| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 10-1/25/4 |
| Registreeritud | 13.01.2025 |
| Sünkroonitud | 14.01.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 10 Kaitseplaneerimise ja kaitsevalmiduse korraldamine |
| Sari | 10-1 Riigikaitse planeerimise dokumendid (sh NATO, EL ja muu rahvusvaheline kaitseplaneerimine) |
| Toimik | 10-1/25 Riigikaitse planeerimise dokumendid (sh NATO, EL ja muu rahvusvaheline kaitseplaneerimine) 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Jürgen Ligi Rahandusministeerium 13.01.2025 nr 10-1/25/4
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]
Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028 Lugupeetud härra Ligi Edastan Teile uuesti Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse „Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi aastateks 2025-2028“ (edaspidi Programm). Viisime programmi Lisas 1 oleva rahastamiskava kooskõlla programmis oleva kaitsekulu kogumahu tabeliga. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022 – 2031+, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Programmi lisana on toodud perioodi rahastamiskava. Palun lugeda õigeks see versioon ja tunnistada kehtetuks 06.01.2025 nr 10-1/25/2 edastatud kiri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Programm 2025-2028
Merje Frey [email protected]
1
Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028
Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse
Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku
vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire
ja tulemuslik rakendumine.
Tabel 1. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm
– sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku
ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse
arengukavaga 2022 – 20311, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala
arengukavadega. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus
programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Muudatusettepanek
lähtub Kaitseministeeriumi tegelikust planeerimise protsessist, kus olulise mahuga varude
hankimine toimub tervikuna Kaitseväele ja Kaitseliidule. Julgeoleku ja riigikaitse
tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga
2022–2031 (RKAK 2022–2031), mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala
arengukavadega.
1. Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus
1.1.Programmi üldinfo Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi elluviimise peavastutaja on Kaitseministeerium.
Programmi elluviimise eest kaasvastutavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused
1 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine;
RKAK 2013 dokumendi avaliku osa pdf-dokument: https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Suund:
2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0%
Suund:
57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%
Suund:
3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083
Suund:
NA NA NA Info juurde-
pääsupiiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-piiranguga
Tegelik Sihttase
Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-
2031 elluviimise kavast Allikas: Kaitseministeerium
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Allikas: Kaitseressursside Amet
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Allikas: Kaitseministeerium
Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium
2
(Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja
Eesti Sõjamuuseum) ning Kaitseliit. Kaasvastutavad ministeeriumid puuduvad.
Programmil on üks meede, mis kordab programmi tasandit ja seda eraldi ei kirjeldata.
Joonis 1. Programmi, meetme ja programmi tegevuste skeem
1.2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end
väliste ohtude vastu kaitsta.
PROGRAMM
MEEDE
PROGRAMMI TEGEVUS
SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS
SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS
Väeloome: muud üksused
Väeloome: maavägi
Väeloome: merevägi
Väeloome: õhuvägi
Kaitsevalmiduse tagamine
Kaitsetahte edendamine
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
Luure ja eelhoiatus
Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis
Riigikaitseliste investeeringute korraldus
Riigikaitselise inimvara juhtimine
Varude tagamine: lahingumoon
3
Tabel 2. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Tabel 3. Kaitsekulu kogumaht
Kaitsekulude kogumaht (mln
eurot) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031
1 SKP-st eraldatud Riigikaitse
arengukava 2022-2031 elluviimiseks 1306,2 1260,1 1328,4 1393,3 1459,8
sh Kaitseliidule eraldatav
sihtotstarbeline toetus2 55,2 58,2 60,0 63,6 66,2
sh Ukrainale antav sõjaline abi 105,0 110,7 116,1
2 Täiendav laskemoon 75,6 254,1 254,1 203,3 300 300 225
3 Täiendavad sihtotstarbelised
eraldised3 22,1 26,4 4,0 1,9 0,5
Sh välisvahendite abikõlbmatu
käibemaks (Euroopa Rahurahastu ja
Taaste- ja vastupidavusrahastu)
18,2 22,5 3,5 1,4 0,0
Sh teadus- ja arenduskulude
lisarahastus 2,3 3,4
sh muud, mh IT vajaku
kompenseerimise ja E-ITS auditite
vahendid
1,5 0,5 0,5 0,5 0,5
4 KOKKU kaitsekulud ilma liitlaste
kuludeta 1328,3 1362,1 1586,6 1649,3 1663,6
Liitlastega seotud kulud
5 Liitlastega seotud kulud 5,5 34,9 44,6 12,0 5,5 Kaitsekulu kokku
6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 333,8 1 397,0 1 631,1 1 661,4 1 669,1
2 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt
sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK maakaitsele
varustust, relvastust ning laskemoona. 3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on välisvahendite rakendamisega seotud abikõlbmatu käibemaks,
tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ning lisanduv teadusrahastus ja IKT rahastamine
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH, lähtuvalt
RKAK 2017-
2026 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2017-
2026 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2017-
2026 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Suund:
2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0%
Suund:
57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%
Suund:
3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083
Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava
otsustega Allikas: Kaitseministeerium
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Allikas: Kaitseministeerium
Tegelik Sihttase
Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Allikas: Kaitseressursside Amet
4
7 % SKP-st 3,40%4 3,33% 3,68% 3,58% 3,43%
8 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses
NATO julgeolekuinvesteeringute
programm NSIP, taristu ehituseks 20,5 39,3 8,5 16,7 47,1
Tuuleenergia
kompensatsioonimeetmed5 60,0 51,1 11,4 0,0 0,0
EL Rahurahastu 58,3 85,3 6,5 6,5 0,0
Tuludest sõltuv kulu ja kulud
majandustegevusest laekuvast tulust 28,4 41,1 0,9 0,4 0,4
9 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses
olevad vahendid 1 477,7 1 588,0 1 630,1 1 653,8 1 685,4
10 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 88,8 125,0 142,2 154,3 171,2
11
Kõik Kaitseministeeriumi kasutada
olevad vahendid (sisaldab sh
amortisatsiooni)
1 566,5 1 713,1 1 772,3 1 808,2 1 856,6
Kaitsekulust teiste valitsemisalade
eelarves6 23,3 25,8 28,3 31,2 31,2
1.3. Hetkeolukorra lühianalüüs Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK 2025-2028) määrab aastateks 2025-
2028 valitsemisala eesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid. Arenduseesmärkide,
tegevuste ning tegevusmahtude määramisel lähtuti eelkõige Riigikaitse arengukavast RKAK
2031(+), teistest Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
suunistest, kehtivast riigi eelarvestrateegiast 2023-2026, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja
prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, dokumendist KMAK 2023-2026, Kaitseväe üksuste
hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest. Samuti
võeti arvesse NATO kaitseplaneerimise protsessi raames Eesti poolt täitmiseks võetud NATO
võime-eesmärkidest tulenevaid võimenõudeid. Teadmiseks on võetud Euroopa Liidu võime
arendustega seotud eesmärgid. Arusaadavalt on kogu arengukava otsuseid väga tugevalt
mõjutanud Ukraina sõda ning selle esmased järeldused.
Jätkuvalt ilmestab kaitsevaldkonna arenguid kestev ebainimlik sõda Euroopas ning pingeline
julgeoleku- ja majandusolukord maailmas tervikuna, teisalt liitlaste kindel toetus Ukrainale nii
varustuse kui ka väljaõppe tagamisel, NATO laienemine ja uued efektiivsed regionaalsed
kaitseplaanid.
Riigikogu kiitis 22. veebruaril 2023 heaks Eesti Julgeolekupoliitika alused, mis ütleb
kaitsekulude kohta järgmist: „Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on
vajalik sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi
vastuvõtva riigi kulude rahastamine.“ Koalitsioonileppe kohaselt tagatakse vastavalt
4 Osakaal ümber arvestatud RaM 2024.a suvise majandusprognoosi SKP alusel. 5 CO2 meetme ja statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid), samuti
RRF vahenditest täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln) 6 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille
väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude
hulka
5
julgeolekupoliitika alustele neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele
lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.
KMAK 2025-2028 eesmärk on suurendada Eesti lahinguvalmidust ja jätkata Ukraina toetamist
0,25% SKP ulatuses kaitse-eelarvest, et võita sõda.
Arengukava on Kaitseministeeriumi valitsemisala sisend riigi eelarvestrateegiasse (RES), alus
2025. aasta eelarve projektile ning Kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tööplaanidele.
Ühtlasi on KMAK 2025-2028 RKAK 2031(+) rakendusplaan.
KMAK 2025-2028 planeerimist mõjutasid Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud lisa
lahingumoon aastani 2025 - 2031 kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati
lisavahendeid 75 mln eurot. Oluliselt mõjutas otsuseid Kaitseväe juhataja prioriteetide sh
vajadus suunata maksimaalselt vahendeid laskemoona hangetesse ning otsus toetada 0,25%
SKP Ukrainat ligikaudu 400 mln euroga.
Graafik 1. Kaitsekulu trend ajas.
KMAK koostamisel vaadati üle RKAK-s tehtud valikud ning otsustati lähiaastatel keskenduda
eelkõige relvastusele ja laskemoonale ning selleks vajalikule taristule. Jätkame eelmises
arengukavas otsustatud võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate HIMARS, keskmaaõhutõrje,
õhuründemoona, laevatõrjeraketisüsteemide ja manööverüksuste mehhaniseerimise
elluviimisega. Arengukava jooksul saavutame laskemoona osas RKAK 2031(+) eesmärgi ning
kõik RKAK-s plaanitud uued võimed luuakse hiljemalt 2028.a lõpuks, millest viimastena
lisandusid käesoleva arengukava raames kolmas liikursuurtükiväepataljon, ISTAR
luurepataljon ja mõlema brigaadi rekkekompanii ISR võime.
NATO kaitseplaanide raames alustame Balti kaitsevööndi rajamist, jätkame eelmises
arengukavas otsustatud liitlaste HNS taristu rajamist. Ukraina sõja tagajärjel halvenenud
julgeolekuolukorra tingimustes on võtmeliitlased suurendanud märgatavalt oma kohalolekut ja
nähtavust Eestis. Lisaks sellele kaasame 2025.a õppusele NATO plaanides määratud UK
brigaadi ning jätkame suuremahuliste õppekogunemiste läbiviimist.
Toetame kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust ja ekspordivõimalusi, et aastaks 2030.
oleks sektor 2022. aastaga võrreldes kasvanud kolm korda, sh 70% ulatuses ekspordile
suunatud. Selleks kaasrahastatakse kaitsetööstuse ühiseid teadus- ja arendusprojekte
rahvusvaheliselt kui siseriiklikult ning toodete arendamisel ja testimisel pakutakse vastavalt
6
võimalustele sõjalist ekspertiisi. Tööd on alustanud tööstuspark, mis panustab sõjalisse
võimesse.
1.4. Programmi juhtimiskorraldus Programmi juht on Kaitseministeerium. Programmi tegevuse tasandi juhid on
Kaitseministeeriumi asekantslerid, kes tagavad eesmärkide seadmise ning nende elluviimise
koostöös valitsemisala asutustega, kelle teenused kuuluvad vastava programmi tegevuse alla.
Valitsemisala planeerimise, otsuste elluviimise ja aruandluse protsessi juhib
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler läbi tema alluvuses asuvate osakondade.
Arengukava keskne planeerimisvahendid on valitsemisala põhitegevused ja teenused.
Valitsemisala põhitegevused vastavad riigi strateegilise juhtimise „programmi tegevuse“
tasandile.
Programmi kinnitab kaitseminister.
2. Programmi põhitegevused
2.1. Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 9. Programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
7
Joonis 6. Programmi tegevusse Väeloome: muud üksused panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi
saavutamiseks
KMAK 2025-2028 raames tehti varasemates võimearenduste otsuste osas uued otsused
alljärgnevalt:
Vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele vähendati või lükati edasi KMAK 2024-2027
planeeritud side, transpordivahendite, õhuväe side- ja navigatsioonivahendite, imitaatorite ja
väljaõppelaskemoona ja muid võimearendusi kokku 149 mln võrra. Neist suurimad kärped
puudutasid lühimaa õhutõrje radareid, raadiojaamasid, ratassõidukeid, laev-kallas sidesüsteemi
BRASS7, õhuväe õhupilditootmise süsteem arendust, õhuväe passiivne õhuseiresüsteemi
parendust, välielektrivarustust, miinijahtimislaeva remondi ja hoolduse teenust, tööriistu ja
tarvikuid ning kulumaterjale, andmesidevahendeid, erinevaid konteinereid, laevade ravi
barokambrite soetust, miinituukri varustuse komplekte. Samuti otsustati edasi lükata EML
Pikker asendamine järgmisesse KMAK planeerimise perioodi. Lisaks võeti täiendavaks taristu
rahastuseks NATO NSIP rahastusest 10 mln. Samuti vähendati ambitsioonitaset 2028.a rea
võimearenduste rahastamiseks.
Täiendavate rahaliste vahendite laekumisel8 suunatakse vastavalt Kaitseväe juhataja
ettepanekule vahendid väljaõppe laskemoona, lühimaa õhutõrje radaritesse, luurevõimesse ja
taktikalise raadioside raadiojaamadesse.
