Väljaminev kiri

LISA 1 - VARATUD MAKSEJÕUETUD JURIIDILISEST ISIKUST VÕLGNIKUD JA

NENDE KÄITUMINE

1. Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest (võlgnikest), mis on

Maksejõuetuse teenistusele maakohtute kaudu analüüsimiseks saadetud (töös) aastal 2024, on

alljärgnev:

1. WRS Estonia OÜ

2. NANO HOUSE OÜ (likvideerimisel)

3. AVANSER Trading OÜ

4. Viru Spordikeskus OÜ

5. Simetra Construction OÜ

6. LR Vokof Group OÜ (likvideerimisel)

7. Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel)

8. Osaühing Estonian Coffeehouse (likvideerimisel)

9. OÜ Aljas ja Co

10. Joyful Partners OÜ (pankrotis)

11. Thorn Plus OÜ

12. Tradenest OÜ

13. Caretime OÜ

14. PIRVELI OÜ (pankrotis)

15. Egico Eesti OÜ

16. Roneffa OÜ

17. QULAMO OÜ (pankrotis)

18. OÜ Põlva OOM (pankrotis)

19. OÜ Marine Industrial Group

20. Pitetzelka OÜ

21. Dissident OÜ

22. ABK Konstruktsioonid OÜ (pankrotis)

23. Vaboneart OÜ (pankrotis)

24. Trucklife Service OÜ

25. REC Plastik OÜ

26. OÜ Frank Kinnisvara

27. TÜ SambeWork (pankrotis)

28. Nordpro OÜ

29. SPAINEST OÜ (likvideerimisel)

30. WINE DINE PLUSS osaühing

31. Liveat OÜ (likvideerimisel)

32. pizzameistrite OÜ

33. OÜ Visioncraft

34. OÜ Ränikorp (likvideerimisel)

35. Kadaka Kaubanduse OÜ

36. NORDPAY Holding OÜ

37. Fidele Tehno OÜ

38. AMS Invest OÜ

39. Klinden OÜ

40. Ledkauplus OÜ

41. OÜ Campanula

42. OÜ Jaagupi Agro (pankrotis)

43. BSV TEENUS OÜ

44. Trailbest OÜ (likvideerimisel)

45. Hooldusjuht OÜ

46. OÜ Pinni Manufaktuur

47. Istello OÜ

48. 7Sky Group OÜ

49. T55 Group OÜ (pankrotis)

50. OÜ Smarteco Baltic (pankrotis)

51. VGP Engineering OÜ (likvideerimisel)

52. OÜ Rteenus (pankrotis)

53. A1 Ehitusviimistlus OÜ (pankrotis)

54. NP Technology OÜ

55. Rinaldo OÜ

56. Veskioja Arendus OÜ

57. OÜ PE ja A Grupp

58. Force OÜ

59. RAL NORD OÜ

60. MTÜ Stuudioteater Ilmarine

61. Codelab OÜ

62. Paromreimek OÜ

63. GT4U Eesti OÜ (pankrotis)

64. One Beer Only OÜ

65. 3dStiil OÜ

66. Seitsmes Taevas OÜ

67. OÜ Rest Art Group

68. Agency E ja C OÜ

69. Lohusalu Restoran OÜ

70. VENTRUM BALT OÜ (likvideerimisel)

71. Ehirek OÜ

72. IMEPILT AS

73. MJ Peod OÜ (pankrotis)

74. Saxxos OÜ

75. Blue Motors OÜ (likvideerimisel

76. A.D ZERUM OÜ

77. BaySun OÜ

78. OÜ Lihula Õmblus

79. OÜ Eesti Agroserviste

80. OÜ Tartuvaib

81. Vana Projekt OÜ

82. RoRo OÜ

83. OÜ Terane Tera

84. CryptoVenience OÜ

85. Molerec OÜ (likvideerimisel)

86. Nutikas Kool (pankrotis)

87. AfterWorks OÜ

88. Worldlife Estonia OÜ

89. OÜ Timari Puit (likvideerimisel)

90. OÜ Room Room

91. OU Wernona

92. New Generation Consulting OÜ

93. T & I OÜ

94. OÜ Walton

95. OÜ A 39 (likvideerimisel)

96. Kertu Ilutuba OÜ

97. MBNET OÜ (pankrotis)

98. Plasma Air Systems Corporation OÜ

99. OÜ Ehitajate tee 114a Rent

100. StarKatuse Ehitus OÜ

101. Lonitra OÜ

102. Rae Vili OÜ (pankrotis)

103. AUTEX AUTOTEENINDUS OÜ (likvideerimisel)

104. Prink Panter OÜ (pankrotis)

105. GILDRY OÜ

106. UÜ Avaldus (pankrotis)

107. OSAÜHING VLAERI

108. Bandarahena Thoranagoda OÜ

109. OÜ SVH (likvideerimisel)

110. OÜ Q Finants (likvideerimisel)

111. DAHALL OÜ

112. Bonham OÜ

113. Lahe Suts OÜ

114. JTViaPalma OÜ

115. AMC Holding OÜ (likvideerimisel)

116. OÜ AndmeNet

117. OÜ KALMERTI

118. OÜ Pell Labs

119. Sushi Shop OÜ

120. Scuderia Bello OÜ (pankrotis)

121. Family Estate OÜ (pankrotis)

122. OÜ Taimar Teenused (pankrotis)

123. Fabrica Printing OÜ

124. MH Frantsiis OÜ

125. NTSGD OÜ (likvideerimisel)

126. Movich Buroc OÜ (pankrotis)

127. TEK and P.Partner Oü

128. Nordroad OÜ (pankrotis)

129. Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel)

130. Leppoja OÜ

131. H&E Maintenance Products OÜ

132. QOFFER OÜ

133. MTÜ Blessing for people

134. Tradewell OÜ (pankrotis)

135. Team100 OÜ

136. Semtruvarto BSO OÜ (pankrotis)

137. Roseni Restoran (likvideerimisel)

138. OK Interactive OÜ

139. HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel)

140. Hedgehog holding OÜ (likvideerimisel)

141. Lenolex OÜ

142. Nordpur OÜ

143. ARO Logistik OÜ

144. Gateau OÜ

145. Supernoova OÜ

146. Avpest Ehitus OÜ

147. DOMINIC INVESTMENT OÜ

148. SAM Logistics OÜ

149. Elistvere Suurköök OÜ

150. Kodumajatehase AS

151. 4Wheels OÜ (pankrotis)

152. Monde Disani OÜ

153. Arvutimarket OÜ (pankrotis)

154. Aktsiaselts Qualitex AS (likvideerimisel)

155. K.B. Õmblus OÜ

156. AstraStar OÜ

157. OÜ Teenus

158. Jane Kaerajook OÜ

159. OÜ ARGMAR GROUP (pankrotis)

160. ScandiTrade Baltic OÜ (pankrotis)

161. Cargobus OÜ

162. M2M EXPRESS OÜ

163. Data Driven OÜ

164. OÜ M 29

165. BonCredit OÜ

166. Talukivi Äri OÜ

167. GLML Teenused OÜ (likvideerimisel)

168. Estojust Osaühing (likvideerimisel)

169. Merenaised OÜ

170. Logistix OÜ (likvideerimisel)

171. Popup KV Vanasadam OÜ

172. Teeme Head OÜ (likvideerimisel)

173. OÜ Mokinostor

174. ZEVS TRANS OÜ

175. OÜ CARTEX GRUPP (likvideerimisel)

176. KaLi OÜ

177. Lenaver OÜ

178. Netiemme OÜ

179. OÜ DS Kustoms (likvideerimisel)

180. GT Kaubanduse OÜ (pankrotis)

181. Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel)

182. Kyoryoko OÜ

183. LiliRee OÜ

184. Kasak Solutions OÜ

185. Roger Invest OÜ (likvideerimisel)

186. Magayaya Pallebedda OÜ

187. Osaühing JASMINAL

188. IN Profit OÜ (likvideerimisel)

189. Foret OÜ

190. PC Financial Services OÜ

191. Werm OÜ

192. Tallinna Lastehoiud OÜ

193. Kivi-Roosi Kirsiaed MTÜ

2. Kokkuvõte varatute maksejõuetute juriidilisest isikust võlgnike maksejõuetuse põhjustest

ja võlgnike juhtide käitumisest on alljärgnev:

KOKKU aastal 2024

Maksejõuetuse teenistus on analüüsinud maakohtutest

saabunud ettepanekuid (arv):

193

millest algatatud avalikke uurimisi või on uurimine algatamisel 12

pankrotiavalduse esitas võlausaldaja 36

raugemine pärast pankroti väljakuulutamist st keset

pankrotimenetlust

21

on kasutatud nn tuntud likvideerijate teenust 38

võlausaldajatele ja ühiskonnale tekitatud kahju kokku: 48 541 756,00 €

millest maksuvõlg 7 328 095,00 €

Analüüsitud varatud võlgnikud asutamise, registreerimise

aasta järgi:

olid registreeritud 1989-1999 16

2000-2005 17

2006-2010 26

2011-2015 39

2016-2020 68

sh 2016 14

sh 2017 8

sh 2018 20

sh 2019 21

sh 2020 5

2021-2023 30

osakapital oli/on tasumata 42

VARATU VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED:

kohtuvaidlused 7

erimeelsused osanike vahel, tegevuse soikumine, juhatuse

liikme surm

23

nn ühinemise skeemi kasutus 2

riigi rahastuse lõppemine 1

toote halb kvaliteet 1

küberrünnak 1

ei ole teada, pole dokumente 4

maksupettus 8

RASKED JUHTIMISVEAD:

ei ole esitanud õigel ajal pankrotiavaldust 150

millest on esitatud kuni pooleaastase hilinemisega 52

kuni 1 aastase hilinemisega 31

üle 1 aastase hilinemisega 31

üle 2 aastase hilinemisega 15

üle 3 aastase hilinemisega 6

üle 4 aastase hilinemisega 15

õigel ajal on esitanud 43

ei ole esitanud majandusaasta aruandeid 67

millest viimase aasta oma 30

kahe viimase aasta oma 12

kolme viimase aasta oma 7

nelja viimase aasta oma 2

viie ja rohkem viimase aasta oma 7

pole esitanud kunagi ühtegi maj aasta aruannet 9

raamatupidamise korraldamata jätmine st puudub või ei

ole korras

69

VÕLGNIKKU KAHJUSTAVATE TEGEVUSTE

TEGEMINE VÕLGNIKU LÄHIKONDSETE (juhtide)

KAUDU:

85

näiteks raha omastamine

kahtlased tehingud seotud osapooletega

raha väljaviimine laenudena

tööjõumaksude deklareerimine ilma väljamakseteta

ühe võlausaldaja eelistamine

majandustegevuse (ettevõtte) üleviimine 20

maksude väärarvestus, tasumata jätmise skeem 24

oleks põhjus algatada kriminaalasi (sh on varem algatatud või

lõpetatud)

37

ÄRIKEELU KOHALDAMISE VAJADUS võlgniku

lähikondsete (juhtide) suhtes (inimeste arv)

41

SULARAHA KASUTUS (periood 2015-2023) 3 754 783,00 €

LISA 2 – HALDUSJÄRELEVALVE

Maksejõuetuse teenistusele on tegevusaastatel 2023-2024 teatavaks saanud järgmised menetlusosaliste

esitatud märgukirjades ja kaebustes toodud etteheited ning pankrotihaldurite tegevuste mittevastavused,

pankrotihaldurite hea tava rikkumised ja õigusrikkumised:

Jrk nr Etteheidetavuse, mittevastavuse ja/või rikkumise lühikirjeldus

1. Pankrotihaldur ei ole avaldanud (ega avalda) avalikkusele, võlausaldajatele, võlgnikele,

järelevalveorganitele, sh kohtutele andmeid pankrotimenetluste kohta, milles avalik-õiguslikku

ülesannet täitev isik on kinnitatud pankrotihalduriks. (PankrS § 59 lg 2 punkti 7)

2. Pankrotihaldur ei anna järelevalveorganitele seaduslikul alusel nõutud teavet järelevalve

teostamiseks.

3. Pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihalduri kirjaplanki ja

ametinimetust „pankrotihaldur“ suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega.

4. Pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihaldurite registris

märgitud e-posti aadressi suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega.

5. Pankrotihaldur ei võta pankrotimenetluse läbiviimiseks võrreldavaid pakkumisi.

6. Pankrotihaldur ei määra pankrotivara müügil alghindu läbipaistval viisil (ei tee kirjalikku otsust).

7. Pankrotihaldur vormista kirjalikult ümberhindlust enampakkumise nurjumisel (ei dokumenteeri

oma kaalutlusotsust).

8. Pankrotihaldur rikub enampakkumise läbiviimise korda.

9. Pankrotihaldur ei tegutse halduskontrolli teostamise hetkel pankrotihaldurite registris märgitud

pankrotihalduri büroo (osaühingu) kaudu.

10. Pankrotihaldur ei tegutse halduskontrolli teostamise hetkel pankrotihaldurite registris märgitud

aadressil.

11. Pankrotihalduri toimik ei vasta (osaliselt) justiitsministri määruses toodud nõuetele.

12. Pankrotihaldur ei anna pankrotihalduri toimiku(te)le ligipääsu (juurdepääsu)

järelevalveorganitele.

13. Pankrotihaldur ei võimalda järelevalveorganitel kontrollida pankrotivõlgniku kohta peetud

raamatupidamist pankrotihalduri büroos kohapeal.

14. Pankrotihaldur ei täida halduri ülesandeid isiklikult (PankrS § 55 lg 2).

15. Pankrotihaldur ei ole esitanud Äriregistrile pankrotitoimkonna liikmete nimekirja (ja liikmete

muudatusi) (PankrS § 74 lg 6).

16. Pankrotihaldur ei tohiks MJT hinnangul pankrotihaldurina tegutsemisõigust omada (PankrS §

57)

17. Pankrotihaldur on teinud keelatud tehinguid (PankrS § 125).

18. Pankrotihaldur on võtnud ilma õigusliku aluseta osa pankrotivarast (pankrotivõlgniku

pangakontolt) endale ja/või iseendaga seotud äriühingule.

19. Pankrotihaldur on maksnud endale välja suurema töötasu (summa), mille kohus talle

kohtumäärusega on kinnitanud/määranud.

20. Pankrotihaldur on kasutanud pankrotivara (pankrotivõlgniku pangakontot) endale isiklikuks

otstarbeks esemete ostmiseks.

21. Pankrotihaldur võtab pankrotivõlgniku pangakontolt sularaha välja ilma õigusliku aluseta.

22. Pankrotihaldur ei selgita (tasuta) menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ning ei suhtle

menetlusosalistega mõistliku aja jooksul, ei anna menetlusosalistele teavet menetluse kohta.

23. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses sõltumatu ja erapooletu.

24. Pankrotihaldur ei võta pankrotivõlgnikult vastu raamatupidamisdokumente.

25. Pankrotihaldur ei asu menetluses reaalselt pankrotivara valitsema (ei täida PankrS § 124).

26. Pankrotihaldur kaotab pankrotimenetluse käigus tema valitsemisel oleva pankrotivõlgniku vara

(andmed, dokumendid, esemed).

27. Pankrotihaldur ei kutsu seaduses nõutud tähtaja jooksul kokku võlausaldajate üldkoosolekut.

28. Pankrotihaldur ei täida tähtaegselt oma (aruandlus)kohustusi pankrotitoimkonnale ja kohtule.

29. Pankrotihaldur annab kohtule eksitavat (väär)infot.

30. Pankrotihalduri kohtule esitatud vahearuannetes on vead, sh väärinfo.

31. Pankrotihalduri kohtule esitatud lõpparuandes on vead, sh väärinfo.

32. Pankrotihaldur ei tagasta enampakkumisel osalejatele õiges summas tagatisraha.

33. Pankrotihaldur annab enampakkumisest osavõtjatele korralduse kanda tagatisraha tema endaga

seotud büroole, mitte pankrotivõlgniku pangakontole.

34. Pankrotihaldur ostab pankrotimenetluse läbiviimiseks teenuseid/kaupa pankrotitoimkonna ehk

järelevalveorgani liikmetelt või nendega seotud ühingutelt.

35. Pankrotihaldur ei avalda Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetlustes avaldamiseks sätestatud

teavet avalikkusele.

36. Pankrotihaldur kasutab pankrotimenetluse edasiseks rahastamiseks ebaseaduslikke viise.

37. Pankrotihaldur ei korralda pankrotivõlgniku raamatupidamist.

38. Pankrotihaldur ei korralda pankrotivõlgniku raamatupidamist korrektselt näiteks alg- ja

kuludokumendid ei ole vastavuses.

39. Pankrotihaldur taotleb kohtult töötasu isikule, mis ei ole pankrotihaldurite registri kohaselt

halduri büroo.

40. Pankrotihaldur maksab kohtu määratud töötasu summast endale erineva summa.

41. Pankrotihaldur maksab kohtu määratud töötasu summa teisele st kohtumääruses nimetamata

isikule

42. Pankrotihaldur võtab kohtu määratud töötasu pankrotivõlgniku pangakontolt sularahas välja

(jättes maksud deklareerimata ja tasumata)

43. Pankrotihaldur esitab lõpparuande liiga vara, lõpparuande esitamiseks vajalikud eeldused ei ole

täidetud (PankrS § 162 lg 1).

44. Pankrotihaldur ei teavita kohut viivitamatult olukorrast, kus pankrotivõlgniku pankrotivarast ei

jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks

(PankrS § 158 lg 1).

45. Pankrotihaldur ei teavita kohut ja võlausaldajate üldkoosolekut menetluskulude kalkulatsiooni

ületamise vajadusest (PankrS § 66¹ lg 2).

46. Pankrotihaldur viivitab pankrotimenetluses erinevate toimingute tegemisega ja seda ilma mõjuva

põhjuseta st tagatud ei ole kiire ja otstarbekas pankrotimenetlus.

1

MAKSEJÕUETUSE TEENISTUSE TEISE TEGEVUSAASTA

st 2024. aasta TEGEVUSARUANNE1

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 1

2. Maksejõuetuse teenistus ...................................................................................................................... 5

3. Riiklik järelevalve - juriidilisest isikust võlgnike ja nende lähikondsete käitumine ........................... 6

4. Pankrotihaldurite ehk avalik- õiguslike ülesannete täitjate haldusjärelevalve .................................. 11

5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise ühtlustamisele kaasa aitamine ..................................... 14

6. Lõppsõna ........................................................................................................................................... 15

Lisa 1 - Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud ja nende käitumine .............................. 16

Lisa 2 - Haldusjärelevalve ..................................................................................................................... 16

1. Sissejuhatus

Käesolevas sissejuhatuses esitatud andmed on registritest saadud 02. jaanuaril 2025. aastal.

1.1. Seisuga 31.12.2024 tegutses Eestis registrite andmetel 348 289 juriidilist isikut. Neist juriidilistest

isikutest tegutsevaid oli kokku 339 692, likvideerimisel oli 7997 ja pankrotis 600. Saneerimisel olevate

juriidiliste isikute arv ei ole teenistusele teada.

Aasta Märge „likvideerimisel“ Märge „pankrotis“ Muud tegutsevad registrites kokku

2014 7 145 732 218 214

2015 6 898 640 228 428

2016 6 560 569 239 822

2017 6 636 549 245 582

2018 7 193 527 274 687

2019 7 741 555 282 205

2020 8 423 560 300 979

2021 8 790 554 323 136

2022 6 757 554 338 362

2023 7 195 587 350 476

2024 7 997 600 339 692

1 Vt Maksejõuetuse teenistuse tegevusi ja tulemusi siit: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-

teenistus/tegevused-ja-tulemused

2

1.2. Seisuga 31.12.2024 tegutses Eestis registrite andmetel kokku 262 809 osaühingut, likvideerimisel

oli 6420 ja pankrotis 526. Saneerimisel olevate osaühingute arv ei ole teenistusele teada.

Aasta Märge „likvideerimisel“ Märge „pankrotis“ Muud tegutsevad registrites kokku

2014 5 386 576 142 840

2015 5 197 501 152 475

2016 4 953 456 163 621

2017 5 063 453 169 772

2018 5 486 445 188 423

2019 5 955 470 196 424

2020 6 613 474 213 078

2021 7 043 469 234 689

2022 5 368 467 250 062

2023 5 702 501 263 497

2024 6 420 526 255 863

1.3. Seisuga 31.12.2024 oli Eestis registrite andmetel kokku 262 809 osaühingut, millest 169 116

osaühingu (st ligi 65%) puhul on ainuosanik ja ainus juhatuse liige üks ja see sama füüsiline isik.2

1.4. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 on registripidajad registritest ära kustutanud 35 042 juriidilist

isikut, sealhulgas 32 273 äriühingut, nendest omakorda 31 826 osaühingut.

