Siseministri määruse "Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

08.01.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrus reguleerib Siseministeeriumi eelarvelistest vahenditest kodanikuühiskonna

poliitikavaldkonna strateegilise partnerluse konkursi läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse

menetlemise, toetuse andmise ja tagasinõudmise tingimusi ning korda.

(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2. Toetuse andja

Toetuse andja on Siseministeerium (edaspidi ka toetuse andja).

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada elujõulise kodanikuühiskonna arengut, kaasates

vabaühendusi kodanikuühiskonna valdkonna poliitika kujundamisse, arengukava „Sidus Eesti

2030“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti 2025-2028“ eesmärkide elluviimisse ning

toetades partneri põhikirjaliste eesmärkide saavutamist, organisatsiooni arendamist ja

jätkusuutlikku toimimist.

(2) Toetust antakse eesmärgiga:

1) võimestada teadlike ja aktiivsete elanike kujunemist ning osalust ühiskonnas, fookusega

kodanikuharidusel ja arutelukultuuril;

2) toetada võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete teket ja arengut, fookusega

vabakonna elujõulisusel;

3) suurendada läbipaistva ja kaasava poliitika kujundamise oskusi ja võimekust, fookusega

kodanikuruumil.

(3) Toetuse andmise tulemusena paranevad eelduslikult kodanikuühiskonna arenguvõimalused,

kasvab kodanikuühiskonna elujõulisus ja mõju ühiskonnas, samuti tugevneb avaliku ja

kolmanda sektori koostöö ja koosloome kodanikuühiskonna valdkonnas.

(4) Toetust ei tohi kasutada otseselt kasumi teenimiseks.

2

(5) Toetust tuleb kasutada Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna ja selle arengu

toetamiseks ning eesmärkide täitmiseks.

§ 4. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, järgitakse

konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse

andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust

eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:

1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;

2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi

kumuleerimise kohta.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab toetuse andja toetuse andmisega seotud dokumente

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

2. peatükk

Konkurss ning nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 5. Konkursi väljakuulutamine

(1) Strateegilise partnerluse konkurss kuulutatakse välja Siseministeeriumi veebilehel vähemalt

kolm tööpäeva enne konkursi algust.

(2) Konkursi teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) toetuse andja andmed;

2) sihtgrupi kirjeldus;

3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;

4) konkursitingimused.

(3) Konkursitingimustes esitatakse vähemalt:

1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;

2) toetuse maksimaalne periood ja konkursi eelarve;

3) nõuded taotlejale;

4) nõuded taotlusele;

5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4) Konkurss on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.

§ 6. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus või nendest

moodustatud võrgustik või katusliit, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna,

äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all.

3

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja põhitegevused toetavad kodanikuühiskonna arengut ja on kooskõlas toetuse andja

valdkondliku arengukava ja programmiga või Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni

põhimõtetega;

2) taotleja on tegutsenud vähemalt kolm aastat vastavas valdkonnas;

3) taotlejal on liikmete aktiivse kaasamise kompetents ja kogemus;

4) taotlejal on võimekus osaleda poliitika kujundamises või elluviimises ning suutlikkus esitada

oma liikmeskonna või esindatava huvirühma seisukohti;

5) taotleja järgib vabaühenduste eetikakoodeksit;

6) taotleja tegevus on avalik ja läbipaistev. Taotlejal on tema tegevust tutvustav veebileht, kus

on avaldatud juhtorgani koosseis, taotleja põhikiri ning vähemalt viimase tegutsemisaasta

majandusaasta aruanne. Taotleja veebilehelt on kättesaadavad tema kontaktandmed ning

ülevaade tema tegevustest ja eesmärkidest;

7) taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi Siseministeeriumi ees;

8) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud;

9) taotlejal ei ole esitamata majandusaasta aruandeid;

10) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

11) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase,

varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest.

(3) Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid, kellega koostöös ta strateegilise

partnerluse raames kavandatavaid tegevusi ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik

soovitud tulemuste saavutamiseks. Partneril võivad tekkida tegevuste elluviimise käigus kulud.

Partner peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1-2 ja 6-11 nõuetele.

§ 7. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses peavad sisalduma järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja kontaktandmed;

3) taotleja arveldusarve number ja pank;

4) taotletav summa;

5) taotluse prioriteetne suund;

6) omafinantseeringu suurus selle olemasolul.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

2) kirjeldama käesoleva määruse §-s 9, 11 või 13 sätestatud prioriteetse suuna raames

kavandatavaid tegevusi ja sekkumisi, oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke prioriteete,

sihtgruppe, tegevusi ja nende eeldatavat maksumust ning tulemuste saavutamise mõõdikuid;

3) sisaldama aja- ja tegevuskava;

4) kirjeldama taotleja liikmeskonda, huvirühmi või võrgustikku;

5) kirjeldama taotleja senist panust ja võimekust oma tegevusvaldkonna arendamisel;

6) sisaldama tegevuste elluviimise eest vastutava meeskonna ja selle liikmete kirjeldust;

7) partneri(te) kaasamise korral sisaldama partneri andmeid, kaasamise vajaduse põhjendatust

ja partneri toetatavaid tegevusi;

8) partneri(te) kaasamise korral sisaldama partneri kinnituskirja projektis osalemise ning

taotlusega tutvumise kohta.

4

§ 8. Taotluse esitamine

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile

[email protected]. Taotlus tuleb esitada konkursi väljakuulutamise teavituses

toodud tähtajaks.

(2) Üks taotleja võib esitada taotluse ühe või mitme käesoleva määruse §-s 9, 11 või 13

sätestatud prioriteetse suuna kohta. Mitme prioriteetse suuna kohta taotluse esitamisel

peavad eesmärgid ja tegevused olema esitatud iga suuna kohta eraldi.

3. peatükk

Programmi strateegilised suunad ja oodatavad tulemused

1. jagu

Teadlikud ja aktiivsed elanikud

§ 9. Eesmärk ja toetatavad tegevused

Programmi „Kogukondlik Eesti 2025-2028“ strateegilise suuna „Teadlikud ja aktiivsed

elanikud“ strateegilise partnerluse prioriteetsed suunad on kodanikuharidus ja arutelukultuur.

§ 10. Oodatavad tulemused

(1) Kodanikuhariduse prioriteetsel suunal ellu viidud tegevuste eeldatava tulemusena:

1) tõuseb Eesti elanike teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas osalemisest;

2) väheneb osakaal elanikkonnast, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda;

3) ellu on viidud teadlikkust tõstvaid ja osalust toetavaid ning pakkuvaid interaktiivseid

tegevusi, sealhulgas kohalikele omavalitsustele, ministeeriumidele ja muudele riigiasutustele

ning poliitikutele ja ajakirjanikele, tõstmaks nende teadlikkust vabakonna rollidest,

võimalustest ja eripärast;

4) tunnustatud on aktiivseid kodanikke, ühendusi, algatusi ja organisatsioone ühiskondliku

aktiivsuse, sealhulgas vabatahtliku tegevuse ja sellesse kaasamise, ning annetuste kogumise

eest;

5) koostatud ja vajadusel uuendatud on vabatahtliku tegevuse ja kaasajate võrgustiku

kontseptsioon ja koostöökokkulepe;

6) kasutusel ja vajadusel uuendatud on vabatahtlike värava veebileht;

7) koondatud on ettepanekud tervikliku kodanikuhariduse väljaarendamiseks;

8) analüüsitud on lahendusi erinevat tüüpi vabatahtlike kaasamiseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks ning selleks vajalikke IT-lahendusi.

(2) Arutelukultuuri prioriteetsel suunal ellu viidud tegevuste eeldatava tulemusena:

1) on läbi viidud demokraatiatrennid ja dialoogikoolitused;

2) loodud või uuendatud on demokraatiatrennide ja dialoogikoolituste materjalid avalikuks

kasutamiseks;

3) koolitatud on demokraatia- ja dialoogitreenerid või mentorid;

4) pakutud on avalikku ja võrdsetel võimalustel ligipääsetavat platvormi, tegevusi ning

võimalusi, sealhulgas sotsiaalmeedias, aruteludeks ning arutelu- ja kaasamiskultuuri

edendamiseks.

5

2. jagu

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted

§ 11. Eesmärk ja toetatavad tegevused

Programmi „Kogukondlik Eesti 2025-2028“ strateegilise suuna „Võimekad vabaühendused ja

sotsiaalsed ettevõtted“ strateegilise partnerluse prioriteetne suund on vabaühenduste

elujõulisus.

