Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 05.12.2024 nr MKM/24-1251/-2K

Meie: 14.01.2025 nr 1-7/275-3

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seadus

Siseministeerium kooskõlastab kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamise korral.

1. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) § 22 lõiget

4 pärast sõna „avalikkuse“ tekstiosaga „ja naabruses paiknevate tegevuskohtade, mis ei

ole ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte“.

Vastavalt Seveso III direktiivi rikkumismenetlusele on vajalik välja tuua ka asjaolu, et

doominoefektiga ettevõtted peavad edastama teavet ettevõttevälise hädaolukorra

lahendamise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele, milleks on Päästeamet.

Ettevõttel tuleb doominoefekti korral info kajastada ära ettevõtte dokumentatsioonis

(riskianalüüsis, ohutusaruandes, hädaolukorra lahendamise plaan) ning läbi selle saab

lugeda teavituse nõude täidetuks. Juhul, kui seda ei ole dokumentatsioonis esitatud, siis

Päästeamet hindab asjaolu ning juhib kooskõlastamismenetluse käigus tähelepanu, sh

edastab menetluse käigus ettevõttele tagasiside, et see lisataks dokumentatsiooni.

Samuti hindab antud asjaolu järelevalve menetluse käigus.

Teeme ettepaneku täiendada KemS-i § 22 lõike 4 sõnastust, lisades eelnõus toodule

järgmise lause: „Doominoefekti korral tuleb edastada teave Päästeametile kui

ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamise eest vastutavale

asutusele.“.

2. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse KemS-i § 24 lõiget 1 pärast sõna „isikuid“

tekstiosaga „, samuti avalikult kasutatavate hoonete ja alade omanikke, sealhulgas

koolide ja haiglate pidajaid,“. Vastavalt Seveso III direktiivi rikkumismenetlusele on

vajalik välja tuua ka asjaolu, et avalikkuse teavitamisel peavad doominoefektiga

ettevõtted teavitama teisi naaberkäitiseid. Seetõttu on vajalik täiendada KemS-i § 24

lõike 1 sõnastust.

Teeme ettepaneku sõnastada KemS-i § 24 lõige 1 järgmiselt: „(1) Suurõnnetuse ohuga

ettevõtte käitaja teavitab avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda

jääda võivaid isikuid, samuti avalikult kasutatavate hoonete ja alade omanikke,

sealhulgas koolide ja haiglate pidajaid ning doominoefektiga hõlmatud ettevõtete puhul

kõigile naaberettevõtetele, ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist,

ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest.“.

2 (3)

3. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt lisatakse Päästeametile ülesanne tagada pärast

suurõnnetuse toimumist kõikide vajalike kiireloomuliste, keskmiste ja pikaajaliste

meetmete kasutuselevõtt. Leiame, et ei ole õige lisada kõikide meetmete kohaldamine

(kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised) Päästeameti ülesandeks. Päästeamet

tegutseb vastavalt päästeseadusele ning Päästeameti ülesanne on päästetöö tegemine,

kus päästetöö on päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning

päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja

edasilükkamatud tegevused. See tähendab, et Päästeamet rakendab ja tagab

kiireloomulised meetmed juba sündmuse ajal oma pädevuse piires. Keskmised ja

pikaajalised meetmed on seotud pigem õnnetusjärgsete tegevustega, mida peab tagama

ettevõte ja ka erinevad ametkonnad. Näiteks, kui on toimunud keskkonda saastav

õnnetus, võetakse pinnase- ja/või õhusaaste proovid, teavitatakse avalikust ning antakse

teada, kas pärast sündmust võib välitingimustes viibida, vett juua jne. Antud meetmed

on seotud Kliimaministeeriumi vastutusalaga.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 41 lõige 5 sätestab, et valitsusasutuste

pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. VVS-i § 61

lõige 1 sätestab, et õhu ja keskkonna seire tagamine Kliimaministeeriumi pädevuses.

Lisaks lähtutakse keskkonnavastutuse seaduses, mis reguleerib keskkonnale tekitatava

kahju vältimist ja heastamist, põhimõttest, et saastaja maksab. Seetõttu ei saa nõustuda,

et antud ülesanne lisatakse Päästeameti ainupädevusse.

Vastavalt Seveso III direktiivi rikkumismenetlusele (Seveso III direktiiv, artikkel 17 c)

on vajalik täiendavalt välja tuua asjaolu, et pädevad asutused peavad tegutsema

asjakohaselt, et käitaja võtaks vajalikud heastavad meetmed. Seda hetkel käesolevas

eelnõus ei ole käsitletud. Näiteks Rumeenias

(https://legislatie.just.ro/Public/DetaliiDocument/177654) on sätestatud nõue selliselt,

et ettevõte peab teavitama pädevaid asutusi (artikkel 16 lg 1c), et milliseid keskmisi ja

pikaajalisi meetmeid on ettevõte rakendanud ning eraldi säte on selle kohta, mida

peavad pädevad asutused tegema pärast suurõnnetust (artikkel 17). Artiklis 6 on

sätestatud pädevad asutused. Teeme ettepaneku mitte määrata kogu vastutusala

Päästeametile, vaid näidata ära erinevate ametkondade pädevused, sh ettevõtte vastutus

võtta pärast suurõnnetust vajalikud kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised meetmed

(Seveso direktiivi artikkel 17, punktid a ja c).

4. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt esitatakse Euroopa Komisjonile iga nelja aasta järel

aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud

suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema

kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37) rakendamise kohta.

Seletuskirjas on viidatud, et praktikas on esitanud aruandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) koos Päästeametiga. Päästeamet on esitanud

aruandeid 2012. aastal (periood 2009-2011), 2015. aastal (periood 2012-2014) ja 2019.

aastal (periood 2015-2022) ning kaasanud aruande koostamisse TTJA. 2023. aastal

(periood 2019-2022) kohta esitas aruande TTJA ning aruande koostamisse kaasati

Päästeamet. Ilma ühe või teise asutuseta ei ole võimalik aruannet koostada, sh esitada.

Samas selleks asutuseks võib olla ka Päästeamet, kuna omab varasemat kogemust, sh

Päästeamet on vastutav ametkond esitama piiriülese toimega tööstusõnnetuste

konventsiooni rakendamise aruannet, mis tuleb esitada sama perioodi kohta, mis Seveso

direktiivi rakendamise aruanne. Aktsepteerime ka asjaolu, kui selleks asutuseks jääb

TTJA, kuid seletuskirjas ei saa viidata, et praktikas on esitanud aruandeid TTJA koos

Päästeametiga.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister