks tegeleda, on öine lennuliiklus ja selle piiramine. Lisaks mürale on oluline jälgida vibratsiooni. Seda ehituste, trammide ja rongide puhul, sest need pole sisuliselt üldse reglementeeritud. Ometi mõjutavad need tugevalt elukeskkonda.

Kesklinn, Uus- Veerenni

K.M.

55 Liiklusmüra. Elan Nõmmel Pärnu mnt kõrval ja olen tähele pannud, kuidas liiklusmüra on suurenenud võrreldes viie aasta taguse ajaga

Nõmme, Pärnu mnt

K.J. KEKO on kursis müraolukorraga Pärnu mnt-l. Selle kesklinnapoolseim lõik vajab põhjalikku rekonstrueerimist, mille käigus saab parandada ka müraolukorda. Kogu pikkuses on vaja tegevuskava perioodi jooksul modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju, et leida igale lõigule sobivaim lahendus.

56 Liiklusmüra. Probleemiks on autode, trammide, rasketranspordi müra.

K.J. Võtame teadmiseks.

57 Liiklusmüra. Valgel tänaval, Lasnamäel, on põhiprobleemiks autode müra. Valge tn asub vaikse ala/roheala ääres, aga liiklusmüra on seal pidev ja norme ületav.Valge tn asub vaikse ala/roheala ääres, aga liiklusmüra on seal pidev ja norme ületav.

Lasnamäed kasutavad isikliku sõiduautoga transiidiks suur osa Pirita ja Viimsi elanikke. Nad tuleks aktiivselt suunata Laagna ja Narva mnt, Peterburi mnt magistraalidele kesklinna ja tagasi sõiduks, mitte lasta neil mürareostada valimatult kõiki Lasnamäe tänavaid.

Lasnamäe, Valge tn

K.Ü. Võtame teadmiseks. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Valgel tänaval.

58 Liiklusmüraga (75 dB ja üle).

Magistraalide ja ka väiksemate põhiteede ääres olevatele kõrgetele hoonetele ei paista olevat head lahendust müra vähendamiseks.

Autode hulk üha kasvab ja selles osas ei näe ma tõhusaid vastumeetmeid, et inimesed ei peaks oma kodus pideva mürafooni ja vibratsiooni tõttu kannatama.

Kesklinn M.A. Mööname, et ükski linn ei suuda müraprobleeme viimseni lahendada, aga paljudes kohtades on Tallinnas siiski võimalik müraolukorda leevendada ja seda püüame järgneva tegevuskava perioodi jooksul teha.

59 Liiklusmüra ja meediamüra väljaspool hooneid

Elanõnneks suhteliselt vaikses piirkonnas, aga töötan kesklinnas, kus liiklusmüra vaatamata kiiruspiirangutele on väga ebameeldiv. varakevadest hilissügiseni,sport-ja analoogsummutitega varustatud mootorrattad.

Meil pea pool aastat oluliselt liiklusmüra suurendavale naastrehvide probleemile. Uuringud näitavad, et naastrehvid on kuni 10db valjemad kui lamellrehvid. Lisaks tekitavad naastrehvid oluliselt rohkem tolmu ja kahjulikku õhusaastet (rääkimata teekatte ülemäärasest kulutamisest). Linn peaks muusika mängimiseks avalikus ruumis andma eraldi erandlubasid üksiksündmusteks, aga mitte näiteks suvekohvikule terveks hooajaks.

Kalamaja T.K. Võtame teadmiseks. Olmemüra käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

60 Liiklusmüra - automüra.

Viige Lillepi pargi ümbruses kiiruspiirang 30 peale. Siin laste mänguväljakud, noored inimesed lastevankritega, lähedal Pirita-Kose lasteaed ja Maarjamäe lastekodu.

Sellest on linn rääkinud aastakümneid, midagi pole aga tehtud. Asi on aastatega ainult hullemaks läinud.

Pirita, Lillepi

I.H. Lillepi pargi müraolukorra parandamine eeldab erinevate müraleevendusmeetmete läbi modelleerimist, et leida parimad lahendused (müraseinad, piirkiirused jne) eri lõikudel. Lillepi park väärib vaikse ala staatust ja müra tegevuskava perioodi jooksul töötatakse lahendused välja.

61 Tehnoseadmet e müra.

Esindan Talviku 1 ja Tulika 62 majaelanikke. Kolm aastat pöördusime kõikvõimalike instantside poole, et saada abi Eleringi Endla alajaamast tuleva 24/7 undamise vähendamiseks. Sõidukite müra vaibub öösel, meie oleme aga pideva undamise sees.

Elering ka tegi mõningaid müratõkketöid. Kuid alajaama taga on Kristiine Keskus, kes tekitab veel võimsamat müra, ka talvel, kuid eriti kuumadel suvepäevadel, lülitades sisse keskuse jahutussüsteemi mootorid.

Kristiine, Tulika ja Talviku

I.K. KEKO on kursis kaubanduskeskuste tehnoseadmete müraprobleemiga ja hoiame endiselt silma peal ka Kristiine keskuse piirkonna müraolukorral.

62 Liiklusmüra - autod ja lennukid.

Igapäevane nähtus on, et Männiku tee poolt kiirendatakse, sest esimene tõstetud ristmik asub Võidu tänavaga ristumisel. Samuti toimub kiirendamine vastassuunas.

Valdeku tänaval (Männiku tee ja Vabaduse pst vaheline lõik) võiks olla 40 ala. Sellel lõigul asuvas elamud ning valdeku ja kraavi ristmiku läheduses kaks lasteaeda. Kiirusepiirang ning tõstetud ristmik Kraavi tn ristumisel vähendaks müra ning suurendaks turvalisust.

Nõmme, Valdeku

J.G. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Valdeku tänaval.

63 Liiklusmüra. Töötavat lahendust ei leidnud. Mustamäe, Sõpruse pst

U.K. Võtame teadmiseks.

64 Liiklusmüra. Praegu on nii Laulupeo-Kunderi nurk kui Politseipargi äärne lõik 65-69 dB müratasemega. See tase ületab liiklusmüra piirväärtuse. Kuigi Kunderi tänava alguses on kivimajade rida, domineerivad tänavapildis siiski puitmajad. Torupilli miljööala keskpunktiks ongi Laulupeo ja Kunderi tänava ristmik, mida iseloomustavad juugendstiilis elamud. Laulupeo tänava puitmajad on arhitektuurimälestiste ansambel, mis loovad harmoonilise terviku. Kahjuks on see tänav praegu peamiseks läbisõiduteeks autodele, mis liiguvad Narva maanteelt Tartu maanteele, kiirendades foorist foorini .Ettepanek tegeleda Kunderi ja Laulupeo tänava liiklusmüraga, mis ei ole tegevuskavas eraldi välja toodud. Samuti võtta tegevuskavas arvesse ja langetada otsuseid, arvestades Tallinna enda kehtestatud miljööalade põhimõtteid. Miljööalad on mõeldud eelkõige jalgsi kõndimiseks ja rattaga sõitmiseks.

Võtta arvesse tänavatel paiknevate hoonete arhitektuuri (puit vs kivimajad, mälestised vanade akendega jms). Tegevuskavas ei ole midagi kirjas ammu kõne all olnud Kunderi tänava inimsõbralikuks muutmise kohta.Ettepanek: Kunderi tänav on iseloomult II kategooria maakasutusega ala, kus paiknevad haridusasutused, elamumaad ja rohealad - langetada Kunderi tänava piirkiirus 30 km/h-ni. Lisada haljastus paremale poole Kunderi tänavat, et parandada linnaruumi kvaliteeti ja toimida müratõkkena. Muuta Kunderi tänava üks sõidurada rattarajaks. Sulgeda Kunderi tänavalt ligipääs Laagna teele. See vastab tegevuskava meetmele, mis näeb ette läbisõiduteede vältimist elamupiirkondades. Muuta Kunderi-Laulupeo ristmik reguleerimata ristmikuks, et vähendada kiirendustest ja aeglustustest tingitud liiklusmüra. Suunata autoliiklus Laulupeo tänavalt ümber, kuna see on puitarhitektuuriga väärtuslik tänav ja intensiivne liiklus kahjustab selle miljööd.

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Kunderi ja Laulupeo tänavatel.

Kesklinn, Kunderi, Laulupeo

S. H-T

Analüüsida ja selgitada tegevuskavas, milline on plaan Lasnamäele isiklike autodega sõitjatega. Praegu mainitud Pelguranna, Liivalaia ega Lilleküla ümberistumisjaamad ei mõjuta otseselt Lasnamäele eraautodega sõitjaid.

Torupilli asumis ei ole palju kohvikuid ega restorane, kuid kaasaostmiseks populaarseid toidukohti leidub. Kui tänava liiklus ja müratase oleks väiksem, võiks sellest saada sarnane meeldiv ja elav tänav nagu Vana-Kalamaja tänav, kus inimesed peale lasteaeda ja tööd saaksid meeldivas keskkonnas jalutada. Igal asumil peaks olema oma elav ja kogukonda toetav peatänav.

Müraolukorra parandamine kindlasti muudab iga asumi elamisväärsemaks, kuid asumi arendamine läheb müra vähendamise tegevuskava skoobist välja.

Auto- ja motoentusiasti de poolt tekitatav müra

Välditav, tarbetu, agressiivne ja kohati ekstreemne, auto- ja motoentusiastide poolt n-ö tjuunitud (ebaseadusliku summutiga) sõidukitega tekitatud järsk ja häiriv müra, mida tekitatakse episoodiliselt 24/7. Iseäranis siis, kui teedel ei ole jääd/lund.

Sekkumine võiks toimuda koostöös Transpordiameti ja PPA-ga, s.t. nendega tasuks kindlasti konsulteerida, kuivõrd väljakutse (tüübikinnitamata summutid ja neist johtuv ekstreemne/järsk müra) on üleriigiline. Tõhusad ja rentaablid tööriistad sel rindel oleks mürakaamerad.

KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

65 Liiklusmüra - autoliiklus.

Liiklusmüra Vabaduse pst 199a piirkonnas. Minu jaoks on see teema eriti tundlik , kuna minu maja asub 70 db tsoonis. Eesmärgiks kindlasti ei ole takistada autoliiklust, kuid leian, et Vabaduse pst liiklust on vaja mõjutada .

Olen kasutatnud igasuguseid abivahendeid ja investeeringuid, et tagada vaikus enda kodus (nt vahetasin kõik aknad välja 3-kordse klaasiga akende vastu), kuid mürahäiring jäi praktiliselt samaks.

Nõmme, Vabaduse pst

K.N. KEKO on kursis müraolukorraga Vabaduse pst-l. Kogu pikkuses on vaja tegevuskava perioodi jooksul modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju, et leida igale lõigule sobivaim lahendus.

Tänavamüra Kesklinnas. Kui vaadata mürakaardilt, millise tihedusega on mürarikkad tänavad kesklinnas vs teistes linnaosades, siis on n-ö vaikset ruumi kesklinnas oluliselt vähem.

Sõidukiiruse piiramine ning teekatete tark valik aitaks kindlasti, samas tuleks ka piirata läbivat liiklust nendel tänavatel, mis võiksid teenindada eelkõige kohalikku liiklust, näiteks Kreutzwaldi ja Raua tänav, millel mõlemal on olemas lähedal paralleelsed peatänavad. Suures pildis ei tohiks üldse olla kesklinnas nii palju läbivat liiklus (praegu väidetavalt 2/3), võttes arvesse suurt hulka elamispindu, haridusasutusi jpm. Liikluskiiruse piirang aitab üksnes juhul kui politsei suudaks tagada selle järgimise autojuhtide poolt. Üheks lahenduseks oleks sõiduradade kitsendamine kuna laiad sõiduread lubavad arendada ka kõrgema kiiruse saavutamise. Vabanenud sõidutee arvelt oleks võimalik ehitada (päris laia) jalgrattateed.

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Kreutzwaldi ja Raua tänavatel.

66 Liiklusmüra (sõidu- ja veoautod, mootorrattad, ATV'd).

Iseäranis häiriv on 24/7 "võimalus" puutuda kokku ebaseadusliku 100+ dB auto- ja motomüraga, mis tungib läbi seinte ja akende. Ka läbi une. P.S. Müra kaardistamiseks soovitan kiigata ka detsentraliseeritud (DePIN) lahenduste poole, kus müraandmeid kogutakse linnaelanikelt, -külalistelt. Näiteks: Silencio https://map.silencio.store

Teen ettepaneku tuua tegevuskavas jõulisemalt ja selgemalt esile veel ühe "dimensiooni" -- tehnoülevaatuse nõuetele mittevastava ehk tüübikinnitamata summutiga (n-ö tjuunitud) sõidukite järsu, taotlusliku ja ebaseadusliku müra. Kuidas sellise müraga tegeleda? Pakun välja, et mürakaameratega. Asi on selles, et kiiruse (teoreetilisest) alandamisest ei piisa, kuivõrd tuunitud (ebaseadusliku summutiga) sõiduk teeb räiget müra ka madalal kiirusel liikudes (20-40 km/h) .

T.T. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Liiklusmüra Mustamäe teel ja Sõpruse puiesteel on väga mürarikas ja seal kõndides ei ole võimalik nt normaalselt kaaslasega vestelda.

Mürakaamerate kasutuselevõtuga saaks vähendada häirivat ja tervisele kahjulikku liiklusmüra. Liigset müra tekitavad linnades ja asulates üle Eesti valdavalt need sõidukijuhid, kelle auto, mootorratta, mopeedi, ATV, võrri vmt summutisüsteem ei ole seaduslik tehnoülevaatuse nõuete valguses. Selle asemel, et koormata Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) antud rikkumiste (pistelise) tuvastamisega, võiks liiklusmüra osas initsiatiivi võtta omavalitsus, pannes nutikad aparaadid liiklusmüra kaardistama ning piirnorme ületava müra allikaid tuvastama. Linnadel avaneks, koostöös PPA ja Transpordiametiga, võimalus ja alus (esialgu) teavitada liigset müra tekitava sõiduki valdajat vajadusest see uuesti tehnoülevaatuseks esitada. Maailmas on juba ka selliseid jurisdiktsioone, kus mürakaamerate "klõpsu" alusel ka sanktsioneeritakse (ehk trahvitakse), ent minu ettepanekul oleks see variant tulevikuks (kui teavitamisest ei piisa). Esmane eesmärk võiks olla see, et liikluses oleks vähem sõidukeid, mis on ebaseaduslikult viidud konditsiooni, kus nendega saab tekitada räiget müra (mis tegelikult kuulub krossi- ja ringradadele, ja seda öörahuvälisel ajal).

Mustamäe teel ja Sõpruse puiesteel

KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Lehepuhurite müra

Tänaval, kus lehepuhuriga töö on kiirem ja puhuri kasutaja liigub kiiremini edasi järgmisesse kohta, ei ole see nii häiriv, aga kui suurt hooviala puhastatakse lehtedest puhuri abil, siis see tähendab ümbruses elavate inimeste jaoks mitu tundi kestvat mürafooni.

Lehepuhurid võiks olla hoovialadel keelatud. KEKO on ettevalmistamas heakorraeeskirja muudatust, mis aitaks reguleerida sisepõlemismootoriga lehepuhurite kasutamist. Muudatused kehtestatakse tõenäoliselt 2025. aastal.

67 Liiklusmüra - tramm.

Häirib trammimüra Kopli tänaval. L.L. KEKO on kursis müraolukorraga Kopli tänaval. KEKO saadab info edasi Tallinna Linnatranspordi AS-le, et hinnata trammidest tingitud müra vähendamise võimalusi.

68 Liiklusmüra ehk tänavamüra.

Häirib tänavamüra täpsemini Juhkentali , Püssirohu ja Odra tänava vahelisel lõigul. Piirkiiruseks on sellel tänaval 50 km/h ning sellel on kolm sõidurada, kuid piirkiirusest tihtipeale kinni ei peeta, kuna tee on sirge ja lai. Lisaks on vähem kui 10 aastat tagasi renoveeritud teekatte puhul kasutatud väga karedat asfalti, mistõttu on müratase oluliselt kõrgem kui mujal linnas siledama asfaldiga lõikudel. Tõenäoliselt on seetõttu ka müratase kõrgem, kui näitab seda strateegiline mürakaart, sest arvutuslikult eeldatakse siledama ja vaiksema asfaldi olemasolu. Juhkentali tänaval on ka lasteaed, kus lapsed mängivad õues selgelt müranormidest kõrgema mürataseme käes. Olulist rolli mängib ka see, et viimaste aastate jooksul toimunud ehitustööde, fooritsüklite muutmise jms- ga on Juhkentali tänava liikluskoormust tajutavalt oluliselt kasvanud mitme teise tänava arvelt. Kahjuks numbriliselt pole seda võimalik hetkel näidata, sest ootan vastust TTA-lt liiklussageduste osas.

Kuna tihedas linnakeskkonas ei ole müratõkkeseinade rajamine reeglina mõeldav , siis on võimalik saavutada mürataseme vähenemist ainult sellega, kui mõjutada (ehk piirata) müraallikat. Kuna peamiseks müraallikaks on sõidukite liiklus, siis tuleb sõidukite liiklust piirata seal, kus probleemid on kõige suuremad. Korteris on kasutatud lamineeritud kolmekordseid aknaid, millest helikindlamaid tavaaknaid turul ei müüda, ometi on tänavamüra tajutav ning häiriv. Aknaid lahti teha ei saa, vastasel juhul pole toas müra tõttu viibida võimalik. Kuna tegemist on vana majaga, kus on loomulik ventilatsioon, siis on valida kas umbse õhu ja suvel palavuse või talumatu mürataseme vahel. Tallinna linn on viimaste aastate jooksul kaotanud naaberomavalitsustele kümneid tuhandeid elanikke, mis mitte ainult ei ole negatiivse mõjuga meie keskkonnale ja linna arengule laiemalt, vaid ka linna eelarvele kaotatud maksuraha näol.

Kesklinn, Juhkentali

T.R. KEKO on kursis müraolukorraga Juhkentali tn piirkonnas. Piirkiiruse vähendamine ja selle reguleerimine fooritsüklitega võib müraolukorda parandada. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks.

69 Liiklusmüra: nii tavaline kui ka suveperioodil kiirendamine autode ja mootorratasteg a.

Spetsiifiliselt Pirita-Merivälja teel Pirita Rannahoone ja Pirita kooli vahel, kus on küll 50 piirang (mis on asumi jaoks tegelikult liiga kiire), aga sellest kinni ei peeta, seega kiirused pigem 55+ ning suviti kohati ka 100+, kui toimuvad pea igaõhtused kiirendamised.

Lahenduste nimekiri on olemas, aga vaja oleks konkreetsete tänavate konkreetseid võtteid koos ajaraamiga. Kui poliitiliselt on hirm piirkiiruste vähendamise ees, sest see on "autojuhtide kiusamine", siis tuleb kasutada kallimaid võtteid, et kompromiss saavutada: näiteks poorse asfalti kasutamine (mis näiteks Tokyos annab häid tulemusi), kiiruskaamerad, mürakaamerad, oluliselt kõrgemad trahvimäärad kiiruseületajatele, naastrehvide keelustamine linnades jne.

Pirita S.H. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

70 Liiklusmüra, sh lennuliikluse müra

Kuldnoka tn (eriti hommikuti koolipäeva eel), Mustamäe tee, Sõpruse pst, Linnu tee.

Kristiine, Kuldnoka

M.A. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Kuldnoka tn-l. Mustamäe teel, Sõpruse pst-l ja Linnu teel on vajalik modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju ning seejärel leida sobivaimad lahendused erinevatele lõikudele. Sellega tegeletakse käesoleva tegevuskava perioodi jooksul.

TALLINNA LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2025–2029

2

SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED .......................................................................................................... 4

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 6

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 7

2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS .......................................................................................................... 8

2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID .................................................................................................................. 8

2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8

2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8

2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID .................................................................... 9

2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD................................................................................. 11

3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE ............................................................................... 12

3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS ......................................................... 12

3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD ANDMED

................................................................................................................................................................. 13

4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID .......................................................................................................... 15

4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD ......................................................................................... 15

4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID .......................................................... 16

5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA

KOOSTAMISE NÕUDED ................................................................................................................................ 17

6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ......................................................... 19

6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA ........................................................... 19

6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES ...................................................................... 20

6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES ....................................................................................................... 22

6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV ............................................................... 23

6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS ...... 23

6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT ............................................................................................. 24

6.5.2 RAUDTEELIIKLUS ........................................................................................................................ 24

6.5.3 LENNULIIKLUS ............................................................................................................................. 24

6.5.4 TÖÖSTUS ..................................................................................................................................... 25

7. VAIKSED ALAD ......................................................................................................................................... 26

7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID .................................................................................... 26

7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD ................................................................................................................... 26

7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED ............................................................................... 26

8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED ...................................................................................................... 28

8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED ............................................................................. 28

8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED .......................... 29

8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE......................................................................................................... 29

3

9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID ......................................... 31

10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST ........................................................... 32

10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE......................................................... 32

10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED ..................................................................................... 33

10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE ......................................................................................... 34

10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ................................................................................... 34

10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ........................................... 35

10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA ........................................... 35

11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA PERSPEKTIIVSED MÜRA

VÄHENDAMISE MEETMED........................................................................................................................... 37

11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED ...................................... 37

11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD

TEGEVUSED .............................................................................................................................................. 40

11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID ........................................... 42

12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE ...................................................................................................... 46

KASUTATATUD MATERJALID ....................................................................................................................... 47

LISAD ............................................................................................................................................................ 49

4

KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED

AÕKS - Atmosfääriõhu kaitse seadus

dB(A) - A-korrektsiooni kasutatakse mõõdetud füüsikaliste helirõhutasemete inimkõrva kuulmisaistingu

tundlikkusega vastavusse viimiseks. Kõige tundlikum on inimese kuulmine sagedusribas 2000–5000 Hz;

selle ala kummaski otsas kuulmisteravus nõrgeneb. A-korrektsiooni kasutatakse liites aritmeetiliselt

detsibellides oktav- või tertsribadele vastavad korrektsiooni väärtused mõõdetud helirõhutasemete

väärtustele. Tulemuseks saadakse A-korrektsiooniga helirõhutasemete väärtused LpA, mille ühikuks

kirjutatakse selguse mõttes dB(A).

ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T - helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A-

korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).

helirõhk - on helilainetest õhus tekkivate eri rõhkude näitaja. Madalaimat helirõhku, mida inimene kuuleb,

nimetatakse kuulmisläveks ning kõrgeimat, mida inimene suudab taluda, tuntakse valulävena (valuläve

tasandil on helirõhk miljon korda suurem kui kuulmisläve tasandil). Et poleks vaja tegeleda nii laia arvude

skaalaga (0-miljon) kasutatakse logaritmilist skaalat, mida väljendatakse detsibellides (dB). Sellel skaalal on

madalaim helirõhu tase 0 dB (kuulmislävi) ning valuläve väärtus on ligikaudu 120 dB. Kui väärtused

liidetakse logaritmilisel skaalal kokku, on tulemus lineaarse skaala omast erinev. Kui kaks võrdselt tugevat

heliallikat liidetakse kokku, siis summaarne helirõhu tase ei ole mitte kahekordne, vaid suureneb kolme

detsibelli võrra.

helirõhutase (Lp) - antud helirõhu ja võrdlushelirõhu suhte logaritm dB-des on 20-kordne logaritm suhte

baaskümnendikku.

helivõimsuse tase (Lw) - kindlaksmääratud tingimustes mõõdetud seadet iseloomustav helirõhutase.

Helivõimsuse tase ei sõltu järgmistest asjaoludest: seadme asukoht, keskkonna-tingimused, kaugus

mõõtmispunktist.

KEKO – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

KKS - Korrakaitseseadus

liiklusmüra - müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus,

mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või

regulaarse liiklusega perioodi vältel (keskkonnaministri määrus 16.12.216 nr 71)

mikromobiilsus on liikumise viis, mis keskendub kompaktsetele ja tõhusatele transpordivahenditele lühikesteks sõitudeks. See hõlmab elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid.

müra hindamine käesoleva määruse tähenduses on mürataseme iseloomustamine arvulise väärtusega või

müratasemega seotud kahjulike mõjude arvutamine, prognoosimine või mõõtmine (keskkonnaministri

20.10.2016 määrus nr 39)

müra hinnatud tase - etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud

parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.

müratundlik ala - üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed

(keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71)

5

p (helirõhk p) - heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa).

P0 (kuuldeläve helirõhk) - kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, p0 = 20 µPa.

roheala - loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas

TSMK - Tallinna strateegiline mürakaart

TKMVT - Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava

tööstusmüra - müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad

vaikne piirkond – I mürakategooria ala: puhkealad, virgestusrajatise maa-alad jms (keskkonnaministri

20.10.2016 määrus nr 39)

välisõhus leviv müra ehk keskkonnamüra - inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu: olmemüra,

meelelahutusürituste müra; töökeskkonna müra; riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (Atmosfääriõhu

kaitse seadus).

6

KOKKUVÕTE

Mürareostus on kasvav mure terves Euroopas, olles õhusaaste kõrval suuruselt teine terviseoht.

Üle lubatud normide ulatuv keskkonnamüra Tallinnas kahjustab inimeste tervist, mõjutab

linnaloomi ja -linde, pärsib ettevõtlust ning põhjustab avalikule sektorile üle saja miljoni euro

ulatuvat kahju igal aastal. Kõige olulisemaks müratekitajaks Tallinnas on üha intensiivistuv

autostumine, millega kaasneb liiklussageduse kasv, kõrged sõidukiirused ja madal säästva

liikuvuse osakaal.

Tallinna linn on oma arengustrateegias Tallinn 2035 võtnud suuna liikuda nii hoonete, tänavate kui

ka liikuvuse planeerimisel tervislikuma elukeskkonna ehk väiksema mürataseme suunas. Tallinna

linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas on ära toodud olukorra

analüüs, kaardistatud linna konkreetsed tegevused ning välja pakutud järgmised sammud

müratasemete vähendamiseks. Tegevuskavas seatakse tegevused ja eesmärgid laiemalt ega

määrata konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks, kuivõrd igal

konkreetsel alal või teelõigul mõjusaimad müraleevendusmeetmed selguvad erinevate

mürauuringute tulemusena.

Millist probleemi lahendame? Pikaaegset viibimist ülenormatiivse müratasemega keskkonnas

peetakse negatiivse tervisemõjuga tegevuseks, millega kaasnevad tervisekulud nii üksikisikutele

kui tervele ühiskonnale. Kõrges müratasemes viibimist on teadlased seostanud isheemiliste

südamehaigustega nagu infarkt ja ka teiste südame- ja veresoonkonna haigustega. Samuti on

seoseid leitud teist tüüpi diabeeti haigestumise, rasvumise ja erinevate vaimse tervise häiretega.

Linnas leviva müra põhiprobleem on suur liiklussagedus ja sõidukiirus magistraaltänavatel, kus

müratasemed võivad Tallinna 2022. aasta mürakaardi andmetel ulatuda 75 detsibellini, samas kui

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituslik müranorm on 53 detsibelli. Ligi 40% ehk

umbes 160 000 Tallinna elanikku elab ebatervisliku määraga liiklusmüra väljas.

Tartu Ülikooli teadlased on välja arvutanud, et kui aastakeskmine autoteedelt pärinev müratase

oleks kõikjal Tallinnas vähem kui 50 dB ööpäevas, haigestuks Tallinnas isheemilistesse

südamehaigustesse aastas hinnanguliselt 130 ja insulti 140 inimest vähem. Samuti sureks

südame isheemiliste haiguste tõttu (sh infarkt) Tallinnas aastas 25 inimest vähem. Hinnanguliselt

on müra väliskulud Tallinnas 260 miljonit eurot aastas. Liigne müra pärsib ka ettevõtlust ja

kinnisvaraarendust, kuna suur liiklusmüra takistab uute hoonete ehituse jaoks lubade väljastamist

Tallinna kesklinnas.

Lahendused ja Tallinna tegevused olukorra lahendamiseks. Koostatud tegevuskavas

rõhutatakse, et peamine müra vähendamise lahendus on säästvate liikumisviiside (ühistransport,

rattaga ja jalgsi liikumine) soodustamine parema taristu ja teede rajamise ning liikluse

planeerimisega. Mootorsõidukite kiiruspiiranguid soovitakse vähendada teiste Põhjamaade ja

Euroopa linnade eeskujul kuni 30 km/h ja 40 km/h. Rehvimüra ületab keskmise mootori müra

alates kiirusest 30 km/h, näitab Eesti ja Rootsi ülikooli teadlaste uuring.

Linna planeerimisel lähtutakse 15-minuti linna kontseptsioonist, nii et kõik esmavajalik oleks kodu

lähedal kättesaadav ning argitoimetusteks ei oleks inimesed sunnitud autoga pikki distantse

läbima. Oluline on ka olemasolevate vaiksemate piirkondade (nt elamupiirkondade, rohealade)

kaitsmine ja uute rajamine ning müratundlike hoonete heliisolatsiooni parandamine.

Järgmised sammud. Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-

2029 elluviimiseks algavad mürauuringud sobivaimate müraleevendusmeetmete leidmiseks

erinevates piirkondades ning koostatakse prioriteetide kavad meetmete elluviimiseks. Müra

vähendamiseks tugevdab linn lähiaastail ühistranspordivõrku, rajab kõnniteid ja Tallinna

rattastrateegia järgselt rattateede võrgustikku.

7

1. SISSEJUHATUS

Müra peetakse õhusaaste järel Euroopas suuruselt teiseks terviseohuks – 20% ELi elanikkonnast puutub kokku ülemäärase müratasemega. Müra olulised põhjustajad on maantee-, raudtee- ja lennuliiklus, tööstusettevõtted ja ehitus.

Pikaajaline kokkupuude müraga võib põhjustada tõsiseid haigusi, tervise- ja käitumishäireid: südame- veresoonkonna haigusi, ärrituvust kui stressi vorm, unehäireid, laste kognitiivse jõudluse langust. Müraga kokkupuute mõju on kulukas ka meie majandusele, kuna see toob kaasa inimeste töövõime languse. Mürast tingitud tervisehäiretega patsiendid tõstavad tervishoiusüsteemide koormust.

Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on keskkonnamüra ja selle mõju ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamiseks, loodav kohaspetsiifiline arengudokument, mis koostatakse strateegilise mürakaardi tulemuste alusel.

Strateegilist mürakaarti tuleb Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina koostada üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Eestis koostavad mürakaarte Tallinn, Tartu ja Transpordiamet, kelle hallata on põhimaanteed. Strateegiline mürakaart tuleb uuendada iga 5 aasta järel.

Paralleelselt strateegiliste mürakaartidega koostatakse ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud päevase ja öise müra kohta arvutuskõrgusel 2 m. Strateegiliste mürakaartide puhul on arvutuskõrguseks 4 m. Mürakaardistamise tulemused esitatakse graafiliste mürakaartidena liiklusmüra (maantee, raudtee), tööstusmüra ja summaarse müra kohta.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava kirjeldab strateegilise mürakaardi andmete alusel olemasolevat keskkonnamüra olukorda ja pakub välja meetmed, mida saavad erinevad osapooled keskkonnamüra tekke ja leviku vähendamiseks rakendada.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamise kolm tähtsat eesmärki on

• keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine;

• elukeskkonna mürataseme vähendamine;

• vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimine.

Eestis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate tegevuskavade koostamise korda atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“.

Keskkonnamürale esitatud nõuded ning keskkonnamüra piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".

8

2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS

2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID

EL Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega [5] toimib EL tasandil seadusandliku raamdokumendina, mis ühendab kõik tegevused rahvusvahelisel, ELi ja kohalikul tasandil. Direktiiv kehtestab ELi ühise lähenemisviisi keskkonnamüraga kokkupuute kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks, kuid ei sisalda konkreetseid mürapiiranguid, kuna need määratakse kindlaks riiklikul tasandil. Direktiiv 2002/49/EÜ on primaarne EL õigusakt inimeste tervise ja heaolu kaitsmiseks auto-, rongi-, lennuliiklusest ning suurte tööstusrajatiste põhjustatud mürareostuse eest. Direktiivi eesmärgid on:

1) kehtestada ühine lähenemisviis keskkonnamüra kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ning

2) luua alus peamiste müraallikate tekitatava müra vähendamise meetmete väljatöötamiseks.

Liiklusest tuleneva mürareostuse ja sellest tingitud tervisemõjude vähendamiseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud järgmised leevendusmeetmed.

- Autoliiklus: tuleb kaaluda vaiksete rehvide, madala müratasemega teekatte kasutamist ja vähendatud kiiruspiiranguid.

- Rongiliiklus: komisjon toetab liikmesriike kasutama vaiksemaid ja sujuvamaid rööpaid koos vaiksemate vagunitega, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 1304/2014 (Regulation (EU) 1304/2014), mis käsitleb allsüsteemi „veerem – müra” koostalitlusvõime tehnilisi kirjeldusi [11].

- Lennuliiklus: komisjon edendab täiustatud lennuprotseduure, et vähendada maandumisest ja õhkutõusmisest tulenevat müra.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ kehtestab EL liikmesriikidele strateegilise mürakaardi koostamise vajaduse, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutest tingitud kahjulikke mõjusid ja häirivust elanikonnale. Direktiiviga määratakse ühtne lähenemisviis ja ühtlustatud indikaatorid keskkonnamõju mõõtmiseks ja hindamiseks. Strateegilise mürakaardi koostamise nõue on tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuseorganil, kelle haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000 elanikku.

ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste poole” [13]. Vastavalt ELi õigusele, rohelise kokkuleppe ambitsioonidele ja koostoimes muude algatustega seab 2021. aasta nullsaaste tegevuskava konkreetse eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende inimeste arvu, keda transpordimüra krooniliselt häirib. Nullsaaste tegevuskava rõhub vajadusele integreerida paremini liikmesriikide müraalased tegevuskavad säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse, laiendades samas ka puhta ühistranspordi võrgustikku ja edendades aktiivsemalt „liikuvus tähendab“ praktikaid.

2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID

2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID

Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) [6] reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine. Seaduses käsitletakse välisõhus levivat müra, mis on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. AÕKS ei reguleeri olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Korrakaitseseadus [17] sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Seaduse järgi on avalikus kohas keelatud teisi isikuid oluliselt häiriva müra tekitamine tööpäevadel kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevadel ning puhkepäevadele eelnenud ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist.

9

Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ [7]. Määrus sätestab strateegilisele mürakaardile ning müra vähendamise tegevuskavale esitatavaid keskkonnamüra vältimise ja vähendamise miinimumnõuded, mis kehtivad keskkonnamüra kaardistamise tulemuste alusel määratud sellistele aladele, kus on vaja olemasolev müratase säilitada ja ka sellistele piirkondadele, kus tuleb vältida kahjulikke mõjusid elanike tervisele.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud müra mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid [8]. Määrus reguleerib nii liiklusmüra kui tööstusmüra. Liiklusmürana käsitletakse müra, mida põhjustavad erinevad mootorsõidukid: autod, bussid, trammid, rongid, lennukid, helikopterid ja veesõidukid. Tööstusmürana käsitletakse müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sh sadamad, Tehnoseadmete (nt kliimaseadmed, ventilatsiooniseadmed) ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ on kohaldatav sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine ja mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) planeerimisseaduses sätestatud juhtudel [19]. Kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi KSH-d, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut

2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID

Arengustrateegia „Tallinn 2035"

„Tallinn 2035“ arengustrateegias kirjeldatud keskkonnahoiu valdkonna visioon ütleb, et Tallinn on keskkonnateadlike inimeste linn, mis pakub palju loodushüvesid, ning et Tallinna elukeskkond on meeldiv ja inimesega arvestav. Keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammis „Vähem müra“ on visioon aastaks 2035 järgmine:

Norme ületava müra tõttu kannatavate linnaelanike arv on vähenenud, sest rakendatud meetmed on olnud tõhusad. Tallinn on kindlaks määranud vaiksed piirkonnad, mida müra eest kaitstakse, ning on parandanud elanike ligipääsu neile aladele. Linn on koostanud strateegilise mürakaardi ja selle põhjal müra vähendamise tegevuskava, mida rakendatakse projektide ja planeeringute menetluste tulemusena.

Liikuvuse valdkonna visiooni kohaselt on aastaks 2035 terves Tallinnas tagatud tervislikku liikumist toetavad autost sõltumatud ja hästi ligipääsetavad mugavad liikumisvõimalused. Liikuvuse valdkond hoolitseb rattaliikluse osatähtsuse suurendamise eest, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise eest, rahustab elamupiirkondades autoliiklust, vähendab kesklinnas sõiduautode osakaalu. Meeldiv keskkond jalgsi ja rattaga liikumiseks lubab inimestel igapäevatoimetusi teha värskes õhus. Peamistes liikluskoridorides on sisse seatud kiired ja suure veovõimega ühistranspordiliinid ning mugavad ümberistumiskeskused, kus saab ümber istuda väiksematele bussidele ja kasutada viimase miili mikromobiilsusteenuseid teenuseid (elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid jne).

Ühistranspordi ja jalgrataste aktiivne kasutamine vähendab vajadust autodega linnas liigelda, mille tulemusena muutub olemasolev autoliiklus rahulikumaks, vähem müra ja õhureostust tekitavamaks ning ohutumaks. Läbi valdkonna eesmärkide saavutatakse seega rahulik, tasakaalustatud ja ohutu linnaliiklus, kus puuduvad ummikud ja on vähenenud müra. Teisest küljest toetab müra- ja õhureostuse vaba linnakeskkond aktiivsete liikumisviiside osakaalu suurendamist linnatänavatel. Seega on müra vähendamise tegevuskava liikuvuse valdkonnaga väga tugevalt seotud.

Linnaplaneerimise valdkond tegeleb läbi üld- ja detailplaneeringute müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad) ning loob seeläbi aluse nii

10

liikuvuse parandamiseks ja müra- ja õhusaaste vähendamiseks ning tagab selle, et tervist kahjustavale mürale (üle 55 dB) eksponeeritud elanike hulk langeks.

Linnavara hoidmise ja arendamise valdkond panustab mürakindlamate uute hoonete ehitamise ning olemasolevate hoonete kaitsega müra eest. Korteriomanike ja -ühistute nõustamise ning toetamise kaudu aidatakse kaasa sellele, et magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni tõhustada.

Tallinna jätkusuutliku liikuvuse kava

Kava eesmärk on täpsustada arengustrateegia liikuvuse valdkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi kuni aastani 2035. Liikuvuskavas kirjeldatakse, et keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi 4 „Vähem müra“ elluviimist toetab liikuvuse valdkond, hoolitsedes rattaliikluse osatähtsuse suurendamise, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise, elamupiirkondades autoliikluse rahustamise ja kesklinnas sõiduautode osakaalu vähendamise eest. Oluliste müra vähendamist soodustavate tegevustena kirjeldatakse muu hulgas:

• üheksa tänavatüübi põhimõtte rakendamiseks juhendmaterjali väljatöötamist (muu hulgas kirjeldatakse kiiruste määramist tänavatel põhimõttel, et mida enam liigub ja viibib tänaval jalakäijaid, seda väiksem on sõidukite kiirus, et tagada turvaline ja meeldiv ruumikogemus);

• tänavate rekonstrueerimist, taastusremontimist ja uute ehitamist, lähtudes tänava funktsioonist, ümbritsevast keskkonnast ning müra ja välisõhu saasteainete vähendamise vajadusest;

• piirkiiruse vähendamist kuni 30km/h-ni elamualade sisekvartalites, linnakeskustes ja teistes suurema kohaväärtusega tänavalõikudel ning mujal, kus on vaja tõsta liiklusturvalisust,

• liiklusjärelevalve tõhustamist;

• ohutu liikluskeskkonna kujundamist muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede ehitamine, sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine);

• liiklusohutusalase ennetustöö tegemist (sh kampaaniad) ja ökonoomse sõidustiili populariseerimist, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, välisõhu saasteaineid ja liiklusmüra;

• jalgrattateede põhi- ja tervisevõrgu väljaehitamist (eelisjärjekorras kesklinna ja südalinna piirkonnas), et ühendada rattateed terviklikuks võrgustikuks;

• pealinna regiooni ühtse ühistranspordi liinivõrgu arendamist koostöös Harjumaa omavalitsuste ja riigiga;

• „Pargi ja reisi“ parklate ja parkimismajade loomist Tallinna suunal paiknevate rongijaamade ja teiste ühistranspordi sõlmjaamade ja ümberistumispeatuste juurde;

• tasulise parkimisala etapiviisilist laiendamist ja suunamist.

Samuti seatakse mõõdikuteks, et elanike jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise osakaal suureneks aastaks 2035 Tallinnas 90%-ni ning sõiduautode arv inimese kohta väheneks 399 autolt 350-ni.

Tallinna rattastrateegia 2018–2027

Rattastrateegia visioon on tegeleda rattakasutaja jaoks vajaduste püramiidi vundamendi ladumisega suure rattakasutusega linnade kogemuse põhjal. Rattastrateegia käsitleb ohutu ja mugava rattateede võrgustiku ning parkimisvõimaluste loomist. Strateegia toob välja ettepanekud, millised lahendused ja lähenemised on rattakasutuse kiireks kasvatamiseks vajalikud. Rattakasutuse suurendamine ja autokasutuse osaline asendamine rattakasutusega mõjub positiivselt linna müraolukorrale - rattasõit ei tekita müra.

Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025

Tegevuskava visioon on, et Tallinn on toimiva rohevõrgustiku ja mitmekesise maastikuga väärtuslik ja esteetiline elukeskkond. Haljastu tegevuskava käsitleb muuhulgas parkide jt rohealade hooldamist ja rekonstrueerimist, millest paljud on TKMVT kontekstis vaiksed alad, mida tuleb müra eest kaitsta ning parandada elanike ligipääsu neile aladele. Samuti keskendub tegevuskava heas seisundis ja hästi hooldatud tänavahaljastusele, millel on oluline psühholoogiline mõju müra häirituse vähendamisel, kuna varjestab müra allikaid.

11

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030

Tallinna pikaajalise kliimakava eesmärk on saada pealinn 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kava kohaselt tuleb vähendada hoonestu, transpordi ja energiamajanduse kasvuhoonegaaside heitmeid, rakendada meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ning suurendada kliimamuutustega seotud teadlikkust ja administratiivset võimekust. Nimetatud meetmetega kaasneb enamasti ka välisõhus leviva keskkonnamüra vähenemine või müra varjestamine, mille tulemusena väheneb ülenormatiivsele mürale eksponeeritud elanikkonna osakaal.

2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD

Planeerimisseaduse kohaselt on on planeerimise eesmärk on luua eeldused kasutajasõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Inimsõbraliku linnaruumi saavutamiseks on oluline hinnata erinevate keskkonnamõjurite, sh müra teket ja selle mõju inimesele. Üldiseks sihiks on võetud müra taseme vähendamine, mis on reaalne vaid siis, kui müra tekkimisvõimalustega on arvestatud planeerimisel võimalikult varakult ja üldisel otsustustasemel. Ülemäärase müra vältimine on üldplaneeringute (edaspidi ka ÜP) koostamise obligatoorne osa. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks ka müra normtasemete kategooriate määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22). Detailplaneering seab mürakategooriatest lähtudes juba konkreetsed nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning muude tingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Kategooriates nõutud müra normtasemetele jõudmine tuleb tagada läbi projekteerimise ja ehitamise. Müra piirväärtusi kontrollitakse müra mõõtmistega ning sellest kinnipidamine kogu ehitise oleluskaare kestel tagatakse järelevalvega.

TALLINNA LINNA ÜLDPLANEERING – kehtib linnaosadest Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades, kuni linnaosade ÜP-d on vastu võetud ja kehtestatud

LINNAOSADE ÜP-d :

• Haabersti linnaosa ÜP

• Kristiine linnaosa ÜP

• Lasnamäe elamualade ÜP

• Lasnamäe tööstusalade ÜP

• Mustamäe linnaosa ÜP

• Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala ÜP

• Pirita linnaosa ÜP

• Nõmme linnaosa ÜP

• Põhja-Tallinna linnaosa ÜP (avalikustamise staadiumis)

• Kesklinna linnaosa ÜP (koostamisel)

TEEMAPLANEERINGUD

• Kõrghoonete paiknemine Tallinnas

• Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine

• Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine

12

3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE

3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, pindalaga 159,3 km2. Tallinn on haldusterritoriaalselt jagatud kaheksaks linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn.

Tallinn piirneb seitsme omavalitsustega: Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald.

Tallinna elanike arv oli 1. mai 2022. a seisuga 446 396 (Rahvastikuregister).

Linnaosade kaupa jagunes Tallinna linna elanikkond järgmiselt:

Lasnamäe 117294

Mustamäe 66101

Kesklinn 65357

Põhja-Tallinn 60217

Haabersti 48157

Kristiine 32786

Pirita 19141

Joonis 1 Tallinna linna kaart.