§ 12. Oodatavad tulemused

Vabaühenduste elujõulisuse prioriteetsel suunal ellu viidud tegevuste tulemusena:

1) tõusevad vabaühenduste finantsmajanduslikud oskused ja teadmised, finantsstabiilsus ja -

jätkusuutlikkus;

2) tõusevad vabaühenduste teadlikkus ja oskused tehnoloogia arengu, sealhulgas tehisintellekti,

kasutamise võimalustest, loodud on avalik juhendmaterjal ja pakutud on kursuseid ning

koolitusi vabaühendustele tehisintellekti kasutamise võimalustest ja ohtudest vabaühenduste

kompetentsi tõstmiseks;

3) vabaühenduste järelkasvu toetamiseks on ellu viidud ja pakutud noorte

stipendiumikonkursse ning praktikavõimalusi;

4) analüüsitud on lahendusi vabaühenduste ja kodanikuühiskonna mõju mõõtmiseks.

3. jagu

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

§ 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused

Programmi „Kogukondlik Eesti 2025-2028“ strateegilise suuna „Läbipaistev ja kaasav poliitika

kujundamine“ strateegilise partnerluse prioriteetne suund on kodanikuruum.

§ 14. Oodatavad tulemused

Kodanikuruumi prioriteetsel suunal ellu viidud tegevuste tulemusena:

1) kasvab Eesti vabaühenduste enesehinnanguline huvikaitsevõimekus;

2) koondatud on ülevaade strateegilisest partnerlusest ja selle eri vormidest avaliku või

erasektori ja vabakonna vahel ning korraldatud on strateegilise partnerluse koolitusi;

3) kasvab strateegiliste partnerlussuhete arv avaliku või erasektori ja vabaühenduste vahel;

4) kaardistatud on kodanikuühiskonna kaasamis- ja rahastamispraktikad, koostatud on materjal

kodanikuühiskonna kaasamiseks, sealhulgas uuendatud on vabaühenduste

rahastamispõhimõtted.

4. peatükk

Strateegilise partneri valik

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtpäeva.

(2) Taotluse menetlemisel võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet, taotluse

täiendamist või muutmist, kui leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused

6

või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Taotlejal on õigus esitatud

taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

§ 16. Taotluse vormiliste nõuete kontroll

(1) Taotluse menetlemisel kontrollib Siseministeerium esmalt taotleja ja taotluse vastavust

vormilistele nõuetele kuni 20 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(2) Taotluse vormilistele nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatud puudustest teavitatakse

taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks selgitades, et tähtajaks puuduste

kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata.

(3) Taotlused, mis ei läbi taotluste vastavuse kontrolli vormilistele nõuetele, sisulisele

hindamisele ei kuulu ning nende kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 17. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

(1) Kui taotleja ja taotlus vastab nõuetele, esitatakse taotlus hindamiskomisjonile sisuliseks

hindamiseks.

(2) Vormilistele nõuetele vastavaid taotlusi hindab Siseministeeriumi moodustatud vähemalt

kolmeliikmeline hindamiskomisjon. Siseministeeriumil on õigus hindamiskomisjoni kaasata

väliseid eksperte, kes eelnevalt kinnitavad kirjalikus vormis oma sõltumatust ja erapooletust

taotluse hindamisel ning hindamise käigus saadud info mitteavaldamist kolmandatele

osapooltele. Kui ekspert on seotud konkursile esitatud taotluse ettevalmistamisega või toetuse

taotleja või partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama toetuse andjat huvide konfliktist ning

taandama ennast taotluse hindamisest.

(3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse §-s 9, 11 või 13 sätestatud prioriteetse suuna lõikes.

(4) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti.

(5) Hindamiskomisjon lähtub sisulisel hindamisel järgmistest hindamiskriteeriumitest:

1) käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevuskavas toodud tegevuste omavaheline seotus

ja nende mõju „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ ja „Kogukondlik Eesti 2025-2028“

eesmärkidele; kavandatud tegevuste eesmärgipärasus ja vajalikkuse põhjendatus –

maksimaalselt 40 punkti;

2) indikatiivse eelarve vastavus tegevuskavale, põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus ning

kulude vajalikkus tegevuste elluviimiseks – maksimaalselt 25 punkti;

3) taotleja senine panus ja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel, sealhulgas võimekus

tegutseda üle-eestiliselt, ning tegevuste elluviimise eest vastutava(te) isiku(te) kompetents –

maksimaalselt 20 punkti;

4) tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning põhjendatus ja nende

omavaheline loogiline seos – maksimaalselt 10 punkti;

5) taotleja nägemus koostööst rahastajaga ning taotleja partner(id) ja koostöö kavandatud

tegevuste elluviimiseks – maksimaalselt 5 punkti.

(6) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse

hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja

arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma. Võrdse koondhindega projektide

7

korral saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja

2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud

punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi

lõike 5 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need

punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.

(7) Taotluse täieliku või osalise rahuldamise lävendiks on koondhinne vähemalt 60 punkti.

§ 18. Konkursi tulemused

(1) Hindamiskomisjonil on võimalik konkursi tulemuste kinnitamiseks vormilistele nõuetele

vastav taotlus rahuldada, jätta rahuldamata või rahuldada osaliselt. Taotluse rahuldamise,

osalise rahuldamise või mitterahuldamise otsustab Siseministeerium, tuginedes komisjoni

ettepanekule. Toetuse andja teavitab taotlejat vastavast otsusest e-posti teel hiljemalt 7

kalendripäeva jooksul alates vastava otsuse tegemisest.

(2) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses sätestatud nõuetele

ning taotlus kuulub komisjoni hinnangul rahuldamisele.

(3) Kui taotlus ei vasta täiel määral käesoleva määruse nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata.

Rahuldamata jätmise otsus on võimalik teha kui:

1) taotlus on saanud vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti;

2) taotluse koondhinne on väiksem kui 60 punkti;

3) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid;

4) taotleja või temaga seotud isik mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil

taotluse menetlemist.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik konkursi eelarve ületamise tõttu, kui

toetuse rahastamise vahendeid jätkub osaliselt või kui see ei ole põhjendatud, arvestades

taotletud toetuse summat, konkursi eesmärki ja hindamiskriteeriume, taotluse sisu, võib taotleja

nõusolekul rahuldada taotluse osaliselt.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise ettepanekut peab komisjon

põhjendama.

(6)Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja ja andja nimi;

3) toetuse summa;

4) toetuse andmise eesmärk ja peamised tegevused;

5) vähese tähtsusega abi andmisel märgitakse, et antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega

abi ning toetuse andja vastutab abi andmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse

kandmise eest;

6) toetuse kasutamise teavitusnõuded;

7) viide otsuse vaidlustamise korra kohta.

(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) taotleja nimi;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

8

4) viide otsuse vaidlustamise korra kohta.

5. peatükk

Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine

§ 19. Toetuse väljamaksmine ja aruandlus

(1) Toetus makstakse toetuse saajale perioodil 2025-2027 välja kolmes osas igal eelarveaastal

eraldi.

(2) Siseministeerium maksab toetuse saajale 2025. a toetuse välja hiljemalt 30 kalendripäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates. 2026. ja 2027. a toetused makstakse välja pärast eelneva

perioodi aastaaruande aktsepteerimist hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul.

(3) Toetuse andja hindab taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimist ja eesmärkide saavutamist

iga kalendriaasta järgselt. Toetuse saaja esitab siseministeeriumile partnerluse elluviimise kohta

kalendriaasta aastaaruande toetuse määramise otsuses sätestatud tähtajal ning lõpparuande 30

kalendripäeva jooksul strateegilise partnerlusperioodi lõppkuupäevast arvates. Aruanded

esitatakse käesoleva määruse lisa vormil.

§ 20. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted

(1) Toetusega võib katta ainult abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves lahti

kirjutatud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema põhjendatud,

vajalikud ja tõhusad.

(2) Abikõlblikud kulud on:

1) plaanitud tegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud;

2) toetuse kasutamisega seotud töötajate töötasud, mis on proportsioonis toetatava tegevuse

heaks töötatud ajaga;

3) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks

kindlaksmääratud ajal;

4) tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud;

5) analüüside, strateegiate ja arengukavade koostamise ning andmebaaside koostamise ja

analüüsiga seotud kulud;

6) toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste, teenuste

sisseostmise ja tegevuste läbiviimiseks vajalikud üldkulud;

7) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta;

8) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.

(3) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks;

2) kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu;

3) toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud, sealhulgas tehingud

juhatuse liikme äriühinguga;

4) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised

finantskulud;

5) viivised ja rahatrahvid;

6) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;

7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

9

8) sotsiaaltoetused;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu

avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

10) kulu, et soetada avaliku sektori poolt varem teisele isikule tasuta võõrandatud vara;

11) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arve või võrdväärse

tõendusväärtusega raamatupidamisdokumendiga.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Toetuse andja võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda

või vähendada järgnevaks eelarveaastaks kavandatud toetussummat, kui:

1) ei ole tõendatud projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine;

2) toetust ei ole kasutatud otsuses ettenähtud korras ja tingimustel või ei ole esitatud toetuse

kasutamise aruannet;

3) toetuse saaja ei võimalda pädeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega taga

juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele mõistliku aja jooksul alates

sellekohasest nõudmisest;

4) oluliselt on rikutud käesoleva määruse § 22 lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud

teavitusnõudeid;

5) on ületatud aruandlusega seotud tähtaegu;

6) selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal või toetuse saaja on varjanud andmeid

või teavet;

7) taotlejal on toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi;

8) toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata;

9) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse andja võib toetuse rahuldamise otsuse edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada või

määratud toetuse summat muuta juhul, kui riigieelarvelised vahendid ei võimalda toetust

maksta toetuse määramise otsuses ettenähtud mahus. Antud põhjendustel kehtetuks

tunnistamise otsus tuleb teha hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast riigieelarve seaduse

vastuvõtmist.

