Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

KINNITATUD

Toetuse väejuhatuse ülema

13.01.2025 käskkirjaga nr 48

KAITSEVÄE LOGISTIKA BAASKURSUS

KURSUSEKAVA

 

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

25-EK0001Kaitseväe logistika baaskursus (KVLoBaK)Toetuse väejuhatuse logistikakool

Nõuded kursuse alustamiseksVajalikud IT-kontod, süsteemid, programmid:

1) EKV e-õppe portaal ILIAS kasutajakonto;

2) KV või KL e-mail.

Kursuse põhieesmärk1. Ülesanne: Mõistab Eesti kaitseväe logistikasüsteemi tervikuna.

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid:

2.1.1. Klassiruum loengute ja seminaride läbiviimiseks.

2.1.2. Õppereisidel erinevad logistikaga seotud asukohad (nt erinevat tüüpi laod, Ämaris pääste, rajahooldus, reisijate ja kaubaterminal ning kütuseterminal, mereväe laevad).

2.1.3. Transpordivahend koos juhiga kursuse isikkoosseisu veoks erinevatesse kursuse toimumiskohtadesse ja õppereisidele.

2.2. Piirangud: Juhendamine puudub.

2.3. Keskkond: Igapäevase töö raamistik.

3. Standardid:

3.1. Kasutab logistika valdkonnale omaseid mõisteid ja definitsioone.

3.2. Mõistab Eesti kaitseväe logistikasüsteemi üldist korraldust.

3.3. Kirjeldab Eesti Kaitseväe logistika peamisi valdkondi.

3.4. Teab Kaitseväe eri tasandite logistikaüksuseid.

Sihtgrupp:

Logistika valdkonda sisenenud teenistujad, kellel puudub eelnev kokkupuude üld- ja taktikalise logistikaga või teenistujad, kellel on põhjendatud teadmisvajadus Kaitseväe logistika toimimisest.

Sissejuhatus:

Kursus annab Eesti kaitseväe logistika valdkonda sisenejatele ühtsed kaitseväe logistika alased baasteadmised.

Õppekava hinnatakse ümber viitedokumentide muutumisel või õpituvastuste alusel mitte harvem kui kord kolme aasta järel. Ümberhindamise eest vastutab logistikakool.

Läbiviimine:

Kursus viiakse läbi kahel järjestikusel nädalal, kogumahus 80 akadeemilist tundi. Kursus on integreeritud Kaitseväe Akadeemia (KVA) alljärgnevate õppekavadega:

·  „Sõjaväeline juhtimine maaväes“ logistika eriala spetsialiseerumismooduli (KVA PK LOG) õppeainega „Logistika üldalused“.

· „Sõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele“ logistika eriala spetsialiseerumismooduli (VAPK LOG) õppeainega „Lahinguteeninduse alused“.

Kursuse läbiviimisesse on vajalik kaasata eri tasandile logistikaüksuste esindajaid, kes tutvustavad igaüks ise oma üksuse rolli kaitseväe tervikliku logistikaketi kujunemisel. Kursuslaste õppimise toetamiseks tuleks iga esitluse läbiviijal enda teema tutvustamisel luua seoseid Kaitseväe logistika aluspõhimõtetega.

Õpiväljundite saavutamise toetamiseks on soovituslik kasutada erinevaid õppemeetodeid. Lisaks loengutele ja seminaridele tuleks kursuse jooksul erilist tähelepanu pöörata grupi- ja iseseisvatele töödele, et võimaldada uute teadmiste praktiseerimist ning luua seeläbi tingimused kujundavaks hindamiseks (näiteks kursuslasel tuleb iseseisvalt koostada terminoloogia alastest dokumentidest tulenevatest terminitest logistiline kett EKV-s ja luua mõistekaart etteantud kesksele terminile toetudes või koostada grupi koosseisus esitlus/essee etteantud teemal kasutades kursuse jooksul saadud materjale jne).

Kursust on võimalik korraga läbi viia kuni 30-le õppurile.