Juhtorganid:

• Tallinna Linnavolikogu

• Tallinna Linnavalitsus

13

• Linnaosavalitsused

Välisõhus leviva müra teemaga puutuvad kõige otsesemalt kokku kolm linnaametit:

Tallinna Linnaplaneerimise Amet peab oma tegevuse tagama Tallinna elanikele hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta linnaruumi. Amet kavandab Tallinna linna jätkusuutlikku ja harmoonilist arengut, arvestades olemasoleva linnakeskkonna väärtusi, ning loob eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna pikaajaliseks ja sidusaks arenguks.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tagab pealinnas toimiva ja meeldiva elukeskkonna, korraldades keskkonna- ja looduskaitset ning kommunaalvaldkonna avalike teenuste osutamist. Keskkonna- ja Kommunaalameti ülesandeks on kõigi detailplaneeringute, ehitusprojektide, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade ning teatiste müra aspektist läbivaatamine ja tingimuste seadmine, linnaelanike mürakaebuste ärakuulamine ja neile vastamine.

Tallinna Transpordiamet suunab Tallinna linnatranspordi ning liikuvuskorralduse arengut ning tagab linnas sujuva, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonnasäästliku liikluse.

3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD ANDMED

Välisõhus leviva müra olulisemad põhjustajad ja nende andmed on esitatud tabelis 1. Müra põhjustajana peetakse silmas infrastruktuuri omanikku (teed, tänavad, raudteed, lennujaam, sadam, tööstusettevõtted), mitte konkreetseid müratekitajaid.

Tabel 1. Müraallikad ja nende valdajad

Müraallikas Müra põhjustav asutus/isik Vastutava asutuse andmed

Autoliiklus Ühest isikut ei saa välja tuua (eraautode omanikud, ühistransport, läbiv liiklus); infrastruktuuri valdaja on Tallinna linn.

Tallinna Linnavalitus Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Registrikood: 75014920 www.tallinn.ee

Tallinna Transpordiamet Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn Registrikood: 75028252 https://www.tallinn.ee/est/transpordiamet

Raudteeliiklus Infrastruktuuri valdaja Eesti Raudtee AS, raudteeinfrastruktuuri kasutajad (kaubavedusid teostavad ettevõtted, väiksemal määral ka reisirongiliikluse operaator). Raudteetaristu, logistika, reisijate- , kaubaveo ja veeremi ning liiklus- ja keskkonnaohutuse arendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös allasutustega.

Eesti Raudtee AS Toompuiestee 35, Tallinn 10133 Registrikood: 10281796 www.evr.ee

AS Operail Metalli 3, 10615 Tallinn Registrikood: 11575850 https://operail.com/

Edelaraudtee AS Kaare 25, 72213 Türi Registrikood: 10182640 www.edel.ee

Lennuliiklus Lennujaama valdaja on Tallinna Lennujaam AS. Ettevõte on Kliimaministeeriumi haldusalas.

Tallinna Lennujaam AS Lennujaama tee 2, 11101 Tallinn Registrikood: 10349560 www.tallinn-airport.ee

Laevaliiklus, (reisilaevad Vanasadamas)

Sadama valdaja on Tallinna Sadam AS. Ettevõte on Kliimaministeeriumi haldusalas.

Tallinna Sadam AS Sadama 25, 15051 Tallinn Registrikood: 10137319

14

https://www.ts.ee/

Tööstus BLRT Grupp BLRT Grupp Kopli 103, 11712 Tallinn Registrikood: 10068499 [email protected]

Bekkeri Sadam OÜ Tallinna Bekkeri Sadam Kopliranna 49, 11713 Tallinn Registrikood: 10375907 https://tallinnbekkerport.com/

Paekivitoodete tehas Limestone Factories of Estonia OÜ Paekivitoodete Tehase OÜ Peterburi tee 34/1 11415 Tallinn Registrikood:10022037 https://limestone.ee/

Elering AS Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Registrikood:11022625 https://elering.ee

15

4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID

4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD

Eesti õigusruumis eristatakse müra, mis levib välisõhus ja müra, mis levib siseruumides. Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud Atmosfääriõhu kaitse seadusega (edaspidi AÕKS). AÕKS alusel kehtestatud müra- ehk helirõhutasemete normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12. 2016. määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 [8]. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.

AÕKS § 56 järgi on välisõhus leviva müra normtasemed jaotatud piir- ja sihtväärtusteks:

• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust (püsiva või muutuva tasemega müra) ja maa-ala mürakategooriast. Tähtis on normtasemest madalama mürataseme saavutamine ja tagamine. Kui müra ületab normtaset, on müra tekitaja kohustatud sobivaid leevendusmeetmeid rakendama ja müra vähendama.

Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks hinnatakse mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Strateegiliste mürakaartide puhul hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast. Seetõttu võib vaatamata samale ajavahemikule ja parandustegurite puudumisele, saadud müratasemed erineda.

Mürakategooriad sätestatakse AÕKS § 57 kohaselt vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele:

I kategooria – puhkealad, virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad;

II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

III kategooria – keskuse maa-alad;

IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

V kategooria – tootmise maa-alad;

VI kategooria – liikluse maa-alad.

Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast on esitatud alljärgnevas tabelis 2.

Tabel 2. Liiklusmüra ja tööstusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine ajavahemik

Müra piirväärtus Müra sihtväärtus

Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

Müra kategooria Aeg

I kategooria päev 55 55 50 45

öö 50 40 40 35

II kategooria päev 60 / 651 60 55 50

öö 55 / 601 45 50 40

III kategooria päev 65 / 701 65 60 55

IV kategooria öö 55 / 601 50 50 45 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

16

Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Vastavusotsuse tegemise aluseks on müra hinnatud tase, so etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A- korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Müra hinnatud tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016.a. määruse nr 71 lisas 1 esitatud müra normtasemeid “[18].

Tööstusmüra korral ei tohi maksimaalne müratase ületada vastava mürakategooriaga alal müraliigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB(A) ning liiklusmüra puhul ei tohi müratundlike hoonetega aladel LpA,max ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) .

Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dB(A) võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase.

4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID

Müraindikaatorite arvsuurused määratakse reeglina arvutusmeetodi abil. Vajadusel võib algandmete saamiseks kasutada ka mürataseme mõõtmisi. Strateegiliste mürakaartide koostamisel ja müra hindamisel tuleb direktiivi kohaselt kasutada pikaajalisi müraindikaatoreid Lden ja Lnight.

Strateegilistel mürakaartidel hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast.

Mürakaartide koostamisel jagatakse tööpäev päevaks (Lday), õhtuks (Levening) ja ööks (Lnight). Päev algab kokkuleppeliselt kell 7.00. ja kestab 12 tundi kuni kella 19.00-ni, õhtu kestab 4 tundi kella 19.00-st kuni 23.00-ni ja öö 8 tundi, kella 23.00-st kuni hommikul kella 7.00-ni.

Päeva-õhtu-öö müraindikaator (Lden), väljendatakse detsibellides (dB) ja määratakse kindlaks järgmise valemi abil:

kus:

• päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden on aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator;

• päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud A- korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval kohaliku aja järgi kell 7.00–19.00;

• õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud A- korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal kohaliku aja järgi kell 19.00–23.00

• öömüraindikaator ehk Lnight on aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öösel kohaliku aja järgi kell 23.00–7.00.

Direktiiv 2002/49/EÜ kohustab liikmesriike esitama komisjonile andmeid alates 55 Lden ja alates 50 Lnight.

Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete ning erinevatesse

müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. Müratundlike hoonetena käsitletakse elamuid, haiglaid,

koole ja lasteaedu.

17

5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA

VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE NÕUDED

Siseriiklik mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Mürakaardil esitatavad müraindikaatorite Ld (päevane müra) ja Ln (öine müra) määratakse arvutuste teel 2 m kõrgusel maapinnast kui mõõtmisandmed on olemas. Kui arvutuseks vajalikud andmed müraallikate kohta puuduvad, tuleb müratasemed määrata mõõtmise teel (maapinnast 2 m kõrgusel). Arvutuslik müratase on kaartidel kajastatud järgmiste müravahemikena: 40- 45, 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB.

Välisõhu strateegiline mürakaart (edaspidi VSMK) koostatakse tiheasustusala või põhimaantee, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud mürataseme kohta üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks. VSMK koostatakse mürakaardi ja seletuskirjana.

VSMK koostamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 20. oktoobri 2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ ja juhendist „Strateegilised mürakaardid. CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal“ [23], milles on esitatud ühtlustatud põhimõtted Euroopa Liidu keskkonnamüra arvutusmeetodite siseriiklikuks rakendamiseks.

Reeglina tuleb VSMK koostada eelnenud kalendriaasta müraolukorra alusel või siis kasutades müramõõtmise andmeid, mis ei ole vanemad kui kolm aastat. Kuna 2020 ja 2021 aasta olid Eestis Covid- 19 viiruse leviku tõttu oluliste piirangutega aastad, mis mõjutasid ka inimeste liikuvust, siis koostati käesoleva Tallinna keskkonnamüra vähendamise kava 2019. aasta piirangutest oluliselt mõjutamata müraolukorra alusel.

Vastavalt keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ tuleb VSMK- s kirjeldada tiheasustuspiirkonna müraolukorda vähemalt järgmiste müraallikate osas: maanteeliikluse müra, raudteeliikluse müra, lennuvälja müra ning tööstusmüra, sh sadamate müra.

VSMK-s esitatakse järgmised andmed:

• müraindikaatori abil kirjeldatud olemasolev, eelmine või prognoositav tulevane müraolukord;

• piirtasemete ületamine;

• teatava piirkonna elamute, koolide ja haiglate hinnanguline arv, mis on müraindikaatori eripiirtasemete alas;

• müraga kokkupuutuvate inimeste hinnanguline arv.

Strateegilisel mürakaardil on müra tsoneeritud järgmiselt: 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB. Müratundlikud hooned on jaotatud nelja gruppi: eluhooned, koolid (üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huvialakoolid), lasteaiad ja meditsiiniasutused.

Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (edaspidi KMVTK) annab hinnangu piirkonna suuremate müraallikate poolt tekitatava keskkonnmüra ja kõrge tasemega mürast mõjutatud inimeste arvu vähendamiseks. KMVTK ei käsitle konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks. Probleemsete objektidega sihitud viisil tegelemine tagatakse planeeringutega.

Keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ määratleb KMVTK koostamise üldpõhimõtted, mis on järgmised:

• müra vähendamise tegevuskava koostatakse välisõhu mürakaardi või strateegilise mürakaardi tulemuste alusel müra normtasemete ületamise, mõjutatud elanike arvu, müra leviku ulatuse, inimeste häirituse ning muude asjakohaste kriteeriumite põhjal.

18

• kui piirkonna kohta koostatakse nii strateegiline mürakaart kui mürakaart, võib nende alusel koostada ühe müra vähendamise tegevuskava;

• müra vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel, samuti oleks tagatud vaikses piirkonnas mürataseme suurenemise vältimine.

Koostatav keskkonnamüra vähendamise tegevuskava peab vastama järgmistele miinimumnõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist:

1) tiheasustusega piirkonna kirjeldus, põhimaanteede, -raudteede või -lennujaamade ning muude arvesse võetavate müraallikate loetelu;

2) tegevuskava koostaja (kohaliku omavalitsuse organi, põhimaantee, -raudtee või lennujaama) andmed;

3) õigusliku raamistiku kirjeldus; 4) kohaldatavad müra normtasemed; 5) müra kaardistamise tulemuste kokkuvõte; 6) andmed müraga kokku puutuvate inimeste hinnangulise arvu ja parandamist vajavate olukordade

kohta, nende lahendamise võimalused; 7) avatud menetluse läbiviimise kirjeldus ja avaliku istungi protokoll; 8) varem rakendatud müra vähendamise abinõude loetelu; 9) järgmise viie aasta jooksul kavandatavate müra vähendamise, sealhulgas vaiksete piirkondade

säilitamise abinõude kirjeldus; 10) pikaajaliste müra vähendamise abinõude kirjeldus; 11) müra vähendamise abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad; 12) teave, kui see on olemas, müra vähendamise abinõude maksumuse kohta (eelarved,

kulutasuvuse hindamiseks kulude-tulude analüüs).

19

6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu Tallinna linna pikaajalisele (aasta keskmine) müraolukorrale. Strateegiline mürakaart ei käsitle olmemüra, meelelahutusasutuste tegevusest tingitud müra ega sõjaväelise tegevusega tekitatud müra.

Alljärgnevate tabelite andmed pärinevad tööst „Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine“ (töö nr 21SL91, sept. 2022), mille teostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete (elamud, haiglad,

koolid, lasteaiad) ning erinevatesse müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. 2021. aasta nullsaaste

tegevuskava seab konkreetse eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende

inimeste arvu, keda transpordimüra krooniliselt häirib. Seetõttu kohustab Direktiiv 2002/49/EÜ liikmesriike

esitama komisjonile andmed nii elanike kui müratundlike hoonete hulga kohta, kes/mis on eksponeeritud

mürale alates 55 Lden ja alates 50 Lnight (vastava arvutusvalemi ja terminite seletuse leiab pt. 4.2, lk 15)

6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA

Müratsoonide pindalaline ulatus müra liigi kaupa on esitatud alljärgnevates tabelites 3 ja 4. Pindalad on arvestatud Tallinna linna haldusterritooriumi osas.

Tabel 3. Müratsoonide pindala, km2, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus

45-50 27,8 6,4 23,3 9,7

50-55 17,5 3,5 12,7 6,2

55-60 12,9 2,6 5,6 2,1

60-65 9,0 1,7 2,2 0,9

65-70 5,5 1,1 1,1 0,6

70-75 2,5 0,4 0,4 0,5

≥75 0,2 0 0,3 1,4

≥ 55 30,1 5,9 9,6 5,5

Tabel 4. Müratsoonide pindala, km2, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus

45-50 14,5 3,3 7,8 5,0

50-55 9,2 2,4 2,9 1,6

55-60 5,4 1,5 1,5 0,7

60-65 2,5 0,9 0,6 0,5

65-70 0,2 0,3 0,2 0,7

70-75 0 0 0,2 1,0

≥75 0 0 0 0

≥ 50 17,3 5,1 5,4 4,5

Päeva-õhtu-öömüraindikaatori( Lden) piirväärtus Lden ≥ 55 dB oli kokku ületatud 51,1 km2 alal. Müratsoonide pindalalise ulatuse põhjal saab Lden alusel olulisima müraallikana välja tuua maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse, mille Lden väärtus on ≥ 55 dB 30,1 km2 alal. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoonid müratasemega Lden ≥ 55 dB moodustavad vastavalt 5,9 km2, lennukoridorid 9,6 km2 ja tööstusalad, kus müra on rohkem kui 55 dB 5,5 km2 ehk kõige vähem, mis näitab, et tööstusmüra pole Tallinna puhul oluline probleem.

Öise müraindikaatori (Lnight) piirväärtus Lnight ≥ 50 dB oli kokku ületatud 32,3 km2 alal. Erinevate müraallikate osatähtsus öise müraindikaatori Lnight piirtaset ületavate müratsoonide pindalalises jaotuses oli sarnane Lden-ga, v.a. lennuliiklus, mis oli ööpäevase indikaatoriga võrreldes öösel proportsionaalselt madalam ning

20

enam-vähem sama, mis raudteeliikluse ja tööstuse indikaatornäitajat ületava müraga mõjutatud maa-alade suurused. Sellest saab järeldada, et lennuliiklus toimub Tallinnas siiski põhiosas hommikul-päeval-õhjul ning päris öösel on linna ületavaid lende suhteliselt vähe. Suurima müratsooni pindalaga (Lnight ≥ 50 dB) oli maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse - 17,3 km2. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoon, lennukoridoride müratsoon ja tööstuse müratsoon olid vastavalt 5,1, 5,4 ja 4,5 km2.

6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES

Müratundlike hoonetena käsitletakse käesolevalt eluhooneid, koole (üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huvialakoolid), lasteaedu ja meditsiiniasutusi (haiglad, polikliinikud, perearstikeskused).

Müratundlikud hooned on jaotatud müratsoonidesse, lähtudes müraindikaatori arvsuurusest nende hoonete kõrgeima müratasemega välispiirdel. Vastav erinevat liiki müratundlike hoonete arv on välja toodud alljärgnevates tabelites. Suurimat arvu müratundlikke hooneid mõjutab autoliikluse tekitatud müra.

Tabel 5. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva- õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 3249 16 27 4

50-55 3206 20 39 4

55-60 2361 26 13 5

60-65 1599 24 6 8

65-70 583 19 5 3

70-75 36 2 0 0

≥75 0 1 0 0

≥55 4579 72 24 16 4691

Tabel 6. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 2363 23 13 5

50-55 1517 22 6 9

55-60 605 18 5 2

60-65 60 2 1 0

65-70 2 1 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 2184 43 12 11 2250

Tabel 7. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 920 4 5 2

50-55 506 0 2 2

55-60 354 3 2 1

60-65 231 4 2 0

65-70 33 1 0 0

70-75 1 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥55 619 8 4 1 632

21

Tabel 8. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 457 0 1 2

50-55 330 6 1 1

55-60 165 1 1 0

60-65 15 1 0 0

65-70 0 0 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 510 8 2 1 521

Tabel 9. Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 2351 23 23 7

50-55 1436 19 19 2

55-60 1151 2 8 2

60-65 2 0 0 0

65-70 0 0 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥55 1153 2 8 2 1165

Tabel 10 Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 1450 7 11 2

50-55 160 0 1 0

55-60 0 0 0 0

60-65 0 0 0 0

65-70 0 0 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 160 0 1 0 161

Tabel 11. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

22

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 613 9 7 2

50-55 336 5 2 0

55-60 113 2 1 0

60-65 40 1 0 0

65-70 6 0 0 0

70-75 2 1 0 0

≥75 1 0 0 0

≥55 162 4 1 0 167

Tabel 12. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 243 1 2 0

50-55 81 3 1 0

55-60 30 0 0 0

60-65 2 0 0 0

65-70 3 1 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 116 4 1 0 121

6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES

Erinevates müratsoonides elavate inimeste arvutuslik hulk on esitatud alljärgnevates tabelites. Erinevates

müratsoonides elavate inimeste arvu määramine on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni direktiiviga

2015/996 kehtestatud CNOSSOS-EU arvutusmeetodis toodud põhimõttele, kus hoone erinevatele

fassaadidele määratakse mõjuvad müratasemed ja vastava hoone elanikkond määratakse selle alusel

proportsionaalselt erinevatesse müratsoonidesse.

Tabel 13. Müratsoonides elavate inimeste arv päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides elavaid inimesi

kokku 45-50 85453 7296 73177 13821

50-55 72146 4214 60788 6780

55-60 56699 2411 12447 2039

60-65 24643 1081 5 948

65-70 6171 124 0 144

70-75 227 2 0 106

≥75 1 0 0 379

≥55 87741 3618 12452 3616 107427

23

Tabel 14. Müratsoonides elavate inimeste arv öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides elavaid inimesi

kokku 45-50 59083 3738 21257 4942

50-55 24746 1987 1843 1447

55-60 6407 807 0 687

60-65 333 47 0 98

65-70 12 0 0 309

70-75 0 0 0 51

≥75 0 0 0 0

≥50 31498 2841 1843 2592 38774

6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV

Vaikne välispiire on direktiivi 2002/49/EÜ tähenduses elamu välispiire, mille Lden arvväärtus, mis on määratud maapinnast 4 meetri kõrgusel ja 2 meetri kaugusel välispiirdest, on üle 20 dB madalam kõige suurema Lden väärtusega välispiirdest. Vaiksetes elamutes elavate inimeste arv leiti arvutuslikult ning on esitatud alljärgnevas tabelis 15.

Tabel 15. Vaikse välispiirdega elamutes elavate inimeste arv

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Vaikse välispiir- dega elamutes elavaid inimesi kokku

45-50 6149 377 0 1790

50-55 7652 472 0 200

55-60 10083 453 0 56

60-65 5909 159 0 168

65-70 2647 9 0 4

70-75 123 2 0 11

≥75 0 0 0 1

KOKKU 32563 1472 0 2230 36265

6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS

TSMK toob välja maanteeliikluse ehk auto-, trammi- ja rongiliikluse kui kõige olulisema müra allika, mis langeb kokku mürapõhjustajate struktuuriga EL tervikuna. Terviseametile ning KEKO-le laekunud kaebuste põhjal on kaks kõige suuremat müraga seonduvate kaebuste põhjustajat samuti liiklus. Kuigi esineb kaebusi ka tööstusmüra kohta, siis see on pigem trendilt vähenev. Probleemsed paigad on Tallinnas suurte magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus tänu jätkuvalt intensiivistuva autostumise tõttu on liiklusmüra tase kõrge. Tööstusmüra kaebused laekuvad peamiselt Põhja-Tallinna sadamate ümbruses paiknevatelt elamualadelt, kus on vaja täpsemalt uurida normtasemetele vastavust ning leevendusmeetmete rakendamise võimalusi ning tegelikku vajadust.

Linnaliiklusest tulenevat mürataset saab vähendada liikluskorralduslike meetmetega. Analüüsida tuleks, kuidas on võimalik liiklust hajutada või ümber suunata, et peamagistraalidel liikluskoormus väheneks ning sellest tulenevalt ka müra väheneks. Ühistranspordist tulenevat müra vähendamiseks tuleb parandada trammi- ja raudteede tehnilist seisukorda ning rekonstrueerida teekatteid. Erilist tähelepanu vajab asjaolu, kui plaanitakse tööstusettevõtet ümbritsevad alad kasutusele võtta elamumaadena, kuna sellisel juhul võib kergesti tekkida konflikt. Planeeringute menetluses on mõistlik läbi kaaluda võimalused ja meetmed, et võimalikke mürahäiringuid vähendada. Viimastel aastael on elanikele mürahäiringuid põhjustanud militaarlennukite ja kopterite lennud üle elamurajoonide, mis pole aga strateegilise müravähendamise tegevuskava objekt.

24

6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT

TSMK kohaselt on Tallinna linna olulisim müraallikas liiklus: auto-, bussi-, trolli-, trammi- ja rongiliiklus. TSMK uuendamisel on arvestatud teede ja tänavatega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on ≥ 400 liiklusvahendit.

2019. a liiklussageduse andmed saadi ööpäevaste liikluskaartide kujul. Kaardid on koostatud Stratum OÜ poolt 2019. aasta tipptunni liiklussageduste alusel. Suurima liiklussagedusega Tallinna tänavad on Järvevana tee, Pärnu maantee, Endla tänav, A.H Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee.

Trammiliiklus on mürakaartidel esitatud maanteeliikluse osana (koos autoliiklusega). Tallinnas oli 2019. a. seisuga järgmised trammiliinid: Kopli – Kadriorg (nr 1), Kopli – Suur-Paala (nr 2), Tondi – Kadriorg (nr 3), Tondi – Lennujaam (nr 4). Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 16.

Tabel 16. Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.

Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 20,1 2482 73487

50-55 13,0 2786 61245

55-60 9,9 2202 46515

60-65 7,3 1518 20621

65-70 4,1 595 6046

70-75 2,7 41 293

≥75 0,5 1 1

≥ 55 24,5 4357 73476

6.5.2 RAUDTEELIIKLUS

Tallinna linnas sõidavad kolme tüüpi rongid: elektri- ja diiselmootoriga reisirongid ning diiselveduriga kaubarongid. Strateegilise mürakaardi koostamisel on arvestatud kolme raudteeharuga: idasuund (Tallinn – Narva), läänesuund (Tallinn – Paldiski) ja edelasuund (Tallinn – Viljandi). Tallinna siseselt piirduvad raudteeühendused vastavalt Lagedi, Laagri ja Männiku rongipeatustega. Kõige tihedam linnasisene rongiliiklus toimub lõigul Balti Jaam – Laagri.

Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 17.

Tabel 17. Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös. Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 2,4 405 3201

50-55 2,1 353 2259

55-60 1,6 214 822

60-65 0,9 41 209

65-70 0,5 10 9

70-75 0,1 0 0

≥75 0,0 0 0

≥ 55 3,1 265 1040

6.5.3 LENNULIIKLUS

Tallinna Lennart Meri nimeline rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast 4 km kaugusel. Lennukite õhkutõusud ja maandumised toimuvad vastavalt lennugraafikutele ja ilmastikuoludele. Üldjuhul tõusevad lennukid õhku ida/lääne suunas, millest tulenevalt on lennuliikluse müra tajutav eelkõige Kesklinna, Kristine ja Lasnamäe linnaosades. Mürakaardi koostamisel on arvestatud 2019. aasta lendude andmetega.

Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 18.

Tabel 18. Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.

25

Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 21,5 2038 81853

50-55 10,8 1552 39865

55-60 4,3 626 7716

60-65 1,9 0 0

65-70 0,8 0 0

70-75 0,3 0 0

≥75 0,2 0 0

≥ 55 7,5 626 7716

6.5.4 TÖÖSTUS

Tööstusmüra seostatakse põhiliselt Tallinnas asuvate sadamate ja Väo karjääriga. Nende alade kõrval on olemas tööstusega alad, mis tänaseks on läbi põimunud lao- ja äripindadega. Tööstusmüra hindamisel on strateegilise mürakaardi arvutuste tegemisel lähtutud Euroopa Komisjoni juhendmaterjalist WG-AEN.

Mürakaardi ülevaatamisel määrati tööstusaladeks katastriüksused, millel paiknevale käitisele on väljastatud: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba (v.a tanklad, autosalongid, keemilised puhastused ja põletusseadmed alla 5 MW võimsusega), jäätmeluba/ohtlike jäätmete käitluslitsents (autolammutuskojad, jäätmete vastuvõtupunktid) või maavara kaevandamise luba (Väo karjäär). Samuti on tööstusmüra allikatena arvestatud sadamate territooriumeid ning rongidepoosid. Tööstuse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 19.

Tabel 19. Tööstuse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.

Müratasemetsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 11,7 623 18614

50-55 7,2 315 8324

55-60 5,0 184 4146

60-65 2,7 37 432

65-70 2,5 3 101

70-75 4,4 1 16

≥75 0,8 0 268

≥ 55 15,4 225 4963

Tööstusmüra arvutuste tulemused on suure üldistushinnanguga ning pigem üle- kui alahinnatud. Info tööstusmüra objektide kohta on saadud keskkonnakomplekslubade nõuete täitmise infosüsteemist KOTKAS. Terviseamet on elanike kaebuste alusel teinud müramõõtmisi ka järelevalve kohustuse raames. Ka tööstusettevõtted ise on teinud mürauuringuid.

26

7. VAIKSED ALAD

7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID

Tänapäeva tempokas ja stressirohkes linnaruumis väärtustatakse üha enam puhast õhku, rohelust ja vaikust. Müra vähendamise tegevuskava üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning võimalusel nende laiendamine ja juurde tekitamine. Vaikseteks aladeks loetakse avalikuks kasutuseks mõeldud piirkondi (nt puhkealad ja pargid), kus mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei tohiks ületada liikmesriigi kehtestatud Lden väärtust. Vaiksete alade täpne defineerimine on liikmesriigi pädevuses.

Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ defineerib vaiksed piirkonnad kui I mürakategooria alad ehk virgestusrajatiste maa-alad. Linnakeskkonnas loetakse vaiksete

alade hulka piirkonnad, kus müraindikaatori liiklus- ja tööstusmüra piirväärtus on  55 dB. Uute vaiksete alade kavandamisel võiks eesmärgiks aga olla piirväärtus 50 dB kui mitte kogu ala ulatuses, siis vähemalt ala teatud piirkondades. Kuna öisel ajal on vaiksete alade külastatavus minimaalne, siis öise aja normi ei ole arvestatud. Ala kasutusotstarve peab olema avalikult puhkeotstarbeline ning ala suurus puhke- eesmärgi täitmiseks piisav.

7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD

Tallinnas on vaikseid alasid määratletud kolme müra vähendamise tegevuskava perioodidel 2009-2013, 2014-2018, 2009-2018. Perioodil 2019-2023 oli prioriteediks vaiksete alade kaitsmine ja säilitamine akustilise kavandamise, planeeringute ning müratõkkemeetmete abil. Lisaks panustati sel perioodil ka võimalusel uute vaiksete alade juurde loomisele, eelkõige puudulikult välja ehitatud/tühjade alade korrastamisega. Perioodil 2019-2023 on Tallinn arendanud ja korrastanud mitmeid puhkealasid. Neist kõige mainimisväärsemad on Tondiraba ja Männi park ning Kalaranna promenaad. Pooleli on Lasnamäed ja Kesklinna ühendava rattatee ehitus, mis võimaldaks müravabalt jõuda vaiksesse alasse – Kadrioru parki. Alanud on Putukaväila lineaarpargi väljaehitamine, mis ühendab 6 linnaosa elamualasid ja rohealasid ning välja on töötatud Klindipargi kontseptsioon.

Antud töös on välja toodud alad, kus on täidetud vastav hindamiskriteerium, et keskenduda nende alade kaitsele ja säilitamisele ning koostada aastatel 2025-2029 vaiksete alade nimistu.

Vaiksete alade määramise lähteandmetena on kasutatud Tallinna linna rohealade kaardikihti ning Tallinna strateegilise mürakaardi andmeid. TKMVTs määratleti vaiksed piirkonnad rohealade kaardikihi ja müratsoonide alusel, kus on tagatud vaikse ala kriteerium päevasel ajal (Ld ≤ 55 dB).

Lisas 7 on välja toodud Tallinna linna rohealad ning need Tallinna linna rohealad, kus on tagatud vaikse ala päevase aja kriteerium Ld ≤ 55 dB.

7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED

TMVTK üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning uute vaiksete alade kavandamine ja rajamine.

Vaiksete piirkondade säilitamise, kasutatavuse parandamise ja kaitse meetmed:

• arendustes ja planeeringutes olemasolevate vaiksete alade säilitamine, varjestamine ning võimaluse olemasolul uute kavandamine;

• olemasolevate rohealade rekonstrueerimine, külastuskorralduse reguleerimine;

• uute kaitstavate alade moodustamine ning neile kaitsekorralduskavade koostamine;

• olemasolevate vaiksete alade ümbruses vaikse liikuvuse soodustamine (rattaradade ehitamine jm);

27

• vaiksete alade läheduses liiklussageduse ja piirkiiruse vähendamine, raskeveokite liikluse ümbersuunamine;

• vaiksetel aladel mürarikaste tegevuste keelustamine;

• olemasoleva haljastuse maksimaalne säilitamine või samaväärsega asendamine, uute haljastute rajamine;

• vaiksetel alade haljastu hooldamiseks kasutatavatele hooldusmasinatele (nt muruniidukid) ja tehnoseadmetele (nt lehepuhurid) tehniliste ja kasutustingimuste kehtestamine müra vähendamiseks.

28

8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED

Kodanikud saavad esitada mürakaebuseid Tallinna linnas nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 218 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle Terviseamet. Terviseameti kodulehel on ka viide kaebuse esitamise korra kohta.

Üleliigse müra häiringute korral on õigus pöörduda korrakaitseorganite poole. Hinnangu andmisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist. See tähendab, et kui ametnik hindab, kas tegemist on ülemäärase müraga, teeb ta seda n-ö keskmise objektiivse inimese vaatepunktist.

Esitatud avalduse alusel uurib piirkonna järelevalveametnik olukorda kohapeal, vajadusel tellib laborist vajalikud müramõõtmised ning kui müratase on ületatud, esitab ettekirjutuse müraallika valdajale. Ettekirjutuse mittetäitmisel algatab piirkondlik Terviseameti osakond müraallika valdaja vastu väärteomenetluse.

Tavaliselt on kaebuse esitajad Tallinna elanikud, kes on häiritud liiklus-, ehitus-, tehnoseadme, tööstus- või meelelahutusmürast.

Terviseameti ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kogemusel on probleemsemad paigad Tallinnas suurte magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus liiklusmüra tase ületab normtasemeid, kuid kus ei ole leevendusmeetmeid rakendatud või nende mõju pole olnud piisav. Kuigi sageli pole kaebajatele rahuldavat kiiret lahendust leitud, on näha, et trend mürarikaste magistraalide lähedusse uute elupindade planeerimisel on endiselt kasvav.

8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED

Tegevuskava koostamise raames pöördus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Terviseameti poole ja küsis andmeid laekunud kaebuste kohta. Terviseameti andmetel esitati Tallinnas perioodil 2017–2022. a kokku 216 mürakaebust. Mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 20. Täpsem kirjeldus 2017–2022 perioodil laekunud kaebuste kohta on esitatud tegevuskava Lisas 1.

Lisaks liiklusmüra kaebustele pöördutakse Terviseameti poole sageli ka seoses tööstusmüraga. Enim mürakaebusi laekus Tallinnas paiknevate sadamate ja Väo karjääri tegevuse kohta. Amet juhib tähelepanu, et tööstusmüra hindamisel tuleks aluseks võtta pikaajalised müramõõtmise tulemused, mis aga paraku puuduvad. Kuna usaldusväärsed andmed puuduvad, pole võimalik õigesti hinnata ka müratundlike hoonetega aladeni ulatuvaid tegelikke müratasemeid. Terviseameti hinnangul on probleemsed piirkonnad seal, kus paiknevad müratundlikud hooned, st tiheda liiklusega tänavate või tootmishoonete vahetus läheduses.

Tabel 20. Terviseametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022

Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (kuni

24.03) KOKKU

Liiklusmüra 8 14 8 8 9 4 51

Tööstusmüra 11 3 13 5 5 0 37

Tehnoseadmed 12 27 17 13 11 2 82

Ehitusmüra 6 6 4 4 4 1 25

Äri- või kaubandus- tegevus

7 0 1 0 6 0 14

Meelelahutus 0 2 1 0 2 0 5

Muu 0 0 0 0 1 1 2

KOKKU 44 52 44 30 38 8 216

Eelneva viieaastase perioodiga võrreldes on Terviseametile laekunud kaebuste arv suurenenud ca 14 % ja seda eelkõige liiklus- ja tehnoseadmete (peamiselt õhksoojuspumbad) poolt tekitava müra arvel. Tööstusmüraalased kaebused on võrreldes eelnenud viia aastase perioodiga aga vähenenud.

29

8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED

Perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kokku 118 kaebust müra häirivuse kohta. Laekunud mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 21. Laekunud mürakaebuste koond on esitatud tegevuskava lisas 2.

Tabel 21. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022.

Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (kuni 24.03) KOKKU

Liiklusmüra 14 21 8 6 15 14 78

Tööstusmüra 5 4 4 1 2 0 16

Tehnoseadmed 1 0 0 0 1 1 3

Ehitusmüra 0 4 0 0 1 0 5

Äri- või kaubandus- tegevus

0 0 0 1 1 0 2

Muu 6 2 2 0 0 3 13

KOKKU 26 31 14 8 20 18 117

Tabelist 21 on näha, et perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kõige enam mürakaebusi liikluse (78 kaebust, 67 % kõigist kaebustest) ja tööstusmüra (16 kaebust, 14 % kõigist kaebustest) kohta.

Võrreldes eelnenud viieaastase perioodiga laekus mürakaebusi peaaegu kaks korda rohkem. Mürakaebuste struktuuri analüüsides ilmneb, et eelneval viisaastakul moodustasid liiklusmüra kaebused kõigist kaebustest 42 % ning tööstusmüra kaebused 17%. Nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud kaebused kajastavad vahepealsel perioodil suurenenud autoliikluskoormust ja vähenenud tööstust, mistõttu liiklusmüra kaebuste osakaal kasvas ja tööstusmüra osakaal vähenes.

8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avalikustas strateegilise mürakaardi ja küsis tagasisidet ning kommentaare. Tabelis 22 on elanike seisukohtade alusel välja toodud probleemsed kohad.

Tabel 22. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud linnakodanike ettepanekud

Mürahäiring / kaebus Ettepanekud / lahendused

Autoliiklus

Häiringu piirkonnad/tänavad: Suur-Ameerika, Liivalaia, Tehnika, Paldiski mnt, Vabaduse pst, Nõmme tee, Lubja, Toompuiestee, Gonsiori, Rannamõisa tee, Pärnu mnt, Alevi

Piirkiiruse alandamine

Liiklusjärelvalve tõhustamine

Liikluse rahustamine (künniste/tõstetud pindade rajamine, ohutussaared)

Mürakaitseekraanide rajamine

Linna fookus müratasemete langetamiseks peaks olema ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine, võrgustiku parandamine ning elanike toetamine nende meetmete vastuvõtmiseks

Ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine

Rattateede rajamine. Tuleb välja arenda korralik rattataristu ja kaasajastada ühistranspordiliine

Ühistranspordi ja raskeveokite liikluse suunamine/piiramine/keelamine teatud tänavatel

Soodustada pargi ja reisi lahendusi

Rattaliikluse osakaalu suurendamine

Autostumise pidurdamine

Liikluskaamerate paigaldamine

30

Tänavakeskkonna ümberkujundamine (teed tuleks kitsamaks teha ja lisada juurde haljastust)

Vähendada parkimiskohti

Naelrehvide kasutamise piiramine

Teemaksud

Linnaruumi parendamine ja inimsõbralikuks muutmine

Võiks tellida analüüsi, kuidas aitaks kiirusepiirang ja reformitud ühistransport kaasa aidata müra vähendamisele kaasa.

Haljastuse juurde istutamine, olemasoleva haljastuse säilitamine

Rattateedele ulatuv müra (nt: Järvevana tee)

Rattatee ja sõidutee vahele haljastuse istutamine või müratõkkeseina rajamine.

Raudteeliiklus

Häiring: kaubarongide sõitmine õhtusel ja öisel ajavahemikul

Haljastuse juurde istutamine, mürakaitseekraanide rajamine

Uued rongirööpad ja rongid on mürarikkad Koostada tegevusplaan ja uurida, kuidas võimalik müratasemeid vähendada

Muud mürahäiringud Lehepuhurid Lehepuhuriga töötamisel tuleb jälgida heakorraeeskirja

Motovarjudega lendamine (Pirita linnaosa)

Keelata motovarjudega lendamine linna territooriumi kohal ning suunata neid pigem piirkondadesse, kus ei ole tihedat inimasustust.

Helikopteri sõidud Kalamajas. Keelata elurajoonis.

Ehitustegevus Öine ehitustegevus on lubatud ainult erilubadega.

31

9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID

Alljärgnevalt on antud lühiülevaade Akukon Eesti OÜ poolt 2022. aastal TKMVT tarbeks läbiviidud Tallinna mürarikkaimate näidistänavate liiklusmüra modelleerimise tulemustest [24].

Kokku modelleeriti kolm näidisjuhtumit. Analüüsitud on kolm stsenaariumit ilma ja koos leevendusmeetmetega ning visualiseeritud leevendusmeetmete mõju. Mudelite puhul tuleb arvestada, et esitatud müraolukorrad on näitlikud ja ei eelda meetmete tegelikku rakendamist. Müramodelleerimise objektide valimisel lähtuti Terviseameti soovitusest. Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt edastatud sisendid müra vähendamise tegevuskavalele on esitatud Lisas 5 „Asutuste vastused järelpärimistele“.

Terviseameti valik põhines kolmel kriteeriumil:

• kriteerium I: põhjendatud mürakaebused piirkondades, kus asub mitmeid (korter)elamuid;

• kriteerium II: II mürakategooriaga piirkonnad, mis asuvad suure liiklussagedusega tänava ääres;

• kriteerium III: piirkonnad, kus planeeringute negatiivne kooskõlastus on tingitud kõrgest müratasemest.

Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2020. a andmeid. Autode ööpäevase ja raskeliikluse jaotuse on leitud vastavalt strateegilise mürakaardi juhendmaterjali soovitustele.

Modelleerimiseks valiti järgmised tänavalõigud:

1) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni Toompuiesteeni.

2) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali tänavani

3) kriteeriumile vastava kohana modelleeriti Luise tn teelõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani.

Modelleeritavad stsenaariumid:

1) olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h;

2) piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h;

3) raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h.

Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et Paldiski mnt maksimaalse liiklustihedusega tund moodustab 9% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ning ööpäevane liiklussagedus jaguneb järgmiselt: 77% ajavahemikul kell 7-19 ehk päeval, 13% kell 19-23 ehk õhtul ja 10% kell 23-07 ehk öösel. Raskete veokite (veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaaluks päevasel ajal on võetud 8%, õhtusel ajal 6% ja öisel ajal 3%. Maksimaalne lubatud sõidukiirus Paldiski maanteel on 50 km/h ning Luise ja Liivalaia tänavtel samuti 50 km/h.

Modelleerimise metoodika ja maastikumudeli kirjelduse, arvutuste parameetrid ja modelleerimise tulemused (kaardid) on esitatud Lisas 8.

32

10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST

Müra ohjemeetmeid saab jaotada kolme suurde gruppi:

1) müraallikate mürataseme vähendamine; 2) müra leviku takistamine; 3) müratundlike objektide kaitsmine.

Meetme täpse lahenduse valimine sõltub konkreetsest müraolukorrast. Eelistada tuleks meetmeid, millega vähendatakse müraallika tekitatava müra taset (keskendutakse põhjusele). Kui see pole teostatav keskendutakse meetmetele, mis takistaksid müra levikut. Tihti on parim kombineeritud lahendus, kus võetakse meetmeid nii müratekke vähendamiseks, leviku takistamiseks kui ka objektide kaitsmiseks.

Peamised traditsioonilised müra vähendamise meetmed on järgmised:

• keskkonnamüraga arvestamine uutes planeeringutes;

• keskkonnamüra mõju väljaselgitamine liikluse planeerimisel (prognooside tegemine, et välja selgitada keskkonnasäästlikke linnatranspordiskeeme)

• alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistransport, jalgrattaliiklus);

• ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra parandamine);

• müraleviku piiramine tehniliste lahendustega;

• vaiksete piirkondade kaitsmine (planeerimisel tuleb arvestada nende säilimisega);

• uute vaiksete piirkondade planeerimine ja rajamine;

• müratundlike hoonete akende ja piirdekonstruktsioonide heliisolatsiooni parandamine;

• mürateadlikkuse tõstmine.

Keskkonnamüra valdkonnas on Tallinna põhiprobleem suur liiklussagedus magistraaltänavatel. Seda võimendab valglinnastumisega kaasnev pendelränne, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse. Kõige olulisemateks müratekitajateks on liiklevad mootorsõidukid.

10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE

Peamised meetmed, kuidas vähendada autoliikluse poolt tekitatavat müra, on toodud alljärgnevas nimekirjas.

• Piirkiiruse alandamine;

• Liikluse hajutamine ja ümbersuunamine;

• Piirkiirusest kinnipidamise süsteemne, pidevalt toimiv järelevalve;

• Lokaalsete kiiruskaamerate ja tabloode paigaldamine;

• Liikluse rahustamine liikluskorralduslike meetmetega (ringristmikud, künnised, sõiduradade kitsendamine jms);

• Vähese müraga teekatete kasutamine tänavate katendi taastamisel ja rekonstrueerimisel;

• Liikluse sujuvuse parandamine (nn roheline laine jm);

• Raskeveokite ümbersuunamine müratundlikelt aladelt;

• Raskeveokite liikumise ajaline piirang (ööajal või puhkepäevadel);

• Rööbasteede tehniline korrashoid;

• Ühistranspordi infrastruktuuri efektiivsemaks ja kasutajasõbralikuks muutmine;

• Uute transpordivahendite soetamisel arvestada müraemissioonidega;

• Rattaliikluse soodustamine ja tervikliku rattateede võrgustiku rajamine;

• Elamupiirkondades läbisõiduteede vältimine.

33

Transpordiamet on analüüsinud leevendusmeetmeid õhusaaste ja müra vähendamisel (tabel 23). Oluline on märkida, et linnaruumi heterogeensuse tõttu toimivad meetmed erinevates tänavaruumi osades erineva tõhususega. Seepärast on alati otstarbekas läbi viia mürauuringud enne ja pärast meetme rakendamist.

Tabel 23. Leevendusmeetmed müra ja õhusaaste vähendamisel

Saavutamise võimalused Õhusaaste vähenemine Müra vähenemine

Kaotada 25% liiklusest või alandada piirkiirust 10 km/h võrra.

Õhusaaste vähenemine tajutav 25% liikluse vähenemise korral.

1 dB Väga väike muutus, mida inimese kuulmine ei suuda eristada ehk tajuda.

Kasutada müra vähendavat teekatet, alandada piirkiirust 10–20 km/h võrra, asendada tavaline ristmik ringristmikuga või kasutada valdusfoori tsüklit „roheline laine“.

Õhusaaste minimaalne vähenemine.

2 dB Vaevutajutav muutus.

Kaotada 50% liiklusest, alandada piirkiirust 20 km/h võrra või kasutada teekattematerjalina peenema struktuuriga katendit (näiteks AB16 katte asemel SMA8).

Õhusaaste märkimisväärne vähenemine.

