Kliimaministeerium_vastus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ülle Madise

Õiguskantsleri Kantselei

Teie 21.11.2024 nr 16-6/241848/2406838

Meie 13.01.2025 nr 20-3/24/5589-2

Elamute ligipääsetavusest

Austatud õiguskantsler

Tänan Teid õiguskantsleri puuetega inimeste nõukoja liikmete poolt esitatud sisukate küsimuste

eest seoses elukondliku kinnisvara ligipääsetavusega. Lubasin vastata kirjalikult küsimustele, mis

jäid kohtumisel vastuseta või mida me ei jõudnud kohtumisel käsitleda. Minu vastused on parema

jälgitavuse huvides toodud teksti sees iga esitatud küsimuse järel samas järjestuses, nagu need olid

esitatud.

1. Riik kavatseb kehtestada nõude, et 10 protsenti elumajadest või ühe elumaja korteritest peavad

olema sellised, mida saab hõlpsasti ümber ehitada erivajadusega inimeste jaoks. Miks selleks

määraks on valitud just 10 protsenti ja mitte rohkem?

Koostamise lõppjärgus olevas taristuministri määruse eelnõus „Nõuded ehitise

ligipääsetavusele“ on arvestanud ligipääsetavuse rakkerühma samasisulise ettepanekuga, mis

on toodud rakkerühma lõpparuande lisas 3 (ligipääsetavuse nõuded projekteeritava uue

elukondliku kinnisvara puhul). Viidatud rakkerühma ettepaneku kohaselt peab kortermaja

korteritest 10 protsenti olema kasutatav või kohandatav liikumise erivajadusega inimese

jaoks. Ettepaneku täpsustusena on märgitud, et nii eluruumides kui ka pesuruumides peab

olema tagatud ratastoolile 1,5-meetrise läbimõõduga pöördering, samuti mugav liikumine

ruumide vahel ning pääs pesuruumi ja teistesse abiruumidesse (sh ruumide piisav laius uste

ees ja uste avanemine, esiku ja koridori laius jms). Juhul kui hoones ei ole lifti, siis tuleb need

korterid paigutada esimesele korrusele.

Eeldan, et selle muudatuse abil tuuakse aja jooksul kinnisvaraturule arvestatav hulk uusi

kortereid, mis on kerge vaevaga ligipääsetavaks kohandatavad. Ostjad saavad uut eluaset

valides langetada otsuse korteri kasuks, mis vastab kõige paremini nende füüsilisele

võimekusele või tulevikuvajadustele. See parandab eakate ja erivajadusega inimeste

elukvaliteeti, kuid need korterid võivad olla populaarsed ka suurte perede ja teiste avarust

väärtustavate koduomanike seas.

2. Lifti peab edaspidi ehitama kõikidesse vähemalt kolmekorruselistesse kortermajadesse. Miks

see nõue ei kehti kahekorruseliste majade kohta?

Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3

lõike 4 kohaselt peab püstitatavas ehitises eluruumi ja hoonesse sissepääsu vahel olema

tagatud ühendus lifti abil, kui eluruum asub hoonesse sissepääsuga võrreldes neljandal

korrusel või kõrgemal. Koostamisel oleva ehitise ligipääsetavuse nõudeid käsitleva eelnõu

väljatöötamise käigus ei ole kavandatud määruse nr 85 muutmist. Kolme korrusega

kortermajas, kus kohustuslikku lifti nõuet määrus nr 85 ei sea, tuleb kõigis uutes

kortermajades tagada ligipääsetavus vähemalt esimesel korrusel ehk vähemalt 33% ulatuses,

kahe korrusega kortermajas juba vähemalt 50% ulatuses. Seega on igal juhul saavutatav nõue

ligipääsetavaks kohandatavate korterite tagamiseks 10 protsendi ulatuses kortermaja korterite

koguarvust. Jälgime elukondliku kinnisvara turul toimuvaid arenguid ning tuleme selle

küsimuse juurde vajadusel tagasi.

3. Hoolimata riigi toetusmeetmetest, millega tahetakse parandada elumajade ligipääsetavust, ei

ole veel keegi Euroopa Liidu raha toel maja energiasäästlikumaks ehitades teinud neisse lifti.

Järelikult on olemas takistused, miks omanikud ei suuda või ei taha seda teha. Ligipääsetavuse

rakkerühma elumajasid puudutavas raportis oli ettepanek, et riigi abiga võiks teha mõned

kortermajade tüüpprojektid, et hoone ümberehitust kavandades saaks ühesugust lahendust

kasutada mitmel pool. Miks ei ole riik seni koostanud ühtki universaalset lahendust, mis

hõlmaks ümberehitust alates projektist kuni selle teostuseni?

Tõenäoliselt on viidatud majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrusele nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“, mille eesmärk on suunatud

korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamisele. Ligipääsetavuse nõuetele

vastava lifti ehitamine on meetmest toetatav tegevus, kuid kuna korteriomandi- ja

korteriühistu seaduse § 38 kohaselt on ehituslikult tegemist suurema ümberkorraldusega, siis

nõuab see kõigi korteriomanike nõusolekut. Nõusoleku saamisel on peamiseks takistuseks

saanud lifti paigaldamise kõrge maksumus, mis paljude korteriomanike jaoks toob kaasa

kulud, mida ei ole võimalik endale lubada.

