Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Jürgen Ligi Rahandusministeerium 13.01.2025 nr 10-1/25/4

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028 Lugupeetud härra Ligi Edastan Teile uuesti Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse „Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi aastateks 2025-2028“ (edaspidi Programm). Viisime programmi Lisas 1 oleva rahastamiskava kooskõlla programmis oleva kaitsekulu kogumahu tabeliga. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022 – 2031+, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Programmi lisana on toodud perioodi rahastamiskava. Palun lugeda õigeks see versioon ja tunnistada kehtetuks 06.01.2025 nr 10-1/25/2 edastatud kiri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Programm 2025-2028

Merje Frey [email protected]

1

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028

Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse

Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku

vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire

ja tulemuslik rakendumine.

Tabel 1. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed.

Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm

– sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku

ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse

arengukavaga 2022 – 20311, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala

arengukavadega. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus

programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Muudatusettepanek

lähtub Kaitseministeeriumi tegelikust planeerimise protsessist, kus olulise mahuga varude

hankimine toimub tervikuna Kaitseväele ja Kaitseliidule. Julgeoleku ja riigikaitse

tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga

2022–2031 (RKAK 2022–2031), mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala

arengukavadega.

1. Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus

1.1.Programmi üldinfo Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi elluviimise peavastutaja on Kaitseministeerium.

Programmi elluviimise eest kaasvastutavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused

1 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine;

RKAK 2013 dokumendi avaliku osa pdf-dokument: https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Suund:

2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0%

Suund:

57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%

Suund:

3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083

Suund:

NA NA NA Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-piiranguga

Tegelik Sihttase

Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-

2031 elluviimise kavast Allikas: Kaitseministeerium

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Allikas: Avaliku arvamuse uuring

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Allikas: Kaitseressursside Amet

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Allikas: Kaitseministeerium

Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium

2

(Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja

Eesti Sõjamuuseum) ning Kaitseliit. Kaasvastutavad ministeeriumid puuduvad.

Programmil on üks meede, mis kordab programmi tasandit ja seda eraldi ei kirjeldata.

Joonis 1. Programmi, meetme ja programmi tegevuste skeem

1.2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end

väliste ohtude vastu kaitsta.

PROGRAMM

MEEDE

PROGRAMMI TEGEVUS

SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS

SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS

Väeloome: muud üksused

Väeloome: maavägi

Väeloome: merevägi

Väeloome: õhuvägi

Kaitsevalmiduse tagamine

Kaitsetahte edendamine

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Luure ja eelhoiatus

Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis

Riigikaitseliste investeeringute korraldus

Riigikaitselise inimvara juhtimine

Varude tagamine: lahingumoon

3

Tabel 2. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed.

Tabel 3. Kaitsekulu kogumaht

Kaitsekulude kogumaht (mln

eurot) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031

1 SKP-st eraldatud Riigikaitse

arengukava 2022-2031 elluviimiseks 1306,2 1260,1 1328,4 1393,3 1459,8

sh Kaitseliidule eraldatav

sihtotstarbeline toetus2 55,2 58,2 60,0 63,6 66,2

sh Ukrainale antav sõjaline abi 105,0 110,7 116,1

2 Täiendav laskemoon 75,6 254,1 254,1 203,3 300 300 225

3 Täiendavad sihtotstarbelised

eraldised3 22,1 26,4 4,0 1,9 0,5

Sh välisvahendite abikõlbmatu

käibemaks (Euroopa Rahurahastu ja

Taaste- ja vastupidavusrahastu)

18,2 22,5 3,5 1,4 0,0

Sh teadus- ja arenduskulude

lisarahastus 2,3 3,4

sh muud, mh IT vajaku

kompenseerimise ja E-ITS auditite

vahendid

1,5 0,5 0,5 0,5 0,5

4 KOKKU kaitsekulud ilma liitlaste

kuludeta 1328,3 1362,1 1586,6 1649,3 1663,6

Liitlastega seotud kulud

5 Liitlastega seotud kulud 5,5 34,9 44,6 12,0 5,5 Kaitsekulu kokku

6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 333,8 1 397,0 1 631,1 1 661,4 1 669,1

2 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt

sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK maakaitsele

varustust, relvastust ning laskemoona. 3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on välisvahendite rakendamisega seotud abikõlbmatu käibemaks,

tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ning lisanduv teadusrahastus ja IKT rahastamine

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Suund:

JAH, lähtuvalt

RKAK 2017-

2026 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2017-

2026 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2017-

2026 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Suund:

2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0%

Suund:

57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%

Suund:

3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083

Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava

otsustega Allikas: Kaitseministeerium

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Allikas: Kaitseministeerium

Tegelik Sihttase

Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Allikas: Avaliku arvamuse uuring

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Allikas: Kaitseressursside Amet

4

7 % SKP-st 3,40%4 3,33% 3,68% 3,58% 3,43%

8 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses

NATO julgeolekuinvesteeringute

programm NSIP, taristu ehituseks 20,5 39,3 8,5 16,7 47,1

Tuuleenergia

kompensatsioonimeetmed5 60,0 51,1 11,4 0,0 0,0

EL Rahurahastu 58,3 85,3 6,5 6,5 0,0

Tuludest sõltuv kulu ja kulud

majandustegevusest laekuvast tulust 28,4 41,1 0,9 0,4 0,4

9 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses

olevad vahendid 1 477,7 1 588,0 1 630,1 1 653,8 1 685,4

10 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 88,8 125,0 142,2 154,3 171,2

11

Kõik Kaitseministeeriumi kasutada

olevad vahendid (sisaldab sh

amortisatsiooni)

1 566,5 1 713,1 1 772,3 1 808,2 1 856,6

Kaitsekulust teiste valitsemisalade

eelarves6 23,3 25,8 28,3 31,2 31,2

1.3. Hetkeolukorra lühianalüüs Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK 2025-2028) määrab aastateks 2025-

2028 valitsemisala eesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid. Arenduseesmärkide,

tegevuste ning tegevusmahtude määramisel lähtuti eelkõige Riigikaitse arengukavast RKAK

2031(+), teistest Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni

suunistest, kehtivast riigi eelarvestrateegiast 2023-2026, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja

prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, dokumendist KMAK 2023-2026, Kaitseväe üksuste

hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest. Samuti

võeti arvesse NATO kaitseplaneerimise protsessi raames Eesti poolt täitmiseks võetud NATO

võime-eesmärkidest tulenevaid võimenõudeid. Teadmiseks on võetud Euroopa Liidu võime

arendustega seotud eesmärgid. Arusaadavalt on kogu arengukava otsuseid väga tugevalt

mõjutanud Ukraina sõda ning selle esmased järeldused.

