Teabetaotlus


EESTI ERUOHVITSERIDE KOGU


Eesti Vabariigi Riigikantselei

Härra Taimar Peterkop
Riigisekretär
30. detsember 2024, nr 425/3

Teabetaotlus NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegudega Eestile tekitatud inimkaotuste, moraalsete ja materiaalsete kahjude riikliku uurimise ning hüvitamise seisu kohta.

Eesti Eruohvitseride Kogu (EEOK) koostöös Riigikogu Kantseleiga korraldas 22. augustil 2024 Riigikogus konverentsi „NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegude riikliku uurimise ülesanded Eestis“. Konverentsi esitluste ja lõppdokumendiga on võimalik tutvuda Riigikogu Kantselei poolt tehtud videosalvestuse abil.
Neist materjalidest on võimalik näha, et Riigikogu 09.06.2004 otsusega „Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni tegevuse kohta“ (RT I 2004,49,343) see komisjon 01.09.2004 likvideeriti. ORURK alustatud uurimisi pidi jätkama Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud uus komisjon.

22. detsembril 2016 moodustati justiitsminister Urmas Reinsalu korraldusega komisjon Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide tegevusest põhjustatud kahjude uurimisega seotud küsimuste selgitamiseks. Selle komisjoni lõppraportis 2019. aastal on muu hulgas märgitud:
- Riigikogu 09.06.2004 otsust, Vabariigi Valitsusele korraldada okupatsioonide repressiivpoliitika edasine uurimine ja esitada Riigikogule oma seisukoht okupatsioonide jooksul tekitatud kahjudest ja kaotustest tulenevate võimalike kahjutasunõuete kohta, on vaja asuda täitma;
- okupatsioonikahjude, samuti ka nõudeõiguse eitamist okupatsioonikahjude sissenõudmiseks võib käsitada ka kui okupatsiooni enda, ning selle põhjustatud kaotuste ja kahjude eitamist.
Komisjon peab vajalikuks jätkata okupatsioonikahjude alast uurimistööd koostöös teiste riikide ekspertidega.

17.12.2024 toimunud EEOK ja Riigikogu Õiguskomisjoni esindajate kohtumisel koorus välja vajadus esitada käesolev teabetaotlus Eesti Vabariigi Riigikantseleile. Teabetaotluses me soovime saada vastust küsimusetele:

1. Kuidas on korraldatud NSV Liidu 1940-1941 ja 1944-1991 aastate okupatsiooni aegumatute kuritegudega tekitatud moraalsete ja materiaalsete kahjude riiklik uurimine ning hüvitamine Vabariigi Valitsuse tasemel?

2. Mis seisus on erakorralise büroo moodustamine Eesti Vabariigi Riigikantselei juures NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegudega tekitatud moraalsete ja materiaalsete kahjude riiklikuks uurimiseks ning riiklikuks hüvitamiseks?

Manivald Kasepõld /allkiri digitaalne/
EEOK juhatuse esimees

Jaak Haud /allkiri digitaalne/
EEOK/OKUK uurimiskomisjoni esimees
30.12.2024
[email protected]

Koopia: Riigikogu Õiguskomisjonile.
Lisa: Väljavõtte konverentsi ettepanekutest Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.

Lisa EEOK 30.12.2024 nr 425/3 teabetaotluse juurde.

Väljavõte EEOK 22.08.2024 konverentsi ettepanekutest Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.

EEOK 22.08.2024. aasta riigiõiguse teemalise konverentsi lõppdokumendi ettepanekutes on kirjas:
1. Lähtudes rahvusvahelisest tavaõigusest, aegumatute kuritegude suhtes kehtivast rahvusvahelise õiguse universaalsest jurisdiktsioonist1 ja 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariigis toimivaist õigusaktidest2 teeb konverents ettepaneku nõukogude okupatsiooni kuritegude puhul Eesti Vabariigi Valisusel koostöös Riigikantseleiga:
1.1. Taotleda Vene Föderatsioonilt hüvitada NSV Liidu poolt Eesti Vabariigilt 1940. aastal röövitud militaarvarade, ligi 500 000 000 USA 2016. aasta dollarit, maksumus3.
1.1.1. Seal hulgas taotleda president Konstantin Päts`i uhiuue esinduslaeva v/l (vahilaev) „Pikkeri“ eest Vene Föderatsioonilt kahjutasu. Justiitsministeeriumile teada oleva info kohaselt ei ole Eesti Vabariigi ametiasutused vahilaeva „Pikker“ eest kahjutasu saanud ega ole seda seni taotlenud. NSV Liidu merevägi röövis laeva 22.06.1940.
1.1.2. Arvestada Rahvusvaheliste Sõjauuringute Instituudi 19.01.2024 teatega, et „Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas määruse, millega eraldatakse rahalisi vahendeid Venemaa vara otsimiseks, registreerimiseks ja õiguskaitseks välismaal, mis hõlmab vara endistel Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu territooriumidel“, see on märk Venemaa jätkuvast ekspansioonist ja peaks olema meile veel üheks impulsiks asuda vastutegevusele.
1.2. Taotleda NSVL õigusjärglaselt Vene Föderatsioonilt kompenseerida poliitiliste repressioonide ohvritele tekitatud kannatused ja materiaalsed kahjud, tagastada aresti ajal konfiskeeritud varad ohvrite järglastele4.
1.2.1. Taotleda Vene Föderatsiooni Riigiprokuratuurilt represseeritud 1334 eesti ohvitseri (seal hulgas 684 Vabadussõjas osalenut) rehabiliteerimist, aresti ajal konfiskeeritud vara tagastamist ja kurjategijate kohtulikule vastutusele võtmist (vaata ohvrite nimekirjad tabelid nr 1-5 raamatu „Asitõendid 1939-1941“ I osas, lisaks vaata EEOK/OKUK uurimismaterjalide kirjavahetuse toimikuid nr 2-9 VF Riigiprokuratuuriga).
1.3. Taotleda Vene Föderatsioonilt viia läbi aegumatute repressioonikuritegude kordasaatjate individuaalne kohtulik menetlemine5.
1.3.1. Taotleda nende NSVL sõjakurjategijate vastutusele võtmisest, kes määrasid praeguse Vene Föderatsiooni alal surmanuhtlusi 684 Eesti sõjamehele Vabadussõjas osalemise eest, rikkudes Tartu rahulepingu artikliga X neile antud amnestiat/õiguskaitset vastaspoole tagakiusamise eest.
1.4. Taotleda Vene Föderatsioonilt püstitada NSVL poliitiliste repressioonide ohvrite matmispaikadesse hukatute ja surnute nimedega mälestusrajatised ja tagada ohvrite omastele vaba ligipääs nende mälestusrajatiste juurde6.
1.5. Taotleda repressioonikuritegude ja nende kuritegude toimepanijate ametlikku avalikustamist Eesti ja välisriikide (s.h. Venemaa) meedias7.
1.6. Viia 1944. aastal annekteeritud Eesti alade jurisdiktsiooni vastavusse Eesti ja Venemaa vahel 2. veebruari 1920. aastal sõlmitud rahulepingule:
1.6.1. Tartu rahulepingu artikkel III ja selle lisade alusel taotleda Vene Föderatsioonilt 1944. aastal Eestilt annekteeritud Petseri ja Irboska linnade, Petserimaa seitsme valla tervikuna ja ülejäänud valdade osalise ning Jaanilinna ja Narvataguste valdade tagastamist. Nende Eesti Vabariigi alade annekteerimine Teise maailmasõja ajal, kui NSV Liit teistkordselt okupeeris Eesti, on Tartu rahulepingu mõttes käsitletav sõjakuriteona ja seega aegumatu.
1.6.2. Teha Vene Föderatsioonile ettepanek taastada Eesti-Vene piiriläbirääkimised, kuna kumbki Eesti-Vene piirilepingu osapool välisministrite poolt 18.02.2014 allkirjastatud lepingut ei ole ratifitseerinud. Tagada uute läbirääkimiste protsessis Eesti riigi idapoolse piiri paiknemine lähtudes Tartu rahulepingu artiklist III.
1.7. Esitada Vene Föderatsioonile taotlus (alus VF 18.10.1991 seadus „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisest“ (Sobranie zakonodatelstva RF, 1992. N 28. st. 1624 -2018, N 11, st. 1591)), et viiakse lõpuni Venemaal represseeritud Eesti elanike täielik rehabiliteerimine.
1.7.1. Informeerida Eesti elanikkonda punktis 1.7. nimetatud Vene Föderatsiooni seadusest tulenevatest rehabiliteerimise ja konfiskeeritud varade hüvitamise võimalustest Eestist Venemaa aladele represseeritutele.
1.7.2. Esitada NSVL õigusjärglasele Vene Föderatsioonile taotlus Eestist küüditatutele Venemaal asumisel oldud aja eest praegu Eestis välja makstud pensionilisa kompenseerimiseks, sest represseeritute orjatöö tulemusi kasutab VF tänaseni (alus punktis 1.7. nimetatud VF seadus „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisest“).
1.8. Nõuda Vene Föderatsioonilt välja represseeritud Eesti kodanike kohta, alates 17. juuni 1940, koostatud NKVD kriminaaltoimikud, kohtute otsused rehabiliteerimise kohta jne, mis seni Rahvusarhiivist puuduvad.