Alates 2025. aasta eelarvest kajastuvad antud programmi tegevuse all kõigi kaitseväe üksuste
varustushangete kulud.
2025.a suurimad hankeprioriteedid on mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje,
manööverüksuste soomukid ning ratastel liikursuurtükid.
Lisaks on kavas mitmed olulised erivarustuse hanked, mis on planeeritud järgmiselt:
Mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS esimesed tarned toimuvad 2025.a. Raketisüsteemide
soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 km
kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon,
sidelahendused, väljaõppe,-logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu.
Projekt rahastatakse osaliselt USA rahastusega.
Jätkuvad 2024.a alanud soomustransportööride tarned, millega parendatakse manööverüksuste
kaitstust ja mobiilsust. Tarned teostatakse 2025.a jooksul ning 2. jalaväebrigaadi
manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele. Projekti kogu
maksumus on üle 200 mln euro, millest 2025.a eelarves investeeringutena 95 mln eurot.
Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025 jooksul,
maksumusega 35 mln eurot). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja luuakse
7 Broadcast and Ship to Shore 8 Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi tulemusena võib SKP% muutuda ja seega ka kaitsekulu
summa.
8
vajalikud hoiutingimused. Mitmeaastase projekti maksumus on üle 86 mln euro. Täiendava
varustuse hankimine jätkub pärast 2028.a.
Jätkatakse mehitamata õhuründepatarei arendamist. 2025.a varustatakse mehitamata
õhuründepatarei ette nähtud laskemoonaga, mis on pärast väljaõppe läbiviimist 2026.a
suuteline tuvastama ja mõjutama vastase sihtmärke täppisrünnakutega. Samuti hangitakse
üksusele kogu kriitiline varustus (v.a uued käsitulirelvad) ja osaliselt põhivarustus ning luuakse
üksusele vajalik taristu.
Keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele toimuvad 2025.a. Süsteemi on
võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe objektidele
maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest. Lepingu raames hangitakse
lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendused ning väljaõppe-, logistika- ja
elutsüklilahendused. Samuti hangitakse üksusele muud varustust ja ehitatakse vajalik taristu.
Täiendavate õhuseireradarite osas toimub 2025. a esimeses pooles esimese aktiivradari tarne.
Teise radari tarne toimub hiljemalt 2026.a esimeses pooles. Lisaks toimuvad 2026.a
passiivsensorite süsteemi tarned. Süsteemid võimaldavad luua uusi tuulegeneraatorite alasid
ilma, et need segaks õhupildi loomist.
Jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned. Läbi mitme aasta
kestva projekti maksumus on 103 mln eurot, millest 2025.a investeeringute maht on 20,3 mln
eurot.
2024.a jooksul anti Scoutspataljonile plaanitult üle enamuse CV90 toetussoomukitest, kuid
seoses Ukraina sõjaga tekkinud relvastuse tarnete viibimisega, antakse tankitõrje- ja
miinipildujasoomukid üle hiljemalt 2027.a.
Hiljemalt 2028.a vahetatakse välja 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni Mistralite sihikud, mille
tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases
võitluses.
Koostöös USA-ga (IAMD programm) jätkatakse 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni luure-,
side- ja juhtimissüsteemidega varustamist. Mõlema brigaadi pataljonile tarnitakse õhutõrje
radarid SAAB 1x. Vahendite nõuetekohaseks hoiustamiseks ehitatakse 2027.a õppe-hooldus
garaaži.
1. ja 2. jalaväebrigaadi luurekompaniidele hangitakse erineva varustusega elemente, et lisada
olemasolevale rekkevõimele ka seirevõime. ISR9 elektroonilise sõjapidamise vahendid
tagatakse USA rahastusega.
2027.a lõpuks uuendatakse elutsükli lõppu jõudvad brigaadide ja pataljonide UAV-d ning
hangime üksustele mikrodroonid.
2026.a jooksul teostatakse, kõikide määratud sõjaaja üksusete elutsükli lõppu jõudvate, 120 mm
järelveetavate miinipildujate tarned.
Jätkatakse K9 baasil olevate liikursuurtükiüksuste arendamist. 2026.a lõpuks on mõlemad
üksused välja õpetatud 18 relvasüsteemile ning varustatud 4x4 soomukitega. Viimaste
9 intelligence, surveillance, and reconnaissance - luure, seire ja reke
9
suurtükkide tarned toimuvad 2025. ja 2026.a. Üksused saavad 2027.a uued 12,7 mm
kuulipildujad, täiendavad sidevahendid, maismaasõidukid, hoiuhalli ja hooldus õppegaraaži.
Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025.a, millega alustatakse elutsükli lõppu jõudva
kaldaradarisüsteemi uuendamist 2025.a eelarves on selleks planeeritud 16 mln eurot ja uue
taristu rajamiseks 5 mln eurot.
Jätkatakse rannikukaitse divisjoni varustamist ja 2024.a alanud väljaõpet relvasüsteemidele.
Kaldal paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase meresihtmärke
mõjutatamisse.
Sõjaaja isikkoosseisu varustamiseks jätkatakse kandesüsteemide ja kuuliplaatide tarneid.
Isikkoosseisu varustamine on tagatud hiljemalt 2026.a.
Kaitseväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused Kaitseväe juhtimispunkti
ümberpaiknemiseks. Juhtimispunktile ja juhtimispunkti teenindavale staabikompaniile
hangime selleks vastav varustus.
Hangitakse lõhkematerjale, mille hulgas on külgmiinid, tankimiinid, rasked kaitselaengud,
plastiline lõhkeaine ning lõhkematerjalide tarvikud.
Jätkatakse EST MN (Estonian Mission Network) sidevõrgu laiendamist ning liidestamist
liitlaste missioonivõrkudega. Üksuste taktikalise sidevarustusega varustamiseks hangime
taktikalisi raadiojaamu ning välielektrivarustust.
Jätkatakse linnakute julgeoleku tagamiseks ja parendamiseks tänaseks vananenud Kaitseväe
häire- ja valvesüsteemide tehnovõrkude ja sidesüsteemide kaasajastamist.
Jätkatakse sõjaaja isikkoosseisu varustamist 3:1 kandesüsteemide ja kuuliplaatidega, mis
lõppeb hiljemalt 2026.a. Kõik sõjaaja üksustele ette nähtud öövaatlusseadmed ja
termosüsteemid hangime mitte hiljem kui 2027.a.
2028.a jooksul viiakse läbi puudu oleva individuaalvarustuse (vormiriietus,
toitlustuskomplektid, erinevad kaitsmed jne) esmase soetuse ja tagatakse olemasoleva
individuaalvarustuse elutsüklipõhise väljavahetamise, remondi ja hoolduse.
Jätkatakse sõjaaja üksuste transpordivahenditega varustamist. KMAK 2025-2028 perioodil
hangitakse üle 550 sõiduki ja üle 100 ühiku muid transpordivahendite valdkonna vahendeid
nagu konteinerid, haagised, HET10 jms.
Lisaks valmivad Ämaris 2025.a käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja
õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse
Kõpu radaripositsiooni ehitusega. Laskemoona hoiustamiseks algab 2025.a uue hoiuala
väljaehitamine.
Hanke vaidlustamise tõttu lükkuvad 2024.a plaanitud välihaiglate tarned 2025.aastasse. Seoses
Ukraina sõjaga on tekkinud relvastuse tarnetes tõrked ning 2024.a planeeritud Scoutspataljoni
täielik CV90 toetussoomukitega varustamine võib tankitõrje- ja miinipildujasoomukite osas
toimuda hiljem kui 2025.
10 Heavy Equipment Transport System - rasketehnikatreiler
10
Jätkatakse kaudtule tulejuhtimissüsteemi tarkvara TOORU arendamist 81 mm, 120 mm
miinipildujate ja 155 mm liikursuurtüki relvasüsteemidele ning relvade laskemoonale.
Jätkatakse Nursipalu ja Soodla harjutusvälja laiendamist. KMAK 2025-2028 perioodi jooksul
on plaanitud hüvitistele ja toetusetele ning maade ostudeks üle 24 mln euro.
Teostatakse Nursipalu harjutusala välispiiri (51 km), Sirgala harjutusala välispiiri (41,5 km) ja
Soodla harjutusala välispiiri (32 km) tähistamise koos lipumastide, infotahvlite ja tõkkepuude
paigaldamisega.
Kasutusse võetakse kuluarvestussüsteemi HERA ning vahetame välja Kaitseväe meditsiini
infosüsteem Liisa.
Eesti riigikaitses ja väeloomes innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks
jätkame Kaitseväes olemasolevate lahenduste testimisi erinevate
eksperimenteerimisprojektidega, milleks on planeeritud 0,25 mln eurot aastas. Projektide valik
toimub aastate kaupa.
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuses jätkame rahvusvaheliste koostööprojektide
kaasfinantseerimist (nelja aasta jooksul kokku 13 mln eurot). Peamised projektid on:
• sõjalise mobiilsusega seotud digitaalne infosüsteem (SDMMS)11;
• modulaarse autonoomse funktsionaalsusega mereväealuse arendus (EUROGUARD)12;
• tehisintellektil põhinev küberkaitse agent (AIDA)13.
Toetame teadustaristuid ja kompetentsikeskusi (nelja aasta jooksul kokku 3,3 mln eurot):
• Kaitseväe Akadeemia elektroonilise võitluse kompetentsikeskust14;
• CR14 salajase harjutusvälja väljaarendamist15;
• krüptograafia alase hindamisvõimekuse kompetentsikeskust16.
Jätkame KMAK 2025-2028 perioodil kaitsetööstuse arendusprojektide toetamist ja viime
selleks iga-aastaselt läbi konkursi toetuse otsustamiseks ja andmiseks. Jätkame EL
Kaitsefondist rahastatavate projektide kaasfinantseerimist ning Eesti juhtprojektide
ettevalmistamist.
11 Projektis loodav infosüsteem hõlbustab turvalist teabevahetust EL liikmesriikide vahel sõjalise liikuvuse
tagamiseks. 12 Projekti tulemusena valmib uue põlvkonna veesõiduki prototüüp, mis aitab tulevikus kujundada mereväe
operatsioone efektiivsemaks. 13 Tehisintellektil põhinev tööriist küberintsidentide tõrjumiseks võimaldab automatiseerida protsesse ja hoida
kokku inimressurssi küberturbe tagamisel. 14 Keskus ja sinna loodud tehnoloogia katselabor toetab EV võime arendamist kaitseväes läbi õppe- ja
teadustegevuse ja suurendab valdkonna koostööd liitlastega. 15 See võimaldab pakkuda NATOle ja selle liikmesriikidele akrediteeritud platvormil järgmisi teenuseid:
eksperimendid, sõjamängud, reaalelul baseeruvate stsenaariumite harjutamine, õppused, väljaõpe. 16 Kavas on luua krüptograafiliste turbelahenduste alane hindamisvõimekus Eestis ja kasvatada krüptograafia alast
kompetentsi ja järelkasvu.
11
2.2. Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 6. Programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 3. Programmi tegevusse Väeloome: maavägi panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi saavutamiseks
Diviisi staapi luuakse maaväe õhuvahendite toetuse koordineerimiseks õhutoetuse
operatsioonikeskuse (ASOC). ASOC tagab taktikalisel tasemel diviisi operatsioonialas
maaväe- ja liitlasüksuste õhutoetuse planeerimise, koordineerimise ja juhtimise. Rahuajal on
ASOC õhuväe koosseisus olev allüksus, kriisi ja sõjaajal allutatakse diviisi ülemale.
Operatsioonikesksus sidevahendid hangitakse läbi USA FMF-CRIF vahendite.
Luuakse ISTAR luurepataljon, mis hakkab koondama kogu Eesti territooriumil tegutsevaid
vahendeid ühtseks süsteemiks tagamaks parema olukorrateadlikkuse. See omakorda võimaldab
rakendada manööver- ja toetusüksusi säästlikumalt ja tõhusamalt ning aitab sõjas hoida
initsiatiivi.
2025.a toimub liitlaste brigaadi õppus eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid
üksusi ja meie võimet neid vastu võtta. 2025. a on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17
000-le reservväelasele.
Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine, esmane võime saavutatakse 2025.a tarnitava
varitseva õhuründemoonaga. Üksus on alates 2026. a pärast väljaõppe läbiviimist suuteline
mõjutama vastase olulisi sihtmärke täppisrünnakutega.
Kaitseliit soetab maakaitse väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks
väljaõppe korraldamiseks alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel
aastatel.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA 0 2 4 6 9 13 16
Tegelik
Allikas: Kaitseministeerium
Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued maaväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)*
12
Tapal valmivad 2025.a jooksul liikursuurtükkide K9 tarbeks hooldus- ja õppegaraaž. Lisaks
alustatakse õhutõrjepataljoni hooldus- ja õppegaraaži ehitamist, mis valmib 2026.a ja mis
parendab nii väljaõppe kui hoiutingimusi üksuses.
2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamise tarbeks algab 2025.a töökoja ehitamine, mis valmib
hiljemalt 2027.a. Töökoda lahendab ka Kaitseliidu vastava taseme remondivajaduse Lõuna-
Eestis. Lisaks valmib Lõuna regioonis veel K9 hoiuhall ja laskemoona hoidlad ning punkrid.