Samal ajal st perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 on uusi juriidilisi isikuid Eestis registritesse kantud:

Aasta Uued juriidilised isikud kokku:

nendest

äriühinguid

nendest äriühingutest

omakorda osaühingutena

2021 29 415 26 066 25 701

2022 24 624 21 116 20 902

2023 25 985 22 017 21 737

2024 27 133 23 487 23 208

1.5. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 esitati kokku 243 748 (kakssada nelikümmend kolm tuhat

seitsesada nelikümmend kaheksa) 2023 aasta majandusaasta aruannet. Seisuga 02.01.2025 oli Eestis

esitatud kokku 245 222 ( kakssada nelikümmend viis tuhat kakssada kakskümmend kaks) 2023 aasta

majandusaasta aruannet.3 Neist 184 600 majandusaasta aruannet (st 68%) 2023.a majandustegevuse

2 02.01.2025 seisuga oli ainuosanikuga ja ainujuhatuse liikmega asutamisel 171, registris 168780, kustutamisel 17,

pankrotis 148 juriidilist isikut. Võrdluseks: seisuga 1. detsember 2023 oli Eestis registrite andmetel kokku 269 400

osaühingut, millest 171 729 osaühingu ( st ligi 64%) puhul on ainuosanik ja ainus juhatuse liige üks ja see sama

füüsiline isik. Vt Maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruannet:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-teenistus/tegevused-ja-tulemused

3 Täiendav selgitus: 2023.aastal esitati 2023. aasta majandusaasta kohta kokku 1405 aruannet ja 2025.a alguses

kohe 69 aruannet 2023. aasta majandustegevuse kohta.

3

kohta esitati õigeaegselt, 60 622 aruannet (st 22%) hilinemisega ja 26 973 aruannet (st 10%) on seni

esitamata.

Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 esitasid juriidiliste isikute juhatuse liikmed avalikustamiseks

kokku 273 206 mistahes aasta juriidilise isiku majandusaasta aruannet. Eestis oli 2025.a alguse seisuga

kokku esitamata 94 538 majandusaasta aruannet (st majandusaastate 2016 – 2023 majandusaasta

aruanded).

Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 on Eestis registrite andmetel tehtud 30 333 majandusaasta

aruande esitamata jätmise trahvihoiatusmäärust.

Perioodil 01.01.2024–31.12.2024 on Eestis registrite andmetel tehtud 26 534 aruandetrahvimäärust ja

16 415 korduvat aruandetrahvimäärust.

Võrdluseks, et aastal 2021 tehti 10 333 aruandetrahvimäärust. Aastal 2022 tehti 8901

aruandetrahvimäärust. Aastal 2023 tehti 3671 aruandetrahvimäärust ja 157 korduvat

aruandetrahvimäärust.

Registripidajate esitatud andmetest nähtub, et Eestis ei täida õigusaktides toodud raamatupidamise

avalikustamise nõudeid konservatiivselt võttes 50 000 juriidilist isikut. Teisisõnu osaleb Eestis

tsiviilkäibes konservatiivselt võttes 50 000 ebausaldusväärset juriidilist isikut, kellega tehinguid tehes

võtavad võlausaldajad riski.

Majandusaasta aruanded jäetakse esitamata, sest kehtiva õiguse kohaselt kustutatakse äriühing

juhtimisorganite eelnevat käitumist kontrollimata registrist.4 Mitte keegi Eestis hetkel ei tea, millises

kogusummas need konservatiivselt võttes 50 000 juriidilist isikut aastal 2024 tegelikult võlausaldajatele,

sh välisinvestoritele kokku kahju tekitasid Eestis. Juhul, kui võtta aluseks Maksejõuetuse teenistusele

teadaolev informatsioon varatute maksejõuetute juriidiliste isikute poolt keskmiselt tasumata jäetud

võlasumma kohta, milleks on aastal 2024 umbes veerand miljonit eurot, siis on selliste

ebausaldusväärsete juriidiliste isikute juhtorganite poolt tekitatud kahju võlausaldajatele ja Eesti

majandusele (mainele ja usaldusväärsusele) konservatiivselt arvutatuna 12 500 000 000 ( kaksteist ja

pool miljardit) eurot.

1.6. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 kuulutas kohus Eestis välja 160 (saja kuuekümne) juriidilise

isiku pankroti5, sealhulgas Maksejõuetuse teenistuse taotlusel kuulutati aastal 2024 välja 10 (kümne)

varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust riikliku järelevalvena ehk avaliku uurimisena.

1.7. Eesti Töötukassa 2025.a töötuskindlustuse kogukuludeks ehk väljamakseteks on planeeritud 346,1

miljonit eurot. Juhul, kui tööandjad ei lõpetaks varatuna või ei läheks pankrotti, oleks riigieelarvelisest

Eesti Töötukassast ka väljamakseid vähem. Eesti Töötukassa ei saa kehtiva õiguse kohaselt astuda pärast

hüvitise väljamaksmist pankrotimenetluses võlausaldaja rolli, et saada omakorda raha tagasi võlgnikult

või tema lähikondsetelt.

1.8. Eestis elab keskmiselt 1,3 miljonit inimest. Statistikaameti andmetel on Eestis 2024. aastal 43 500

makseraskustes leibkonda, mida on üle 40% rohkem kui eelmisel aastal. Avaliku arvamuse seireuuringu

kohaselt langes eluga rahul olevate elanike osakaal 66%-lt 60%-le, mis on viimaste aastate madalaim

näitaja. Igapäevaste kulude tõus valmistab väga või pigem suurt muret 86%-le elanikest, Eesti

majanduslik olukord 87%-le ja maksumuudatused 80%-le.6 Eestis on iga päev keskmiselt 100 000

ettevõtet ja inimest kellelegi võlgu. Nõue on muutunud sissenõutavaks, aga võlgnik seda mingil põhjusel

ei täida. Ühest küljest arvatakse, et inimeste finantstarkuse tase on madal, teisest küljest aga, et riik

4 Näiteks Maksejõuetuse teenistusel puudub õigus ja pädevus riiklikku järelevalvet väljaspool pankrotimenetlust

teha. 5 Äriregistri 13.01.2025 andmetel 2024.a kohta: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/bankruptcies_and_deletions 6 Allikas: Riigikantselei. Avaliku arvamuse seireuuring, detsember 2024 : https://www.riigikantselei.ee/uuringud

4

toetab ise inimeste õpitud abitust erinevate (toetus)meetmetega. 2024.a septembri keskel Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Kojalt saadud andmetel on Eestis unikaalseid võlgnikke st nii juriidilisi kui ka

füüsilisi isikuid suurusjärgus 100 000 ning nende koguvõlg võlausaldajate ees on igapäevaselt 1,5

miljardit eurot. Detsembris uuesti Kojalt andmeid kontrollides oli lisandunud umbes 2000 unikaalset

võlgnikku ja nende koguvõlg oli kasvanud igapäevaselt 1,6 miljardi euroni. Võrdluseks niipalju, et

Tallinna Linna eelarve 2025. aastal on 1,29 miljardit eurot.

1.9. Maksejõuetuse teenistus leiab, et nõuetekohaselt läbiviidud maksejõuetusmenetlused, teisisõnu

maksejõuetuse kui nähtusega ühiskonnas tegelevad avalikud teenused, on avalik hüve, mida tuleb riigil

avalikes huvides tagada. Maksejõuetuse teket tuleb ohjata, juba tekkinud maksejõuetuse tekke põhjusi

uurida ning vastavalt reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele tagamaks võlausaldajate, võlgnike

ja muude puudutatud isikute tasakaalustatud huvid.7 Maksejõuetus ei ole üksnes pankrot, nagu ta oli

seda 20 aastat tagasi. Laiemas plaanis seisneb seadusandja poolt Eestis loodud mistahes

maksejõuetusmenetluse liigi (st võlanõustamise8, saneerimismenetluse9, võlgade ümberkujundamise

menetluse10, kohustustest vabastamise menetluse11, pankrotimenetluse12, pankrotimenetluse avaliku

uurimisena või eriauditina läbiviimine13) avalik huvi nii üldise finants- ja ärimoraali parandamises,

ausate majandussuhete loomisele innustamises, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamises kui ka

ühiskonna (sh ettevõtluskeskkonna) kaitsmises maksejõuetute füüsiliste ja juriidiliste isikute eest ning

et kõik maksejõuetused lahendatakse kiirel ja korrektsel viisil.14

1.10. Maksejõuetusvaldkond on kõigis arenenud demokraatlikes riikides väga oluline majanduse,

finants- ja sisejulgeoleku valdkond, millega tegeldakse igapäevaselt. Näiteks Läti Vabariigi Valitsus

võttis 21. septembril 2016 aastal korraldusega nr 527 vastu maksejõuetuspoliitika arendamise suunised

aastateks 2016-2020 ja nende elluviimise kava koos sihtmõõdikutega iga eesmärgi suhtes. Aastaks 2019

oli Lätil nüüdseks maailma parim IT süsteem kõigi maksejõuetusmenetluste reaalajas menetlemiseks

ning reaalajas pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate üle kiire ja otstarbeka järelevalve teostamiseks

ning võlgnike väljamaksete suurus võlausaldajatele on ajas kasvanud. Ärikeelde kohaldab raskeid

juhtimisvigu teinud isikutele Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus

(https://www.mkd.gov.lv/en/about-us ) ehk täidesaatev võim, mitte kohtuvõim. IT süsteemi algorütm

jagab pankrotimenetlusi juhuslikkuse alusel pankrotihalduritele ning soovitusi teeb nii Läti

Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus kui ka Rootsis näiteks eraldi riigiasutus - täitevamet Kronofogden.

Riik sekkub maksejõuetusvaldkonda jõudsalt, sest 1990ndate lõpus väljatöötatud toimemudelid on oma

aja ära elanud. Rootsis on ärikeelu kohaldamiseks kaks lihtsat alust: maksuvõlad riigile ja mistahes

suured võlad võlausaldajatele. Ühiskonnas on krediit lihtsasti kättesaadav ning äriühingud ei vaja enam

asutamiseks kapitali (sissemakset/eelarvet), et tegutsema hakata. Lihtne on võlgu maha jätta, mida riik

aktsepteeritava käitumisena ühiskonnas lubada ei tohi.

1.11. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on maksejõuetusvaldkonnas süsteemseid ja suure mõjuga

probleeme palju. Teisisõnu võiks öelda, et Eestis ei ole enam mitte mingit vahet, kas Eestis

pankrotiseadus ja saneerimisseadus kehtib või mitte, sest võlausaldajad ei saa jätkuvalt oma nõuetele

rahuldust maksejõuetusvaldkonna seadustega loodud avalike teenuste kaudu. Erinevatele probleemidele

maksejõuetusvaldkonnas on nüüdseks üle 10 aasta regulaarselt tähelepanu pööranud ka Õiguskantsler.

