Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus suure abivajadusega laste toe

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Signe Riisalo

Sotsiaalministeerium

Teie: 28.11.2024 nr SOM/24-1212/-2K

Meie: 14.01.2025 nr 1-7/274-2

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsus suure

abivajadusega laste toetamiseks

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS)

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse suure abivajadusega laste toetamiseks.

Siseministeerium toetab algatatud samme selle suunas, et oleks võimalik paremini toetada suure

abivajaduse ja kompleksprobleemidega lapsi, arvestades nende arengu- ja erivajadusi ning

tagada seeläbi laste ja nende perede parem toimetulek. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu

väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamise

korral.

1. VTK lk 1 toob välja, et eesmärk on toetada paremini suure abivajaduse ja

kompleksprobleemidega lapsi, arvestades nende arengu- ja erivajadusi ning tagada

seeläbi laste ja nende perede parem toimetulek. Palume täpsustada, kas tulevad ka

täpsustavad nõuded, kuidas seda hinnatakse ja millisel juhul toimub varajane

märkamine ning kelle ülesandeks see saab? Palume täpsustada, millisest ajahetkest

tekib kohustus lapse ja tema perega tegeleda. Selleks, et tagada ühetaoline

hindamine, on oluline lahti kirjeldada, millistele tingimustele vastab isik, kellel tekib

suur abivajadus.

2. VTK lk 2 toob välja, et suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lapsi on aastas

ligikaudu 100–120. Palume täpsustada, kas siinkohal on mõeldud 100–120 kõigist

Eesti lastest või 100–120 abivajavatest lastest. Kui VTK tekstis vahetult enne

tõdetakse, et täpset arvu pole võimalik välja tuua, tekib küsimus, kust pärineb selline

hinnang. On oluline täpsustada, kas see arv viitab:

 kõigile Eesti lastele, kellel on suurem abivajadus ja kompleksprobleemid,

 abivajavatest lastest konkreetsele osale,

 võimalikele teenuste saajatele,

 juba teenusel olevatele noortele?

Kui siinkohal on mõeldud laste arvu, kes on kinnise lasteasutuse teenusel (edaspidi

KLAT), siis Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) andmetel lahkus 2024. aastal

24+ last omavoliliselt või ei tulnud õigel ajal teenusele tagasi. Nendest ainuüksi ühe

lapse osas sai PPA 43 teavitust lapse lahkumisest või teenusele mitte ilmumisest.

Palume selgitada, kas VTK raames on eraldi plaan ka selliste lastega tegelemiseks?

VTK-s märgitakse, et KLAT-i välistele teenustele tähelepanu ei pöörata.

Siseministeeriumi hinnangul on siiski oluline arvestada, et KLAT-i kõrval vajavad

tähelepanu ka asendushooldusel, õpilaskodus, turvakodus ning teistel teenustel

viibivad lapsed. Asenduskodust ja teistelt sarnastelt teenustelt lahkus 2024. aastal

2 (4)

pidevalt 154+ last ning neist 7+ last lahkus pidevalt ka KLAT-ist. Need on juhtumid,

mille kohta politseile on tehtud teavitus, kuid tegelik probleem võib olla suurem,

kuna osa juhtumeid lahendatakse teenuse raames ilma väliste teadeteta. KLAT-is ja

teistel teenustel viibivate lastega tuleb tegeleda paralleelselt, kuna teenuselt

lahkumine ja puudulik järelevalve süvendavad noorte probleeme. Paljud neist lastest

vajavad lisaks sotsiaalsetele meetmetele ka tervise- ja raviteenuseid. On oluline, et

VTK pakuks terviklahenduse.

3. VTK lk 3 on pealkiri: „Kompleksprobleemidega lastele pakutavate ööpäevaringsete

teenuste kitsaskohad ja nende lahendamiseks vajalikud regulatiivsed ettepanekud“.

Palume selgitada, kas siin on mõeldud VTK-s viidatud sihtrühma nimetust „suure

abivajaduse ja kompleksprobleemidega lapsed“.

4. VTK lk 3 on kirjutatud, et KLAT teenusele on võimalik suunata prokuröri või

kriminaalhooldusametniku algatusel mõjutusvahendina. Palume täpsustada, millise

seaduse alusel on kriminaalhooldusametniku algatusel võimalik mõjutusvahendina

suunata KLAT teenusele. Samas on välja jäetud kohtuväline menetleja, kellel on

karistusseadustiku § 87 lõike 2 punkti 8 alusel taotlemise võimalus

mõjutusvahendina väärteomenetluses.