Viru linnakus algab 2025.a universaalhalli ehitus, mille eeldatav valmimise aeg on 2026.a
esimene pool. Hall parandab nii spordi kui väljaõppe tingimusi.
2.3. Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 7. Programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 4. Programmi tegevusse Väeloome: merevägi panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi saavutamiseks
Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024.a alanud väljaõpe relvasüsteemidele.
Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase
meresihtmärkide mõjutamise võimesse. Mereväe üksuste väljaõppeks on planeeritud 1,5 mln
eurot ning võimete ja üksuste loomise kuludeks 1 mln eurot. Jätkub nii Eesti kui Baltikumiülese
mereolukorra teadlikkuse (MSA) täiendamine ja tagamine.
Mereväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused selle ümberpaiknemiseks. Miinisõja
divisjonis jätkatakse meremiinide veeskamise ja miinijahtimise väljaõppega.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 1,2 mln eurot Vaindloo
päikesepargi rajamiseks.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA 1 1 4 4 5 5 5
Allikas: Kaitseministeerium
Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued mereväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)*
Tegelik
VÄELOOME: merevägi
Kaitsevägi
Uute RKAK võimete ja üksuste loomine mereväes
Mereväe üksuste alalhoidmine Mereväe üksuste väljaõpe
13
2.4. Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 8. Programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 5. Programmi tegevusse Väeloome: õhuvägi panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi saavutamiseks
2025.a lisandub keskmaaõhukaitse võime ja jätkub juba loodud õhuhäiresüsteemi arendamine
ja kasutamine. Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse (CRC) saabunud info
õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti elanikele ja
kaitseväelastele läbi Päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR raadio- ja telekanalite ning
mobiiltelefoni võrgu.
2028.a teostatakse navigatsiooni- ja juhtimisseadmete parendused ning elutsüklipõhise
väljavahetamise, mille käigus viiakse läbi lennuvälja raadionavigatsioonisüsteemi ja
meteoroloogiliste seadmete, Link16, maa-õhk-maa raadioside süsteemide MLU17.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 18,8 mln eurot, sh taristute
ehituseks 16,5 mln eurot. Rekonstrueeritakse Paldiski linnaku tehnovõrgud ja rajataks Raadi
häire- ja valvesüsteemid. Samuti rekonstrueeritakse Ämari radari ja õhukaitsedivisjoni
ühishoone juurdepääsutee rasketehnikale vastavaks koormusele.
2.5. Varude tagamine: lahingumoon Programmi tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud
17 MLU ehk mid-life upgrade on süsteemi oluline moderniseerimine, mille läbimisel süsteemi funktsionaalsus
või eluiga oluliselt muutuvad.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA 0 0 2 4 4 4 5
Allikas: Kaitseministeerium
Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued õhuväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)*
Tegelik
VÄELOOME: õhuvägi
Kaitsevägi
Uute RKAK võimete ja üksuste loomine õhuväes
Õhuväe üksuste alalhoidmine Õhuväe üksuste väljaõpe
14
Mõõdikud
Tabel 5. Programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi mõõdikud ja
sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
VARUDE TAGAMINE: lahingumoon
Kaitsevägi
Lahingumoona varude tagamine
Joonis 2. Programmi tegevusse Varude tagamine: lahingumoon panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi
saavutamiseks
Jätkame laskemoona varude suurendamist kõikide laskemoona liikide osas vastamaks NATO
kaitseplaanides toodud vajadustele. KMAK 2025-2028 perioodil hangitakse 2,2 mld18 ulatuses
moona, sellest lepingutega on juba võetud kohustusi 1,1 miljardi euro eest, saavutades sellega
RKAK 2031(+) plaanitud mahud.
Selleks, et mahtuda ressursiraami ja hankida kogumahus RKAK 2031(+) plaanitud laskemoon
hiljemalt 2028.a vähendati või lükati KVJ nõusolekul edasi rida KMAK 2024-2027 otsuseid
ning vähendati ka 2028 võimearenduste eesmärkide ambitsiooni. Täiendame laovarusid
järgmise lahingumoonaga:
• 155mm suurtüki laskemoon;
• tankitõrje laskemoon – Javelini ja Spike LR-i raketid ning ühekordsed tankitõrjelasud;
• keskmaaõhutõrje lepingus olevatele rakettide täiendav laovaru;
• lahingumasinate CV9035 35mm mürsud nii soomustläbistava kui ka mitmeotstarbelise
kildmoona osas;
• 23mm õhutõrjekahuri mürsud ja kaasaskantava õhutõrjesüsteemi PIORUN raketid
õhutõrjeks;
• mitmikraketiheitja süsteemi erinevad raketitüübid (laovaru suurendamine);
• meremiinid.
Laskemoona hoiustamiseks alustatakse 2025.a Ermistus uue hoiuala väljaehitamist.
18 Sisaldab Vabariigi Valitsuse otsusega lisandunud täiendavalt 787 mln eurot. 2025.a hangitakse 602 mln euro
ulatuses laskemoona. Koos laskeseadmetega (HIMARS, KMÕT) on eelarve maht kuni 700 mln eurot.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA NA NA Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-piiranguga
Tegelik Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud lahingumoona varud on soetatud Allikas: Kaitseministeerium
15
2.6. Kaitsevalmiduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud.
Mõõdikud
Tabel 10. Programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
KAITSEVALMIDUSE TAGAMINE
Kaitsevägi Kaitseministeerium
Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine
Olukorrateadlikkuse hoidmine
Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine
Kaitsevalmidust toetavad õppused
Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel
Merereostuse tõrje
Ametiabi osutamine
Joonis 7. Programmi tegevusse Kaitsevalmiduse tagamine panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi
saavutamiseks
Alustame Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist ja ehitame piiridele ka
sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud
kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. 2025.a alustame kolme
etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimene etapis loome tugipunktide prototüübid, lisaks
hangime tugipunktide rajamiseks vajalikud tõkestusvahendid (draakonihambad, lõiketraat) ja
ehitusvahendite konteinerid.
Initsieerime ühisplaneerimist ning viime läbi valmidusõppusi kohalike omavalitsuste ja teiste
riigiasutustega Kaitseministeeriumi valitsemisala huvides on laiapindse riigikaitse veatu
toimimine. Kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad teavad oma ülesandeid ning milliseid
teenuseid ja kuidas korraldatuna on nad võimelised pakkuma kriisisituatsioonis. Kohalikud
omavalitsused kaasatakse õppustele.
KMAK 2025-2028 raames otsustasime mereväe aluse Pikker väljavahetamise edasi lükkamise
2029.a.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA NA 12h 12h 12h 12h 12h 12h
NA NA NA Info juurde-
pääsupiiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-piiranguga
SihttaseTegelik
Allikas: Kaitsevägi
Allikas: Kaitsevägi
Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse langetamise aeg pärast eelhoiatuse saamist
Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest (LÕKi
mõõdik)
16
Jätkame mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagame õiguskorra ja meresõiduohutuse Eesti
territoriaalmeres.
Mereolukorra mereolukorrateadlikkuse täiendamist uuendame KMAK 2025-2028 perioodil
kaldaseireradarite süsteemi.
Jätkatakse riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitseliste õppuste
korraldamist ning iga-aastaseid riigikaitseseminaride korraldamist kohalikele omavalitsustele.
2025. aastal valmib Miinisadamas otsingu- ja päästehoone (SAR – search and rescue).
Alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimise ning ehitusega, mille tööd
lõpevad 2026.a. Rekonstrueerimistööde käigus teostatakse ka vajalikud süvendustööd.
2.7. Kaitsetahte edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning
elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge.
Mõõdikud
Tabel 11. Programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 8. Programmi tegevusse Kaitsetahte edendamine panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
57,6% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%
Suund:
90% 83% 83% 87% 85% 89% 90% 90% 90%
Suund:
77% 72% 81% 83% >81% >81% >81% >81% >81%
Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Elanikkonna toetus ajateenistusele
Elanikkonna toetus riigikaitsele
Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Sihttase
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses
Tegelik
17
Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi
saavutamiseks
Reservväelaste aktiivset osalemist toetatakse kaitsetegevuses nii perekondade kui ka tööandjate
poolt. Ühiskonnas on kõrge toetus riigikaitsele (>85%).
Peale ajateenistuse läbimist jõuavad reservi kõrge riigikaitselise identiteediga reservväelased,
mida toetame reservteenistuse jooksul läbi reservväelaste ühiskonnas esile tõstmise ning
ühtekuuluvust arendavate tegevuste (reservüksuste võitlustahte tööristakast) ja üritustega
(spordiürituste toetamine, reservväelaste nädal). Reservväelaste riigikaitseline identiteet on
kõrge (>80%).
Informeerime ühiskonda tervikuna (sh venekeelne elanikkond) julgeolekuolukorrast ja
riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitseinvesteeringutesse suhtutakse ratsionaalselt kui
eksistentsiaalsesse vajadusse.
KMAK 2025-2028 perioodil toetame erinevate tegevus- ja projektitoetustega kaitsetahte
arendamist erinevates sihtrühmades (peaasjalikult noored ja reservväelased). Ettevõttete suunal
jätkame eeskujulike ettevõtete esile tõstmist "Riigikaitsjate toetaja" tunnustusega ja viime läbi
riigikaitsekursuseid ettevõtetele. Lisaks jätkame "Tagasi kooli" loengute seeriaga noortele.
Suurendatakse Kaitseliidu taristuobjektide alahoiukulusid 1,9 mln võrra viimastel aastatel
lisandunud uute Kaitseliidu taristuobjektidele alahoiuks.
Jätkub Kaitseliidu taristuobjektide ehitamine, mille peamine raksuspunkt perioodi jooksul on
Tartu maleva uue tagalakeskuse arendamine. Projekteerimistööd valmivad 2025.a jooksul
pärast mida algab ehitus.
Eesti sõjamuuseum (edaspidi ESM) jätkab sõjaajaloo muuseumina ja uurimiskeskusena.
Euroopa Liidu toetusfondide abil loome Vaiavara Sinimägede muuseumi baasil teise
maailmasõja sündmusi tutvustava teemapargi ja väliekspositsiooni. ESM-i koosseisus jätkab
tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised.
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (edaspidi RKK) jätkab julgeolekuteemadel oluliste
arutelude algatamist nii Eestis kui väljaspool. RKK toetab oma tegevusega Kaitseministeeriumi
poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse
(sealhulgas konverentsid Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference).
2.8. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste
vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega.
Mõõdikud
Tabel 12. Programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvahelise koostöö eesmärgi
mõõdikud ja sihttasemed
18
Vastutavad asutused ja teenused
LIITLASTE KAASAMINE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Kaitsevägi Kaitseministeerium
Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes staapides
Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine
Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel
Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja väljaõpe
Kaitseväe osalemine valmidusüksustes
Välisteenistus
Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine
Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE) suunistamine
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö
Joonis 9. Programmi tegevusse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
eesmärgi saavutamiseks
Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 mln eurot. Ukrainale on sõjalist abi
eraldatud ka varasematel aastate annetustena ja see jätkub 0,25% ulatuse SKP-st vähemalt kuni
2027.a kokku 332 mln eurot.
Panustatakse EL, NATO ja ÜRO juhitavatesse operatsioonidesse ning tahtekoalitsiooni USA-
ga. Osaletakse rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon,
Iisrael, Punane meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias (Lisa 4.). Alates 2025.a
vähendatakse operatsiooni Inherent Resolve (OIR) panustamisel isikkooseisu 63
kaitseväelaseni ning alates 2026.a lõpetatakse OIR-i panustamine.
Kaitseministeeriumi valitsemisala välisesindatuse lähtekohaks on põhitegevuste eesmärgid ja
põhimõte, et kõik Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse ametikohad on vajalikud
NATO, EL, liitlaste poliitika mõjutamiseks ning kriisi- ja sõjaaegsete funktsioonide täitmiseks
osana NATO kaitselahendist.
Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse vaadatakse üle vähemalt kord aastas,
arvestades RKAK-i piirmäära, mis on 83 teenistujat aastas. Arvestatud on 68-75 teenistujaga
aastas, arv sõltub rotatsiooni sisust. Oleme esindatud 16 erinevas NATO staabis ja väejuhatustes
üle Euroopa ja USAs, EV alalistes esindustes NATO ja EL juures, JEF staabis, Läti Kaitseväe
Akadeemias, Ukrainas EL delegatsiooni juures, Eesti saatkondades (USA, DEU, UK, FRA,
POL, UKR), USA Euroopa väejuhatuse juures.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule Allikas: Kaitseministeerium
Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda
eeldaks
Tegelik Sihttase
Allikas: Kaitseministeerium
19
Küberkaitsealases tegevuses jätkatakse koostööd liitlaste ja partneritega, panustades NATO
heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse küberdomeenis ning EL valdkondlikesse tegevustesse,
et toetada Eesti sõjalist küberkaitsealast võimearendust ning vastupanuvõimet küberohtudele.
Samuti panustatakse küberturbe- ja kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning
oskusteadmuse kasvatamisse Eestis kui ka rahvusvaheliselt sihtasutuse CR14 poolt pakutava
küberharjutusvälja teenuse pakkumisega ning Eestis paikneva NATO küberkaitsekoostöö
keskuse kaudu.