2. Aidata Justiitsministeeriumil moodustada ministeeriumi koosseisus aegumatute kuritegude, s. h. 1940-1991. aastate okupatsioonikuritegude, uurimise büroo sarnaselt USA valitsuses tegutsevale aegumatute sõjakuritegude uurimise büroole.

3. Taotleda, et Eesti Riigiprokuratuurile taastatakse pädevus suhelda Eesti - Vene õigusalase koostöö lepingu alusel Vene Föderatsiooni Riigiprokuratuuriga 1940-1941 ja 1944-1991 aastate poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise, süüdlaste uurimise ja kahjude hüvitamise nõuete asjus.

4. Tagada, et Eesti Vabariigis loodavad riiklikud aegumatute nõukogude okupatsioonikuritegude uurimise asutused saavad teha koostööd ja vahetada kogemusi endiste NSV Liidu poolt aastatel 1940-1991 okupeeritud riikide sõsarstruktuuridega Lätis, Leedus, Ukrainas jne.

5. Tegeleda 1944. aastal annekteeritud Petserimaal ja Narvatagusel alal paiknenud kinnisvarade hüvitamise taotlustega, mis esitati Aare Hõrn`ale (vaata Tartus Aare Hõrnale laekus ligi 4000 Setumaa kinnistute tagastamise taotlust. Üksikud jõudsid juba saada siinpool kontrolljoont kompensatsioonikinnistud) ja aidata kaasa nende taotluste täitmisele.

6. Taotleda Vene Föderatsiooni Riigiprokuratuuri kaudu president Konstantin Pätsi arreteerimisel 26.06.1941 NKVD poolt Ufaas konfiskeeritud varade tagastamist omastele (vaata EEOK/OKUK uurimismaterjalide toimik nr 1) ja presidendi ametiketi tagastamist Eesti Vabariigile (alus VF 18. oktoober 1991. a. seadus „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisest“, saadaval „Ofitsialnõi internet-portal pravovoi informatsii www.pravo.gov.ru, 07.03.2018).