Jätkuvalt ilmestab kaitsevaldkonna arenguid kestev ebainimlik sõda Euroopas ning pingeline

julgeoleku- ja majandusolukord maailmas tervikuna, teisalt liitlaste kindel toetus Ukrainale nii

varustuse kui ka väljaõppe tagamisel, NATO laienemine ja uued efektiivsed regionaalsed

kaitseplaanid.

Riigikogu kiitis 22. veebruaril 2023 heaks Eesti Julgeolekupoliitika alused, mis ütleb

kaitsekulude kohta järgmist: „Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on

vajalik sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi

vastuvõtva riigi kulude rahastamine.“ Koalitsioonileppe kohaselt tagatakse vastavalt

4 Osakaal ümber arvestatud RaM 2024.a suvise majandusprognoosi SKP alusel. 5 CO2 meetme ja statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid), samuti

RRF vahenditest täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln) 6 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille

väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude

hulka

5

julgeolekupoliitika alustele neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele

lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.

KMAK 2025-2028 eesmärk on suurendada Eesti lahinguvalmidust ja jätkata Ukraina toetamist

0,25% SKP ulatuses kaitse-eelarvest, et võita sõda.

Arengukava on Kaitseministeeriumi valitsemisala sisend riigi eelarvestrateegiasse (RES), alus

2025. aasta eelarve projektile ning Kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tööplaanidele.

Ühtlasi on KMAK 2025-2028 RKAK 2031(+) rakendusplaan.

KMAK 2025-2028 planeerimist mõjutasid Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud lisa

lahingumoon aastani 2025 - 2031 kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati

lisavahendeid 75 mln eurot. Oluliselt mõjutas otsuseid Kaitseväe juhataja prioriteetide sh

vajadus suunata maksimaalselt vahendeid laskemoona hangetesse ning otsus toetada 0,25%

SKP Ukrainat ligikaudu 400 mln euroga.

Graafik 1. Kaitsekulu trend ajas.

KMAK koostamisel vaadati üle RKAK-s tehtud valikud ning otsustati lähiaastatel keskenduda

eelkõige relvastusele ja laskemoonale ning selleks vajalikule taristule. Jätkame eelmises

arengukavas otsustatud võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate HIMARS, keskmaaõhutõrje,

õhuründemoona, laevatõrjeraketisüsteemide ja manööverüksuste mehhaniseerimise

elluviimisega. Arengukava jooksul saavutame laskemoona osas RKAK 2031(+) eesmärgi ning

kõik RKAK-s plaanitud uued võimed luuakse hiljemalt 2028.a lõpuks, millest viimastena

lisandusid käesoleva arengukava raames kolmas liikursuurtükiväepataljon, ISTAR

luurepataljon ja mõlema brigaadi rekkekompanii ISR võime.

NATO kaitseplaanide raames alustame Balti kaitsevööndi rajamist, jätkame eelmises

arengukavas otsustatud liitlaste HNS taristu rajamist. Ukraina sõja tagajärjel halvenenud

julgeolekuolukorra tingimustes on võtmeliitlased suurendanud märgatavalt oma kohalolekut ja

nähtavust Eestis. Lisaks sellele kaasame 2025.a õppusele NATO plaanides määratud UK

brigaadi ning jätkame suuremahuliste õppekogunemiste läbiviimist.

Toetame kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust ja ekspordivõimalusi, et aastaks 2030.

oleks sektor 2022. aastaga võrreldes kasvanud kolm korda, sh 70% ulatuses ekspordile

suunatud. Selleks kaasrahastatakse kaitsetööstuse ühiseid teadus- ja arendusprojekte

rahvusvaheliselt kui siseriiklikult ning toodete arendamisel ja testimisel pakutakse vastavalt

6

võimalustele sõjalist ekspertiisi. Tööd on alustanud tööstuspark, mis panustab sõjalisse

võimesse.

1.4. Programmi juhtimiskorraldus Programmi juht on Kaitseministeerium. Programmi tegevuse tasandi juhid on

Kaitseministeeriumi asekantslerid, kes tagavad eesmärkide seadmise ning nende elluviimise

koostöös valitsemisala asutustega, kelle teenused kuuluvad vastava programmi tegevuse alla.

Valitsemisala planeerimise, otsuste elluviimise ja aruandluse protsessi juhib

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler läbi tema alluvuses asuvate osakondade.

Arengukava keskne planeerimisvahendid on valitsemisala põhitegevused ja teenused.

Valitsemisala põhitegevused vastavad riigi strateegilise juhtimise „programmi tegevuse“

tasandile.

Programmi kinnitab kaitseminister.

2. Programmi põhitegevused

2.1. Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.

Mõõdikud

Tabel 9. Programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.

Vastutavad asutused ja teenused

7

Joonis 6. Programmi tegevusse Väeloome: muud üksused panustavad Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi

saavutamiseks

KMAK 2025-2028 raames tehti varasemates võimearenduste otsuste osas uued otsused

alljärgnevalt:

Vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele vähendati või lükati edasi KMAK 2024-2027

planeeritud side, transpordivahendite, õhuväe side- ja navigatsioonivahendite, imitaatorite ja

väljaõppelaskemoona ja muid võimearendusi kokku 149 mln võrra. Neist suurimad kärped

puudutasid lühimaa õhutõrje radareid, raadiojaamasid, ratassõidukeid, laev-kallas sidesüsteemi

BRASS7, õhuväe õhupilditootmise süsteem arendust, õhuväe passiivne õhuseiresüsteemi

parendust, välielektrivarustust, miinijahtimislaeva remondi ja hoolduse teenust, tööriistu ja

tarvikuid ning kulumaterjale, andmesidevahendeid, erinevaid konteinereid, laevade ravi

barokambrite soetust, miinituukri varustuse komplekte. Samuti otsustati edasi lükata EML

Pikker asendamine järgmisesse KMAK planeerimise perioodi. Lisaks võeti täiendavaks taristu

rahastuseks NATO NSIP rahastusest 10 mln. Samuti vähendati ambitsioonitaset 2028.a rea

võimearenduste rahastamiseks.

Täiendavate rahaliste vahendite laekumisel8 suunatakse vastavalt Kaitseväe juhataja

ettepanekule vahendid väljaõppe laskemoona, lühimaa õhutõrje radaritesse, luurevõimesse ja

taktikalise raadioside raadiojaamadesse.

Alates 2025. aasta eelarvest kajastuvad antud programmi tegevuse all kõigi kaitseväe üksuste

varustushangete kulud.

2025.a suurimad hankeprioriteedid on mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje,

manööverüksuste soomukid ning ratastel liikursuurtükid.

Lisaks on kavas mitmed olulised erivarustuse hanked, mis on planeeritud järgmiselt:

Mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS esimesed tarned toimuvad 2025.a. Raketisüsteemide

soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 km

kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon,

sidelahendused, väljaõppe,-logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu.

Projekt rahastatakse osaliselt USA rahastusega.