Teemad ja maht akadeemilistes tundides:

Teema

Tundide arv

1. Eesti kaitseväe logistika süsteem

10

2. Eesti kaitseväe logistika valdkonnad

15

3. Eesti kaitseväe logistika juhtimine sõjatasanditel

46

4. Muud tegevused

7

5. Reservaeg

2

Kursuse kogumaht

80

Lühendid:

EKV – Eesti kaitsevägi

HNS – Host Nation Support

KaM - Kaitseministeerium

KL – Kaitseliit

KV – Kaitsevägi

KVA – Kaitseväe Akadeemia

LaTe – lahinguteenindus

LOG – logistikamoodul

OPLOG – operatsioonilogistika

 

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumid Hindamine

1. Ülesanne: Kasutab logistika valdkonnale omaseid mõisteid ja definitsioone.

Tingimused:

Abivahendid: Puuduvad

Piirangud: Juhendamine puudub.

Keskkond: Rahuaja tingimused.

Standardid:

· Kasutab riigikaitseterminite andmebaasi (MILITERM) terminite ja lühendite otsimisel.· „Kaitseväe logistikaeeskirjal“ põhinevatele kontrollküsimustele on õigesti vastatud.

· Terminoloogiaalane iseseisev töö on sooritatud ja õigeaegselt esitatud.

· Kasutab seminaris ja harjutusel logistika valdkonnale omaseid mõisteid.Iseseisev töö, seminar ja harjutused, ILIAS kirjalik test.

2. Ülesanne: Mõistab Eesti kaitseväe logistikasüsteemi üldist korraldust.

Tingimused:

Abivahendid: Puuduvad

Piirangud: Juhendamine puudub.

Keskkond: Rahuaja tingimused.

Standardid:

· Kasutab „Kaitseväe logistikaeeskirja“ logistikasüsteemi mõistmiseks.

· Iseloomustab EKV logistikasüsteemi korraldust (ešelonid).· „Kaitseväe logistikaeeskirjal“ põhinevatele kontrollküsimustele on õigesti vastatud.Iseseisev töö, seminar ja harjutused, aktiivne osalemine loengutes, ILIAS kirjalik test

3. Ülesanne: Kirjeldab Eesti Kaitseväe logistika peamisi valdkondi.

Tingimused:

Abivahendid: Puuduvad

Piirangud: Juhendamine puudub.

Keskkond: Rahuaja tingimused.

Standardid:

· Teab, millest koosneb ja kuidas toimib remondi ja hoolduse logistikakett.

· Teab, kuidas toimub transpordi planeerimine ja koordineerimine.

· Teab, millest koosneb ja kuidas toimib langenute evakuatsioonikett.

· Teab, millest koosneb ja kuidas toimib meditsiini evakuatsioonikett.

· Mõistab hangete korraldust Kaitseministeeriumi haldusalas.· ILIAS e-õpe on läbitud täies mahus, sh vastatud e-õppe mooduli sees olevatele kontrollküsimustele.

· Vastab õigesti ILIAS kirjaliku testi vastavatele küsimustele. Iseseisev õpe, aktiivne osalemine loengutes, ILIAS kirjalik test

4. Ülesanne: Teab Kaitseväe eri tasandite logistikaüksuseid.

Tingimused:

Abivahendid: Puuduvad

Piirangud: Juhendamine puudub.

Keskkond: Rahuaja tingimused.

Standardid:

· Teab eri tasandite logistikaüksuste struktuure.

· Teab eri tasandite logistikaüksuste põhiülesandeid.· Vastab õigesti ILIAS kirjaliku testi vastavatele küsimustele. Aktiivne osalemine loengutes, seminaris ja õppereisidel, ILIAS kirjalik test.

 

Kursuse jagunemine

1. Eesti kaitseväe logistika süsteem (10)

Iseseisev õpe 3

Loeng 3

Harjutus 2

Seminar 2

1.1. Logistika kujunemine ja ajalugu (loeng 1, seminar 2)

Teema viiakse läbi loenguna klassiruumis ja seminarina. Loengus käsitletakse sõna logistika tähendust ja logistika evolutsiooni. Logistika ajaloo osas käsitletakse Rooma riigi ja Bütsantsi ning ristisõdade logistikat. Seminari jaoks koostatakse logistika ajaloo teemaline grupitöö, mida klassis esitletakse.

1.2. Eesti Kaitseväe logistika korraldus (loeng 2)

Teema viiakse läbi loenguna klassiruumis. „Kaitseväe logistikaeeskirjast“ lähtuvalt tutvustatakse EKV logistika juhtpõhimõtteid ja logistika valdkondi, EKV logistikafunktsioone ning sõjapidamise tasandeid – STRATLOG, OPLOG (OpTo, LaTe), EKV logistilist ketti ja selle kontseptsiooni, füüsilise toetuse meetodeid ja taktikalise toetuse elemente, OPLOGi kuluühikuid, varusid ja varustusklasse.