Maksejõuetuse teenistus nõustub täielikult Õiguskantsleriga, kes on juba aastal 2015 kirjutanud, et:

„avaliku teenusena osutatava kvaliteetse ja tõhusa pankrotimenetluse keskmes peab olema

võlausaldajate huvide maksimaalne kaitse. Pankrotimenetluse kaudu pakub õigussüsteem isikutele

7 S. Viimsalu. The Over-Indebtedness Regulatory System in the Light of the Changing Economic Landscape.

Juridica International, XVII/2010, pp 217-226. 8 Vt sotsiaalhoolekande seaduse §§-d 44 ja 45. 9 Vt saneerimisseaduse § 1. 10 Vt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1. 11 Ibid. 12 Vt pankrotiseaduse § 2 ja 3. 13 Vt pankrotiseaduse § 1921 ja § 1928 lg 3. 14 P. Kriibi. Justiitsministeerium. Maksejõuetusinstituudi (nö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Tallinn,

2016, lk 20 jj.

5

rahumeelset vaidluste lahendamise ja kahjustatud majanduslike huvide heastamise võimalust ning mh

keelab omakohtu. See ongi kogu pankrotimenetluse eesmärk. /…/ Sellel hetkel, kui pankrotimenetluse

kulud või pankrotihalduri tasu nn söövad ära pankrotivara, võib riigi loodud pankrotimenetluse

süsteemi lugeda ebaotstarbekaks.15“ Maksejõuetusvaldkond peaks ammu olema digitaliseeritud ning

mitte mingil juhul ei saa teenistuse hinnangul otstarbekaks pidada pankrotihaldurite ja usaldusisikute

tunnitasu määra seadusega ülespoole indekseerimist (nagu ka aastal 2025) ja kõrgeid tulemustasu %,

sest selline tasusüsteem ei vasta võlausaldajate kui klientide ootustele. Kriitiliseks probleemiks on

teenistuse hinnangul aastakümneid avalik-õiguslikku funktsiooni täitvate pankrotihaldurite,

saneerimisnõustajate ja usaldusisikute endi avaliku võimu kuritarvitused, muud rikkumised ning

nüüdseks paraku „hambutu“ haldusjärelevalve.16

1.12. Sissejuhatuse kokkuvõttes leiab Maksejõuetuse teenistus, et hetkel teadaolevalt minimaalselt

igapäevane ligikaudu neljateistkümne miljardi suurune maksejõuetus kui nähtus, mis „sööb“

igapäevaselt edasi Eesti majandust, Eesti usaldusväärsust ja mainet, peab olema kriitiliselt tähtis ja

aktuaalne valdkonnaga seotud ministritele valitsemiseks.

1.13. Eestis peab muutuma inimeste käitumine st iga inimene ei pea saama Eestis äri alustada või seda

raskete juhtimisvigade korral edasi teha, võlgnikud peavad hakkama korrektselt õigusakte ja lepinguid

täitma ning maksejõuetusmenetlustega seni tegelev riigi enda haldusaparaat tuleb kiiresti korda teha.

2. Maksejõuetuse teenistus

2.1. Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega

riikliku ja haldusjärelevalveorgan ning muu korrakaitseorgan. Maksejõuetuse teenistus ei oma väär- ega

süütegude menetlemise õigust ning õigust kohaldada vahetut sundi. Teenistus ei oma õigust iseseisvalt

menetleda ühtegi (sund)likvideerimis-, pankroti-, saneerimis- ja/või füüsiliste isikute maksejõuetusasja.

Maksejõuetuse teenistus puudub õigus kohaldada ärikeelde. Maksejõuetuse teenistus ei ole ühegi riigi

poolt loodud maksejõuetust lahendava avaliku teenuse ega IT süsteemi omanik.

2.2. Maksejõuetuse teenistuse ülesanneteks on:

a) teostada riiklikku järelevalvet (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete tegevuse

üle seoses (pankroti)võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida (pankroti)võlgniku ja

(pankroti)võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist (pankroti)võlgniku maksejõuetuse

tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida

pankrotimenetluse raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised

asjaolud.

b) teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase

läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses.

c) aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses ning

võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses.

2.3. Maksejõuetuse teenistuses töötas seisuga 31.12.2024.a. kolm ametnikku: juhataja ja kaks

järelevalve eksperti. Üks neist asus tööle 6. mail 2024.a. Kõigil teenistujatel on vähemalt kaks

kõrgharidust ja vähemalt 15 aastat töökogemust erinevatest valdkondadest.

2.4. Maksejõuetuse teenistuse tegevuste ja tulemuste kokkuvõtted kuude ja kvartalite kaupa on avalikult

kättesaadavad teenistuse kodulehel. Maksejõuetuse teenistus töötas aastal 2024 kokku 4905 (neli tuhat

viis) töötundi. Maksejõuetuse teenistuse töötund maksis maksimaalselt 43 (nelikümmend kolm) eurot

15 Vt nt Õiguskantsleri kiri 23.09.2015 nr 18-2/151098/1504063. 16 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruande lisa nr 2 haldusjärelevalve kohta:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

01/MJT%202023%20tegevusaruande%20lisa%20nr%203%20-%20HJV.pdf Riigikohtu halduskolleegium võttis

26. novembril 2024.a. menetlusse Maksejõuetuse teenistuse määrusekaebuse haldusjärelevalve teemal.

6

(koos kõigi maksudega).17 Maksejõuetuse teenistuse eelarve reaalne kasutus aastal 2024 oli alla 50%

ministri kinnitatud eelarvest.

2.5. Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti (st koostöö- ja tugiteenuste teenistuse) teenindamisel,

mis omakorda ostab teatud tugiteenuseid sisse Riigi Kinnisvara AS-lt ja Riigi Tugiteenuste Keskuselt.

Maksejõuetuse teenistus kasutab ametiülesannete tegemiseks peamiselt dokumendihaldussüsteemi

Delta, kohtuinfosüsteemi ning Microsoft tooteid Outlook, Word ja Excel. Maksejõuetuse teenistusel ei

ole oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks (ameti)sõidukit.

2.6. Maksejõuetuse teenistuses koostati, saadeti ja võeti aastal 2024 vastu dokumendihaldussüsteemis

Delta üle 1800 dokumendi, sh 1149 dokumenti olid seotud riikliku järelevalvega ehk avalike uurimistega

ja 576 dokumenti olid seotud pankrotihaldurite haldusjärelevalvega.

2.7. Maksejõuetuse teenistus juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et erinevalt teistest edumeelsetest

riikidest puudub Eestis jätkuvalt terviklik mistahes maksejõuetuskaasuste kajastamise ja lahendamise

IT süsteem (nn võlausaldajate, võlgnike ja menetlejate ühine töölaud), mis võimaldaks

maksejõuetusökosüsteemi osaliste ja menetlejate vahelist kiiret ja läbipaistvat infovahetust,

üksikasjalikku andmekorjet, andmete töötlemist, reaalajas haldusjärelevalve teostamist ja muud

statistikat avaliku teenuse kuluefektiivseks juhtimiseks. Äriregistrisse esitatud võlgnike majandusaasta

aruannetes sisalduvad metaarvandmed ei ole näiteks automaatselt nähtavad ja kasutatavad

kohtuinfosüsteemis maksejõuetuskohtunike menetluslaual.

2.8. Avaliku teenusena pakutava maksejõuetusteenuse edukuse mõõtmist (inglise keeles recovery rate

for creditors) ei ole võimalik kehtiva regulatsiooni kohaselt jätkuvalt teha ilma erinevate asutuste ja

teenistujate ülemääraste jõupingutusteta (tuleb teha käsitsi arvutused iga menetluse kaupa Excelis).

Kehtiv regulatsioon automaatseid arvutusi ei toeta.

3. Riiklik järelevalve - juriidilisest isikust võlgnike ja nende lähikondsete käitumine

3.1. Maksejõuetuse teenistus uurib juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku ja selle lähikondsete

võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel

pankrotimenetlustes.

3.2. Maksejõuetuse teenistus vaatas 2024. aastal läbi kokku 193 varatu maksejõuetu juriidilise isiku

pankrotimenetlust, kokku laekus kohtutest 193 ettepanekut18 avalike uurimiste algatamiseks. Teenistuse

hinnangul oleks pidanud ettepanekuid laekuma vähemalt poole võrra rohkem.

3.3. Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, mis on Maksejõuetuse

teenistusele maakohtute kaudu 2024.a. analüüsimiseks saadetud, ja kokkuvõte nende käitumisest on

toodud käesoleva tegevusaruande lisas nr 1.

3.4. Maksejõuetuse teenistus saab kehtiva regulatsiooni kohaselt oma riikliku järelevalve alged

maakohtutest.19 Maksejõuetuse teenistusel puudub seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevalt õigus ja

pädevus omaalgatuslikult algatada pankrotimenetlust avaliku uurimisena või näiteks pankrotihalduri,

võlausaldaja, (pankroti)võlgniku lähikondse või muu kolmanda isiku taotlusel. Maksejõuetuse

teenistusel ei ole õigust iseseisvalt menetleda ühtegi (sund)likvideerimis-, pankroti-, saneerimis- ja/või

füüsiliste isikute maksejõuetusasja.

17 Aastal 2024 maksis pankrotihalduri (ja usaldusisiku) töötund 164 eurot + käibemaks. 18 Harju Maakohtust 140, Tartu Maakohtust 51, lisaks Pärnu ja Viru Maakohtust kokku 2. 19 On ilmnenud juhtumeid, kus maakohus näiteks käimasolevas pankrotimenetluses PankrS § 158 ilmnenud

raugemise korral jätab ettepaneku Maksejõuetuse teenistusele saatmata, kuigi seadus sellise kohustuse maakohtule

sätestab. Lisaks ei teavita teatud pankrotihaldurid viivitamatult ise kohut käimasolevas pankrotimenetluses

ilmnenud raugemise situatsioonist.

7

3.5. Need 193 varatut maksejõuetut juriidilist isikut on oma lähikondsete20 käitumise kaudu teenistusele

teadaolevalt tekitanud võlausaldajatele ja Eesti ühiskonnale laiemalt kahju kokku ligi 50 miljoni euro

ulatuses.21 Eesti Maksu- ja Tolliametile jätsid need varatud maksejõuetud võlgnikud teenistusele

teadaolevalt maksmata 7,3 miljonit eurot. Lisaks tuli Eesti Töötukassal (riigil) hüvitada varatute

maksejõuetute juriidiliste isikute töötajatele saamata jäänud töötasusid ligi 1,5 miljoni euro ulatuses, sh

sotsiaalmaks.