5. VTK lk 4 kirjeldatakse, kuidas jaotatakse suure abivajaduse ja

kompleksprobleemidega lastele mõeldud ööpäevaringsed teenused kinnisteks ning

avatud teenusteks, millest esimese puhul jääb teenusele paigutamise aluseks

kohtumäärus ning avatud teenusele paigutamise puhul taotluse alusel tehtav

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) otsus. Palume täpsustada, kes on õigustatud

taotlusi teenustele esitama ning millistel tingimustel. Kas sellise otsuse tegemine

eeldab ka lapse nõusolekut ja temaga kokkulepet? Kas on selge ka, milliseks ajaks

lapsed avatud teenustele saadetakse? Kuidas saab laps avatud teenusele ning mis

saab siis, kui laps ei soovi enam teenusel olla?

6. VTK lk 5 toob välja, et KLATi teenusele paigutamisel on vajalik vanusepiiri

seadmine. Palume täpsustada vanusepiiri seadmise mõtet ning loogikat.

7. VTK lk 6 tuuakse välja, et kvaliteetse ja laste vajadustele vastava teenuse pakkumise

üheks eelduseks on see, et lastega töötavatel spetsialistidel on vajalikud

kompetentsid laste abistamiseks. Palume täpsustada, kas nõuded, mis on välja

toodud lastekaitse seaduse (edaspidi LasteKS) §-des 19 ja 20, ei kata juba neid

kompetentsi nõudeid? Lisaks veel on VTK-s kirjeldatud, et kehtiv seadus ega

rakendusaktid ei näe ette selgeid kriteeriume teenuse personalile ega sätesta nõuet

osaleda täienduskoolitustel. Kas nõuded, mis on sätestatud LasteKS-i § 14 lõike 1

punktis 7 ja lõikes 2 seda juba ei kata?

8. VTK lk 6 on kirjeldatud vajadust välja töötada koolitusprogramm. Palume

täpsustada, kas on juba teada, millistele nõuetele töötajad peavad vastama, kellele

koolitust pakutama hakatakse? Kui nõuded on teada, siis kas on olemas ülevaade

sellest, kui palju sellistele nõuetele vastavaid töötajaid Eestis on? Oluline on tagada,

et koolitusprogramm oleks kohandatud osalejate tasemele ja vastaks koolitajate

pädevusele. Lisaks tuleks kaaluda täiendkoolituste programmi loomist, et tagada

töötajate oskuste pidev areng ja vastavus teenuse vajadustele.

9. VTK toob kitsaskohana esile, et lapsed viibivad KLAT teenusel liiga kaua, KOV ei

toeta last ega tema peret piisavalt lapse teenusel viibimise ajal ega pärast teenuselt

lahkumist. Palume täpsustada, kas olemas kaardistus või kehtestatud nõuded selle

kohta, millised prioriteetsed tegevused on vajalikud, et parandada lapse ja pere

toetamist nii teenuse ajal kui ka pärast selle lõpetamist. Kas on välja töötatud

konkreetsed meetodid või juhised nende tegevuste elluviimiseks, et saavutada

positiivseid tulemusi kiiremini? Siseministeerium peab oluliseks selgelt määratleda

ja rakendada tõhusaid sekkumismeetmeid, mis toetavad lapse ja pere koostööd ning

aitavad vähendada lapse viibimisaega KLAT teenusel.

3 (4)

10. Eelmises punktis välja toodud probleemi lahendusena pakutakse VTK-s sätestada

selgemad kohustused KLAT-is viibiva lapse terviklikuks juhtumikorralduseks, tema

olukorra hindamiseks ja teenuselt väljumisel iseseisva toimetuleku

ettevalmistamiseks. Palume hinnata, kas pakutud lahendus ei dubleeri lastekaitse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust1, kus juhtumikorraldust terviklikult

käsitletakse? Ei saa tekkida kaks juhtumikorralduse mudelit, kus üks on suunatud

KLAT lastele ning teine, mis on suunatud lastele, kes sinna sihtrühma ei kuulu.

Lisaks, ei tohiks pakutud lahendus viidata ainult KOV-i kohustustele, vaid ka

teenuseosutaja kohustustele lapse teenusel viibimise ajal ja lapse vanema (või

eestkostja) kohustustele.