Jätkuvad 2024.a alanud soomustransportööride tarned, millega parendatakse manööverüksuste

kaitstust ja mobiilsust. Tarned teostatakse 2025.a jooksul ning 2. jalaväebrigaadi

manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele. Projekti kogu

maksumus on üle 200 mln euro, millest 2025.a eelarves investeeringutena 95 mln eurot.

Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025 jooksul,

maksumusega 35 mln eurot). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja luuakse

7 Broadcast and Ship to Shore 8 Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi tulemusena võib SKP% muutuda ja seega ka kaitsekulu

summa.

8

vajalikud hoiutingimused. Mitmeaastase projekti maksumus on üle 86 mln euro. Täiendava

varustuse hankimine jätkub pärast 2028.a.

Jätkatakse mehitamata õhuründepatarei arendamist. 2025.a varustatakse mehitamata

õhuründepatarei ette nähtud laskemoonaga, mis on pärast väljaõppe läbiviimist 2026.a

suuteline tuvastama ja mõjutama vastase sihtmärke täppisrünnakutega. Samuti hangitakse

üksusele kogu kriitiline varustus (v.a uued käsitulirelvad) ja osaliselt põhivarustus ning luuakse

üksusele vajalik taristu.

Keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele toimuvad 2025.a. Süsteemi on

võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe objektidele

maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest. Lepingu raames hangitakse

lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendused ning väljaõppe-, logistika- ja

elutsüklilahendused. Samuti hangitakse üksusele muud varustust ja ehitatakse vajalik taristu.

Täiendavate õhuseireradarite osas toimub 2025. a esimeses pooles esimese aktiivradari tarne.

Teise radari tarne toimub hiljemalt 2026.a esimeses pooles. Lisaks toimuvad 2026.a

passiivsensorite süsteemi tarned. Süsteemid võimaldavad luua uusi tuulegeneraatorite alasid

ilma, et need segaks õhupildi loomist.

Jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned. Läbi mitme aasta

kestva projekti maksumus on 103 mln eurot, millest 2025.a investeeringute maht on 20,3 mln

eurot.

2024.a jooksul anti Scoutspataljonile plaanitult üle enamuse CV90 toetussoomukitest, kuid

seoses Ukraina sõjaga tekkinud relvastuse tarnete viibimisega, antakse tankitõrje- ja

miinipildujasoomukid üle hiljemalt 2027.a.

Hiljemalt 2028.a vahetatakse välja 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni Mistralite sihikud, mille

tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases

võitluses.

Koostöös USA-ga (IAMD programm) jätkatakse 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni luure-,

side- ja juhtimissüsteemidega varustamist. Mõlema brigaadi pataljonile tarnitakse õhutõrje

radarid SAAB 1x. Vahendite nõuetekohaseks hoiustamiseks ehitatakse 2027.a õppe-hooldus

garaaži.

1. ja 2. jalaväebrigaadi luurekompaniidele hangitakse erineva varustusega elemente, et lisada

olemasolevale rekkevõimele ka seirevõime. ISR9 elektroonilise sõjapidamise vahendid

tagatakse USA rahastusega.

2027.a lõpuks uuendatakse elutsükli lõppu jõudvad brigaadide ja pataljonide UAV-d ning

hangime üksustele mikrodroonid.

2026.a jooksul teostatakse, kõikide määratud sõjaaja üksusete elutsükli lõppu jõudvate, 120 mm

järelveetavate miinipildujate tarned.

Jätkatakse K9 baasil olevate liikursuurtükiüksuste arendamist. 2026.a lõpuks on mõlemad

üksused välja õpetatud 18 relvasüsteemile ning varustatud 4x4 soomukitega. Viimaste

9 intelligence, surveillance, and reconnaissance - luure, seire ja reke

9

suurtükkide tarned toimuvad 2025. ja 2026.a. Üksused saavad 2027.a uued 12,7 mm

kuulipildujad, täiendavad sidevahendid, maismaasõidukid, hoiuhalli ja hooldus õppegaraaži.

Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025.a, millega alustatakse elutsükli lõppu jõudva

kaldaradarisüsteemi uuendamist 2025.a eelarves on selleks planeeritud 16 mln eurot ja uue

taristu rajamiseks 5 mln eurot.

Jätkatakse rannikukaitse divisjoni varustamist ja 2024.a alanud väljaõpet relvasüsteemidele.

Kaldal paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase meresihtmärke

mõjutatamisse.

Sõjaaja isikkoosseisu varustamiseks jätkatakse kandesüsteemide ja kuuliplaatide tarneid.

Isikkoosseisu varustamine on tagatud hiljemalt 2026.a.

Kaitseväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused Kaitseväe juhtimispunkti

ümberpaiknemiseks. Juhtimispunktile ja juhtimispunkti teenindavale staabikompaniile

hangime selleks vastav varustus.

Hangitakse lõhkematerjale, mille hulgas on külgmiinid, tankimiinid, rasked kaitselaengud,

plastiline lõhkeaine ning lõhkematerjalide tarvikud.

Jätkatakse EST MN (Estonian Mission Network) sidevõrgu laiendamist ning liidestamist

liitlaste missioonivõrkudega. Üksuste taktikalise sidevarustusega varustamiseks hangime

taktikalisi raadiojaamu ning välielektrivarustust.

Jätkatakse linnakute julgeoleku tagamiseks ja parendamiseks tänaseks vananenud Kaitseväe

häire- ja valvesüsteemide tehnovõrkude ja sidesüsteemide kaasajastamist.

Jätkatakse sõjaaja isikkoosseisu varustamist 3:1 kandesüsteemide ja kuuliplaatidega, mis

lõppeb hiljemalt 2026.a. Kõik sõjaaja üksustele ette nähtud öövaatlusseadmed ja

termosüsteemid hangime mitte hiljem kui 2027.a.

2028.a jooksul viiakse läbi puudu oleva individuaalvarustuse (vormiriietus,

toitlustuskomplektid, erinevad kaitsmed jne) esmase soetuse ja tagatakse olemasoleva

individuaalvarustuse elutsüklipõhise väljavahetamise, remondi ja hoolduse.

Jätkatakse sõjaaja üksuste transpordivahenditega varustamist. KMAK 2025-2028 perioodil

hangitakse üle 550 sõiduki ja üle 100 ühiku muid transpordivahendite valdkonna vahendeid

nagu konteinerid, haagised, HET10 jms.

Lisaks valmivad Ämaris 2025.a käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja

õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse

Kõpu radaripositsiooni ehitusega. Laskemoona hoiustamiseks algab 2025.a uue hoiuala

väljaehitamine.

Hanke vaidlustamise tõttu lükkuvad 2024.a plaanitud välihaiglate tarned 2025.aastasse. Seoses

Ukraina sõjaga on tekkinud relvastuse tarnetes tõrked ning 2024.a planeeritud Scoutspataljoni

täielik CV90 toetussoomukitega varustamine võib tankitõrje- ja miinipildujasoomukite osas

toimuda hiljem kui 2025.