1.3. „Kaitseväe logistikaeeskiri“ ja terminoloogia (iseseisev õpe 3)

Teema viiakse läbi iseseisva õppena või harjutusena klassiruumis. Iseseisva õppena antakse õppuritele ette küsimused, millele neil tuleb leida vastus lugedes „Kaitseväe logistikaeeskirja“ ning sooritada harjutus, näiteks koostada mõistekaart, logistikaalase terminoloogiaga tutvumiseks.

1.4. Varude arvestamine ja jätkusuutlikkuse tagamine (harjutus 2)

Harjutus viiakse läbi klassiruumis grupitööna.

Seos alaeesmärgiga

Kasutab logistika valdkonnale omaseid mõisteid ja definitsioone.

Mõistab Eesti kaitseväe logistikasüsteemi üldist korraldust.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineAktiivne osalemine loengutes ja harjutusel (grupitöö), iseseisvaks õppeks antud materjalide läbi töötamine ja iseseisva töö ülesannete sooritamine.

sh hindekriteeriumidOsalemine vähemalt 80% loengutes, osalemine harjutusel.

Iseseisev töö on sooritatud täies mahus ja õigeaegselt.

2. Eesti kaitseväe logistika valdkonnad (15)

Iseseisev õpe 2

Loeng 13

2.1. Organisatsiooni tagamine materjalidega (loeng 4)

Alateema jaguneb kaheks osaks: remondi ja hoolduse süsteem ning materjalimajandus.

2.1.1. Remondi ja hoolduse süsteem (loeng 2)

Teema viiakse läbi loenguna klassiruumis. Teema hõlmab endas remondi ja hoolduse logistikaketti ja mõisteid, remondi ja hoolduse tasemeid, funktsiooni üksustes, sõjaaja remondi põhimõtteid ning lahinguvälja remonti.

2.2.2. Materjalimajandus (loeng 2)

Alateema viiakse läbi kas iseseisva loenguna või integreerituna teistesse teemadesse. Käsitletakse materjali ladustamist, varude hoidmist ning varustamist ja jaotust.

2.2. Liikumiste ja vedude korraldamine (transport) (loeng 3)

Teema viiakse läbi loenguna, milles käsitletakse alljärgnevaid teemasid:

· liikumiste ja vedude planeerimine ja koordineerimine;

· liikumiste ja vedude kontroll teedel ja ühendussõlmedes;

· ühendusteed ja liiklussõlmed;

· transpordiüksused ja transpordivahendid.

Teema jooksul tutvustatakse ka siirmisoperatsioonide logistikat.

2.3. Logistilised teenused (iseseisev õpe 2)

Teema viiakse läbi iseseisva õppena e-õppe keskkonnas ILIAS või loenguna klassiruumis. Käsitletakse väliteenistust üldiselt ja spetsiifilisemalt matmist ja langenute hooldust.

2.4. Meditsiinitoetus (loeng 3)

Teema viiakse läbi loenguna klassiruumis, käsitletakse meditsiinitoetuse süsteemi (ülesehitus, põhimõtted, tasandid, ressursid, juhtimine ja evakuatsioon).

2.5. Taristu valdkond (loeng 3)

Teema viiakse läbi loenguna, kus käsitletakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ülesandeid ja teenuseid, sh tutvustatakse hangete protsessi, taristu ja toitlustamise teenuseid ning sundkasutuse ja sundvõõrandamise tegevusvaldkonda.

Seos alaeesmärgiga

Kirjeldab Eesti Kaitseväe logistika peamisi valdkondi.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineAktiivne osalemine loengutes ja ILIAS e-õppe läbimine täies mahus.

sh hindekriteeriumidOsalemine vähemalt 80% loengutes.

ILIAS e-õppe mooduli on läbitud (sh positiivselt on vastatud mooduli sees olevatele kontrollküsimustele).

3. Eesti kaitseväe logistika juhtimine sõjatasanditel (46)

Loeng 34

Õppereis 12 3.1. Strateegiatasandi logistika (STRATLOG) (loeng 6)

3.1.1. Kaitseväe logistika juhtimine (C2) (loeng 1)

Teema viiakse läbi loenguna klassiruumis. Tunni eesmärk on, et õppur:

· mõistab KV logistika juhtimise, koordinatsiooni ja informatsioonivahetuse kontseptsiooni;

· selgitab KV logistika juhtpõhimõtteid.