3–4 dB Tajutav vähenemine.

Kaotada 65% liiklusest või kasutada müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik vähenemine.

5 dB Oluline ja tajutav muutus.

Kaotada 90% liiklusest või kasutada kõrget müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik vähenemine.

10 dB Vähenemine on tajutav poole võrra.

Kaotada 99% liiklusest või ehitada suletud sisehoovidega korruselamud.

Õhusaaste väga ulatuslik vähenemine.

20 dB Väga suur muutus.

Allikas: https://www.transpordiamet.ee/leevendusmeetmed

10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED

Peamiseks müraleevendusmeetmeks, mida kasutatakse kaitsmaks vahetult tänava äärde või tööstuse juurde jäävaid müratundlikke alasid, on müraseinad ja mürakaitseekraanid, mida käsitletakse standardis EVS 843:2016 Linnatänavad. Nende rajatiste müratõkestamise efektiivsus sõltub asukohast müraallika ja kaitstava objekti vahel, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ja müra sagedusspektrist. Müratõke ei tohi müra peegeldada. Standardikohase müratõkkeseina mürasummutus on 5-15 dB.

Müratõkkega sarnast mõju saavutab ka hoonete planeerimisega - pikk 5-9 korruseline hoone magistraaltänava või raudtee suunas kaitseb müra eest tagapool asuvaid maju või piirkonda. Mida kõrgem esimene majade rida, seda parem helivarjestus saavutatakse.

Korruselamute puhul tuleb arvestada, et müraekraanid ei oma suuremat efekti hoonete kõrgematel korrustel. Kortermajade puhul tuleb panustada vaikuse tagamisse siseruumides, millele aitab kaasa seinte täiendav soojustamine ja akende väljavahetamine mürakindlamate vastu, samuti rõdude kinniehitamine.

Müratõkkena kasutatakse mõnel pool ka taimestikku (tihedad hekid, jne), kuid puude ja põõsashekkide neeldumisvõimet hinnatakse enamasti üle. Taimestikul on halvas müraolukorras ennekõike psühholoogiline mõju, kuna varjestades müra allikaid on mürast tingitud häirituse tase madalam.

Tallinna halvema müraolukorraga magistraalide ääres ei ole üldjuhul tänava ja elamute vahel müratõkete jaoks piisavalt ruumi ja nende efektiivsus jääb liialt madalaks. Üksikutes lõikudes üle linna on ilmselt võimalik müratõkkeid kasutada, kuid sobivad asukohad tuleb leida modelleeringu tulemusena. Tõenäolisemalt on võimalik kasutada müratõkkeid vaiksete alade varjestamisel. Kasutada tuleb sel juhul uudseid, linnaruumi sobivaid tooteid, mitte aga Eesti maanteede ääres kasutatud lahendusi. Otsused uute

34

müratõkete rajamiseks saab ette näha detailplaneeringute raames, kus saab lähtuda konkreetsest olukorrast ja analüüsida meetmete mõju ning sobivust linnakeskkonda.

10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE

Ehituslike võtetega saab kaitsta olemasolevaid ehitisi ning ehitada mürakindlamaid uusi hooneid. Seoses vajadusega täita müratundlikes ruumides müra normtasemeid on tiheda liiklusega sõidutee vahetus läheduses ehitamine kallim kui sõiduteest kaugemal. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele ehitamisel tuleb ette näha meetmed, mis takistaksid välismüra jõudmist siseruumidesse. Need meetmed on järgmised:

• ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717;

• akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

• nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

• rõdude korral tuleb projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

• elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja puhkeala/mänguväljak.

• vanade kortermajade renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata ja luua tingimused, mis tõhustavad fassaadide helipidavust.

10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED

Tööstusmüra ettevõtete puhul leevendusmeetmete täpne rakendamine vajab koostööd ettevõtetega, et välja selgitada, milliseid tehnilisi lahendusi on võimalik kasutada olenevalt seadmetest.

Peamisteks tööstusmüra mõju vähendavateks meetmeteks on:

• ventilaatorite juures helisummutite;

• seadmete müra leviku tõkestamiseks müratõkete, bokside või kiirgust vähendavat vooderduste

kasutamine;

• mürapeegeldavate pindade vältimine;

• heli ümbersuunamine suunda, kus selle häirivus on väiksem;

• müra tekitava tehnoseadme paigutamine mürakindlasse konteinerisse või hoonesse;

• tootmishoone heliisolatsiooni parandamine, sh ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates

avades;

• mürarikaste seadmete ümbervahetamine vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine

vähem müra tekitavaks;

• mürarikka tegevuse ajaline või mahuline piiramine;

• mürauuringute ja/või -seire läbiviimine, et selgitada välja probleemi olemus või jälgida piirnormidest kinnipidamist.

Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimistele on esitatud Lisas 4.

35

10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED

Ettevõtted ja ka tehnoseadmeid kasutusele võtvad eraisikud peavad jälgima, et müraallika (õhksoojuspump, kliimaseade, ventilatsiooniseade) territooriumilt ei leviks normtaset ületav müra. Kui tuvastatakse ületusi, siis tuleb koostada tegevuskava koos võimalike leevendusmeetmetega ning rakendamise ajakavaga.

Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni väljaviske kanaleid ei suunata eluhoonete poole ja/või väljaviskekanalid tuleb varustada mürasummutitega. Projekteeritavad uued tehnoseadmed tuleb planeerida ja rajada nii, et need ei põhjustaks häirivust ja vastaksid kehtivatele normtasemetele.

Keskkonnamürale kehtestatud nõuete täitmiseks tuleb hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida asukohta, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone. Ehituslubade väljastamisel jälgitakse igas projektis tehnoseadmete mürasust (helirõhu taset) ning seadmete kaugust kinnistu piiridest.

Projekteerimise staadiumis mürauuringu tegemine on kohustuslik kõikide uute võimalikku mürahäiringut omavate objektide puhul.

Olemasolevate ja planeeritavate seadmete müratasemete vähendamiseks eluhoonete läheduses tuleb püstitada mürakaitseekraanid või müralevikut takistavad alternatiivsed rajatised.

Tehnoseadmete tekitatud normidest kõrgema müra põhjuseks võib olla ka puudulik tehnosüsteemide hooldus. Sellisel juhul on hooldusega võimalik müraolukorda parandada, kui ka hooldus ei taga müra piirnormide täitmist tuleb seade madalama helirõhuga seadmega asendada.

Elanike kaebustele reageerides on linn tellinud müratasemete mõõtmisi või mürauuringuid probleemsetes piirkondades. Kui müra ületab piirväärtuse on müra tekitaja kohustatud müra vähendama, kas müraallika likvideerima, asendama või keskkonnamüra vähendavad meetmed kasutusele võtma.

10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA

Müraprobleemide teket on sageli võimalik ennetada eelneva planeeringu faasis. Planeeringuga saab mõjutada müraallikate paigutust, müra liikumisteid, müraallikate- ja objektide vahelisi kaugusi ning objektide paigutust üksteise suhtes. Maakasutusel põhineva müra vähendamise õnnestumine sõltub planeeritava piirkonna suurusest, maastiku vormidest ja planeeringulahendusest. Peamised müra ohjamise võimalused planeerimise ja maakasutuse valdkonnas on alljärgnevad.

• Müraallika ja müratundliku objekti vahele varutakse võimalikult suur vahemaa.

• Vähem müratõrjet vajavad hooned paigutatakse kaitsma neid hooneid, mis eeldavad madalamat mürataset.

• Müraresistentsete hoonete ehitamine mürarikaste tänavate äärde.

• Uued müratundlikud ehitised nagu lasteaiad, koolid ja raviasutused kavandatakse üksnes vaiksetesse piirkondadesse.

• Uute elumajade kavandamisel peamagistraalide äärde rakendatakse vaikse fassaadi ja siseõue nõuet ning vaikust nõudvad ruumid projekteeritakse müraallikast eemale.

• Müratundlike hoonete projekteerimisel jälgitakse ruumide planeerimisel, et hoone mürarikkamale küljele planeeritakse mitte-eluruumid (trepikojad jms) ning vaikust nõudvad ruumid (elu- ja magamisruumid) nähakse ette hoone hoovipoolsele alale.

• Puhke- ja mänguväljakud planeeritakse kohtadesse, kus nad on liiklusmüra eest kaitstud hoonete või tõketega.

• Uute müratundlike hoonete ehitamist välditakse tööstuspiirkondade ja sadamate vahetusse lähedusse.

• Enne uue elamuarenduse kavandamist hinnatakse mürataset.

36

• Õuealasid saab liiklusmüra eest kaitsta nt kaupluste, ametiasutuste, büroohoonete jms funktsiooniga hoonetega.

• Ehitusloa järelevalves kontrollitakse, kas hoone välispiirded vastavad kehtestatud heliisolatsiooninõuetele.

• Hinnatakse müra aspektist hoonete välisfassaade. Hoonete/fassaadide geomeetria ja paigutusega saab vähendada potentsiaalseid peegeldusi ning müratasemeid fassaadidel.

• Kavandatakse võimalikult palju haljastust. Taimestiku vahetu müra vähendamise mõju on väike, kuid sel on positiivne psühhoakustiline mõju ja puud vähendavad fassaadide vahelisi peegeldusi.

37

11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA

PERSPEKTIIVSED MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED

11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED

Tallinnas on perioodil 2019–2023 rakendatud arvukalt meetmeid, et vähendada mürateket ja linnaelanike eksponeeritust mürale. Liiklusest tuleneva müra vähendamisse on investeeritud ca 60 mln eurot. Olulisemad meetmed, mis on jätkunud või mida on rakendatud antud perioodil, on esitatud alljärgnevalt.

• Üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide ja kasutuslubade menetlemisel jälgitakse, et oleks tagatud uute müratundlike objektide planeerimisel piisav mürakaitse.

• Ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel hoonete tehnoseadmetele jälgitakse müra piirväärtuseid (nt õhksoojuspump, kliima-, ventilatsiooni- ja jahutusseade, generaator).

• Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise menetluste käigus arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid ning hakatud tõhusamalt jälgima nende meetmete vastavust keskkonnamüra tasemest tulenevale vajadusele (standard EVS 842:2003).

• Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade esitamisel jälgitakse keskkonnamüra piirväärtuste arvestamist.

• Tallinna tänavatel langetati piirkiirust nii turvalisema liikluse tagamiseks kui ka sellega kaasneva müra vähendamiseks. Kiirusepiirang 30 km/h kehtestati Kesklinna, Pelgulinna ja Nõmme linnaosade kvartalisisestel tänavatel, ühtekokku 69 tänaval (vt tänavate nimistu, Lisa 9). Kiirusepiirang 40 km/h kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval: Toompuiestee, Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala pst, Mere pst, Narva mnt ja A. Laikmaa tänav. Piirkiiruse langetamise eelduseks on ka fooriprogrammide ümberseadistamine, et tagada sujuv liiklus.

• Liikluse rahustamiseks on rajatud täiendavaid teekünniseid lasteaedade ja koolidega piirnevatele tänavatele ning transiitliikluseks kasutatavatele kvartalisisestele tänavatele. Tänavate rekonstrueerimisel on ette nähtud ka künniste rajamise vajadusega arvestamine.

• Autoliiklust on oluliselt piiratud Tallinna Vanalinnas, kus on kavas jätkuv autovabade tsoonide laiendamine.

• Pendelliiklusest tuleneva autoliikluse vähendamise eesmärgil on arendatud koos ümberkaudsete omavalitsustega ühistranspordivõimalusi (algusjärgus, jätkub).

• Tallinna kesklinnas on kehtestatud kolme tsooniga tasulise parkimise ala.

• Tallinna kesklinna piirkonnas on piirangud raskeveokite liikumisele, et vähendada nii õhu- kui mürasaastet.

• Perioodi jooksul on rajatud järgmised müratõkked: Akadeemia tee pikenduse (Pöörise 22) müratõke, Merivälja tee müratõkked, Järvevana tee müratõke (Järvevana tee 3b), Ehitajate tee (Paldiski maantee- Ehitajate tee 122 vaheline lõik) müratõke, Tallinn-Rannamõisa tee (Taludevahe 65) müratõke, Tallinna Ringtee (Lagedi tee 13) müratõke, Kalaranna tn (Küti tn 6) müratõke, Tööstuse tn (Tööstuse 47) müratõke.

• Perioodi jooksul on AS Eesti Raudtee vahetanud Tallinna linnas suure osa raudtee pealisehitusest (rööpad, liiprid) ja paljud lõigud on läbinud kapitaalremondi, mistõttu on paranenud taristust tingitud müraolukord.

• Aktiivselt on jätkunud elurajoonide naabruses olevate mürarikka tegevusega sadamate ja tootmismaade ümberplaneerimine elamualadeks (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Hundipea sadam, jne). Paralleelselt elamualade arendamise on käivitatud ka liiklusskeemide korrigeerimine, ühistranspordi liinide (sh uus trammiliin) ning täiendava rattataristu kavandamine.

• Perioodil alustati Vanasadama trammiliini rajamisega, mis parandab ühistranspordi ligipääsu Tallinna sadamaalale ning Pelguranna trammiliini kavandamisega.

• Uute linnatänavate projekteerimisel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama mürataseme muutuste prognoosimisele ja mõju hindamisele ning sellest lähtuvalt ühistranspordi ja tõuke- ning jalgrataste linnaruumis kasutamise võimaluste parandamisele.

38

• Tänavate rekonstrueerimisel projekteeritakse ühistranspordi- ja rattaradu vajadusel sõiduradade arvelt.

• Jalgratta kui müravaba liikumisvahendi kasutamise soodustamiseks on Tallinn jätkanud jalgrattateede võrgustiku väljaarendamist, rajades eraldiseisvaid rattaradu või muutes liikluskorraldust (näiteks võimaldades rattaga sõita ühesuunalisel tänaval mõlemas suunas). Paremate tingimuste loomiseks inimestele rattaga liiklemiseks on muudetud liikluskorraldust Põhja-Tallinnas Rannamäe tee, Põhja puiestee ja Kalasadama tänava piirkonnas ning Kesklinnas Toompuiesteel. Tänavate uuendamise käigus on rajatud uued rattateed Pronksi, Jõe ja Vana- Kalamaja tänavale ning valmis ühendustee Mustakivi tee ja Valge tn vahel.

• Avalikku linnaruumi on rajatud jalgratta hoiuplatsid ja hoidlad ning tähistatud jalgrattaradasid liiklusmärkide ja teekattemärgistusega.

• Rattateede turvalisuse pärast on hakatud rattateid muust liiklusest eraldama tõkete abil (nt Pärnu mnt alates Vabaduse väljakust jne).

• Jätkus alates 2010. aastast käigus olnud korteriühistute toetusprogramm „Fassaadid korda“, mille abil on renoveeritud ning sooja- ja mürakindlamaks ehitatud hulgaliselt korterelamute fassaade.

• Kesklinnas autoliikluse ja sellest tuleneva müra vähendamiseks on kesklinna sisenevate magistraalteede äärde rajatud 6 „Pargi ja reisi“ parklat.

Järgnevalt on tabelis 24 toodud müra tekitavate ettevõtete poolt perioodil 2019–2023 rakendatud ja lähitulevikus planeeritavad müra vähendamise meetmed.

Tabel 24. Müra tekitavate ettevõtete poolt seni rakendatud ja lähitulevikus kavandatavad müra vähendamise meetmed

ETTEVÕTTE NIMI RAKENDATUD MEETMED PLANEERITAVAD MEETMED

Eesti Raudtee AS 2018-2022 perioodil on Tallinnas uuendatud raudtee pealisehitusest (rööpad, liiprid), mis on oluliselt vähendanud raudteemüra. Kapitaalremont on läbi viidud lõikudes:

• Lilleküla - Tallinn I tee

• Lilleküla - Tallinn II tee

• Tondi-Lilleküla I tee

• Tondi-Lilleküla II tee

• Järve-Tondi I tee

• Järve-Tondi II tee

• Rahumäe-Järve I tee

• Rahumäe-Järve II tee

• Nõmme-Rahumäe I tee

• Nõmme-Rahumäe II tee

• Kivimäe-Hiiu I tee

• Kivimäe-Hiiu II tee

• BL89-Laagri II tee

• Keila jaam I tee

• Pääsküla jaam

2022-2027 perioodil jälgitakse perioodiliselt tee seisukorda, vajadusel teostatakse väiksemaid remonte ja määrimist rööpaid krigina vältimiseks.

BLRT GRUPP AS BLRT Grupi ettevõtted pööravad suurt tähelepanu tegevusega kaasnevale mürareostusele ning oma tegevusest tingitud keskkonnamõjudele, sh müra vähendamisele. Investeeritakse uut tüüpi seadmetesse, tänu millele on võimalik laevaremonditöid teostada väiksema müraga.

.

Tallinna Sadam AS

1. Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad Vanasadama viiel kail (nr 3,5,7,12 ja 13) kaldaelektriga ühendamise võimalust. Selle tulemusena seisavad laevad sadamas seisatud laevamootoritega, mis vähendab oluliselt nii müra kui õhku paisatavaid heitgaase.

39

2. 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama automaatsed sildumisseadmed kolmel kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku hoida sildumise aega aga vähendavad ka laevade põhjustatud müra, vibratsiooni ja õhusaastet manööverdamis- ja sildumisaja lühendades. 3. Keskkonnasõbralikumatele laevadele, arvestatakse ka müra vähendamist, antakse sadamatasude soodustust. 4. Vanasadamast tulenevat müra on vähendanud LNG kütusel sõitevate uute liinilaevade kasutuselevõtt Tallinn –Helsingi liinil. Uute laevade müratasemed on vanadest oluliselt väiksemad. 5. Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse. 6. Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale) minimeerib töötava mootoriga seismise aega ja seega ka müra. Peale Tark Sadam kasutuselevõttu pole mürarikkad raskeveokid enam sadamas ootealal, vaid need suunatakse otse laevale.

Limestone Factories of Estonia OÜ (endine Paekivitoodete Tehase OÜ)

2019. aastal soetati liikuv purustus-sorteerimisseade (PSS), mis muutis killustiku tootmise tehnoloogiat vähem müra tekitavaks: 1. PSS Keestrack töötab transpordivabal tehnoloogial, mille tulemusena vähenesid karjäärisisesed veod. 2. Sai üle minna kahe PSS ööpäevaselt töölt 12-tunnisele tööle ühel PSS-l. 3. Sai võimalikuks korraldada paekivi kaevandamine ja töötlemine ümber selliselt, et suvel (lahtiste akende perioodil) teostatakse kaevandamist karjääri lõunaosas - maksimaalsel kaugusel elamurajoonist. 4. Vanad veomasinad ja tehnoloogilised transpordimasinad on välja vahetatud kaasaegsemate ja vaiksemate vastu.

-

Elering AS 1. Tallinna alajaamades müra vähendamiseks on paigaldatud alajaamade trafode ümber müratõkkeseinad või on trafod paigaldatud koos muude seadmetega hoonetesse. 2. Müra kaardistamist teostatakse objektidel iga-aastaselt.

Perioodil 2022-2027 on kavas lähtudes müra mõõdistustest paigaldada trafodele täiendavalt mõratõkkeseinu (näit. Veskimetsa alajaama trafod)

AS Tallinna Lennujaam

1. Toimub igapäevasest opereerimist tuleneva müra pidev seire lennujaama territooriumil asuva seiresüsteemiga. 2. On võetud suund oma tegevuse tõttu tekkiva müra minimeerimisele mürarikaste seadmete vaiksemate vastu vahetamise teel. Lennukite testimiseks on rajatud müratõkkeseinad ning ehitustöid teostades arvestatakse keskkonnamüra normidega. 3. Müra kui valdkonnaülese probleemi lahendamiseks teeme koostööd erinevate kohalike ja riiklike organitega, osaleme mürakaartide koostamisel.

40

11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD TEGEVUSED

Lähima viie aasta tegevused Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamiseks saab jagada uuringuteks ja kavadeks ning investeeringuteks. Linnaruumi heterogeensuse tõttu pole otstarbekas kasutada müra vähendamiseks ülelinnalisi meetmeid, kuna enamasti vajavad erinevad tänavad, teelõigud või piirkonnad spetsiifilisi rätsepalahendusi. Seepärast on väga suur roll eelnevatel müra modelleerimistel ning müra eel- ja järeluuringutel, mis lisaks sobivate meetmete väljapakkumisele annab sisendit objektide järjestamiseks prioriteetsuse järgi. Objektide prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös vastutavate linnaametitega ning annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse.

Uuringud ja kavad 1. Liiklusmüra allikate mürataseme vähendamine 1.1. Modelleerimine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmise mõju väljaselgitamiseks 1.2. Mürauuringute läbiviimine enne ja pärast sekkumist 1.3. Prioriteetide kava koostamine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmiseks

2. Müra levikut takistavate meetmete rakendamine 2.1. Uudsete müratõkete katsetamine Tallinna linnaruumis 2.2. Mürauuringute läbiviimine rajatud müratõkete efektiivsuse väljaselgitamiseks 2.3. Modelleerimine müratõkete rajamiseks sobivate tänavalõikude väljaselgitamiseks 2.4. Prioriteetide kava koostamine müratõkete rajamiseks

3. Müratundlike hoonete kaitsmine 3.1. Müratundlike eluhoonete seisundi ja võimalike meetmete kaardistamine 3.2. Müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste müraolukorra kaardistamine ja

meetmete modelleerimine 3.3. Prioriteetide kava koostamine müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste

müraolukorra parandamiseks

4. Tööstusmüra vähendamine 4.1. Mürauuringute läbiviimine tööstusaladel müraolukorra väljaselgitamiseks 4.2. Ettevõtete müra vähendamise tegevuskava koostamises osalemine koos Terviseameti ja

Keskkonnaametiga

5. Müra leviku vähendamine planeerimise ja maakasutusega 5.1. Tallinna üldplaneeringutest lähtuva mürakategooriate kaardi uuendamine ja ajakohastamine

6. Vaiksetel aladel müra vähendamine 6.1. Modelleerimine sobivaimate müra vähendamise meetmete välja selgitamiseks vaiksetel aladel

6.2. Prioriteetide kava koostamine müra vähendamiseks vaiksetel aladel

7. Muude avalikus ruumis esinevate mürahäiringute vähendamine 7.1. Analüüsi koostamine ehitustegevusest tingitud mürahäiringute vähendamiseks (sh

varjestamisvõimalused) 7.2. Analüüsi koostamine muude mürahäiringute (tehnoseadmed, masinad, öine töö jne)

vähendamiseks Investeeringud Tallinna linna investeeringute kava aastateks 2025-2029 eelnõus on kavandatud liikuvuse valdkonnas raha eraldamine tegevusteks, mis otseselt või kaudselt vähendavad linnas keskkonnamüra ning panustavad vaiksete alade arendamisse ja neile juurdepääsu parandamisse. Need tegevuste eesmärk on linnaruumi kvaliteedi parandamine, rattateede põhivõrgu arendamine, ühistranspordi arendamine (taristu ja veeremi) ja kaitsealade külastustaristu arendamine. Liikuvuse valdkonna nimetatud eesmärgid on

41

suunatud eelkõige autoliiklusele kui kõige olulisemale müra põhjustajale, pakkudes linnaelanikele mugavaid ja tervislikke alternatiive ning seoses sellega pidurdades üha intensiivistuvat autostumist.

Linnaruumi kvaliteeti parandab lähiajal oluliselt tabelis 25 loetletud tänavate ja liiklussõlmede rekonstrueerimise ja ümberehitamine. Muud investeeringutekavasse lülitatud tegevused müra vähendamiseks ja vaiksete alade arendamiseks ning neile juurdepääsu lihtsustamiseks on ära toodud alljärgnevas Tabelis 26.

Tabel 25. Linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks kavandatud tegevused suurendamisele

Objekti nimetus Kavandatud investeering (€)

Periood Elanike arv tee/tänava äärsetes majades

Lastekodu tn 8 650 000 2025-2026 1356

Peterburi tee (Majaka-Väike Paala) 13 000 000 2025 1067

Tulika tn (Endla tn - Sõle tn) 5 700 000 2025-2026 243

Ristiku-Härjapea 10 218 000 2024-2027 1056

Liivalaia tn (sh trammi- ja rattateed), sellest tramm 82%, sh välisrahastus 48% rattateed 18%, sh välisrahastus 6%)

39 461 860 2025-2028 1254

Suur-Ameerika-Endla tn (sh trammitee ja rattateed)

40 300 000 2026-2029 1298

Peatänav 20 300 000 2025-2027 1047

Koidu tn 10 300 000 2026-2028 1727

Nõmme keskuse ristmik 5 100 000 2025-2026 202

Pärnu mnt (Kitsarööpa tee - Nõmme raudteeülesõit)

8 400 000 2025-2027 468

Rävala pst 9 300 000 2025-2027 556

Rattateede põhivõrgu arendamine seoses tänava täismahus rekonstrueerimisega

Valge tn I etapp (Pallasti -Võidujooksu) 6 100 000 2025-2027 690

Kadaka tee (Ehitajate tee - Mustamäe tee) 10 200 000 2026-2028 157

Linnu tee 6 100 000 2025-2027 430

Tartu mnt (Odra-Ülemiste viadukt) 5 550 000 2026-2028 250

Pärnu mnt (Vabaduse väljak-Tondi), sh välisrahastus 41%

8 500 000 2025-2027 1067

Tabel 26. Rattateede põhivõrgu arendamine ja muud müra vähendamisse panustavad tegevused

Rattateede eraldiseisev rajamine

Olemasoleva rattataristu parendamine 1 250 000 2025-2028

Pop-up rattateed (kahesuunalised, kõnni- ja sõiduteest eraldatud)

1 000 000 2025-2028

Kooliteekondade rattateede parandamisse 7 200 000 2026-2027

Toetava rattataristu rajamisse (rattamajad, rattahooldusjaamad, rattaparklad)

2 800 000 2025-2027

Liikluse rahustamine

Teekünnised aastas 300 000-400 000 2025-2028

Haljastuse arendamine

Parkide rajamine ja rekonstrueerimine 13 206 499 2025-2027

Kaitsealade külastustaristu arendamine

Pääsküla raba kaitseala laudteede, sildade, truupide, teede rekonstrueerimine

300 000 2025

Paljassaare hoiuala laudteede, linnutornide rekonstrueerimine

200 000 2026

Teiste kaitsealade (Harku metsa, Astangu-Mäeküla, Kakumäe metsa) külastuskorralduse parandamine

1 000 000 2026-2028

42

2025. aastal käivitub Euroopa Liidu rahastuse toel uue trammiliini projekteerimine Pelguranda. Koos linna omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni. Rajatav trammitee on umbes 1,8 km pikk ja selle kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus mööda rannaparki kuni Meeruse ja Bekkeri arendusaladeni. Pelguranna uus trammiliin parandab oluliselt kohalike elanike liikumisvõimalusi ja aitab kaasa keskkonna-sõbraliku linnaruumi arengule.

Lisaks trammiteedele investeeritakse Euroopa Liidu toel rattateedesse (vt tabel 25) ja Lilleküla ühistranspordisõlme arendamisse. Ühistranspordisõlm lihtsustab oluliselt ühelt ühistranspordivahendilt teisele ümberistumist ning muudab sel teel ühistranspordiga liikumise oluliselt kiiremaks ja mugavamaks. Eesmärk on, et Tallinnas kui suurima liikluskoormusega linnas oleks rohkem võimalusi säästvaks liikumiseks. Samal ajal Pelguranna trammiliini ehitamisega algab ka trammiliini rajamine Liivalaia tänavale. Mõlemad trammiliinid peaksid valmima 2029. aastal.

Samal ajal tänavate rekonstrueerimise ja uute trammiliinide rajamisega uuendatakse ka veeremit – ostetakse uusi tramme, trolle ja biogaasibusse. Üldine eesmärk on, et ühistransport oleks mugavaks alternatiiviks isiklikule sõiduautole, mis toob kaasa koos liikluskoormuse vähenemise ka kui müra ja õhusaaste vähenemise ning linnakeskkonna tervislikumaks muutumise.

11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID

Tallinna linna strateegilised otsused määravad, milliseks kujuneb tulevikus linna elukeskkond, mille lahutamatuks osaks on keskkonnamüra tase. Seetõttu on Tallinna keskkonnamüra vähendamise pikaajaline strateegia tihedalt seotud linna erinevate valdkondade ja arengusuundadega, mis on esitatud arengustrateegias „Tallinn 2035“.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti Keskkonnastrateegias märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste ja mürareostuse suurenemist, mis on tingitud eelkõige autode hulga suurenemisest ning kohati ka tööstussektori laienemisest. Samuti põhjustab suurenevat müra- ja õhusaaste teket ulatuslik klassikalise infrastruktuurita uusasumite teke ja aiandusühistutest püsiasumite moodustamine.

Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu ja toimiv rattaliiklus ning parandada jalakäijate ohutust ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Säästva transpordi arendamist toetavad meetmed (tegevussuunad):

• regulatsioonide ja toetuste süsteemi arendamine ning rakendamine ühistranspordi ja rattaliikluse arendamiseks;

• säästva ja integreeritud transpordi arendamise pikaajaline kavandamine, sh pendelrännet ja maanteevedusid vähendava regionaalpoliitika kujundamine ning planeeringute kaudu asulate multifunktsionaalsuse suurendamine ja sundliikluse vähendamine;

• säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega, jõustus 01.01.2021, kehtib kuni 31.12.2035).

„Tallinn 2035“ arengustrateegia sisaldab keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi nr 4: vähem müra. Müra vähendamist nähakse ette eelkõige kolmes valdkonnas: liikuvuse, linnaplaneerimise ja linnavara valdkond.

43

Liikuvuse valdkonnas nähakse ette rattaliikluse osatähtsuse suurendamist, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamist ja piirkiiruse alandamist, elamupiirkondades autoliikluse rahustamist ja kesklinnas sõiduautode osakaalu vähendamist. Linnaplaneerimise valdkond panustab müra vähendamisse müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete tõhusam kaitsmine müra eest, samuti magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni parandamine.

Olulisemad kaks tegevussuunda müra tegevusprogrammis on strateegilise mürakaardi ja tegevuskava ajakohastamine ning elluviimine ning vaiksetele aladele ligipääsetavuse parandamine.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 14)

Tallinna pikaajalise kliimakava „Kliimaneutraalne Tallinn“ on valdkondade ülene arengudokument, mis täpsustab arengustrateegia „Tallinn 2035“ strateegilist sihti saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja loob konkreetse tegevuskava aastani 2030. Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava eesmärk on vähendada linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil. Kliimaneutraalse Tallinna kava seab eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust, parandada ühistranspordi ligipääsetavust ning toetada korterelamute tervikrekonstrueerimist arvestades energiatõhususe nõudeid.

Seatud eesmärkide saavutamiseks on meetmed jagatud suundadeks, mille elluviimisel vähendatakse negatiivseid tervisemõjusid, sh müra.

„Kliimaneutraalse Tallinna“ lisas 5 on välja toodud meetmed, mis aitavad kaasa müra vähendamisele:

• sundliiklust ja autostumist vähendav ruumiplaneerimine ja liikuvuskorraldus;

• kiire ja mugav ühistransport; uute tehnoloogiate, teenuste ja säästlike kütuste kasutamine;

• mugav ja ohutu rattaliiklus;

• teekasutuse tipukoormuse hajutamine heite vähendamiseks;

• ilmastikuoludest tingitud liiklusriskide mõju vähendamine;

• keskkonnasäästliku parkimispoliitika kujundamine

Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035

Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, mille kohta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn sõlminud koostöömemorandumi, seab liiklusmüra pidurdamiseks eesmärgiks ja liiklusega seotud müra vähenemiseks elektrisõidukite osakaalu suurenemise, teede seisundi paranemise, liikluse rahustamise ning autokasutuse osakaalu vähenemise tulemusel. Inimesed on füüsiliselt igapäevaselt aktiivsed ning liikumiskeskkond peab toetama jalgsi ja jalgrattaga liiklemist. Strateegia järgi tuleb taristu kavandamisel lähtuda ühisest eesmärgist vähendada transpordi üha suurenevat negatiivset mõju keskkonnale. Selleks luuakse häid alternatiive autostumisele, planeerides asustust ning liikuvust tervikuna. Samuti tuleb lihtsustada omavalitsuste piiride ülest liikuvust ja võimalusi ühendada eri liikumisviise.

Strateegia olulisemad tegevussuunad on järgmised:

• kogu Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi liinivõrgu ühtne korraldamine;

• ühtse tsoonipõhise piletisüsteemi kehtestamine kõikide ühistranspordiliikide lõikes;

• arendada piirkonnas välja jalgrattateede võrgustik, mis teenindab Tallinna-siseseid peamisi

• ühendusi kesklinna ning linnaosade vahel, ühendub Harjumaa jalgrattateede võrgustikuga;

• ühendada Harjumaa peamiseid tõmbekeskused ühistranspordi sõlmpunktidega.

44

Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 24)

Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 eesmärk on täpsustada liikuvuse valdkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi kuni aastani 2035. Arengukavas täpsustatakse ka seireks vajalikke indikaatoreid ehk väljund- või tulemusnäitajaid. Arengukava toetab arengustrateegia „Tallinn 2035“ eesmärkide „Terve Tallinn liigub“ ja „Sõbralik linnaruum“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Kodu, mis algab tänavast“, „Roheline pööre“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamist.

Arengustrateegias on võetud aluseks uuringu „Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035“ stsenaarium Tallinna liikuvus ++, millest lähtub ka linnaliikuvuse kava.

Olulisemate tegevustena seab liikuvuskava järgmised:

• piirkiiruse vähendamise 30 km/h-ni elamualadel, linnakeskustes ja suurema kohaväärtusega tänavalõikudel;

• alternatiivsete liikumisviiside soodustamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine; liikluse järelevalve tõhustamine (nt: automaatse piirkiiruse kontroll);

• ohutu liikluskeskkonna kujundamine muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede ehitamine, sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine);

• annab suunised ja põhimõtted säästvaid liikumisviise soosiva liikumis- ja elukeskkonna loomiseks;

• investeeringute esmaseks prioriteediks peab olema/saama säästvaid liikumisviise toetava liikumistaristu ja ühistranspordi arendamine, sh tänavate taastusremontimine, mis kiirendab säästlike liikumisviiside edendamist ja tänavatüüpide rakendamist (Tallinn on defineerinud üheksa tänavatüüpi);

• esimese prioriteedi investeeringud on ka elektribusside laadimistaristu kavandamine ja väljaehitamine ning uute trammide, trollide ja elektribusside soetamine.

Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusega nr 40)

Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 eesmärk on käsitleda haljastut süvendatult ning planeerida kogu linna pikaajalist arengut silmas pidades edasisi tegevusi. Kuna haljastud on sageli linnakeskkonna vaiksed alad või siis müra hajutavad või müralevikut tõkestavad ruumielemendid, siis on haljastud nii otseselt kui kaudselt seotud müra vähendamisega. Tegevuskava analüüsib linna haljastut ning määratleb tegevused, mis tuleb haljastute nn keskkonnateenuste parema realiseerumise eesmärgil teha.

Tegevuskava näeb muuhulgas ette, et tuleb:

• pöörata tähelepanu poolikult rekonstrueeritud parkidele;

• hajutada rekonstrueeritud parkide ja haljasalade külastuskoormust;

• korrastada haljastut puudutavad andmed, et oleks võimalik otsuste ja planeeringute tegemiseks aktuaalset informatsiooni saada;

• tagada erialaspetsialistide (maastikuarhitektide, aednike, arboristide) kaasamine haljastu projekteerimisse ehitus- ja hooldusetapis, et parandada elukeskkonna kvaliteeti;

• leida võimalusi maastike mitmekesisuse hoidmiseks ja suurendamiseks;

• koostada hoolduskavad maastike ilme parandamiseks ja väärtuse säilimiseks ning neid järjepidevalt rakendada;

• suunata haljastu külastajate liikumist vähendamaks külastuskoormuse negatiivset mõju;

Tallinna rattastrateegia 2018–2027 (vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 otsusega nr 41)

Tallinna rattastrateegia 2018–2027 eesmärgiks on tõsta aastaks 2027 rattasõidu osakaal 11%-ni kõigist liikumistest ning kodu ja kooli vahel liikumisest 25%-ni. Rattakasutuse kasvuga kaasnevad mitmed positiivsed mõjud. Rattaga liikumine ei tekita õhusaastet ja müra ning jalgrataste kasutuselevõtt

45

linnaruumis vähendab autoliiklusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (sh müra). Rattaga liikumine on säästlik looduskeskkonna suhtes (ei ole häiriv vaiksetel aladel).

Peamised tegevused rattastrateegias on rattateede võrgustiku arendamine, ratta parkimiskohtade loomine linna poolt ja soodustamine, et eraomanikud rajaksid rattaparkimiskohti.

Euroopa rohelise linna kokkulepe (liitumine Tallinna Linnavolikogu 08.04.2021 otsusega nr 39)

Euroopa rohelise linna kokkuleppe allkirjastanud linnad lubavad 2030. aastaks märkimisväärselt vähendada mürasaastet linnades, et liikuda lähemale Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemetele. Selleks lubatakse võtta kasutusele asjakohased meetmed, rakendada strateegiaid ja eeskirju, et märkimisväärselt vähendada mürasaastet. Ühtlasi lubatakse lõimida müra vähendamise mõju ja sellest saadava lisandväärtuse teistesse asjakohastesse arengudokumentidesse ja kavadesse, nagu linnapeade pakt, säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava, linnade säästva liikuvuse kava ning transpordi ja linnaruumi planeerimine.

Vastavalt Euroopa rohelise linna kokkuleppe statuudile kaaluvad liitunud linnad järgmiste tegevuste ja meetmete elluviimist:

• tuvastatakse ja kaitstakse olemasolevaid vaikseid piirkondi mürataseme tõusu eest;

• viiakse ellu vaikse kaubaveo kavad;

• luuakse autovabu tsoone, rakendatakse sõidukitele piiranguid või kehtestatakse rahalisi stiimuleid (nt lähtudes rehvimõõdust ja mootori võimsusest), toetatakse jalgsi liikumist, jalgrattasõitu jms;

• keskkonnamüra direktiivi järgi töötatakse välja ja ajakohastatakse mürakaarte ja tegevuskavasid ning tagatakse nende asjakohane rakendamine.

• juhitakse liiklusvooge, seatakse kiirusepiiranguid ning kasutatakse mürataseme vähendamiseks madala müratasemega sillutisi;

• rakendatakse meetmeid linnaruumi ja taristu planeerimisel, et vähendada müra tekkekohas;

• rajatakse vajadusel ja võimalusel ning müratõkkeid ja müra varjestamislahendusi.

46

12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE

Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eelnõu kohta küsiti sisendit Tallinna linnaosade valitsustelt, Tallinna Strateegiakeskuselt, Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt, Tallinna Linnavaraametilt, Tallinna Transpordiametilt, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt. Seisukohta küsiti Kliimaministeeriumilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ja Terviseametilt. Ettevõtetest kaasati AS Eesti Raudtee, As Edelaraudtee, AS Tallinna Lennujaam, Limestone Factories of Estonia OÜ, OÜ Väo Paas, AS Tallinna Sadam, BLRT Grupp AS ehk need ettevõtted, kelle tegevused põhjustavad paratamatult suuremal või vähemal määral keskkonnamüra.

Valminud Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava avalikustati ettepanekute saamiseks ajavahemikul 9.-22. detsember 2024, avalik arutelu toimus 16. detsembril 2024 ning MS Teams kaudu oli võimalik osaleda kõigil, kellel selleks soov oli. Veebikoosolekuga liitumiseks oli link (https://bit.ly/murategevuskava) Tallinna keskkonnamüra veebilehel (https://www.tallinn.ee/et/keskkond/myra) ja Facebookis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ürituste rubriigis.

Osalus oli aktiivne (vt Lisa 8.1 Protokoll). Linnakodanike arvamuste kogumise süsteemsemaks muutmiseks koostati abistav küsimustik „Anna tagasisidet müra vähendamise tegevuskavale“, kuhu tuli kirja panna ees- ja perekonnanimi, E-posti aadress (vabatahtlik) ja vastata järgmistele küsimustele:

• Millise keskkonnamüraga puutute igapäevaselt kokku oma kodu läheduses?

• Millist laadi müra vajab linnakeskkonnas sekkumist?

• Kas teie jaoks on tähtis, et saaks minna ja nautida linna piires vaikust (nt pargis, linnametsas, rabas)?

• Kas leidsite müra vähendamise tegevuskavast oma müraga seotud murele lahenduse? Palun täpsustage nii eitava kui ka jaatava vastuse puhul.

• Lisainfo.

Laekunud ettepanekud ja arvamused koondati ühtsesse vormi ja nendega saab tutvuda Lisas 8.2. Põhjendatud ettepanekutega arvestati tegevuskava eelnõu täiendamisel. Osad mürahäiringud, mis ei ole keskkonnamüra vähendamise tegevuskava objektiks, lahendatakse koostamisel olevas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas, mille üks osa käsitleb keskkonnamüra.

47

KASUTATATUD MATERJALID

[1] Tallinna linna 2017. a strateegiline mürakaart. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), 01.02.2017. (http://www.tallinn.ee/est/murakaart-2017) [2] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023. Koostajad I. Leemet ja M. Vohta. 24.01.2018. Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 180138-1-C, 2018. [3] Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. ELLE OÜ, töö nr 21SL91, 2022. [4] Akukon Oy Eesti filiaal, Tallinna Keskkonnaamet. 2018 [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ ET/TXT/?uri=CELEX%3A32002L0049) [6] Atmosfääriõhu kaitse seadus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/122092023001?leiaKehtiv) [7] Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021017?leiaKehtiv) [8] Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv) [9] Source: the European Environment Agency’s internal calculations for the noise indicator, ‘Health impacts of exposure to noise from transport’, European Environment Agency, 2022. [10] Regulation No 117 of the Economic Commission for Europe of the United Nations (UNECE) - Uniform provisions concerning the approval of tyres with regard to rolling sound emissions and/or to adhesion on wet surfaces and/or to rolling resistance [2016/1350] (OJ L 218 12.08.2016, p. 1, ELI: UNECE Regulation No 117

[11] Commission Regulation (EU) No 1304/2014 of 26 November 2014 on the technical specification for interoperability relating to the subsystem ‘rolling stock - noise’ amending Decision 2008/232/EC and repealing Decision 2011/229/EU Text with EEA relevance (OJ L 356, 12.12.2014, p. 421–437) Regulation (EU) 1304/2014 [12] Directive 2009/12/EC of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on airport charges (Text with EEA relevance) OJ L 70, 14.3.2009, p. 11–16 Airport Charges Directive 2009/12/EC

[13] Communication from the commission to the european parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Pathway to a Healthy Planet for All EU Action Plan: 'Towards Zero Pollution for Air, Water and Soil', COM/2021/400 final [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta. (http://data.europa.eu/eli/dir/2000/14/oj)

[15] Heade tavade juhend müra strateegiliseks kaardistamiseks ja müraga kokkupuute kohta seotud andmete koostamiseks (Good Practice Guide for Strategic Noise Mapping and the Production of Associated Data on Noise Exposure" Final Draft Version 2, 13th January 2006 (https://sicaweb.cedex.es/docs/documentacion/Good-Practice-Guide-for-Strategic-Noise-Mapping.pdf) [16] Praktiku käsiraamat kohalike müraalaste tegevuskavade jaoks“ (Practitioner Handbook for Local Noise

Action Plans). (https://www.polisnetwork.eu/document/practitioner-handbook-for-local-noise-action-

plans/)

[17] Korrakaitseseadus, RT I, 22.03.2011, 4 (viimane redaktsioon jõustunud 01.09.2023. (https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023029) [18] Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. RTL 2002, 38, 511 (viimane redaktsioon jõustunud 01.01.2021). (https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv) [19] Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”. [20] Rahvatervise seadus, jõustunud 14.06.1995, viimane redaktsioon jõustunud 01.06.2023 (RT I, 03.02.2023, 7)

48

[21] Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organisation, 2018. (https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563 ) [22] Sotsiaalministri 29.06.2005. a määruse nr 87 „Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded“

[23] SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. Strateegilised mürakaardid. CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal. (https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura )

[24] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Akukon Eesti OÜ, töö nr 220639-1 (KEKO töövõtuleping nr tka74), 2022. [25] SA Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis „Õiguslik analüüs. Kohaliku omavalitsuse võimalused lehepuhurite kasutuse piiramisel“, 2017 [26] Hannu Mustonen, Determining the Road Wear Limits in the Type Approval of Studded Tires. Aalto- yliopisto, Master thesis 2019.