Eelnevast tulenevalt on ettevalmistamisel analüüs hoonete renoveerimise takistuste kohta, mis

annab loodetavasti vastused paljudele küsimustele, mis tänaseks on tõstatunud. Saame

analüüsi tulemused võtta muuhulgas aluseks kortermajade rekonstrueerimise ja

energiatõhususe suurendamise toetusmeetmete uuendamisel. Universaalsete lahenduste

väljatöötamisega riik ise ei tegele, kuid on valmis panustama vastavate vahendite olemasolul

riigieelarves.

4. Kas Kliimaministeerium on oma plaane tehes kasutanud MTÜ Ligipääsetavuse Foorum

tehtud uuringuid („KREDEX korterelamute meetme ligipääsetavuse analüüs“,

„Ligipääsetavuse tulu-kulu analüüs“ ja „Projekteeritavate korterelamute ligipääsetavuse

miinimumnõuete analüüs“)?

Kliimaministeerium on kursis kõigi ehitiste ligipääsetavust käsitlevate uuringutega,

sealhulgas nendega, mille tegemisel on osalenud MTÜ Ligipääsetavuse Foorum. Nimetatud

uuringud on olnud oluliseks sisendiks uue eelnõu koostamisel ning nendes toodud

ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud.

5. Rekonstrueerimistoetuse 2022–2027 raames on võimalik parandada ka hoonete

ligipääsetavust. Selle toetuse teises taotlusvoorus, mis avati 28. oktoobril, on enamiku

piirkondade (sh Tallinna linn) kohta taotluste vastuvõtmine praegu lõppenud, sest taotlusi on

esitatud rohkem, kui eelarve võimaldab. Kas rekonstrueerimistoetuse taotlemiseks on kavas

korraldada veel taotlusvoore ja millal need avatakse? Kas lähitulevikus on planeeritud veel

toetusi (ainult) vanemate hoonete ligipääsetavuse parandamiseks? Kas on kavas selliseid

toetusi ette näha ka eraisikutele, et nad saaksid ise oma korteri ligipääsetavust parandada,

juhul kui korteriühistu ei ole valmis sellega tegelema?

Perioodi 2021-2027 EL struktuurivahenditest ja ka heitkogustega kauplemise tulust on

ettevalmistamisel järgmised korterelamute rekonstrueerimise taotlusvoorud igal järgneval

aastal. Kuna eesmärk on meetmete tehnilisi tingimusi mitte oluliselt muuta, siis saab

rekonstrueerimistoetusega hõlmata ka ligipääsetavuse parandamise tööd.

Eraisikutele sarnaseid riiklikke toetusmeetmeid oma korteri ligipääsetavuse parandamiseks

Kliimaministeeriumi poolt kavandamisel ei ole, kuid soovitame nendes küsimustes pöörduda

oma asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse üksus abistab

eluruumi kohandamisel või sobiva eluruumi leidmisel inimesi, kellel on puudest tingituna

raskused eluruumis liikumisel, endaga toimetulekul või suhtlemisel (SHS § 42 lg 1). Eluruumi

kohandamise eesmärk on tagada inimesele turvaline toimetulek tema eluruumi piires ning

vähendada hooldajate hoolduskoormust.

6. Kas planeeringutega võiks ette näha ka avalike tualettruumide ehitamist linnaruumi?

Kliimaministeerium toetab põhimõtet, et linnaruumi arengut käsitlevates strateegilistes

dokumentides ja planeeringutes tuleks arvestada avalike tualettruumide vajadusega. Avalike

tualettruumide kättesaadavus on oluline osa hästi toimivast ja ligipääsetavast

linnakeskkonnast. Soovitame tualettruumidega seotud ettepanekud esitada asukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele, kelle pädevuses on linnaruumi planeerimine.

7. Kui hoonete energiatõhusust parandatakse ja seejuures vahetatakse välja ka aknad ja rõdude

uksed, kas võiks siis teha need uksed piisavalt laiad, et rõdule pääseks ka ratastooliga?

Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused“ paragrahvis 14 on sätestatud nõuded, mida toetuse saaja peab

rekonstrueerimistööde teostamisel projekti elluviimise tulemusena tagama. Määrus käsitleb

nõuet pandusele, trepi astmetele, käsipuule, fonolukule ja ukse lävepaku kõrgusele, kuid ei

sätesta nõudeid rõdu ukse laiusele, mis võib eeldada mahukaid ehitustöid. Meetme abiga

toetatakse üldkasutatavate pindade rekonstrueerimist, kuid mitte korteris tehtavaid sisetöid.

Olen valmis sisukateks diskussioonideks ehitiste ligipääsetavuse teemadel ka edaspidi ning

kinnitan, et saadame taristuministri määruse eelnõu „Ligipääsetavuse nõuded ehitisele“ ametliku

kooskõlastamise käigus kindlasti ka õiguskantslerile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Kaido-Allan Lainurm, 715 5828

[email protected]