3.6. Ühe varatu maksejõuetu juriidilise isiku juhtorganid jätsid oma käitumisega aastal 2024 keskmiselt

tasumata ligi 255 tuhat eurot võlgu võlausaldajatele.

3.7. Nendes 193 pankrotimenetluses, mida Maksejõuetuse teenistus analüüsis, oli maakohtute poolt

määratud 36 (kolmkümmend kuus) erinevat pankrotihaldurit (number on sama, mis eelmisel st 2023.

aastal)22 ning enim jõudis Maksejõuetuse teenistusele läbivaatamiseks Indrek Lepsoo, Andrias Palmitsa,

Kristo Tederi, Mark Uska, Oliver Ennoki ja Andrus Õnniku koostatud ajutise halduri kui sõltumatu

eksperdi kohtutele esitatud aruandeid.

3.8. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse 36 juhul st 19% analüüsitavate varatute maksejõuetute

juriidiliste isikute puhul. Ülejäänud juhtudel esitas pankrotiavalduse võlgniku juhtorgani liige st võlgnik

ise.

3.9. Analüüsitavatest 31 juhul (st 16%) oli pankrotivõlgnike suhtes juba varem pankrot väljakuulutatud

- koguvõlg neil kokku ligi 19 miljonit eurot, sh maksuvõlg 2 miljonit.

3.10. Osakapital oli jäänud sisse maksmata 21% varatutest võlgnikest ning 9% varatutest võlgnikest on

endine või praegune juhatuse liige ise füüsilise isikuna juba pankrotimenetluses. Juhatuse liikmed ise

on füüsiliste isikutena vastutavad solidaarselt varatute maksejõuetute juriidiliste isikute võlgade eest

summas 3,2 miljonit eurot.

3.11. Analüüsitavatest 38 juhul oli kasutatud nn tuntud „likvideerimisteenust“.

3.12. Sularaha kasutust tuvastati summas 3,7 miljonit eurot.

3.13. Need 193 varatut maksejõuetut juriidilist isikut olid asutatud järgmistel aastatel:

8% - aastatel 1989-1999

9% - aastatel 2000-2005

13% - aastatel 2006 kuni 2010

20% - aastatel 2011 kuni 2015

35%- aastatel 2016-2020, sealhulgas 21% - aastatel 2018 ja 2019

15% - aastatel 2021 kuni 2023

Enne 2000 aastat oli asutatud 16 varatut võlgniku, kõik tegutsesid erinevates valdkondades. Ühel juhul

oli võlgnik juba 2004 äriregistrist kustutatud, kuid siis otsustati ennistada ning seejärel esitati

pankrotiavaldus. Kuna kõik võimalused olid aegunud, siis varatu võlgnik kustutati uuesti äriregistrist.

Pooltele so 8 äriühingule sai saatuslikuks sõltumine ühest kliendist, juhatuse väsimine, riigi poolt

rahastuse lõppemine ja nõrk kohanemine muutustega. Vanim lõpetanud varatu juriidiline isik oli MTÜ

Stuudioteater Ilmarine (asutatud 1989. aastal).

14-24 aastat äriregistris aktiivselt olnud ja lõpuks varatuna lõpetajaid oli 40, millest 6 oli seotud

ehitusvaldkonnaga (enamik ei esitanud õigel ajal pankrotiavaldust ja kõigil olid rasked juhtimisvead).

20 Pankrotiseaduse § 117 määratleb võlgniku lähikondsete mõiste. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka

PankrS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. 21 Lisaks menetlesid kõiki neid pankrotimenetlusi ajutised haldurid, kohtud, pankrotihaldurid ja Maksejõuetuse

teenistus, mis on samuti riigieelarvele täiendav kulu. 22 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja registris on pankrotihaldureid umbes võrra rohkem.

8

7 varatut võlgnikku tegutsesid mootorsõidukite remondi, müügi, rendi ja parandusega. Pooled neist ei

esitanud õigel ajal pankrotiavaldust ning oli probleeme sularaha arvestusega. 4 varatut võlgnikku

pakkusid toitlustusteenust ning nende maksejõuetuse põhjustena mängis rolli äri asukoht, juhatuse

väsimine ja klientide kadumine.

Aasta 2024 varatute võlgnike pankrotiavalduse esitanute seas oli kõige enam esindatud 4 - 8 aasta

vanused võlgnikud so 68 varatut võlgnikku. Nendest ainult 10 varatut maksejõuetut võlgnikku esitasid

pankrotiavalduse õigel ajal, lisaks 10 umbes 6 kuulise hilinemisega. Kõige rohkem olid varatute

võlglaste nimekirjas esindatud arvuti- ja programmeerimisteenused, ehitus - ning toitlustusvaldkond.

Kolmekümne seitsmel juhul 68-st oli tegemist nõrga äriplaaniga ja sealhulgas kahekümne kolmel juhul

olid suured küsitavused raha kasutamisega ettevõtluse tarbeks.

3.14. Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2024 järgnevad varatute maksejõuetute juriidiliste isikute

juhtimisorganite ja raamatupidamise eest vastutavate isikute enim levinud rasked juhtimisvead ja muud

õigusrikkumised:

a) 150 juhul st ligi 78% juhtudest ei ole võlgniku juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal kohtule

pankrotiavaldust. See protsent on püsinud eelmise st 2023. aastaga samal tasemel, kus tegemist

oli 77% juhtudest. 43 pankrotiavaldust olid esitatud õigel ajal. 52 on esitatud kuni kuuekuulise

hilinemisega, 31 kuni aastase hilinemisega ja 31 ka üle aastase hilinemisega, 36 üle 2 aastase

hilinemisega.

b) Võrreldes eelmise st 2023. aastaga on vähenenud umbes 10% võrra juhtude arv, kus puudub või

on puudulikult peetud raamatupidamine. 2024.a oli raamatupidamisega probleeme 37% juhul

ja 2023.a ligi 47% juhtudest.

c) Majandusaasta aruannete esitamine on paranenud 18% võrra. 2023 oli varatutel äriühingutel

majandusaasta aruanded esitamata 70 juhul (53%), 2024 on vastav protsent 35. Viimast

majandusaasta aruannet pole esitatud 30 juhul, kahe viimase majandusaasta aruannet pole

esitatud 12 juhul, kolme viimase aasta aruannet - 7 juhul, nelja kuni mitte ühtegi aruannet - 18

juhul.

d) Varatu võlgniku juhatuse liikmed on teinud lisaks pankrotiavalduse õigeaegsele esitamata

jätmisele muid raskeid juhtimisvigu, näiteks raamatupidamise korraldamata jätmine 35% juhul,

maksude väärarvestus (sh tasumata jätmise eesmärgiga) 12% juhul, äriühingu raha kasutamine

ettevõtlusega mitteseotult ja vara äriühingust väljaviimine 44% juhul ja ettevõtte üleminek (uue

äriühingu asutamisega) 10% juhul.

e) Nõrk äriplaan (inimese oskamatus äri teha ja äriühingut nõuetekohaselt juhtida) on tulnud

ilmsiks ligi pooltel juhtudel st 48% juhul.

3.15. Eraldi teema on võlgnike lähikondsetele reaalselt vastutuse kohaldamine eelpool nimetatud raskete

juhtimisvigade ja õigusrikkumiste korral ning inimeste käitumise mõjutamine. Maksejõuetuse

teenistusel kui riikliku järelevalve organil puudub kehtiva õiguse kohaselt ärikeelu kui esialgse

õiguskaitsevahendi (tõkendi) kohaldamise õigus võlgnike lähikondsete suhtes. Ärikeelu väärilised olid

/ on aastal 2024 Maksejõuetuse teenistuse hinnangul 41 inimest. 19% juhtumitest oli tegemist kuriteo

tunnustega teoga, kus oleks olnud vajadus või oli ka juba algatatud või lõpetatud kriminaaluurimine.

Võrdlusena, et aastal 2023 oli teenistuse hinnangul vastav ärikeelu vääriliste inimeste arv 59.

Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist võlgniku lähikondsete suhtes.

Maksejõuetuse teenistus on pidanud otstarbekaks aastatel 2023 ja 2024 taotleda kohtutelt ärikeelu

kohaldamist 16 (kuueteistkümne) juhi suhtes. Probleemiks on osutunud maa- ja ringkonnakohtute

töökoormus, mistõttu ärikeelu taotluste menetlemine võtab teenistuse hinnangul jätkuvalt liiga palju

aega.

3.16. Varatu äriühingu maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ka muud asjaolud, näiteks väliskeskkonna

teguritest tingitud probleemid - koroonapiirangud, sõjast tingitud sanktsioonid, ehitusmaterjalide,

energia ja tööjõu hinna tõus, tänava remont Tallinnas, küberrünnak ja muud vääramatu jõu tegurid,

9

mis tõid kaasa müügikäibe vähenemise ja klientide arvu kokkukuivamise – seda esines ca 14 %

Maksejõuetuse teenistuse läbivaadatud pankrotiasjadest. Sõltuvus ühest kliendist oli 8% juhtudest,

kulukad õigusvaidlused, erimeelsused juhtkonnas ja juhtkonnast inimeste lahkumine 10%, tegevuse

hääbumine 4% juhtudest.

3.17. Maksejõuetuse teenistusele teadaolevalt jäid 39% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest võlgu

võlausaldajatele summas kuni 51 000 eurot, 19% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest võlgu

võlausaldajatele summas 51 000 kuni 100 000 eurot. Seega 58% (112 varatu maksejõuetu juriidilise

isiku) vastu oli/on nõudeid summas kuni 100 000 eurot. Samas jäid 23% varatutest juriidilisest isikust

võlgnikku võlausaldajatele võlgu 100 000 eurot kuni 300 000 eurot. Üheksa varatut juriidilisest isikust

võlgnikku suutsid teha ligi poole kogu võlast (so ca 45 %) ehk 22 miljonit eurot.

