Vastused küsimustele

Tere

Aitäh küsimuse eest! Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Siim Suutre selgitab:

Saame aru, et peate munarakkude külmutamise all silmas olukorda, kus naine on otsustanud laste saamist edasi lükata, kuid soovib juba praegu oma munarakku külmutada, et kasutada tulevikus parema kvaliteediga munarakku, mis siiski sisaldab tema enda geneetilist materjali (nn fertility preservation või social freezing). Selliseid munarakke hangitakse sooviga neid tulevikus koos oma partneriga kasutada ja sellise eristusega hankimise kohta Ravimiamet andmeid ei kogu.

Hoopis teine valdkond on sugurakkude doonorlus, kus juba hankimise eesmärgiks on rakkude kasutamine teise inimese viljatusravis. Lisatud failis on tabelid hankimise andmetega. Kui doonori seemnerakud lähevad külmutamisele ja karantiini, on doonori munarakkude puhul võimalik embrüo loomine ka külmutamata (nö värskelt hangitud) munarakuga. Ravimiametile edastatavates andmetes ei eristata, kas embrüo loomiseks kasutati külmutatud või külmutamata doonormunarakku.

Lisame veel selgituseks, et ühest seemnerakuannetusest võib saada mitu spermadoosi ja seepärast võib juba mõningane annetuste suurenemine anda palju suurema spermadooside arvu.

Munarakkude puhul kogutakse andmeid kahes kategoorias. Esiteks viljatusravi tsüklid, kus kasutati ainult doonormunarakku ja teiseks viljatusravi tsüklid, kus kasutati nii doonormunarakku kui doonorseemnerakku.

2024. aasta andmete kokkuvõte tehakse 1. maiks 2025.

Hankimise ja käitlemise kokkuvõtted on leitavad ka siit:

https://www.ravimiamet.ee/statistika-ja-kokkuvotted/kokkuvotted/rakkude-kudede-ja-elundite-hankimis-ja-kaitlemisandmete

Lugupidamisega

Ott Laius

Ravimiamet