11. Ühe kohustusena tuuakse VTK lk 7 välja, et tuleb sätestada lapsele koostatud

juhtumiplaani regulaarne ülevaatamine analoogselt asendushooldusteenusega, mille

puhul ülevaatamise kohustus on vähemalt kord aastas. Palume selgitada, miks on

hinnatud piisavaks plaani ülevaatamiseks ainult kord aastas.

12. Selleks, et lapsed ja pered saaksid vajaduspõhist terviklikku tuge ega viibiks

pikaajaliselt või korduvalt KLAT-is, tuleb VTK kohaselt lapse tavakeskkonda

naasmise ettevalmist alustada kohe, kui ta on KLAT-i paigutatud. See eeldab tihedat

ja tulemuslikku koostööd lapse ja pere, KOV-i lastekaitsetöötaja, teenuseosutaja,

SKA ja teiste võrgustikuliikmete vahel. Palume täpsustada, kuidas on plaanitud

tagada koostöö tõhus toimimine ja teha sellele järelevalvet, et tagada eesmärkide

saavutamine? Kas on kaalutud võimalust, et SKA võtaks endale juhtiva rolli sellise

koostöö korraldamisel ja järelevalve tegemisel? Oluline on selgelt määratleda, kes

vastutab koostöö koordineerimise ja jälgimise eest, et tagada lapse sujuv naasmine

tavakeskkonda ja vältida korduvat KLAT-i sattumist.

13. VTK-s tuuakse välja, et KLAT-i suunamise aluseks on kohtumäärus, mis nõuab

SKA-lt teenuse korraldajana määrusest tuleneva teenuskoha tagamist kõikidele

teenusele suunatud lastele. Juhime tähelepanu, et KLAT-i suunamise aluseks on

kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt ja kriminaalmenetluse

seadustiku alusel vahistamisel. Teistel juhtudel on aluseks kohtuotsus.

14. VTK lk 7 toob probleemina esile, et praegune KLAT-i hankepõhine korraldus ei taga

teenuse stabiilset ja jätkusuutlikku osutamist. Lahendusena nähakse

Hoolekandeteenused AS-i kujundamist suure abivajadusega ja

kompleksprobleemidega laste kompetentsikeskuseks, mille alla koonduvad

tulevikus nii kinnised kui ka avatud ööpäevaringsed teenused. Palume selgitada,

miks nähakse lahendusena konkreetset teenusosutajat. Kas Eestis ei ole rohkem

selliseid teenusepakkujaid? Kas on hinnatud sellega kaasnevaid erinevaid kulusid,

sealhulgas transpordikulusid, mis tekiksid osapooltele sõltuvalt teenuseosutamise

asukohast? Kuna praegu esitatud ettepanekus puudub detailne ülevaade kavandatava

lahenduse ulatusest ja kulutustest, palume esitada selgitusi ja analüüse, mis

põhjendavad konkreetse teenuseosutaja valikut ja kavandatava mudeli otstarbekust.

See on oluline, et tagada teenuse stabiilsus ja tõhusus ning minimeerida võimalikke

lisakulusid teenuse osutamisel. Kuigi VTK ei paku lahendusi asendushoolduse

korralduse muutmiseks, siis teeme ettepaneku läheneda sellele sihtgrupile suunatud

teenustele tervikuna. Peame oluliseks kaaluda paralleelselt asendushoolduse

korralduse arendamist.

15. VTK-s tehakse ettepanek sätestada selgemalt asutuste kohustused eemal viibiva

lapse toetamisel. Selleks, et vähendada dubleerivat tasu maksmist, on KOV-il juba

praegu võimalik teenuseosutajaga sõlmitavas lepingus kokku leppida erisused

1 Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/03aee7a7-9111-4ac8-ad6a- 142b4816eaca/lastekaitseseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

4 (4)

eemalviibiva lapsega seotud kulude katmiseks. Lisaks tuleb kaaluda, kas vastav

võimalus peaks olema sätestatud ka SHS-is. Siseministeerium toetab selle sätte välja

toomist.

16. Mõjude osas on välja toodud, et lahendusettepanekutel on sihtrühmale positiivsed

sotsiaalsed mõjud, kuivõrd muudatuste rakendumisel pakutakse suure abivajaduse

ja kompleksprobleemidega lastele nende vajadustele paremini vastavaid

ööpäevaringseid teenuseid. Jääb ebaselgeks, mis analüüsi tulemusena on jõutud

nimetatud järelduseni. Palume eelnõu koostamisel seda osa täiendada.

Siseministeerium tänab võimaluse eest VTK kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Barbara Haage 6125131

[email protected]