49

LISAD

Lisa 1 Terviseametile esitatud mürakaebused Tallinnas 2017-2022

Lisa 2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud mürakaebused 2017-2022

Lisa 3 Tallinna 30 km-se ja 40 km-se liikluskiiruse piiranguga tänavad

Lisa 4 Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele

Lisa 5 Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse sisend vastuseks järelpärimisele

Lisa 6 Müra modelleerimise metoodika, parameetrid ja visualiseeritud tulemused

Lisa 7 Müratsoonid, rohealad ja vaiksed alad

Lisa 8 Avalikustamise dokumendid

8.1. Avaliku arutelu memo ja avalikul arutelul osalejate nimekiri; 8.2. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029

avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud kodanike ettepanekute kokkuvõte.

Müraallikas Aadress Aasta liiklusmüra Suur-Ameerika/mootorrattad öised kiirendussõidud 2022 Liiklusmüra Rohula tn /liiklusmüra 2022 Muu Hõberebase 7 /Valdeku varjupaiga koerad hauguvad 2022 Liiklusmüra Rohu 7 /vedurid manööverdavad öösel, signaalitavad 2022 Liiklusmüra Linnu tee 67/raskeveokid 2022 Tehnoseadmete müra Väike - Patarei 5/soojuspump 2022 Muu Ilutulestik Lasnamäel lõbustusasutus 2022 Liiklusmüra Gonsiori tn /liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Paldiski mnt.-Toompuiestee ristmik 2022 Liiklusmüra Alasi 3/(liiklusmüra) 2022 Liiklusmüra Tammsaare tee pikendus/ liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Sitsi tn kvartal /liiklusmüra 2022 Muu Kakumäe, Haven Jahisadam /parkla müra - autodest muusika 2022 Liiklusmüra Liikuri tn 32 (laagna müra)/ 2022 Liiklusmüra Madala tn 26/(liiklusmüra) 2022 Liiklusmüra Tulika/Tehnika tn (raskeveokid) 2022 Liiklusmüra Rannamõisa tee/ liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Järvevana tee pikendus /liiklusmüra 2022 Äri- või kaubandustegevus Trummi 23/Trummi 23a KÜ / lumekahurid 2021 Ehitusmüra Liivalaia /Süda tn /ehitusmüra 2021 Liiklusmüra KÜ Järvevana tee 3/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Narva mnt 12 (Trammide müra)/ 2021 Liiklusmüra Paldiski mnt 167 (haabersti ristmik)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Endla tn (müra)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Haabersti lennukid/ 2021 Tehnoseadmete müra Kungla tn 41 (klaverivabrik)/ tehnoseadmete müra 2021 Liiklusmüra Pärnu mnt 479 (liiklusmüra)/ 2021 Liiklusmüra Lina 5/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Välja tn 8/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Kotkapoja/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Erika tn 4 (müra)/trammid 2021 Liiklusmüra Kose- Pirita /lennumüra, treeninglennud 2021 Tööstusmüra Ümera tn (lõhkamised Väo)/ 2021 Liiklusmüra Lehe tn 31 (lennumüra)/ 2021 Tööstusmüra Keava tn 5/ /metallikokkuostupunkti müra 2021 Liiklusmüra Linnui tee 84 (2020)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Punane 14a/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Raadiku 8b/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Ümera 28, 28a, 30/(liiklusmüra) 2020 Tööstusmüra Sinimäe (väo elektrijaam)/ 2020

Äri- või kaubandustegevus Laagna tee T12 (autopesula)/(liiklusmüra manööverdamisel) 2020 Liiklusmüra Haabersti ristmik ((liiklusmüra))/ 2020 Liiklusmüra Tallinn Väike depoo/rongimüra 2020 Liiklusmüra Leete tn 12a (rongimüra)/ 2020 Lennukimüra Lehe tn 36/ 2020 Liiklusmüra Ümera 24/ 2020 Tööstusmüra Väo asfalditehas/ 2019 Tööstusmüra Väo elektrijaam/ 2019 Tööstusmüra Utilitas Mustamäe katlamaja/ 2019 Liiklusmüra Betooni tn 9/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Linnutee lennumüra/ 2019 Liiklusmüra Sõpruse pst 263/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Pärnu mnt 126/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Püü tn 6 (lennukid)/ 2019 Liiklusmüra Viljandi mnt 4/ 2019 Muu LEHEPUHURID/ 2019 Muu ILUULESTIK/ 2019

220639 LISA 2

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud kaebused aastatel 2017-2022

Tööstusmüra Kopli 103_Kaluri 15/sadama müra blrt) 2019 Liiklusmüra Nõlva tn 13/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Netaman/(liiklusmüra) 2019 Ehitusmüra Kristiine katlamaja remont/ 2018 Liiklusmüra E. Vilde tee 212b/(liiklusmüra) 2018 Ehitusmüra Poordi tn 3 (ehitusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Katleri tn 17/(liiklusmüra) 2018 Muu Wismari tn (lehepuhurid)/ 2018 Liiklusmüra Sõpruse pst 31 (lennu müra)/ 2018 Liiklusmüra Luite tn 14a (Lennumüra)/ 2018 Liiklusmüra Matka tee 37 (liiklusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Kopli_Sitsi tn rist/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Vanakuu tn 7 (rannamõisa tee liiklus)/ 2018 Liiklusmüra Piibelehe tn 3/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Rannamõisa tee (liiklusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Järve asum (liiklusmüra)/ 2018 Muu Sõstra tn (trimmeri müra)/ 2018 Liiklusmüra Peterburi tee 11/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Ümera tn 28 (väo karjäär)/ 2018 Liikusmüra Retke tee 22 (lennumüra)/ 2018 Liiklusmüra Gaasi tn 7/(liiklusmüra) 2018 Ehitusmüra Liivalaia tn 3/ ehitusmüra 2018 Tööstusmüra Kärberi 36 (lõhkamised)/ 2018 Ehituse müra Rehe tn 1 (ehituse müra)/ 2018 Liiklusmüra Sadama tn 4/(liiklusmüra) 2018 Liikusmüra Mustamäe tee 29/liiklusmüra 2018 Liiklusmüra Liikuri tn 46/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Kunderi 38/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Kolde pst 76/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Luise tn 36/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Kaluri tn 3 (Bekkeri sadam)/ 2018 Tööstusmüra Kopliranna tn 24 (Bekkeri sadam)/ 2018 Liiklusmüra Paljassasre tn 1/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Valukoja tn 16/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Mahtra tn(Väo müra)/ 2017 Liiklusmüra Viljandi mnt liiklusmüra (Kõnnu tn 1a)/ 2017 Tööstusmüra Kärberi (väo müra)/ 2017 Liiklusmüra Pärnu mnt 418/(liiklusmüra) 2017 Liiklusmüra Priisle tee 30_32/liiklus 2017 Liiklusmüra Karsti 1/(liiklusmüra) 2017 Liiiklusmüra Liikuri tn 28/liiklus 2017 Liiiklusmüra Paepargi tn 37/liiklus 2017 Liiklusmüra Varsaallika tn 1a (Pirita-Kose liiklusmüra)/ 2017 Liiklusmüra Nõmme Kivimäe raudtee müra/ 2017 Muu Helikopter/ 2017 Muu Kotzebue tn 1 (lammutus)/ 2017 Tööstusmüra Sinimäe (elektrijaam)/ 2017 Liiklusmüra Pallasti tn 39/liiklus 2017 Tööstusmüra Mahtra tn 48 (karjäär)/ 2017 Vibratsioon Pärnu mnt 125 (Trammide vibra)/ 2017 Liiklusmüra Viljandi mnt Raudalu (liiklusmüra)/ 2017 Liiklusmüra Uuslinna 3/ 2017 Liiklusmüra Suur-Ameerika tn 1/ 2017 Muu Sinimäe tee 3 ( parkla)/ 2017 Liiklusmüra Mardi tn/liiklus 2017 Tehnoseadmed Jõe tn 5 (tehno müra)/ 2017 Liiklusmüra Puuvilla 8/liiklus 2017 Muu Magasini tn 20 (Saarmas)/ 2017 Muu Lembitu tn 8 (lehepuhur)/ 2017 Muu Ädala tn (Politsei koerte haukumine)/ 2017 Tööstusmüra Raadiku tn 8_1 (lõhkamised)/ 2017

LISA 3

LIIKLUSPIIRANGUGA TÄNAVATE NIMISTU

Kiirusepiirang 30 km/h on kehtestatud järgmistel Tallinna tänavatel:

Kivimurru, Tuulemäe, Sikupilli, Katusepapi, Lasnamäe, Majaka põik, Tuha, Killustiku, Metalli,

Lahepea, Soodi, Sõudebaasi, Sõjakooli, Rivi, Tuisu, Madara, Tulika põik, Tulbi, Kassi,

Mäealuse, Teaduspargi, Kivinuka, Heli, Laulupeo, Kunderi põik, Jakobsoni, Lastekodu, Jakobi,

Gildi, Püssirohu, Mõigu, Korgi, Juhtme, Vati, Lambi, Tuukri põik, Karu, Aedvilja, Nafta, Bensiini,

Filmi, Värava, Näituse, Võidu, Kagu, Karusmarja, Sinilille, Nelgi, Astri, Aate, Pihlaka, Mahla,

Mulla, Härjapea, Roo, Preesi, Aarde, Vaniku, Õle, Heina, Nabra, Pebre, Timuti, Kõrre, Taime,

Orase, Nisu, Rukki ja Luste.

Kiirusepiirang 40 km/h on kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval:

Toompuiestee, Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala

pst, Mere pst, Narva mnt ja A. Laikmaa tänav.

220639 - Lisa 4 1(8)

Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele

220639 - Lisa 4 2(8)

220639 - Lisa 4 3(8)

220639 - Lisa 4 4(8)

Lp Ain Valdmann Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected]

Teie: 06.06.2022 nr 10-14/1461 - 2

Meie: 15.07.2022 nr 18-7/839-1

Tallinna müra vähendamise tegevuskava ajakohastamine

Lugupeetud härra Valdmann

Müra vähendamise ning atmosfääriõhu kvaliteedi parandamise eesmärgil oleme teostanud mitmeid investeeringuid ja tegevusi, mida oleme kavandanud müra vähendamise tegevuskavas perioodil 2019-2023 strateegilise mürakardi koostamiseks. Peamised müra vähendamise tegevused on alljärgnevad:

· Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad viiel kail (nr 3,5,7,12 ja 13) Vanasadamas kai ääres seistes kaldaelektriga ühendamise võimalust. Sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades seisata laevamootorid ning seeläbi vähendada müra, õhku paisatavaid heitgaase ja tahkeid osakesi, mis aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada vibratsiooni ning müra nii sadamas kui ka linnaruumis. Arvestuslikult väheneb ühe kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heidete maht ligikaudu 100 tonni kuus. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III raames, investeeringu kogumaht oli 3,5 mln eurot.

· 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama automaatsed sildumisseadmed kolmel enimkasutataval kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku hoida sildumisele kuluvat aega, muuta sildumine ohutumaks ning säästa keskkonda. Automaatsildumisseadmete paigaldamise eesmärk on samuti laevade poolt müra, vibratsiooni, õhusaaste vähendamine sadamas manööverdamis- ja sildumisaja lühendamise kaudu. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III raames, investeeringu kogumaksumus oli üle 8 mln euro.

· Anname keskkonnasõbralikumatele laevadele sadamatasude soodustust ESI indeksi (Environmental Ship Index)1 alusel. 2021. aastal andsime ESI indeksi alusel soodustust kokku 1155 laevakülastuse eest, mis moodustab 16% (2020: 18%) kogu laevakülastuste arvust. Selle meetmega on samuti võimalik vähendada mürasaastet Vanasadamas. Viimastel aastatel on Vanasadamast tulenev müra vähenenud eelkõige uute (sh

1 ESI põhineb laeva lämmastikuühendite (NOx), väävliühendite (SOx), tahkete osakeste (PM) ja CO2 heitkoguste arvestamisel ning võtab arvesse ka laeva ühendamist kaldaelektriga ja selle kasutamist sadamas. https://www.environmentalshipindex.org/Public/Home

220639 - Lisa 4 5(8)

keskkonnasäästlikul LNG kütusel sõitev laev) liinilaevade kasutuselevõtuga Tallinn – Helsingi liinil. Uute laevade müratasemed on vanadest oluliselt väiksemad.

· Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks, ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid ja muid sõidukeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse.

· Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale juhtimine), mis on rakendatud Vanasadamas, lihtsustab ja kiirendab veokite ja autoga reisijate sadamaalal liiklemist ja reisile registreerumist, misläbi väheneb autoliiklusest tuleneva müra, samuti õhku paisatavad heitekogused sadamaalal. Samuti oleme Targa Sadama abil taganud, et mürarikkad raskeveokid enam ei ole sadamas ootealal, puuduvad ööbimised ning need suunatakse otse laevale.

Lisaks oleme koostanud täiendavaid mürakaarte Vanasadama lõunaosa detailplaneeringu ja A-terminali ja kruiisiala detailplaneeringu KSH raames, mis annab olulist informatsiooni uute kinnisvaraprojektide kavandamisel ning lähteandmeid uue keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ellen Kaasik Kvaliteedi -ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja

o Koopia: Lembi Tiks, [email protected]

Ellen Kaasik 631 8104 [email protected]

220639 - Lisa 4 6(8)

220639 - Lisa 4 7(8)

220639 - Lisa 4 8(8)

220639 - Lisa 5 1(4)

Asutuste vastused järelpärimisele

220639 - Lisa 5 2(4)

220639 - Lisa 5 3(4)

220639 - Lisa 5 4(4)

LISA 6

METOODIKA JA MAASTIKUMUDEL

Autoliikluse müratasemete arvutused viidi läbi arvutiprogrammi Datakustik GmbH Cadna/A 2022

abil, mis vastab direktiivis 2002/49/EÜ toodud strateegilise mürakaartide koostamise nõuetele ja

võimaldab teha arvutis strateegilise mürakaardile ettenähtud mahus. Mürakaartide koostamisel

kasutatakse CNOSSOS-EU meetodit.

CadnaA on juhtiv tarkvara keskkonnamüra arvutamisel, esitlusel, hindamisel ja prognoosimisel.

Programmi on rakendatud rohkem kui 30 erinevat standardit ja juhist. 3D visualiseerimine,

erinevad valikud objektide käsitlemisel.

Kaardistamise jaoks vajalik kõrgusinfo kolmedimensiooniliste joontena saadi Maa-ameti

veebikeskkonnast. Andmestik sisaldas maapinna kõrgusjooni, hoonete kõrgusinformatsiooni,

teede, tänavate, veekogude, katastripiiride asukohti. Maastikumudeli loomisel kasutati

kõrgusinfona täisarvulisi kõrgusjooni.

ARVUTUSTE PARAMEETRID

Müra leviku hindamisel arvutusparameetrite valikul lähtuti CNOSSOS-EU juhendis antud

soovitustest.

Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised:

• temperatuur 10°, suhteline niiskus 70%;

• naastrehvide kasutus 3 kuud ning osakaal 70%;

• teekatte tüübile CNS_05;

• sõidukite joonmüraallikas on sisestatud teepinnast 0,05m kõrgusele;

• arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 3x3 m;

• müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel;

• müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa;

• maksimaalne viga 0,1 dB;

• hoonestatud piirkondades 2 peegeldust;

• hoonete helineelde koefitsiendiks määrati 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga

fassaadile;

• kiirenduste ja pidurdustega ei arvestata.

Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt:

➢ kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0,

➢ väljaspool tiheasustusala asuvad alad määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga

1,

➢ tiheasustusega õuealad pindadeks koefitsiendiga 0,7.

TULEMUSED

Joonistel 1-18 on näidatud müra leviku ulatus modelleeritavates kohtades olemasolevas olukorras

ning peale võimalike leevendusmeetmete raskendamist, et hinnata müratasemete muutust

väliskeskkonnas.

2

MODELLEERITUD KOHAD:

1. Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni Toompuiesteeni

Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h

Joonis 1. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld

Joonis 2. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln

3

Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 3. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld

Joonis 4. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln

4

Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 5. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev

Ld

Joonis 6. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö

Ln

5

Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali tänavani

Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h

Joonis 7. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld

Joonis 8. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln

6

Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 9. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld

Joonis 10. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln

7

Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 11. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev

Ld

Joonis 12. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö

Ln

8

Luise tn teelkõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani

Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h

Joonis 13. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld

Joonis 14. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln

9

Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 15. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld

Joonis 16. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln

10

Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h

Joonis 17. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine,

päev Ld

Joonis 18. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine,

öö Ln

Müratsoonid

Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava

JH A4 SUURUSKOOSTAJA

Akukon Eesti OÜ

01.11.2022 KUUPÄEV

Akukon 220639

- Alad, kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB

Lisa 7-A

- Rohealad

Rohealad

Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava

JH A4 SUURUSKOOSTAJA

Akukon Eesti OÜ

01.11.2022 KUUPÄEV

Akukon 220639 Lisa 7-B

- Rohealad

Vaiksed alad

Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava

JH A4 SUURUSKOOSTAJA

Akukon Eesti OÜ

01.11.2022 KUUPÄEV

Akukon 220639

, kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB

Lisa 7-C

LISA 8.1.

Tallinna müra vähendamise tegevuskava avalik arutelu

MEMO

Toimumisaeg ja koht: 16.12.2024 MS Teamsi vahendusel.

Osalejaid kokku: 47

Osalejate nimekiri

Meelis Uustal (Keskkonnahoiu osakonna juhataja)

Esme Kassak (Keskkonnahoiu osakond)

Kai Künnis-Beres (Keskkonnahoiu osakond)

Mihhail Jevdokimov (Kaasamise osakonna juhataja)

Kristiina-Sandra Saumann (Kaasamise osakond)

Aare

Aare Vabamägi

Andreas Aljas

Anete Kõlli

Ann Kristiin Entson

AS

Dmitri

e.p

Eteri Eha | Kajaja

Fred Püss

G

Greete Palgi

heli

Heli Aun

Ilona Kaldvee

J S

Jaanus Saarepera

Janek Jõgisaar

Jason Platais

Jegor Rogov

Karin Lumiste

karl

Katrin Heele Anderson

Katrin Orgusaar

Kristi Olt

Liina Marrak

Liina-Kai Raivet

liis

Liivi Mäekallas

Linnaelanik

Mariliis Niinemägi

Maris Vohta

Marko Ründva | Kajaja

Meelis Uustal

Meree Punab | Ellex

Mihkel Tibar

Nikolai Dorovatovski

Piret

Piret Üts

Pärtel-Peeter Pere

Reet Pruul

Silver Hage

T.Valing

tom

Triin Sepp

Veiko Lukmann

Villu Lükk

Tegevuskava tutvustus

Arutelu algas sissejuhatavate tervitussõnadega, misjärel Meelis Uustal tutvustas ürituse

ülesehitust ning tegevuskava põhieesmärke ja meetmeid.

Teemasid arutame müra liigi järgi. Tagasiside on teretulnud ning väga oluline.

Pärtel-Peeter Pere tänab tegevuskava avalikustamise eest ning soovib osalejatele jõudu

tööle. Tallinna linn võtab müra vähendamist tõsiselt, kuna see põhjustab inimestele tõsist

kahju. Tegevuskava saab kõigi tagasisidestajate abiga konkreetsem ja täpsem.

Tegevuskava tutvustus algab selgitustega selle kohta, mis on müra, miks seda

tegevuskava koostatakse ning millist eesmärki see tegevuskava täidab.

Müra allikad: auto- ja trammiliiklus; raudteeliiklus; lennuliiklus; tööstus.

Strateegilist mürakaarti uuendatakse iga viie aasta tagant ning seda koostavad Eestis

Tallinn, Tartu ja Transpordiamet. Hinnatakse ööpäevast müra, päevast müra, õhtumüra ja

öömüra. Kehtiv mürakaart on valminud aastal 2022 ja see tugineb COVIDi-eelsetel

andmetel.

Keskkonnamüra tegevuskava eesmärk on keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine,

elukeskkonna mürataseme vähendamine ja vaiksetes piirkondades mürataseme

suurenemise vältimine. Põhineb strateegilisel mürakaardil.

Selles tegevuskavas on olmemürast ja meelelahutuse mürast vähe juttu, kuid siiski oleme

selle ära markeerinud ning neid käsitletakse põhjalikult juba Tallinna keskkonnahoiu

arengukavas.

Eesti on kõige kõrgem õigusakt keskkonnamüra käsitlemiseks atmosfääri ja õhukaitse

seadus, mille alusel on sätestatud ka erinevad määrused, mis põhjalikumalt käsitlevad

seda, kuidas välisõhu mürakaarti koostada või kuidas toimub müratasemete mõõtmised ja

hindamised ning millised on nõuded broneeringutele. On ka teisi määruseid, mida samuti

kasutatakse müra olukorra hindamisel ja parandamisel.

Tallinn 2035 arengustrateegias tegeleb mürateemadega keskkonnahoiu valdkond, kus on

selleks ka eraldi tegevusprogramm. Kahtlemata mõjutavad linnas müraolukorda ka teised

strateegilised tegevusvaldkonnad. Täpsemalt on võimalik tutvuda veebilehel:

strateegia.tallinn.ee.

Strateegilise mürakaardistamise tulemused näitavad, et kõige olulisem müraallikas on

liiklus. Suurima liiklussagedusega tänavad Tallinnas on Järvevana tee, Pärnu maantee,

Endla tänav, A.H. Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee. Nende tänavate äärtes

on paljud inimesed mõjutatud ülenormatiivsest mürast. Lisaks on Tallinnas kohati ka

tööstusmüra probleem, kuid see on lokaalne – peamiselt sadamad ja karjäärid.

Müratsoonide pindalaline ulatus, kus päeva-õhtu-öö müratase ulatab 55dB on Tallinnas

kokku 30,1 km2. Tallinna müratsoonides elab ligi pool linna elanikkonnast.

Vaiksed alad on müra valdkonna spetsiifiline termin ning nendeks nimetatakse alasid, kus

on minimaalselt soovimatuid või inimtegevuse tekkel tekkivaid helisid. Mitte kõik

rohealad ja mänguväljakud ei ole vaiksed alad. Vaiksed alad on kokkuleppelised, mis

tuleks tegevuskava raames kokku leppida, et milliste aladega tuleb aeva näha, millised

tuleb jätta vaikseks ja milliste alade puhul on vaja erinevaid meetmeid selleks ka

rakendada. Tingimus on, et vaiksel alal ei tohi keskkonnamüra tase ületada 55 dB.

Meetmed, mida vaikuse säilimiseks tuleks rakendada on näiteks olemasolevate vaiksete

alade säilitamine, rekonstrueerimine, uute rohealade rajamine, vaiksetele aladele

ligipääsetavuse tagamine, vaikse liikuvuse soodustamine, liiklussageduse ja piirkiiruse

vähendamine jne.

Mis puudutab liiklusmüra allikaid, siis selleks, et vähendada allikatest lähtuvat müra, on

meetmed, mida eelnevalt modelleeritakse ja tehakse uuringuid kuna linn on mitmekesine

ja eriilmeline ja mõnes linnaruumi osas toimuvad ühed ja teises teised meetmed. Valikus

on nt piirkiiruse vähendamine ja sellest kinnipidamine, liikluse rahustamine erinevate

liikluskorraldusluike meetmetega, vaikne teekate, liikluse sujuvuse parandamine,

raskeveokite teekondade muutmine ja parandamine, rööbasteede uuendamine ja tehniline

korrashoid jne.

Müratundlike hoonete kaitsmiseks on vaja võtta kasutusele meetmeid, mis takistaksid

välismüra jõudmist siseruumidesse. Suur roll on akendel ja nende mürapidavusel, samuti

ka välisseinte heliisolatsioon.

Tööstusmüra vähendamiseks saavad olla meetmed väga spetsiifilised ning sõltuvad

sellest, milline ettevõte ja milline masin/hoone/vm müra tekitaja on varjestatud või

summutatud. Näiteks helisummutid, müratõkked, müra peegeldamine, müratekitaja

ümberpaigutamine, jne.

Tallinnas on viimase viie aasta jooksul müra vähendamiseks rakendatud meetmeid nagu

nt planeeringute ja projektide menetlemisel mürakaitse jälgimine, ehituslubade ja

kasutuslubade väljastamisel jälgitakse müra piirväärtuseid (nt. õhksoojuspump,

generaator, ventilatsiooniseade, jmt). Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise

menetluste käigus arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid ning

jälgitakse nende meetmete vastavust. Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade

esitamisel jälgitakse keskkonnamüra piirväärtuste arvestamist.

Langetatud on piirkiiruseid, rajatud on arvukalt teekünniseid, autoliiklust on piiratud

Vanalinnas ning jätkub autovabade tsoonide laiendamine. Koostöös ümberkaudsete

omavalitsustega arendatakse ühistranspordivõrgustikku. On rajatud mitmeid

müratõkkeid, Eesti Raudtee on välja vahetanud suure osa raudtee pealisehitusest, on

seatud piirangud öistele lendudele ning jätkati aktiivselt sadamate ja tootmismaade

ümberplaneerimist elamualadeks ja paralleelselt korrigeeritakse ka liiklusskeeme ning

kavandatakse täiendavalt ühistranspordi liinide ja rattateede taristut.

Tänavate rekonstrueerimisel on projekteeritud juurde ühistranspordi- ja kergliiklusradu.

On muudetud liikluskorraldust, rajatud uusi rattateid ja rataste hoiukohti. Ka

toetusprogramm “Fassaadid korda” on aidanud muuta maju sooja- ja mürakindlamaks.

Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-2029 meetmed jagunevad

valdavalt uuringuteks ning kavadeks ja investeeringuteks. Ülelinnalised meetmed pole

otstarbekad, sest linnaruumi heterogeensus näitab, et erinevates linna osades toimuvad

lahendused erinevalt. Igale suuremale valukohale on vaja spetsiifilisi lahendusi ja suur

roll on eelnevatel müra modelleerimistel ning eel- ja järeluuringutel. Objektide

prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös vastutavate linnaametitega ning

annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse.

Tutvustatakse müra vähendamise meetmeid ja meetmete rakendamist.

Müra on mitteintuitiivne valdkond ja seepärast tuleb usaldada mudeleid ja uuringuid, et

saada toimivad lahendused. Müratundlike hoonete jaoks oleks vaja kaardistada seisukord,

et välja selgitada, kas mingis piirkonnas on vaja linna abi ja toetust või muud meedet, mis

aitaks kiirendada piirkonnas müratundlike hoonete kaitsemeetmete rakendamist.

Järgneva viie aastaga jätkub planeerimise ja maakasutuse valdkonnas müra kontroll, see

tähendab, et jälgitakse, et piirnormidest ja sihttasemest peetakse kinni. Lisaks ootab ees

ka üldplaneeringutest lähtuv mürakaardi uuendamine ja ajakohastamine.

Kuna investeeringuid on palju, siis prioriteedide kava on oluline.

Müra vähendamise tegevuskavas on ära markeeritud ka muud mürahäiringud ja nende

vähendamine, kuigi direktiiv seda tegelikult ette ei näe. Viimase nädala jooksul

tagasisidest on näha, et olmemüra, ehitusmüra, muud tehnoseadmed, lehepuhurid,

muruniidukid, mootorratturid, kõik häirib suurt hulka inimesi ja kuigi nende lahendamine

ei ole lihtne ja need on enamasti lahendamata, sest need on õigusaktides ebapiisavalt

reguleeritud, siis sellegipoolest õigusaktid on inimese teha ja kindlasti tuleb hakata neid

lahendusi aktiivsemalt otsima.

Tutvustatakse investeeringute tabelit, kus on näha, millised objektid lähevad järgmise viie

aasta jooksul tööse.

Arutelu

Autoliiklus

Küsitakse: Hiljaaegu oli teemaks Paldiski maantee lõigu renoveerimine, Hipodroomi ja

Südalinna vahelisel lõigul seoses arendusega. Silma torkas, et lõigu linna suund on jäetud

tähelepanu alt välja. Oleks hea võimalus sellel lõigul viia sõidutee elumajadest

olulisemalt kaugemale kahe suuna vahelise roheriba arvelt. See võimaldaks viia ka suur

müraallikas elumajadest kaugemale, samal ajal jääks ruumi ka jalakäijatele, ratturitele ja

isegi parkimiskohtadele. Kui säilitada sõidutee ääres ka parkimiskohad, siis sõidutee ise

oleks elumajadest kaugemal. Ka majade ette oleks võimalik rajada siis uus roheriba koos

haljastuse ja puudega. Kuna see läheb järgmisel aastal töösse, siis peaks linn sellele

mõtlema.

M. Uustal: Soovitame teile ja ka teistele, et kui on ettepanekuid, et kuidas müra olukorda

ühes või teises tallinna lõigus parandada, siis palun pange see kirja ka meie kodulehekülje

tagasisidevormi, siis see jõuab ka müra tegevuskavasse. Oskan ala kohta öelda, et seal on

haljasriba, kus on ka veel säilinud puid, ilmselt selle arvelt neid sõiduradasid ei ole

võimalik majadest eemale projekteerida. Sama Paldiski mnt lõik (Mustamäe, Endla,

Paldiski ristist kuni raudtee viaduktini) on üks lõikudest, mis on praegu modelleerimisel:

millised meetmed võiksid sellel lõigul toimida. Oleme aru saanud, et see on üks

probleemseid kohti ja üritame ka aru saada, kas on häid lahendusi või pool-häid

lahendusi.

Küsitakse: Mis selle müra tegevuskavaga on teisiti kui eelmisega. Eelmise puhul juhtisin

tähelepanu, et Pronksi tänaval ei võeta müra arvesse ja tehti ikka lahendus selline, nagu ta

tuli ja kõikjal mujal samamoodi. Mis on seekord oodata teistsugust tulemust? Ütlesite, et

võiks katsetada, et kas on tehnoloogilisi uuendusi, aga kas on põhimõttelisi muutuseid, et

hakataksegi jälgima? Teiseks, kas on uuritud, kas lamavad politseinikud omavad reaalset

efekti. Kogemus näitab, et võib olla vastupidi.

M. Uustal: Mis puudutab künniseid, mis teie hinnangul ei toimi, siis andke meile teada.

Ei saa välistada, et mõnede künniste asukoht on valitud valesti nii liikluskorralduslike

eesmärkide kui ka müra vähendamise eesmärkide osas. Kindlasti tahaksime olla sellistest

kohtadest teadlik. Hetkel tõesti ei ole künnised nii väga paigaldatud selleks, et oleks

vähem müra, vaid pigem on esikohal olnud prioriteet ohutus konkreetses piirkonnas.

Tahaksime kindlasti paremini mõista ka seda, kuidas need künnised mõjutavad mürataset.

Info, et kusagil tekitavad juurde, on väga väärtuslik. Esimesele küsimusele vastan, et viie

aastaga on muutunud palju. Tallinnas on liikuvuspilt ja liikluspilt muutunud, on täielikult

muutunud erinevatel tasanditel arusaam kvaliteetsest ja tervislikust linnaruumis ja julgen

öelda, et kui varasemalt on olnud müra tegevuskava fookus selleks, et EL ei pahandaks

meiega, siis nüüd on ootused linnadele väga suured, et me tegeleksime teemaga, inimeste

teadlikkus on paranenud kuni poliitikuteni välja. Olen lootusrikas.

Küsitakse: Terviseamet on justkui järelvalveorgan, kes peaks elanikku kaitsma, kuid

mina pole saanud vastust, kus astutakse minu poolele ja lisaks tuli välja paar kuud tagasi

autoliikluse mugavamaks muutmiseks lükati teetööd ööseks ja see ei luba magada. Kas

sellised asjad muutuvad?

M. Uustal: Mis puudutab öötööde teostamist, siis oleme hakanud erinevate linnaüksuste

vahel arutama, kuidas seda paremini reguleerida, et millised on absoluutselt vältimatud

teetööd (nt oluline tehnovõrgu objekt lõhkenud või katki läinud), aga pannagi paika

selline valgusfoor või prioriteetsus, et millised on ja millised mitte. Need kõnelused on

alanud, hetkel veel tulemusi raporteerida ei saa, aga oleme teemast teadlikud ja püüame

seda kuidagi lahendama hakata. Terviseamet on tõesti järelevalveorgan, kuid oleme

tuvastanud, et on teatud teemasid, mis kahjuks on halvasti reguleeritud ehk teisisõnu,

mille lahendamiseks puudub Terviseametil ja ka omavalitsusel õiguslik alus. Selliste

olukordade kaardistamine on asi, millega meil tuleb ühiselt tegelema hakata, sest ka ise

olen märganud, et omavahelist põrgatamist on liiga palju ja lahenduseks oleks mõningate

õigusaktide täpsustamine või täiendamine.

Küsitakse: Kitsekülast Juurdeveo tänavalt pöördun. Meil ristuva Kauba tänava alguses on

metalli kokkuost ja Juurdeveo tänavat ja siin asetsevat kurvi läbivad metalliautod ja neid

on rohkelt. On ka mõned kiirustõkked, mis tekitavad suurt müra. Autod võtavad vaevu

kurvi välja ja keset elurajooni olev metalli kokkuost ei sobi kokku. Pluss on peal ka

lennukoridor. Mürakaardilt vaatad, et pole viga, aga igapäevaselt elades on üksjagu

muresid, isegi trammid ja rongid ei mõju nii palju kui need teemad.

M. Uustal: Meenub, et aastaid tagasi on endised kolleegid selle piirkonna ja metalli

kokkuostu teemat arutanud ja võib-olla on ka tellitud sinna mürauuringuid, aga jään

vastuse võlgu. Seal on varasemalt olnud kaebusi, aga soovitan Teil palun kirjutada otse

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile või andke teada tagasiside vormi kaudu.

Palun kirjeldage seda uuesti ja otsime need vanad uuringud ka üles, kui need ikkagi

tehtud on.

R. Pruul (Kliimaministeerium) kommenteerib: Seal on Terviseamet käinud ja tuvastanud,

et on ülenormatiivne müra ning on pannud peale keelu kõrval olevale platsile, kuhu

tahetakse teha arendust, kuna metallikokkuost ületab normi, aga nendele ei tehta

ettekirjutusi. See on üks halb näide koostööst Terviseametiga. Teema vajab ülesvõtmist ja

aitäh Meelis, et vead edasi.

Küsitakse: Tähelepanekud sellised, et kui vaadata meie trammiparki, mis liigub (nelja

tüüpi trammid) ning kõige suuremat müra teeb CAF tramm. Millegi pärast ei ole

summutatud muundureid, mis teevad kõrge sagedusega müra. Trammiseadmete

mürasummutid võiks olla järgmine teema tegevuskava. Oleks ilmselt ka tehniliselt

lahendatav.

Olen veendunud, et kõrgemate liikluspiirangute tõkistega, kui enne maha pidurdad, siis

tekitab ka tegelikult heitmeid see pidurdamine ja kiirendamine. Võiks ka seda vaadata,

kuidas ja kus tekivad heitmed.

Nägin, et mitmetel inimestel on mure, et kuidas ohjeldada pahatahtlikke kihutajaid. Kas

Terviseametil, MUPOl või politseil on vahendeid, et see fikseerida või tuleks see luubi

alla võtta.

M. Uustal: Tuleb luubi alla võtta pahatahtlikud kiirendajad. Üksikute inimeste negatiivne

mõju on suur, praegu peaks politsei sellega tegelema, aga puuduvad vastavad

mõõteseadmed ja nende ostmine ei ole ilmselt mõistlik investeering ja need müra

tekitamise viisid on aina lihtsamad, politsei puudub tihtipeale ka alus neid

tehnoülevaatusele saata. Selge on see, et see on üks kõige rohkem närvidele käivam müra

liik, mis tuleb juba ka praegusest tagasisidest välja ning see ei tohiks olla aktsepteeritav.

Teema on vaja mitmepoolselt arutlusele võtta, kas kuskil on vaja mingeid õigusakte

modifitseerida või on muud meetodid. Hetkel head lahendust keegi leidnud veel ei ole.

R. Pruul (Kliimaministeerium) ütleb, et see on korrakaitse seaduse teema. Politseil on

subjektiivse hindamise võimalus ja kui leitakse, et on häiriv müra, on õigus karistada. See

on lihtsalt ala, millega ei taheta tegeleda. Soovitatakse helistada politseile, kui nähakse.

Küsitakse: Kas saaks lisada nõude lisada sõiduteede äärde haljastust. Näiteks Liivalaia

projektile oli sisse kirjutatud, et jälgida botaanikaaia uuringut, mis väitis, et ei saa

istutada, kuna ei jää ellu. Aga igasugused oksad ja puud ju mahendavad helisid, Kesklinn

on puudevaene ja mujal Euroopas tavaliselt mõlemalt poolt tänavad haljastatud.

M. Uustal: Mis puudutab haljastuse ja puude kasutamist müra kaitseks, siis kahjuks selle

mõju on küllaltki marginaalne. Uuringud näitavad, et 1 dB jagu müra vähendamiseks

peaks haljastusriba olema väga laia ja tiheda puude ja põõsastikuga. Tegelikult haljastusel

on mõju müra mõttes küll, aga nimelt, kui haljastus blokeerib vaate müra objektile, siis

uuringud näitavad, et inimesed panevad müra vähem tähele ja müra häirivus väheneb.

Seda kasutatakse linna parkides ja metsades, mõnel pool Skandinaavias näiteks, kui on

tiheda liiklusega tänava ääres park või linnamets, siis pargi serv istutatakse tihedalt puid-

põõsaid täis, et pargis olev inimene ei näeks autosid ja parandab pargi rekreatiivset

võimet inimesele ja positiivseid tervisemõjusid. Kahjuks lihtsalt puude-põõsaste lisamine

müra mõttes suurt positiivset mõju ei oma.

K. Künnis-Beres vastab, et puude puhul vaatame kliimatsooni. Puude istutamisel on

probleem, et meil on talv, teede soolamine ja see ei mõju puudele hästi ning piirab ka

puude istutamist. Suure soolakoormusega kohas suudavad suureks kasvada vaid üksikud

puud ja põõsad, paraku on kurdleheline kibuvits selline, mis saab hakkama, aga tegemist

on võõrliigiga.

Küsimus: Kas jätame siis probleemi alles ja jätame soolad ja kiirused alles, selle asemel

et luua hea keskkond?

M. Uustal: Haljastust saab rajada sinna, kus on ruumi ja pole tehnovõrkude

kaitsevööndeid ning kui sellisel tänaval toimub rekonstrueerimine, siis tänasel päeval

sinna ka haljastust juurde lisatakse.

Küsitakse: Pere tegi sissejuhatuse ja ütles täpselt, et 131 inimest on surnud

ishmeemiatõve kätte müra tõttu. Pole ju tõsiseltvõetav väide, aga minu küsimus on see, et

kuna on tegeletud autojuhtide kiusamise ja kunstlike ummikute tekitamisega. Kas müra

tegevuskava on mõeldud, kuidas tekitada magistraaltänavatel liikumistakistusi? Kas võib

öelda, et see ei ole selleks.

Vastab: kindlasti ei ole tegevuskava loodud selleks, et kunstlikke takistusi tekitada

magistraaltänavatel. See kava on selleks, et magistraaltänavate ääres elavad inimesed

saaksid natukene tervislikumas keskkonnas viibida ja otsida neid lahendusi. Kui neid

lahendusi ei ole, siis ei ole, aga kindlasti tuleb neid uurida ja otsida.

Raudteeliiklus

Küsimusi ei ole.

M. Uustal: Markeerin ära, et ka kahel raudtee lõigul on praegu käimas müra

modelleerimised, et selgitada välja, kas piirkiirust muutes on võimalik vähendada neid

müra mõjusid.

Lennuliiklus

Mainin, et kui on mistahes müra teemal ettepanekuid ja vastuväiteid ja häid mõtteid, siis

pange kindlasti kirja müra lehele ankeeti – need on väga oodatud. Pärastlõuna seisuga oli

juba pea poolsada inimest seda võimalust kasutanud. Aega on kuni nädala lõpuni.

Küsimusi lennuliikluse teemal ei ole.

Tööstusmüra

Küsitakse: Trummi tänaval asuva Nõmme spordikeskuse juures asub lumetootmine ja

igal talvel peame seda tööstusmüra kannatama. See kestab mitu nädalat ja kui aastaid

varem tootmine lõpetati öösel, siis praegusel juhul käib lume tootmine ka öösel mitme

kahuriga. Meie kaks kortermaja asuvad 120 meetri kaugusel lumekahuritest, siis tekitab

Glehni lossi juures olev kallak helilaine peegeldumise ehk see täisheli peegeldub meie

maja poole. Olen aastast 2021 sellel teemal kirjutanud ja proovinud saata mõõtmisi ja

pole lahendus olnud ja seda on lükatud edasi. Spordikeskus samuti ei tule vastu, sest neil

on lihtsam masinaid töös hoida. Mõlemas majas on 32 korterit. Oleme iga aasta sellega

hädas, öösel ei saa magada, pidev tööstusmüra taga.

Vastab: Oleme Teie kirja kätte saanud ja on plaanis sel talvel need mõõtmised tellida.

Viimati teavitasime sellest ka Nõmme Spordikeskust, kes andis teada, et kuna tulemas

ebakindlad temperatuurid, siis parasjagu just lõpetavad tootmise ära, aga see vastav

mõõtmine selle talve jooksul tuleb!

Küsitakse: Kas ehitusmüra võib ka minna tööstusmüra alla? Hiljaaegu oli ka

ajakirjanduses õhus teema, kuidas uusarendustes rammitakse vundamendivaiasid, nii

Põhja-Tallinnas kui ka Kristiines ja Haaberstis on mure, et paari km raadiuses oli seda

kuulda. Kuidas sundida arendajaid ja ehitajaid võimalikult vähe mürarikkaid lahendusi?

Vastab: See tööstusmüra alla ei lähe, aga sellega kavatseme edasi tegeleda, sest sellise

ehitusmüra puhul on tegelikult lahendused olemas. Millegipärast sellel objektid neid ei

kasutatud, kuigi tegelikult vaiu on maasse raiutud kortermajade ehitamisel aastaid, aga

tõesti sellist äratuskella ei ole varem olnud, mis üle suure linna kajas. Siin tuleks

lahendada seda teisiti, pole otseselt ei tööstusmüra ega müra tegevuskava teema, aga

sellega saab tegeleda nii keskkonnahoiu arengukava koostamise käigus, küll aga sooviks

need lahendused leida juba märksa varem. Tundub, et piisab sellest, kui seada täiendavad

tingimused igaks juhuks sellistele suurematele ehitusobjektidele, et tuleb kasutada

müravarjestamise viise.

R. Pruul (Kliimaministeerium) täpsustab et igas ehitusloas võiks panna kirja tingimused,

mis kaitseksid oma elanikke ja kui kohalik omavalitsus ei suuda seda teha, siis on juba

ehitusjärelvalve, kes jälgib, et on nõuded, mida vaja täita. Ka öine müra on hetkel

täpsustatud piirnormidega. Igasuguseid meetodeid saab rakendada, mida müra

tõkestamiseks saab kasutada, ja seda on võimalik teha.

VARIA

Küsimusi ei ole.

M. Uustal lõpetab arutelu ning suunab inimesi kasutama kindlasti veebivormi, et jätta

oma tagasiside ja ettepanekud. M. Uustal soovitab uurida ka strateegilist mürakaarti,

kuidas erinevad müraliigid piirkondades müra olukorda mõjutavad ja ehk tekib veel

täiendavaid ettepanekuid.

Müra vähendamise tegevuskava tutvustus ja avalik arutelu lõppes kell 19.15

Nr Milline müra vajab lahendusi?

Keskkonnamüraga kokkupuude Ettepanek, soovitus Asukoht Nimi Vastus ettepanekule

Liiklusmüra. Sõidukid ei tohiks eemaldada tootja poolt paigaldatud mürasummuteid. Öisel ja ka päeval ajal tekitavad sellised sõidukid väga suurt müra. Isegi kontoris töötades ehmud päeval, kui sõiduk foori juurest sõitu alustab.

Kuna elan kesklinnas, siis suuri lahendusi ei näe. Selge, et linn areneb ja muutub ja sellega kaasneb ka müra. Kuid "öiste niisama sõitjate" tegevus tuleks väga ebamugavaks teha.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (KEKO) kohtub Tallinna Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Teedeehituse mõju liiklusmürale.

Näiteks suleti peale Narva mnt remonti parempööre Jõe tänavale. See on täiesti absurd, sest kogu liiklus Jõe tänavale käib nüüd Karu tänava kaudu. Seal on kool, lapsed tulevad Tallinna Ülikooli peatusest ja samuti teised jalakäijad peaavad laveerima lihtsalt autode vahel. Kuna seal ei ole ühtegi ülekäigurada.

Öisel ajal majade vahel võimendub müra mitmekordselt.

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud asukohas.

2 Liiklusmüra (autod).

Elame Tatari tänaval ja liigume igapäevaselt ja palju jalgsi kesklinna piires ja ja ühistranspordiga linna teistesse piirkondadesse. Liivalaia tänaval kiiruspiirang (40) on oluliselt vähendanud müra ja närvilisust seal tänaval. Samuti tänavad (kesklinnas), kus piirkiirus 30 on oluliselt mugavam liigelda nii jalgsi kui ka autoga (kodu juurde pääsemiseks).

