Eelnõu esitamine

20250114_KKS_MVS_EN_PUHAS.pdf

EELNÕU

14.01.2025

Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse

muutmise seadus (merejulgeoleku tugevdamine)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 410 järgmises sõnastuses:

„410) Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse

toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või

seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise

kõrvaldamine;“;

2) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumisel.“;

3) paragrahvi 46 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 47“ tekstiosaga „§-des 47 ja 471“;

4) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Jõu kasutamine tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu

tõrjumiseks

(1) Kooskõlas rahvusvahelise õigusega võib Kaitsevägi Eesti merealal kasutada jõudu

tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist lähtuva suure mõjuga ohu tõrjumiseks Eesti

merealal asuvale elutähtsa teenuse toimepidevust tagavale taristule, samuti riigikaitseobjektile,

sadamale või muule rajatisele või seadmestikule või teisele veesõidukile või muule

ujuvvahendile, kui ühegi teise vahendiga, sealhulgas riikliku järelevalve meetmega ja vahetu

sunniga, ei ole võimalik ohtu tõrjuda.

(2) Tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi vastu tohib jõudu kasutada tingimusel, et jõu

kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik kahju. Meetmete

rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi

ning neid võib rakendada vaid nii kaua, kui taotletav eesmärk on saavutatud või seda ei ole

enam võimalik saavutada.

(3) Enne jõu kasutamist hoiatab Kaitsevägi tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi juhti

ja teavitab lipuriiki.

(4) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse

tõttu.

(5) Kaitseväel on õigus jõu kasutamisel muu hulgas tsiviilveesõiduk või muu tsiviilujuvvahend

Eesti merealal peatada, ümber suunata või sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma,

ning juhul, kui ohu tõrjumine ühegi muu meetmega ei ole võimalik või ei ole õigel ajal

võimalik, see uputada.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.“;

5) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhtudel.“;

6) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhul kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning kooskõlas

rahvusvahelise õigusega.“.

§ 2. Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Kaitseväe volitused

Kaitseväel on lisaks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule majandusvööndis kooskõlas

rahvusvahelise õigusega õigus veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse

toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku

vastu suunatud ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamise eesmärgil kohaldada Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud meetmeid.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

20250114_KKS_MVS_SK_PUHAS.pdf

1/11

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse

muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Esialgu eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu1 on

kiireloomulisest vajadusest seoses Läänemerel sagenenud intsidentidega jagatud kaheks. Seetõttu

käsitleb kavandatud eelnõu ainult Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse

muudatusi, mis puudutavad merejulgeoleku tugevdamist.

Eelnõu nende osade, mis puudutavad Kaitseväe juurde mereliste ohtude töörühma loomist,

meresõiduohutuse seadusega Kaitseväe õiguste laiendamist, riigipiiri seaduse ja majandusvööndi

seaduse sätteid, mis on seotud merealuse taristu hooldustegevustest ja muudest seotud tegevustest

teavitamisega, ning Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle

järelevalve tegemist, üle läbirääkimised veel käivad ning jätkuvad eraldi eelnõu menetluse raames.

Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS),

reguleerides Kaitseväe õigust reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava

taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.

Lisaks täpsustatakse majandusvööndi seaduses (edaspidi MVS) Kaitseväe kasutatavaid meetmeid

kõnesolevate ülesannete täitmisel majandusvööndis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Malle Piirsoo (teenistussuhe lõppenud), Eda Loo-Suun (eda.loo-

[email protected]), Kristel Urke ([email protected]) ning

õigusekspertiisi on teinud Marion Saarna-Kukk

([email protected]). Eelnõu ja selle seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. a tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva seaduse eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse:

1. Kaitseväe korralduse seaduse redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 5;

2. Majandusvööndi seaduse redaktsiooni RT I, 19.03.2019, 101.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9b37cb4-713c-4694-8f5f-2e26de7b9488

2/11

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, sest eelnõu on kiireloomuline.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse üldine eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks tagatakse Kaitseväele

merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis kiirelt reageerima merelt

tulenevatele ohtudele, täpsustades Kaitseväe ülesandeid Eesti merealadel ning reguleerides Kaitseväe

õigust Eesti merealal kohaldada vahetut sundi või kasutada (sõjalist) jõudu.

Õigusruumi analüüsi tulemusel on jõutud tõdemuseni, et Kaitseväe tänased riikliku järelevalve

ülesanded muu hulgas Eesti merealal on seotud eelkõige riigipiiri valvamisega merel ning tulenevad

riigipiiri seaduse regulatsioonist (edaspidi RiPS). Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanded peavad

olema selgelt piiritletud ja ülesannete sisustamisel ning meetmete rakendamisel peab lähtuma kitsast

tõlgendusest. Seetõttu täpsustatakse eelnõus Kaitseväe ülesandeid ja ohte, mille korral saab

Kaitsevägi kasutada vahetut sundi, ning ohte, mille korral kasutada jõudu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb kahes paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse Kaitseväe korralduse seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KKS-i § 3 lõiget 1, lisades Kaitseväe ülesannete hulka

veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti

riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku, vastu suunatud ohu ennetamise,

väljaselgitamise ja tõrjumise või korrakaitse kõrvaldamise Eesti merealal. Eesti mereala on

merealapiiride seaduse järgi Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd.