(3) Tagasinõude täitmise tähtaeg on 60 kalendripäeva alates toetuse tagasinõudmise otsuse

kättetoimetamisest.

(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse

alusel.

(5) Ajatamistaotlus koos ajatamiskavaga tuleb esitada hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest.

(6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20

kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab Siseministeerium, võimalusel

arvestades toetuse saaja esitatud soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

10

(8) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasi ajatamiskava järgi, võib ajatamise otsuse tunnistada

kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse

tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kättetoimetamisest arvates.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja

teistes õigusaktides sätestatu järgi;

2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt

eristatavalt;

3) võimaldama toetuse andjal ja muul toetuse andja poolt järelevalvet tegeval isikul juurdepääsu

kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele nõutud tähtajaks;

4) teavitama viivitamata toetuse andjat asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja

kohustuste täitmist;

5) avalikustama oma kodulehel toetuse eesmärgid, toetussumma ning info olulisemate

tegevuste ja tulemuste kohta;

6) nimetama Siseministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides

ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Siseministeeriumi logo. Logo kasutus peab

vastama valitsusasutuste ühtse visuaalse identiteedi stiilijuhistele;

7) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks;

8) säilitama taotluse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast

partnerlusperioodi lõppemist.

§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Siseministeeriumil on õigus:

1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust

käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude

kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast

elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees

ja see on ajatamata;

5) sätestada taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses otsuse kehtetuks tunnistamise

ja otsuse muutmise võimalus, kui riigieelarvelised vahendid ei võimalda edasiulatuvalt toetust

maksta.

11

(2) Siseministeerium on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas

määruses sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese

tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste

täitmise;

3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu

abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat

viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist;

5) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja teistes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga toetatakse vabaühenduste koosloome võimalusi avaliku sektoriga

kodanikuühiskonna poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks määrusega kavandatavate

strateegilise partnerluse prioriteetsete suundade kaudu. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna

strateegiline partnerlus tähendab antud eelnõu kontekstis valdkonna partnerite ja seeläbi

erinevate võimalikult laiapindsete huvigruppide vajaduste ja seisukohtade avatud kaasamist

kodanikuühiskonna arendamiseks, poliitika kujundamiseks ja valdkonnas muutuste

saavutamiseks. Eelnevast tulenevalt lähtub Siseministeeriumi kodanikuühiskonna strateegiline

partnerlus järgmistest põhimõtetest: kaasamine ja koostöö, valdkonna strateegiliste eesmärkide

ja mõju saavutamine ning ühenduste võimestamine.

Eelnõus nimetatud toetuse andmise eesmärk on kooskõlas nii valdkondliku arengukava „Sidus

Eesti 2030“ ja selle programmiga „Kogukondlik Eesti 2025-2028“. Tagamaks vabaühenduste

kaasamise ja koosloome stabiilsus ning kvaliteet, finantskindlus ja jätkusuutlikkus

valdkondlike eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, otsitakse konkursi raames

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilisi partnereid perioodiks 2025-

2027.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (tel 612 5280,

[email protected]) ja ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Rebeka

Pintson (tel 612 5230, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei ole eelnõu seotud isikuandmete

töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on reguleerida võimalust vabaühendustel osaleda kodanikuühiskonna

valdkonna poliitika arendamises, kujundamises ja rakendamises avatud valitsemise ja

koosloome kaudu, et toetada teadmis- ja praktikapõhist poliitikakujundamist ning võimestada

kolmanda sektori organisatsioone, et tasakaalustada ühiskonna, avaliku ja erasektori huve ning

nende esindatust ühiskonnaelu kujundamisel. Samuti on eelnõu eesmärk seada läbipaistvad

tingimused vabaühenduste rahastamisele, mis põhinevad avalikul huvil ja on kooskõlas riigi

strateegiliste eesmärkidega.

2

Varasemalt on olnud Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse

konkursi läbiviimise ja taotluse esitamise tingimused reguleeritud siseministri või kantsleri

käskkirjaga1, hõlmates vabaühenduste võimekust, vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse

edendamist, kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamist, sotsiaalse ettevõtluse arengut jne.

Kuna riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja

korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,

toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud

tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.

Toetuse andmine on seotud „Sidus Eesti 2021-2030“ arengukava ja selle programmi

„Kogukondlik Eesti 2025-2028“ eesmärkide täitmisega.

Võrreldes seni kehtinud korraga regulatsiooni sisuliselt ei muudeta, kuid määruse

kehtestamisega paraneb eelduslikult toetuse saaja sihtrühma teadlikkus strateegilisest

partnerlusest kodanikuühiskonna valdkonnas Siseministeeriumiga, tagades seeläbi võimalikult

võrdne kohtlemine, info ning ligipääs konkursil osalemiseks. Seega kaasneb eelnõuga

väheoluline, kuid positiivne mõju kodanikuühiskonna valdkonnas tegutsevatele

vabaühendustele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:

­ 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1-4);

­ 2. peatükk „Konkurss ning nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§-d 5–8);

­ 3. peatükk „Programmi strateegilised suunad ja oodatavad tulemused“ (§-d 9–14);

­ 4. peatükk „Strateegilise partneri valimine“ (§-d 15-18);

­ 5. peatükk „Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§-d 19-21);

­ 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 22-23).

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted

Peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andja, toetuse andmise

eesmärk ja tulemus ning käsitletakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi sätteid. Toetuse andmine

lähtub arengukava „Sidus Eesti 2021-2030“ programmi „Kogukondlik Eesti 2025-2028“

strateegilistest suundadest.

Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib toetuse andja

eelarvelistest vahenditest kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi

läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise ja tagasinõudmise

tingimusi ja korda.

Eelnõu lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

1 Nt. siseministri 28. novembri 2022. aasta käskkiri nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri

leidmiseks aastateks 2023-2026“; siseministri 14. veebruari 2021. aasta käskkiri nr 1-3/17 „Konkursside

läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastateks 2021-2024“; kantsleri 13. juuli 2018. aasta käskkiri

„Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks vabaühenduste tegutsemissuutlikkuse tõstmisel aastateks

2019-2020“.

3

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA

määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused.

VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhud on:

 kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

 ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;

 ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega;

 eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;

 kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine impordi asemel.

Eelnõu §-s 2 määratakse toetuse andja. Toetuse andja on Siseministeerium, kes kuulutab välja

toetuse taotlusvooru, menetleb toetuse taotluseid, teeb taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise, rahuldamata jätmise ja tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid ja

järelevalvet tegevuste elluviimise ning toetuse eesmärgipärase kasutuse üle.

Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste,

hädaabiteadete, abi- ja infoteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste

korraldamine, osalemine Euroopa Liidu turvalisuspoliitika kujundamises, sisekaitse ja

kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastikutoimingutega ja

usuliste ühendustega seotud küsimused ning asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine.

Kodanikuühiskonna arengu kavandamisel ja koordineerimisel siseministeerium analüüsib,

kavandab ja koordineerib Eesti kodanikuühiskonna alast riiklikku poliitikat ning aitab kaasa

kodanikuühenduste koostööle Vabariigi Valitsusega.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on konkursi korras leida strateegiline partner või partnerid, kellega

koosloomes kujundada kodanikuühiskonna valdkonna poliitikat ning partnerite tegevuste toel

viia ellu arengukava „Sidus Eesti 2021-2030“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti 2025-

2028“ tegevusi ning toetada nendes strateegilistes dokumentides toodud eesmärkide

saavutamist. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonnal ei pruugi alati olla piisavat aja-

ja inimressurssi erinevate strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste

elluviimiseks. Sellisel juhul on otstarbekas leida partnerid, kes oleksid valmis vajalikke

tegevusi ellu viima. Strateegiline partnerlus ei kätke endas ainult partnerile teenuste

delegeerimist ja tellimist, vaid ka partneri võimekuse, organisatsiooni arendamise ning

põhikirjaliste eesmärkide saavutamise toetamist.