Palun jätkake autode piirkiiruse vähendamist. Kesklinn, Tatari tn

T.A. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 km/h vähendavad mürataset ja toetab kesklinna piirkonnas vähendatud piirkiirusega alade laiendamist. KEKO edastab ettepaneku TTA-le.

3 Liiklus- ja lennukimüra.

Pärnu mnt. Tallinn-Väikese peatuse juures on üks mürarikkamaid kohti. Lisaks autodele on siin ka bussid, trammid ja lennukid. Need viimased ongi kõige lärmakamad.

Lennukoridor viia mujale! Kesklinn, Tallinn- Väike, Pärnu mnt

M.A. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni. Antud asukohas toob müraolukorrale leevendust praegu ettevalmistamisel olev Pärnu mnt rekonstrueerimine, mille projektis tuleb müra vähendamise meetmed ette näha.

4 Liiklusmüra. Elan Sõle tänaval ja puutun päeval ja ka öösel kokku Sõle tänava liiklusmüraga. Kui me aastaid tagasi arutasime seda Põhja-Tallinna linnosavalitsuse juhtidega, siis lubati istutada tee äärde müra leevendav haljastus. Seda pole siiani tehtud.

Sooviksin, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse aastatetagust lubadust istutada Sõle pst äärde liiklusmüra vähandamiseks puid ja põõsaid täidetaks.

Põhja- Tallinn, Sõle tn

M.M. Haljastusel on väga vähene müra vähendav mõju. Sõle tänaval tuleb müra tegevuskava perioodi jooksul läbi modelleerida erinevad müraleevendusmeetmed, et leida igale tänavalõigule mõjusaim meede.

5 Soojuspumbad, lehepuhurid, niiduvahendid.

Puutun kokku õhksoojuspumba poolt tekitatava müraga, mille päevane lubatud müra on 7 detsibelli kõrgem kui WHO poolt lubatu (60) ja öine 40 detsbelli! nimetatud soojuspump ületab talvel müranorme, tekitab peavalu, südamekloppimist, iiveldust ja stressi!

Ei tohiks lubada paigaldada ega kasutada mürarikkaid seadeldisi nagu soojuspumbad ning kasutada mürarikkaid lehepuhurid, niiduvahendid jms.

- L.K. Tänapäevane ja hooldatud õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud müratasemeid. Konkreetse õhksoojuspumba mürahäiringu tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või Terviseameti poole.

6 Liiklusmüra, heitgaasid ja vibratsioon.

Liiklusmüra, on viimastel aastatel Soo tänaval muutunud talumatuks. Väikesed puumajad on tänavast kõigest 1,5 -2 meetri kaugusel ja tihedast liiklusest tekitatud müra, vibratsioon ja heitgaasid on muutunud eluohtlikeks. Eriti häirivad on raskeveokid. Kuna Soo tänav on muudetud millegipärast transiitliiklusega tänavaks, siis müra ei vaibu ka öösel. Kehtestatud 30 km kiiruspiirangust ei peeta absoluutselt kinni ja sõidetakse kaks või kolm korda kiiremini. Olen palju kordi kirjalikult pöördunud Tallinna Linnavalitsuse transpordiosakonna poole kuid minu kaebustele ei ole reageeritud.

Olen teinud konkreetseid ettepanekuid raskeveokite suunamiseks Kalaranna tänavale ja liikluskiiruse ohjeldamiseks kuid näib, et Tallinna Linnavalitsus ei taha liiklusmüraga tegeleda.

Kalamaja, Soo tn

K.A. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud tänavatel.

Kiidan liiklusest tulenevaid ja kergliiklust ning ühistransporti soodustavaid meetmeid. Ka parkidesse investeerimine on kena algatus. Samaväärne on ka olemasoleva haljastuse säilitamine ja hooldamine, et see täidaks eesmärki ning kestaks aastakümneid.

Tallinnas jätkub parkide rekonstrueerimine ning ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamine.

Kõnnitee-kergliiklustee võiks rohkem rohelusega liiklusega tänavast eraldatud olla. Kergliiklusvõimalused on hädavajalikud, aga ma ei tea kedagi, kellel meeldiks näiteks tervisesporti teha otse sõidutee kõrval müras ja reostuses.

Seda põhimõtet arvestatakse tänavate rekonstrueerimisel üha enam. Need teed aga kattuvad enamasti maa-aluste tehnovõrkude kaitsetsooni asukohaga. Seni on olnud probleemiks maa-aluste tehnovõrkude valdajate nõuded mitte

Lisa 8.2. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029 avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud kodanike ettepanekute ja vastuste koondtabel.

1

7 Liiklusmüra - koju kostavad majast mööduvad sõidukid, samuti Kopli lõpp-peatuses tagasipööret teev tramm. Tööstusmüra - lisaks kostub, eriti edela- ja põhjatuulega BLRT Kopli laevatehase müra.

Liiklus- ja tööstusmüra.

Kesklinn, Karu tn

A.V.

Põhja- Tallinn,

Kopli

R.S.

Tööstusmüra puhul on olulised tuule suund. Näiteks Kopli poolsaare tipus asuva BLRT laevatehase müra summutamiseks peavad meetmed töötama igast suunast puhuva tuulega. Näiteks hiljuti aga raiuti seal hoopis hooldusraie käigus kahjustunud puud, aga ka suur hulk põõsaid ära.

KEKO on teadlik Kopli poolsaare tipuosa müraprobleemidest ning käesoleva tegevuskava perioodi jooksul tuleb leida läbimodelleeritud lahendused müraolukorra parendamiseks.

Tööstusalade kõrvale, kust tööstus ei ole veel ära kolinud, elurajoonide rajamise lubamisel peaksid kehtima rangemad nõuded nii arendustele müra piiramisele kui müra tekitavatele tööstusele. See on detailplaneeringute ja lubade eest vastutava linna vastutusel, et sinna kolivatel inimestel on tegelikult ka tervislik elukeskkond.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, KEKO ja riigi Terviseamet jälgivad müra piirnormide ja sihtnormide täitmist planeeringute menetluses. Selle alusel tulevad ka otsused teatud tüüpi arendustegevuse lubamise või keelamise kohta.

Pikas plaanis on ühiskonnale soodsam rajada linnaruum kohe inimsõbralik kui hiljem müra, valgusreostust jms likvideerima hakata.

KEKO nõustub seisukohaga.

Tehnika, mille müranorm ületab elukeskkonda sobiliku piiri : lustisõitu tegevad mootorraturid kesklinnas -mootorrattad, millel on summutid modifitseeritud, ehk tehase poolt ettenähtud müra summutav osa välja võetud tahtlikult.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (KEKO) kohtub Tallinna Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Foori tagant kiirendamine ja sellega kaasnev müraplahvatus! ja mitte midagi ei saa selle vältimiseks teha. Isegi kõrvaklappidest karjuvad lärmakamad rattad üle. Raskeveokid ja veokiterongid (C-kat ja CE). Elamute vahel ei peaks 30 tonnised rekkad looklema.

Lehepuhur ja vedelkütusel muruniiduk.

Politseil puudub võimekus mõõta müra kohapeal , kuigi võiks olla nagu Saksamaal.

9 Liiklusmüra. Tänavamüra, eriti sõidukite (st busside) kihutamise ja mootorrataste tõttu eelkõige Vabaduse väljaku, Kaarli puieste ja Endla tänava piirkondades.

Tuleb vähendada ja siis ka kontrollida sõidukiirust. Kesklinn T.K.K. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 km/h vähendavad mürataset ja toetab kesklinna piirkonnas vähendatud piirkiirusega alade laiendamist ja vajadusel muid liikluskorralduslikke meetmeid. KEKO edastab ettepaneku TTA- le.

10 Liiklusmüra, õhksoojuspum pade müra.

Liiklusmüra põhjustajateks on kiirendavad ja kihutavad autod . Kiirendamist piiravad liikluskünnised, mida palusime Nõmme Linnaosal juurde lisada Nurme ja Valguse tn .ristmikule, vastati, et tänav ei ole piisava liikluskoormusega. Samas liigub aastaringselt palju lapsi jalgrataste Nurme bussipeatuse suunas. "Autostumist" ei ole võimalik pidurdada, saab piirata tänavate läbilaskvust, kuid see ei ole ka õige lahendus. Tänavaid kitsamaks teha on halb variant (Narva mnt. on üks näide). Autoga sõidavad kõik ja on vaja pääseda autoga ligi igale poole peatumiseks - kas lapse, vanuri või ratastooliga. Parkimiskohtade vähendamine on väga vale. Parkimiskoha tasuga teeniks linn lisaraha. Õhtuti tänavatel jalutades on kuulda õhksoojuspumpade kompressorite müra , eriti kui neid ei ole hooldatud ja teevad tavapärasest suuremat müra.

Saab mõjutada liiklusmüra liikluskünniste paigaldamisega, piirkiirused 30 ja 40.

KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 km/h vähendavad mürataset ja toetab vähendatud piirkiirusega alade laiendamist ja vajadusel muid liikluskorralduslikke meetmeid. KEKO edastab ettepaneku TTA-le.

Õhksoojuspumpade ning muude tehnoseadmete (kompressorite) müra taseme vastavust lubatud normidele tuleb rangemalt kontrollida.

Tänapäevane ja hooldatud õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud müratasemeid. Konkreetse õhksoojuspumba mürahäiringu tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või Terviseameti poole.

Tallinna kesklinnas võiks keelata naelrehvidega sõitmise. Need teevad müra veelgi rohkem kui lamell-kummid, rääkimata naelrehvide tekitatud muudest kahjustustest.

Tallinna linn on aastate jooksul teinud korduvalt lamellrehve toetavaid kampaaniaid. Naastrehvide kasutamist ei saa omavalitsus piirata.

11 Liiklusmüra ja ehitusmüra.

Peamiselt manipuleeritud summutitega autode ja mootorrataste müra , mis ületavad ka tunduvalt piirkiirust (nädalavahetustel, öösiti). Ka trammide kõrvulukustav krigin kurvides .

Tallinna kesklinnas ei järgita piirkiirust (ka ühistransport) ja politseinikke südalinnas liiklust ohjamas pole näinud aastaid. Kuidas korraldatakse kontroll seadusaktide täitmise kohta.

Kesklinn T.Z. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Ühistranspordi peatus ühissõidukite välised hääled.

Ühistranspordipeatus elukoha akende vahetus kuuldeulatuses, probleemiks ühissõidukite välised häälteavitused valjult ja häirivalt muuhulgas öörahu ajal.

Ohutussignaalide häirivus on arusaadav, kuid nende asendamine ei ole realistlik.

Nõmme, Nurme tn, Valguse tn

T.O.

12 Vastutava asutuse õigustus on pimedad ja vaegnägijad, kellele tuleb teavitusi edastada. Olen korduvalt palunud leida mingi muu kaasaaegsem lahendus, nt äpid vms, mitte tekitada mürareostust valimatult kõikidele.

Kesklinn, Gonsiori kant

Liiklusmüra. See pole normaalne, et inimene põletab kütust meelelahutuseks teiste inimeste rahu arvelt. Kõik ajaviiteks kesklinnas kiirendajad peab Tallinnast välja saama! Kõik, kes on lehepuhurite, niidukite tehase väljalaske süsteeme modifitseerinud - tehnika kordusülevaatusele.

8

L.A.

Kesklinn / Klooga-

ranna tee

C. D.

Jäätmeveokite tagurdamissign aalid.

Jäätmeveokite tagurdamissignaalid ja/või jäätmete pressimine ka öörahu ajal. On positiivseid arenguid, küll mitte püsivalt.

Kauba laadimine öörahu ajal

Hilton Tallinn Park hotelli tarnijate vm koostööpartnerite kauba või tehnika laadimine öörahu ajal, aeg-ajalt.

13 Liiklusmüra. Liiklustihedus pendelrände töttu ei näita vähenemise märke. Sōidukid on pärit hommikul väljaspoolt tulijatelt ja õhtuti linnast väljujatelt.

Vähendage palun piirkiirust 30 km/h Mäepealse tänaval, see võiks olla esimene reaalne meede. Elumajad on nii tee ääres, et haljastusele ruumi ei ole. Kui on lahendusi müratõkke püstitamiseks - kõik variandid on sobivad.

Mäepealse tn

Heli 3/1 elanikud

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud tänavatel.

14 Liiklusmüra. Liiklusmüra Tähetorni tänaval ja Kadaka puiesteel, mis on põhjustatud liigsest transiitliiklusest ja lisaks Tähetorni tn sellest, et veokid eiravad nahaalselt veoautode keelumärke.

Kiiruseid tuleb jõuliselt alandada 30km/h peale, isegi kui juba on 40 km/h ja transiitliiklust vähendada. Sissesõidud teatud tänavatele tipptundidel tasuliseks muuta, kasvõi ainult mitte-tallinlastele.

Kadaka pst, Tähetorni

M.M. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse ülevaatamiseks antud tänavatel.

15 Liiklusmüra. Müra kaja.

Tehnika ja Paldiski mnt ristil paiknev viadukt põhjustab müra kaja , mis on motomeeste lemmik, võimendamaks masina müra.

Pöörata rohkem tähelepanu müra peegeldus-kohtadele, piirkondades kus hoonete seintelt ja tänavatelt tekib nö. müratunnel. Paldiski ja Tehnika tänava rist on kaardil mürarikka kohana on esile toodud. Lahendus oleks kui viadukti lae alla panna heli murduvad pinnad, mis vähendaks kaja.

Kesklinn, Paldiski ja Tehnika tn

M.M. KEKO arutab TTJA ja TTA-ga võimalike heli summutavate lahenduste kasutamist antud tunnelis.

16 Liiklusmüra. Tekitab häiringuid mootorrataste ja driftijate müra. Oleks aeg Saksamaa eeskujul linnakeskkonnas müratekitavad liiklejate tegevused keelata ja trahvida. Majaka tänav vajab rohelahendusi. Senised majade ümbruse rohealad ehk pöösad on ühistute hallata, nad ei oska, ei tea.

Lasnamäe, Majaka

J.K. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Igapäevane liiklusmüra sõltub ühelt poolt sõidukiirusest ja teisalt mootori võimususest. Ühistransport teeb suuremat müra, mis tuppa jõuab, kui sõiduautod, muide. Üks lahendus peaks kindlasti olema sõidukiiruste vähendamine linnas. Samas sõidab ühistransport juba praegugi väiksema kiirusega, kui ülejäänud sõiduvoog. Kui vähendada sõidukiiruseid, siis samal ajal peaks tegema midagi ka selleks, et see vähendatud sõidukiirus päriselt ka toimiks, ainult märgi vahetamisest ei piisa. Teisalt peab tänava disain ka väiksemat sõidukiirust toetama.

KEKO nõustub, et Endla tn algus on halva müraolukorra ja tänavaruumilahendusega piirkond, mis vajab põhjalikku ümber kujundamist. See aitaks koos liikluskorralduse muutmisega kaasa mürahäiringu vähendamisele. Ühistranspordist tingitud mürahäiringud peaksid vähenema uuesti pärast trollide naasmist linnatänavatele.

Endla tänava alguses on ka haljastust vähe, kõige rohkem ongi puid minu maja ümber ja Centenniali hotelli ees. Teiste majade juures algab maja juures kohe asfaldiväli. Ma väga hea meelega näeks, kui üks kolmest kesklinna suunduvast sõidurajast haljastusele, soovitavalt igihaljale antaks.

Endla tänava haljastuslahendust on kindlasti võimalik parandada, kuid seda on mõistlik teha tervikuna tänava projekteerimise käigus.

Lennukimüra, olmemüra.

Üle lendavad lennukid (intensiivne müra, aga õnneks lühiajaline). Korvpalli platsil öised pallipõntsutajad (soojematel aastaaegadel).

Kiirendavad mootorratturid (ööseti) ja sportsummutig a autod.

Kiirendavad mootorratturid(ööseti) ja sportsummutiga autod (soojematel aastaaegadel).

KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

19 Liiklusmüra Vat see vajabki, lennukitega harjub ära, inimesed ei karju, vanurite linnajagu, nagu Mustamäe on. Koeri võiks vähem olla, kuid see probleem vajab üldriiklikku lahendamist lemmikloomamaksu näol.

Kesklinn, Juhkentali

L.Z. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

20 Liiklusmüra - müratõkkeseina vajadus.

Minu kodust u 50m kaugusel on pidev üle 70dB müra (Järvevana tee pikendus), on pöördutud linnaosavalituse poole müratõkke seina ettepanekuga.

Tulemusi pole seni olnud. Järvevana tee

R.K. KEKO on teadlik, et Järvevana tee ääres ja A.H. Tammsaare tee pikenduse piirkonnas on lõike, mille müraolukord vajab tähelepanu. Toimivad lahendused modelleeritakse tegevuskava perioodi jooksul.

21 "Paarutamise" müra.

Kõige häirivam müra Mustamäel on öösel ja päeval sihilikult müra tekitavaks muudetud autode ja mootorratastega nn. "paarutamine." Üks autojuht võib üheainsa gaasiandmisega häirida tuhandete inimeste und. Selliseid sõitjaid leidub igal öösel. Politsei ei ole nendega tegelema suuteline - kui ka helistad, on "paarutaja" mõne loetud minutiga kadunud. "Paarutajatel" on kombeks koguneda või külastada öisel ajal avatud poode, Prisma, Circle Key. Politsei on tegutsemisvõimetu,.

Lahendus on, et võtame poisid kokku ja hakkame paarutajaid püüdma. Kui paar tükki on masinatesse sisse põlenud, kaovad teised ka minema.

Mustamäe R.S. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

18 Liiklusmüra on kõige hullem kuna on pidev, vb elektriautid teevad vähem müra või trammid.

A.K.

17 Kesklinn, Endla tn algus

Liilusmüra - ühistransport (bussid) , mürarikkad hobisõidukid; tehnosedmete müra - lehepuhurid.

Endla tänava alguse kostab tuppa ka läbi kolmekordse pakkettakna liinibusside müra, mida on kuulda isegi kõrvatroppe kasutades. Müra teevad eelkõige lõõtsabussid, aga ka väiksemad bussid ning hooajaliselt mürarikkad hobisõidukid, kallid sportautod), aga ka lehepuhurid.

P.K.

22 Liiklusmüra Auto- ja bussiliikluse tekitatud müra on väga suur. Maanduvad lennukid. Linn ei pea olema linnalãhedastele asumitele kiirtrassiks. Terviserada Vabaõhumuuseumi teest kuni vaatlustornini on tugevalt häiriv. Vahel tekivad kajaefektid. Terviserada, roostiku ja rannaala pinkidel rahu ja looduse nautimine on rikutud ja rajatised ei täida oma funktsiooni.

Olen kogenud efekti kiiruse alandamisest: Paldiski mnt on näiteks viadukti ehitamise ajal olnud kiirusepiirangud, nt 50 km/h ei kostnud liiklusmüra elamutesse ning terviserajale.

Paldiski mnt

K.K. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

23 Lennukimüra. Müra tekitavad maanduvad lennukid, mille trajektoorid läbivad Mustamäe ja Kristiine piirkondi.

Mustamäe/ Kristiine

R.T. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni. Lennukoridori all elades tuleb hinnata, mida saab ära teha hoone mürapidavuse parandamiseks (akende ja fassaadi heliisolatsiooni parandamine)

24 Liiklusmüra. Lasnamäel Kivila 22 maja taga on Laagna tee, mis siin kulgeb kanalist maa peale. Ja selle tee kesklinna poole sõitev mitmerealine haru on maja seinast ca 15 m kuni 30 meetrit. Auto- ja bussiliikluse tekitatud müra on väga suur. Kas on mõeldud ka selle maja elanike jaoks mürataseme vähendamisele, näites müratõkke seina ehitamine või miski muu meetod?

Tavaliste busside vahetus elektribussidega, trahvid kõrgete müra tasemete eest. Müra mida öised pidustejad inimeste akendetaga teevad on kavast välja jäänud.

Laagna tee (Kivila 22), Lasnamäe

M.Z. KEKO on teadlik, et Laagna tee äärsete elamualade müraolukord vajab tähelepanu. Toimivad lahendused modelleeritakse tegevuskava perioodi jooksul.

25 Liiklusmüra. Trammide müra vajab vähendamist. Sauna tänaval, Tallinnas on kitsale ja lühikesele tänavale antud 10 (!) baari või ööklubi tegutsemise luba. Mina kui Sauna tänava elanik kannatan reede ja laupäeva öösel väga tugeva mürareostuse käes.

Vanalinn, Sauna tn

T.R. Baaridest tingitud müra käsitletakse olmemürana, mis ei ole aga müra vähendamise tegevuskava objekt. Olmemüra teemat käsitletakse Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

26 Liiklusmüra. Liikluse müra ja heitgaasid häirivad kõige enam. Soojal ajal lisanduvad mootorratad ja sportautod, ei ole selge, miks politsei üldse ei trahvi neid kõrge müra taseme eest, võiks tuua riigile hea raha.

Müratase andurid ristmikutel ja automaatne trahvimine võiks olla paremaks lahenduseks.

V.P. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

27 Liiklusmüra. Hispaaniast ostetud uued trammid "vilistavad" häirivalt. Autoliiklus Vanalinna munakivitänavatel tekitab müra ning samas puudub muinsuskaitseliste majade puhul võimalus aknaid mürakindlamate vastu välja vahetada.

Liiklusmüra vähendamiseks võiks olla kogu Vanalinnas kiiruspiirang 30 km/h. See tagaks ka jalakäijate ohutuse.

Vanalinn A.P. Vanalinnas on kiiruspiirang täna 20 km/h ja seda muuta ei ole plaanis. Müra vähendamise tegevuskava perioodi jooksul otsitakse lahendused transiitliiklusega vanalinna tänavatele.

28 Liiklusmüra. Lauluväljaku piirkonnas on suvel tõsiseks probleemiks sagedane väga häiriv muusikamüra igasuguste kontsertide ja muude üritustega. Eriti häiriv kui müra kestab mitu päeva järjest hiliste õhtutundideni.

Mürasein oleks lahendus. Lauluväljak u piirkond

E.E. Mürasein ei ole Lauluväljaku piirkonnas kahjuks lahendus, kuna see ei paranda müraolukorda kõrgetes kortermajades. Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha muusikamüra vähenemist.

29 Kaubalaadimis ega kaasnev müra - mootori müra ja kaubakärude kolin.

Vähe on tähelepanu pööratud Vanalinnale kui elukeskkonnale. Aia tänava ja Vana-Viru nurgal asuva Prisma juures kaupa laadivatel autodel töötab mootor seismise ja laadimise ajal. Mootori müra ja lisaks kaubakärude kolin on väga mürarohke. Suured kaubaautod sõidavad juba alates varahommikust pidevalt kogu päeva. Vanalinnas teevad muret lõbustusasutustest tulev vali muusika, tänaval karjuvad rahvahulgad, kihutavad autod ja töötava mootoriga seisvad autod.

Marketid ei tohiks olla elumajades ega nende kõrval. Tuleks paigaldada liiklusmärk, mis juhiks tähelepanu, et seistes tuleb mootor välja lülitada, mida nõuab liiklusseadus. Nädalavahetus peaks olema puhkuseks, aga just siis on see probleem kõige suurem.

Vanalinn, Aia tn

A.S. Lahendusi Vanalinnas kaubalaadimisega tekkivale ja muule olmemürale otsitakse keskkonnahoiu arengukava käigus.

30 Muusika müra Lauluväljakul.

Lauluväljak ei asu enam ammu kõrvalises piirkonnas, vaid piirkonnas kus elavad tuhanded inimesed. Kontserdimüra on nii suur, et kuigi elan mitte just kõige ligemal ja uues majas, mis on küllaldki hea heliisolatsiooniga, siis kostab häirivalt kõva müra tuppa ka kuigi aknad on suletud. Magamiseks tuleb kasutada kõrvatroppe. Lisaks, kui korraldatakse muid üritusi- tänavatoidu festival, lõbustuspark, spordiüritused jms, siis miks peab nende üritustega kaasnema üle terve elurajooni kaikuv mingi suvaline muusikatümps?

Väga häid lahendusi ei leidnud. Lauluväljak T.P. Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha muusikamüra vähenemist. Kontsertide ja suurürituste mürale otsitakse lahendusi keskkonnahoiu arengukava koostamise käigus.

31 Liiklusmüra Suur-Ameerika tn tuleks väga kriitiliselt müra osas üle vaadata. Puumajade mürapidavus ei ole loodud Endla tn 28 alt läbijooksva liikluskoormusele vastupidamist.

Olen suhelnud ka Terviseametiga, kes on korduvalt linnale Suur-Ameerika tn osas tähelepanu juhtinud.

Kesklinn, Suur- Ameerika

M.B. Endla tänava ja Suur-Ameerika tn liikluskorraldus muutub põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla transpordikeskuse kavandamisega. Selle käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ja ühistransport ning projekteeritakse ümber üledimensioneeritud linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka müraolukorra paranemist.

32 Liiklusmüra Endla 28 ei ole ainus Kristiine-Kesklinn magistraalile jääv puumaja. Endla tn magistraal Kassisabas on väljakannatamatu. Liiklusmüra algab juba kell 5 hommikul ühistranspordiga ja rahuneb normaalsuse piiresse alles 00:00 paiku. See tähendab, et vaikne periood kestab ainult 5 tundi ööpäevas. Palun võtke minuga ühendust, et arutada üksikasju, olen selle probleemi lahendamisest väga huvitatud. Mu naabrid ja mina vajame teie abi.

Ei, ma ei leidnud, kuigi olin juba kõik võimaliku teinud, kaebasin Oiguskantsleri Kantseleile ja linnapeadele Mihhail Kõlvartile ja Jevgeni Ossinovskile ning Terviseametile ja Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile ja Transpordiametile ja Riigikogule ja Politsei-ja Piirivalveametile, konsulteeris juristidega. Fakt on see, et seadus ei võta seda olukorda arvesse ja see on kohutav.

A.Š. Endla tänava liikluskorraldus muutub põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla transpordikeskuse kavandamisega. Selle käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ja ühistransport ning projekteeritakse ümber üledimensioneeritud linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka müraolukorra paranemist.

33 Liiklusmüra Lahendused liiklusmüra vähendamiseks on olemas ja välja pakutud, kuid nende kasutuselevõtmisega venitatakse mõjutatud kohalike elanike ja kergliiklejate arvelt.

Liiklusmüra vähendamise parimaks meetmeks on liikluse piiramine ja piirkiiruse vähendamine 20 km/h koos automaatkontrolli vahenditega, et piirangut jõustada.

T.L. KEKO annab info edasi TTA-le, et vajadus on elektrooniliste tabloode ja automaatkontrollivahendite järele.

34 Liiklusmüra. Tänavaliiklusemüra nõuab kõige rohkem tähelepanu, kuna see on ainuke müraliik, mis on probleemiks kõigis linnaosades. Üks hullemaid olukordi on Kassisaba ääres piirneva Endla tänavaga. Lisaks ülaltoodule elavad Endla tn poolsed Kassisaba elanikud raudtee kõrval. Kuigi reisirongide müra on minimaalne, siis kaubarongide müra lisab kõigele eelnevale veel ühe tilga tõrva meepotti. Meie kodus on kõikides tubades kolmekordsed pakettaknad paksu profiiliga ja olenemata sellest võib müratase ajutiselt tõusta üle 100db kinnise aknaga. Lahtise aknaga ei ole mõõtnud, aga usun, et tõuseb suurustamata ajutiselt 200db ringi.

Vähendada sõiduridade arvu oluliselt, et vähendada liikluskoormusega kaasnevat müra. Paigaldada lamavad politseinikud kihutamise ja kiirendamise tõkestamiseks. Paigaldada keskmise kiiruse mõõtekaamerad.

Kesklinn, Kassisaba, Endla tn.

R.A. Endla tänava liikluskorraldus muutub põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla transpordikeskuse kavandamisega. Selle käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ja ühistransport ning projekteeritakse ümber üledimensioneeritud linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka müraolukorra paranemist. Rongiliikluse korral aitab rongide piirkiiruse vähendamine, mis on üks müra vähendamise tegevuskava meetmeid.

35 Olmemüra. Mängima unustatud makid ehk valju muusika äritegevusest. Väga sageli on äritegevuse osa ka väliterrass (avalikus ruumis), kus mängitakse klientidele muusikat. Avaliku ruumi puhul on aga enamasti nii, et "kliendid" moodustavad alla protsendi heliga kokkupuutuvatest inimestest. Samuti peetakse loomulikuks, et kõlarid ja valjuhääldid meeldivad ka kõikidele klientidele - ei meeldi. See on helitürannia, mille eest ei saa peitu ja kestab katkematult hommikust õhtuni. Harjumäe uisuplatsi makimuusika käivitub hommikul ja lõpeb õhtul enne magamaminekut ja nii päevast päeva, neli kuud järjest. Kümneid kordi enam kui ükski ööklubi suudab lärmi tekitada. Mõni suvi avatakse teisel pool maja Neitsitorni kohviku terrass koos "õdusa" muusikaga, mida mängitakse samuti hommikust õhtuni, ka siis kui seal kedagi ei ole. Ja see tuleb otse magamistuppa.

Tallinna müravähendamise tegevuskavas pole ruumi muusikat ja äritegevuse põhjustatud muusikat käsitletud. Esmane, odav ja ka ennast tagasi maksev viis liiklusmüra vähendamiseks on 24/7 töötavad trahvivad kiirusekaamerad linnas. Tänavalõikudel, kus juba madalam piirkiirus, ületatakse kiirust statsionaarselt ja massiliselt, mis omakorda tühistab madalama kiirusepiirangu mõju pea täiesti. Patrulle on vähe ja politseil pole ei resurssi ja tundub, et ka mitte huvi.

Uisuplatsi läheduses Rüütli tänaval.

M.V. Olmemüra pole müra vähendamise tegevuskava objekt, kuid seda käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

36 Liiklusmüra. Kadaka puiestee liiklusmüra. Mootorsõidukite tekitav müra. Seda võib linnavalitsus ise kogeda igapäevaselt nt Kaarli puiesteel, kus piirkiirusest peab kinni murdosa autosid, sest loodud mitmerealine maanteekeskkond seda võimaldab. Sellest tulenevalt on seal jalakäijana viibimine äärmiselt ebameeldiv. Ja see on Tallinna kesklinn, mitte mingi tööstuspiirkond.

Kiirusi tuleks alandada ja autosid vähendada Kadaka puiesteel! Mootorsõidukite piirkiiruste formaalsest alandamisest ei ole kasu, kui selle üle puudub igasugune järelevalve ja seda toetav liikluskeskkond.

Mustamäe, Kadaka pst

T.M. KEKO annab info edasi TTA-le, et Kadaka pst-l on vajadus täiendavate elektrooniliste tabloode ja automaatkontrollivahendite järele.

37 Liiklusmüra. Iga päev kohtan müra elamurajoonis, kus vaatamata 20 km/h kiiruspiirangule ja viimasel ajal paljudele kiirust vähendavate takistuste paigaldamisele õnnestub autojuhtidel siiski saavutada kiirus 40-50 km/h. See juhtub Õismäe tee tänaval elamurajoonis, Õismäe tee 1, 3 elamute ääres.

Mürakaamerad tuleks kasutusele võtta sõidukitele, mis on oma summuteid tuuninud. Ühistransporti tuleks kindlasti tihedamini ajada kui praegu, eriti pikkadel liinidel, näiteks Lasnamäelt Õismäele. Elamurajoonid tuleb arvata vaiksete alade hulka. Piirkiirus tuleb alandada 30 km/h igal pool , kus on kaks sõidurada ja elumajad on kohe sõidutee ääres. Teedeehituslikke lahendusi (kitsendused, šikaanid jne) tuleb hakata kasutama, et takistada kiiruse ületamist. Võtta kasutusele kaamerad, et muuta sissesõit teatud tänavatele teatud aegadel tasuliseks, nt alustuseks neile, kes pole Tallinna elanikud. Tuleb suunata laod linna äärde ja elurajoonidest eemale ja piirata raskeveokite liiklemist, nt Nõmme on selles osas halb näide (Kalda tn laod, Tähetorni tn autobaas jne). Transiitliikluse ja laiemalt autoliikluse vähendamine peaks olema prioriteet. Kohe on vaja "Pargi ja Reisi" parklad linna äärtesse ja sealt tõmbekeskustesse (kesklinn, Ülemiste jne) liikuv kiire ühistransport. Samuti tuleb ühistransporti ka Tallinna elanike jaoks parandada, et ühistransport lõpuks muutuks kiiremaks kui autod. Ehk, et kohe on vaja investeerida bussipargi suurendamisse. Objektide ja teede infrastruktuuri osas tahaksin märkida võimalust paigaldada kohtadesse, kus sõidukite kiirus on üle 50 km/h, näiteks Laagna teel, spetsiaalsest poorsest koostisest asfalt, mis on märgatavalt vaiksem, nagu ka Hollandis juba tehtud. (Google: Quiet Road Surfaces). kiiruse piiramine 50 km/h-ni, linna kohtades, kus see praegu on suurem, on samuti hea viis müra

Õismäe E.T. KEKO annab info edasi TTA-le, et Õismäe teel on vajadus liikluskorraldus üle vaadata.

38 Liiklusmüra Kõige häirivam on automüra. Kesklinn, Faehlmanni tn

R.O. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

39 Liiklusmüra ja ehitusmüra

Ehitusmüra: Piirangud ehitamise ajal tekitatavale mürale, kohustus otsida vaiksemaid lahendusi, et vältida olukorda, mis Hipodroomi arenduse ehitusel juhtus, kus müra häiris Pelgulinna elanikke.

Kiirusepiirangud ja järelvalve. Seni kui trahve ei hakka tulema, ei muutu üldpildis mitte miski. Vastavad kaamerad leiab ka näiteks Helsingist.

Pelgulinn S.H. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Pelgulinna piirkonnas. Ehitusmüra käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

40 Liiklusmüra Häirivalt tihe liiklus ja vali müra Paldiski mnt lõigul Hipodroomi ristmikust Sõle tänava ristmikuni.

Paldiski mnt lõigul Hipodroomi ristmikust Sõle tänava ristmikuni tuleks linna suuna sõidutee viia suunavööndite vahelise roheriba arvelt elumajadest kaugemale, mis vähendaks nii müra kui ka vibratsiooni. See võimaldaks rajada ka oluliselt inimsõbralikuma tänavaruumi, kuhu mahuksid autode ja ühistranspordi kõrval vabalt ära nii jalakäijad kui ka jalgratturid, lisaks sellele roheriba elumajade ees.

Kesklinn, Paldiski mnt/Hipodr oomi

F.P. KEKO on juba asunud selle lõigu müraolukorrale lahendust otsima, modelleerides erinevate müraleevendusmeetmete mõju, et leida lõigule sobivaim. KEKO ei pea aga põhjendatuks olemasoleva allee likvideerimist.

41 Liiklusmüra Müra vähendamise tegevuskava koosneb ainult väidetest, justkui oleks hakatud planeerimisel müraga rohkem arvestama, aga see ei lähtu reaalsusest.

Samal ajal räägib abilinnapea Kristiine ristmiku ümberkujundamise plaanidest ja esimene ja kõige olulisem aspekt, mida ta peab vajalikuks välja tuua, on see, et absoluutselt ja kindlasti mitte ei saa seal väheneda autoliikluse hulk.

Kristiine A.P. Keskkonnamüra olukorraga arvestamine on standardne osa detail- ja üldplaneeringute protsessist. Põhjendatud juhtudel on vaja läbi viia mürauuringud, et prognoosida müraolukorra muutusi ja otsida uusi planeeringulahendusi. Keerulise müraolukorra ilmnemise tõttu on ka praegu Tallinnas mitmed detailplaneeringud seisma jäänud.

42 Liikusmüra Autode müra Männiku teel ja Vabaduse pst. Kiirus on lubatud 50, sõidetakse aga palju kiiremini. Kõnniteel rääkida ei ole võimalik.

Bussiliiklus kohalike inimeste jaoks hädavajalik ja need juba vaiksed, elanikele hädavajalik eraautode kasutus, kuid tipptundide transiidimüra äärmiselt kòrge.

Männiku, Vabaduse pst

T.M. KEKO on kursis müraolukorraga Männiku teel ja Vabaduse pst-l. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks nendel tänavatel.

43 Liiklusmüra. Liiklusmüra on peamine probleem. Suure mootoriga autod ja mootorrattad, kes võimendavad oma mootori võimsust meelega, et tähelepanu saada. Kadaka pst müra tuleb vähendada. Seal ei peeta piirkiirusest kinni. Seal tuleks alandada kiirus 30 km/h ja tagada sellest kinnipidamine, kas suurendatud järelevalve või muude meetmete abil. Seal on praegu pikk sirge, mis soodustab kiiruse ületamist.

Palun tulge müra mõõtma Kadaka pst äärde, hetkel siis Trummi tn-Tähetorni tn vahelisele lõigule. Kadaka pst ja Tähetorni tänavatel võiks muuta tipptundidel liiklemise mitte-kohalikele tasuliseks.Samas kandis tuleks ka Tähetorni ja Vääna tänavate kiirus alandada 30 km/h peale ja Tähetorni tänaval reaalselt takistada veokite liiklemist, mis pole teenindav transport (seal on keelumärgid, mida eiratakse) , kas suurenenud järelevalve läbi või muudmoodi.

Mustamäe, Kadaka pst

M.B. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks nendel tänavatel.

44 Liiklusmüra. Liiklusmüra kindlasti. Suurtel teedel elamute juures peaksid müraseinad olema. Reidi teel ja Narva maantel peaks liikumiskiirust vähendama.

Ei usu, et lahendust/muutust tuleb nii kaua kui ei saada aru, et linn on inimestele mitte autodele.

Nõmme, Männiku tee, Vabaduse pst

E.A. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab suurimat hulka tallinlasi ja müra vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada.

45 Liiklusmüra ja vibratsioon.

Kadaka puiesteel (hetkel AJUTISELT sillaremondi töttu olukord rahulik ja inimsõbralik), enne oli liiklusmüra talumatu. Eriti, kuna seda kasutavad treilervedudeks autovedajad ja teised suurveokid. Tunda kohati ka vibratsiooniga toapõrandal. Liiklustihedus tipptundidel vòrreldav Tammsaare tee või Liivalaia tänavaga. Kadaka puiestee ei ole loodud magistraalteena.

ETegelege plun päris muredega, see naastrehvi ja kiiruse alandamine tunduvad mugavus ja asendus -tegevustena.

Mustamäe, Kadaka pst

V.J. KEKO on kursis müraolukorraga Kadaka pst-l. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks, et silla avamise järgselt endine müraolukord ei taastuks.

46 Liiklusmüra. Vilistavad trammid, närvilised ja õigust taganõudvad ühistranspordi signaalitamine, sportsumbutitega sõidukid (autod ja mootorrattad).

A.H. Võtame teadmiseks.

47 Liiklusmüra. Narva mnt liiklusmüra (eriti raskeveokid sadamast/sadamasse).

Kiiruse piirang oleks lihtsaim lahendus Kesklinn, Narva mnt

N.J. Võtame teadmiseks.

48 Vanametalli ladustamise müra.

Kauba tänava metalli kokkuostu sõitvad kastidega transportautod, mis veavad metalli ja tekitavad suurt müra väikestel elurajoonisisestel tänavatel.

Kui vähegi võimalik, hoidke mind Kauba tn.1 metalli kokkuostu automüra teemaga kursis. Aitäh!

Kesklinn, Kauba, Juurdeveo

K.H.A. KEKO on selle objektiga varem kokku puutunud ja võtab selle uuesti tähelepanu alla.

49 Liiklusmüra - veoautod, bussid, autod.

Veoautodega Narva mnt-l (Tallinna sadam-Narva mnt) tuleb midagi ette võtta. Lahtise aknaga pole võimalik magada.

Vajalikud oleks müraseinad ja lubatud kiiruse vähendamine ja kontroll lõigul Tallinna sadam - Narva maantee. ( Liikluskaamerad Lauluväljaku juures?) Piirkiiruste vähendamine asumisisestel teedel. Elektribussid on väga palju vaiksemad kui vana tehnoloogiaga bussid. Need on kasutusel juba mujal Euroopas, näiteks Soomes kus linna bussiliiklus on muutumas peaaegu täielikult elektrile.

Lasnamäe, Mäe

M.B. KEKO on kursis müraolukorraga Narva mnt-l, mis on osaliselt tingitud raskeveokite teekonnast sadamasse. Sadamasse suunduvad raskeveokid on suunatud üksikutele konkreetsetele tänavatele, et kontsentreerida nende põhjustatud liiklus- ja reostuskoormust. On arusaadav, et teised elanikud sellest võidavad, kuid Narva mnt elanikud mitte. See tingib suurema prioriteetsuse leida müra leevendavaid meetmeid just siin. Narva mnt on üks müra vähendamise tegevuskava perioodi prioriteetidest.

Lennu - ja mootorsõidukit e müraga.

Mootoriga hobilennuvahendite müra - motovarjude lennud majade kohal. Lennumüra on Uus-Veerennis eriti suvel nii tugev, et näiteks rõdul istudes peab vahepeal mürasummutavad klapid pähe panema. Öistest üles ärkamistest, ehk unerežiimi rikkumisest lennumüra poolt, pole mõtet rääkidagi.

Tallinna lennujaama kolimisega praegu teadaolevalt ei tegeleta, mistõttu lennukoridor jääb paraku antud asukohta edasi. Vibratsiooni teemaga arvestatakse trammi- ja rongiteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Rongiliikluse korral aitab nii müra kui ka vibratsiooni vastu piirkiiruse vähendamine, mis on üks müra vähendamise tegevuskava meetmeid.

Mootorrataste müra ja olmemüra.

Saluudimüra ja muusikaasutustest välja kostuv muusika. Saluudimüra ja muusikaasutustest välja kostuv muusika.

Olmemüra pole müra vähendamise tegevuskava objekt, kuid seda käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

51 Liiklusmüra. Liiklusmüra, mis tekib 50+ km/h kiirusega sõitmisel elumajade vahetus läheduses ja raskeliiklus. Koskla tänava Kristiine keskuse poolne ots on pidevalt tugeva liiklusmüra all. Majad on tänavale väga lähedal ning nt rõdudel all tubadeski on suvisel ajal müra nii tugev, et kodukontorist video ja telefonikõnesid on teha raske.

Praegu ei ole mulle teadaolevalt plaanitud minu kodu vahetus ümbruses müra vähendamist. Väga palun, et kaalutakse ka Koskla tänava lisamist piirangualasse.

Kristiine, Koskla

J.P-H Võtame teadmiseks. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Koskla tänaval.

52 Liiklusmüra. Liivalaia tänav on peamine. Kesklinn, Liivalaia

I.V. KEKO on olukorrast Liivalaia tänaval teadlik. Olukord paraneb tänava ümberprojekteerimise tulemusena järgneva 5 aasta jooksul.

54 Liiklusmüra, saluudimüra, õhksoojuspum pade ja motovarjude müra.

Väga vähe käsitletud Pirita linnaosa, kus Pirita tee ja Merivälja teed mööda läbib Piritat suure koormusega igapäevane liiklustihedus ja sellega kaasnev müra. Liikluskiirust ei ole tänaseni läbi Pirita asumit /keskust vähendatud .. aga kindlasti peaks, sest sellega vähendaks müra ja ka liiklusõnnetusi. Pirita TOP ja Kalevi jahtklubi piirkonnas kitsaste sisekvartali teede liikluskorraldust tuleb muuta.

Liiklusmüra saab linn ise kiirusepiirangutega mingil määral reguleerida. Seoses aina suuremate temperatuuridega suvel, tekitavad kaubanduskeskuste jahutussüsteemide mootorid ööpäevaringset pulseerivat-monotoonset müra. Selle müra järelvalvet ei teosta keegi.

Pirita, Merivälja tee

L.N. KEKO on kursis olukorraga Merivälja teel ja Pirita teel. Kaubanduskeskuste poolt tekitava müraprobleemiga puutume kokku igaaastaselt. Olmemüra käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

50 Lennujaam võiks kolida 10min kaugusele Kurnasse, kus on veel suured maalapid vabad - sealt üle Männiku karjääri lennates, ei segaks need kedagi. Kindlasti asi millega saaks ja võiks tegeleda, on öine lennuliiklus ja selle piiramine. Lisaks mürale on oluline jälgida vibratsiooni. Seda ehituste, trammide ja rongide puhul, sest need pole sisuliselt üldse reglementeeritud. Ometi mõjutavad need tugevalt elukeskkonda.

Kesklinn, Uus- Veerenni

K.M.

55 Liiklusmüra. Elan Nõmmel Pärnu mnt kõrval ja olen tähele pannud, kuidas liiklusmüra on suurenenud võrreldes viie aasta taguse ajaga

Nõmme, Pärnu mnt

K.J. KEKO on kursis müraolukorraga Pärnu mnt-l. Selle kesklinnapoolseim lõik vajab põhjalikku rekonstrueerimist, mille käigus saab parandada ka müraolukorda. Kogu pikkuses on vaja tegevuskava perioodi jooksul modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju, et leida igale lõigule sobivaim lahendus.