10 Heavy Equipment Transport System - rasketehnikatreiler

10

Jätkatakse kaudtule tulejuhtimissüsteemi tarkvara TOORU arendamist 81 mm, 120 mm

miinipildujate ja 155 mm liikursuurtüki relvasüsteemidele ning relvade laskemoonale.

Jätkatakse Nursipalu ja Soodla harjutusvälja laiendamist. KMAK 2025-2028 perioodi jooksul

on plaanitud hüvitistele ja toetusetele ning maade ostudeks üle 24 mln euro.

Teostatakse Nursipalu harjutusala välispiiri (51 km), Sirgala harjutusala välispiiri (41,5 km) ja

Soodla harjutusala välispiiri (32 km) tähistamise koos lipumastide, infotahvlite ja tõkkepuude

paigaldamisega.

Kasutusse võetakse kuluarvestussüsteemi HERA ning vahetame välja Kaitseväe meditsiini

infosüsteem Liisa.

Eesti riigikaitses ja väeloomes innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks

jätkame Kaitseväes olemasolevate lahenduste testimisi erinevate

eksperimenteerimisprojektidega, milleks on planeeritud 0,25 mln eurot aastas. Projektide valik

toimub aastate kaupa.

Kaitsealase teadus- ja arendustegevuses jätkame rahvusvaheliste koostööprojektide

kaasfinantseerimist (nelja aasta jooksul kokku 13 mln eurot). Peamised projektid on:

• sõjalise mobiilsusega seotud digitaalne infosüsteem (SDMMS)11;

• modulaarse autonoomse funktsionaalsusega mereväealuse arendus (EUROGUARD)12;

• tehisintellektil põhinev küberkaitse agent (AIDA)13.

Toetame teadustaristuid ja kompetentsikeskusi (nelja aasta jooksul kokku 3,3 mln eurot):

• Kaitseväe Akadeemia elektroonilise võitluse kompetentsikeskust14;

• CR14 salajase harjutusvälja väljaarendamist15;

• krüptograafia alase hindamisvõimekuse kompetentsikeskust16.

Jätkame KMAK 2025-2028 perioodil kaitsetööstuse arendusprojektide toetamist ja viime

selleks iga-aastaselt läbi konkursi toetuse otsustamiseks ja andmiseks. Jätkame EL

Kaitsefondist rahastatavate projektide kaasfinantseerimist ning Eesti juhtprojektide

ettevalmistamist.

11 Projektis loodav infosüsteem hõlbustab turvalist teabevahetust EL liikmesriikide vahel sõjalise liikuvuse

tagamiseks. 12 Projekti tulemusena valmib uue põlvkonna veesõiduki prototüüp, mis aitab tulevikus kujundada mereväe

operatsioone efektiivsemaks. 13 Tehisintellektil põhinev tööriist küberintsidentide tõrjumiseks võimaldab automatiseerida protsesse ja hoida

kokku inimressurssi küberturbe tagamisel. 14 Keskus ja sinna loodud tehnoloogia katselabor toetab EV võime arendamist kaitseväes läbi õppe- ja

teadustegevuse ja suurendab valdkonna koostööd liitlastega. 15 See võimaldab pakkuda NATOle ja selle liikmesriikidele akrediteeritud platvormil järgmisi teenuseid:

eksperimendid, sõjamängud, reaalelul baseeruvate stsenaariumite harjutamine, õppused, väljaõpe. 16 Kavas on luua krüptograafiliste turbelahenduste alane hindamisvõimekus Eestis ja kasvatada krüptograafia alast

kompetentsi ja järelkasvu.

11

2.2. Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.

Mõõdikud

Tabel 6. Programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.

Vastutavad asutused ja teenused

Joonis 3. Programmi tegevusse Väeloome: maavägi panustavad Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi saavutamiseks

Diviisi staapi luuakse maaväe õhuvahendite toetuse koordineerimiseks õhutoetuse

operatsioonikeskuse (ASOC). ASOC tagab taktikalisel tasemel diviisi operatsioonialas

maaväe- ja liitlasüksuste õhutoetuse planeerimise, koordineerimise ja juhtimise. Rahuajal on

ASOC õhuväe koosseisus olev allüksus, kriisi ja sõjaajal allutatakse diviisi ülemale.

Operatsioonikesksus sidevahendid hangitakse läbi USA FMF-CRIF vahendite.

Luuakse ISTAR luurepataljon, mis hakkab koondama kogu Eesti territooriumil tegutsevaid

vahendeid ühtseks süsteemiks tagamaks parema olukorrateadlikkuse. See omakorda võimaldab

rakendada manööver- ja toetusüksusi säästlikumalt ja tõhusamalt ning aitab sõjas hoida

initsiatiivi.

2025.a toimub liitlaste brigaadi õppus eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid

üksusi ja meie võimet neid vastu võtta. 2025. a on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17

000-le reservväelasele.

Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine, esmane võime saavutatakse 2025.a tarnitava

varitseva õhuründemoonaga. Üksus on alates 2026. a pärast väljaõppe läbiviimist suuteline

mõjutama vastase olulisi sihtmärke täppisrünnakutega.

Kaitseliit soetab maakaitse väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks

väljaõppe korraldamiseks alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel

aastatel.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

NA NA 0 2 4 6 9 13 16

Tegelik

Allikas: Kaitseministeerium

Sihttase

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued maaväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)*

12

Tapal valmivad 2025.a jooksul liikursuurtükkide K9 tarbeks hooldus- ja õppegaraaž. Lisaks

alustatakse õhutõrjepataljoni hooldus- ja õppegaraaži ehitamist, mis valmib 2026.a ja mis

parendab nii väljaõppe kui hoiutingimusi üksuses.

2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamise tarbeks algab 2025.a töökoja ehitamine, mis valmib

hiljemalt 2027.a. Töökoda lahendab ka Kaitseliidu vastava taseme remondivajaduse Lõuna-

Eestis. Lisaks valmib Lõuna regioonis veel K9 hoiuhall ja laskemoona hoidlad ning punkrid.

Viru linnakus algab 2025.a universaalhalli ehitus, mille eeldatav valmimise aeg on 2026.a

esimene pool. Hall parandab nii spordi kui väljaõppe tingimusi.

2.3. Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti.

Mõõdikud

Tabel 7. Programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.

Vastutavad asutused ja teenused

Joonis 4. Programmi tegevusse Väeloome: merevägi panustavad Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi saavutamiseks

Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024.a alanud väljaõpe relvasüsteemidele.

Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase

meresihtmärkide mõjutamise võimesse. Mereväe üksuste väljaõppeks on planeeritud 1,5 mln

eurot ning võimete ja üksuste loomise kuludeks 1 mln eurot. Jätkub nii Eesti kui Baltikumiülese

mereolukorra teadlikkuse (MSA) täiendamine ja tagamine.

Mereväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused selle ümberpaiknemiseks. Miinisõja

divisjonis jätkatakse meremiinide veeskamise ja miinijahtimise väljaõppega.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 1,2 mln eurot Vaindloo

päikesepargi rajamiseks.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

NA NA 1 1 4 4 5 5 5

Allikas: Kaitseministeerium

Sihttase

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued mereväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)*

Tegelik

VÄELOOME: merevägi

Kaitsevägi

Uute RKAK võimete ja üksuste loomine mereväes

Mereväe üksuste alalhoidmine Mereväe üksuste väljaõpe

13

2.4. Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti.

Mõõdikud

Tabel 8. Programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed.

Vastutavad asutused ja teenused

Joonis 5. Programmi tegevusse Väeloome: õhuvägi panustavad Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi saavutamiseks

2025.a lisandub keskmaaõhukaitse võime ja jätkub juba loodud õhuhäiresüsteemi arendamine

ja kasutamine. Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse (CRC) saabunud info

õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti elanikele ja

kaitseväelastele läbi Päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR raadio- ja telekanalite ning

mobiiltelefoni võrgu.

2028.a teostatakse navigatsiooni- ja juhtimisseadmete parendused ning elutsüklipõhise

väljavahetamise, mille käigus viiakse läbi lennuvälja raadionavigatsioonisüsteemi ja

meteoroloogiliste seadmete, Link16, maa-õhk-maa raadioside süsteemide MLU17.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 18,8 mln eurot, sh taristute

ehituseks 16,5 mln eurot. Rekonstrueeritakse Paldiski linnaku tehnovõrgud ja rajataks Raadi

häire- ja valvesüsteemid. Samuti rekonstrueeritakse Ämari radari ja õhukaitsedivisjoni

ühishoone juurdepääsutee rasketehnikale vastavaks koormusele.

2.5. Varude tagamine: lahingumoon Programmi tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud

17 MLU ehk mid-life upgrade on süsteemi oluline moderniseerimine, mille läbimisel süsteemi funktsionaalsus

või eluiga oluliselt muutuvad.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

NA NA 0 0 2 4 4 4 5

Allikas: Kaitseministeerium

Sihttase

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued õhuväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)*

Tegelik

VÄELOOME: õhuvägi

Kaitsevägi

Uute RKAK võimete ja üksuste loomine õhuväes

Õhuväe üksuste alalhoidmine Õhuväe üksuste väljaõpe

14

Mõõdikud

Tabel 5. Programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi mõõdikud ja

sihttasemed.

Vastutavad asutused ja teenused

VARUDE TAGAMINE: lahingumoon

Kaitsevägi

Lahingumoona varude tagamine

Joonis 2. Programmi tegevusse Varude tagamine: lahingumoon panustavad

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi

saavutamiseks

Jätkame laskemoona varude suurendamist kõikide laskemoona liikide osas vastamaks NATO

kaitseplaanides toodud vajadustele. KMAK 2025-2028 perioodil hangitakse 2,2 mld18 ulatuses

moona, sellest lepingutega on juba võetud kohustusi 1,1 miljardi euro eest, saavutades sellega

RKAK 2031(+) plaanitud mahud.

Selleks, et mahtuda ressursiraami ja hankida kogumahus RKAK 2031(+) plaanitud laskemoon

hiljemalt 2028.a vähendati või lükati KVJ nõusolekul edasi rida KMAK 2024-2027 otsuseid

ning vähendati ka 2028 võimearenduste eesmärkide ambitsiooni. Täiendame laovarusid

järgmise lahingumoonaga:

• 155mm suurtüki laskemoon;

• tankitõrje laskemoon – Javelini ja Spike LR-i raketid ning ühekordsed tankitõrjelasud;

• keskmaaõhutõrje lepingus olevatele rakettide täiendav laovaru;

• lahingumasinate CV9035 35mm mürsud nii soomustläbistava kui ka mitmeotstarbelise

kildmoona osas;

• 23mm õhutõrjekahuri mürsud ja kaasaskantava õhutõrjesüsteemi PIORUN raketid

õhutõrjeks;

• mitmikraketiheitja süsteemi erinevad raketitüübid (laovaru suurendamine);

• meremiinid.

Laskemoona hoiustamiseks alustatakse 2025.a Ermistus uue hoiuala väljaehitamist.

18 Sisaldab Vabariigi Valitsuse otsusega lisandunud täiendavalt 787 mln eurot. 2025.a hangitakse 602 mln euro

ulatuses laskemoona. Koos laskeseadmetega (HIMARS, KMÕT) on eelarve maht kuni 700 mln eurot.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

NA NA NA NA Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-piiranguga

Tegelik Sihttase

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud lahingumoona varud on soetatud Allikas: Kaitseministeerium

15

2.6. Kaitsevalmiduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud.

Mõõdikud

Tabel 10. Programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed

Vastutavad asutused ja teenused

KAITSEVALMIDUSE TAGAMINE

Kaitsevägi Kaitseministeerium

Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine

Olukorrateadlikkuse hoidmine

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine

Kaitsevalmidust toetavad õppused

Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel

Merereostuse tõrje

Ametiabi osutamine

Joonis 7. Programmi tegevusse Kaitsevalmiduse tagamine panustavad Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi

saavutamiseks

Alustame Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist ja ehitame piiridele ka

sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud

kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. 2025.a alustame kolme

etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimene etapis loome tugipunktide prototüübid, lisaks

hangime tugipunktide rajamiseks vajalikud tõkestusvahendid (draakonihambad, lõiketraat) ja

ehitusvahendite konteinerid.

Initsieerime ühisplaneerimist ning viime läbi valmidusõppusi kohalike omavalitsuste ja teiste

riigiasutustega Kaitseministeeriumi valitsemisala huvides on laiapindse riigikaitse veatu

toimimine. Kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad teavad oma ülesandeid ning milliseid

teenuseid ja kuidas korraldatuna on nad võimelised pakkuma kriisisituatsioonis. Kohalikud

omavalitsused kaasatakse õppustele.

KMAK 2025-2028 raames otsustasime mereväe aluse Pikker väljavahetamise edasi lükkamise

2029.a.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

NA NA NA 12h 12h 12h 12h 12h 12h

NA NA NA Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-

piiranguga

Info juurde-

pääsu-piiranguga

SihttaseTegelik

Allikas: Kaitsevägi

Allikas: Kaitsevägi

Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse langetamise aeg pärast eelhoiatuse saamist

Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest (LÕKi

mõõdik)

16

Jätkame mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagame õiguskorra ja meresõiduohutuse Eesti

territoriaalmeres.

Mereolukorra mereolukorrateadlikkuse täiendamist uuendame KMAK 2025-2028 perioodil

kaldaseireradarite süsteemi.