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegiline partnerlus lähtub järgmistest

põhimõtetest:

 kaasamine ja koostöö – avatud valitsemine ning teadmis- ja praktikapõhine kvaliteetne

poliitikakujundamine;

 valdkonna strateegilised eesmärgid ja mõju saavutamine – lähtumine valdkondlikest

strateegiadokumentidest, sh „Sidus Eesti 2021-2030“ arengukava ja selle programmi

„Kogukondlik Eesti 2025-2028“ ning siseturvalisuse arengukava 2030 eesmärkidest ja

Riigikogu 12. detsembri 2002. a otsuse „Eesti kodanikuühiskonna arengu

kontseptsiooni heakskiitmine“ põhimõtetest2;

 ühenduste võimestamine – ühiskonna, avaliku ja erasektori huvide ja nende esindatuse

tasakaalustamine.

2 https://siseministeerium.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2022-03/EKAK.pdf

4

Lõikes 2 sätestatakse sisulised eesmärgid, milleks toetust antakse ning mis lähtuvad programmi

„Kogukondlik Eesti 2025-2028“ strateegilistest eesmärkidest. Käesoleva määruse tähenduses

otsitakse strateegilisi partnereid, kes osalevad programmi järgmiste alaeesmärkide

elluviimises: „teadlikud ja aktiivsed elanikud“ prioriteetse suunaga kodanikuharidusel ja

arutelukultuuril, „võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted“ prioriteetse suunaga

vabakonna elujõulisusel ning „läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine“ prioriteetse

suunaga kodanikuruumil. Kuna nimetatud alaeesmärkide elluviimisesse ja eesmärkide

saavutamisse panustab lisaks siseministeeriumile erinevaid osapooli, on vajalik alaeesmärkide

sees täpsustada prioriteetsed suunad, milles ministeeriumi hinnangul on kõige otstarbekam

kasutada strateegilist partnerlust vabaühendustega. Nendeks suundadeks on kodanikuharidus,

arutelukultuur, vabakonna elujõulisus ja kodanikuruum. Prioriteetne suund käesolevas

määruses viitab arengukava programmi alaeesmärgi kontekstis konkreetsele

tegevusvaldkonnale või temaatilisele fookusele, mida toetuse andja peab alaeesmärgi

saavutamisel eriti oluliseks ja mille elluviimine saab partnerilt suunatud tähelepanu. Määruses

sätestatud prioriteetsed suunad on valitud valdkondlike trendide ja perioodi 2025-2027

väljakutsete analüüsi tulemusel ning arvestades programmi alaeesmärkide sisu, seatud

eesmärke ja soovitud tulemusi.

Toetuse andmise tulemusena suureneb võimekus koostöös saavutada kodanikuühiskonna

valdkonna arendamise eesmärgid ehk eelduslikult on aastaks 2028 paremate teadmiste ja

oskustega ning vastutustundlikke ühiskonnaliikmeid, kes suudavad ja oskavad kogukonna- ja

ühiskonnaelus kaasa rääkida, nende huvisid ja arvamusi võetakse kuulda ning võimalusel

arvestatakse, vähenenud on polariseerumine ühiskonnas ning suurenenud on oskused

ühiskondlikku debatti pidada, kasvanud on vabaühenduste jätkusuutlikkus ning

tegutsemisvõime oma põhikirjalisi eesmärke saavutada ja vabaühenduste suutlikkus ning mõju

poliitilistes ja ühiskondlikes protsessides kaasa rääkida on tugevnenud.

Oluline on järgida, et rahastamine oleks läbipaistev, põhineks võrdsetel võimalustel, avalikul

huvil ja oleks kooskõlas riigi strateegiliste eesmärkidega. Avalik huvi on määratlemata

õigusmõiste. Antud määruse tähenduses põhineb avalikul huvil rahastamine avalike vahendite

eraldamisel kodanikuühendustele, mille põhikirjaline tegevus ja sihtgrupp ulatub väljapoole

ühenduse liikmete või töötajate huvidest tingimusel, et neid vahendeid kasutatakse

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna edendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

Avaliku huvi sünonüümina võib kasutada avalikes huvides tegutsemist, mis tähendab, et

ühenduse tegutsemine peab olema avatud ja läbipaistev, liikmeks astumine peaks olema avatud

võimalikult paljudele, eesmärk on ühiskonna kui terviku huvides tegutsemine ja avaliku hüve

loomine. Majandustegevuseks võib toetust kasutada, kuid kasumi teenimine ei tohi olla

organisatsiooni peamine eesmärk ega tekitada ebaausat konkurentsi erasektoriga.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.

Kui määruse alusel antav toetus liigitub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse

toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükist ja VTA määrusest tulenevaid kohustusi ja

nõudeid. Toetuse andja peab kontrollima seda, kas toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi,

tehes seda taotluse põhiselt. Toetuse andja analüüsib, kas tegemist on majandusliku eelise ja

konkurentsi moonutamisega. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele

taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi

5

ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul, mis tähendab, et ülemmäära

arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi3.

Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama

toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.

Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse konkursi väljakuulutamise ja taotluse esitamise tingimused ning

nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele.

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkurss

kuulutatakse välja konkursi teavituse avaldamisega Siseministeeriumi kodulehel.

Konkursi teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: toetuse andja andmed (nimi, aadress,

kontaktisiku, kellelt saab täiendavat teavet, e-posti aadress ja telefoninumber), sihtgrupp, keda

oodatakse konkursil osalema, taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning konkursitingimused.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse konkursitingimustes vähemalt toetuse andmise eesmärgid ja

oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja konkursi eelarve, taotlusele ja taotlejale

esitatavad nõuded ning taotluse hindamise kriteeriumid.

Taotluse esitamise tähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva. Seega võib vajadusel määrata ka

pikema tähtaja.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse, millistele tingimustele peab taotleja vastama. Taotleja peab vastama

teatud nõuetele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ja kas tal on olemas

tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik kompetents, sealhulgas võime

korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.

Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus või nendest

moodustatud võrgustik või katusliit, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna,

äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. Seega on välistatud

taotlejatena erakonnad, äriühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ning kontrolli

all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja

katusliidud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Taotleja peab olema suuteline planeeritud tegevust läbi viima. Seetõttu on oluline, et taotleja

tegutseb huvides ja eesmärkides, mis kattuvad kodanikuühiskonna valdkonna strateegiliste

suundadega ning taotlejal on ette näidata vähemalt kolmeaastane kogemus, sh liikmete

kaasamises, huvide esindamises ja kaitsmises ning poliitika kujundamises või elluviimises.

Taotleja tegevus peab olema avalik ja läbipaistev ning tema tegevus lähtuma vabaühenduste

eetikakoodeksist4.

Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on

täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga,

on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole

nimetatud nõue täidetud. Infot maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt.

Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla

3 Vähese tähtsusega abi. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi/vahese-

tahtsusega-abi 4 http://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks

6

andmete näol tegu avaliku teabega, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma

maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.

Samuti ei tohi taotlejal olla majandusaasta aruande esitamise võlga ning olukorda, kus on

rikutud Siseministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut või taotlejal on

muid kehtivaid kohustusi ministeeriumi ees. Majandusaasta aruannete esitamise kontrollimine

võib näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste täitmisega ja

aruandlusega või välditakse aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande esitamist

kontrollitakse Äriregistrist.

Juhul kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest

toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed

on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus

riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest

vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes Siseministeeriumi poolt makstud toetusi),

Euroopa Liidu poolt makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi.

Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne

tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi

maksma tähtajaks.

Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega

sundlõpetamist. Juhul kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse

elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet

pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab Äriregistrist, samuti

väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase,

avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on

karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

Taotleja võib tegevuste elluviimisesse kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti

tegevuste elluviimises ja tal tekivad selle käigus kulud. Kui partner osaleb projekti tegevuste

elluviimises teenusepakkujana, ei ole ta käsitatav projekti partnerina. Partnerile kehtivad suures

osas samad nõuded, mis toetuse taotlejale.

Eelnõu §-s 7 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ning nõuded taotluse

sisule.

Taotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt infot taotleja (sh nimi, registrikood,

kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava toetuse summa ja prioriteetne suund ning

omafinantseering juhul, kui see on olemas. Nimetatud info ja andmed on aluseks käesoleva

määruse § 16 lõikes 1-3 sätestatud taotluse vormiliste nõuetele kontrolliks.

Oluline on, et taotleja on põhjalikult läbi mõelnud taotluse sisu ning veendunud, et taotleja

vastab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele, esitades taotlusega sellekohase

kinnituse. Toetuse andmise eesmärkide ning võimalikult laiapindse mõju saavutamiseks peavad

taotleja põhikirjaline tegevus ja sihtgrupp ulatuma väljapoole ainult ühenduse liikmete või

töötajate huvidest. Taotleja põhikirjalised eesmärgid, strateegia või põhitegevus peavad

toetama laiemalt Eesti kodanikuühiskonna arengut, panustama elujõulisse kodanikuühiskonda

või lähtuma Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhimõtetest ning eesmärkidest.