56 Liiklusmüra. Probleemiks on autode, trammide, rasketranspordi müra.

K.J. Võtame teadmiseks.

57 Liiklusmüra. Valgel tänaval, Lasnamäel, on põhiprobleemiks autode müra. Valge tn asub vaikse ala/roheala ääres, aga liiklusmüra on seal pidev ja norme ületav.Valge tn asub vaikse ala/roheala ääres, aga liiklusmüra on seal pidev ja norme ületav.

Lasnamäed kasutavad isikliku sõiduautoga transiidiks suur osa Pirita ja Viimsi elanikke. Nad tuleks aktiivselt suunata Laagna ja Narva mnt, Peterburi mnt magistraalidele kesklinna ja tagasi sõiduks, mitte lasta neil mürareostada valimatult kõiki Lasnamäe tänavaid.

Lasnamäe, Valge tn

K.Ü. Võtame teadmiseks. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Valgel tänaval.

58 Liiklusmüraga (75 dB ja üle).

Magistraalide ja ka väiksemate põhiteede ääres olevatele kõrgetele hoonetele ei paista olevat head lahendust müra vähendamiseks.

Autode hulk üha kasvab ja selles osas ei näe ma tõhusaid vastumeetmeid, et inimesed ei peaks oma kodus pideva mürafooni ja vibratsiooni tõttu kannatama.

Kesklinn M.A. Mööname, et ükski linn ei suuda müraprobleeme viimseni lahendada, aga paljudes kohtades on Tallinnas siiski võimalik müraolukorda leevendada ja seda püüame järgneva tegevuskava perioodi jooksul teha.

59 Liiklusmüra ja meediamüra väljaspool hooneid

Elanõnneks suhteliselt vaikses piirkonnas, aga töötan kesklinnas, kus liiklusmüra vaatamata kiiruspiirangutele on väga ebameeldiv. varakevadest hilissügiseni,sport-ja analoogsummutitega varustatud mootorrattad.

Meil pea pool aastat oluliselt liiklusmüra suurendavale naastrehvide probleemile. Uuringud näitavad, et naastrehvid on kuni 10db valjemad kui lamellrehvid. Lisaks tekitavad naastrehvid oluliselt rohkem tolmu ja kahjulikku õhusaastet (rääkimata teekatte ülemäärasest kulutamisest). Linn peaks muusika mängimiseks avalikus ruumis andma eraldi erandlubasid üksiksündmusteks, aga mitte näiteks suvekohvikule terveks hooajaks.

Kalamaja T.K. Võtame teadmiseks. Olmemüra käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.

60 Liiklusmüra - automüra.

Viige Lillepi pargi ümbruses kiiruspiirang 30 peale. Siin laste mänguväljakud, noored inimesed lastevankritega, lähedal Pirita-Kose lasteaed ja Maarjamäe lastekodu.

Sellest on linn rääkinud aastakümneid, midagi pole aga tehtud. Asi on aastatega ainult hullemaks läinud.

Pirita, Lillepi

I.H. Lillepi pargi müraolukorra parandamine eeldab erinevate müraleevendusmeetmete läbi modelleerimist, et leida parimad lahendused (müraseinad, piirkiirused jne) eri lõikudel. Lillepi park väärib vaikse ala staatust ja müra tegevuskava perioodi jooksul töötatakse lahendused välja.

61 Tehnoseadmet e müra.

Esindan Talviku 1 ja Tulika 62 majaelanikke. Kolm aastat pöördusime kõikvõimalike instantside poole, et saada abi Eleringi Endla alajaamast tuleva 24/7 undamise vähendamiseks. Sõidukite müra vaibub öösel, meie oleme aga pideva undamise sees.

Elering ka tegi mõningaid müratõkketöid. Kuid alajaama taga on Kristiine Keskus, kes tekitab veel võimsamat müra, ka talvel, kuid eriti kuumadel suvepäevadel, lülitades sisse keskuse jahutussüsteemi mootorid.

Kristiine, Tulika ja Talviku

I.K. KEKO on kursis kaubanduskeskuste tehnoseadmete müraprobleemiga ja hoiame endiselt silma peal ka Kristiine keskuse piirkonna müraolukorral.

62 Liiklusmüra - autod ja lennukid.

Igapäevane nähtus on, et Männiku tee poolt kiirendatakse, sest esimene tõstetud ristmik asub Võidu tänavaga ristumisel. Samuti toimub kiirendamine vastassuunas.

Valdeku tänaval (Männiku tee ja Vabaduse pst vaheline lõik) võiks olla 40 ala. Sellel lõigul asuvas elamud ning valdeku ja kraavi ristmiku läheduses kaks lasteaeda. Kiirusepiirang ning tõstetud ristmik Kraavi tn ristumisel vähendaks müra ning suurendaks turvalisust.

Nõmme, Valdeku

J.G. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Valdeku tänaval.

63 Liiklusmüra. Töötavat lahendust ei leidnud. Mustamäe, Sõpruse pst

U.K. Võtame teadmiseks.

64 Liiklusmüra. Praegu on nii Laulupeo-Kunderi nurk kui Politseipargi äärne lõik 65-69 dB müratasemega. See tase ületab liiklusmüra piirväärtuse. Kuigi Kunderi tänava alguses on kivimajade rida, domineerivad tänavapildis siiski puitmajad. Torupilli miljööala keskpunktiks ongi Laulupeo ja Kunderi tänava ristmik, mida iseloomustavad juugendstiilis elamud. Laulupeo tänava puitmajad on arhitektuurimälestiste ansambel, mis loovad harmoonilise terviku. Kahjuks on see tänav praegu peamiseks läbisõiduteeks autodele, mis liiguvad Narva maanteelt Tartu maanteele, kiirendades foorist foorini .Ettepanek tegeleda Kunderi ja Laulupeo tänava liiklusmüraga, mis ei ole tegevuskavas eraldi välja toodud. Samuti võtta tegevuskavas arvesse ja langetada otsuseid, arvestades Tallinna enda kehtestatud miljööalade põhimõtteid. Miljööalad on mõeldud eelkõige jalgsi kõndimiseks ja rattaga sõitmiseks.

Võtta arvesse tänavatel paiknevate hoonete arhitektuuri (puit vs kivimajad, mälestised vanade akendega jms). Tegevuskavas ei ole midagi kirjas ammu kõne all olnud Kunderi tänava inimsõbralikuks muutmise kohta.Ettepanek: Kunderi tänav on iseloomult II kategooria maakasutusega ala, kus paiknevad haridusasutused, elamumaad ja rohealad - langetada Kunderi tänava piirkiirus 30 km/h-ni. Lisada haljastus paremale poole Kunderi tänavat, et parandada linnaruumi kvaliteeti ja toimida müratõkkena. Muuta Kunderi tänava üks sõidurada rattarajaks. Sulgeda Kunderi tänavalt ligipääs Laagna teele. See vastab tegevuskava meetmele, mis näeb ette läbisõiduteede vältimist elamupiirkondades. Muuta Kunderi-Laulupeo ristmik reguleerimata ristmikuks, et vähendada kiirendustest ja aeglustustest tingitud liiklusmüra. Suunata autoliiklus Laulupeo tänavalt ümber, kuna see on puitarhitektuuriga väärtuslik tänav ja intensiivne liiklus kahjustab selle miljööd.

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Kunderi ja Laulupeo tänavatel.

Kesklinn, Kunderi, Laulupeo

S. H-T

Analüüsida ja selgitada tegevuskavas, milline on plaan Lasnamäele isiklike autodega sõitjatega. Praegu mainitud Pelguranna, Liivalaia ega Lilleküla ümberistumisjaamad ei mõjuta otseselt Lasnamäele eraautodega sõitjaid.

Torupilli asumis ei ole palju kohvikuid ega restorane, kuid kaasaostmiseks populaarseid toidukohti leidub. Kui tänava liiklus ja müratase oleks väiksem, võiks sellest saada sarnane meeldiv ja elav tänav nagu Vana-Kalamaja tänav, kus inimesed peale lasteaeda ja tööd saaksid meeldivas keskkonnas jalutada. Igal asumil peaks olema oma elav ja kogukonda toetav peatänav.

Müraolukorra parandamine kindlasti muudab iga asumi elamisväärsemaks, kuid asumi arendamine läheb müra vähendamise tegevuskava skoobist välja.

Auto- ja motoentusiasti de poolt tekitatav müra

Välditav, tarbetu, agressiivne ja kohati ekstreemne, auto- ja motoentusiastide poolt n-ö tjuunitud (ebaseadusliku summutiga) sõidukitega tekitatud järsk ja häiriv müra, mida tekitatakse episoodiliselt 24/7. Iseäranis siis, kui teedel ei ole jääd/lund.

Sekkumine võiks toimuda koostöös Transpordiameti ja PPA-ga, s.t. nendega tasuks kindlasti konsulteerida, kuivõrd väljakutse (tüübikinnitamata summutid ja neist johtuv ekstreemne/järsk müra) on üleriigiline. Tõhusad ja rentaablid tööriistad sel rindel oleks mürakaamerad.

KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

65 Liiklusmüra - autoliiklus.

Liiklusmüra Vabaduse pst 199a piirkonnas. Minu jaoks on see teema eriti tundlik , kuna minu maja asub 70 db tsoonis. Eesmärgiks kindlasti ei ole takistada autoliiklust, kuid leian, et Vabaduse pst liiklust on vaja mõjutada .

Olen kasutatnud igasuguseid abivahendeid ja investeeringuid, et tagada vaikus enda kodus (nt vahetasin kõik aknad välja 3-kordse klaasiga akende vastu), kuid mürahäiring jäi praktiliselt samaks.

Nõmme, Vabaduse pst

K.N. KEKO on kursis müraolukorraga Vabaduse pst-l. Kogu pikkuses on vaja tegevuskava perioodi jooksul modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju, et leida igale lõigule sobivaim lahendus.

Tänavamüra Kesklinnas. Kui vaadata mürakaardilt, millise tihedusega on mürarikkad tänavad kesklinnas vs teistes linnaosades, siis on n-ö vaikset ruumi kesklinnas oluliselt vähem.

Sõidukiiruse piiramine ning teekatete tark valik aitaks kindlasti, samas tuleks ka piirata läbivat liiklust nendel tänavatel, mis võiksid teenindada eelkõige kohalikku liiklust, näiteks Kreutzwaldi ja Raua tänav, millel mõlemal on olemas lähedal paralleelsed peatänavad. Suures pildis ei tohiks üldse olla kesklinnas nii palju läbivat liiklus (praegu väidetavalt 2/3), võttes arvesse suurt hulka elamispindu, haridusasutusi jpm. Liikluskiiruse piirang aitab üksnes juhul kui politsei suudaks tagada selle järgimise autojuhtide poolt. Üheks lahenduseks oleks sõiduradade kitsendamine kuna laiad sõiduread lubavad arendada ka kõrgema kiiruse saavutamise. Vabanenud sõidutee arvelt oleks võimalik ehitada (päris laia) jalgrattateed.

KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Kreutzwaldi ja Raua tänavatel.

66 Liiklusmüra (sõidu- ja veoautod, mootorrattad, ATV'd).

Iseäranis häiriv on 24/7 "võimalus" puutuda kokku ebaseadusliku 100+ dB auto- ja motomüraga, mis tungib läbi seinte ja akende. Ka läbi une. P.S. Müra kaardistamiseks soovitan kiigata ka detsentraliseeritud (DePIN) lahenduste poole, kus müraandmeid kogutakse linnaelanikelt, -külalistelt. Näiteks: Silencio https://map.silencio.store

Teen ettepaneku tuua tegevuskavas jõulisemalt ja selgemalt esile veel ühe "dimensiooni" -- tehnoülevaatuse nõuetele mittevastava ehk tüübikinnitamata summutiga (n-ö tjuunitud) sõidukite järsu, taotlusliku ja ebaseadusliku müra. Kuidas sellise müraga tegeleda? Pakun välja, et mürakaameratega. Asi on selles, et kiiruse (teoreetilisest) alandamisest ei piisa, kuivõrd tuunitud (ebaseadusliku summutiga) sõiduk teeb räiget müra ka madalal kiirusel liikudes (20-40 km/h) .

T.T. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Liiklusmüra Mustamäe teel ja Sõpruse puiesteel on väga mürarikas ja seal kõndides ei ole võimalik nt normaalselt kaaslasega vestelda.

Mürakaamerate kasutuselevõtuga saaks vähendada häirivat ja tervisele kahjulikku liiklusmüra. Liigset müra tekitavad linnades ja asulates üle Eesti valdavalt need sõidukijuhid, kelle auto, mootorratta, mopeedi, ATV, võrri vmt summutisüsteem ei ole seaduslik tehnoülevaatuse nõuete valguses. Selle asemel, et koormata Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) antud rikkumiste (pistelise) tuvastamisega, võiks liiklusmüra osas initsiatiivi võtta omavalitsus, pannes nutikad aparaadid liiklusmüra kaardistama ning piirnorme ületava müra allikaid tuvastama. Linnadel avaneks, koostöös PPA ja Transpordiametiga, võimalus ja alus (esialgu) teavitada liigset müra tekitava sõiduki valdajat vajadusest see uuesti tehnoülevaatuseks esitada. Maailmas on juba ka selliseid jurisdiktsioone, kus mürakaamerate "klõpsu" alusel ka sanktsioneeritakse (ehk trahvitakse), ent minu ettepanekul oleks see variant tulevikuks (kui teavitamisest ei piisa). Esmane eesmärk võiks olla see, et liikluses oleks vähem sõidukeid, mis on ebaseaduslikult viidud konditsiooni, kus nendega saab tekitada räiget müra (mis tegelikult kuulub krossi- ja ringradadele, ja seda öörahuvälisel ajal).

Mustamäe teel ja Sõpruse puiesteel

KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

Lehepuhurite müra

Tänaval, kus lehepuhuriga töö on kiirem ja puhuri kasutaja liigub kiiremini edasi järgmisesse kohta, ei ole see nii häiriv, aga kui suurt hooviala puhastatakse lehtedest puhuri abil, siis see tähendab ümbruses elavate inimeste jaoks mitu tundi kestvat mürafooni.

Lehepuhurid võiks olla hoovialadel keelatud. KEKO on ettevalmistamas heakorraeeskirja muudatust, mis aitaks reguleerida sisepõlemismootoriga lehepuhurite kasutamist. Muudatused kehtestatakse tõenäoliselt 2025. aastal.

67 Liiklusmüra - tramm.

Häirib trammimüra Kopli tänaval. L.L. KEKO on kursis müraolukorraga Kopli tänaval. KEKO saadab info edasi Tallinna Linnatranspordi AS-le, et hinnata trammidest tingitud müra vähendamise võimalusi.

68 Liiklusmüra ehk tänavamüra.

Häirib tänavamüra täpsemini Juhkentali , Püssirohu ja Odra tänava vahelisel lõigul. Piirkiiruseks on sellel tänaval 50 km/h ning sellel on kolm sõidurada, kuid piirkiirusest tihtipeale kinni ei peeta, kuna tee on sirge ja lai. Lisaks on vähem kui 10 aastat tagasi renoveeritud teekatte puhul kasutatud väga karedat asfalti, mistõttu on müratase oluliselt kõrgem kui mujal linnas siledama asfaldiga lõikudel. Tõenäoliselt on seetõttu ka müratase kõrgem, kui näitab seda strateegiline mürakaart, sest arvutuslikult eeldatakse siledama ja vaiksema asfaldi olemasolu. Juhkentali tänaval on ka lasteaed, kus lapsed mängivad õues selgelt müranormidest kõrgema mürataseme käes. Olulist rolli mängib ka see, et viimaste aastate jooksul toimunud ehitustööde, fooritsüklite muutmise jms- ga on Juhkentali tänava liikluskoormust tajutavalt oluliselt kasvanud mitme teise tänava arvelt. Kahjuks numbriliselt pole seda võimalik hetkel näidata, sest ootan vastust TTA-lt liiklussageduste osas.

Kuna tihedas linnakeskkonas ei ole müratõkkeseinade rajamine reeglina mõeldav , siis on võimalik saavutada mürataseme vähenemist ainult sellega, kui mõjutada (ehk piirata) müraallikat. Kuna peamiseks müraallikaks on sõidukite liiklus, siis tuleb sõidukite liiklust piirata seal, kus probleemid on kõige suuremad. Korteris on kasutatud lamineeritud kolmekordseid aknaid, millest helikindlamaid tavaaknaid turul ei müüda, ometi on tänavamüra tajutav ning häiriv. Aknaid lahti teha ei saa, vastasel juhul pole toas müra tõttu viibida võimalik. Kuna tegemist on vana majaga, kus on loomulik ventilatsioon, siis on valida kas umbse õhu ja suvel palavuse või talumatu mürataseme vahel. Tallinna linn on viimaste aastate jooksul kaotanud naaberomavalitsustele kümneid tuhandeid elanikke, mis mitte ainult ei ole negatiivse mõjuga meie keskkonnale ja linna arengule laiemalt, vaid ka linna eelarvele kaotatud maksuraha näol.

Kesklinn, Juhkentali

T.R. KEKO on kursis müraolukorraga Juhkentali tn piirkonnas. Piirkiiruse vähendamine ja selle reguleerimine fooritsüklitega võib müraolukorda parandada. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks.

69 Liiklusmüra: nii tavaline kui ka suveperioodil kiirendamine autode ja mootorratasteg a.

Spetsiifiliselt Pirita-Merivälja teel Pirita Rannahoone ja Pirita kooli vahel, kus on küll 50 piirang (mis on asumi jaoks tegelikult liiga kiire), aga sellest kinni ei peeta, seega kiirused pigem 55+ ning suviti kohati ka 100+, kui toimuvad pea igaõhtused kiirendamised.

Lahenduste nimekiri on olemas, aga vaja oleks konkreetsete tänavate konkreetseid võtteid koos ajaraamiga. Kui poliitiliselt on hirm piirkiiruste vähendamise ees, sest see on "autojuhtide kiusamine", siis tuleb kasutada kallimaid võtteid, et kompromiss saavutada: näiteks poorse asfalti kasutamine (mis näiteks Tokyos annab häid tulemusi), kiiruskaamerad, mürakaamerad, oluliselt kõrgemad trahvimäärad kiiruseületajatele, naastrehvide keelustamine linnades jne.

Pirita S.H. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda.

70 Liiklusmüra, sh lennuliikluse müra

Kuldnoka tn (eriti hommikuti koolipäeva eel), Mustamäe tee, Sõpruse pst, Linnu tee.

Kristiine, Kuldnoka

M.A. KEKO saadab info edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks Kuldnoka tn-l. Mustamäe teel, Sõpruse pst-l ja Linnu teel on vajalik modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju ning seejärel leida sobivaimad lahendused erinevatele lõikudele. Sellega tegeletakse käesoleva tegevuskava perioodi jooksul.

TALLINNA LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2025–2029

2

SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED .......................................................................................................... 4

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 6

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 7

2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS .......................................................................................................... 8

2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID .................................................................................................................. 8

2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8

2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8

2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID .................................................................... 9

2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD................................................................................. 11

3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE ............................................................................... 12

3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS ......................................................... 12

3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD ANDMED

................................................................................................................................................................. 13

4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID .......................................................................................................... 15

4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD ......................................................................................... 15

4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID .......................................................... 16

5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA

KOOSTAMISE NÕUDED ................................................................................................................................ 17

6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ......................................................... 19

6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA ........................................................... 19

6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES ...................................................................... 20

6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES ....................................................................................................... 22

6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV ............................................................... 23

6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS ...... 23

6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT ............................................................................................. 24

6.5.2 RAUDTEELIIKLUS ........................................................................................................................ 24

6.5.3 LENNULIIKLUS ............................................................................................................................. 24

6.5.4 TÖÖSTUS ..................................................................................................................................... 25

7. VAIKSED ALAD ......................................................................................................................................... 26

7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID .................................................................................... 26

7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD ................................................................................................................... 26

7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED ............................................................................... 26

8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED ...................................................................................................... 28

8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED ............................................................................. 28

8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED .......................... 29

8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE......................................................................................................... 29

3

9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID ......................................... 31

10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST ........................................................... 32

10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE......................................................... 32

10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED ..................................................................................... 33

10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE ......................................................................................... 34

10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ................................................................................... 34

10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ........................................... 35

10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA ........................................... 35

11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA PERSPEKTIIVSED MÜRA

VÄHENDAMISE MEETMED........................................................................................................................... 37

11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED ...................................... 37

11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD

TEGEVUSED .............................................................................................................................................. 40

11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID ........................................... 42

12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE ...................................................................................................... 46

KASUTATATUD MATERJALID ....................................................................................................................... 47

LISAD ............................................................................................................................................................ 49

4

KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED

AÕKS - Atmosfääriõhu kaitse seadus

dB(A) - A-korrektsiooni kasutatakse mõõdetud füüsikaliste helirõhutasemete inimkõrva kuulmisaistingu

tundlikkusega vastavusse viimiseks. Kõige tundlikum on inimese kuulmine sagedusribas 2000–5000 Hz;

selle ala kummaski otsas kuulmisteravus nõrgeneb. A-korrektsiooni kasutatakse liites aritmeetiliselt

detsibellides oktav- või tertsribadele vastavad korrektsiooni väärtused mõõdetud helirõhutasemete

väärtustele. Tulemuseks saadakse A-korrektsiooniga helirõhutasemete väärtused LpA, mille ühikuks

kirjutatakse selguse mõttes dB(A).

ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T - helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A-

korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).

helirõhk - on helilainetest õhus tekkivate eri rõhkude näitaja. Madalaimat helirõhku, mida inimene kuuleb,

nimetatakse kuulmisläveks ning kõrgeimat, mida inimene suudab taluda, tuntakse valulävena (valuläve

tasandil on helirõhk miljon korda suurem kui kuulmisläve tasandil). Et poleks vaja tegeleda nii laia arvude

skaalaga (0-miljon) kasutatakse logaritmilist skaalat, mida väljendatakse detsibellides (dB). Sellel skaalal on

madalaim helirõhu tase 0 dB (kuulmislävi) ning valuläve väärtus on ligikaudu 120 dB. Kui väärtused

liidetakse logaritmilisel skaalal kokku, on tulemus lineaarse skaala omast erinev. Kui kaks võrdselt tugevat

heliallikat liidetakse kokku, siis summaarne helirõhu tase ei ole mitte kahekordne, vaid suureneb kolme

detsibelli võrra.

helirõhutase (Lp) - antud helirõhu ja võrdlushelirõhu suhte logaritm dB-des on 20-kordne logaritm suhte

baaskümnendikku.

helivõimsuse tase (Lw) - kindlaksmääratud tingimustes mõõdetud seadet iseloomustav helirõhutase.

Helivõimsuse tase ei sõltu järgmistest asjaoludest: seadme asukoht, keskkonna-tingimused, kaugus

mõõtmispunktist.

KEKO – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

KKS - Korrakaitseseadus

liiklusmüra - müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus,

mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või

regulaarse liiklusega perioodi vältel (keskkonnaministri määrus 16.12.216 nr 71)

mikromobiilsus on liikumise viis, mis keskendub kompaktsetele ja tõhusatele transpordivahenditele lühikesteks sõitudeks. See hõlmab elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid.

müra hindamine käesoleva määruse tähenduses on mürataseme iseloomustamine arvulise väärtusega või

müratasemega seotud kahjulike mõjude arvutamine, prognoosimine või mõõtmine (keskkonnaministri

20.10.2016 määrus nr 39)

müra hinnatud tase - etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud

parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.

müratundlik ala - üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed

(keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71)

5

p (helirõhk p) - heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa).

P0 (kuuldeläve helirõhk) - kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, p0 = 20 µPa.

roheala - loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas

TSMK - Tallinna strateegiline mürakaart

TKMVT - Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava

tööstusmüra - müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad

vaikne piirkond – I mürakategooria ala: puhkealad, virgestusrajatise maa-alad jms (keskkonnaministri

20.10.2016 määrus nr 39)

välisõhus leviv müra ehk keskkonnamüra - inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu: olmemüra,

meelelahutusürituste müra; töökeskkonna müra; riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (Atmosfääriõhu

kaitse seadus).

6

KOKKUVÕTE

Mürareostus on kasvav mure terves Euroopas, olles õhusaaste kõrval suuruselt teine terviseoht.

Üle lubatud normide ulatuv keskkonnamüra Tallinnas kahjustab inimeste tervist, mõjutab

linnaloomi ja -linde, pärsib ettevõtlust ning põhjustab avalikule sektorile üle saja miljoni euro

ulatuvat kahju igal aastal. Kõige olulisemaks müratekitajaks Tallinnas on üha intensiivistuv

autostumine, millega kaasneb liiklussageduse kasv, kõrged sõidukiirused ja madal säästva

liikuvuse osakaal.

Tallinna linn on oma arengustrateegias Tallinn 2035 võtnud suuna liikuda nii hoonete, tänavate kui

ka liikuvuse planeerimisel tervislikuma elukeskkonna ehk väiksema mürataseme suunas. Tallinna

linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas on ära toodud olukorra

analüüs, kaardistatud linna konkreetsed tegevused ning välja pakutud järgmised sammud

müratasemete vähendamiseks. Tegevuskavas seatakse tegevused ja eesmärgid laiemalt ega

määrata konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks, kuivõrd igal

konkreetsel alal või teelõigul mõjusaimad müraleevendusmeetmed selguvad erinevate

mürauuringute tulemusena.

Millist probleemi lahendame? Pikaaegset viibimist ülenormatiivse müratasemega keskkonnas

peetakse negatiivse tervisemõjuga tegevuseks, millega kaasnevad tervisekulud nii üksikisikutele

kui tervele ühiskonnale. Kõrges müratasemes viibimist on teadlased seostanud isheemiliste

südamehaigustega nagu infarkt ja ka teiste südame- ja veresoonkonna haigustega. Samuti on

seoseid leitud teist tüüpi diabeeti haigestumise, rasvumise ja erinevate vaimse tervise häiretega.

Linnas leviva müra põhiprobleem on suur liiklussagedus ja sõidukiirus magistraaltänavatel, kus

müratasemed võivad Tallinna 2022. aasta mürakaardi andmetel ulatuda 75 detsibellini, samas kui

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituslik müranorm on 53 detsibelli. Ligi 40% ehk

umbes 160 000 Tallinna elanikku elab ebatervisliku määraga liiklusmüra väljas.

Tartu Ülikooli teadlased on välja arvutanud, et kui aastakeskmine autoteedelt pärinev müratase

oleks kõikjal Tallinnas vähem kui 50 dB ööpäevas, haigestuks Tallinnas isheemilistesse

südamehaigustesse aastas hinnanguliselt 130 ja insulti 140 inimest vähem. Samuti sureks

südame isheemiliste haiguste tõttu (sh infarkt) Tallinnas aastas 25 inimest vähem. Hinnanguliselt

on müra väliskulud Tallinnas 260 miljonit eurot aastas. Liigne müra pärsib ka ettevõtlust ja

kinnisvaraarendust, kuna suur liiklusmüra takistab uute hoonete ehituse jaoks lubade väljastamist

Tallinna kesklinnas.

Lahendused ja Tallinna tegevused olukorra lahendamiseks. Koostatud tegevuskavas

rõhutatakse, et peamine müra vähendamise lahendus on säästvate liikumisviiside (ühistransport,

rattaga ja jalgsi liikumine) soodustamine parema taristu ja teede rajamise ning liikluse

planeerimisega. Mootorsõidukite kiiruspiiranguid soovitakse vähendada teiste Põhjamaade ja

Euroopa linnade eeskujul kuni 30 km/h ja 40 km/h. Rehvimüra ületab keskmise mootori müra

alates kiirusest 30 km/h, näitab Eesti ja Rootsi ülikooli teadlaste uuring.

Linna planeerimisel lähtutakse 15-minuti linna kontseptsioonist, nii et kõik esmavajalik oleks kodu

lähedal kättesaadav ning argitoimetusteks ei oleks inimesed sunnitud autoga pikki distantse

läbima. Oluline on ka olemasolevate vaiksemate piirkondade (nt elamupiirkondade, rohealade)

kaitsmine ja uute rajamine ning müratundlike hoonete heliisolatsiooni parandamine.

Järgmised sammud. Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-

2029 elluviimiseks algavad mürauuringud sobivaimate müraleevendusmeetmete leidmiseks

erinevates piirkondades ning koostatakse prioriteetide kavad meetmete elluviimiseks. Müra

vähendamiseks tugevdab linn lähiaastail ühistranspordivõrku, rajab kõnniteid ja Tallinna

rattastrateegia järgselt rattateede võrgustikku.

7

1. SISSEJUHATUS

Müra peetakse õhusaaste järel Euroopas suuruselt teiseks terviseohuks – 20% ELi elanikkonnast puutub kokku ülemäärase müratasemega. Müra olulised põhjustajad on maantee-, raudtee- ja lennuliiklus, tööstusettevõtted ja ehitus.

Pikaajaline kokkupuude müraga võib põhjustada tõsiseid haigusi, tervise- ja käitumishäireid: südame- veresoonkonna haigusi, ärrituvust kui stressi vorm, unehäireid, laste kognitiivse jõudluse langust. Müraga kokkupuute mõju on kulukas ka meie majandusele, kuna see toob kaasa inimeste töövõime languse. Mürast tingitud tervisehäiretega patsiendid tõstavad tervishoiusüsteemide koormust.

Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on keskkonnamüra ja selle mõju ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamiseks, loodav kohaspetsiifiline arengudokument, mis koostatakse strateegilise mürakaardi tulemuste alusel.

Strateegilist mürakaarti tuleb Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina koostada üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Eestis koostavad mürakaarte Tallinn, Tartu ja Transpordiamet, kelle hallata on põhimaanteed. Strateegiline mürakaart tuleb uuendada iga 5 aasta järel.

Paralleelselt strateegiliste mürakaartidega koostatakse ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud päevase ja öise müra kohta arvutuskõrgusel 2 m. Strateegiliste mürakaartide puhul on arvutuskõrguseks 4 m. Mürakaardistamise tulemused esitatakse graafiliste mürakaartidena liiklusmüra (maantee, raudtee), tööstusmüra ja summaarse müra kohta.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava kirjeldab strateegilise mürakaardi andmete alusel olemasolevat keskkonnamüra olukorda ja pakub välja meetmed, mida saavad erinevad osapooled keskkonnamüra tekke ja leviku vähendamiseks rakendada.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamise kolm tähtsat eesmärki on

• keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine;

• elukeskkonna mürataseme vähendamine;

• vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimine.

Eestis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate tegevuskavade koostamise korda atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“.

Keskkonnamürale esitatud nõuded ning keskkonnamüra piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".

8

2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS

2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID

EL Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega [5] toimib EL tasandil seadusandliku raamdokumendina, mis ühendab kõik tegevused rahvusvahelisel, ELi ja kohalikul tasandil. Direktiiv kehtestab ELi ühise lähenemisviisi keskkonnamüraga kokkupuute kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks, kuid ei sisalda konkreetseid mürapiiranguid, kuna need määratakse kindlaks riiklikul tasandil. Direktiiv 2002/49/EÜ on primaarne EL õigusakt inimeste tervise ja heaolu kaitsmiseks auto-, rongi-, lennuliiklusest ning suurte tööstusrajatiste põhjustatud mürareostuse eest. Direktiivi eesmärgid on:

1) kehtestada ühine lähenemisviis keskkonnamüra kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ning

2) luua alus peamiste müraallikate tekitatava müra vähendamise meetmete väljatöötamiseks.

Liiklusest tuleneva mürareostuse ja sellest tingitud tervisemõjude vähendamiseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud järgmised leevendusmeetmed.

- Autoliiklus: tuleb kaaluda vaiksete rehvide, madala müratasemega teekatte kasutamist ja vähendatud kiiruspiiranguid.

- Rongiliiklus: komisjon toetab liikmesriike kasutama vaiksemaid ja sujuvamaid rööpaid koos vaiksemate vagunitega, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 1304/2014 (Regulation (EU) 1304/2014), mis käsitleb allsüsteemi „veerem – müra” koostalitlusvõime tehnilisi kirjeldusi [11].

- Lennuliiklus: komisjon edendab täiustatud lennuprotseduure, et vähendada maandumisest ja õhkutõusmisest tulenevat müra.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ kehtestab EL liikmesriikidele strateegilise mürakaardi koostamise vajaduse, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutest tingitud kahjulikke mõjusid ja häirivust elanikonnale. Direktiiviga määratakse ühtne lähenemisviis ja ühtlustatud indikaatorid keskkonnamõju mõõtmiseks ja hindamiseks. Strateegilise mürakaardi koostamise nõue on tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuseorganil, kelle haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000 elanikku.

ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste poole” [13]. Vastavalt ELi õigusele, rohelise kokkuleppe ambitsioonidele ja koostoimes muude algatustega seab 2021. aasta nullsaaste tegevuskava konkreetse eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende inimeste arvu, keda transpordimüra krooniliselt häirib. Nullsaaste tegevuskava rõhub vajadusele integreerida paremini liikmesriikide müraalased tegevuskavad säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse, laiendades samas ka puhta ühistranspordi võrgustikku ja edendades aktiivsemalt „liikuvus tähendab“ praktikaid.

2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID

2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID

Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) [6] reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine. Seaduses käsitletakse välisõhus levivat müra, mis on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. AÕKS ei reguleeri olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Korrakaitseseadus [17] sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Seaduse järgi on avalikus kohas keelatud teisi isikuid oluliselt häiriva müra tekitamine tööpäevadel kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevadel ning puhkepäevadele eelnenud ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist.

9

Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ [7]. Määrus sätestab strateegilisele mürakaardile ning müra vähendamise tegevuskavale esitatavaid keskkonnamüra vältimise ja vähendamise miinimumnõuded, mis kehtivad keskkonnamüra kaardistamise tulemuste alusel määratud sellistele aladele, kus on vaja olemasolev müratase säilitada ja ka sellistele piirkondadele, kus tuleb vältida kahjulikke mõjusid elanike tervisele.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud müra mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid [8]. Määrus reguleerib nii liiklusmüra kui tööstusmüra. Liiklusmürana käsitletakse müra, mida põhjustavad erinevad mootorsõidukid: autod, bussid, trammid, rongid, lennukid, helikopterid ja veesõidukid. Tööstusmürana käsitletakse müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sh sadamad, Tehnoseadmete (nt kliimaseadmed, ventilatsiooniseadmed) ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ on kohaldatav sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine ja mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) planeerimisseaduses sätestatud juhtudel [19]. Kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi KSH-d, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut

2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID

Arengustrateegia „Tallinn 2035"

„Tallinn 2035“ arengustrateegias kirjeldatud keskkonnahoiu valdkonna visioon ütleb, et Tallinn on keskkonnateadlike inimeste linn, mis pakub palju loodushüvesid, ning et Tallinna elukeskkond on meeldiv ja inimesega arvestav. Keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammis „Vähem müra“ on visioon aastaks 2035 järgmine:

Norme ületava müra tõttu kannatavate linnaelanike arv on vähenenud, sest rakendatud meetmed on olnud tõhusad. Tallinn on kindlaks määranud vaiksed piirkonnad, mida müra eest kaitstakse, ning on parandanud elanike ligipääsu neile aladele. Linn on koostanud strateegilise mürakaardi ja selle põhjal müra vähendamise tegevuskava, mida rakendatakse projektide ja planeeringute menetluste tulemusena.

Liikuvuse valdkonna visiooni kohaselt on aastaks 2035 terves Tallinnas tagatud tervislikku liikumist toetavad autost sõltumatud ja hästi ligipääsetavad mugavad liikumisvõimalused. Liikuvuse valdkond hoolitseb rattaliikluse osatähtsuse suurendamise eest, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise eest, rahustab elamupiirkondades autoliiklust, vähendab kesklinnas sõiduautode osakaalu. Meeldiv keskkond jalgsi ja rattaga liikumiseks lubab inimestel igapäevatoimetusi teha värskes õhus. Peamistes liikluskoridorides on sisse seatud kiired ja suure veovõimega ühistranspordiliinid ning mugavad ümberistumiskeskused, kus saab ümber istuda väiksematele bussidele ja kasutada viimase miili mikromobiilsusteenuseid teenuseid (elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid jne).

Ühistranspordi ja jalgrataste aktiivne kasutamine vähendab vajadust autodega linnas liigelda, mille tulemusena muutub olemasolev autoliiklus rahulikumaks, vähem müra ja õhureostust tekitavamaks ning ohutumaks. Läbi valdkonna eesmärkide saavutatakse seega rahulik, tasakaalustatud ja ohutu linnaliiklus, kus puuduvad ummikud ja on vähenenud müra. Teisest küljest toetab müra- ja õhureostuse vaba linnakeskkond aktiivsete liikumisviiside osakaalu suurendamist linnatänavatel. Seega on müra vähendamise tegevuskava liikuvuse valdkonnaga väga tugevalt seotud.

Linnaplaneerimise valdkond tegeleb läbi üld- ja detailplaneeringute müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad) ning loob seeläbi aluse nii

10

liikuvuse parandamiseks ja müra- ja õhusaaste vähendamiseks ning tagab selle, et tervist kahjustavale mürale (üle 55 dB) eksponeeritud elanike hulk langeks.

Linnavara hoidmise ja arendamise valdkond panustab mürakindlamate uute hoonete ehitamise ning olemasolevate hoonete kaitsega müra eest. Korteriomanike ja -ühistute nõustamise ning toetamise kaudu aidatakse kaasa sellele, et magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni tõhustada.

Tallinna jätkusuutliku liikuvuse kava

Kava eesmärk on täpsustada arengustrateegia liikuvuse valdkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi kuni aastani 2035. Liikuvuskavas kirjeldatakse, et keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi 4 „Vähem müra“ elluviimist toetab liikuvuse valdkond, hoolitsedes rattaliikluse osatähtsuse suurendamise, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise, elamupiirkondades autoliikluse rahustamise ja kesklinnas sõiduautode osakaalu vähendamise eest. Oluliste müra vähendamist soodustavate tegevustena kirjeldatakse muu hulgas:

• üheksa tänavatüübi põhimõtte rakendamiseks juhendmaterjali väljatöötamist (muu hulgas kirjeldatakse kiiruste määramist tänavatel põhimõttel, et mida enam liigub ja viibib tänaval jalakäijaid, seda väiksem on sõidukite kiirus, et tagada turvaline ja meeldiv ruumikogemus);

• tänavate rekonstrueerimist, taastusremontimist ja uute ehitamist, lähtudes tänava funktsioonist, ümbritsevast keskkonnast ning müra ja välisõhu saasteainete vähendamise vajadusest;

• piirkiiruse vähendamist kuni 30km/h-ni elamualade sisekvartalites, linnakeskustes ja teistes suurema kohaväärtusega tänavalõikudel ning mujal, kus on vaja tõsta liiklusturvalisust,

• liiklusjärelevalve tõhustamist;

• ohutu liikluskeskkonna kujundamist muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede ehitamine, sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine);

• liiklusohutusalase ennetustöö tegemist (sh kampaaniad) ja ökonoomse sõidustiili populariseerimist, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, välisõhu saasteaineid ja liiklusmüra;

• jalgrattateede põhi- ja tervisevõrgu väljaehitamist (eelisjärjekorras kesklinna ja südalinna piirkonnas), et ühendada rattateed terviklikuks võrgustikuks;

• pealinna regiooni ühtse ühistranspordi liinivõrgu arendamist koostöös Harjumaa omavalitsuste ja riigiga;

• „Pargi ja reisi“ parklate ja parkimismajade loomist Tallinna suunal paiknevate rongijaamade ja teiste ühistranspordi sõlmjaamade ja ümberistumispeatuste juurde;

• tasulise parkimisala etapiviisilist laiendamist ja suunamist.

Samuti seatakse mõõdikuteks, et elanike jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise osakaal suureneks aastaks 2035 Tallinnas 90%-ni ning sõiduautode arv inimese kohta väheneks 399 autolt 350-ni.

Tallinna rattastrateegia 2018–2027

Rattastrateegia visioon on tegeleda rattakasutaja jaoks vajaduste püramiidi vundamendi ladumisega suure rattakasutusega linnade kogemuse põhjal. Rattastrateegia käsitleb ohutu ja mugava rattateede võrgustiku ning parkimisvõimaluste loomist. Strateegia toob välja ettepanekud, millised lahendused ja lähenemised on rattakasutuse kiireks kasvatamiseks vajalikud. Rattakasutuse suurendamine ja autokasutuse osaline asendamine rattakasutusega mõjub positiivselt linna müraolukorrale - rattasõit ei tekita müra.

Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025

Tegevuskava visioon on, et Tallinn on toimiva rohevõrgustiku ja mitmekesise maastikuga väärtuslik ja esteetiline elukeskkond. Haljastu tegevuskava käsitleb muuhulgas parkide jt rohealade hooldamist ja rekonstrueerimist, millest paljud on TKMVT kontekstis vaiksed alad, mida tuleb müra eest kaitsta ning parandada elanike ligipääsu neile aladele. Samuti keskendub tegevuskava heas seisundis ja hästi hooldatud tänavahaljastusele, millel on oluline psühholoogiline mõju müra häirituse vähendamisel, kuna varjestab müra allikaid.

11

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030

Tallinna pikaajalise kliimakava eesmärk on saada pealinn 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kava kohaselt tuleb vähendada hoonestu, transpordi ja energiamajanduse kasvuhoonegaaside heitmeid, rakendada meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ning suurendada kliimamuutustega seotud teadlikkust ja administratiivset võimekust. Nimetatud meetmetega kaasneb enamasti ka välisõhus leviva keskkonnamüra vähenemine või müra varjestamine, mille tulemusena väheneb ülenormatiivsele mürale eksponeeritud elanikkonna osakaal.

2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD

Planeerimisseaduse kohaselt on on planeerimise eesmärk on luua eeldused kasutajasõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Inimsõbraliku linnaruumi saavutamiseks on oluline hinnata erinevate keskkonnamõjurite, sh müra teket ja selle mõju inimesele. Üldiseks sihiks on võetud müra taseme vähendamine, mis on reaalne vaid siis, kui müra tekkimisvõimalustega on arvestatud planeerimisel võimalikult varakult ja üldisel otsustustasemel. Ülemäärase müra vältimine on üldplaneeringute (edaspidi ka ÜP) koostamise obligatoorne osa. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks ka müra normtasemete kategooriate määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22). Detailplaneering seab mürakategooriatest lähtudes juba konkreetsed nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning muude tingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Kategooriates nõutud müra normtasemetele jõudmine tuleb tagada läbi projekteerimise ja ehitamise. Müra piirväärtusi kontrollitakse müra mõõtmistega ning sellest kinnipidamine kogu ehitise oleluskaare kestel tagatakse järelevalvega.

TALLINNA LINNA ÜLDPLANEERING – kehtib linnaosadest Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades, kuni linnaosade ÜP-d on vastu võetud ja kehtestatud

LINNAOSADE ÜP-d :

• Haabersti linnaosa ÜP

• Kristiine linnaosa ÜP

• Lasnamäe elamualade ÜP

• Lasnamäe tööstusalade ÜP

• Mustamäe linnaosa ÜP

• Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala ÜP

• Pirita linnaosa ÜP

• Nõmme linnaosa ÜP

• Põhja-Tallinna linnaosa ÜP (avalikustamise staadiumis)

• Kesklinna linnaosa ÜP (koostamisel)

TEEMAPLANEERINGUD

• Kõrghoonete paiknemine Tallinnas

• Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine

• Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine

12

3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE

3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, pindalaga 159,3 km2. Tallinn on haldusterritoriaalselt jagatud kaheksaks linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn.

Tallinn piirneb seitsme omavalitsustega: Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald.

Tallinna elanike arv oli 1. mai 2022. a seisuga 446 396 (Rahvastikuregister).

Linnaosade kaupa jagunes Tallinna linna elanikkond järgmiselt:

Lasnamäe 117294

Mustamäe 66101

Kesklinn 65357

Põhja-Tallinn 60217

Haabersti 48157

Kristiine 32786

Pirita 19141

Joonis 1 Tallinna linna kaart.

Juhtorganid:

• Tallinna Linnavolikogu

• Tallinna Linnavalitsus

13

• Linnaosavalitsused

Välisõhus leviva müra teemaga puutuvad kõige otsesemalt kokku kolm linnaametit:

Tallinna Linnaplaneerimise Amet peab oma tegevuse tagama Tallinna elanikele hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta linnaruumi. Amet kavandab Tallinna linna jätkusuutlikku ja harmoonilist arengut, arvestades olemasoleva linnakeskkonna väärtusi, ning loob eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna pikaajaliseks ja sidusaks arenguks.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tagab pealinnas toimiva ja meeldiva elukeskkonna, korraldades keskkonna- ja looduskaitset ning kommunaalvaldkonna avalike teenuste osutamist. Keskkonna- ja Kommunaalameti ülesandeks on kõigi detailplaneeringute, ehitusprojektide, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade ning teatiste müra aspektist läbivaatamine ja tingimuste seadmine, linnaelanike mürakaebuste ärakuulamine ja neile vastamine.