Kokkuvõte:

2023 % 2024 % summa

võlad kuni 51 000 eurot 57 43 75 39 1 862 739

võlad 51 001-100 000 eurot 27 20 37 19 2 669 559

võlad 100 001-300 000 eurot 27 20 44 23 7 387 852

võlad 300 001-1 000 000 eurot 17 13 27 14 14 551 978

võlad üle 1 miljoni 5 4 9 5 22 069 629

3.18 Kõige populaarsemad tegevusvaldkonnad varatute maksejõuetute juriidiliste isikute puhul olid

ehitus 15%, toitlustus 13% ja tootmine 11%. Võrreldes 2023. aastaga on ehituse valdkonnas tegutsevate

varatute äriühingute arv langenud pea poole võrra so 13% ja vähenenud on ka jaemüügi sektor ligi poole

võrra, kuid tõusnud on tootmisettevõtete osakaal 37% ja mootorsõidukite müük, hooldus ja remont 50%.

Jätkuvalt on enam-vähem samal tasemel kinnisvara (7%), arvutisüsteemide haldus ja programmeerimine

(6%), jaemüük (7%). Uued varatud tulijad on kultuuri ja vaba aja veetmise valdkonnast 3% ja

lapsehoiuteenus (1%).

Ettepanekud algatada avalik

uurimine tehti järgmistes

sektorites:

Laekunud

ettepanekute Teadaolevad

võlausaldajate nõuded

varatute ühingute vastu

(eurodes)

Arv

protsendina

MJT-le

laekunud

ettepanekute

koguarvust

arv

ajutise tööjõu rent 4 475 962 2%

arvutisüsteemide haldus,

programmeerimine, andmetöötlus 12 3 496 208 6%

ehitusvaldkond 28 4 509 915 15%

finantsteenused, investeerimine,

valdusfirmad, raamatupidamine,

juriidiline nõustamine, äritegevuse

nõustamine 14 6 217 212 7%

hulgimüük lilled, teravili, ehted,

elektroonika jt 8 1 486 729 5%

10

jaemüük lilled, elektroonika,

elekter, toit, rõivad jm 14 11 808 575 7%

kaubavedu 7 2 221 362 4%

kinnisvara haldamine, rent,

maastiku hooldus 14 2 723 425 7%

Lapsehoiuteenus 2 50 138 1%

vaba aeg, meelelahutus, teater,

spordiklubi 5 314 771 3%

metsatööd, abistavad tegevused 3 447 793 1%

mootorsõidukite müük, rent,

parandus 16 3 373 683 8%

toitlustus, restoranid, kohvikud jms 25 3 407 809 13%

tootmine-rõivad, nahktooted,

metallkonstruktsioon, mööbel, toit

jt 22 4 988 704 11%

taime ja loomakasvatus,

hobusekasvatus 5 851 464 3%

Vahendustegevus 4 629 224 2%

muud abitegevused, disain,

hambaravi, juuksur, majutus,

sotsiaalteenus 10 1 538 782 5%

3.19. Nimekiri varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, kelle suhtes on Maksejõuetuse

teenistuse taotlusel kohus pankroti välja kuulutanud avaliku uurimisena, on kättesaadav kodulehel:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/avalikud-uurimised-2023-aastal ja

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/avalikud-uurimised-2024-aastal.

3.20. Neist aastatel 2023 ja 2024 algatatud avalikust uurimisest lõpetati 2024.a. Maksejõuetuse

teenistuse kooskõlastusel või taotlusel ära 1 (üks) pankrotimenetlus. Nendest 2 (kaks) oli seisuga

31.12.2024 maakohtutes lõpetamise ootel.

3.21. Aastal 2024 laekus avalike uurimiste tagajärjel pankrotivõlgnike arvelduskontodele sh

lähikondsete poolt hüvitatud kahjuna kokku 129 006 eurot. Maksejõuetuse teenistusele hüvitati

riigieelarvesse tagasi teenistuse enda menetluskulu summas 870 eurot.

3.22. Juhul kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maksejõuetuse teenistuse kaasabil esitati 2024. aastal

avalike uurimistega seoses üks kuriteoteade.

3.23. Riikliku järelevalvena läbiviidavate pankrotimenetluste otstarbekusest:

a) 2024. aastal ei rakendanud Maksejõuetuse teenistus talle antud õigust osta sisse eriauditeid või viia

pankrotimenetlusi läbi eriaudititena. Maksejõuetuse teenistuse ametnikud koostasid

11

pankrotimenetlustes vajalikud (eel)analüüsid ja muud menetlustoimingud ise, kuivõrd see oli

kokkuvõttes majanduslikult riigile kiirem ja otstarbekam (odavam).23

b) Maksejõuetuse teenistus tuvastas, et 2024.a analüüsitud varatute maksejõuetute võlgnike

pankrotimenetlustes soovisid ajutised haldurid kohtute kaudu menetluskuludena võlausaldajatelt

kohtute deposiiti ette saada keskmiselt 3932 eurot ühe pankrotimenetluse kohta ning juhul, kui kõik

pankrotimenetlused oleks avalike uurimistena riigi poolt algatatud, siis esialgne orienteeruv ajutiste

haldurite (töö)tasu soov oleks tulnud võtta arvesse kogusummas 758 945 eurot.

c) Mistahes avaliku uurimisena läbiviidav pankrotimenetlus ehk riiklik järelevalve ei ole Eestis kiire,

efektiivne ja majanduslikult otstarbekas, kuivõrd riikliku järelevalvena läbiviidavat pankrotimenetlust

viivad seadusandja volitusel hetkel läbi korraga kolm (haldus)organit: kohus/kohtujuristid, ajutine

haldur/pankrotihaldur ja Maksejõuetuse teenistuse teenistujad. Loogiline, mõistlik, menetlusosalistele

arusaadav ja riigile majanduslikult otstarbekas oleks varatu maksejõuetu juriidilise isiku ja tema

lähikondsete riiklik järelevalvemenetlus ning ettekirjutuste tegemine tuvastatud tekitatud kahju

tagastamiseks võlausaldajatele ühe organi kaudu.

4. Pankrotihaldurite ehk avalik- õiguslike ülesannete täitjate haldusjärelevalve

4.1. Mistahes maksejõuetusmenetluse liik Eestis ehk riigi poolt loodud maksejõuetusega võitlev avalik

teenus (st pankrotimenetlus, saneerimismenetlus, võlgade ümberkujundamismenetlus, kohustustest

vabastamise menetlus) on avaliku huviga menetlus.24

4.2. Maksejõuetuse teenistus käsitleb kõiki võlanõustajaid, pankrotihaldureid, saneerimisnõustajaid ja

usaldusisikuid kui ainuisikulisi seaduses sätestatud ülesandeid täitvaid haldusorganeid HMS § 8 lg 1

tähenduses, sest avalik-õiguslikke ülesandeid võib lisaks asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele

isikutele seaduse, selle alusel antud määruse või sõlmitud halduslepingu alusel täita ka eraõiguslik

juriidiline isik, üksikisik või isikute kogu. Ka Õiguskantsler on oma 03.07.2024. a seisukohas nr 6-

1/240842/2403937 leidnud, et: „kuna haldur on avalik-õiguslikku ametit pidav isik, kohaldatakse tema

tekitatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduses sätestatut“. Lisaks maksab riik pankrotihaldurite

töötasud pankrotimenetluste raugemiste korral riigi eelarvest.25

4.3. Hoolimata sellest, et pankrotimenetlus on avaliku huviga menetlus, ei täida mitte ükski Eestis

tegutsemisõigust omav pankrotihaldur pankrotiseaduse § 59 lg 2 punkti 7 ehk mitte ükski pankrotihaldur

ei ole avaldanud ega avalda jätkuvalt avalikkusele, võlausaldajatele, võlgnikele, järelevalveorganitele,

sh kohtutele andmeid pankrotimenetluste kohta, milles avalik-õiguslikku ülesannet täitev isik on

kinnitatud pankrotihalduriks. Pankrotiseadusega sätestatud avalikustamise koht on Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku peetav pankrotihaldurite ehk

maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjate register. Pankrotiseaduse § 59 lg 2 punktis

7 sätestatud nõude mittetäitmine omakorda raskendab võlausaldajatel, võlgnikel ja järelevalveorganitel,

sh kohtutel oluliselt ennetada ja kontrollida ajutiste haldurite ja pankrotihaldurite võimalikke huvide

konflikte, erapooletust, sõltumatust, vajalikku eelnevat kogemust teatud majandussektoris

pankrotimenetluse läbiviimisel ning pankrotiseaduse §-s 125 nimetatud keelatud tehinguid.

4.4. Järelevalve pankrotihalduri üle on olemuselt halduse sisene järelevalve, kus rakendub ulatuslik

uurimispõhimõte kogu funktsiooni olemuse ja avalik-õigusliku ülesande (st PankrS § 54 toodu) täitmise

üle.

23 Maksejõuetuse teenistusele pakutud tunnihinne eriauditite teostamise eest oli alates 60 eurot tunnist, millele

lisandub käibemaks. 24 Seda on näiteks kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus juba 25 aastat tagasi lahendis nr II-2/578/00. 25 Kõigi eelduste kohaselt said 36 pankrotihaldurit aastal 2024 kokku suurusjärgus 193 000 eurot riigieelarvest.

12

4.5. Eestis kehtib pankrotihalduri kutse kandjate (PankrS § 54 nimetatud avalik-õiguslike ülesannete

täitja ehk pankrotihalduri, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes ajutise haldur/pankrotihalduri,

usaldusisiku) tegevuse või tegevusetuse suhtes pädevate järelevalveorganite ja järelevalve liikide

paljusus. Maksejõuetuse teenistus leiab, et selline järelevalvesüsteem maksejõuetusvaldkonnas ei ole

olnud, ei ole hetkel ega ei saa ka tulevikus olla kiire ja efektiivne tagamaks maksejõuetusega võitleva

avaliku teenuse peamist eesmärki, milleks on võlgniku vara kiire realiseerimine võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja õigusrahu taastamine.26

4.6. Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab Maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt oma

äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. Maksejõuetuse teenistus peab

paraku kokkuvõtvalt väitma, et aastal 2024 oli halduskontroll endiselt takerdunud nii

järelevalvesubjektide käitumise kui ka mõneti järelevalveorganite ühiste arusaamade ja piisava

pädevuse puudumise tõttu.

4.7. Hoolimata asjaolust, et Maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduse ja selle seletuskirja kohaselt

kaebusi esitada ei saa, pöörduti Maksejõuetuse teenistuse poole 2024.a kirjalikult üle 50 korral – seda

nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikutest võlgnike, võlausaldajate, pankrotihaldurite endi, kohtute ja

muude asutuste poolt. Maksejõuetuse teenistus jõudis üle kontrollida muude peamiste

järelevalveülesannete kõrvalt veidi üle 50 pankrotimenetluse. Maksejõuetuse teenistus on teavitanud

rikkumistest nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatust kui ka järelevalvekohtuid (-

kohtunikke). Maksejõuetuse teenistus on aastal 2024 esitanud teatud pankrotihaldurite suhtes

kuriteoteated.

