Turismi pikk vaade 2025–2035

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 20.11.2024 nr 1-9/2928-1

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 13-

1/1308

Turismi pikk vaade 2025–2035

Austatud Erkki Keldo

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab pikaajalise arengudokumendi „Eesti

turismi pikk vaade 2025-2035“ eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel.

Riigi tervikliku regionaalse arengu seisukohast on väga oluline, et turismimajanduse

arendamise piirkondlik mõõde on arengudokumendis üldiselt hästi läbi mõeldud, eriti

tegevussuuna 5.3 (kohalikku arengut toetav ja kogukondi kaasav elujõuline turism väljaspool

tõmbekeskusi) all.

Siiski on sama tegevussuuna all jäänud välja toomata mitmed olulised piirkondlikest

vajadustest ja võimalustest lähtuvad tegevused turismivaldkonna arendamisel. Näiteks

toetusvõimaluste tagamine turismi- ja külastusinfrastruktuuri ning kvaliteetsete turismitoodete

ja teenuste arendamiseks piirkondades, piirkondliku turismipärandi hoidmise ja turundamise

toetamine, piiriülesese turismikoostöö ja turismitoodete edendamine, piirkondlike

turismiettevõtjate võimekuse ja ettevõtlusoskuste kasvatamine, turismist laekuvate täiendavate

piirkondlike tuluvõimaluste (nt turismimaksu lubamine omavalitsustele, maksusoodustused

sektorile) kaalumine. Teeme ettepaneku vastavat tegevussuunda nende piirkondliku arengu

vaatest oluliste arendustegevustega veel täiendada.

Tegevussuuna 5.1 (rahvusvahelise äri- ja konverentsiturismi ning sündmuste arendamine ja

turundamine) all teeme ettepaneku selle turismiliigi potentsiaali laialdasemaks ärakasutamiseks

näha ette ka pakettide sidumist eel- ja järeltuuride korraldamisega, millega suurendada Eesti eri

piirkondade turismitulusid ja sihtkoha tuntust.

Lisaks leiame, et turismi arendamise strateegilistes alustes piirkondliku vaate keskseks

tugevdamiseks tuleb piirkondlikku sihistatust selgemalt välja tuua ka pikaajalise

strateegiaplaani üldosas. Selleks teeme ettepaneku täiendada arengudokumendi lk. 3 toodud

sõnastust järgnevalt: „Turismi pika vaate visiooni ja eesmärkide elluviimiseks on vaja: […]

kasvatada oluliselt Eesti ning tema piirkondade tuntust kui turismisihtriigina tuntust […].

Samuti teeme ettepaneku täiendada lk. 14 toodud turismi arengu üldise eesmärgi sõnastust

järgnevalt: „Meie eesmärk on liikuda turismisektori lisandväärtuse kahekordse kasvu suunas,

keskendudes jõudsalt Eesti ja tema piirkondade kui atraktiivse ja tuntud turismisihtkoha

2 (2)

edendamisele. […] ning edendame Eesti eri piirkondades turismi kui mainekat ja atraktiivset

tegutsemisvaldkonda“.

Selleks, et saada püsivalt parem ülevaade turismivaldkonna arengu regionaalsest

tasakaalustatusest, peame oluliseks jälgida arengudokumendi ning sellega seotud valdkonna

muude arengukavade ja programmide edasises seires vastava regionaalstatistika olemasolul ka

seiremõõdikute muutuste piirkondade vahelisi erinevusi (nt maakondade, NUTS3 piirkondade,

Tallinna ja muu Eesti või turismisihtkohtade võrdluses). Seeläbi tuleks hinnata, kas

turismivaldkonna arengusuundumustes esineb olulisi piirkondlikke eripärasid või

mahajäämust, mis vajaksid turismivaldkonna meetmetes edaspidi rohkem tähelepanu ja

erilähenemisi ning arvestada vastavate tulemustega ka valdkonna arengudokumentide edasisel

täiendamisel. Regionaalseid erisusi tuleb meie hinnangul jälgida eelkõige seiremõõdikute

„välis- ja siseturistide ööbimiste arv“, „turismisektori ettevõtete lisandväärtus“,

„väliskülastajate rahulolu turismiteenustega“, „turismitoodete eksport“, „turismivaldkonna

ettevõtete kolme aasta keskmised investeeringud põhivarasse“ ja „turismi sesoonsus“ puhul.

Tegevussuuna 5.3 mõõdikut „väljaspool Tallinna ööbimiste osakaal“ tuleb eraldi sihistada ka

turismisihtkohtade lõikes, seades näiteks sihiks külastatavuse kasvu võrreldes 2023.a

baastasemega kõigis turismisihtkohtades.

Arengudokumendi peatükis 4. läbivate tegutsemispõhimõtete all kirjeldatud Eesti

turismipoliitika koostöömudeli juures palume tuua välja ka olulisemad piirkondliku tasandi

osapooled, sh piirkondlikud turismisihtkoha juhtimisorganisatsioonid, kohalikud

omavalitsused ja maakondlikud arenguorganisatsioonid. Nimetatud partnerite roll ja osalus on

eriti oluline just piirkondliku potentsiaali parema rakendamise vaatenurgast turismi

arendamisel.

Lisas 13 toodud turismisihtpiirkondade kaarti palume täiendada ka kohalike ja piirkondlike

eripäradega, mis väljendaksid piirkonnaspetsiifilisi turismimajanduse potentsiaali ja

konkurentsieeliseid. Praegune juhtimisorganisatsiooni kaart, mis on arengudokumendi ainus

kaardi kujul esitatud kujunduselement, jääb oma sisult liiga üldiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Eedi Sepp

611 3101, [email protected]

Aare Kasemets

625 6132, [email protected]