Tallinna Transpordiamet suunab Tallinna linnatranspordi ning liikuvuskorralduse arengut ning tagab linnas sujuva, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonnasäästliku liikluse.

3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD ANDMED

Välisõhus leviva müra olulisemad põhjustajad ja nende andmed on esitatud tabelis 1. Müra põhjustajana peetakse silmas infrastruktuuri omanikku (teed, tänavad, raudteed, lennujaam, sadam, tööstusettevõtted), mitte konkreetseid müratekitajaid.

Tabel 1. Müraallikad ja nende valdajad

Müraallikas Müra põhjustav asutus/isik Vastutava asutuse andmed

Autoliiklus Ühest isikut ei saa välja tuua (eraautode omanikud, ühistransport, läbiv liiklus); infrastruktuuri valdaja on Tallinna linn.

Tallinna Linnavalitus Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Registrikood: 75014920 www.tallinn.ee

Tallinna Transpordiamet Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn Registrikood: 75028252 https://www.tallinn.ee/est/transpordiamet

Raudteeliiklus Infrastruktuuri valdaja Eesti Raudtee AS, raudteeinfrastruktuuri kasutajad (kaubavedusid teostavad ettevõtted, väiksemal määral ka reisirongiliikluse operaator). Raudteetaristu, logistika, reisijate- , kaubaveo ja veeremi ning liiklus- ja keskkonnaohutuse arendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös allasutustega.

Eesti Raudtee AS Toompuiestee 35, Tallinn 10133 Registrikood: 10281796 www.evr.ee

AS Operail Metalli 3, 10615 Tallinn Registrikood: 11575850 https://operail.com/

Edelaraudtee AS Kaare 25, 72213 Türi Registrikood: 10182640 www.edel.ee

Lennuliiklus Lennujaama valdaja on Tallinna Lennujaam AS. Ettevõte on Kliimaministeeriumi haldusalas.

Tallinna Lennujaam AS Lennujaama tee 2, 11101 Tallinn Registrikood: 10349560 www.tallinn-airport.ee

Laevaliiklus, (reisilaevad Vanasadamas)

Sadama valdaja on Tallinna Sadam AS. Ettevõte on Kliimaministeeriumi haldusalas.

Tallinna Sadam AS Sadama 25, 15051 Tallinn Registrikood: 10137319

14

https://www.ts.ee/

Tööstus BLRT Grupp BLRT Grupp Kopli 103, 11712 Tallinn Registrikood: 10068499 [email protected]

Bekkeri Sadam OÜ Tallinna Bekkeri Sadam Kopliranna 49, 11713 Tallinn Registrikood: 10375907 https://tallinnbekkerport.com/

Paekivitoodete tehas Limestone Factories of Estonia OÜ Paekivitoodete Tehase OÜ Peterburi tee 34/1 11415 Tallinn Registrikood:10022037 https://limestone.ee/

Elering AS Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Registrikood:11022625 https://elering.ee

15

4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID

4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD

Eesti õigusruumis eristatakse müra, mis levib välisõhus ja müra, mis levib siseruumides. Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud Atmosfääriõhu kaitse seadusega (edaspidi AÕKS). AÕKS alusel kehtestatud müra- ehk helirõhutasemete normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12. 2016. määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 [8]. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.

AÕKS § 56 järgi on välisõhus leviva müra normtasemed jaotatud piir- ja sihtväärtusteks:

• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust (püsiva või muutuva tasemega müra) ja maa-ala mürakategooriast. Tähtis on normtasemest madalama mürataseme saavutamine ja tagamine. Kui müra ületab normtaset, on müra tekitaja kohustatud sobivaid leevendusmeetmeid rakendama ja müra vähendama.

Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks hinnatakse mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Strateegiliste mürakaartide puhul hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast. Seetõttu võib vaatamata samale ajavahemikule ja parandustegurite puudumisele, saadud müratasemed erineda.

Mürakategooriad sätestatakse AÕKS § 57 kohaselt vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele:

I kategooria – puhkealad, virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad;

II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

III kategooria – keskuse maa-alad;

IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

V kategooria – tootmise maa-alad;

VI kategooria – liikluse maa-alad.

Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast on esitatud alljärgnevas tabelis 2.

Tabel 2. Liiklusmüra ja tööstusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine ajavahemik

Müra piirväärtus Müra sihtväärtus

Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

Müra kategooria Aeg

I kategooria päev 55 55 50 45

öö 50 40 40 35

II kategooria päev 60 / 651 60 55 50

öö 55 / 601 45 50 40

III kategooria päev 65 / 701 65 60 55

IV kategooria öö 55 / 601 50 50 45 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

16

Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Vastavusotsuse tegemise aluseks on müra hinnatud tase, so etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A- korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Müra hinnatud tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016.a. määruse nr 71 lisas 1 esitatud müra normtasemeid “[18].

Tööstusmüra korral ei tohi maksimaalne müratase ületada vastava mürakategooriaga alal müraliigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB(A) ning liiklusmüra puhul ei tohi müratundlike hoonetega aladel LpA,max ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) .

Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dB(A) võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase.

4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID

Müraindikaatorite arvsuurused määratakse reeglina arvutusmeetodi abil. Vajadusel võib algandmete saamiseks kasutada ka mürataseme mõõtmisi. Strateegiliste mürakaartide koostamisel ja müra hindamisel tuleb direktiivi kohaselt kasutada pikaajalisi müraindikaatoreid Lden ja Lnight.

Strateegilistel mürakaartidel hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast.

Mürakaartide koostamisel jagatakse tööpäev päevaks (Lday), õhtuks (Levening) ja ööks (Lnight). Päev algab kokkuleppeliselt kell 7.00. ja kestab 12 tundi kuni kella 19.00-ni, õhtu kestab 4 tundi kella 19.00-st kuni 23.00-ni ja öö 8 tundi, kella 23.00-st kuni hommikul kella 7.00-ni.

Päeva-õhtu-öö müraindikaator (Lden), väljendatakse detsibellides (dB) ja määratakse kindlaks järgmise valemi abil:

kus:

• päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden on aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator;

• päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud A- korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval kohaliku aja järgi kell 7.00–19.00;

• õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud A- korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal kohaliku aja järgi kell 19.00–23.00

• öömüraindikaator ehk Lnight on aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öösel kohaliku aja järgi kell 23.00–7.00.

Direktiiv 2002/49/EÜ kohustab liikmesriike esitama komisjonile andmeid alates 55 Lden ja alates 50 Lnight.

Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete ning erinevatesse

müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. Müratundlike hoonetena käsitletakse elamuid, haiglaid,

koole ja lasteaedu.

17

5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA

VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE NÕUDED

Siseriiklik mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Mürakaardil esitatavad müraindikaatorite Ld (päevane müra) ja Ln (öine müra) määratakse arvutuste teel 2 m kõrgusel maapinnast kui mõõtmisandmed on olemas. Kui arvutuseks vajalikud andmed müraallikate kohta puuduvad, tuleb müratasemed määrata mõõtmise teel (maapinnast 2 m kõrgusel). Arvutuslik müratase on kaartidel kajastatud järgmiste müravahemikena: 40- 45, 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB.

Välisõhu strateegiline mürakaart (edaspidi VSMK) koostatakse tiheasustusala või põhimaantee, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud mürataseme kohta üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks. VSMK koostatakse mürakaardi ja seletuskirjana.

VSMK koostamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 20. oktoobri 2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ ja juhendist „Strateegilised mürakaardid. CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal“ [23], milles on esitatud ühtlustatud põhimõtted Euroopa Liidu keskkonnamüra arvutusmeetodite siseriiklikuks rakendamiseks.

Reeglina tuleb VSMK koostada eelnenud kalendriaasta müraolukorra alusel või siis kasutades müramõõtmise andmeid, mis ei ole vanemad kui kolm aastat. Kuna 2020 ja 2021 aasta olid Eestis Covid- 19 viiruse leviku tõttu oluliste piirangutega aastad, mis mõjutasid ka inimeste liikuvust, siis koostati käesoleva Tallinna keskkonnamüra vähendamise kava 2019. aasta piirangutest oluliselt mõjutamata müraolukorra alusel.

Vastavalt keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ tuleb VSMK- s kirjeldada tiheasustuspiirkonna müraolukorda vähemalt järgmiste müraallikate osas: maanteeliikluse müra, raudteeliikluse müra, lennuvälja müra ning tööstusmüra, sh sadamate müra.

VSMK-s esitatakse järgmised andmed:

• müraindikaatori abil kirjeldatud olemasolev, eelmine või prognoositav tulevane müraolukord;

• piirtasemete ületamine;

• teatava piirkonna elamute, koolide ja haiglate hinnanguline arv, mis on müraindikaatori eripiirtasemete alas;

• müraga kokkupuutuvate inimeste hinnanguline arv.

Strateegilisel mürakaardil on müra tsoneeritud järgmiselt: 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB. Müratundlikud hooned on jaotatud nelja gruppi: eluhooned, koolid (üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huvialakoolid), lasteaiad ja meditsiiniasutused.

Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (edaspidi KMVTK) annab hinnangu piirkonna suuremate müraallikate poolt tekitatava keskkonnmüra ja kõrge tasemega mürast mõjutatud inimeste arvu vähendamiseks. KMVTK ei käsitle konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks. Probleemsete objektidega sihitud viisil tegelemine tagatakse planeeringutega.

Keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ määratleb KMVTK koostamise üldpõhimõtted, mis on järgmised:

• müra vähendamise tegevuskava koostatakse välisõhu mürakaardi või strateegilise mürakaardi tulemuste alusel müra normtasemete ületamise, mõjutatud elanike arvu, müra leviku ulatuse, inimeste häirituse ning muude asjakohaste kriteeriumite põhjal.

18

• kui piirkonna kohta koostatakse nii strateegiline mürakaart kui mürakaart, võib nende alusel koostada ühe müra vähendamise tegevuskava;

• müra vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel, samuti oleks tagatud vaikses piirkonnas mürataseme suurenemise vältimine.

Koostatav keskkonnamüra vähendamise tegevuskava peab vastama järgmistele miinimumnõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist:

1) tiheasustusega piirkonna kirjeldus, põhimaanteede, -raudteede või -lennujaamade ning muude arvesse võetavate müraallikate loetelu;

2) tegevuskava koostaja (kohaliku omavalitsuse organi, põhimaantee, -raudtee või lennujaama) andmed;

3) õigusliku raamistiku kirjeldus; 4) kohaldatavad müra normtasemed; 5) müra kaardistamise tulemuste kokkuvõte; 6) andmed müraga kokku puutuvate inimeste hinnangulise arvu ja parandamist vajavate olukordade

kohta, nende lahendamise võimalused; 7) avatud menetluse läbiviimise kirjeldus ja avaliku istungi protokoll; 8) varem rakendatud müra vähendamise abinõude loetelu; 9) järgmise viie aasta jooksul kavandatavate müra vähendamise, sealhulgas vaiksete piirkondade

säilitamise abinõude kirjeldus; 10) pikaajaliste müra vähendamise abinõude kirjeldus; 11) müra vähendamise abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad; 12) teave, kui see on olemas, müra vähendamise abinõude maksumuse kohta (eelarved,

kulutasuvuse hindamiseks kulude-tulude analüüs).

19

6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu Tallinna linna pikaajalisele (aasta keskmine) müraolukorrale. Strateegiline mürakaart ei käsitle olmemüra, meelelahutusasutuste tegevusest tingitud müra ega sõjaväelise tegevusega tekitatud müra.

Alljärgnevate tabelite andmed pärinevad tööst „Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine“ (töö nr 21SL91, sept. 2022), mille teostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete (elamud, haiglad,

koolid, lasteaiad) ning erinevatesse müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. 2021. aasta nullsaaste

tegevuskava seab konkreetse eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende

inimeste arvu, keda transpordimüra krooniliselt häirib. Seetõttu kohustab Direktiiv 2002/49/EÜ liikmesriike

esitama komisjonile andmed nii elanike kui müratundlike hoonete hulga kohta, kes/mis on eksponeeritud

mürale alates 55 Lden ja alates 50 Lnight (vastava arvutusvalemi ja terminite seletuse leiab pt. 4.2, lk 15)

6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA

Müratsoonide pindalaline ulatus müra liigi kaupa on esitatud alljärgnevates tabelites 3 ja 4. Pindalad on arvestatud Tallinna linna haldusterritooriumi osas.

Tabel 3. Müratsoonide pindala, km2, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus

45-50 27,8 6,4 23,3 9,7

50-55 17,5 3,5 12,7 6,2

55-60 12,9 2,6 5,6 2,1

60-65 9,0 1,7 2,2 0,9

65-70 5,5 1,1 1,1 0,6

70-75 2,5 0,4 0,4 0,5

≥75 0,2 0 0,3 1,4

≥ 55 30,1 5,9 9,6 5,5

Tabel 4. Müratsoonide pindala, km2, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus

45-50 14,5 3,3 7,8 5,0

50-55 9,2 2,4 2,9 1,6

55-60 5,4 1,5 1,5 0,7

60-65 2,5 0,9 0,6 0,5

65-70 0,2 0,3 0,2 0,7

70-75 0 0 0,2 1,0

≥75 0 0 0 0

≥ 50 17,3 5,1 5,4 4,5

Päeva-õhtu-öömüraindikaatori( Lden) piirväärtus Lden ≥ 55 dB oli kokku ületatud 51,1 km2 alal. Müratsoonide pindalalise ulatuse põhjal saab Lden alusel olulisima müraallikana välja tuua maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse, mille Lden väärtus on ≥ 55 dB 30,1 km2 alal. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoonid müratasemega Lden ≥ 55 dB moodustavad vastavalt 5,9 km2, lennukoridorid 9,6 km2 ja tööstusalad, kus müra on rohkem kui 55 dB 5,5 km2 ehk kõige vähem, mis näitab, et tööstusmüra pole Tallinna puhul oluline probleem.

Öise müraindikaatori (Lnight) piirväärtus Lnight ≥ 50 dB oli kokku ületatud 32,3 km2 alal. Erinevate müraallikate osatähtsus öise müraindikaatori Lnight piirtaset ületavate müratsoonide pindalalises jaotuses oli sarnane Lden-ga, v.a. lennuliiklus, mis oli ööpäevase indikaatoriga võrreldes öösel proportsionaalselt madalam ning

20

enam-vähem sama, mis raudteeliikluse ja tööstuse indikaatornäitajat ületava müraga mõjutatud maa-alade suurused. Sellest saab järeldada, et lennuliiklus toimub Tallinnas siiski põhiosas hommikul-päeval-õhjul ning päris öösel on linna ületavaid lende suhteliselt vähe. Suurima müratsooni pindalaga (Lnight ≥ 50 dB) oli maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse - 17,3 km2. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoon, lennukoridoride müratsoon ja tööstuse müratsoon olid vastavalt 5,1, 5,4 ja 4,5 km2.

6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES

Müratundlike hoonetena käsitletakse käesolevalt eluhooneid, koole (üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huvialakoolid), lasteaedu ja meditsiiniasutusi (haiglad, polikliinikud, perearstikeskused).

Müratundlikud hooned on jaotatud müratsoonidesse, lähtudes müraindikaatori arvsuurusest nende hoonete kõrgeima müratasemega välispiirdel. Vastav erinevat liiki müratundlike hoonete arv on välja toodud alljärgnevates tabelites. Suurimat arvu müratundlikke hooneid mõjutab autoliikluse tekitatud müra.

Tabel 5. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva- õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 3249 16 27 4

50-55 3206 20 39 4

55-60 2361 26 13 5

60-65 1599 24 6 8

65-70 583 19 5 3

70-75 36 2 0 0

≥75 0 1 0 0

≥55 4579 72 24 16 4691

Tabel 6. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 2363 23 13 5

50-55 1517 22 6 9

55-60 605 18 5 2

60-65 60 2 1 0

65-70 2 1 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 2184 43 12 11 2250

Tabel 7. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 920 4 5 2

50-55 506 0 2 2

55-60 354 3 2 1

60-65 231 4 2 0

65-70 33 1 0 0

70-75 1 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥55 619 8 4 1 632

21

Tabel 8. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 457 0 1 2

50-55 330 6 1 1

55-60 165 1 1 0

60-65 15 1 0 0

65-70 0 0 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 510 8 2 1 521

Tabel 9. Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 2351 23 23 7

50-55 1436 19 19 2

55-60 1151 2 8 2

60-65 2 0 0 0

65-70 0 0 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥55 1153 2 8 2 1165

Tabel 10 Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 1450 7 11 2

50-55 160 0 1 0

55-60 0 0 0 0

60-65 0 0 0 0

65-70 0 0 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 160 0 1 0 161

Tabel 11. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

22

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 613 9 7 2

50-55 336 5 2 0

55-60 113 2 1 0

60-65 40 1 0 0

65-70 6 0 0 0

70-75 2 1 0 0

≥75 1 0 0 0

≥55 162 4 1 0 167

Tabel 12. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke hooneid

kokku 45-50 243 1 2 0

50-55 81 3 1 0

55-60 30 0 0 0

60-65 2 0 0 0

65-70 3 1 0 0

70-75 0 0 0 0

≥75 0 0 0 0

≥50 116 4 1 0 121

6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES

Erinevates müratsoonides elavate inimeste arvutuslik hulk on esitatud alljärgnevates tabelites. Erinevates

müratsoonides elavate inimeste arvu määramine on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni direktiiviga

2015/996 kehtestatud CNOSSOS-EU arvutusmeetodis toodud põhimõttele, kus hoone erinevatele

fassaadidele määratakse mõjuvad müratasemed ja vastava hoone elanikkond määratakse selle alusel

proportsionaalselt erinevatesse müratsoonidesse.

Tabel 13. Müratsoonides elavate inimeste arv päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides elavaid inimesi

kokku 45-50 85453 7296 73177 13821

50-55 72146 4214 60788 6780

55-60 56699 2411 12447 2039

60-65 24643 1081 5 948

65-70 6171 124 0 144

70-75 227 2 0 106

≥75 1 0 0 379

≥55 87741 3618 12452 3616 107427

23

Tabel 14. Müratsoonides elavate inimeste arv öömüra indikaatori (Lnight) alusel

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides elavaid inimesi

kokku 45-50 59083 3738 21257 4942

50-55 24746 1987 1843 1447

55-60 6407 807 0 687

60-65 333 47 0 98

65-70 12 0 0 309

70-75 0 0 0 51

≥75 0 0 0 0

≥50 31498 2841 1843 2592 38774

6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV

Vaikne välispiire on direktiivi 2002/49/EÜ tähenduses elamu välispiire, mille Lden arvväärtus, mis on määratud maapinnast 4 meetri kõrgusel ja 2 meetri kaugusel välispiirdest, on üle 20 dB madalam kõige suurema Lden väärtusega välispiirdest. Vaiksetes elamutes elavate inimeste arv leiti arvutuslikult ning on esitatud alljärgnevas tabelis 15.

Tabel 15. Vaikse välispiirdega elamutes elavate inimeste arv

Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Vaikse välispiir- dega elamutes elavaid inimesi kokku

45-50 6149 377 0 1790

50-55 7652 472 0 200

55-60 10083 453 0 56

60-65 5909 159 0 168

65-70 2647 9 0 4

70-75 123 2 0 11

≥75 0 0 0 1

KOKKU 32563 1472 0 2230 36265

6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS

TSMK toob välja maanteeliikluse ehk auto-, trammi- ja rongiliikluse kui kõige olulisema müra allika, mis langeb kokku mürapõhjustajate struktuuriga EL tervikuna. Terviseametile ning KEKO-le laekunud kaebuste põhjal on kaks kõige suuremat müraga seonduvate kaebuste põhjustajat samuti liiklus. Kuigi esineb kaebusi ka tööstusmüra kohta, siis see on pigem trendilt vähenev. Probleemsed paigad on Tallinnas suurte magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus tänu jätkuvalt intensiivistuva autostumise tõttu on liiklusmüra tase kõrge. Tööstusmüra kaebused laekuvad peamiselt Põhja-Tallinna sadamate ümbruses paiknevatelt elamualadelt, kus on vaja täpsemalt uurida normtasemetele vastavust ning leevendusmeetmete rakendamise võimalusi ning tegelikku vajadust.

Linnaliiklusest tulenevat mürataset saab vähendada liikluskorralduslike meetmetega. Analüüsida tuleks, kuidas on võimalik liiklust hajutada või ümber suunata, et peamagistraalidel liikluskoormus väheneks ning sellest tulenevalt ka müra väheneks. Ühistranspordist tulenevat müra vähendamiseks tuleb parandada trammi- ja raudteede tehnilist seisukorda ning rekonstrueerida teekatteid. Erilist tähelepanu vajab asjaolu, kui plaanitakse tööstusettevõtet ümbritsevad alad kasutusele võtta elamumaadena, kuna sellisel juhul võib kergesti tekkida konflikt. Planeeringute menetluses on mõistlik läbi kaaluda võimalused ja meetmed, et võimalikke mürahäiringuid vähendada. Viimastel aastael on elanikele mürahäiringuid põhjustanud militaarlennukite ja kopterite lennud üle elamurajoonide, mis pole aga strateegilise müravähendamise tegevuskava objekt.

24

6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT

TSMK kohaselt on Tallinna linna olulisim müraallikas liiklus: auto-, bussi-, trolli-, trammi- ja rongiliiklus. TSMK uuendamisel on arvestatud teede ja tänavatega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on ≥ 400 liiklusvahendit.

2019. a liiklussageduse andmed saadi ööpäevaste liikluskaartide kujul. Kaardid on koostatud Stratum OÜ poolt 2019. aasta tipptunni liiklussageduste alusel. Suurima liiklussagedusega Tallinna tänavad on Järvevana tee, Pärnu maantee, Endla tänav, A.H Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee.

Trammiliiklus on mürakaartidel esitatud maanteeliikluse osana (koos autoliiklusega). Tallinnas oli 2019. a. seisuga järgmised trammiliinid: Kopli – Kadriorg (nr 1), Kopli – Suur-Paala (nr 2), Tondi – Kadriorg (nr 3), Tondi – Lennujaam (nr 4). Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 16.

Tabel 16. Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.

Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 20,1 2482 73487

50-55 13,0 2786 61245

55-60 9,9 2202 46515

60-65 7,3 1518 20621

65-70 4,1 595 6046

70-75 2,7 41 293

≥75 0,5 1 1

≥ 55 24,5 4357 73476

6.5.2 RAUDTEELIIKLUS

Tallinna linnas sõidavad kolme tüüpi rongid: elektri- ja diiselmootoriga reisirongid ning diiselveduriga kaubarongid. Strateegilise mürakaardi koostamisel on arvestatud kolme raudteeharuga: idasuund (Tallinn – Narva), läänesuund (Tallinn – Paldiski) ja edelasuund (Tallinn – Viljandi). Tallinna siseselt piirduvad raudteeühendused vastavalt Lagedi, Laagri ja Männiku rongipeatustega. Kõige tihedam linnasisene rongiliiklus toimub lõigul Balti Jaam – Laagri.

Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 17.

Tabel 17. Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös. Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 2,4 405 3201

50-55 2,1 353 2259

55-60 1,6 214 822

60-65 0,9 41 209

65-70 0,5 10 9

70-75 0,1 0 0

≥75 0,0 0 0

≥ 55 3,1 265 1040

6.5.3 LENNULIIKLUS

Tallinna Lennart Meri nimeline rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast 4 km kaugusel. Lennukite õhkutõusud ja maandumised toimuvad vastavalt lennugraafikutele ja ilmastikuoludele. Üldjuhul tõusevad lennukid õhku ida/lääne suunas, millest tulenevalt on lennuliikluse müra tajutav eelkõige Kesklinna, Kristine ja Lasnamäe linnaosades. Mürakaardi koostamisel on arvestatud 2019. aasta lendude andmetega.

Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 18.

Tabel 18. Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.

25

Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 21,5 2038 81853

50-55 10,8 1552 39865

55-60 4,3 626 7716

60-65 1,9 0 0

65-70 0,8 0 0

70-75 0,3 0 0

≥75 0,2 0 0

≥ 55 7,5 626 7716

6.5.4 TÖÖSTUS

Tööstusmüra seostatakse põhiliselt Tallinnas asuvate sadamate ja Väo karjääriga. Nende alade kõrval on olemas tööstusega alad, mis tänaseks on läbi põimunud lao- ja äripindadega. Tööstusmüra hindamisel on strateegilise mürakaardi arvutuste tegemisel lähtutud Euroopa Komisjoni juhendmaterjalist WG-AEN.

Mürakaardi ülevaatamisel määrati tööstusaladeks katastriüksused, millel paiknevale käitisele on väljastatud: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba (v.a tanklad, autosalongid, keemilised puhastused ja põletusseadmed alla 5 MW võimsusega), jäätmeluba/ohtlike jäätmete käitluslitsents (autolammutuskojad, jäätmete vastuvõtupunktid) või maavara kaevandamise luba (Väo karjäär). Samuti on tööstusmüra allikatena arvestatud sadamate territooriumeid ning rongidepoosid. Tööstuse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 19.

Tabel 19. Tööstuse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.

Müratasemetsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv

45-50 11,7 623 18614

50-55 7,2 315 8324

55-60 5,0 184 4146

60-65 2,7 37 432

65-70 2,5 3 101

70-75 4,4 1 16

≥75 0,8 0 268

≥ 55 15,4 225 4963

Tööstusmüra arvutuste tulemused on suure üldistushinnanguga ning pigem üle- kui alahinnatud. Info tööstusmüra objektide kohta on saadud keskkonnakomplekslubade nõuete täitmise infosüsteemist KOTKAS. Terviseamet on elanike kaebuste alusel teinud müramõõtmisi ka järelevalve kohustuse raames. Ka tööstusettevõtted ise on teinud mürauuringuid.

26

7. VAIKSED ALAD

7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID

Tänapäeva tempokas ja stressirohkes linnaruumis väärtustatakse üha enam puhast õhku, rohelust ja vaikust. Müra vähendamise tegevuskava üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning võimalusel nende laiendamine ja juurde tekitamine. Vaikseteks aladeks loetakse avalikuks kasutuseks mõeldud piirkondi (nt puhkealad ja pargid), kus mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei tohiks ületada liikmesriigi kehtestatud Lden väärtust. Vaiksete alade täpne defineerimine on liikmesriigi pädevuses.

Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ defineerib vaiksed piirkonnad kui I mürakategooria alad ehk virgestusrajatiste maa-alad. Linnakeskkonnas loetakse vaiksete

alade hulka piirkonnad, kus müraindikaatori liiklus- ja tööstusmüra piirväärtus on  55 dB. Uute vaiksete alade kavandamisel võiks eesmärgiks aga olla piirväärtus 50 dB kui mitte kogu ala ulatuses, siis vähemalt ala teatud piirkondades. Kuna öisel ajal on vaiksete alade külastatavus minimaalne, siis öise aja normi ei ole arvestatud. Ala kasutusotstarve peab olema avalikult puhkeotstarbeline ning ala suurus puhke- eesmärgi täitmiseks piisav.

7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD

Tallinnas on vaikseid alasid määratletud kolme müra vähendamise tegevuskava perioodidel 2009-2013, 2014-2018, 2009-2018. Perioodil 2019-2023 oli prioriteediks vaiksete alade kaitsmine ja säilitamine akustilise kavandamise, planeeringute ning müratõkkemeetmete abil. Lisaks panustati sel perioodil ka võimalusel uute vaiksete alade juurde loomisele, eelkõige puudulikult välja ehitatud/tühjade alade korrastamisega. Perioodil 2019-2023 on Tallinn arendanud ja korrastanud mitmeid puhkealasid. Neist kõige mainimisväärsemad on Tondiraba ja Männi park ning Kalaranna promenaad. Pooleli on Lasnamäed ja Kesklinna ühendava rattatee ehitus, mis võimaldaks müravabalt jõuda vaiksesse alasse – Kadrioru parki. Alanud on Putukaväila lineaarpargi väljaehitamine, mis ühendab 6 linnaosa elamualasid ja rohealasid ning välja on töötatud Klindipargi kontseptsioon.

Antud töös on välja toodud alad, kus on täidetud vastav hindamiskriteerium, et keskenduda nende alade kaitsele ja säilitamisele ning koostada aastatel 2025-2029 vaiksete alade nimistu.

Vaiksete alade määramise lähteandmetena on kasutatud Tallinna linna rohealade kaardikihti ning Tallinna strateegilise mürakaardi andmeid. TKMVTs määratleti vaiksed piirkonnad rohealade kaardikihi ja müratsoonide alusel, kus on tagatud vaikse ala kriteerium päevasel ajal (Ld ≤ 55 dB).

Lisas 7 on välja toodud Tallinna linna rohealad ning need Tallinna linna rohealad, kus on tagatud vaikse ala päevase aja kriteerium Ld ≤ 55 dB.

7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED

TMVTK üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning uute vaiksete alade kavandamine ja rajamine.

Vaiksete piirkondade säilitamise, kasutatavuse parandamise ja kaitse meetmed:

• arendustes ja planeeringutes olemasolevate vaiksete alade säilitamine, varjestamine ning võimaluse olemasolul uute kavandamine;

• olemasolevate rohealade rekonstrueerimine, külastuskorralduse reguleerimine;

• uute kaitstavate alade moodustamine ning neile kaitsekorralduskavade koostamine;

• olemasolevate vaiksete alade ümbruses vaikse liikuvuse soodustamine (rattaradade ehitamine jm);

27

• vaiksete alade läheduses liiklussageduse ja piirkiiruse vähendamine, raskeveokite liikluse ümbersuunamine;

• vaiksetel aladel mürarikaste tegevuste keelustamine;

• olemasoleva haljastuse maksimaalne säilitamine või samaväärsega asendamine, uute haljastute rajamine;

• vaiksetel alade haljastu hooldamiseks kasutatavatele hooldusmasinatele (nt muruniidukid) ja tehnoseadmetele (nt lehepuhurid) tehniliste ja kasutustingimuste kehtestamine müra vähendamiseks.

28

8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED

Kodanikud saavad esitada mürakaebuseid Tallinna linnas nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 218 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle Terviseamet. Terviseameti kodulehel on ka viide kaebuse esitamise korra kohta.

Üleliigse müra häiringute korral on õigus pöörduda korrakaitseorganite poole. Hinnangu andmisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist. See tähendab, et kui ametnik hindab, kas tegemist on ülemäärase müraga, teeb ta seda n-ö keskmise objektiivse inimese vaatepunktist.

Esitatud avalduse alusel uurib piirkonna järelevalveametnik olukorda kohapeal, vajadusel tellib laborist vajalikud müramõõtmised ning kui müratase on ületatud, esitab ettekirjutuse müraallika valdajale. Ettekirjutuse mittetäitmisel algatab piirkondlik Terviseameti osakond müraallika valdaja vastu väärteomenetluse.

Tavaliselt on kaebuse esitajad Tallinna elanikud, kes on häiritud liiklus-, ehitus-, tehnoseadme, tööstus- või meelelahutusmürast.

Terviseameti ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kogemusel on probleemsemad paigad Tallinnas suurte magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus liiklusmüra tase ületab normtasemeid, kuid kus ei ole leevendusmeetmeid rakendatud või nende mõju pole olnud piisav. Kuigi sageli pole kaebajatele rahuldavat kiiret lahendust leitud, on näha, et trend mürarikaste magistraalide lähedusse uute elupindade planeerimisel on endiselt kasvav.

8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED

Tegevuskava koostamise raames pöördus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Terviseameti poole ja küsis andmeid laekunud kaebuste kohta. Terviseameti andmetel esitati Tallinnas perioodil 2017–2022. a kokku 216 mürakaebust. Mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 20. Täpsem kirjeldus 2017–2022 perioodil laekunud kaebuste kohta on esitatud tegevuskava Lisas 1.

Lisaks liiklusmüra kaebustele pöördutakse Terviseameti poole sageli ka seoses tööstusmüraga. Enim mürakaebusi laekus Tallinnas paiknevate sadamate ja Väo karjääri tegevuse kohta. Amet juhib tähelepanu, et tööstusmüra hindamisel tuleks aluseks võtta pikaajalised müramõõtmise tulemused, mis aga paraku puuduvad. Kuna usaldusväärsed andmed puuduvad, pole võimalik õigesti hinnata ka müratundlike hoonetega aladeni ulatuvaid tegelikke müratasemeid. Terviseameti hinnangul on probleemsed piirkonnad seal, kus paiknevad müratundlikud hooned, st tiheda liiklusega tänavate või tootmishoonete vahetus läheduses.

Tabel 20. Terviseametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022

Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (kuni

24.03) KOKKU

Liiklusmüra 8 14 8 8 9 4 51

Tööstusmüra 11 3 13 5 5 0 37

Tehnoseadmed 12 27 17 13 11 2 82

Ehitusmüra 6 6 4 4 4 1 25

Äri- või kaubandus- tegevus

7 0 1 0 6 0 14

Meelelahutus 0 2 1 0 2 0 5

Muu 0 0 0 0 1 1 2

KOKKU 44 52 44 30 38 8 216

Eelneva viieaastase perioodiga võrreldes on Terviseametile laekunud kaebuste arv suurenenud ca 14 % ja seda eelkõige liiklus- ja tehnoseadmete (peamiselt õhksoojuspumbad) poolt tekitava müra arvel. Tööstusmüraalased kaebused on võrreldes eelnenud viia aastase perioodiga aga vähenenud.

29

8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED

Perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kokku 118 kaebust müra häirivuse kohta. Laekunud mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 21. Laekunud mürakaebuste koond on esitatud tegevuskava lisas 2.

Tabel 21. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022.

Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (kuni 24.03) KOKKU

Liiklusmüra 14 21 8 6 15 14 78

Tööstusmüra 5 4 4 1 2 0 16

Tehnoseadmed 1 0 0 0 1 1 3

Ehitusmüra 0 4 0 0 1 0 5

Äri- või kaubandus- tegevus

0 0 0 1 1 0 2

Muu 6 2 2 0 0 3 13

KOKKU 26 31 14 8 20 18 117

Tabelist 21 on näha, et perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kõige enam mürakaebusi liikluse (78 kaebust, 67 % kõigist kaebustest) ja tööstusmüra (16 kaebust, 14 % kõigist kaebustest) kohta.

Võrreldes eelnenud viieaastase perioodiga laekus mürakaebusi peaaegu kaks korda rohkem. Mürakaebuste struktuuri analüüsides ilmneb, et eelneval viisaastakul moodustasid liiklusmüra kaebused kõigist kaebustest 42 % ning tööstusmüra kaebused 17%. Nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud kaebused kajastavad vahepealsel perioodil suurenenud autoliikluskoormust ja vähenenud tööstust, mistõttu liiklusmüra kaebuste osakaal kasvas ja tööstusmüra osakaal vähenes.

8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avalikustas strateegilise mürakaardi ja küsis tagasisidet ning kommentaare. Tabelis 22 on elanike seisukohtade alusel välja toodud probleemsed kohad.

Tabel 22. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud linnakodanike ettepanekud

Mürahäiring / kaebus Ettepanekud / lahendused

Autoliiklus

Häiringu piirkonnad/tänavad: Suur-Ameerika, Liivalaia, Tehnika, Paldiski mnt, Vabaduse pst, Nõmme tee, Lubja, Toompuiestee, Gonsiori, Rannamõisa tee, Pärnu mnt, Alevi

Piirkiiruse alandamine

Liiklusjärelvalve tõhustamine

Liikluse rahustamine (künniste/tõstetud pindade rajamine, ohutussaared)

Mürakaitseekraanide rajamine

Linna fookus müratasemete langetamiseks peaks olema ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine, võrgustiku parandamine ning elanike toetamine nende meetmete vastuvõtmiseks

Ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine

Rattateede rajamine. Tuleb välja arenda korralik rattataristu ja kaasajastada ühistranspordiliine

Ühistranspordi ja raskeveokite liikluse suunamine/piiramine/keelamine teatud tänavatel

Soodustada pargi ja reisi lahendusi

Rattaliikluse osakaalu suurendamine

Autostumise pidurdamine

Liikluskaamerate paigaldamine

30

Tänavakeskkonna ümberkujundamine (teed tuleks kitsamaks teha ja lisada juurde haljastust)

Vähendada parkimiskohti

Naelrehvide kasutamise piiramine

Teemaksud

Linnaruumi parendamine ja inimsõbralikuks muutmine

Võiks tellida analüüsi, kuidas aitaks kiirusepiirang ja reformitud ühistransport kaasa aidata müra vähendamisele kaasa.

Haljastuse juurde istutamine, olemasoleva haljastuse säilitamine

Rattateedele ulatuv müra (nt: Järvevana tee)

Rattatee ja sõidutee vahele haljastuse istutamine või müratõkkeseina rajamine.

Raudteeliiklus

Häiring: kaubarongide sõitmine õhtusel ja öisel ajavahemikul

Haljastuse juurde istutamine, mürakaitseekraanide rajamine

Uued rongirööpad ja rongid on mürarikkad Koostada tegevusplaan ja uurida, kuidas võimalik müratasemeid vähendada

Muud mürahäiringud Lehepuhurid Lehepuhuriga töötamisel tuleb jälgida heakorraeeskirja

Motovarjudega lendamine (Pirita linnaosa)

Keelata motovarjudega lendamine linna territooriumi kohal ning suunata neid pigem piirkondadesse, kus ei ole tihedat inimasustust.

Helikopteri sõidud Kalamajas. Keelata elurajoonis.

Ehitustegevus Öine ehitustegevus on lubatud ainult erilubadega.

31

9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID

Alljärgnevalt on antud lühiülevaade Akukon Eesti OÜ poolt 2022. aastal TKMVT tarbeks läbiviidud Tallinna mürarikkaimate näidistänavate liiklusmüra modelleerimise tulemustest [24].

Kokku modelleeriti kolm näidisjuhtumit. Analüüsitud on kolm stsenaariumit ilma ja koos leevendusmeetmetega ning visualiseeritud leevendusmeetmete mõju. Mudelite puhul tuleb arvestada, et esitatud müraolukorrad on näitlikud ja ei eelda meetmete tegelikku rakendamist. Müramodelleerimise objektide valimisel lähtuti Terviseameti soovitusest. Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt edastatud sisendid müra vähendamise tegevuskavalele on esitatud Lisas 5 „Asutuste vastused järelpärimistele“.

Terviseameti valik põhines kolmel kriteeriumil:

• kriteerium I: põhjendatud mürakaebused piirkondades, kus asub mitmeid (korter)elamuid;

• kriteerium II: II mürakategooriaga piirkonnad, mis asuvad suure liiklussagedusega tänava ääres;

• kriteerium III: piirkonnad, kus planeeringute negatiivne kooskõlastus on tingitud kõrgest müratasemest.

Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2020. a andmeid. Autode ööpäevase ja raskeliikluse jaotuse on leitud vastavalt strateegilise mürakaardi juhendmaterjali soovitustele.

Modelleerimiseks valiti järgmised tänavalõigud:

1) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni Toompuiesteeni.

2) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali tänavani

3) kriteeriumile vastava kohana modelleeriti Luise tn teelõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani.

Modelleeritavad stsenaariumid:

1) olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h;

2) piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h;

3) raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h.

Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et Paldiski mnt maksimaalse liiklustihedusega tund moodustab 9% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ning ööpäevane liiklussagedus jaguneb järgmiselt: 77% ajavahemikul kell 7-19 ehk päeval, 13% kell 19-23 ehk õhtul ja 10% kell 23-07 ehk öösel. Raskete veokite (veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaaluks päevasel ajal on võetud 8%, õhtusel ajal 6% ja öisel ajal 3%. Maksimaalne lubatud sõidukiirus Paldiski maanteel on 50 km/h ning Luise ja Liivalaia tänavtel samuti 50 km/h.

Modelleerimise metoodika ja maastikumudeli kirjelduse, arvutuste parameetrid ja modelleerimise tulemused (kaardid) on esitatud Lisas 8.

32

10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST

Müra ohjemeetmeid saab jaotada kolme suurde gruppi:

1) müraallikate mürataseme vähendamine; 2) müra leviku takistamine; 3) müratundlike objektide kaitsmine.

Meetme täpse lahenduse valimine sõltub konkreetsest müraolukorrast. Eelistada tuleks meetmeid, millega vähendatakse müraallika tekitatava müra taset (keskendutakse põhjusele). Kui see pole teostatav keskendutakse meetmetele, mis takistaksid müra levikut. Tihti on parim kombineeritud lahendus, kus võetakse meetmeid nii müratekke vähendamiseks, leviku takistamiseks kui ka objektide kaitsmiseks.

Peamised traditsioonilised müra vähendamise meetmed on järgmised:

• keskkonnamüraga arvestamine uutes planeeringutes;

• keskkonnamüra mõju väljaselgitamine liikluse planeerimisel (prognooside tegemine, et välja selgitada keskkonnasäästlikke linnatranspordiskeeme)

• alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistransport, jalgrattaliiklus);

• ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra parandamine);

• müraleviku piiramine tehniliste lahendustega;

• vaiksete piirkondade kaitsmine (planeerimisel tuleb arvestada nende säilimisega);

• uute vaiksete piirkondade planeerimine ja rajamine;

• müratundlike hoonete akende ja piirdekonstruktsioonide heliisolatsiooni parandamine;

• mürateadlikkuse tõstmine.

Keskkonnamüra valdkonnas on Tallinna põhiprobleem suur liiklussagedus magistraaltänavatel. Seda võimendab valglinnastumisega kaasnev pendelränne, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse. Kõige olulisemateks müratekitajateks on liiklevad mootorsõidukid.

10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE

Peamised meetmed, kuidas vähendada autoliikluse poolt tekitatavat müra, on toodud alljärgnevas nimekirjas.

• Piirkiiruse alandamine;

• Liikluse hajutamine ja ümbersuunamine;

• Piirkiirusest kinnipidamise süsteemne, pidevalt toimiv järelevalve;

• Lokaalsete kiiruskaamerate ja tabloode paigaldamine;

• Liikluse rahustamine liikluskorralduslike meetmetega (ringristmikud, künnised, sõiduradade kitsendamine jms);

• Vähese müraga teekatete kasutamine tänavate katendi taastamisel ja rekonstrueerimisel;

• Liikluse sujuvuse parandamine (nn roheline laine jm);

• Raskeveokite ümbersuunamine müratundlikelt aladelt;

• Raskeveokite liikumise ajaline piirang (ööajal või puhkepäevadel);

• Rööbasteede tehniline korrashoid;

• Ühistranspordi infrastruktuuri efektiivsemaks ja kasutajasõbralikuks muutmine;

• Uute transpordivahendite soetamisel arvestada müraemissioonidega;

• Rattaliikluse soodustamine ja tervikliku rattateede võrgustiku rajamine;

• Elamupiirkondades läbisõiduteede vältimine.

33

Transpordiamet on analüüsinud leevendusmeetmeid õhusaaste ja müra vähendamisel (tabel 23). Oluline on märkida, et linnaruumi heterogeensuse tõttu toimivad meetmed erinevates tänavaruumi osades erineva tõhususega. Seepärast on alati otstarbekas läbi viia mürauuringud enne ja pärast meetme rakendamist.

Tabel 23. Leevendusmeetmed müra ja õhusaaste vähendamisel

Saavutamise võimalused Õhusaaste vähenemine Müra vähenemine

Kaotada 25% liiklusest või alandada piirkiirust 10 km/h võrra.

Õhusaaste vähenemine tajutav 25% liikluse vähenemise korral.

1 dB Väga väike muutus, mida inimese kuulmine ei suuda eristada ehk tajuda.

Kasutada müra vähendavat teekatet, alandada piirkiirust 10–20 km/h võrra, asendada tavaline ristmik ringristmikuga või kasutada valdusfoori tsüklit „roheline laine“.

Õhusaaste minimaalne vähenemine.

2 dB Vaevutajutav muutus.

Kaotada 50% liiklusest, alandada piirkiirust 20 km/h võrra või kasutada teekattematerjalina peenema struktuuriga katendit (näiteks AB16 katte asemel SMA8).

Õhusaaste märkimisväärne vähenemine.

3–4 dB Tajutav vähenemine.

Kaotada 65% liiklusest või kasutada müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik vähenemine.

5 dB Oluline ja tajutav muutus.

Kaotada 90% liiklusest või kasutada kõrget müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik vähenemine.

10 dB Vähenemine on tajutav poole võrra.

Kaotada 99% liiklusest või ehitada suletud sisehoovidega korruselamud.