4.8. Hoolimata sellest, et Maksejõuetuse teenistus ei ole pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt peamine

järelevalve teostaja, pidas Maksejõuetuse teenistus alates 2024.a II kvartalist vajalikuks olla ise

proaktiivne halduskontrolli teostaja ning uurida avalik-õiguslike ülesannete täitjate praktikat (eelkõige

kulude otstarbekuse küsimuses), mittevastavusi ja rikkumisi maksejõuetusvaldkonnas.

4.9. Kuivõrd eelmisel st 2023. aastal kasutas Maksejõuetuse teenistus 6 korral neljateistkümnest talle

riikliku järelevalve raames st avalikes uurimistes antud õigust välja vahetada maakohtu poolt algselt

määratud pankrotihaldur, siis palus Maksejõuetuse teenistus 02. aprillil 2024.a kõigil pankrotihalduritel

esitada edaspidiselt huvide konflikti ennetamiseks ning sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks ning

pankrotiseaduse § 125 (keelatud tehingud) kontrollimiseks teenistusele informatsiooni. Valdav enamus

pankrotihaldureid väljendasid selle peale negatiivset vastukaja. Enamus pankrotihaldureid väitsid, et

teenistusel puudub pädevus, pankrotihaldurite üle ei tohi Maksejõuetuse teenistus halduskontrolli

teostada, sest nende kohta ei ole teatavaks saanud teavet, mis annaks alust arvata, et pankrotihaldur on

oma kohustusi rikkunud. Maksejõuetuse teenistus võttis esitatud negatiivse vastukaja teadmiseks ning

arvestas oma edaspidises töös, et teenistusel (riigil) oleks mõistlik mitte valida ja/või kinnitada avalikes

uurimistes pankrotihalduriteks neid pankrotihaldureid, kes 02.04.2024.a soovitud informatsiooni

teenistusele ei ole esitanud.

4.10. Vastavalt PankrS § 55 lg 3 punktile 5 kohustub pankrotihaldur andma oma tegevusest aru ja

esitama pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale.

26 Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve on ühe haldusorgani (näiteks

Maksejõuetuse teenistuse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse, Advokatuuri juhatuse) kontroll teise

haldusorgani (näiteks pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes ajutine haldur/pankrotihaldur,

usaldusisik) üle. Haldusjärelevalve puhul ei määra alluvussuhe järelevalvepädevust (VVS § 751 lg 2). Järelevalve

teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse alusel kontrollida haldusorgani kogu tegevust. Haldusjärelevalvega on

hõlmatud riigi haldusorganite kogu tegevus. Järelevalvepädevus tuleneb konkreetse haldusorgani

tegevusvaldkonnast tagada selles valdkonnas (näiteks maksejõuetusvaldkond) kehtivate normide järgimine ning

kohustusest kontrollida sh teiste haldusorganite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete järgimist.

Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede (näiteks

erapooletu ja sõltumatu saneerimis- ja pankrotimenetlus, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, kiire, efektiivne ja

otstarbekas menetlus) ning isikute (näiteks võlausaldajate) subjektiivsete õiguste kaitstus.

13

4.11. Eeskätt need pankrotihaldurid, kes Maksejõuetuse teenistusele ei esitanud mingit informatsiooni

(ning ei avaldanud seda Koja peetud registris või avaldasid registris tegelikkusele mittevastavat infot),

langesid Maksejõuetuse teenistuse halduskontrolli riskivalimisse.

4.12. Maksejõuetuse teenistus ei leidnud aastal 2024 paraku valdava enamuse järelevalvesubjektidega

ehk pankrotihalduritega ühist keelt. Maksejõuetuse teenistus käsitleb kõiki pankrotihaldureid

haldusorganitena HMS § 8 lg 1 tähenduses. Eeltoodud käsitlusega pankrotihaldurid ei nõustu. Antud

õiguslikult põhimõtteline arvamuse lahknemine on viinud Maksejõuetuse teenistuse ning

pankrotihaldurid erineva arusaamani nii sellest, mis on pankrotihalduritele lubatud või keelatud

pankrotimenetluse läbiviimisel, kui ka sellest, kas pankrotihalduri toimepandu kvalifitseerub pelgalt

mittevastavusena või õigusrikkumisena.

4.13. Maksejõuetuse teenistus on aastal 2024 valikuliselt oma algatuslikult ja/või laekunud vihjete,

kaebuste ja märgukirjade pinnalt kontrollinud järgmisi teemasid:

a) tegutsemine kas füüsilisest isikust pankrotihaldurina või läbi pankrotihalduri büroo. Juhul kui

pankrotihaldur on Koja koduleheküljel (PankrS § 59 lg 2 alusel) avaldanud, et ta tegutseb

pankrotihalduri büroo kaudu, siis kas see pankrotihalduri büroo on füüsiliselt olemas (kättesaadav

menetlusosalistele) ja tegutseb (näiteks on büroos assistent, büroo telefonile vastatakse jms), sh kas

pankrotihalduri büroo asub Koja kodulehel märgitud aadressil.

Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et pankrotihaldur Maie Klemmer,

pankrotihaldur Olev Kuklase, pankrotihaldur Erik Savi, pankrotihaldur Urmas Tross ja pankrotihaldur

Andres Tootsman ei tegutsenud kontrollimise ajal Koja koduleheküljel avalikkusele avaldatud aadressil.

b) pankrotihalduri töötasu taotlemine järelevalveorganilt ehk kohtult. Eeltoodust punktist a) lähtuvalt,

kas pankrotihalduril on õigus taotleda kohtult oma töötasu enda tegutseva pankrotihalduri büroo kaudu

või tuleb pankrotihalduril taotleda kohtult töötasu pankrotihaldurile kui füüsilisele isikule, sest tegelikult

pankrotihalduri büroo kaudu pankrotihaldur avalik-õiguslikke ülesandeid ei täida.

Halduskontrolli raames selgus, et paljudel pankrotihalduritel oli lisaks Koja kodulehel märgitud büroole

veel mitmeid äriühinguid, mille kaudu erinevaid pankrotimenetlusi samaaegselt läbi viidi, sh kohtutelt

pankrotihalduri töötasu taotleti. Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et

pankrotihaldur Erik Savi, pankrotihaldur Jüri Truuts ja pankrotihaldur Andres Tootsman esitasid

kohtutele (ja teatud juhtudel Maksu- ja Tolliametile) eksitavat informatsiooni pankrotihalduri töötasu

taotlemisega seoses, sh Koja kodulehel märgitud büroo asemel taotleti kohtust töötasu mõne muu

pankrotihalduriga seotud äriühingu pangakontole. Lisaks teatud pankrotihaldurid taotlesid kohtult

töötasu suuremas tunnitasumääras kui pankrotiseaduse kehtiv redaktsioon seda konkreetsel juhul ette

näeb.

c) pankrotihalduri asjaajamine ehk pankrotimenetluse dokumenteerimine, pankrotihalduri toimiku

pidamine kooskõlas justiitsministri määrusega st kas pankrotihaldur peab toimikut jooksvalt, kas toimik

on peetud lähtudes määruse nõuetest, kas toimik on digitaalne ja süsteemne kronoloogiline terviklik

kogum dokumentidest, millega on võimalik menetlusosalistel ja järelevalveorganil õigusaktides toodud

alustel tutvuda.

Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et pankrotihaldur Magnus Braun

keeldus ja keeldub tänaseni teenistusele (ja kohtule) halduri toimiku(te)le ligipääsu andmisest,

pankrotihaldur Peeter Sepperi toimik kontrollitavas pankrotimenetluses ei olnud terviklik ja süsteemne,

pankrotihaldur Andres Tootsmani toimik kontrollitavas pankrotimenetluses ei olnud terviklik ja

süsteemne, pankrotihaldur Kauri Rattusel puudus kontrollitavas menetluses pankrotitoimik koos

võlausaldajate nõudeavaldustega, pankrotihaldur Ly Müürsool puudusid aastal 2023 ja puuduvad aastal

2024 digitaalselt peetud pankrotihalduri toimikud menetluste kohta.

14

d) pankrotihalduri avalik-õiguslike ülesannete delegeerimine ilma õigusliku aluseta. Pankrotihaldur

peab vastavalt kehtivale pankrotiseadusele talle pandud ülesandeid täitma reeglina isiklikult. Pankrotihaldur ei või üle anda kogu oma tegevust.27 Juhul kui haldur delegeerib valdava osa talle

seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid edasi, siis sellise teguviisiga suurendab pankrotihaldur

teadlikult ja tahtlikult selle pankrotimenetluse kulusid ja vähendab võlausaldajatele mõeldud

väljamakseid.

Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et teatud pankrotihaldurid on

delegeerinud pankrotimenetluse läbiviimise pankrotitoimkonna liikmetele ja nendega seotud

äriühingutele ning teatud pankrotihaldurid on delegeerinud pankrotimenetluse läbiviimise teiste

võlausaldajatega seotud äriühingutele.

e) juriidilisest isikust pankrotivõlgniku pankrotivara valitsemine, pankrotivara müük ja keelatud

tehingute kontroll

Maksejõuetuse teenistusele on aastal 2024 teatavaks saanud näiteks, et teatud pankrotihaldurid:

1) ei ole asunud valitsema pankrotivõlgniku pankrotivara

2) on ostnud pankrotivara arvel ilma õigusliku aluseta esemeid, mille otstarve ei seondu

pankrotimenetlusega (tõenäoliselt olid ostetud endale isiklikuks otstarbeks)

3) on kandnud pankrotivara (raha) iseendale ja endaga seotud äriühingutele ilma õigusliku aluseta

4) on lasknud pankrotivara enampakkumise korral osalejate tagatisrahad kanda endale kuuluvale

advokaadibüroole, mitte pankrotivõlgniku maksekontole

5) on pankrotivara enampakkumise korral osalejatele tagastanud tagatisraha väiksemas summas kui

sätestatud (st panga teenustasude võrra väiksemas summas)

6) on kandnud pankrotivara (raha) endale kuuluvale advokaadibüroole ilma õigusliku aluseta

f) erinevad vead kohtutele esitatud lõpparuannetes ja esitamisaegades

Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et teatud pankrotihaldurid esitavad

kohtutele lõpparuandeid liiga vara. Pankrotiseaduses toodud lõpparuande esitamiseks vajalikud

eeldused ei olnud täidetud. Lisaks tuvastas Maksejõuetuse teenistus, et pankrotihaldurite lõpparuannetes

märgitu ei kattu juriidilisest isikust pankrotivõlgniku pangakontolt nähtuvaga.