3.1.2. Kaitseväe peastaabi logistikaosakond (KVPS J4) (loeng 1)

Tunni eesmärk on, et õppur teab KVPS J4 struktuuri, vastutusala ja peamisi ülesandeid.

3.1.3. Kaitseressursside Amet (KRA) (loeng 2)

Tutvustatakse Kaitseressursside Ameti struktuuri ja ülesandeid.

3.1.4. Vastuvõtva riigi toetus (HNS) (loeng 2)

Eesmärk on anda ülevaade vastuvõtva riigi toetuse juhtimisest, koordineerimisest ja täideviimisest Kaitseväes.

3.2. Toetuse väejuhatuse (TVJ) üksused, ülesanded ja vastutus (loeng 6)

3.2.1. TVJ üksused, ülesanded ja vastutus (loeng 2)

Tunni läbimise järel õppur:

· teab toetuse väejuhatuse struktuuri, ülesandeid ja tegevusvaldkondi;

· teab, kuidas toimub toetuse väejuhatuse juhtimine;

· teab, missugune on toetuse väejuhatuse operatsiooniruum.

3.2.2. D-ešelon ja Varustuspataljoni (VarP) ülesanded ja vastutus (loeng 2)

Tunni läbimise järel õppur:

· Teab Varustuspataljoni struktuuri ja ülesandeid;

· Teab Varustuspataljoni vastutusala ja peamisi ülesandeid.

3.2.3. Liikumis- ja veoteenistuse (LVT) ülesanded ja vastutus (loeng 1)

Teema käsitleb liikumis- ja veoteenistuse struktuuri ja ülesandeid, tutvustatakse peamiseid sõlmpunkte, kus üksus tegutseb.

3.2.4. Tervisekeskuse (TerKe) ülesanded ja vastutus (loeng 1)

Teema käsitleb TerKe struktuuri, ülesandeid ja vastutust nii sõja- kui rahuajal.

3.3. Diviisi tasandi logistika (loeng 2)

Alateemat käsitledes tutvustatakse diviisi logistika juhtimisstruktuuri ja diviisi staabi logistikajaoskonda, diviisi vastutusala ja tagaala ning lahinguteeninduse struktuuri diviisis.

3.4. C-ešeloni logistika (loeng 4)

3.4.1. Logistikapataljoni (LogP) ülesanded ja vastutus (loeng 2)

Tutvustatakse diviisi logistikapataljoni struktuuri, ülesandeid ja vastutust.

3.4.2. C-ešeloni tööprotsess, OPLOG (loeng 2)

Teema tutvustab logistikapataljoni S3/LOGOPS koosseisu ja ülesandeid ning nende töövahendeid, nagu näiteks ettekanded, toetusmaatriks, liikumise krediit, veoteatis, veoplaan, veolist, LOGFAS).

3.5. Erioperatsioonide väejuhatuse (EOVJ) logistika (loeng 2)

Tutvustatakse EOVJ ajalugu, struktuuri ja ülesandeid.

3.6. Maakaitse logistika (loeng 2)

Tutvustatakse Kaitseliidu organisatsiooni ja rolli ning Kaitseliidu logistika kontseptsiooni, logistika peamiseid ülesandeid, juhtimise tasemeid, logistilist toetust ja juhtimist ning logistikavõrgustikku.

3.7. Õhuväeoperatsioonide logistika (loeng 2, õppereis 3)

Loengu osas tutvustatakse Õhuväe paiknemist ja struktuuri, logistikaosakonda ja selle ülesandeid, võimekust ja taristut. Õppereis toimub Ämaris, kus külastatakse nii päästet, rajahooldust, reisijate ja kauba terminali ning kütuseterminali ja võimalusel lennuvahendeid.

3.8. Mereväeoperatsioonide logistika (loeng 2, õppereis 3)

Loengu osas tutvustatakse Mereväe struktuuri, ülesandeid ja operatsiooniruumi ning logistikaüksusi ja nende struktuuri, ülesandeid ja vastutust. Õppereis toimub Miinisadamas, kus külastatakse võimalusel erinevaid laevu, tuukrigruppi ja ladusid.