Alates 2023.a septembrist kaasjuhib Eesti koos Luksemburgiga Ukraina kaitsekontaktgrupi IT-
koalitsiooni ja panustab sellesse, et toetada sh Ukraina lahingvõime tugevdamist, soetades
Ukraina Kaitseministeeriumile ja kaitseväele turvalist IKT-taristut.
Jätkatakse küberharjutusväljade arendamist CR14-s. 2026.a on eesmärk Eesti initsiatiivil
Euroopa Liidu alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames luua teiste projektis osalevate
liikmesriikidega küberharjutusväljade föderatsioon pakkumaks parema kvaliteediga
küberjulgeolekualast väljaõpet, õppuseid ja keskkonda küberruumile tuginevate tehnoloogiate
arendamiseks. 2025.a on kavas koos USA ning Cyberneticaga jõuda lõpuni arendustega
automatiseeritud kübe intsidentide infovahetuse platvormi loomiseks.
2.9. Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis
Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet
ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut.
Mõõdikud
Tabel 13. Programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi mõõdikud ja
sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 10. Programmi tegevusse Liitlaste kohaoleku tagamine Eestis panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi
saavutamiseks
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Tegelik Sihttase
Allikas: KaitseministeeriumPrioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud
20
NATO Balti õhuturbemissioon (NATO Baltic Air Policing Mission – BAP) on rahuaja
missioon, mille eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine ning lennureeglite ja
õhupiiri rikkumiste tuvastamine.
NATO Balti õhuturbe missiooni teostatakse Leedust alates Balti riikide NATO-ga liitumisest
2004.a. 2014.a alates teostatakse lisaks Balti õhuturbele Leedust ka tõhustatud õhuturvet Ämari
lennubaasist Eestis (enhanced Air Policing - eAP). 2023.a NATO tippkohtumisel kiideti heaks
NATO õhu- ja raketikaitse rotatsiooniline mudel, mis võimaldab lisaks toimivale õhuturbele
liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiival. Tagame
sellega Eestile kaasnevad võõrustajariigi kohustused, sealhulgas lennukiangaaride arvu
suurendamis, üksuste vastuvõtmise, majutamise ning ülalpidamise.
Ämaris alustatakse 2025.a õhuturbe lennukite tarbeks QRA angaari ehitamist mis valmib
2026.a. Lisaks valmivad Ämaris 2025.a ka käitusala, radari positsioon ja õhukaitsedivisjoni
taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Üksuste vastuvõtmiseks
ehitatakse 300-kohaline kasarm, uus katlamaja ja alajaamad, renoveeritakse küttetrassid,
elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja
veepuhastusjaamasid.
2025.a valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM19 ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika
kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine
majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Tapal valmib
2025.a jooksul liitlaste tarbeks välipesula, lisaks alustame 2025.a liitlaste tarbeks kasarmu.
2.10. Luure ja eelhoiatuse korraldamine Luure ja eelhoiatuse põhitegevus eesmärgid, mõõdikud ja sihtasemed on riigisaladuse ja
salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus.
Luure ja eelhoiatuse programmi tegevused on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra
§7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus.
Luurekeskuse hankekava Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 8 p 2 ja 4 alusel
on riigisaladus.
2.11. Riigikaitselise inimvara juhtimine Programmi tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja
panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega.
Mõõdikud
Tabel 14. Programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimine eesmärgi mõõdikud ja
sihttasemed
19 Reception, Staging and Onward Movement
21
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 11. Programmi tegevusse Riigikaitselise inimvara juhtimine panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimise eesmärgi
saavutamiseks
Toetame kaitseväekohustuse täitmist KMAK 2025-2028 perioodil 18 mln euroga ja see sisaldab
kõiki KRA tegevusi, mis on seotud kaitseväekohustuse täitmisega – ajateenistusse ja
reservteenistusse kutsumine, asendusteenistuse korraldamine ja kaitseväekohustuslaste
terviseseisundi hindamine.
2025.a on eesmärgiks suurendada ajateenistusse kutsutavate isikute arvu 4000-ni, sellega
seoses kasvab kutsealuste väeossa viimisega seotud transpordikulu nelja aasta jooksul kokku
0,3 mln euro võrra.
Jätkuvalt maksame ajateenijatele lapse toetust, sõidukompensatsiooni, kompenseerime
eluaseme- ja õppelaenude intresse ning hüvitame juhiload (nelja aasta jooksul kokku 10 mln
eurot).
Asendusteenistusse planeerime kutsuda jätkuvalt kuni 63 isikut aastas. Asendusteenistuse ajal
isikule makstava igakuise toetuse kuludeks on planeeritud KMAK 2025-2028 perioodil kokku
5 mln eurot.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
NA 56% 54% 61% 69% 72% 72% 75% 75%
Suund:
147% 174% 210% 114% >200% >200% >200% >200% >200%
Suund:
NA NA 72% 93% 90% 90% 90% 90% 90%
Suund:
NA 63% 75% 71% 66% 69% 72% 75% 75%
Allikas: Kaitseressursside Amet
Allikas: Kaitseressursside Amet
Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise määr
Allikas: Kaitsevägi
Allikas: Kaitseressursside Amet
Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr
Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr
Tegelik Sihttase
Ajateenijate rahulolu ajateenistusega
RIIGIKAITSELISE INIMVARA JUHTIMINE
Kaitsevägi Kaitseressursside Amet
Ajateenistus
Reservteenistuse väärtustamine
Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe
Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused
Kaitseväekohustuse täitmise toetamine
Kaitsevaldkonna personaliteenus
Riigikaitselise inimvara planeerimine
22
Kõrge valmiduse saavutame läbi pideva väljaõppe ning reservväelaste kaasamise Kaitseväe
väljaõppetegevusse. Õppekogunemisest võtab osa vähemalt 80% sõjaaja koosseisust20, sh
100% allüksuse juhtidest. 2028. aastaks on 2021. aastaga (3460) võrreldes 10% tegevväelaste
ametikohti täidetud reservväelastega erinevate teenistusliikide kaudu.
Mittesõjaliste ülesannetega tegelevad Kaitseliidu vabatahtlikud on ametikohtadele määratud ja
rakendatud eesmärgipäraselt. Vabatahtlikud on teadlikud oma kriisiaja ülesannetest ning
osalevad väljaõppes aktiivselt. Maakaitse isikkooseis on 100% väljaõppe läbinud, mehitatud ja
varustatud. Selle tagamiseks osaleb iga aasta sõjalises väljaõppes ¼ maakaitse isikkoosseisust.
Jätkame talentide ligimeelitamiseks ja Kaitseväes inseneride tööjõupuuduse leevendamiseks
loodud tehnikavaldkonna tudengite stipendiumiprogrammi, millega antakse stipendium aastas
kuni 30 üliõpilasele. Stipendiumi suurus ühele stipendiaadile on 5000 eurot aastas.
Tartus Raadil valmib 2025.a sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mis viib meditsiiniväljaõppe
taristu täiesti uuele tasemele. Lisaks alustame 2025.a Tartus 150 kohaga tegevväelaste kasarmu
ja KVA ladude ja hoidlate ehitust. Uued laod võimaldavad 2026.a lõpetada kulukad
rendilepingud ning suunata vabanenud vahendid ümber väeloomesse. Samuti alustame Tartu
Riia 12 õppehoone ümberehituse projekteerimist.
2.12. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju
kaitsevõimet.
Mõõdikud
Tabel 15. Programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine eesmärgi
mõõdikud ja sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
RIIGIKAITSELISTE INVESTEERINGUTE KORRALDAMINE
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Taristuehituse ja korrashoiu korraldus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse
tagamine
Joonis 12. Programmi tegevusse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
20 Õppekogunemiste kava 2024-2028 on registreeritud Kaitseministeeriumis 25.06.2024 nr 10-1/24/13.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
NA NA 85% 85% 85% 85% 85% 85% 80%
Suund:
NA NA JAH 96% 100% 100% 100% 100% 100%
Õigeaegsed tarned
Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri
hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %)
Allikas: Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus
Allikas: Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus
Tegelik Sihttase
23
Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine
eesmärgi saavutamiseks
Arengukava põhifookused kajastuvad ka taristu arendustes. Vahendid on suunatud eelkõige
moonaladustamisele ja käitlemisele, liitlaste vastuvõtuvõimekuse tõstmisele ja uutele võimetele
vajaliku taristu ehitamisele. Senine taristu arenduse raskuskese on Tapa piirkonnalt liikunud
Lääne ja Lõuna piirkondadesse.
Suurematest objektidest valmivad:
• Uus laskemoonaladustusala Lääne piirkonnas ning laskemoonahoidlad.
• Tartus, Raadil valmivad administratiivhoone 2. jalaväebrigaadile.
• Nii Tartus kui Tallinnas alustatakse 2025.a riigikaitsemaja ehitamist. Arvestades
praeguste pindade üüri- ja korrashoiukulusid ning uute hoonete rajamis- ja
ülalpidamiskulusid, tasuvad riigikaitsemajad ennast täielikult ära 10 aasta perspektiivis.
Pärast objektide valmimist 2026.a kolivad hoonetesse RKIK, KRA kui ka Kaitseväe
rendipindadel olevate väiksemate üksuste personal ning vabanev rendikulu suunatakse
väeloome võimearendusse.
• Uute võimete kasutuselevõtuga paralleelselt (MRAD, ratastel liikursuurtükid, ISTAR
jms) ehitatakse toetav taristu Ämarisse ja Tapale.
• Liitlaste vastuvõtmisega seonduvalt jätkatakse vastuvõtualade ja uue linnaku
ettevalmistamist Lõuna piirkonnas
• Rekonstrueeritakse lainemurdjad Miinisadamas.
Taristu korrashoiu väljakutsed seisnevad eelkõige kiiresti suureneva taristu korrashoiuteenuse
kvaliteedi hoidmisel, kulude kokkuhoiul ning territooriumitele lisanduvate Eesti ja
liitlasüksuste taristuvajaduste tagamisel.
Riigikaitselise taristu arendamise fookuses on laopinnad, uute relvasüsteemide jaoks vajalikud
ehitised ning liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Sõjaväelinnakutesse luuakse
kaitseväelastele paremad töö- ja õppetingimused, remonditakse lennuraja ja perrooni, rajatakse
ladustusala, ehitatakse lennukite varjualused ja angaarid, kasarmud, hooldus- ja õppegaraažid,
toitlustuskompleksi, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu, laokompleks, päikesepark.
24
Lisa 1. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi 2025-2028
rahastamiskava Rahastamiskava on esitatud riigieelarvega sarnastel põhimõtetel – kõik kulud, sealhulgas
amortisatsioon, on jagatud tegevuspõhiselt programmi tegevuste vahel, kuid investeeringud on
toodud investeeringuobjektide lõikes ning ilma tegevuspõhise jaotuseta. Programmi
rahastamiskava katab kõik rahastamisallikad.
Programmi tegevused, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU
Varude tagamine: lahingumoon 228 810 514 383 460 530 681 440 1 885 162
Väeloome: maavägi 112 314 122 196 132 498 140 763 507 771
Väeloome: merevägi 22 573 25 198 27 402 29 917 105 090
Väeloome: õhuvägi 19 427 21 240 22 971 24 915 88 554
Väeloome: muud üksused 330 328 235 744 256 733 359 315 1 338 813
Kaitsevalmiduse tagamine 57 582 47 888 47 539 73 586 226 595
Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis 42 943 44 079 44 530 41 532 173 084
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö 144 765 141 189 146 886 30 750 306 895
Luure ja eelhoiatuse korraldamine 61 598 63 436 67 197 67 262 259 493
Kaitsetahte edendamine 28 741 29 101 30 576 30 574 118 992
Riigikaitselise inimvara juhtimine 53 727 56 494 59 450 60 930 230 600
Riigikaitseliste investeeringute korraldamine 10 424 10 909 11 407 11 650 44 390
Käibemaks 84 055 135 841 144 412 181 916 546 224
KOKKU tegevused 1 197 286 1 447 697 1 452 129 1 734 549 5 831 662
INVESTEERINGUD, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU
Maa soetused 10 000 0 140 0 10 140
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 79 584 21 414 31 384 62 044 194 427
Muud investeeringud 11 866 3 348 11 350 3 547 30 111
Liitlaste taristu 22 436 28 641 1 949 0 53 025
Kaitseotstarbeline erivarustus 266 092 205 246 252 793 42 017 766 148
Masinad ja seadmed CO2 kvoodi müügi
tuludest 12 653 0 0 0 12 653
Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed 18 058 11 439 0 0 29 497
Muud investeeringud kokku 20 714 5 005 6 461 3 022 35 203
Käibemaks 74 376 49 564 51 963 11 421 187 324
KOKKU investeeringud 515 780 324 657 356 041 122 051 1 318 529
RAHASTAMISKAVA KOKKU (sisaldab sh
amortisatsioon)
1 713 067 1 772 354 1 808 170 1 856 601 7 150 191
RAHASTAMISKAVA KOKKU (v.a
amortisatsioon) 1 588 048 1 630 172 1 653 828 1 685 387 6 557 436
Väeloome ja varude tagamise tegevuste aastatevahelist dünaamikat mõjutavad laskemoona
soetamine ning muu kaitseotstarbelise erivarustuse hankimine, samuti asjaolu, et osa
kaitseotstarbelisest erivarustusest soetatakse põhivarana ning need soetused kajastuvad
investeeringuna. Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö eelarve on 2025-2027 aastatel
suurem seoses eesmärgiga suunata Ukraina abistamisele 0,25% SKP-st.