Jätkatakse riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitseliste õppuste

korraldamist ning iga-aastaseid riigikaitseseminaride korraldamist kohalikele omavalitsustele.

2025. aastal valmib Miinisadamas otsingu- ja päästehoone (SAR – search and rescue).

Alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimise ning ehitusega, mille tööd

lõpevad 2026.a. Rekonstrueerimistööde käigus teostatakse ka vajalikud süvendustööd.

2.7. Kaitsetahte edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning

elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge.

Mõõdikud

Tabel 11. Programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed

Vastutavad asutused ja teenused

Joonis 8. Programmi tegevusse Kaitsetahte edendamine panustavad Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutused ja teenused

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Suund:

57,6% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66%

Suund:

90% 83% 83% 87% 85% 89% 90% 90% 90%

Suund:

77% 72% 81% 83% >81% >81% >81% >81% >81%

Allikas: Avaliku arvamuse uuring

Allikas: Avaliku arvamuse uuring

Elanikkonna toetus ajateenistusele

Elanikkonna toetus riigikaitsele

Allikas: Avaliku arvamuse uuring

Sihttase

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Tegelik

17

Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi

saavutamiseks

Reservväelaste aktiivset osalemist toetatakse kaitsetegevuses nii perekondade kui ka tööandjate

poolt. Ühiskonnas on kõrge toetus riigikaitsele (>85%).

Peale ajateenistuse läbimist jõuavad reservi kõrge riigikaitselise identiteediga reservväelased,

mida toetame reservteenistuse jooksul läbi reservväelaste ühiskonnas esile tõstmise ning

ühtekuuluvust arendavate tegevuste (reservüksuste võitlustahte tööristakast) ja üritustega

(spordiürituste toetamine, reservväelaste nädal). Reservväelaste riigikaitseline identiteet on

kõrge (>80%).

Informeerime ühiskonda tervikuna (sh venekeelne elanikkond) julgeolekuolukorrast ja

riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitseinvesteeringutesse suhtutakse ratsionaalselt kui

eksistentsiaalsesse vajadusse.

KMAK 2025-2028 perioodil toetame erinevate tegevus- ja projektitoetustega kaitsetahte

arendamist erinevates sihtrühmades (peaasjalikult noored ja reservväelased). Ettevõttete suunal

jätkame eeskujulike ettevõtete esile tõstmist "Riigikaitsjate toetaja" tunnustusega ja viime läbi

riigikaitsekursuseid ettevõtetele. Lisaks jätkame "Tagasi kooli" loengute seeriaga noortele.

Suurendatakse Kaitseliidu taristuobjektide alahoiukulusid 1,9 mln võrra viimastel aastatel

lisandunud uute Kaitseliidu taristuobjektidele alahoiuks.

Jätkub Kaitseliidu taristuobjektide ehitamine, mille peamine raksuspunkt perioodi jooksul on

Tartu maleva uue tagalakeskuse arendamine. Projekteerimistööd valmivad 2025.a jooksul

pärast mida algab ehitus.

Eesti sõjamuuseum (edaspidi ESM) jätkab sõjaajaloo muuseumina ja uurimiskeskusena.

Euroopa Liidu toetusfondide abil loome Vaiavara Sinimägede muuseumi baasil teise

maailmasõja sündmusi tutvustava teemapargi ja väliekspositsiooni. ESM-i koosseisus jätkab

tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (edaspidi RKK) jätkab julgeolekuteemadel oluliste

arutelude algatamist nii Eestis kui väljaspool. RKK toetab oma tegevusega Kaitseministeeriumi

poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse

(sealhulgas konverentsid Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference).

2.8. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste

vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega.

Mõõdikud

Tabel 12. Programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvahelise koostöö eesmärgi

mõõdikud ja sihttasemed

18

Vastutavad asutused ja teenused

LIITLASTE KAASAMINE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Kaitsevägi Kaitseministeerium

Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes staapides

Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine

Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel

Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja väljaõpe

Kaitseväe osalemine valmidusüksustes

Välisteenistus

Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine

Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE) suunistamine

Rahvusvaheline kaitsealane koostöö

Joonis 9. Programmi tegevusse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö panustavad

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

eesmärgi saavutamiseks

Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 mln eurot. Ukrainale on sõjalist abi

eraldatud ka varasematel aastate annetustena ja see jätkub 0,25% ulatuse SKP-st vähemalt kuni

2027.a kokku 332 mln eurot.

Panustatakse EL, NATO ja ÜRO juhitavatesse operatsioonidesse ning tahtekoalitsiooni USA-

ga. Osaletakse rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon,

Iisrael, Punane meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias (Lisa 4.). Alates 2025.a

vähendatakse operatsiooni Inherent Resolve (OIR) panustamisel isikkooseisu 63

kaitseväelaseni ning alates 2026.a lõpetatakse OIR-i panustamine.

Kaitseministeeriumi valitsemisala välisesindatuse lähtekohaks on põhitegevuste eesmärgid ja

põhimõte, et kõik Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse ametikohad on vajalikud

NATO, EL, liitlaste poliitika mõjutamiseks ning kriisi- ja sõjaaegsete funktsioonide täitmiseks

osana NATO kaitselahendist.

Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse vaadatakse üle vähemalt kord aastas,

arvestades RKAK-i piirmäära, mis on 83 teenistujat aastas. Arvestatud on 68-75 teenistujaga

aastas, arv sõltub rotatsiooni sisust. Oleme esindatud 16 erinevas NATO staabis ja väejuhatustes

üle Euroopa ja USAs, EV alalistes esindustes NATO ja EL juures, JEF staabis, Läti Kaitseväe

Akadeemias, Ukrainas EL delegatsiooni juures, Eesti saatkondades (USA, DEU, UK, FRA,

POL, UKR), USA Euroopa väejuhatuse juures.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule Allikas: Kaitseministeerium

Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda

eeldaks

Tegelik Sihttase

Allikas: Kaitseministeerium

19

Küberkaitsealases tegevuses jätkatakse koostööd liitlaste ja partneritega, panustades NATO

heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse küberdomeenis ning EL valdkondlikesse tegevustesse,

et toetada Eesti sõjalist küberkaitsealast võimearendust ning vastupanuvõimet küberohtudele.

Samuti panustatakse küberturbe- ja kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning

oskusteadmuse kasvatamisse Eestis kui ka rahvusvaheliselt sihtasutuse CR14 poolt pakutava

küberharjutusvälja teenuse pakkumisega ning Eestis paikneva NATO küberkaitsekoostöö

keskuse kaudu.

Alates 2023.a septembrist kaasjuhib Eesti koos Luksemburgiga Ukraina kaitsekontaktgrupi IT-

koalitsiooni ja panustab sellesse, et toetada sh Ukraina lahingvõime tugevdamist, soetades

Ukraina Kaitseministeeriumile ja kaitseväele turvalist IKT-taristut.