7

Taotleja peab taotluses esitama konkreetse prioriteetse suuna raames kavandatud sekkumisi ja

tegevusi ning eesmärke toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks prioriteetsel suunal.

Taotluses on oluline eristada sihtgruppe, kellele planeeritavad sekkumised ja tegevused on

suunatud. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas ja millises ajaraamis kavatseb taotleja

planeeritavaid tegevusi ellu viia ehk taotlus peab sisaldama asjakohast aja- ja tegevuskava

aastaks 2025 ja kava projekti perioodiks 01.01.2026 kuni 31.12.2027 koos indikatiivse eelarve

ning -jaotusega kavandatud tegevuste lõikes. Taotluses pakub taotleja välja mõõdikud, mille

abil kavatseb oodatavaid tulemusi mõõta.

Saavutamaks toetuse andmise eesmärgid peab taotlejal olema varasem kogemus ja võimekus

oma tegevusvaldkonna edendamisel. Et toetatavate tegevustega saavutada võimalikult

laiapindne mõju, peab taotluses kirjeldama taotleja liikmeskonda, esindatavaid või kaasatud

huvirühmasid või võrgustikku.

Taotlusele tuleb lisada meeskonna ja selle liikmete kirjeldus koos CV-dega, kes asuvad

planeeritavaid tegevusi strateegilise partnerluse perioodil ellu viima.

Taotluses kavandatud tegevuste elluviimisesse on taotlejal võimalik kaasata partner või

partnerid, kelle hulk ei ole toetuse andja poolt piiratud. Taotlus peab sisaldama infot ja kirjeldust

kaasatava partneri kohta, partneri kaasamise vajalikkuse põhjendust ning infot, millist rolli

kannab partner tegevuste elluviimisel. Selleks tuleb taotlusega esitada ka partneri kinnitus, et

ta on teadlik ja andnud nõusoleku tegevustes osalemiseks ning et on toetuse taotleja taotlusega

tutvunud.

Eelnõu §-s 8 reguleeritakse taotluse esitamist.

Lõike 1 kohaselt esitab taotleja digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile

[email protected]. Kuna taotlus esitatakse e-kirja teel, on oluline määrata kindlaks

e-posti aadress, kuhu taotlus tuleb saata. See aitab vältida olukordi, kus taotlus võidakse

ekslikult esitada mõnele muule e-posti aadressile. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et taotlus tuleb

esitada taotlusvoorus määratud tähtajaks. See loob selgema arusaama sellest, mis tähtajaks tuleb

taotlus esitada ning aitab vältida võimalikke vaidlusi õigeaegselt esitatud taotluse üle. Taotluse

esitamise tähtaeg määratakse käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatud konkursi

väljakuulutamise teavituses.

Lõikes 2 sätestatakse, et üks taotleja võib esitada taotluse ühe või mitme prioriteetse suuna

kohta. Eesmärkide ja tegevuste kirjeldus tuleb esitada siiski iga suuna kohta eraldi, et

hindamiskomisjonile oleks üheselt selge, milliste käesoleva määruse §-des 9, 11 ja 13

kirjeldatud prioriteetsete suundade elluviimisse taotleja soovib strateegilise partnerluse kaudu

panustada.

Eelnõu §-des 9-14 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused prioriteetsete

suundade lõikes ning oodatavad tulemused.

Konkursi eesmärk on tagada võimalus vabaühendustel osaleda kodanikuühiskonna valdkonna

poliitika arendamises, kujundamises ja rakendamises avatud valitsemise ja koosloome kaudu,

et toetada teadmis- ja praktikapõhist poliitikakujundamist ning võimestada kolmanda sektori

organisatsioone, et tasakaalustada ühiskonna, avaliku ja erasektori huve ning nende esindatust.

8

Programmi alaeesmärgi „Teadlikud ja aktiivsed elanikud“ prioriteetseteks suundadeks on

kodanikuharidus ja arutelukultuur.

Kodanikuhariduse suuna eesmärkideks on anda eri vanuses Eesti elanikele pädevused,

teadmised ja oskused, et võimestada neid tegutsema demokraatliku kodanikuna ning toetada

Eesti elanike riigiidentiteeti, pakkuda kodanikuteadmisi ning -haridust ja omandatud teadmiste

praktikasse rakendamist. Samuti toetada ja jõustada ühiskondliku aktiivsuse ning heategevuse

arenguhüppe teostamist Eestis.

Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab

aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib,

saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi

otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus

teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuhariduse eesmärk on toetada kogu

riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna

liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus

aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemist väärtustatakse.

Kodanikuhariduse teadlik edendamine ja arendamine tõsteti fookusesse 2000-ndate lõpus ning

2010-ndate alguses kui kaardistati kodanikuhariduse hetkeseis, lepiti kokku Eesti

kodanikuühiskonna arengukontseptioon (EKAK), analüüsiti strateegiadokumente, käivitati

koostöövõrgustik ning kodanikuharidus oli ka osa kodanikuühiskonna arengukavast aastatel

2011-2014.5 Hiljem on täiskasvanute demokraatiaalaste teadmiste, väärtuste ja oskuste

kujundamisel oldud projektipõhised, millest viimase näitena võib tuua Eesti Rahvaülikoolide

Liidu projekti “Kodanikuks olemise ABC”, mille eesmärk oli tõsta Eesti täiskasvanute

teadlikkust demokraatliku ühiskonna toimimisest ja kestliku arenguga seotud väljakutsest ning

luua eeldused kodanikuteadlikkuse ja -aktiivsuse suurenemiseks ning mida rahastas Norra

Aktiivsete Kodanike Fond.6

Eesmärkide saavutamiseks kodanikuhariduse suunal toetuse saaja:

1) kavandab ja viib ellu tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti elanike kodanikupädevusi ja

osaluskultuuri, sealhulgas teadlikkust, teadmisi, oskusi, algatusvõimet ja usaldust

kodanikuühiskonnas osalemiseks ja kodanikualgatuse edendamiseks;

2) kavandab ja viib ellu tegevusi, mis väärtustavad ning aitavad tõsta heategevuses osalevate

Eesti elanike ja organisatsioonide osakaalu;

3) kavandab ja viib ellu Eesti kodanikuühiskonna staatust ja mainet tugevdavaid tegevusi,

sealhulgas teadlikkuse tõstmisega seotud tegevusi kodanikuühiskonna rollist ühiskonnas;

4) panustab strateegilise suunaga seotud seaduseloome ja arengudokumentide väljatöötamisse

ning muutmisse;

5) pakub taotluses vajadusel välja muud toetuse andmise eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud tegevused.

Arutelukultuuri prioriteetse suuna eesmärgiks on toetada ühiskondliku usalduse tõstmist,

polariseerumise ning nende elanike osakaalu vähendamist, kes tunnevad, et neil puudub

võimalus ühiskonnaelu mõjutada. Samuti toetada ning kujundada eri ühiskonnaliikmete oskusi

ja teadmisi tasakaalustatud, argumenteeritud ja koosloomelise arutelu pidamiseks.

5 Vabaühenduste Liit, https://heakodanik.ee/kodanikuhariduse-maaratlemine-ja-vorgustiku-loomine/ 6 Vabaühenduste Liit, https://heakodanik.ee/uudised/kodanikuks-olemise-abc-alustab/

9

Mitmete tegurite koosmõjul on Eesti „jõudnud kodanikuühiskonna arengus punkti, kus

inimesed soovivad üha enam elukeskkonna arengus kaasa rääkida, oma hoiakuid väljendada

ning oskusi ja teadmisi rakendada“.7 Aktiivset osavõttu ühiskonna ja poliitilises elus mõjutavad

lisaks muudele võimalustele ja takistustele arutelukultuur ja -ruum. Eestis tooni andev

afektiivne ehk üliemotsionaalne ja kiirelt sildistav avalik arutelu ei võimalda pidada

ühiskondlikku dialoogi ning toetab väärinfo levikut ning tõrjudes erinevate

elanikkonnagruppide esindatust aruteludes, eriti noorte seas.8 Arendamist vajab Eesti

arutelukultuur tervikuna ning inimeste oskused aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada.

Inimeste oskuste arendamiseks on võimalik näiteks pakkuda erinevaid interaktiivseid

kodaniku- ja kodanikuühiskonna koolitusi ning kursuseid, sealhulgas demokraatiatrenne9 ja

arutelusid10.

Eesmärkide saavutamiseks arutelukultuuri prioriteetsel suunal toetuse saaja:

1) kavandab ja viib ellu tegevusi osalusdemokraatia ning arutelukultuuri toetamiseks ja

edendamiseks Eesti elanike seas, sh demokraatlike väärtuste ja hoiakute ning arutelu-, dialoogi-

ja koosloomeoskuste kujundamiseks ja kandmiseks;

2) kavandab ja pakub võimalusi, sh tehnilisi või digilahendusi, tasakaalustatud ja

argumenteeritud aruteludeks ja osalusviisideks;

3) panustab strateegilise suunaga seotud arengudokumentide väljatöötamisse ning muutmisse;

4) pakub taotluses vajadusel välja muud toetuse andmise eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud tegevused.

Programmi alaeesmärgi „Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted“ prioriteetne

suund on vabakonna elujõulisus.

Antud suuna eesmärkideks on toetada tugeva kodanikuühiskonna arendamist Eesti

vabaühenduste elujõulisuse tõstmise kaudu. Vabaühenduste elujõulisus hõlmab majanduslikku

jätkusuutlikkust ja iseseisvust, toetavat seadusandlikku keskkonda, avatud valitsemist, teenuste

delegeerimist ja osutamist, ühenduste tegutsemisvõimet, toimetulekut digitaliseerituse ja

tehnoloogia arenguga ning sotsiaalset innovatsiooni.

Kuigi kodanikuühiskonna rahastamine on paranenud (strateegiline partnerlus kui üks positiivne

näide), on ühenduste finantsstabiilsus ja -võimekus vägagi erinevad. Kui riigipoolse toe

kipuvad saama suuremad, kogenumad ja professionaalsemad ühendused, siis paljud ühendused

toimivad annetuste, vabatahtliku panuse ja missioonitunde najal. Riikliku rahastamise laiem

küsimus on, kas soovime jätkuvalt tugevdada tugevaid organisatsioone või anda võimalus

alustavatele ühendustele kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks. Tervikuna puudutab teema

aga Eesti vabaühenduste üldist elujõulisust, mida mõõdeti kuni 2022. aastani (k.a.) Ameerika

Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel:

seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus,

huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on

püsinud aastaid sama.

Vabakonna elujõulisuse prioriteetse suuna eesmärkide saavutamiseks toetuse taotleja:

1) kavandab ja viib ellu tegevusi vabaühenduste digitaliseerituse ja tehnoloogia arengu,

sealhulgas tehisintellekti, võimaluste kasutamiseks;

7 Eesti Inimarengu Aruanne, 2019/2020. https://2020.inimareng.ee/aktivism-avaliku-ruumi-koosloomes.html 8 Inimarengu Aruanne 2019/2020, https://www.2020.inimareng.ee/sissejuhatus-4.html. 9 https://www.democracyfitness.eu/ 10 https://www.timeoutdialogue.fi/

10

2) kavandab ja viib ellu tegevusi kodanikuühiskonna järelkasvu arendamiseks;

3) kavandab ja viib ellu tegevusi vabaühenduste finantsstabiilsuse ja -jätkusuutlikkuse ning

omatulu teenimise võimekuse arendamiseks ja toetamiseks;

4) kavandab ja viib ellu tegevusi kodanikuühiskonna mõju mõõtmiseks ja hindamiseks;

5) panustab strateegilise suunaga seotud seaduseloome ja arengudokumentide väljatöötamisse

ning muutmisse;

6) pakub taotluses vajadusel välja muud toetuse andmise eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud tegevused.

Programmi alaeesmärgi „Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine“ prioriteetne suund on

kodanikuruum.

Suuna eesmärgiks on toetada avatud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul,

kodanikuühiskonna suutlikkust oma huve süsteemselt esindada ning mitmekülgset

demokraatlikku kodanikuruumi, milles on tagatud õigus ühineda, rahumeelselt koguneda ning

võimalus oma mõtteid vastutustundlikul ja teisi arvestaval viisil väljendada.

Ülemaailmne kodanikuühiskonna ühendusi ja liite koondav võrgustik Civicus liigitab

kodanikuruumi Eestis avatuks (skoor 93 p 100-st).11 European Civic Forum Civic Space Report

2024, mis sisaldab ka peatükki Eesti kohta (autoriks Vabaühenduste Liit), toob välja, et Eesti

kodanikuruumi olukorda hinnatakse keskmisest paremaks, kuid tuuakse välja murettekitavaid

trende, nt vabaühenduste rahastamine ning selle piiratus, avatud valitsemise kvaliteet suhetes

vabakonnaga, vähemusgruppide diskrimineerimine ning vaenukõne seaduse eelnõu

diskussioon ühiskonnas ning poliitikute seas.12

Kodanikuruumi prioriteetse suuna eesmärkide saavutamiseks toetuse saaja:

1) toetab kodanikuühiskonnas tegutsejate huvikaitsevõimekust;

2) toetab kodanikuühiskonna ja avaliku võimu koostööd soodustavate heade tavade ja

koostöökokkulepete jõustamist ja levitamist, sealhulgas Eesti kodanikuühiskonna arengu

kontseptsiooni, ning läbipaistvust toetavate järelevalvemehhanismide arendamist ja

rakendamist;

3) kavandab ja viib ellu tegevusi kodanikuühiskonna struktuuride, vormide ja praktikate

kirjeldamiseks ja kaasamiseks;

4) panustab strateegilise suunaga seotud seaduseloome ja arengudokumentide väljatöötamisse

ning muutmisse;

5) pakub taotluses vajadusel välja muud toetuse andmise eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud tegevused.

Eelnõu §-s 15 reguleeritakse taotluse menetlemise tingimusi. See tähendab nii vormiliste

nõuete kontrolli kui taotluste sisulist hindamist.

Kõiki konkursile esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Toetuse andja menetleb taotlust kuni

90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtajast arvates. Kuna taotluste menetlemise protseduur

näeb ette taotluste vormilistele nõuetele vastavuse kontrolli, komisjoni kogunemist, taotluste

hindamist, teatud juhtudel ka osalise rahuldamise ettepanekute tegemist, käskkirjade

ettevalmistamist, vormistamist ja kooskõlastamist, siis on praktika näidanud, et sõltuvalt

11 Civicus Monitor 2024, https://monitor.civicus.org/globalfindings_2023/. 12 Civic Space Report 2024, Estonia, https://civic-forum.eu/wp-content/uploads/2024/05/CIVIC-SPACE-

REPORT-2024-ESTONIA.pdf.

11

taotluste mahust võib taotluste menetlemiseks kuluda kuni 90 kalendripäeva sõltuvalt

konkursile esitatud taotluse arvust ja kvaliteedist.

Lõikes 2 jäetakse toetuse andjale õigus küsida taotlejalt täpsustusi või taotluse täiendamist või

muutmist. See on vajalik selleks, et olukorras, kus taotlus on üldjoontes põhjendatud, kuid selle

sisu, eelarve või tulemused ei ole piisavalt selged või selles esinevad puudused, mis ei võimalda

taotlust täies mahus hinnata, saaks taotleja selle võimaluse. Taotlejal on õigus taotlust muuta

vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks või täpsustuste tegemiseks.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse tingimused taotluse vormilistele nõuetele vastamiseks.

Taotluse läbivaatamisel kontrollib Siseministeerium, kas taotlus vastab kõikidele konkursi

teavituses ja määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, kas taotleja vastab kõikidele käesoleva

määruse § 6 lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele ning kas taotleja poolt esitatud andmed on täielikud

ja õiged. Juhul, kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Antud säte ei kohaldu seega juhul, kui taotluses esineb sisulisi puudusi.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Toetuse andja

võib taotluse esitamise tähtaja ennistada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetele.

Tähtaega võib ennistada nii toetuse andja omal initsiatiivil kui ka taotleja vastava avalduse

alusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus.

Juhul, kui taotleja ei kõrvalda puudusi tähtaegselt, võib taotluse andja jätta taotluse läbi

vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat koos kirjaliku põhjendusega

ja viitega vaidlustamise võimalustele.

Eelnõu §-s 17 reguleeritakse taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord.

Kui Siseministeerium on taotluse läbi vaadanud ja kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele

vastavust, hindab nõuetekohast taotlust vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi

komisjon). Komisjonil on õigus vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta

eksperte. Komisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase

seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust.

Seotuse olemasolul on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud

tingimustel ja korras taandama.

Lõike 5 järgi hindab komisjon taotlust järgmiste kriteeriumide alusel:

1) tegevuste omavaheline seotus ja nende mõju ning kavandatud tegevuste eesmärgipärasus ja

vajalikkuse põhjendatus;

2) indikatiivse eelarve vastavus tegevuskavale, põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus ning

kulude vajalikkus tegevuste elluviimiseks;

3) taotleja senine panus ja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel;

4) tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning põhjendatus ja nende

omavaheline loogiline seos;

5) taotleja nägemus koostööst rahastajaga ning taotleja partner(id) ja koostöö kavandatud

tegevuste elluviimiseks.

Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida

hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse

koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud

12

juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku on võimalik ühele taotlusele omistada

maksimaalselt 100 punkti. Vältimaks olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk

taotlus saaks rahastuse, nähakse ette taotluse sisule ette nähtud miinimum punktisumma.