Õhusaaste väga ulatuslik vähenemine.

20 dB Väga suur muutus.

Allikas: https://www.transpordiamet.ee/leevendusmeetmed

10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED

Peamiseks müraleevendusmeetmeks, mida kasutatakse kaitsmaks vahetult tänava äärde või tööstuse juurde jäävaid müratundlikke alasid, on müraseinad ja mürakaitseekraanid, mida käsitletakse standardis EVS 843:2016 Linnatänavad. Nende rajatiste müratõkestamise efektiivsus sõltub asukohast müraallika ja kaitstava objekti vahel, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ja müra sagedusspektrist. Müratõke ei tohi müra peegeldada. Standardikohase müratõkkeseina mürasummutus on 5-15 dB.

Müratõkkega sarnast mõju saavutab ka hoonete planeerimisega - pikk 5-9 korruseline hoone magistraaltänava või raudtee suunas kaitseb müra eest tagapool asuvaid maju või piirkonda. Mida kõrgem esimene majade rida, seda parem helivarjestus saavutatakse.

Korruselamute puhul tuleb arvestada, et müraekraanid ei oma suuremat efekti hoonete kõrgematel korrustel. Kortermajade puhul tuleb panustada vaikuse tagamisse siseruumides, millele aitab kaasa seinte täiendav soojustamine ja akende väljavahetamine mürakindlamate vastu, samuti rõdude kinniehitamine.

Müratõkkena kasutatakse mõnel pool ka taimestikku (tihedad hekid, jne), kuid puude ja põõsashekkide neeldumisvõimet hinnatakse enamasti üle. Taimestikul on halvas müraolukorras ennekõike psühholoogiline mõju, kuna varjestades müra allikaid on mürast tingitud häirituse tase madalam.

Tallinna halvema müraolukorraga magistraalide ääres ei ole üldjuhul tänava ja elamute vahel müratõkete jaoks piisavalt ruumi ja nende efektiivsus jääb liialt madalaks. Üksikutes lõikudes üle linna on ilmselt võimalik müratõkkeid kasutada, kuid sobivad asukohad tuleb leida modelleeringu tulemusena. Tõenäolisemalt on võimalik kasutada müratõkkeid vaiksete alade varjestamisel. Kasutada tuleb sel juhul uudseid, linnaruumi sobivaid tooteid, mitte aga Eesti maanteede ääres kasutatud lahendusi. Otsused uute

34

müratõkete rajamiseks saab ette näha detailplaneeringute raames, kus saab lähtuda konkreetsest olukorrast ja analüüsida meetmete mõju ning sobivust linnakeskkonda.

10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE

Ehituslike võtetega saab kaitsta olemasolevaid ehitisi ning ehitada mürakindlamaid uusi hooneid. Seoses vajadusega täita müratundlikes ruumides müra normtasemeid on tiheda liiklusega sõidutee vahetus läheduses ehitamine kallim kui sõiduteest kaugemal. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele ehitamisel tuleb ette näha meetmed, mis takistaksid välismüra jõudmist siseruumidesse. Need meetmed on järgmised:

• ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717;

• akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

• nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

• rõdude korral tuleb projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

• elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja puhkeala/mänguväljak.

• vanade kortermajade renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata ja luua tingimused, mis tõhustavad fassaadide helipidavust.

10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED

Tööstusmüra ettevõtete puhul leevendusmeetmete täpne rakendamine vajab koostööd ettevõtetega, et välja selgitada, milliseid tehnilisi lahendusi on võimalik kasutada olenevalt seadmetest.

Peamisteks tööstusmüra mõju vähendavateks meetmeteks on:

• ventilaatorite juures helisummutite;

• seadmete müra leviku tõkestamiseks müratõkete, bokside või kiirgust vähendavat vooderduste

kasutamine;

• mürapeegeldavate pindade vältimine;

• heli ümbersuunamine suunda, kus selle häirivus on väiksem;

• müra tekitava tehnoseadme paigutamine mürakindlasse konteinerisse või hoonesse;

• tootmishoone heliisolatsiooni parandamine, sh ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates

avades;

• mürarikaste seadmete ümbervahetamine vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine

vähem müra tekitavaks;

• mürarikka tegevuse ajaline või mahuline piiramine;

• mürauuringute ja/või -seire läbiviimine, et selgitada välja probleemi olemus või jälgida piirnormidest kinnipidamist.

Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimistele on esitatud Lisas 4.

35

10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED

Ettevõtted ja ka tehnoseadmeid kasutusele võtvad eraisikud peavad jälgima, et müraallika (õhksoojuspump, kliimaseade, ventilatsiooniseade) territooriumilt ei leviks normtaset ületav müra. Kui tuvastatakse ületusi, siis tuleb koostada tegevuskava koos võimalike leevendusmeetmetega ning rakendamise ajakavaga.

Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni väljaviske kanaleid ei suunata eluhoonete poole ja/või väljaviskekanalid tuleb varustada mürasummutitega. Projekteeritavad uued tehnoseadmed tuleb planeerida ja rajada nii, et need ei põhjustaks häirivust ja vastaksid kehtivatele normtasemetele.

Keskkonnamürale kehtestatud nõuete täitmiseks tuleb hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida asukohta, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone. Ehituslubade väljastamisel jälgitakse igas projektis tehnoseadmete mürasust (helirõhu taset) ning seadmete kaugust kinnistu piiridest.

Projekteerimise staadiumis mürauuringu tegemine on kohustuslik kõikide uute võimalikku mürahäiringut omavate objektide puhul.

Olemasolevate ja planeeritavate seadmete müratasemete vähendamiseks eluhoonete läheduses tuleb püstitada mürakaitseekraanid või müralevikut takistavad alternatiivsed rajatised.

Tehnoseadmete tekitatud normidest kõrgema müra põhjuseks võib olla ka puudulik tehnosüsteemide hooldus. Sellisel juhul on hooldusega võimalik müraolukorda parandada, kui ka hooldus ei taga müra piirnormide täitmist tuleb seade madalama helirõhuga seadmega asendada.

Elanike kaebustele reageerides on linn tellinud müratasemete mõõtmisi või mürauuringuid probleemsetes piirkondades. Kui müra ületab piirväärtuse on müra tekitaja kohustatud müra vähendama, kas müraallika likvideerima, asendama või keskkonnamüra vähendavad meetmed kasutusele võtma.

10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA

Müraprobleemide teket on sageli võimalik ennetada eelneva planeeringu faasis. Planeeringuga saab mõjutada müraallikate paigutust, müra liikumisteid, müraallikate- ja objektide vahelisi kaugusi ning objektide paigutust üksteise suhtes. Maakasutusel põhineva müra vähendamise õnnestumine sõltub planeeritava piirkonna suurusest, maastiku vormidest ja planeeringulahendusest. Peamised müra ohjamise võimalused planeerimise ja maakasutuse valdkonnas on alljärgnevad.

• Müraallika ja müratundliku objekti vahele varutakse võimalikult suur vahemaa.

• Vähem müratõrjet vajavad hooned paigutatakse kaitsma neid hooneid, mis eeldavad madalamat mürataset.

• Müraresistentsete hoonete ehitamine mürarikaste tänavate äärde.

• Uued müratundlikud ehitised nagu lasteaiad, koolid ja raviasutused kavandatakse üksnes vaiksetesse piirkondadesse.

• Uute elumajade kavandamisel peamagistraalide äärde rakendatakse vaikse fassaadi ja siseõue nõuet ning vaikust nõudvad ruumid projekteeritakse müraallikast eemale.

• Müratundlike hoonete projekteerimisel jälgitakse ruumide planeerimisel, et hoone mürarikkamale küljele planeeritakse mitte-eluruumid (trepikojad jms) ning vaikust nõudvad ruumid (elu- ja magamisruumid) nähakse ette hoone hoovipoolsele alale.

• Puhke- ja mänguväljakud planeeritakse kohtadesse, kus nad on liiklusmüra eest kaitstud hoonete või tõketega.

• Uute müratundlike hoonete ehitamist välditakse tööstuspiirkondade ja sadamate vahetusse lähedusse.

• Enne uue elamuarenduse kavandamist hinnatakse mürataset.

36

• Õuealasid saab liiklusmüra eest kaitsta nt kaupluste, ametiasutuste, büroohoonete jms funktsiooniga hoonetega.

• Ehitusloa järelevalves kontrollitakse, kas hoone välispiirded vastavad kehtestatud heliisolatsiooninõuetele.

• Hinnatakse müra aspektist hoonete välisfassaade. Hoonete/fassaadide geomeetria ja paigutusega saab vähendada potentsiaalseid peegeldusi ning müratasemeid fassaadidel.

• Kavandatakse võimalikult palju haljastust. Taimestiku vahetu müra vähendamise mõju on väike, kuid sel on positiivne psühhoakustiline mõju ja puud vähendavad fassaadide vahelisi peegeldusi.

37

11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA

PERSPEKTIIVSED MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED

11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED

Tallinnas on perioodil 2019–2023 rakendatud arvukalt meetmeid, et vähendada mürateket ja linnaelanike eksponeeritust mürale. Liiklusest tuleneva müra vähendamisse on investeeritud ca 60 mln eurot. Olulisemad meetmed, mis on jätkunud või mida on rakendatud antud perioodil, on esitatud alljärgnevalt.

• Üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide ja kasutuslubade menetlemisel jälgitakse, et oleks tagatud uute müratundlike objektide planeerimisel piisav mürakaitse.

• Ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel hoonete tehnoseadmetele jälgitakse müra piirväärtuseid (nt õhksoojuspump, kliima-, ventilatsiooni- ja jahutusseade, generaator).

• Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise menetluste käigus arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid ning hakatud tõhusamalt jälgima nende meetmete vastavust keskkonnamüra tasemest tulenevale vajadusele (standard EVS 842:2003).

• Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade esitamisel jälgitakse keskkonnamüra piirväärtuste arvestamist.

• Tallinna tänavatel langetati piirkiirust nii turvalisema liikluse tagamiseks kui ka sellega kaasneva müra vähendamiseks. Kiirusepiirang 30 km/h kehtestati Kesklinna, Pelgulinna ja Nõmme linnaosade kvartalisisestel tänavatel, ühtekokku 69 tänaval (vt tänavate nimistu, Lisa 9). Kiirusepiirang 40 km/h kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval: Toompuiestee, Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala pst, Mere pst, Narva mnt ja A. Laikmaa tänav. Piirkiiruse langetamise eelduseks on ka fooriprogrammide ümberseadistamine, et tagada sujuv liiklus.

• Liikluse rahustamiseks on rajatud täiendavaid teekünniseid lasteaedade ja koolidega piirnevatele tänavatele ning transiitliikluseks kasutatavatele kvartalisisestele tänavatele. Tänavate rekonstrueerimisel on ette nähtud ka künniste rajamise vajadusega arvestamine.

• Autoliiklust on oluliselt piiratud Tallinna Vanalinnas, kus on kavas jätkuv autovabade tsoonide laiendamine.

• Pendelliiklusest tuleneva autoliikluse vähendamise eesmärgil on arendatud koos ümberkaudsete omavalitsustega ühistranspordivõimalusi (algusjärgus, jätkub).

• Tallinna kesklinnas on kehtestatud kolme tsooniga tasulise parkimise ala.

• Tallinna kesklinna piirkonnas on piirangud raskeveokite liikumisele, et vähendada nii õhu- kui mürasaastet.

• Perioodi jooksul on rajatud järgmised müratõkked: Akadeemia tee pikenduse (Pöörise 22) müratõke, Merivälja tee müratõkked, Järvevana tee müratõke (Järvevana tee 3b), Ehitajate tee (Paldiski maantee- Ehitajate tee 122 vaheline lõik) müratõke, Tallinn-Rannamõisa tee (Taludevahe 65) müratõke, Tallinna Ringtee (Lagedi tee 13) müratõke, Kalaranna tn (Küti tn 6) müratõke, Tööstuse tn (Tööstuse 47) müratõke.

• Perioodi jooksul on AS Eesti Raudtee vahetanud Tallinna linnas suure osa raudtee pealisehitusest (rööpad, liiprid) ja paljud lõigud on läbinud kapitaalremondi, mistõttu on paranenud taristust tingitud müraolukord.

• Aktiivselt on jätkunud elurajoonide naabruses olevate mürarikka tegevusega sadamate ja tootmismaade ümberplaneerimine elamualadeks (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Hundipea sadam, jne). Paralleelselt elamualade arendamise on käivitatud ka liiklusskeemide korrigeerimine, ühistranspordi liinide (sh uus trammiliin) ning täiendava rattataristu kavandamine.

• Perioodil alustati Vanasadama trammiliini rajamisega, mis parandab ühistranspordi ligipääsu Tallinna sadamaalale ning Pelguranna trammiliini kavandamisega.

• Uute linnatänavate projekteerimisel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama mürataseme muutuste prognoosimisele ja mõju hindamisele ning sellest lähtuvalt ühistranspordi ja tõuke- ning jalgrataste linnaruumis kasutamise võimaluste parandamisele.

38

• Tänavate rekonstrueerimisel projekteeritakse ühistranspordi- ja rattaradu vajadusel sõiduradade arvelt.

• Jalgratta kui müravaba liikumisvahendi kasutamise soodustamiseks on Tallinn jätkanud jalgrattateede võrgustiku väljaarendamist, rajades eraldiseisvaid rattaradu või muutes liikluskorraldust (näiteks võimaldades rattaga sõita ühesuunalisel tänaval mõlemas suunas). Paremate tingimuste loomiseks inimestele rattaga liiklemiseks on muudetud liikluskorraldust Põhja-Tallinnas Rannamäe tee, Põhja puiestee ja Kalasadama tänava piirkonnas ning Kesklinnas Toompuiesteel. Tänavate uuendamise käigus on rajatud uued rattateed Pronksi, Jõe ja Vana- Kalamaja tänavale ning valmis ühendustee Mustakivi tee ja Valge tn vahel.

• Avalikku linnaruumi on rajatud jalgratta hoiuplatsid ja hoidlad ning tähistatud jalgrattaradasid liiklusmärkide ja teekattemärgistusega.

• Rattateede turvalisuse pärast on hakatud rattateid muust liiklusest eraldama tõkete abil (nt Pärnu mnt alates Vabaduse väljakust jne).

• Jätkus alates 2010. aastast käigus olnud korteriühistute toetusprogramm „Fassaadid korda“, mille abil on renoveeritud ning sooja- ja mürakindlamaks ehitatud hulgaliselt korterelamute fassaade.

• Kesklinnas autoliikluse ja sellest tuleneva müra vähendamiseks on kesklinna sisenevate magistraalteede äärde rajatud 6 „Pargi ja reisi“ parklat.

Järgnevalt on tabelis 24 toodud müra tekitavate ettevõtete poolt perioodil 2019–2023 rakendatud ja lähitulevikus planeeritavad müra vähendamise meetmed.

Tabel 24. Müra tekitavate ettevõtete poolt seni rakendatud ja lähitulevikus kavandatavad müra vähendamise meetmed

ETTEVÕTTE NIMI RAKENDATUD MEETMED PLANEERITAVAD MEETMED

Eesti Raudtee AS 2018-2022 perioodil on Tallinnas uuendatud raudtee pealisehitusest (rööpad, liiprid), mis on oluliselt vähendanud raudteemüra. Kapitaalremont on läbi viidud lõikudes:

• Lilleküla - Tallinn I tee

• Lilleküla - Tallinn II tee

• Tondi-Lilleküla I tee

• Tondi-Lilleküla II tee

• Järve-Tondi I tee

• Järve-Tondi II tee

• Rahumäe-Järve I tee

• Rahumäe-Järve II tee

• Nõmme-Rahumäe I tee

• Nõmme-Rahumäe II tee

• Kivimäe-Hiiu I tee

• Kivimäe-Hiiu II tee

• BL89-Laagri II tee

• Keila jaam I tee

• Pääsküla jaam

2022-2027 perioodil jälgitakse perioodiliselt tee seisukorda, vajadusel teostatakse väiksemaid remonte ja määrimist rööpaid krigina vältimiseks.

BLRT GRUPP AS BLRT Grupi ettevõtted pööravad suurt tähelepanu tegevusega kaasnevale mürareostusele ning oma tegevusest tingitud keskkonnamõjudele, sh müra vähendamisele. Investeeritakse uut tüüpi seadmetesse, tänu millele on võimalik laevaremonditöid teostada väiksema müraga.

.

Tallinna Sadam AS

1. Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad Vanasadama viiel kail (nr 3,5,7,12 ja 13) kaldaelektriga ühendamise võimalust. Selle tulemusena seisavad laevad sadamas seisatud laevamootoritega, mis vähendab oluliselt nii müra kui õhku paisatavaid heitgaase.

39

2. 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama automaatsed sildumisseadmed kolmel kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku hoida sildumise aega aga vähendavad ka laevade põhjustatud müra, vibratsiooni ja õhusaastet manööverdamis- ja sildumisaja lühendades. 3. Keskkonnasõbralikumatele laevadele, arvestatakse ka müra vähendamist, antakse sadamatasude soodustust. 4. Vanasadamast tulenevat müra on vähendanud LNG kütusel sõitevate uute liinilaevade kasutuselevõtt Tallinn –Helsingi liinil. Uute laevade müratasemed on vanadest oluliselt väiksemad. 5. Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse. 6. Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale) minimeerib töötava mootoriga seismise aega ja seega ka müra. Peale Tark Sadam kasutuselevõttu pole mürarikkad raskeveokid enam sadamas ootealal, vaid need suunatakse otse laevale.

Limestone Factories of Estonia OÜ (endine Paekivitoodete Tehase OÜ)

2019. aastal soetati liikuv purustus-sorteerimisseade (PSS), mis muutis killustiku tootmise tehnoloogiat vähem müra tekitavaks: 1. PSS Keestrack töötab transpordivabal tehnoloogial, mille tulemusena vähenesid karjäärisisesed veod. 2. Sai üle minna kahe PSS ööpäevaselt töölt 12-tunnisele tööle ühel PSS-l. 3. Sai võimalikuks korraldada paekivi kaevandamine ja töötlemine ümber selliselt, et suvel (lahtiste akende perioodil) teostatakse kaevandamist karjääri lõunaosas - maksimaalsel kaugusel elamurajoonist. 4. Vanad veomasinad ja tehnoloogilised transpordimasinad on välja vahetatud kaasaegsemate ja vaiksemate vastu.

-

Elering AS 1. Tallinna alajaamades müra vähendamiseks on paigaldatud alajaamade trafode ümber müratõkkeseinad või on trafod paigaldatud koos muude seadmetega hoonetesse. 2. Müra kaardistamist teostatakse objektidel iga-aastaselt.

Perioodil 2022-2027 on kavas lähtudes müra mõõdistustest paigaldada trafodele täiendavalt mõratõkkeseinu (näit. Veskimetsa alajaama trafod)

AS Tallinna Lennujaam

1. Toimub igapäevasest opereerimist tuleneva müra pidev seire lennujaama territooriumil asuva seiresüsteemiga. 2. On võetud suund oma tegevuse tõttu tekkiva müra minimeerimisele mürarikaste seadmete vaiksemate vastu vahetamise teel. Lennukite testimiseks on rajatud müratõkkeseinad ning ehitustöid teostades arvestatakse keskkonnamüra normidega. 3. Müra kui valdkonnaülese probleemi lahendamiseks teeme koostööd erinevate kohalike ja riiklike organitega, osaleme mürakaartide koostamisel.

40

11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD TEGEVUSED

Lähima viie aasta tegevused Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamiseks saab jagada uuringuteks ja kavadeks ning investeeringuteks. Linnaruumi heterogeensuse tõttu pole otstarbekas kasutada müra vähendamiseks ülelinnalisi meetmeid, kuna enamasti vajavad erinevad tänavad, teelõigud või piirkonnad spetsiifilisi rätsepalahendusi. Seepärast on väga suur roll eelnevatel müra modelleerimistel ning müra eel- ja järeluuringutel, mis lisaks sobivate meetmete väljapakkumisele annab sisendit objektide järjestamiseks prioriteetsuse järgi. Objektide prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös vastutavate linnaametitega ning annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse.

Uuringud ja kavad 1. Liiklusmüra allikate mürataseme vähendamine 1.1. Modelleerimine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmise mõju väljaselgitamiseks 1.2. Mürauuringute läbiviimine enne ja pärast sekkumist 1.3. Prioriteetide kava koostamine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmiseks

2. Müra levikut takistavate meetmete rakendamine 2.1. Uudsete müratõkete katsetamine Tallinna linnaruumis 2.2. Mürauuringute läbiviimine rajatud müratõkete efektiivsuse väljaselgitamiseks 2.3. Modelleerimine müratõkete rajamiseks sobivate tänavalõikude väljaselgitamiseks 2.4. Prioriteetide kava koostamine müratõkete rajamiseks

3. Müratundlike hoonete kaitsmine 3.1. Müratundlike eluhoonete seisundi ja võimalike meetmete kaardistamine 3.2. Müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste müraolukorra kaardistamine ja

meetmete modelleerimine 3.3. Prioriteetide kava koostamine müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste

müraolukorra parandamiseks

4. Tööstusmüra vähendamine 4.1. Mürauuringute läbiviimine tööstusaladel müraolukorra väljaselgitamiseks 4.2. Ettevõtete müra vähendamise tegevuskava koostamises osalemine koos Terviseameti ja

Keskkonnaametiga

5. Müra leviku vähendamine planeerimise ja maakasutusega 5.1. Tallinna üldplaneeringutest lähtuva mürakategooriate kaardi uuendamine ja ajakohastamine

6. Vaiksetel aladel müra vähendamine 6.1. Modelleerimine sobivaimate müra vähendamise meetmete välja selgitamiseks vaiksetel aladel

6.2. Prioriteetide kava koostamine müra vähendamiseks vaiksetel aladel

7. Muude avalikus ruumis esinevate mürahäiringute vähendamine 7.1. Analüüsi koostamine ehitustegevusest tingitud mürahäiringute vähendamiseks (sh

varjestamisvõimalused) 7.2. Analüüsi koostamine muude mürahäiringute (tehnoseadmed, masinad, öine töö jne)

vähendamiseks Investeeringud Tallinna linna investeeringute kava aastateks 2025-2029 eelnõus on kavandatud liikuvuse valdkonnas raha eraldamine tegevusteks, mis otseselt või kaudselt vähendavad linnas keskkonnamüra ning panustavad vaiksete alade arendamisse ja neile juurdepääsu parandamisse. Need tegevuste eesmärk on linnaruumi kvaliteedi parandamine, rattateede põhivõrgu arendamine, ühistranspordi arendamine (taristu ja veeremi) ja kaitsealade külastustaristu arendamine. Liikuvuse valdkonna nimetatud eesmärgid on

41

suunatud eelkõige autoliiklusele kui kõige olulisemale müra põhjustajale, pakkudes linnaelanikele mugavaid ja tervislikke alternatiive ning seoses sellega pidurdades üha intensiivistuvat autostumist.

Linnaruumi kvaliteeti parandab lähiajal oluliselt tabelis 25 loetletud tänavate ja liiklussõlmede rekonstrueerimise ja ümberehitamine. Muud investeeringutekavasse lülitatud tegevused müra vähendamiseks ja vaiksete alade arendamiseks ning neile juurdepääsu lihtsustamiseks on ära toodud alljärgnevas Tabelis 26.

Tabel 25. Linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks kavandatud tegevused suurendamisele

Objekti nimetus Kavandatud investeering (€)

Periood Elanike arv tee/tänava äärsetes majades

Lastekodu tn 8 650 000 2025-2026 1356

Peterburi tee (Majaka-Väike Paala) 13 000 000 2025 1067

Tulika tn (Endla tn - Sõle tn) 5 700 000 2025-2026 243

Ristiku-Härjapea 10 218 000 2024-2027 1056

Liivalaia tn (sh trammi- ja rattateed), sellest tramm 82%, sh välisrahastus 48% rattateed 18%, sh välisrahastus 6%)

39 461 860 2025-2028 1254

Suur-Ameerika-Endla tn (sh trammitee ja rattateed)

40 300 000 2026-2029 1298

Peatänav 20 300 000 2025-2027 1047

Koidu tn 10 300 000 2026-2028 1727

Nõmme keskuse ristmik 5 100 000 2025-2026 202

Pärnu mnt (Kitsarööpa tee - Nõmme raudteeülesõit)

8 400 000 2025-2027 468

Rävala pst 9 300 000 2025-2027 556

Rattateede põhivõrgu arendamine seoses tänava täismahus rekonstrueerimisega

Valge tn I etapp (Pallasti -Võidujooksu) 6 100 000 2025-2027 690

Kadaka tee (Ehitajate tee - Mustamäe tee) 10 200 000 2026-2028 157

Linnu tee 6 100 000 2025-2027 430

Tartu mnt (Odra-Ülemiste viadukt) 5 550 000 2026-2028 250

Pärnu mnt (Vabaduse väljak-Tondi), sh välisrahastus 41%

8 500 000 2025-2027 1067

Tabel 26. Rattateede põhivõrgu arendamine ja muud müra vähendamisse panustavad tegevused

Rattateede eraldiseisev rajamine

Olemasoleva rattataristu parendamine 1 250 000 2025-2028

Pop-up rattateed (kahesuunalised, kõnni- ja sõiduteest eraldatud)

1 000 000 2025-2028

Kooliteekondade rattateede parandamisse 7 200 000 2026-2027

Toetava rattataristu rajamisse (rattamajad, rattahooldusjaamad, rattaparklad)

2 800 000 2025-2027

Liikluse rahustamine

Teekünnised aastas 300 000-400 000 2025-2028

Haljastuse arendamine

Parkide rajamine ja rekonstrueerimine 13 206 499 2025-2027

Kaitsealade külastustaristu arendamine

Pääsküla raba kaitseala laudteede, sildade, truupide, teede rekonstrueerimine

300 000 2025

Paljassaare hoiuala laudteede, linnutornide rekonstrueerimine

200 000 2026

Teiste kaitsealade (Harku metsa, Astangu-Mäeküla, Kakumäe metsa) külastuskorralduse parandamine

1 000 000 2026-2028

42

2025. aastal käivitub Euroopa Liidu rahastuse toel uue trammiliini projekteerimine Pelguranda. Koos linna omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni. Rajatav trammitee on umbes 1,8 km pikk ja selle kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus mööda rannaparki kuni Meeruse ja Bekkeri arendusaladeni. Pelguranna uus trammiliin parandab oluliselt kohalike elanike liikumisvõimalusi ja aitab kaasa keskkonna-sõbraliku linnaruumi arengule.

Lisaks trammiteedele investeeritakse Euroopa Liidu toel rattateedesse (vt tabel 25) ja Lilleküla ühistranspordisõlme arendamisse. Ühistranspordisõlm lihtsustab oluliselt ühelt ühistranspordivahendilt teisele ümberistumist ning muudab sel teel ühistranspordiga liikumise oluliselt kiiremaks ja mugavamaks. Eesmärk on, et Tallinnas kui suurima liikluskoormusega linnas oleks rohkem võimalusi säästvaks liikumiseks. Samal ajal Pelguranna trammiliini ehitamisega algab ka trammiliini rajamine Liivalaia tänavale. Mõlemad trammiliinid peaksid valmima 2029. aastal.

Samal ajal tänavate rekonstrueerimise ja uute trammiliinide rajamisega uuendatakse ka veeremit – ostetakse uusi tramme, trolle ja biogaasibusse. Üldine eesmärk on, et ühistransport oleks mugavaks alternatiiviks isiklikule sõiduautole, mis toob kaasa koos liikluskoormuse vähenemise ka kui müra ja õhusaaste vähenemise ning linnakeskkonna tervislikumaks muutumise.

11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID

Tallinna linna strateegilised otsused määravad, milliseks kujuneb tulevikus linna elukeskkond, mille lahutamatuks osaks on keskkonnamüra tase. Seetõttu on Tallinna keskkonnamüra vähendamise pikaajaline strateegia tihedalt seotud linna erinevate valdkondade ja arengusuundadega, mis on esitatud arengustrateegias „Tallinn 2035“.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti Keskkonnastrateegias märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste ja mürareostuse suurenemist, mis on tingitud eelkõige autode hulga suurenemisest ning kohati ka tööstussektori laienemisest. Samuti põhjustab suurenevat müra- ja õhusaaste teket ulatuslik klassikalise infrastruktuurita uusasumite teke ja aiandusühistutest püsiasumite moodustamine.

Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu ja toimiv rattaliiklus ning parandada jalakäijate ohutust ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Säästva transpordi arendamist toetavad meetmed (tegevussuunad):

• regulatsioonide ja toetuste süsteemi arendamine ning rakendamine ühistranspordi ja rattaliikluse arendamiseks;

• säästva ja integreeritud transpordi arendamise pikaajaline kavandamine, sh pendelrännet ja maanteevedusid vähendava regionaalpoliitika kujundamine ning planeeringute kaudu asulate multifunktsionaalsuse suurendamine ja sundliikluse vähendamine;

• säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega, jõustus 01.01.2021, kehtib kuni 31.12.2035).

„Tallinn 2035“ arengustrateegia sisaldab keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi nr 4: vähem müra. Müra vähendamist nähakse ette eelkõige kolmes valdkonnas: liikuvuse, linnaplaneerimise ja linnavara valdkond.

43

Liikuvuse valdkonnas nähakse ette rattaliikluse osatähtsuse suurendamist, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamist ja piirkiiruse alandamist, elamupiirkondades autoliikluse rahustamist ja kesklinnas sõiduautode osakaalu vähendamist. Linnaplaneerimise valdkond panustab müra vähendamisse müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete tõhusam kaitsmine müra eest, samuti magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni parandamine.

Olulisemad kaks tegevussuunda müra tegevusprogrammis on strateegilise mürakaardi ja tegevuskava ajakohastamine ning elluviimine ning vaiksetele aladele ligipääsetavuse parandamine.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 14)

Tallinna pikaajalise kliimakava „Kliimaneutraalne Tallinn“ on valdkondade ülene arengudokument, mis täpsustab arengustrateegia „Tallinn 2035“ strateegilist sihti saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja loob konkreetse tegevuskava aastani 2030. Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava eesmärk on vähendada linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil. Kliimaneutraalse Tallinna kava seab eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust, parandada ühistranspordi ligipääsetavust ning toetada korterelamute tervikrekonstrueerimist arvestades energiatõhususe nõudeid.

Seatud eesmärkide saavutamiseks on meetmed jagatud suundadeks, mille elluviimisel vähendatakse negatiivseid tervisemõjusid, sh müra.

„Kliimaneutraalse Tallinna“ lisas 5 on välja toodud meetmed, mis aitavad kaasa müra vähendamisele:

• sundliiklust ja autostumist vähendav ruumiplaneerimine ja liikuvuskorraldus;

• kiire ja mugav ühistransport; uute tehnoloogiate, teenuste ja säästlike kütuste kasutamine;

• mugav ja ohutu rattaliiklus;

• teekasutuse tipukoormuse hajutamine heite vähendamiseks;

• ilmastikuoludest tingitud liiklusriskide mõju vähendamine;

• keskkonnasäästliku parkimispoliitika kujundamine

Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035

Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, mille kohta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn sõlminud koostöömemorandumi, seab liiklusmüra pidurdamiseks eesmärgiks ja liiklusega seotud müra vähenemiseks elektrisõidukite osakaalu suurenemise, teede seisundi paranemise, liikluse rahustamise ning autokasutuse osakaalu vähenemise tulemusel. Inimesed on füüsiliselt igapäevaselt aktiivsed ning liikumiskeskkond peab toetama jalgsi ja jalgrattaga liiklemist. Strateegia järgi tuleb taristu kavandamisel lähtuda ühisest eesmärgist vähendada transpordi üha suurenevat negatiivset mõju keskkonnale. Selleks luuakse häid alternatiive autostumisele, planeerides asustust ning liikuvust tervikuna. Samuti tuleb lihtsustada omavalitsuste piiride ülest liikuvust ja võimalusi ühendada eri liikumisviise.

Strateegia olulisemad tegevussuunad on järgmised:

• kogu Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi liinivõrgu ühtne korraldamine;

• ühtse tsoonipõhise piletisüsteemi kehtestamine kõikide ühistranspordiliikide lõikes;

• arendada piirkonnas välja jalgrattateede võrgustik, mis teenindab Tallinna-siseseid peamisi

• ühendusi kesklinna ning linnaosade vahel, ühendub Harjumaa jalgrattateede võrgustikuga;

• ühendada Harjumaa peamiseid tõmbekeskused ühistranspordi sõlmpunktidega.

44

Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 24)

Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 eesmärk on täpsustada liikuvuse valdkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi kuni aastani 2035. Arengukavas täpsustatakse ka seireks vajalikke indikaatoreid ehk väljund- või tulemusnäitajaid. Arengukava toetab arengustrateegia „Tallinn 2035“ eesmärkide „Terve Tallinn liigub“ ja „Sõbralik linnaruum“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Kodu, mis algab tänavast“, „Roheline pööre“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamist.

Arengustrateegias on võetud aluseks uuringu „Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035“ stsenaarium Tallinna liikuvus ++, millest lähtub ka linnaliikuvuse kava.

Olulisemate tegevustena seab liikuvuskava järgmised:

• piirkiiruse vähendamise 30 km/h-ni elamualadel, linnakeskustes ja suurema kohaväärtusega tänavalõikudel;

• alternatiivsete liikumisviiside soodustamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine; liikluse järelevalve tõhustamine (nt: automaatse piirkiiruse kontroll);

• ohutu liikluskeskkonna kujundamine muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede ehitamine, sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine);

• annab suunised ja põhimõtted säästvaid liikumisviise soosiva liikumis- ja elukeskkonna loomiseks;

• investeeringute esmaseks prioriteediks peab olema/saama säästvaid liikumisviise toetava liikumistaristu ja ühistranspordi arendamine, sh tänavate taastusremontimine, mis kiirendab säästlike liikumisviiside edendamist ja tänavatüüpide rakendamist (Tallinn on defineerinud üheksa tänavatüüpi);

• esimese prioriteedi investeeringud on ka elektribusside laadimistaristu kavandamine ja väljaehitamine ning uute trammide, trollide ja elektribusside soetamine.

Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusega nr 40)

Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 eesmärk on käsitleda haljastut süvendatult ning planeerida kogu linna pikaajalist arengut silmas pidades edasisi tegevusi. Kuna haljastud on sageli linnakeskkonna vaiksed alad või siis müra hajutavad või müralevikut tõkestavad ruumielemendid, siis on haljastud nii otseselt kui kaudselt seotud müra vähendamisega. Tegevuskava analüüsib linna haljastut ning määratleb tegevused, mis tuleb haljastute nn keskkonnateenuste parema realiseerumise eesmärgil teha.

Tegevuskava näeb muuhulgas ette, et tuleb:

• pöörata tähelepanu poolikult rekonstrueeritud parkidele;

• hajutada rekonstrueeritud parkide ja haljasalade külastuskoormust;

• korrastada haljastut puudutavad andmed, et oleks võimalik otsuste ja planeeringute tegemiseks aktuaalset informatsiooni saada;

• tagada erialaspetsialistide (maastikuarhitektide, aednike, arboristide) kaasamine haljastu projekteerimisse ehitus- ja hooldusetapis, et parandada elukeskkonna kvaliteeti;

• leida võimalusi maastike mitmekesisuse hoidmiseks ja suurendamiseks;

• koostada hoolduskavad maastike ilme parandamiseks ja väärtuse säilimiseks ning neid järjepidevalt rakendada;

• suunata haljastu külastajate liikumist vähendamaks külastuskoormuse negatiivset mõju;

Tallinna rattastrateegia 2018–2027 (vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 otsusega nr 41)

Tallinna rattastrateegia 2018–2027 eesmärgiks on tõsta aastaks 2027 rattasõidu osakaal 11%-ni kõigist liikumistest ning kodu ja kooli vahel liikumisest 25%-ni. Rattakasutuse kasvuga kaasnevad mitmed positiivsed mõjud. Rattaga liikumine ei tekita õhusaastet ja müra ning jalgrataste kasutuselevõtt

45

linnaruumis vähendab autoliiklusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (sh müra). Rattaga liikumine on säästlik looduskeskkonna suhtes (ei ole häiriv vaiksetel aladel).

Peamised tegevused rattastrateegias on rattateede võrgustiku arendamine, ratta parkimiskohtade loomine linna poolt ja soodustamine, et eraomanikud rajaksid rattaparkimiskohti.

Euroopa rohelise linna kokkulepe (liitumine Tallinna Linnavolikogu 08.04.2021 otsusega nr 39)

Euroopa rohelise linna kokkuleppe allkirjastanud linnad lubavad 2030. aastaks märkimisväärselt vähendada mürasaastet linnades, et liikuda lähemale Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemetele. Selleks lubatakse võtta kasutusele asjakohased meetmed, rakendada strateegiaid ja eeskirju, et märkimisväärselt vähendada mürasaastet. Ühtlasi lubatakse lõimida müra vähendamise mõju ja sellest saadava lisandväärtuse teistesse asjakohastesse arengudokumentidesse ja kavadesse, nagu linnapeade pakt, säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava, linnade säästva liikuvuse kava ning transpordi ja linnaruumi planeerimine.

Vastavalt Euroopa rohelise linna kokkuleppe statuudile kaaluvad liitunud linnad järgmiste tegevuste ja meetmete elluviimist:

• tuvastatakse ja kaitstakse olemasolevaid vaikseid piirkondi mürataseme tõusu eest;

• viiakse ellu vaikse kaubaveo kavad;

• luuakse autovabu tsoone, rakendatakse sõidukitele piiranguid või kehtestatakse rahalisi stiimuleid (nt lähtudes rehvimõõdust ja mootori võimsusest), toetatakse jalgsi liikumist, jalgrattasõitu jms;

• keskkonnamüra direktiivi järgi töötatakse välja ja ajakohastatakse mürakaarte ja tegevuskavasid ning tagatakse nende asjakohane rakendamine.

• juhitakse liiklusvooge, seatakse kiirusepiiranguid ning kasutatakse mürataseme vähendamiseks madala müratasemega sillutisi;

• rakendatakse meetmeid linnaruumi ja taristu planeerimisel, et vähendada müra tekkekohas;

• rajatakse vajadusel ja võimalusel ning müratõkkeid ja müra varjestamislahendusi.

46

12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE

Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eelnõu kohta küsiti sisendit Tallinna linnaosade valitsustelt, Tallinna Strateegiakeskuselt, Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt, Tallinna Linnavaraametilt, Tallinna Transpordiametilt, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt. Seisukohta küsiti Kliimaministeeriumilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ja Terviseametilt. Ettevõtetest kaasati AS Eesti Raudtee, As Edelaraudtee, AS Tallinna Lennujaam, Limestone Factories of Estonia OÜ, OÜ Väo Paas, AS Tallinna Sadam, BLRT Grupp AS ehk need ettevõtted, kelle tegevused põhjustavad paratamatult suuremal või vähemal määral keskkonnamüra.

Valminud Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava avalikustati ettepanekute saamiseks ajavahemikul 9.-22. detsember 2024, avalik arutelu toimus 16. detsembril 2024 ning MS Teams kaudu oli võimalik osaleda kõigil, kellel selleks soov oli. Veebikoosolekuga liitumiseks oli link (https://bit.ly/murategevuskava) Tallinna keskkonnamüra veebilehel (https://www.tallinn.ee/et/keskkond/myra) ja Facebookis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ürituste rubriigis.

Osalus oli aktiivne (vt Lisa 8.1 Protokoll). Linnakodanike arvamuste kogumise süsteemsemaks muutmiseks koostati abistav küsimustik „Anna tagasisidet müra vähendamise tegevuskavale“, kuhu tuli kirja panna ees- ja perekonnanimi, E-posti aadress (vabatahtlik) ja vastata järgmistele küsimustele:

• Millise keskkonnamüraga puutute igapäevaselt kokku oma kodu läheduses?

• Millist laadi müra vajab linnakeskkonnas sekkumist?

• Kas teie jaoks on tähtis, et saaks minna ja nautida linna piires vaikust (nt pargis, linnametsas, rabas)?

• Kas leidsite müra vähendamise tegevuskavast oma müraga seotud murele lahenduse? Palun täpsustage nii eitava kui ka jaatava vastuse puhul.

• Lisainfo.

Laekunud ettepanekud ja arvamused koondati ühtsesse vormi ja nendega saab tutvuda Lisas 8.2. Põhjendatud ettepanekutega arvestati tegevuskava eelnõu täiendamisel. Osad mürahäiringud, mis ei ole keskkonnamüra vähendamise tegevuskava objektiks, lahendatakse koostamisel olevas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas, mille üks osa käsitleb keskkonnamüra.

47

KASUTATATUD MATERJALID

[1] Tallinna linna 2017. a strateegiline mürakaart. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), 01.02.2017. (http://www.tallinn.ee/est/murakaart-2017) [2] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023. Koostajad I. Leemet ja M. Vohta. 24.01.2018. Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 180138-1-C, 2018. [3] Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. ELLE OÜ, töö nr 21SL91, 2022. [4] Akukon Oy Eesti filiaal, Tallinna Keskkonnaamet. 2018 [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ ET/TXT/?uri=CELEX%3A32002L0049) [6] Atmosfääriõhu kaitse seadus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/122092023001?leiaKehtiv) [7] Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021017?leiaKehtiv) [8] Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv) [9] Source: the European Environment Agency’s internal calculations for the noise indicator, ‘Health impacts of exposure to noise from transport’, European Environment Agency, 2022. [10] Regulation No 117 of the Economic Commission for Europe of the United Nations (UNECE) - Uniform provisions concerning the approval of tyres with regard to rolling sound emissions and/or to adhesion on wet surfaces and/or to rolling resistance [2016/1350] (OJ L 218 12.08.2016, p. 1, ELI: UNECE Regulation No 117

[11] Commission Regulation (EU) No 1304/2014 of 26 November 2014 on the technical specification for interoperability relating to the subsystem ‘rolling stock - noise’ amending Decision 2008/232/EC and repealing Decision 2011/229/EU Text with EEA relevance (OJ L 356, 12.12.2014, p. 421–437) Regulation (EU) 1304/2014 [12] Directive 2009/12/EC of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on airport charges (Text with EEA relevance) OJ L 70, 14.3.2009, p. 11–16 Airport Charges Directive 2009/12/EC

[13] Communication from the commission to the european parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Pathway to a Healthy Planet for All EU Action Plan: 'Towards Zero Pollution for Air, Water and Soil', COM/2021/400 final [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta. (http://data.europa.eu/eli/dir/2000/14/oj)

[15] Heade tavade juhend müra strateegiliseks kaardistamiseks ja müraga kokkupuute kohta seotud andmete koostamiseks (Good Practice Guide for Strategic Noise Mapping and the Production of Associated Data on Noise Exposure" Final Draft Version 2, 13th January 2006 (https://sicaweb.cedex.es/docs/documentacion/Good-Practice-Guide-for-Strategic-Noise-Mapping.pdf) [16] Praktiku käsiraamat kohalike müraalaste tegevuskavade jaoks“ (Practitioner Handbook for Local Noise

Action Plans). (https://www.polisnetwork.eu/document/practitioner-handbook-for-local-noise-action-

plans/)

[17] Korrakaitseseadus, RT I, 22.03.2011, 4 (viimane redaktsioon jõustunud 01.09.2023. (https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023029) [18] Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. RTL 2002, 38, 511 (viimane redaktsioon jõustunud 01.01.2021). (https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv) [19] Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”. [20] Rahvatervise seadus, jõustunud 14.06.1995, viimane redaktsioon jõustunud 01.06.2023 (RT I, 03.02.2023, 7)

48

[21] Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organisation, 2018. (https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563 ) [22] Sotsiaalministri 29.06.2005. a määruse nr 87 „Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded“

[23] SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. Strateegilised mürakaardid. CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal. (https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura )

[24] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Akukon Eesti OÜ, töö nr 220639-1 (KEKO töövõtuleping nr tka74), 2022. [25] SA Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis „Õiguslik analüüs. Kohaliku omavalitsuse võimalused lehepuhurite kasutuse piiramisel“, 2017 [26] Hannu Mustonen, Determining the Road Wear Limits in the Type Approval of Studded Tires. Aalto- yliopisto, Master thesis 2019.

49

LISAD

Lisa 1 Terviseametile esitatud mürakaebused Tallinnas 2017-2022

Lisa 2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud mürakaebused 2017-2022

Lisa 3 Tallinna 30 km-se ja 40 km-se liikluskiiruse piiranguga tänavad

Lisa 4 Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele

Lisa 5 Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse sisend vastuseks järelpärimisele

Lisa 6 Müra modelleerimise metoodika, parameetrid ja visualiseeritud tulemused

Lisa 7 Müratsoonid, rohealad ja vaiksed alad

Lisa 8 Avalikustamise dokumendid

8.1. Avaliku arutelu memo ja avalikul arutelul osalejate nimekiri; 8.2. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029

avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud kodanike ettepanekute kokkuvõte.