3.9. Taktikatasandi logistika (lahinguteenindus ehk LaTe) (loeng 8, õppereis 6)

3.9.1. Brigaadi S4 ülesanded ja vastutus (loeng 2)

Loengus tutvustatakse lahinguteeninduse juhtimist (command and control), üksuseid ja vastustust. Lähemalt tutvustatakse brigaadi S4 põhiülesandeid, struktuuri (RA ja SA), planeerimise standardit, juhtimist ja ettekandeid.

3.9.2. Lahinguteeninduspataljoni (LaTeP) ülesanded ja vastutus (loeng 2)

Loengus tutvustatakse lahinguteeninduspataljoni juhtimist, üksuseid ja vastutust.

3.9.3. Lahinguteeninduse (LaTe) funktsioonide rakendamine (õppereis 6)

Õppereiside käigus on õppuritel võimalik jälgida reaalelu toiminguid, mis näitlikustavad klassiruumis õpitut. Vastavalt võimalustele korraldatakse õppereis erinevatesse ladudesse, kus lao personal tutvustab enda vastutusala ning näitab lao ülesehitust, tutvustab sealseid protseduure, eripärasid ning kasutatavat tehnikat ja vahendeid. Võimalusel korraldatakse õppereis, et külastada maastikul toimuvat õppust (näiteks veooperatsioon või välivarustusala), kus õppuritel on võimalik näha erinevaid logistilisi operatsioone ja nende planeerimist.

3.9.4. Pataljoni S4 ülesanded ja tegevus (loeng 2)

Loengus tutvustatakse pataljoni S4 struktuuri, ülesandeid ja tegevust, sh lahinguteeninduse juhtimist, pataljoni tasandi logistika planeerimist ja toetuse ülesehitust ning operaatorite vahelisi ettekandeid.

Võimalusel tutvustatakse lisaks jalaväepataljoni S4-le ka teiste relvaliikide, näiteks suurtükiväepataljoni S4 ülesandeid ja tegevust.

3.9.5. Pataljoni staabi- ja tagalakompanii ülesanded ja tegevus (loeng 1)

Loengus tutvustatakse (jalaväepataljoni) staabi- ja tagalakompanii struktuuri, ülesandeid, varustust, paiknemist lahinguväljal.

3.9.6. Pataljoni tagalarühma ülesanded ja tegevus (loeng 1)

Loengus tutvustatakse (soomus- või jalaväepataljoni) tagalarühma struktuuri, ülesandeid ja tegevust.

Seos alaeesmärgiga

Mõistab Eesti kaitseväe logistikasüsteemi üldist korraldust.

Teab Kaitseväe eri tasandite logistikaüksusi.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineAktiivne osalemine loengutes ja õppereisidel.

sh hindekriteeriumidOsalemine vähemalt 80% loengutes ja õppereisidel.

4. Muud tegevused (7)

Arvestus 2

Tagasiside 14.1. Sissejuhatus ja kursuse tutvustus (loeng 1)

Tutvustatakse kursuse sisu, läbiviimist ja kursuse läbimise nõudeid. Tutvustatakse ja vajadusel lahendatakse kursusel osalemisega seotud administratiivsed küsimused.

4.2. Transport linnakute vahel, õppereisidele (3)

Kuna kursuse jooksul külastatakse erinevaid KV linnakuid ja alasid, siis on planeeritud aeg liikumiseks nendesse kohtadesse.

4.3. Arvestus (2)

Õppurid sooritavad kursust kokkuvõtva testi (näiteks ILIAS e-õppe keskkonnas). Testi küsimused hõlmavad kõiki kursuse jooksul käsitletud teemasid ning on ülesehituselt erinevad (näiteks lünktekst, avatud tekstiga vastused, järjestamine).

4.4. Tagasiside (1)

Õppurid annavad suulise ja/või kirjaliku tagasiside kursuse sisu ja läbiviimise kohta. Seos alaeesmärgiga

Puudub

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHinnatav on 4.3 Arvestus – kirjalik test ILIAS e-õppe keskkonnas.

sh hindekriteeriumidHinde „arvestatud“ saamiseks tuleb ILIAS e-õppe keskkonnas testis õigesti vastata 75% küsimustele.

5. Reservaeg (2)

Iseseisev õpe 2Reservaeg (iseseisev õpe 2)

Õppuritele ette nähtud varuaeg täiendavate väljaõppe eesmärkide saavutamiseks.Seos alaeesmärgiga

Vastavalt vajadusele

HindamineEi hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujunemine-

sh hindekriteeriumid-

 

ÕppemeetodidGrupitöö, harjutus, iseseisev töö, loeng, seminar, õppereis.