Hindamise tulemusena tekib iga prioriteetse suuna (kodanikuharidus, arutelukultuur,

vabaühenduste elujõulisus ja kodanikuruum) kohta eraldi pingerida. Komisjoni koosoleku

tulemusena allkirjastab komisjon argumenteeritud ettepanekutega komisjoni protokolli selle

kohta, milliseid taotlusi toetada ja milliseid mitte.

Eelnõu §-s 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

otsuse tegemine ning tingimused ja kord.

Siseministeerium teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

hindamiskomisjoni ettepanekul.

Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt.

Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses sätestatud

nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad

punktid olema samaaegselt täidetud.

Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt toetuse saaja ja

toetuse andja andmed, toetuse andmise eesmärk, toetuse summa, toetatavad tegevused ja nende

elluviimise eeldatav ajakava, iga toetatava tegevuse tulemusnäitaja koos sihttasemega, teave

riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta,

kui tegemist on sellise abi andmisega, poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks

olevate dokumentide, teabe ning tegevus- ja finantsaruannete esitamise kord, toetuse

kasutamisest teavitamise nõuded ning toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Samuti sisaldab otsus viidet vaidlustamise korra kohta.

Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik

konkursi eelarve mahu ületamise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud

toetuse summat, konkursi eesmärki, taotluse sisu ja hindamiskriteeriume. Sellisel juhul

esitatakse taotlejale toetuse menetlemisperioodil hindamiskomisjoni ettepanek taotletud toetuse

või tegevuste mahu muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada üksnes taotleja kirjalikul

nõusolekul, millega ta ühtlasi peab kinnitama, et konkursi eesmärgid on taotluse osalise

rahuldamise korral saavutatavad. Siseministeerium jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja ei

kinnita, et taotluses toodud eesmärgid on saavutatavad taotluse osalise rahuldamise korral ning

et taotleja on nõus taotletud toetuse osalise rahuldamisega. Seega on ka taotluse osalise

rahuldamise puhul oluline, et konkursi eesmärgid oleksid siiski saavutatavad. Tegu ei ole

kaalutlusõiguse andmisega, vaid juhul, kui eesmärgid ei ole taotluse osalise rahuldamise korral

saavutatavad, peab Siseministeerium jätma taotluse rahuldamata.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse nõuetele. Rahuldamata jätmise

aluseks võib olla vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti saamine, taotluse

koondhinde jäämine alla 60 punkti, eelarvevahendite puudumine pingerea alusel või olukord,

kus taotleja mõjutab menetlust pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase tegevusega või kui

taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

13

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse

tegija andmed, taotleja nimi, otsuse põhjendus ja selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta.

Eelnõu § 19 reguleerib riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi ja aruandluskohustust.

Kui hindamisotsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, maksab toetuse andja toetuse saajale

toetuse välja igal eelarveaastal perioodil 2025-2027. Eraldi riigieelarvelise toetuse lepingut ei

sõlmita.

Toetuse maksmise jagamine kolmele eelarveaastale (2025–2027) on põhjendatud vajadusega

tagada toetuse saaja tegevuste jätkusuutlik rahastamine ning vältida ühekordse toetuse

eraldamise riske. See võimaldab toetuse andjal igal aastal hinnata ja vajadusel korrigeerida

rahastamisotsuseid lähtuvalt tegevuste tulemuslikkusest ja eesmärkide saavutamisest. Samuti

aitab selline jaotus paremini planeerida riigieelarve ressursse.

2025. aasta toetuse väljamaksmine otsuse tegemise järel 30 kalendripäeva jooksul tagab toetuse

saajale vajalike eelarvevahendite kiire kättesaadavuse taotluses kavandatud tegevustega

alustamiseks. 2026. ja 2027. aasta toetuste maksmine seotakse eelneva perioodi aastaaruande

aktsepteerimisega, mis tagab, et toetusrahade kasutamine toimub sihipäraselt ja kooskõlas

taotluses esitatud tegevuskavaga. Selle nõude eesmärk on tagada toetuse andja järelevalve

rahaliste vahendite kasutamise üle ja motiveerida toetuse saajat täitma aruandlusnõudeid

korrektselt ja õigeaegselt.

Toetuse saaja esitab toetuse andjale allkirjastatud aastaaruande kalendriaasta kohta otsuses

sätestatud tähtajal ja lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Aruande vormi sätestab toetuse andja määruse lisana.

Toetuse saaja tegevuste ja eesmärkide täitmise hindamine toetuse saaja esitatud aruannete

põhjal iga-aastaselt võimaldab toetuse andjal tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid või vajadusi

tegevuste ümberkorraldamiseks. See annab ka varajase ülevaate planeeritud tegevuste üldisest

tulemuslikkusest ja selle mõjust. Järelevalve regulaarne läbiviimine suurendab läbipaistvust ja

aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Hindamise eesmärk on tagada, et tegevused

on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahendid on kasutatud vastavalt eesmärgile ja kõik

tegevused vastavad kinnitatud ajakavale.

Hindamise protsess algab pärast aastaaruande esitamist ning selle läbivaatamine toimub

üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul. Kui hindamise käigus selgub, et eesmärke pole piisavalt

saavutatud või esineb kõrvalekaldeid kavandatud tegevustest, võib toetuse andja nõuda

täiendavaid selgitusi, esitada parandustegevuste ettepanekuid või tõsisemate rikkumiste korral

peatada või vähendada toetuse maksmist. Selline järelevalve tagab avalike vahendite tõhusa

kasutamise, võimaldab õigeaegselt tegeleda probleemidega ning toetab programmi üldise mõju

saavutamist.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud kulude abikõlblikkuse tingimused.

Eelnõus on määratletud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, et tagada toetuse vahendite

sihipärane ja tõhus kasutamine. Abikõlblikud kulud hõlmavad plaanitud tegevuste

elluviimisega otseselt seotud kulusid, sealhulgas töötajate töötasusid, ekspertide tasusid,

ürituste ja koolituste korraldamise kulusid, analüüside ja strateegiate koostamist ning

kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi. Mitteabikõlblike kulude hulka kuuluvad muu hulgas

14

maa ja kinnisvara soetamine, finantskulud, viivised ja trahvid, huvide konfliktiga seotud

tehingud ning juba teisest projektist rahastatud kulud. Kõik kulud peavad olema tõendatud

asjakohaste raamatupidamisdokumentidega, nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega

dokumendid, et tagada kulutuste läbipaistvus ja kontrollitavus. Selged juhised aitavad vältida

väärkasutust, tagades avalike vahendite tõhusa ja eesmärgipärase kasutamise.

Eelnõu § 21 sätestab toetuse tagasinõudmist ja -maksmist ning ajatamist puudutava.

Eelnõu sätestab tingimused, mille korral toetuse andjal on õigus nõuda makstud toetust osaliselt

või täielikult tagasi või vähendada järgnevaks eelarveaastaks kavandatud toetussummat. Need

tingimused on mõeldud tagama, et toetust kasutatakse sihipäraselt, läbipaistvalt ja kooskõlas

määruses sätestatud nõuetega.

Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi või vähendatakse toetussummat, kui ei ole

tõendatud heakskiidetud taotluses kavandatud tegevuste tulemuste ja eesmärkide saavutamist

või kui toetust ei ole kasutatud otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on

tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei esita nõutavaid sisu ja finantsaruandeid,

mis kinnitavad toetuse kasutamise korrektsust. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma

vähendamine otsustatakse käesoleva määruse § 19 lõikes 3 sätestatud aruandluse käigus.

Kui toetuse saaja ei võimalda pädeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega

esita nõutud dokumente mõistliku aja jooksul, võib toetuse andja rakendada tagasinõudmist.

Läbipaistvuse ja järelevalve takistamine on tõsine rikkumine, mis seab kahtluse alla vahendite

korrektse kasutamise.

Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada

tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada

teiste seotud osapoolte tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse § 18

lõike 6 punktist 6 ja § 22 lõike 1 punktidest 5-6.

Toetus tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui toetuse

saaja on varjanud olulist teavet. Lisaks on tagasinõudmine võimalik juhul, kui toetuse saajal on

toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad ebausaldusväärsust rahaliste

kohustuste täitmisel.

Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse

kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite

kasutamist eesmärgitult.

Need tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades

programmi eesmärke ning minimeerides väärkasutuse riski.

Toetuse andja otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa

rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse

toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse

andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

15

Lisaks võib toetuse andja taotluse rahuldamise otsuse edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada või

määratud toetuse summat muuta siis, kui riigieelarvelised vahendid ei võimalda toetust maksta

või ei võimalda seda teha toetuse määramise otsuses sätestatud mahus. Kehtetuks tunnistamise

võimalus sätestatakse ka taotluse rahuldamata otsuses. HMS § 66 lg 2 p 1 kohaselt haldusakti,

mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui

selleks on jäetud võimalus haldusaktis. HMS § 64 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse

kehtetuks tunnistamise kohta sätestatu ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti

kehtivuse peatamise suhtes.