Jätkatakse küberharjutusväljade arendamist CR14-s. 2026.a on eesmärk Eesti initsiatiivil

Euroopa Liidu alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames luua teiste projektis osalevate

liikmesriikidega küberharjutusväljade föderatsioon pakkumaks parema kvaliteediga

küberjulgeolekualast väljaõpet, õppuseid ja keskkonda küberruumile tuginevate tehnoloogiate

arendamiseks. 2025.a on kavas koos USA ning Cyberneticaga jõuda lõpuni arendustega

automatiseeritud kübe intsidentide infovahetuse platvormi loomiseks.

2.9. Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis

Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet

ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut.

Mõõdikud

Tabel 13. Programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi mõõdikud ja

sihttasemed

Vastutavad asutused ja teenused

Joonis 10. Programmi tegevusse Liitlaste kohaoleku tagamine Eestis panustavad

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi

saavutamiseks

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Tegelik Sihttase

Allikas: KaitseministeeriumPrioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud

20

NATO Balti õhuturbemissioon (NATO Baltic Air Policing Mission – BAP) on rahuaja

missioon, mille eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine ning lennureeglite ja

õhupiiri rikkumiste tuvastamine.

NATO Balti õhuturbe missiooni teostatakse Leedust alates Balti riikide NATO-ga liitumisest

2004.a. 2014.a alates teostatakse lisaks Balti õhuturbele Leedust ka tõhustatud õhuturvet Ämari

lennubaasist Eestis (enhanced Air Policing - eAP). 2023.a NATO tippkohtumisel kiideti heaks

NATO õhu- ja raketikaitse rotatsiooniline mudel, mis võimaldab lisaks toimivale õhuturbele

liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiival. Tagame

sellega Eestile kaasnevad võõrustajariigi kohustused, sealhulgas lennukiangaaride arvu

suurendamis, üksuste vastuvõtmise, majutamise ning ülalpidamise.

Ämaris alustatakse 2025.a õhuturbe lennukite tarbeks QRA angaari ehitamist mis valmib

2026.a. Lisaks valmivad Ämaris 2025.a ka käitusala, radari positsioon ja õhukaitsedivisjoni

taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Üksuste vastuvõtmiseks

ehitatakse 300-kohaline kasarm, uus katlamaja ja alajaamad, renoveeritakse küttetrassid,

elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja

veepuhastusjaamasid.

2025.a valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM19 ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika

kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine

majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Tapal valmib

2025.a jooksul liitlaste tarbeks välipesula, lisaks alustame 2025.a liitlaste tarbeks kasarmu.

2.10. Luure ja eelhoiatuse korraldamine Luure ja eelhoiatuse põhitegevus eesmärgid, mõõdikud ja sihtasemed on riigisaladuse ja

salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus.

Luure ja eelhoiatuse programmi tegevused on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra

§7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus.

Luurekeskuse hankekava Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 8 p 2 ja 4 alusel

on riigisaladus.

2.11. Riigikaitselise inimvara juhtimine Programmi tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja

panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega.

Mõõdikud

Tabel 14. Programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimine eesmärgi mõõdikud ja

sihttasemed

19 Reception, Staging and Onward Movement

21

Vastutavad asutused ja teenused

Joonis 11. Programmi tegevusse Riigikaitselise inimvara juhtimine panustavad

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused

Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimise eesmärgi

saavutamiseks

Toetame kaitseväekohustuse täitmist KMAK 2025-2028 perioodil 18 mln euroga ja see sisaldab

kõiki KRA tegevusi, mis on seotud kaitseväekohustuse täitmisega – ajateenistusse ja

reservteenistusse kutsumine, asendusteenistuse korraldamine ja kaitseväekohustuslaste

terviseseisundi hindamine.

2025.a on eesmärgiks suurendada ajateenistusse kutsutavate isikute arvu 4000-ni, sellega

seoses kasvab kutsealuste väeossa viimisega seotud transpordikulu nelja aasta jooksul kokku

0,3 mln euro võrra.

Jätkuvalt maksame ajateenijatele lapse toetust, sõidukompensatsiooni, kompenseerime

eluaseme- ja õppelaenude intresse ning hüvitame juhiload (nelja aasta jooksul kokku 10 mln

eurot).

Asendusteenistusse planeerime kutsuda jätkuvalt kuni 63 isikut aastas. Asendusteenistuse ajal

isikule makstava igakuise toetuse kuludeks on planeeritud KMAK 2025-2028 perioodil kokku

5 mln eurot.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Suund:

NA 56% 54% 61% 69% 72% 72% 75% 75%

Suund:

147% 174% 210% 114% >200% >200% >200% >200% >200%

Suund:

NA NA 72% 93% 90% 90% 90% 90% 90%

Suund:

NA 63% 75% 71% 66% 69% 72% 75% 75%

Allikas: Kaitseressursside Amet

Allikas: Kaitseressursside Amet

Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise määr

Allikas: Kaitsevägi

Allikas: Kaitseressursside Amet

Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr

Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr

Tegelik Sihttase

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega

RIIGIKAITSELISE INIMVARA JUHTIMINE

Kaitsevägi Kaitseressursside Amet

Ajateenistus

Reservteenistuse väärtustamine

Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe

Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused

Kaitseväekohustuse täitmise toetamine

Kaitsevaldkonna personaliteenus

Riigikaitselise inimvara planeerimine

22

Kõrge valmiduse saavutame läbi pideva väljaõppe ning reservväelaste kaasamise Kaitseväe

väljaõppetegevusse. Õppekogunemisest võtab osa vähemalt 80% sõjaaja koosseisust20, sh

100% allüksuse juhtidest. 2028. aastaks on 2021. aastaga (3460) võrreldes 10% tegevväelaste

ametikohti täidetud reservväelastega erinevate teenistusliikide kaudu.

Mittesõjaliste ülesannetega tegelevad Kaitseliidu vabatahtlikud on ametikohtadele määratud ja

rakendatud eesmärgipäraselt. Vabatahtlikud on teadlikud oma kriisiaja ülesannetest ning

osalevad väljaõppes aktiivselt. Maakaitse isikkooseis on 100% väljaõppe läbinud, mehitatud ja

varustatud. Selle tagamiseks osaleb iga aasta sõjalises väljaõppes ¼ maakaitse isikkoosseisust.

Jätkame talentide ligimeelitamiseks ja Kaitseväes inseneride tööjõupuuduse leevendamiseks

loodud tehnikavaldkonna tudengite stipendiumiprogrammi, millega antakse stipendium aastas

kuni 30 üliõpilasele. Stipendiumi suurus ühele stipendiaadile on 5000 eurot aastas.