Lisaks loengutele ja seminaridele tuleks kursuse jooksul erilist tähelepanu pöörata grupi- ja iseseisvatele töödele ning õppeülesannetele/harjutustele, et võimaldada uute teadmiste praktiseerimist ning luua seeläbi tingimused kujundavaks hindamiseks. Soovituslik on kasutada õppereise, et võimaldada reaalelu toimingute jälgimine (nt ringkäigud erinevates ladudes, töökodades, MK5 näitamine, väeosades, õppustel). Võimalusel kasutada mõningate teemade puhul juhendatud arutelu omandatud teadmiste ja oskuste rakendamiseks ning enda arvamuse avaldamiseks.

HindamismeetodidILIAS kirjalik test, iseseisev töö ja grupitöö, osalemine õppeprotsessis.

Lõimitud teemadKursus on seotud tegevteenistusega logistikaüksuses.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine on kursuse ajal kujundav ning lõpphindena mitteeristav. Kujundavat hindamist rakendatakse iseseisvate ja grupitööde tagasisidestamise kaudu. Mitteeristavat hindamist rakendatakse ILIAS kirjaliku testi puhul.

sh lävendHinne „arvestatud“ saamiseks on vajalik:

· Osalemine vähemalt 80% kontaktõppe tundides.

· E-õppe läbimine täies mahus.

· Iseseisvate tööde ja grupitööde esitamine õigeaegselt.

· Kursust kokkuvõtva testi sooritamine ILIAS e-õppe keskkonnas (vähemalt 75% õigeid vastuseid).

ÕppematerjalidViited:

1) Logistikakooli põhimäärus. Toetuse väejuhatuse ülema 08.10.2020 käskkiri nr 499.

2) Logistika relvaliigi väljaõppe juhis. Lisa Kaitseväe peastaabi logistikaosakonna ülema 29.09.2020 kirja nr KVPS-4.4-1.1/20/30584 juurde.

3) Sõjaväeline juhtimine maaväes. Õppekava. KVA nõukogu 30.03.2021 otsusega kinnitatud, muudetud KVA nõukogu 20.12.2023 otsusega.

4) Sõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele. KVÜÕA ülema 20.05.2015 käskkirjaga nr 30 kinnitatud, muudetud KVA ülema 02.07.2019 käskkirjaga nr 36.

5) Sõjaväelise väljaõppe eeskiri. Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkiri nr 1379 kinnitatud.

Kasutatava õppevara loend:

1) Allied Joint Doctrine for Logistics (2018). NATO Standard AJP-4, Edition B, Version 1.

2) Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused (2010). KVÜÕA Taktika õppetool. Teine parandatud ja täiendatud trükk.

3) Kaitseväe logistikaeeskiri. Kaitseväe juhataja 08.11.2021 käskkiri nr 193.

4) Kaitseväe varustusõpik (2017). Logistikakool.

5) Lahinguteeninduse käsiraamat (2017). Logistikakool.

6) Lind, William S (2014). Manööversõjapidamise käsiraamat.

7) Logistika Eesti Kaitseväe operatsioonidel. Sõjaliste operatsioonide logistika (2015). Logistikakool.

8) Materjalimajandus kaitseväes. Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkiri nr 75.

9) Sõjandusterminoloogia töörühma terminikogumik I (2021). KVA.

10) Vainumäe, Marek (2022). Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii ühtlustatud taktikaliste tegevuste eeskiri.

2

KÄSKKIRI

Paldiski 13.01.2025 nr 48

Kursusekava kinnitamine

Kaitseväe juhataja 25.01.2024 käskkirjaga nr 154 kinnitatud „Toetuse väejuhatuse põhimäärus“ § 6 lg 4, Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine" p 19, 20, 45.4 alusel ja seoses teenistusliku vajadusega

1. Kinnitan Kaitseväe logistika baaskursuse kursusekava (lisatud).

2. Käskkiri teha teatavaks toetuse väejuhatuse logistikakoolile, Kaitseväe struktuuriüksuste ülematele ja Kaitseliidu peastaabile.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Katrin Tõugjas

Kolonelleitnant

Toetuse väejuhatuse staabi ülem

Toetuse väejuhatuse ülema ülesannetes