Nimetatud tingimus on kehtestatud seetõttu, et määrusega otsitakse strateegilist partnerit

kolmeks aastaks, samas kui riigieelarveliste vahendite täpne suurus selgub aasta põhiselt.

Toetuse andja soov ei ole asuda toetust andma ühe aasta kaupa, kuivõrd eesmärgiks on leida

pikaajaline strateegiline partner taotluses näidatud eesmärkide ja tegevuste elluviimiseks ning

eelarvevahendite summa on aastate lõikes püsinud sama ehk on üldjuhul ettenähtav.

Riigieelarveliste vahendite puudumisel ei ole lubatud otsuse tagasiulatuv kehtetuks

tunnistamine. Antud põhjendustel otsuse kehtetuks tunnistamine on seotud kindla tähtajaga

ning tuleb teha hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse

alusel. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 20

kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse,

milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks

kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja

kulusid kajastavad lepingud).

Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20

kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja võimalusel arvestades toetuse

saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole

võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile),

peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib olla toetuse

saaja kahjuks tehtava otsusega.

Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt

toetust tagasi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma kogu

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

jõustumisest arvates.

Juhul, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse

andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042)

ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat kirjalikult

ettevõetavatest sammudest toetuse tagasinõudmisel.

Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Käesolevas paragrahvis sätestatakse

toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad toetuse andmise vastavuse

16

haldusmenetluse põhimõtetele ja mis aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees

ning tagada toetuse andmise järelevalve.

Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või toetus tagastada.

Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustused rakenduvad alates taotluse

rahuldamise või osalise rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud

kohustuste täitmise ja tegevuse eduka elluviimise.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.

Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada

toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega ning nõuda toetuse

osalist või täielikku tagastamist, keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses

sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale määruses sätestatust. Toetuse andjal on

lisaks haldusaktis õigus sätestada taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses otsuse

kehtetuks tunnistamise või muutmise võimalus, kui riigieelarvelised vahendid ei võimalda

edasiulatuvalt toetust maksta.

Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega

reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste läbiviimist, teavitama toetuse saajat

määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest.

Samuti peab toetuse andja tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiabi

ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste

täitmise.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõus on kooskõlas VTA

määrusega.

5. Määruse mõjud

Edaspidi kehtestatakse kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi

läbiviimise tingimused ja kord siseministri määrusega. Seni on strateegilise partnerluse

konkursi tingimused olnud reguleeritud siseministri käskkirjadega. Toetuse andmise

tingimused sisuliselt ei muutu, kuid määruse kehtestamisega paraneb eelduslikult sihtrühma

informeeritus strateegilisest partnerluse võimalusest, tagades seeläbi võimalikult võrdne

kohtlemine ning ligipääs konkursil osalemiseks.

5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Siseministeeriumi teenistujad, kelle ülesanne on menetleda ja hinnata toetuse

taotlusi.

17

Siseministeeriumis töötab ligi 200 inimest13. Toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega

puutuvad kokku maksimaalselt viis teenistujat. Seega on sihtrühm Siseministeeriumi

teenistujate koguarvuga võrreldes väike.

Mõju ulatus: eelnõuga ei kaasne sisulisi muudatusi Siseministeeriumile. Seni olid

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi läbiviimise

ja taotluse esitamise tingimused reguleeritud siseministri või kantsleri käskkirjaga14. Võrreldes

seni kehtinud korraga regulatsiooni sisuliselt ei muudeta, kuid määruse kehtestamisega paraneb

eelduslikult toetuse saaja sihtrühma teadlikkus strateegilisest partnerlusest kodanikuühiskonna

valdkonnas Siseministeeriumiga, tagades seeläbi võimalikult võrdse kohtlemise, info ning

ligipääsu konkursil osalemiseks. Samuti väheneb mõningal määral toetuse andja

halduskoormus kuna toetuse andmise otsus tehakse haldusaktiga ning eraldi riigieelarvelise

toetuse lepingut ei sõlmita.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Siseministeeriumi ülesandeid eelnõuga ei muudeta.

Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna sisulisi muudatusi toetuse andmise

tingimustes ei tehta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest

tagatakse võrdne kohtlemine ja ligipääs konkursil osalemiseks.

5.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: mittetulundusühing või sihtasutus, samuti nendest moodustatud võrgustik, aga ka

vabaühenduste katusliit, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või

nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. Hinnanguliselt võib sellest

mõjutatud olla kümmekond ühingut ja nende liiget.

Mõju ulatus: eelnõuga ei kaasne sihtrühmale muudatusi, sest toetuse andmise tingimustes ja

korras ei tehta sisulisi muudatusi, mis eeldaksid muudatustega kohanemist. Mõningal määral

võib väheneda toetuse saaja halduskoormus kuna toetuse andmise otsus tehakse haldusaktiga

ning eraldi riigieelarvelise toetuse lepingut ei sõlmita. Kuna edaspidi kehtestatakse toetuse

andmise tingimused ja kord siseministri määrusega, suureneb õigusselgus. Samuti loovad

õigusselgust regulatsiooni täpsustused, mis puudutavad toetuse taotleja ja toetuse andja õigusi

ja kohutusi. Lisaks muutub selgemaks ka toetuse tagasinõudmise regulatsioon, sest see

kehtestatakse määruses. Seega kaasneb eelnõuga väheoluline, kuid positiivne mõju

kodanikuühiskonna poliitikavaldkonnas tegutsevatele vabaühendustele, tagades seeläbi

võimalikult võrdse kohtlemise, info ning ligipääsu konkursil osalemiseks.

Mõju avaldumise sagedus on väike.

Ebasoovitava mõju esinemise risk on väheoluline.

13 Siseministeerium. https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-

minister/ministeeriumi-tutvustus-ja-struktuur 14 Nt. siseministri 28. novembri 2022. aasta käskkiri nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri

leidmiseks aastateks 2023-2026“; siseministri 14. veebruari 2021. aasta käskkiri nr 1-3/17 „Konkursside

läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastateks 2021-2024“; kantsleri 13. juuli 2018. aasta käskkiri

„Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks vabaühenduste tegutsemissuutlikkuse tõstmisel aastateks

2019-2020“.

18

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest

teadlikkus ja informeeritus strateegilise partnerluse võimalusest suureneb. Samuti omab

õigusselgus suurenemine ja halduskoormuse potentsiaalne vähenemine positiivset mõju.

Mõju isikuandmete töötlemisele

Isikuandmete töötlemise vajaduse tingib see, et tuleb kontrollida taotleja vastavust kehtestatud

nõuetele. Taotluses tuleb esitada tegevuste elluviimisega seotud isikute curriculum vitae’sid.

Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu

saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist.

Isikuandmete kaitse üldmääruse15 artiklis 35 nimetatud andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole

praegusel juhul vajalik, sest kasutusele ei võeta uut tehnoloogiat ning isikuandmete töötlemise

laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes ei teki tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele

ja vabadustele suurt ohtu. Samuti ei toimu automatiseeritud andmetöötlust ning ei töödelda

eriliiki isikuandmeid. Andmeid töödeldakse Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemis,

mis vastab andmetöötlemise põhimõtetele ja on andmete töötlemiseks turvaline. Taotlusvooru

puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi

või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine curriculum

vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad projektide

elluviijad. Nii hindajatele kui abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub

konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse

rahastamiseks eraldatud eelarve alusel avatud konkursi raames.

Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes toetuse senise

rakendamisega.

Eelnõu rakendamiseks on vaja moodustada hindamiskomisjon, kelle ülesanne on hinnata

taotlusi. Hindamiskomisjoni liikmete tööd eraldi ei tasustata, sest selline hindamine on nende

põhitöö osa. Hindamiskomisjoni töösse vajadusel kaasatud eksperdi tasustamine võib toimuda

kokkuleppel vastava eksperdiga.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna

määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida eelnõuga

kohanemiseks lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679

Lisa

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Aruande esitaja:

Aruandlusperiood:

Toetuse saajale antud riigieelarvelise toetuse summa aruandlusperioodil:

Aruande koostamise kuupäev:

Kavandatud tegevuse eesmärkide saavutamine, tulemuste kokkuvõte

Kuidas planeeritud tegevus oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud

eesmärgid? Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu

võimekust, tegevuskeskkonda, prioriteetse suuna sihtrühma jne?

Väljundid

Loetlege läbiviidud tegevused/üritused koos tulemuste ning mõjuga. Saavutatud mõju üldine kirjeldus

ja kirjeldus indikaatorite kaudu.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande kinnitus:

Allkirjaõigusliku isiku nimi Amet Allkiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

14.01.2025 nr 1-6/3082-1

Siseministri määruse "Kodanikuühiskonna

strateegilise partnerluse tingimused ja kord"

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri määruse „Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse

tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisad:

1. Eelnõu 11 lehel

2. Eelnõu lisa 2 lehel

3. Seletuskiri 18 lehel

Erik Salumäe 6125098

[email protected]