Tartus Raadil valmib 2025.a sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mis viib meditsiiniväljaõppe

taristu täiesti uuele tasemele. Lisaks alustame 2025.a Tartus 150 kohaga tegevväelaste kasarmu

ja KVA ladude ja hoidlate ehitust. Uued laod võimaldavad 2026.a lõpetada kulukad

rendilepingud ning suunata vabanenud vahendid ümber väeloomesse. Samuti alustame Tartu

Riia 12 õppehoone ümberehituse projekteerimist.

2.12. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju

kaitsevõimet.

Mõõdikud

Tabel 15. Programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine eesmärgi

mõõdikud ja sihttasemed

Vastutavad asutused ja teenused

RIIGIKAITSELISTE INVESTEERINGUTE KORRALDAMINE

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Taristuehituse ja korrashoiu korraldus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse

tagamine

Joonis 12. Programmi tegevusse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine panustavad

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused

20 Õppekogunemiste kava 2024-2028 on registreeritud Kaitseministeeriumis 25.06.2024 nr 10-1/24/13.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Suund:

NA NA 85% 85% 85% 85% 85% 85% 80%

Suund:

NA NA JAH 96% 100% 100% 100% 100% 100%

Õigeaegsed tarned

Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri

hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %)

Allikas: Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus

Allikas: Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus

Tegelik Sihttase

23

Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine

eesmärgi saavutamiseks

Arengukava põhifookused kajastuvad ka taristu arendustes. Vahendid on suunatud eelkõige

moonaladustamisele ja käitlemisele, liitlaste vastuvõtuvõimekuse tõstmisele ja uutele võimetele

vajaliku taristu ehitamisele. Senine taristu arenduse raskuskese on Tapa piirkonnalt liikunud

Lääne ja Lõuna piirkondadesse.

Suurematest objektidest valmivad:

• Uus laskemoonaladustusala Lääne piirkonnas ning laskemoonahoidlad.

• Tartus, Raadil valmivad administratiivhoone 2. jalaväebrigaadile.

• Nii Tartus kui Tallinnas alustatakse 2025.a riigikaitsemaja ehitamist. Arvestades

praeguste pindade üüri- ja korrashoiukulusid ning uute hoonete rajamis- ja

ülalpidamiskulusid, tasuvad riigikaitsemajad ennast täielikult ära 10 aasta perspektiivis.

Pärast objektide valmimist 2026.a kolivad hoonetesse RKIK, KRA kui ka Kaitseväe

rendipindadel olevate väiksemate üksuste personal ning vabanev rendikulu suunatakse

väeloome võimearendusse.

• Uute võimete kasutuselevõtuga paralleelselt (MRAD, ratastel liikursuurtükid, ISTAR

jms) ehitatakse toetav taristu Ämarisse ja Tapale.

• Liitlaste vastuvõtmisega seonduvalt jätkatakse vastuvõtualade ja uue linnaku

ettevalmistamist Lõuna piirkonnas

• Rekonstrueeritakse lainemurdjad Miinisadamas.

Taristu korrashoiu väljakutsed seisnevad eelkõige kiiresti suureneva taristu korrashoiuteenuse

kvaliteedi hoidmisel, kulude kokkuhoiul ning territooriumitele lisanduvate Eesti ja

liitlasüksuste taristuvajaduste tagamisel.

Riigikaitselise taristu arendamise fookuses on laopinnad, uute relvasüsteemide jaoks vajalikud

ehitised ning liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Sõjaväelinnakutesse luuakse

kaitseväelastele paremad töö- ja õppetingimused, remonditakse lennuraja ja perrooni, rajatakse

ladustusala, ehitatakse lennukite varjualused ja angaarid, kasarmud, hooldus- ja õppegaraažid,

toitlustuskompleksi, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu, laokompleks, päikesepark.

24

Lisa 1. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi 2025-2028

rahastamiskava Rahastamiskava on esitatud riigieelarvega sarnastel põhimõtetel – kõik kulud, sealhulgas

amortisatsioon, on jagatud tegevuspõhiselt programmi tegevuste vahel, kuid investeeringud on

toodud investeeringuobjektide lõikes ning ilma tegevuspõhise jaotuseta. Programmi

rahastamiskava katab kõik rahastamisallikad.

Programmi tegevused, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU

Varude tagamine: lahingumoon 228 810 514 383 460 530 681 440 1 885 162

Väeloome: maavägi 112 314 122 196 132 498 140 763 507 771

Väeloome: merevägi 22 573 25 198 27 402 29 917 105 090

Väeloome: õhuvägi 19 427 21 240 22 971 24 915 88 554

Väeloome: muud üksused 330 328 235 744 256 733 359 315 1 338 813

Kaitsevalmiduse tagamine 57 582 47 888 47 539 73 586 226 595

Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis 42 943 44 079 44 530 41 532 173 084

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö 144 765 141 189 146 886 30 750 306 895

Luure ja eelhoiatuse korraldamine 61 598 63 436 67 197 67 262 259 493

Kaitsetahte edendamine 28 741 29 101 30 576 30 574 118 992

Riigikaitselise inimvara juhtimine 53 727 56 494 59 450 60 930 230 600

Riigikaitseliste investeeringute korraldamine 10 424 10 909 11 407 11 650 44 390

Käibemaks 84 055 135 841 144 412 181 916 546 224

KOKKU tegevused 1 197 286 1 447 697 1 452 129 1 734 549 5 831 662

INVESTEERINGUD, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU

Maa soetused 10 000 0 140 0 10 140

Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 79 584 21 414 31 384 62 044 194 427

Muud investeeringud 11 866 3 348 11 350 3 547 30 111

Liitlaste taristu 22 436 28 641 1 949 0 53 025

Kaitseotstarbeline erivarustus 266 092 205 246 252 793 42 017 766 148

Masinad ja seadmed CO2 kvoodi müügi

tuludest 12 653 0 0 0 12 653

Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed 18 058 11 439 0 0 29 497

Muud investeeringud kokku 20 714 5 005 6 461 3 022 35 203

Käibemaks 74 376 49 564 51 963 11 421 187 324

KOKKU investeeringud 515 780 324 657 356 041 122 051 1 318 529

RAHASTAMISKAVA KOKKU (sisaldab sh

amortisatsioon)

1 713 067 1 772 354 1 808 170 1 856 601 7 150 191

RAHASTAMISKAVA KOKKU (v.a

amortisatsioon) 1 588 048 1 630 172 1 653 828 1 685 387 6 557 436

Väeloome ja varude tagamise tegevuste aastatevahelist dünaamikat mõjutavad laskemoona

soetamine ning muu kaitseotstarbelise erivarustuse hankimine, samuti asjaolu, et osa

kaitseotstarbelisest erivarustusest soetatakse põhivarana ning need soetused kajastuvad

investeeringuna. Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö eelarve on 2025-2027 aastatel

suurem seoses eesmärgiga suunata Ukraina abistamisele 0,25% SKP-st.

25