25
1
Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028
Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse
Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku
vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire
ja tulemuslik rakendumine.
Tabel 1. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm
– sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku
ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse
arengukavaga 2022 – 20311, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala
arengukavadega. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus
programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Muudatusettepanek
lähtub Kaitseministeeriumi tegelikust planeerimise protsessist, kus olulise mahuga varude
hankimine toimub tervikuna Kaitseväele ja Kaitseliidule. Julgeoleku ja riigikaitse
tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga
2022–2031 (RKAK 2022–2031), mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala
arengukavadega.
1. Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus
1.1.Programmi üldinfo Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi elluviimise peavastutaja on Kaitseministeerium.
Programmi elluviimise eest kaasvastutavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused
1 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine;
RKAK 2013 dokumendi avaliku osa pdf-dokument: https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Suund:
2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0%
Suund:
57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%
Suund:
3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083
Suund:
NA NA NA Info juurde-
pääsupiiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-piiranguga
Tegelik Sihttase
Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-
2031 elluviimise kavast Allikas: Kaitseministeerium
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Allikas: Kaitseressursside Amet
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Allikas: Kaitseministeerium
Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium
2
(Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja
Eesti Sõjamuuseum) ning Kaitseliit. Kaasvastutavad ministeeriumid puuduvad.
Programmil on üks meede, mis kordab programmi tasandit ja seda eraldi ei kirjeldata.
Joonis 1. Programmi, meetme ja programmi tegevuste skeem
1.2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end
väliste ohtude vastu kaitsta.
PROGRAMM
MEEDE
PROGRAMMI TEGEVUS
SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS
SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS
Väeloome: muud üksused
Väeloome: maavägi
Väeloome: merevägi
Väeloome: õhuvägi
Kaitsevalmiduse tagamine
Kaitsetahte edendamine
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
Luure ja eelhoiatus
Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis
Riigikaitseliste investeeringute korraldus
Riigikaitselise inimvara juhtimine
Varude tagamine: lahingumoon
3
Tabel 2. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed.
Tabel 3. Kaitsekulu kogumaht
Kaitsekulude kogumaht (mln
eurot) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031
1 SKP-st eraldatud Riigikaitse
arengukava 2022-2031 elluviimiseks 1306,2 1260,1 1328,4 1393,3 1459,8
sh Kaitseliidule eraldatav
sihtotstarbeline toetus2 55,2 58,2 60,0 63,6 66,2
sh Ukrainale antav sõjaline abi 105,0 110,7 116,1
2 Täiendav laskemoon 75,6 254,1 254,1 203,3 300 300 225
3 Täiendavad sihtotstarbelised
eraldised3 22,1 26,4 4,0 1,9 0,5
Sh välisvahendite abikõlbmatu
käibemaks (Euroopa Rahurahastu ja
Taaste- ja vastupidavusrahastu)
18,2 22,5 3,5 1,4 0,0
Sh teadus- ja arenduskulude
lisarahastus 2,3 3,4
sh muud, mh IT vajaku
kompenseerimise ja E-ITS auditite
vahendid
1,5 0,5 0,5 0,5 0,5
4 KOKKU kaitsekulud ilma liitlaste
kuludeta 1328,3 1362,1 1586,6 1649,3 1663,6
Liitlastega seotud kulud
5 Liitlastega seotud kulud 5,5 34,9 44,6 12,0 5,5 Kaitsekulu kokku
6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 333,8 1 397,0 1 631,1 1 661,4 1 669,1
2 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt
sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK maakaitsele
varustust, relvastust ning laskemoona. 3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on välisvahendite rakendamisega seotud abikõlbmatu käibemaks,
tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ning lisanduv teadusrahastus ja IKT rahastamine
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH, lähtuvalt
RKAK 2017-
2026 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2017-
2026 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2017-
2026 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
JAH, lähtuvalt
RKAK 2022-
2031 elluviimise
kavast
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Suund:
2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0%
Suund:
57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%
Suund:
3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083
Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava
otsustega Allikas: Kaitseministeerium
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Allikas: Kaitseministeerium
Tegelik Sihttase
Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Allikas: Kaitseressursside Amet
4
7 % SKP-st 3,40%4 3,33% 3,68% 3,58% 3,43%
8 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses
NATO julgeolekuinvesteeringute
programm NSIP, taristu ehituseks 20,5 39,3 8,5 16,7 47,1
Tuuleenergia
kompensatsioonimeetmed5 60,0 51,1 11,4 0,0 0,0
EL Rahurahastu 58,3 85,3 6,5 6,5 0,0
Tuludest sõltuv kulu ja kulud
majandustegevusest laekuvast tulust 28,4 41,1 0,9 0,4 0,4
9 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses
olevad vahendid 1 477,7 1 588,0 1 630,1 1 653,8 1 685,4
10 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 88,8 125,0 142,2 154,3 171,2
11
Kõik Kaitseministeeriumi kasutada
olevad vahendid (sisaldab sh
amortisatsiooni)
1 566,5 1 713,1 1 772,3 1 808,2 1 856,6
Kaitsekulust teiste valitsemisalade
eelarves6 23,3 25,8 28,3 31,2 31,2
1.3. Hetkeolukorra lühianalüüs Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK 2025-2028) määrab aastateks 2025-
2028 valitsemisala eesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid. Arenduseesmärkide,
tegevuste ning tegevusmahtude määramisel lähtuti eelkõige Riigikaitse arengukavast RKAK
2031(+), teistest Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
suunistest, kehtivast riigi eelarvestrateegiast 2023-2026, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja
prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, dokumendist KMAK 2023-2026, Kaitseväe üksuste
hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest. Samuti
võeti arvesse NATO kaitseplaneerimise protsessi raames Eesti poolt täitmiseks võetud NATO
võime-eesmärkidest tulenevaid võimenõudeid. Teadmiseks on võetud Euroopa Liidu võime
arendustega seotud eesmärgid. Arusaadavalt on kogu arengukava otsuseid väga tugevalt
mõjutanud Ukraina sõda ning selle esmased järeldused.
Jätkuvalt ilmestab kaitsevaldkonna arenguid kestev ebainimlik sõda Euroopas ning pingeline
julgeoleku- ja majandusolukord maailmas tervikuna, teisalt liitlaste kindel toetus Ukrainale nii
varustuse kui ka väljaõppe tagamisel, NATO laienemine ja uued efektiivsed regionaalsed
kaitseplaanid.
Riigikogu kiitis 22. veebruaril 2023 heaks Eesti Julgeolekupoliitika alused, mis ütleb
kaitsekulude kohta järgmist: „Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on
vajalik sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi
vastuvõtva riigi kulude rahastamine.“ Koalitsioonileppe kohaselt tagatakse vastavalt
4 Osakaal ümber arvestatud RaM 2024.a suvise majandusprognoosi SKP alusel. 5 CO2 meetme ja statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid), samuti
RRF vahenditest täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln) 6 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille
väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude
hulka
5
julgeolekupoliitika alustele neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele
lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.
KMAK 2025-2028 eesmärk on suurendada Eesti lahinguvalmidust ja jätkata Ukraina toetamist
0,25% SKP ulatuses kaitse-eelarvest, et võita sõda.
Arengukava on Kaitseministeeriumi valitsemisala sisend riigi eelarvestrateegiasse (RES), alus
2025. aasta eelarve projektile ning Kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tööplaanidele.
Ühtlasi on KMAK 2025-2028 RKAK 2031(+) rakendusplaan.
KMAK 2025-2028 planeerimist mõjutasid Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud lisa
lahingumoon aastani 2025 - 2031 kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati
lisavahendeid 75 mln eurot. Oluliselt mõjutas otsuseid Kaitseväe juhataja prioriteetide sh
vajadus suunata maksimaalselt vahendeid laskemoona hangetesse ning otsus toetada 0,25%
SKP Ukrainat ligikaudu 400 mln euroga.
Graafik 1. Kaitsekulu trend ajas.
KMAK koostamisel vaadati üle RKAK-s tehtud valikud ning otsustati lähiaastatel keskenduda
eelkõige relvastusele ja laskemoonale ning selleks vajalikule taristule. Jätkame eelmises
arengukavas otsustatud võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate HIMARS, keskmaaõhutõrje,
õhuründemoona, laevatõrjeraketisüsteemide ja manööverüksuste mehhaniseerimise
elluviimisega. Arengukava jooksul saavutame laskemoona osas RKAK 2031(+) eesmärgi ning
kõik RKAK-s plaanitud uued võimed luuakse hiljemalt 2028.a lõpuks, millest viimastena
lisandusid käesoleva arengukava raames kolmas liikursuurtükiväepataljon, ISTAR
luurepataljon ja mõlema brigaadi rekkekompanii ISR võime.
NATO kaitseplaanide raames alustame Balti kaitsevööndi rajamist, jätkame eelmises
arengukavas otsustatud liitlaste HNS taristu rajamist. Ukraina sõja tagajärjel halvenenud
julgeolekuolukorra tingimustes on võtmeliitlased suurendanud märgatavalt oma kohalolekut ja
nähtavust Eestis. Lisaks sellele kaasame 2025.a õppusele NATO plaanides määratud UK
brigaadi ning jätkame suuremahuliste õppekogunemiste läbiviimist.
Toetame kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust ja ekspordivõimalusi, et aastaks 2030.
oleks sektor 2022. aastaga võrreldes kasvanud kolm korda, sh 70% ulatuses ekspordile
suunatud. Selleks kaasrahastatakse kaitsetööstuse ühiseid teadus- ja arendusprojekte
rahvusvaheliselt kui siseriiklikult ning toodete arendamisel ja testimisel pakutakse vastavalt
6
võimalustele sõjalist ekspertiisi. Tööd on alustanud tööstuspark, mis panustab sõjalisse
võimesse.
1.4. Programmi juhtimiskorraldus Programmi juht on Kaitseministeerium. Programmi tegevuse tasandi juhid on
Kaitseministeeriumi asekantslerid, kes tagavad eesmärkide seadmise ning nende elluviimise
koostöös valitsemisala asutustega, kelle teenused kuuluvad vastava programmi tegevuse alla.
Valitsemisala planeerimise, otsuste elluviimise ja aruandluse protsessi juhib
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler läbi tema alluvuses asuvate osakondade.
Arengukava keskne planeerimisvahendid on valitsemisala põhitegevused ja teenused.
Valitsemisala põhitegevused vastavad riigi strateegilise juhtimise „programmi tegevuse“
tasandile.
Programmi kinnitab kaitseminister.
2. Programmi põhitegevused
2.1. Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 9. Programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
7
Joonis 6. Programmi tegevusse Väeloome: muud üksused panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi
saavutamiseks
KMAK 2025-2028 raames tehti varasemates võimearenduste otsuste osas uued otsused
alljärgnevalt:
Vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele vähendati või lükati edasi KMAK 2024-2027
planeeritud side, transpordivahendite, õhuväe side- ja navigatsioonivahendite, imitaatorite ja
väljaõppelaskemoona ja muid võimearendusi kokku 149 mln võrra. Neist suurimad kärped
puudutasid lühimaa õhutõrje radareid, raadiojaamasid, ratassõidukeid, laev-kallas sidesüsteemi
BRASS7, õhuväe õhupilditootmise süsteem arendust, õhuväe passiivne õhuseiresüsteemi
parendust, välielektrivarustust, miinijahtimislaeva remondi ja hoolduse teenust, tööriistu ja
tarvikuid ning kulumaterjale, andmesidevahendeid, erinevaid konteinereid, laevade ravi
barokambrite soetust, miinituukri varustuse komplekte. Samuti otsustati edasi lükata EML
Pikker asendamine järgmisesse KMAK planeerimise perioodi. Lisaks võeti täiendavaks taristu
rahastuseks NATO NSIP rahastusest 10 mln. Samuti vähendati ambitsioonitaset 2028.a rea
võimearenduste rahastamiseks.
Täiendavate rahaliste vahendite laekumisel8 suunatakse vastavalt Kaitseväe juhataja
ettepanekule vahendid väljaõppe laskemoona, lühimaa õhutõrje radaritesse, luurevõimesse ja
taktikalise raadioside raadiojaamadesse.
Alates 2025. aasta eelarvest kajastuvad antud programmi tegevuse all kõigi kaitseväe üksuste
varustushangete kulud.
2025.a suurimad hankeprioriteedid on mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje,
manööverüksuste soomukid ning ratastel liikursuurtükid.
Lisaks on kavas mitmed olulised erivarustuse hanked, mis on planeeritud järgmiselt:
Mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS esimesed tarned toimuvad 2025.a. Raketisüsteemide
soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 km
kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon,
sidelahendused, väljaõppe,-logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu.
Projekt rahastatakse osaliselt USA rahastusega.
Jätkuvad 2024.a alanud soomustransportööride tarned, millega parendatakse manööverüksuste
kaitstust ja mobiilsust. Tarned teostatakse 2025.a jooksul ning 2. jalaväebrigaadi
manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele. Projekti kogu
maksumus on üle 200 mln euro, millest 2025.a eelarves investeeringutena 95 mln eurot.
Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025 jooksul,
maksumusega 35 mln eurot). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja luuakse
7 Broadcast and Ship to Shore 8 Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi tulemusena võib SKP% muutuda ja seega ka kaitsekulu
summa.
8
vajalikud hoiutingimused. Mitmeaastase projekti maksumus on üle 86 mln euro. Täiendava
varustuse hankimine jätkub pärast 2028.a.
Jätkatakse mehitamata õhuründepatarei arendamist. 2025.a varustatakse mehitamata
õhuründepatarei ette nähtud laskemoonaga, mis on pärast väljaõppe läbiviimist 2026.a
suuteline tuvastama ja mõjutama vastase sihtmärke täppisrünnakutega. Samuti hangitakse
üksusele kogu kriitiline varustus (v.a uued käsitulirelvad) ja osaliselt põhivarustus ning luuakse
üksusele vajalik taristu.
Keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele toimuvad 2025.a. Süsteemi on
võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe objektidele
maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest. Lepingu raames hangitakse
lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendused ning väljaõppe-, logistika- ja
elutsüklilahendused. Samuti hangitakse üksusele muud varustust ja ehitatakse vajalik taristu.
Täiendavate õhuseireradarite osas toimub 2025. a esimeses pooles esimese aktiivradari tarne.
Teise radari tarne toimub hiljemalt 2026.a esimeses pooles. Lisaks toimuvad 2026.a
passiivsensorite süsteemi tarned. Süsteemid võimaldavad luua uusi tuulegeneraatorite alasid
ilma, et need segaks õhupildi loomist.
Jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned. Läbi mitme aasta
kestva projekti maksumus on 103 mln eurot, millest 2025.a investeeringute maht on 20,3 mln
eurot.
2024.a jooksul anti Scoutspataljonile plaanitult üle enamuse CV90 toetussoomukitest, kuid
seoses Ukraina sõjaga tekkinud relvastuse tarnete viibimisega, antakse tankitõrje- ja
miinipildujasoomukid üle hiljemalt 2027.a.
Hiljemalt 2028.a vahetatakse välja 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni Mistralite sihikud, mille
tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases
võitluses.
Koostöös USA-ga (IAMD programm) jätkatakse 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni luure-,
side- ja juhtimissüsteemidega varustamist. Mõlema brigaadi pataljonile tarnitakse õhutõrje
radarid SAAB 1x. Vahendite nõuetekohaseks hoiustamiseks ehitatakse 2027.a õppe-hooldus
garaaži.
1. ja 2. jalaväebrigaadi luurekompaniidele hangitakse erineva varustusega elemente, et lisada
olemasolevale rekkevõimele ka seirevõime. ISR9 elektroonilise sõjapidamise vahendid
tagatakse USA rahastusega.
2027.a lõpuks uuendatakse elutsükli lõppu jõudvad brigaadide ja pataljonide UAV-d ning
hangime üksustele mikrodroonid.
2026.a jooksul teostatakse, kõikide määratud sõjaaja üksusete elutsükli lõppu jõudvate, 120 mm
järelveetavate miinipildujate tarned.
Jätkatakse K9 baasil olevate liikursuurtükiüksuste arendamist. 2026.a lõpuks on mõlemad
üksused välja õpetatud 18 relvasüsteemile ning varustatud 4x4 soomukitega. Viimaste
9 intelligence, surveillance, and reconnaissance - luure, seire ja reke
9
suurtükkide tarned toimuvad 2025. ja 2026.a. Üksused saavad 2027.a uued 12,7 mm
kuulipildujad, täiendavad sidevahendid, maismaasõidukid, hoiuhalli ja hooldus õppegaraaži.
Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025.a, millega alustatakse elutsükli lõppu jõudva
kaldaradarisüsteemi uuendamist 2025.a eelarves on selleks planeeritud 16 mln eurot ja uue
taristu rajamiseks 5 mln eurot.
Jätkatakse rannikukaitse divisjoni varustamist ja 2024.a alanud väljaõpet relvasüsteemidele.
Kaldal paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase meresihtmärke
mõjutatamisse.
Sõjaaja isikkoosseisu varustamiseks jätkatakse kandesüsteemide ja kuuliplaatide tarneid.
Isikkoosseisu varustamine on tagatud hiljemalt 2026.a.
Kaitseväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused Kaitseväe juhtimispunkti
ümberpaiknemiseks. Juhtimispunktile ja juhtimispunkti teenindavale staabikompaniile
hangime selleks vastav varustus.
Hangitakse lõhkematerjale, mille hulgas on külgmiinid, tankimiinid, rasked kaitselaengud,
plastiline lõhkeaine ning lõhkematerjalide tarvikud.
Jätkatakse EST MN (Estonian Mission Network) sidevõrgu laiendamist ning liidestamist
liitlaste missioonivõrkudega. Üksuste taktikalise sidevarustusega varustamiseks hangime
taktikalisi raadiojaamu ning välielektrivarustust.
Jätkatakse linnakute julgeoleku tagamiseks ja parendamiseks tänaseks vananenud Kaitseväe
häire- ja valvesüsteemide tehnovõrkude ja sidesüsteemide kaasajastamist.
Jätkatakse sõjaaja isikkoosseisu varustamist 3:1 kandesüsteemide ja kuuliplaatidega, mis
lõppeb hiljemalt 2026.a. Kõik sõjaaja üksustele ette nähtud öövaatlusseadmed ja
termosüsteemid hangime mitte hiljem kui 2027.a.
2028.a jooksul viiakse läbi puudu oleva individuaalvarustuse (vormiriietus,
toitlustuskomplektid, erinevad kaitsmed jne) esmase soetuse ja tagatakse olemasoleva
individuaalvarustuse elutsüklipõhise väljavahetamise, remondi ja hoolduse.
Jätkatakse sõjaaja üksuste transpordivahenditega varustamist. KMAK 2025-2028 perioodil
hangitakse üle 550 sõiduki ja üle 100 ühiku muid transpordivahendite valdkonna vahendeid
nagu konteinerid, haagised, HET10 jms.
Lisaks valmivad Ämaris 2025.a käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja
õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse
Kõpu radaripositsiooni ehitusega. Laskemoona hoiustamiseks algab 2025.a uue hoiuala
väljaehitamine.
Hanke vaidlustamise tõttu lükkuvad 2024.a plaanitud välihaiglate tarned 2025.aastasse. Seoses
Ukraina sõjaga on tekkinud relvastuse tarnetes tõrked ning 2024.a planeeritud Scoutspataljoni
täielik CV90 toetussoomukitega varustamine võib tankitõrje- ja miinipildujasoomukite osas
toimuda hiljem kui 2025.
10 Heavy Equipment Transport System - rasketehnikatreiler
10
Jätkatakse kaudtule tulejuhtimissüsteemi tarkvara TOORU arendamist 81 mm, 120 mm
miinipildujate ja 155 mm liikursuurtüki relvasüsteemidele ning relvade laskemoonale.
Jätkatakse Nursipalu ja Soodla harjutusvälja laiendamist. KMAK 2025-2028 perioodi jooksul
on plaanitud hüvitistele ja toetusetele ning maade ostudeks üle 24 mln euro.
Teostatakse Nursipalu harjutusala välispiiri (51 km), Sirgala harjutusala välispiiri (41,5 km) ja
Soodla harjutusala välispiiri (32 km) tähistamise koos lipumastide, infotahvlite ja tõkkepuude
paigaldamisega.
Kasutusse võetakse kuluarvestussüsteemi HERA ning vahetame välja Kaitseväe meditsiini
infosüsteem Liisa.
Eesti riigikaitses ja väeloomes innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks
jätkame Kaitseväes olemasolevate lahenduste testimisi erinevate
eksperimenteerimisprojektidega, milleks on planeeritud 0,25 mln eurot aastas. Projektide valik
toimub aastate kaupa.
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuses jätkame rahvusvaheliste koostööprojektide
kaasfinantseerimist (nelja aasta jooksul kokku 13 mln eurot). Peamised projektid on:
• sõjalise mobiilsusega seotud digitaalne infosüsteem (SDMMS)11;
• modulaarse autonoomse funktsionaalsusega mereväealuse arendus (EUROGUARD)12;
• tehisintellektil põhinev küberkaitse agent (AIDA)13.
Toetame teadustaristuid ja kompetentsikeskusi (nelja aasta jooksul kokku 3,3 mln eurot):
• Kaitseväe Akadeemia elektroonilise võitluse kompetentsikeskust14;
• CR14 salajase harjutusvälja väljaarendamist15;
• krüptograafia alase hindamisvõimekuse kompetentsikeskust16.
Jätkame KMAK 2025-2028 perioodil kaitsetööstuse arendusprojektide toetamist ja viime
selleks iga-aastaselt läbi konkursi toetuse otsustamiseks ja andmiseks. Jätkame EL
Kaitsefondist rahastatavate projektide kaasfinantseerimist ning Eesti juhtprojektide
ettevalmistamist.
11 Projektis loodav infosüsteem hõlbustab turvalist teabevahetust EL liikmesriikide vahel sõjalise liikuvuse
tagamiseks. 12 Projekti tulemusena valmib uue põlvkonna veesõiduki prototüüp, mis aitab tulevikus kujundada mereväe
operatsioone efektiivsemaks. 13 Tehisintellektil põhinev tööriist küberintsidentide tõrjumiseks võimaldab automatiseerida protsesse ja hoida
kokku inimressurssi küberturbe tagamisel. 14 Keskus ja sinna loodud tehnoloogia katselabor toetab EV võime arendamist kaitseväes läbi õppe- ja
teadustegevuse ja suurendab valdkonna koostööd liitlastega. 15 See võimaldab pakkuda NATOle ja selle liikmesriikidele akrediteeritud platvormil järgmisi teenuseid:
eksperimendid, sõjamängud, reaalelul baseeruvate stsenaariumite harjutamine, õppused, väljaõpe. 16 Kavas on luua krüptograafiliste turbelahenduste alane hindamisvõimekus Eestis ja kasvatada krüptograafia alast
kompetentsi ja järelkasvu.
11
2.2. Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 6. Programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 3. Programmi tegevusse Väeloome: maavägi panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi saavutamiseks
Diviisi staapi luuakse maaväe õhuvahendite toetuse koordineerimiseks õhutoetuse
operatsioonikeskuse (ASOC). ASOC tagab taktikalisel tasemel diviisi operatsioonialas
maaväe- ja liitlasüksuste õhutoetuse planeerimise, koordineerimise ja juhtimise. Rahuajal on
ASOC õhuväe koosseisus olev allüksus, kriisi ja sõjaajal allutatakse diviisi ülemale.
Operatsioonikesksus sidevahendid hangitakse läbi USA FMF-CRIF vahendite.
Luuakse ISTAR luurepataljon, mis hakkab koondama kogu Eesti territooriumil tegutsevaid
vahendeid ühtseks süsteemiks tagamaks parema olukorrateadlikkuse. See omakorda võimaldab
rakendada manööver- ja toetusüksusi säästlikumalt ja tõhusamalt ning aitab sõjas hoida
initsiatiivi.
2025.a toimub liitlaste brigaadi õppus eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid
üksusi ja meie võimet neid vastu võtta. 2025. a on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17
000-le reservväelasele.
Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine, esmane võime saavutatakse 2025.a tarnitava
varitseva õhuründemoonaga. Üksus on alates 2026. a pärast väljaõppe läbiviimist suuteline
mõjutama vastase olulisi sihtmärke täppisrünnakutega.
Kaitseliit soetab maakaitse väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks
väljaõppe korraldamiseks alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel
aastatel.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA 0 2 4 6 9 13 16
Tegelik
Allikas: Kaitseministeerium
Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued maaväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)*
12
Tapal valmivad 2025.a jooksul liikursuurtükkide K9 tarbeks hooldus- ja õppegaraaž. Lisaks
alustatakse õhutõrjepataljoni hooldus- ja õppegaraaži ehitamist, mis valmib 2026.a ja mis
parendab nii väljaõppe kui hoiutingimusi üksuses.
2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamise tarbeks algab 2025.a töökoja ehitamine, mis valmib
hiljemalt 2027.a. Töökoda lahendab ka Kaitseliidu vastava taseme remondivajaduse Lõuna-
Eestis. Lisaks valmib Lõuna regioonis veel K9 hoiuhall ja laskemoona hoidlad ning punkrid.
Viru linnakus algab 2025.a universaalhalli ehitus, mille eeldatav valmimise aeg on 2026.a
esimene pool. Hall parandab nii spordi kui väljaõppe tingimusi.
2.3. Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 7. Programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 4. Programmi tegevusse Väeloome: merevägi panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi saavutamiseks
Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024.a alanud väljaõpe relvasüsteemidele.
Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase
meresihtmärkide mõjutamise võimesse. Mereväe üksuste väljaõppeks on planeeritud 1,5 mln
eurot ning võimete ja üksuste loomise kuludeks 1 mln eurot. Jätkub nii Eesti kui Baltikumiülese
mereolukorra teadlikkuse (MSA) täiendamine ja tagamine.
Mereväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused selle ümberpaiknemiseks. Miinisõja
divisjonis jätkatakse meremiinide veeskamise ja miinijahtimise väljaõppega.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 1,2 mln eurot Vaindloo
päikesepargi rajamiseks.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA 1 1 4 4 5 5 5
Allikas: Kaitseministeerium
Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued mereväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)*
Tegelik
VÄELOOME: merevägi
Kaitsevägi
Uute RKAK võimete ja üksuste loomine mereväes
Mereväe üksuste alalhoidmine Mereväe üksuste väljaõpe
13
2.4. Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti.
Mõõdikud
Tabel 8. Programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 5. Programmi tegevusse Väeloome: õhuvägi panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi saavutamiseks
2025.a lisandub keskmaaõhukaitse võime ja jätkub juba loodud õhuhäiresüsteemi arendamine
ja kasutamine. Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse (CRC) saabunud info
õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti elanikele ja
kaitseväelastele läbi Päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR raadio- ja telekanalite ning
mobiiltelefoni võrgu.
2028.a teostatakse navigatsiooni- ja juhtimisseadmete parendused ning elutsüklipõhise
väljavahetamise, mille käigus viiakse läbi lennuvälja raadionavigatsioonisüsteemi ja
meteoroloogiliste seadmete, Link16, maa-õhk-maa raadioside süsteemide MLU17.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 18,8 mln eurot, sh taristute
ehituseks 16,5 mln eurot. Rekonstrueeritakse Paldiski linnaku tehnovõrgud ja rajataks Raadi
häire- ja valvesüsteemid. Samuti rekonstrueeritakse Ämari radari ja õhukaitsedivisjoni
ühishoone juurdepääsutee rasketehnikale vastavaks koormusele.
2.5. Varude tagamine: lahingumoon Programmi tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud
17 MLU ehk mid-life upgrade on süsteemi oluline moderniseerimine, mille läbimisel süsteemi funktsionaalsus
või eluiga oluliselt muutuvad.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA 0 0 2 4 4 4 5
Allikas: Kaitseministeerium
Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued õhuväe üksused/projektid on valmis
(kumulatiivne)*
Tegelik
VÄELOOME: õhuvägi
Kaitsevägi
Uute RKAK võimete ja üksuste loomine õhuväes
Õhuväe üksuste alalhoidmine Õhuväe üksuste väljaõpe
14
Mõõdikud
Tabel 5. Programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi mõõdikud ja
sihttasemed.
Vastutavad asutused ja teenused
VARUDE TAGAMINE: lahingumoon
Kaitsevägi
Lahingumoona varude tagamine
Joonis 2. Programmi tegevusse Varude tagamine: lahingumoon panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi
saavutamiseks
Jätkame laskemoona varude suurendamist kõikide laskemoona liikide osas vastamaks NATO
kaitseplaanides toodud vajadustele. KMAK 2025-2028 perioodil hangitakse 2,2 mld18 ulatuses
moona, sellest lepingutega on juba võetud kohustusi 1,1 miljardi euro eest, saavutades sellega
RKAK 2031(+) plaanitud mahud.
Selleks, et mahtuda ressursiraami ja hankida kogumahus RKAK 2031(+) plaanitud laskemoon
hiljemalt 2028.a vähendati või lükati KVJ nõusolekul edasi rida KMAK 2024-2027 otsuseid
ning vähendati ka 2028 võimearenduste eesmärkide ambitsiooni. Täiendame laovarusid
järgmise lahingumoonaga:
• 155mm suurtüki laskemoon;
• tankitõrje laskemoon – Javelini ja Spike LR-i raketid ning ühekordsed tankitõrjelasud;
• keskmaaõhutõrje lepingus olevatele rakettide täiendav laovaru;
• lahingumasinate CV9035 35mm mürsud nii soomustläbistava kui ka mitmeotstarbelise
kildmoona osas;
• 23mm õhutõrjekahuri mürsud ja kaasaskantava õhutõrjesüsteemi PIORUN raketid
õhutõrjeks;
• mitmikraketiheitja süsteemi erinevad raketitüübid (laovaru suurendamine);
• meremiinid.
Laskemoona hoiustamiseks alustatakse 2025.a Ermistus uue hoiuala väljaehitamist.
18 Sisaldab Vabariigi Valitsuse otsusega lisandunud täiendavalt 787 mln eurot. 2025.a hangitakse 602 mln euro
ulatuses laskemoona. Koos laskeseadmetega (HIMARS, KMÕT) on eelarve maht kuni 700 mln eurot.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA NA NA Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-piiranguga
Tegelik Sihttase
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud lahingumoona varud on soetatud Allikas: Kaitseministeerium
15
2.6. Kaitsevalmiduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud.
Mõõdikud
Tabel 10. Programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
KAITSEVALMIDUSE TAGAMINE
Kaitsevägi Kaitseministeerium
Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine
Olukorrateadlikkuse hoidmine
Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine
Kaitsevalmidust toetavad õppused
Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel
Merereostuse tõrje
Ametiabi osutamine
Joonis 7. Programmi tegevusse Kaitsevalmiduse tagamine panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi
saavutamiseks
Alustame Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist ja ehitame piiridele ka
sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud
kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. 2025.a alustame kolme
etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimene etapis loome tugipunktide prototüübid, lisaks
hangime tugipunktide rajamiseks vajalikud tõkestusvahendid (draakonihambad, lõiketraat) ja
ehitusvahendite konteinerid.
Initsieerime ühisplaneerimist ning viime läbi valmidusõppusi kohalike omavalitsuste ja teiste
riigiasutustega Kaitseministeeriumi valitsemisala huvides on laiapindse riigikaitse veatu
toimimine. Kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad teavad oma ülesandeid ning milliseid
teenuseid ja kuidas korraldatuna on nad võimelised pakkuma kriisisituatsioonis. Kohalikud
omavalitsused kaasatakse õppustele.
KMAK 2025-2028 raames otsustasime mereväe aluse Pikker väljavahetamise edasi lükkamise
2029.a.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
NA NA NA 12h 12h 12h 12h 12h 12h
NA NA NA Info juurde-
pääsupiiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-
piiranguga
Info juurde-
pääsu-piiranguga
SihttaseTegelik
Allikas: Kaitsevägi
Allikas: Kaitsevägi
Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse langetamise aeg pärast eelhoiatuse saamist
Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest (LÕKi
mõõdik)
16
Jätkame mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagame õiguskorra ja meresõiduohutuse Eesti
territoriaalmeres.
Mereolukorra mereolukorrateadlikkuse täiendamist uuendame KMAK 2025-2028 perioodil
kaldaseireradarite süsteemi.
Jätkatakse riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitseliste õppuste
korraldamist ning iga-aastaseid riigikaitseseminaride korraldamist kohalikele omavalitsustele.
2025. aastal valmib Miinisadamas otsingu- ja päästehoone (SAR – search and rescue).
Alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimise ning ehitusega, mille tööd
lõpevad 2026.a. Rekonstrueerimistööde käigus teostatakse ka vajalikud süvendustööd.
2.7. Kaitsetahte edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning
elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge.
Mõõdikud
Tabel 11. Programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 8. Programmi tegevusse Kaitsetahte edendamine panustavad Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused ja teenused
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
57,6% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%
Suund:
90% 83% 83% 87% 85% 89% 90% 90% 90%
Suund:
77% 72% 81% 83% >81% >81% >81% >81% >81%
Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Elanikkonna toetus ajateenistusele
Elanikkonna toetus riigikaitsele
Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Sihttase
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses
Tegelik
17
Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi
saavutamiseks
Reservväelaste aktiivset osalemist toetatakse kaitsetegevuses nii perekondade kui ka tööandjate
poolt. Ühiskonnas on kõrge toetus riigikaitsele (>85%).
Peale ajateenistuse läbimist jõuavad reservi kõrge riigikaitselise identiteediga reservväelased,
mida toetame reservteenistuse jooksul läbi reservväelaste ühiskonnas esile tõstmise ning
ühtekuuluvust arendavate tegevuste (reservüksuste võitlustahte tööristakast) ja üritustega
(spordiürituste toetamine, reservväelaste nädal). Reservväelaste riigikaitseline identiteet on
kõrge (>80%).
Informeerime ühiskonda tervikuna (sh venekeelne elanikkond) julgeolekuolukorrast ja
riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitseinvesteeringutesse suhtutakse ratsionaalselt kui
eksistentsiaalsesse vajadusse.
KMAK 2025-2028 perioodil toetame erinevate tegevus- ja projektitoetustega kaitsetahte
arendamist erinevates sihtrühmades (peaasjalikult noored ja reservväelased). Ettevõttete suunal
jätkame eeskujulike ettevõtete esile tõstmist "Riigikaitsjate toetaja" tunnustusega ja viime läbi
riigikaitsekursuseid ettevõtetele. Lisaks jätkame "Tagasi kooli" loengute seeriaga noortele.
Suurendatakse Kaitseliidu taristuobjektide alahoiukulusid 1,9 mln võrra viimastel aastatel
lisandunud uute Kaitseliidu taristuobjektidele alahoiuks.
Jätkub Kaitseliidu taristuobjektide ehitamine, mille peamine raksuspunkt perioodi jooksul on
Tartu maleva uue tagalakeskuse arendamine. Projekteerimistööd valmivad 2025.a jooksul
pärast mida algab ehitus.
Eesti sõjamuuseum (edaspidi ESM) jätkab sõjaajaloo muuseumina ja uurimiskeskusena.
Euroopa Liidu toetusfondide abil loome Vaiavara Sinimägede muuseumi baasil teise
maailmasõja sündmusi tutvustava teemapargi ja väliekspositsiooni. ESM-i koosseisus jätkab
tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised.
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (edaspidi RKK) jätkab julgeolekuteemadel oluliste
arutelude algatamist nii Eestis kui väljaspool. RKK toetab oma tegevusega Kaitseministeeriumi
poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse
(sealhulgas konverentsid Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference).
2.8. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste
vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega.
Mõõdikud
Tabel 12. Programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvahelise koostöö eesmärgi
mõõdikud ja sihttasemed
18
Vastutavad asutused ja teenused
LIITLASTE KAASAMINE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Kaitsevägi Kaitseministeerium
Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes staapides
Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine
Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel
Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja väljaõpe
Kaitseväe osalemine valmidusüksustes
Välisteenistus
Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine
Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE) suunistamine
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö
Joonis 9. Programmi tegevusse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
eesmärgi saavutamiseks
Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 mln eurot. Ukrainale on sõjalist abi
eraldatud ka varasematel aastate annetustena ja see jätkub 0,25% ulatuse SKP-st vähemalt kuni
2027.a kokku 332 mln eurot.
Panustatakse EL, NATO ja ÜRO juhitavatesse operatsioonidesse ning tahtekoalitsiooni USA-
ga. Osaletakse rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon,
Iisrael, Punane meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias (Lisa 4.). Alates 2025.a
vähendatakse operatsiooni Inherent Resolve (OIR) panustamisel isikkooseisu 63
kaitseväelaseni ning alates 2026.a lõpetatakse OIR-i panustamine.
Kaitseministeeriumi valitsemisala välisesindatuse lähtekohaks on põhitegevuste eesmärgid ja
põhimõte, et kõik Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse ametikohad on vajalikud
NATO, EL, liitlaste poliitika mõjutamiseks ning kriisi- ja sõjaaegsete funktsioonide täitmiseks
osana NATO kaitselahendist.
Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse vaadatakse üle vähemalt kord aastas,
arvestades RKAK-i piirmäära, mis on 83 teenistujat aastas. Arvestatud on 68-75 teenistujaga
aastas, arv sõltub rotatsiooni sisust. Oleme esindatud 16 erinevas NATO staabis ja väejuhatustes
üle Euroopa ja USAs, EV alalistes esindustes NATO ja EL juures, JEF staabis, Läti Kaitseväe
Akadeemias, Ukrainas EL delegatsiooni juures, Eesti saatkondades (USA, DEU, UK, FRA,
POL, UKR), USA Euroopa väejuhatuse juures.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule Allikas: Kaitseministeerium
Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda
eeldaks
Tegelik Sihttase
Allikas: Kaitseministeerium
19
Küberkaitsealases tegevuses jätkatakse koostööd liitlaste ja partneritega, panustades NATO
heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse küberdomeenis ning EL valdkondlikesse tegevustesse,
et toetada Eesti sõjalist küberkaitsealast võimearendust ning vastupanuvõimet küberohtudele.
Samuti panustatakse küberturbe- ja kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning
oskusteadmuse kasvatamisse Eestis kui ka rahvusvaheliselt sihtasutuse CR14 poolt pakutava
küberharjutusvälja teenuse pakkumisega ning Eestis paikneva NATO küberkaitsekoostöö
keskuse kaudu.
Alates 2023.a septembrist kaasjuhib Eesti koos Luksemburgiga Ukraina kaitsekontaktgrupi IT-
koalitsiooni ja panustab sellesse, et toetada sh Ukraina lahingvõime tugevdamist, soetades
Ukraina Kaitseministeeriumile ja kaitseväele turvalist IKT-taristut.
