Lp

Palun selgitada mulle seaduseviiteliselt, kas MSÜS § 16 lg 2 kohane tegevusluba ("Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019?kuvaKohtulahendid=true#para16);) hõlmab ka ehitusluba (EhS § 38 lg 1: "Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile." (https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv#para38);).

MSÜS sõnastuse järgi eeldaks mina, et ehitusluba on tegevusluba nii juriidilise isiku kui füüsilise isiku korra:

1. MSÜS § 16 lg 2: "Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019?kuvaKohtulahendid=true#para16);
2. MSÜS § 3 lg 1: "Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019?kuvaKohtulahendid=true#para3);
3. MSÜS § 3 lg 2: "Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019?kuvaKohtulahendid=true#para3);
4. MSÜS § 16 lg 3: "Tegevusluba ei ole muu hulgas: 1) haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks;  2) keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019?kuvaKohtulahendid=true#para16);
5. MSÜS § 2 lg 1: "Käesolevat seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel [...]." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019?kuvaKohtulahendid=true#para2);
6. Seletuskiri:
   1. „Esemelise tegevusloa ülesanne on vältida mis tahes ohtusid ning koormavaid asjaolusid, mis lähtuvad konkreetsest majandustegevusega seotud objektist.“
   2. EhS: "Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus" (https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv#para1).

Seletuskiri mainib:

1. „Tegevusluba ei ole ka haldusakt, mida võib taotleda ka muul eesmärgil kui majandustegevuse alustamiseks, nt ehitusluba või kasutusluba.“
   1. See ei ole arusaadav mõttekäik. Kuna ehitamine on majandustegevus ja ehitusloa saamine on tavaliselt ehitustegevuseks vajalik, siis tuleks järeldada, et ehitusluba, mille eesmärk on majandustegevus, on tegevusluba MSÜS mõttes.
2. „Üksteisega sisuliselt ja süstemaatiliselt tihedalt seotud on ka majandustegevuse õigus, keskkonnaõigus ning ehitus- ja planeerimisõigus. See tekitab küsimuse, kas MTSÜS reguleerimisala peaks ulatuma ka keskkonnaõiguslike ning ehitus- ja planeerimisõiguslike küsimuste reguleerimiseni. Näiteks oli eelnõu loomisel arutluse all lahendus, et MTSÜS alusel väljastatav tegevusluba hõlmaks ka kõiki teisi avalik-õiguslikke lubasid, sh eelkõige keskkonnaõiguslikke ja ehitusõiguslikke lube (kontsentratsioonipõhimõte). Kuivõrd käitised, masinad, ehitised ja ettevõtted leiavad kasutust sageli majandustegevuses ning on paljudel juhtudel koondatavad ühe katustermini alla, milleks on näiteks ettevõtja tegevuskoht, on küsitav, kas nende ehitamise ja kasutuselevõtmise lubatavuse materiaal- ja formaalõigusliku osa reguleerimine  peaks toimuma sarnaselt Saksa lahendusega ühe õigusakti raames. Õigeks ja harjumuspäraseks lahenduseks peeti siiski MTSÜS reguleerimisalast nende majandustegevusega tegeleva isiku suhtes kehtivate keskkonna- ja ehitusalaste nõuete väljajätmist, mis ei ole majandustegevusele eriomased, st ei kehti üksnes majandustegevusega tegeleva isiku, vaid igaühe suhtes. MTSÜS kohaldub üksnes majandustegevusele eriomastele küsimustele.“
   1. Siit nähtub, et seletuskiri peab ebaselgeks, kas ehitusluba võiks olla tegevusluba.

Tuleb arvestada, et MSÜS välistab tegevusloa definitsioonist väga üksikud tegevused:

1. MSÜS § 2 lg 3: "Käesolevat seadust, välja arvatud §-d 9 ja 10, § 11 lõiked 5 ja 6, §-d 12 ja 13, § 22 lõiked 5 ja 6, § 31 ning 6. peatüki 2. jagu, ei kohaldata majandustegevusele, mille sisuks on: [...]." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019#para2);
2. MSÜS § 2 lg 4: "Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevusaladele: [...]." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019#para2).

Nendesse ei kuulu ehitus.

Õigusnormi tõlgendamisel tuleks lähtuda normi eesmärgiks, milleks on lubade saamise lihtsustamine (er MSÜS § 20 lg 4: "Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval." (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024019?leiaKehtiv#para20);).

Tuleb arvestada ka, et see norm on sisuliselt haldusõiguse osa ja kehtestab haldusorganile taotluse läbivaatamise tähtajad ja tagajärjed. Selliselt täiendab nimetatud regulatsioon HMS-i, er.:

1. HMS § 16 lg 2: "Kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta." (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para16);
2. EhS § 42 lg 9: "Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti." (https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv#para42);
3. HMS § 5 lg 2: "Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt [...]." (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para5).

Kuna tegemist on haldusõiguse osaga, siis ei ole sisulist põhjust eristada:

1. Teise EL-i liikmesriigi ettevõtja taotlust ja Eesti ettevõtja taotlust (võrdne kohtlemine),
2. Ühte taotluse liiki (nt tegevusluba tegevusalal tegutsemiseks) teisele (nt tegevusluba ehitamiseks konkreetsel aadressil) (õigus heale haldusele):
   1. HMS § 1: "Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase […] haldusmenetluse korra loomise teel." (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para1);
   2. HMS § 5 lg 2: "Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele." (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para5);
   3. HMS § 5 lg 4: "Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul." (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para5).

Parimatega,