7. Vabariigi Valitsusel võtta oma tegevuses arvesse, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, NATO, Euroopa Liidu Parlament ja Eesti Riigikogu on kuulutanud Venemaa režiimi terroriorganisatsiooniks. Pärast neid deklaratsioone on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel õigus algatada vajalikke samme uue sõjatribunali nn „Nürnberg II“ kokkukutsumiseks. "Nürnberg II" kohtu ette on vaja tuua totalitaarse NSV Liidu ja tema õigusjärglase Vene Föderatsiooni aegumatud kuriteod alates 1917. aastast. Rahu tagamiseks Ukrainas ja teistel Vene Föderatsiooni poolt okupeeritud aladel tuleb sellel tribunalil saavutada, et:
7.1. Nii nagu 1945. aastal demilitariseeriti Saksamaa, tuleb 2025. aastal demilitariseerida Vene Föderatsioon.
7.2. „Nürnberg II“ sõjatribunali ette tuuakse agressorriigi Venemaa terroristliku režiimi juhid koos kõigi sõjakuritegude, aga ka inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidikuritegude toimepanijatega.
7.3. Sätestatakse mehhanismid, mis määratlevad Vene Föderatsiooni poolt Ukraina Vabariigile ja teistele riikidele makstavad reparatsioonid.
7.4. Moodustatakse rahvusvahelised institutsioonid, mis on volitatud tagama kogu praeguse
Vene Föderatsiooni alal elavate rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise ja heanaaberlikud suhted teiste riikidega.
7.5. Uuel sõjatribunalil „Nürnberg II“ peavad olema ka volitused tegeleda Stalini režiimi aegumatude kuritegude (agressioonikuriteod, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, genotsiidikuriteod) uurimisega, sest NSV Liit esitas 1946. aastal Nürnbergis valetõendid ja pääses karistuseta järgmistel dokumenteeritud juhtudel:
7.5.1. Nürnbergi protsessil salgas NSV Liit MRP salaprotokollide olemasolu. Samas 1989. aasta 24. detsembril võttis NSV Liidu rahvasaadikute kongress vastu nende salaprotokollide õigusevastaseks tunnistamise otsuse (RT 1991.32.389, 4. oktoober 1991). Seega 1946. aastal NSV Liit andis Nürnbergis valetunnistusi ja seega kohtuasja tuleb uuesti menetleda.
7.5.2. 1940. aasta aprillis-mais mõrvati Stalini juhtimisel kümned tuhanded Poola ohvitserid (nn. Katõn`i tragöödia). Nürnbergis esitas NSV Liit võltsitud dokumendid, kus tõestati, et Katõn`i kuriteo pani toime Saksa armee. Samas 1989. a. NSV Liit tunnistas, Gorbatšovi vabandusena, et see oli NKVD kuritegu. Seega 1946 NSV Liit esitas Nürnbergis võltsitud dokumendid ja seega tuleb kohut uuesti pidada.
7.5.3. 1944. aasta märtsis lauspommitas Punaarmee õhuvägi paljusid Eesti linnu. Nürnbergis esitas NSV Liit 1946. aastal oma kaitseks nn. Nürnbergi albumid andmete ja fotodega pommitamise tagajärgedest, mille koostamiseks ENSV Ajaloomuuseumi direktori ajalooprofessor Leida Loone juhitud töörühm oli kasutanud Saksa sõjakorrespondentide fotomaterjali sellest kuriteost ja Tallinna linna Saksa võimuorganite koostatud märtsipommitamise kahjude ekspertiisiaktide materjale, võltsides aktide allakirjutajate allkirjad ja kuupäevad. Süüdi jäi Saksamaa. Seega 1946 NSV Liit esitas Nürnbergis võltsitud dokumendid ja seega tuleb Nürnbergi kohut uuesti pidada.
7.5.4. 1944. aasta augustis ja novembris Teise maailmasõja ajal annekteeris NSV Liit, rahvusvahelise tavaõiguse vastaselt ja rikkudes 02.02.1920. aasta Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu (RT 1920, 24/25, 18. veebruar 1920) artikkel III, Eesti Vabariigi Petserimaa ja Narvatagused alad, mis kvalifitseerub 02.02.1920. aasta Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu mõttes sõjakuriteona. Sõjakuriteod ei aegu. Kuna neid  annekteeritud alasid jätkuvalt administreerib Vene Föderatsioon, kes on NSV Liidu õigusjärglane, siis ka selle kuriteo jätkaja Vene Föderatsioon peab alluma uuele Nürnbergi protsessile.

Nende EEOK konverentsi „NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegude riikliku uurimise ülesanded Eestis“ lõppdokumendis kinnitatud ettepanekute eesmärk on saavutada aegumatute okupatsioonikuritegude lahendamise protsessi järjepidevus ja sõltumatus pidevast Riigikogu valimiste järgsest Riigikogu komisjonide liikmete ja Vabariigi Valitsuse ministrite vahetumistest.

koostaja
Jaak Haud
EEOK/OKUK esimees
30.12.2024