Jätkatakse küberharjutusväljade arendamist CR14-s. 2026.a on eesmärk Eesti initsiatiivil
Euroopa Liidu alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames luua teiste projektis osalevate
liikmesriikidega küberharjutusväljade föderatsioon pakkumaks parema kvaliteediga
küberjulgeolekualast väljaõpet, õppuseid ja keskkonda küberruumile tuginevate tehnoloogiate
arendamiseks. 2025.a on kavas koos USA ning Cyberneticaga jõuda lõpuni arendustega
automatiseeritud kübe intsidentide infovahetuse platvormi loomiseks.
2.9. Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis
Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet
ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut.
Mõõdikud
Tabel 13. Programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi mõõdikud ja
sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 10. Programmi tegevusse Liitlaste kohaoleku tagamine Eestis panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi
saavutamiseks
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH
Tegelik Sihttase
Allikas: KaitseministeeriumPrioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud
20
NATO Balti õhuturbemissioon (NATO Baltic Air Policing Mission – BAP) on rahuaja
missioon, mille eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine ning lennureeglite ja
õhupiiri rikkumiste tuvastamine.
NATO Balti õhuturbe missiooni teostatakse Leedust alates Balti riikide NATO-ga liitumisest
2004.a. 2014.a alates teostatakse lisaks Balti õhuturbele Leedust ka tõhustatud õhuturvet Ämari
lennubaasist Eestis (enhanced Air Policing - eAP). 2023.a NATO tippkohtumisel kiideti heaks
NATO õhu- ja raketikaitse rotatsiooniline mudel, mis võimaldab lisaks toimivale õhuturbele
liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiival. Tagame
sellega Eestile kaasnevad võõrustajariigi kohustused, sealhulgas lennukiangaaride arvu
suurendamis, üksuste vastuvõtmise, majutamise ning ülalpidamise.
Ämaris alustatakse 2025.a õhuturbe lennukite tarbeks QRA angaari ehitamist mis valmib
2026.a. Lisaks valmivad Ämaris 2025.a ka käitusala, radari positsioon ja õhukaitsedivisjoni
taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Üksuste vastuvõtmiseks
ehitatakse 300-kohaline kasarm, uus katlamaja ja alajaamad, renoveeritakse küttetrassid,
elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja
veepuhastusjaamasid.
2025.a valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM19 ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika
kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine
majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Tapal valmib
2025.a jooksul liitlaste tarbeks välipesula, lisaks alustame 2025.a liitlaste tarbeks kasarmu.
2.10. Luure ja eelhoiatuse korraldamine Luure ja eelhoiatuse põhitegevus eesmärgid, mõõdikud ja sihtasemed on riigisaladuse ja
salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus.
Luure ja eelhoiatuse programmi tegevused on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra
§7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus.
Luurekeskuse hankekava Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 8 p 2 ja 4 alusel
on riigisaladus.
2.11. Riigikaitselise inimvara juhtimine Programmi tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja
panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega.
Mõõdikud
Tabel 14. Programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimine eesmärgi mõõdikud ja
sihttasemed
19 Reception, Staging and Onward Movement
21
Vastutavad asutused ja teenused
Joonis 11. Programmi tegevusse Riigikaitselise inimvara juhtimine panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimise eesmärgi
saavutamiseks
Toetame kaitseväekohustuse täitmist KMAK 2025-2028 perioodil 18 mln euroga ja see sisaldab
kõiki KRA tegevusi, mis on seotud kaitseväekohustuse täitmisega – ajateenistusse ja
reservteenistusse kutsumine, asendusteenistuse korraldamine ja kaitseväekohustuslaste
terviseseisundi hindamine.
2025.a on eesmärgiks suurendada ajateenistusse kutsutavate isikute arvu 4000-ni, sellega
seoses kasvab kutsealuste väeossa viimisega seotud transpordikulu nelja aasta jooksul kokku
0,3 mln euro võrra.
Jätkuvalt maksame ajateenijatele lapse toetust, sõidukompensatsiooni, kompenseerime
eluaseme- ja õppelaenude intresse ning hüvitame juhiload (nelja aasta jooksul kokku 10 mln
eurot).
Asendusteenistusse planeerime kutsuda jätkuvalt kuni 63 isikut aastas. Asendusteenistuse ajal
isikule makstava igakuise toetuse kuludeks on planeeritud KMAK 2025-2028 perioodil kokku
5 mln eurot.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
NA 56% 54% 61% 69% 72% 72% 75% 75%
Suund:
147% 174% 210% 114% >200% >200% >200% >200% >200%
Suund:
NA NA 72% 93% 90% 90% 90% 90% 90%
Suund:
NA 63% 75% 71% 66% 69% 72% 75% 75%
Allikas: Kaitseressursside Amet
Allikas: Kaitseressursside Amet
Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise määr
Allikas: Kaitsevägi
Allikas: Kaitseressursside Amet
Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr
Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr
Tegelik Sihttase
Ajateenijate rahulolu ajateenistusega
RIIGIKAITSELISE INIMVARA JUHTIMINE
Kaitsevägi Kaitseressursside Amet
Ajateenistus
Reservteenistuse väärtustamine
Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe
Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused
Kaitseväekohustuse täitmise toetamine
Kaitsevaldkonna personaliteenus
Riigikaitselise inimvara planeerimine
22
Kõrge valmiduse saavutame läbi pideva väljaõppe ning reservväelaste kaasamise Kaitseväe
väljaõppetegevusse. Õppekogunemisest võtab osa vähemalt 80% sõjaaja koosseisust20, sh
100% allüksuse juhtidest. 2028. aastaks on 2021. aastaga (3460) võrreldes 10% tegevväelaste
ametikohti täidetud reservväelastega erinevate teenistusliikide kaudu.
Mittesõjaliste ülesannetega tegelevad Kaitseliidu vabatahtlikud on ametikohtadele määratud ja
rakendatud eesmärgipäraselt. Vabatahtlikud on teadlikud oma kriisiaja ülesannetest ning
osalevad väljaõppes aktiivselt. Maakaitse isikkooseis on 100% väljaõppe läbinud, mehitatud ja
varustatud. Selle tagamiseks osaleb iga aasta sõjalises väljaõppes ¼ maakaitse isikkoosseisust.
Jätkame talentide ligimeelitamiseks ja Kaitseväes inseneride tööjõupuuduse leevendamiseks
loodud tehnikavaldkonna tudengite stipendiumiprogrammi, millega antakse stipendium aastas
kuni 30 üliõpilasele. Stipendiumi suurus ühele stipendiaadile on 5000 eurot aastas.
Tartus Raadil valmib 2025.a sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mis viib meditsiiniväljaõppe
taristu täiesti uuele tasemele. Lisaks alustame 2025.a Tartus 150 kohaga tegevväelaste kasarmu
ja KVA ladude ja hoidlate ehitust. Uued laod võimaldavad 2026.a lõpetada kulukad
rendilepingud ning suunata vabanenud vahendid ümber väeloomesse. Samuti alustame Tartu
Riia 12 õppehoone ümberehituse projekteerimist.
2.12. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju
kaitsevõimet.
Mõõdikud
Tabel 15. Programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine eesmärgi
mõõdikud ja sihttasemed
Vastutavad asutused ja teenused
RIIGIKAITSELISTE INVESTEERINGUTE KORRALDAMINE
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Taristuehituse ja korrashoiu korraldus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse
tagamine
Joonis 12. Programmi tegevusse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine panustavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused
20 Õppekogunemiste kava 2024-2028 on registreeritud Kaitseministeeriumis 25.06.2024 nr 10-1/24/13.
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Suund:
NA NA 85% 85% 85% 85% 85% 85% 80%
Suund:
NA NA JAH 96% 100% 100% 100% 100% 100%
Õigeaegsed tarned
Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri
hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %)
Allikas: Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus
Allikas: Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus
Tegelik Sihttase
23
Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine
eesmärgi saavutamiseks
Arengukava põhifookused kajastuvad ka taristu arendustes. Vahendid on suunatud eelkõige
moonaladustamisele ja käitlemisele, liitlaste vastuvõtuvõimekuse tõstmisele ja uutele võimetele
vajaliku taristu ehitamisele. Senine taristu arenduse raskuskese on Tapa piirkonnalt liikunud
Lääne ja Lõuna piirkondadesse.
Suurematest objektidest valmivad:
• Uus laskemoonaladustusala Lääne piirkonnas ning laskemoonahoidlad.
• Tartus, Raadil valmivad administratiivhoone 2. jalaväebrigaadile.
• Nii Tartus kui Tallinnas alustatakse 2025.a riigikaitsemaja ehitamist. Arvestades
praeguste pindade üüri- ja korrashoiukulusid ning uute hoonete rajamis- ja
ülalpidamiskulusid, tasuvad riigikaitsemajad ennast täielikult ära 10 aasta perspektiivis.
Pärast objektide valmimist 2026.a kolivad hoonetesse RKIK, KRA kui ka Kaitseväe
rendipindadel olevate väiksemate üksuste personal ning vabanev rendikulu suunatakse
väeloome võimearendusse.
• Uute võimete kasutuselevõtuga paralleelselt (MRAD, ratastel liikursuurtükid, ISTAR
jms) ehitatakse toetav taristu Ämarisse ja Tapale.
• Liitlaste vastuvõtmisega seonduvalt jätkatakse vastuvõtualade ja uue linnaku
ettevalmistamist Lõuna piirkonnas
• Rekonstrueeritakse lainemurdjad Miinisadamas.
Taristu korrashoiu väljakutsed seisnevad eelkõige kiiresti suureneva taristu korrashoiuteenuse
kvaliteedi hoidmisel, kulude kokkuhoiul ning territooriumitele lisanduvate Eesti ja
liitlasüksuste taristuvajaduste tagamisel.
Riigikaitselise taristu arendamise fookuses on laopinnad, uute relvasüsteemide jaoks vajalikud
ehitised ning liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Sõjaväelinnakutesse luuakse
kaitseväelastele paremad töö- ja õppetingimused, remonditakse lennuraja ja perrooni, rajatakse
ladustusala, ehitatakse lennukite varjualused ja angaarid, kasarmud, hooldus- ja õppegaraažid,
toitlustuskompleksi, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu, laokompleks, päikesepark.
24
Lisa 1. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi 2025-2028
rahastamiskava Rahastamiskava on esitatud riigieelarvega sarnastel põhimõtetel – kõik kulud, sealhulgas
amortisatsioon, on jagatud tegevuspõhiselt programmi tegevuste vahel, kuid investeeringud on
toodud investeeringuobjektide lõikes ning ilma tegevuspõhise jaotuseta. Programmi
rahastamiskava katab kõik rahastamisallikad.
Programmi tegevused, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU
Varude tagamine: lahingumoon 228 810 514 383 460 530 681 440 1 885 162
Väeloome: maavägi 112 314 122 196 132 498 140 763 507 771
Väeloome: merevägi 22 573 25 198 27 402 29 917 105 090
Väeloome: õhuvägi 19 427 21 240 22 971 24 915 88 554
Väeloome: muud üksused 330 328 235 744 256 733 359 315 1 338 813
Kaitsevalmiduse tagamine 57 582 47 888 47 539 73 586 226 595
Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis 42 943 44 079 44 530 41 532 173 084
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö 144 765 141 189 146 886 30 750 306 895
Luure ja eelhoiatuse korraldamine 61 598 63 436 67 197 67 262 259 493
Kaitsetahte edendamine 28 741 29 101 30 576 30 574 118 992
Riigikaitselise inimvara juhtimine 53 727 56 494 59 450 60 930 230 600
Riigikaitseliste investeeringute korraldamine 10 424 10 909 11 407 11 650 44 390
Käibemaks 84 055 135 841 144 412 181 916 546 224
KOKKU tegevused 1 197 286 1 447 697 1 452 129 1 734 549 5 831 662
INVESTEERINGUD, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU
Maa soetused 10 000 0 140 0 10 140
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 79 584 21 414 31 384 62 044 194 427
Muud investeeringud 11 866 3 348 11 350 3 547 30 111
Liitlaste taristu 22 436 28 641 1 949 0 53 025
Kaitseotstarbeline erivarustus 266 092 205 246 252 793 42 017 766 148
Masinad ja seadmed CO2 kvoodi müügi
tuludest 12 653 0 0 0 12 653
Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed 18 058 11 439 0 0 29 497
Muud investeeringud kokku 20 714 5 005 6 461 3 022 35 203
Käibemaks 74 376 49 564 51 963 11 421 187 324
KOKKU investeeringud 515 780 324 657 356 041 122 051 1 318 529
RAHASTAMISKAVA KOKKU (sisaldab sh
amortisatsioon)
1 713 067 1 772 354 1 808 170 1 856 601 7 150 191
RAHASTAMISKAVA KOKKU (v.a
amortisatsioon) 1 588 048 1 630 172 1 653 828 1 685 387 6 557 436
Väeloome ja varude tagamise tegevuste aastatevahelist dünaamikat mõjutavad laskemoona
soetamine ning muu kaitseotstarbelise erivarustuse hankimine, samuti asjaolu, et osa
kaitseotstarbelisest erivarustusest soetatakse põhivarana ning need soetused kajastuvad
investeeringuna. Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö eelarve on 2025-2027 aastatel
suurem seoses eesmärgiga suunata Ukraina abistamisele 0,25% SKP-st.
25