4.13. Kokkuvõttes tuvastas Maksejõuetuse teenistus aastal 2024 üle 40 erineva liigi mittevastavusi ja/või

õigusrikkumisi.

4.14. Kokkuvõte haldusjärelevalvest on esitatud käesoleva tegevusaruande lisas nr 2.

5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise ühtlustamisele kaasa aitamine

Maksejõuetuse teenistus on lisaks 2023.a saadetud märgukirjadele, soovitustele ja ettepanekutele28,

mida ei ole paraku (veel) lahendama sisuliselt asutud, aastal 2024 teinud ettepanekuid seaduste

muudatusteks, nagu näiteks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta.

Maksejõuetuse teenistus on aastal 2024 korraldanud erinevatel teemadel infotunde ja seminare, võtnud

osa pankrotihaldurite poolt korraldatud menetlustoimingutest (nt võlausaldajate esimesed

üldkoosolekud), vastanud meediaväljaannete infopäringutele, kohtunud võlgnike ja võlausaldajatega,

vastanud erinevatele küsimustele, selgitustaotlustele ja teabenõuetele ning korraldanud praktika

27 Riigikohtu 29.01.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 24.7. 28 Vt https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/praktika-ja-soovitused/praktika-ja-soovitused

15

mõistmiseks ja ühtlustamise eesmärgil koostöös Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga praktikume

pankrotihalduritele ning teinud koostöökohtumisi teiste riigiasutustega.

Maksejõuetuse teenistuse tegevuste kokkuvõtted on kõigile regulaarselt kättesaadavad teenistuse

kodulehel.

Eesti on Maksejõuetuse teenistuse kaudu alates 01. juulist 2024 Rahvusvahelise

Maksejõuetusvaldkonna Regulaatorite Assotsiatsiooni (IAIR) liige, et tuua Eestisse parimat haldus- ja

järelevalvepraktikat teistest liikmesriikidest ning õppida teiste riikide kogemustest.

Maksejõuetuse teenistust külastas Tallinnas augustis 2024 Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus,

Rootsi Täitevamet, Soome Pankrotiombudsman, Poola Justiitsministeeriumi maksejõuetusvaldkonna

järelevalveosakond ja Leedu Justiitsministeeriumi maksejõuetusvaldkonna järelevalveosakond, et

omavahel arutada akuutseid järelevalveküsimusi.

Maksejõuetuse teenistuse järelevalve eksperdid ja justiitsministeeriumi vastava valdkonna eksperdid

külastasid detsembris 2024 Serbia ja Poola riiklikke maksejõuetusvaldkonna järelevalveorganeid IT

süsteemidega tutvumise eesmärgil.

6. Lõppsõna

Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2024 (nii nagu aastal 2023) oma ülesannete täitmisel, et:

1) Eestis kehtib võlgnikukeskne maksejõuetusõiguse (toime)mudel. Maksejõuetusmenetlused on

võlgnikusõbralikud, reeglina kirjalikud menetlused. Kehtiv regulatsioon on võlgnike ja lähikondsete

suhtes liialt leebe juriidilise isiku ja füüsilise isiku kogu elutsükli jooksul hoolimata tuvastatud rasketest

juhtimisvigadest ja korduvatest õigusrikkumistest Eesti tsiviilkäibes.

2) Võlausaldajad jäävad maksejõuetusmenetlustes kaitseta st ei saa oma nõuetele rahuldust.

Võlausaldajad on kaotanud usu maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste kaudu saada rahuldust

Eesti ärikeskkonnas ebaausalt käituvate juhtide vastu. Osaliselt on võlausaldajad kaitseta seetõttu, et

pankotihaldurid võitlevad ennekõike oma (töö)tasu kätte saamise eest, mistõttu neil puudub

motivatsioon kõigi võlausaldajate huvides erapooletult, sõltumatult ja võrdselt kõiki koheldes

maksejõuetusmenetlusi läbi viia. Pankrotihaldurite tasu süsteem on ajale jalgu jäänud.

3) Mistahes maksejõuetusmenetlus on avaliku huviga menetlus. Maksejõuetuse kui nähtusega

võitlevad kõik riigid. Maksejõuetusest kui nähtusest, mis on tekkinud Eesti ühiskonda väga

laiaulatuslikult kättesaadava krediidi võimaldamisega, tuleb avalikult tabudeta rääkida. Varatul

maksejõuetul äriühingul, mille lähikondsed tegid raskeid juhtimisvigu ei saa olla äri-, maksu- või

pangasaladusi maksejõuetusmenetluste läbiviimise ajal, kui uuritakse maksejõuetuse põhjuseid ning

soovitakse võlausaldajatele tekitatud kahju kiiresti hüvitada. Kõigile inimestele tuleb finantstarkust

õpetada, sh kindlasti enne kui Eestis äri tegema soovitakse hakata. Iga inimene ei pea olema äriühingu

omanik või juht. Lepingute mittetäitmine ja õigusvastane käitumine võlgade massilise maha jätmisega

rikub kogu Eesti mainet. Keegi ei soovi Eesti ettevõtete või inimestega (äri)asju ajada, kui meid ei saa

usaldada. Poliitika kujundajatel on aeg mõista, et võlgnikukeskses (st võlgnikku soosivas)

maksejõuetusõiguse süsteemis (toimemudelis) ei saa ükski riik võlausaldajaid kaitsta, investorite

usaldusväärsust ja kindlust tekitada ning riigi ärikeskkonda rikkujatest „puhastada“ üksnes

tsiviilõiguslike meetmetega.

4) Eesti maksejõuetusõiguses ei ole jätkuvalt selgesõnaliselt sätestatud, millistest maksejõuetusõiguses

rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipidest Eesti maksejõuetusmenetlustes, sh piiriülestes

maksejõuetusmenetlustes tuleb menetlejatel lähtuda. Printsiibid annavad suuna. Printsiipide

puudumine ei võimalda ühtlustada ka praktikat.

16

5) Hoolimata Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ulatuslikult levinud raskete juhtimisvigade

tuvastamisest aastatel 2023 ja 2024, ei saa Eestis kehtiva õiguse alusel hetkel kiiresti ärikeeldu kui

menetlusaegset tõkendit kohaldada ning lisaks ei saa kohaldada inimese käitumise muutmiseks

sobilikke ettekirjutusi ja muid meetmeid Eesti ühiskonnale (võlausaldajatele) tekitatud kahju

kiireks hüvitamiseks või inimese ärikeskkonnas edasise tegutsemise peatamiseks või piiramiseks

(näiteks ettekirjutus välja kanditud rahasummade tagasikandmiseks pankrotipessa, äriühingu osaluse

ostu-müügi keeld või uue äriühingu asutamise keeld, ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine

mõjutusvahendina, Eestist lahkumise keeld kuni juhi käitumises muudatuste ilmnemiseni vms)

6) Eestis kehtib pankrotihaldurite ehk avalik-õiguslike ülesannete täitjate suhtes järelevalvajate

ja järelevalve liikide paljusus, mis praktikas ei toimi. Hetkel kehtivas õiguses sätestatud

järelevalvesüsteem ei ole kiire, odav, efektiivne ja üheselt menetlusosalistele mõistetav. Riik ise ja

maksejõuetusteenust soovivad võlausaldajad on „pantvangis“ – pankrotihaldurilt ei saa tegutsemisõigust

ära võtta isegi juhul kui rasked õigusrikkumised on tuvastatud.

Lugupidamisega,

Maksejõuetuse teenistus

14. jaanuaril 2025.a.

Eraldiseisvate dokumentidena on lisatud:

Lisa 1 - Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud ja nende käitumine

Lisa 2 - Haldusjärelevalve

Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti teenindamisel/ Tatari 39 10134 Tallinn / 667 2400 /

[email protected] /

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiministeerium

[email protected]

Meie: 14.01.2025 nr 12-1/2025-001-1

Maksejõuetuse teenistuse 2024. aasta tegevusaruanne

Austatud proua minister

Käesolevaga edastab Maksejõuetuse teenistus Teile meie teise tegevusaasta st 2024.a

tegevusaruande.

Lisaks eelmisel aastal st 08. jaanuaril 2024.a Teie eelkäijale saadetud kirjas (vt kiri nr 12-

1/2024-001-1, https://adr.rik.ee/ka/dokument/15003848 ja selle järg nr 12-1/2024-001-3,

https://adr.rik.ee/ka/dokument/15977507) toodud ettepanekutele, palume poliitika

kujundajatel ja maksejõuetusega tegelevate avalike teenuste omanikel kaaluda alljärgnevaid

ettepanekuid päästmaks Eestis ausat ärikeskkonda ja tagamaks võlausaldajate igakülgset

kaitset võlgnike käitumise eest:

1) Maksejõuetuse teenistuse kui riikliku ja haldusjärelevalveorgani pädevuse muutmine

2) Ühtse maksejõuetusvaldkonna järelevalveorgani loomine (või mõne teise riigiasutusega

ühiste funktsioonide konsolideerimine), mis ühtlasi akrediteerib ning annab ja võtab

tegutsemisõiguse maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjatele ning teostab

nende üle mistahes maksejõuetusmenetlustes regulaarselt järelevalvet.

3) Ühtse riigi IT süsteemi loomine mistahes maksejõuetuskaasuste kajastamiseks ja

lahendamiseks, mis võimaldaks menetlusosaliste, menetlejate ja järelevalveorganite vahelist

kiiret infovahetust, menetluste läbiviimiseks vajalikku andmekorjet, andmete töötlemist ja

reaalajas haldusjärelevalvet.

4) Ärikeelu kohaldamise aluste, menetlejate ringi ja puudutatud isikute ringi muutmine.

Välisriikides kohaldatud ärikeeldude automaatne tunnustamine Eestis ja vastupidi.

5) Valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada pankrotiseaduse §-s 54 ja

sotsiaalhoolekande seaduse §§-s 44-45 nimetatud kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalik-

õiguslikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, (sund)likvideerijate,

usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisnormid, hea tava ja eetikakoodeks.

6) Otstarbekuse ja menetluste kiiruse eesmärgil teatud küsimustes järelevalveorgani „lahti

haakimine“ tsiviilkohtumenetlusest ja tsiviilkohtutest.

2 (2)

Oleme valmis enda 2024.a tegevusaruannet ja ettepanekuid Teile esimesel võimalusel

esitlema ning Teie täiendavatele küsimustele vastama.

Lugupidamisega,

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Juhataja

Lisatud Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruanne koos lisadega.

Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, [email protected]