Muudatusega nähakse ette, et veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuvale elutähtsa teenuse

toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku,

vastu suunatud ohule reageerimiseks on pädev Kaitsevägi. Selline täpsustus on seaduse tasandil

vajalik, sest Kaitseväe käsutuses on vahendid, eelkõige laevad, millega reageerida ohule merel.

Veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuv oht võib olla nii veesõiduki või muu ujuvvahendi enda

tekitatud oht või veesõidukist või muust ujuvvahendist alguse saanud oht, näiteks veesõidukilt lendu

lastud mehitamata õhusõiduk või veesõidukilt sukeldunud tuukrid. Kaitseväel on õigus ohtu

ennetada, välja selgitada ja tõrjuda. Samuti on Kaitseväel õigus kõrvaldada korrarikkumine, mis on

seotud sellise elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või

muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohu realiseerumisega.

Normi sisustamisel on kõnesolevas seaduses lähtutud järgmisest:

1) Eesti mereala hõlmab sise- ja territoriaalmerd ning majandusvööndit;

2) termin „veesõiduk“ on defineeritud meresõiduohutuse seaduses. Muu ujuvvahend on

defineerimata, kuid käesolevas seaduses mõeldakse termini „muu ujuvvahendi“ all igasugust

vahendit, mis ei ole veesõiduk, kuid mis on võimeline veepinnal või vee all liikuma ning mille

valmistamise eesmärk võib olla muu kui veekogul liiklemine. Muu ujuvvahend ei ole inimene, näiteks

tuuker. Mõiste „muu tsiviilujuvvahend“ on muu ujuvvahend, mis ei ole primaarselt sõjalisel otstarbel

kasutatav ujuvvahend, eelkõige sõjalaev ja muu riiklik mitteärilisel eesmärgil kasutatav laev;

3/11

3) termini „elutähtsa teenuse toimepidevust tagav taristu“ sisustamisel on lähtutud hädaolukorra

seadusest;

4) termini „rajatis või seadmestik“ tuleneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsioonist (edaspidi UNCLOS) ning käesoleva seaduse tähenduses hõlmab näiteks tuuleparke

ning neid rannikuga ühendavaid elektri- ja sidekaableid;

5) termini „riigikaitseobjekt“ sisustamisel on lähtutud riigikaitseseadusest;

6) termini „sadam“ sisustamisel on lähtutud sadamaseadusest;

7) meetmed „ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise

kõrvaldamine“ tulenevad korrakaitseseadusest.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KKS-i § 45 loetelu uue punktiga 5, mis sätestab Kaitseväe õiguse

kasutada jõudu tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist tekitatud ohu tõrjumiseks. Kehtiva

õiguse kohaselt on Kaitseväel õigus kasutada jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks:

1) sõjaseisukorra ajal;

2) rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;

3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel;

4) konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel kriisipiirkonnast.

Eestis on jõu kasutamine Kaitseväe poolt allutatud tsiviiljuhtimise ja -kontrolli põhimõttele.

Tsiviilkontroll Kaitseväe üle on mitmetasandiline protsess, kus oma selget rolli täidavad nii

Riigikogu, Vabariigi Valitsus kui ka kaitseminister. Sõjalise jõu kasutamine Kaitseväe poolt rahuajal

on sätestatud KKS-i §-des 45−48. KKS-i § 45 kohaselt kasutab Kaitsevägi jõudu rahuajal väljastpoolt

Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel, tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu

tõrjumisel ning konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel

kriisipiirkonnast. Kuna tsiviilveesõidukilt lähtuv oht võib sarnaselt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohuga

teatud tingimustel kvalifitseeruda rünnakuks, mis olemusliku mõju tõttu on sarnane sõjalise

rünnakuga või rünnaku ohuga või on vaja muude meetmete ammendumisel riigi kriitilise huvi vastu

suunatud ohu tõrjumiseks kasutada sõjalisi meetmeid, täiendatakse KKS-i § 45 loetelu uue

punktiga 5, mis sätestab rahuajal jõu kasutamise õiguse tsiviilveesõiduki ja muu tsiviilujuvvahendi

tekitatud ohu tõrjumisel. Sõjalaevast tuleneva ohu tõrjumisel lähtutakse juba täna kehtivast jõu

kasutamise regulatsioonist. Tsiviilveesõiduki ja muu tsiviilujuvvahendi vastu jõu kasutamise

tingimusi on täpsustatud eelnõu § 1 punktis 4 (KKS § 471).

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KKS-i § 46 lõiget 3, sätestades, et rahuajal tsiviilveesõiduki või

muu tsiviilujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumiseks jõu kasutamise alustamise otsustab riigikaitse

valdkonna korraldamise eest vastutav minister (ehk kaitseminister) või Vabariigi Valitsuse volitatud

minister. Kui jõudu on vaja kasutada ja tehakse asjakohane otsus, tuleb sellest viivitamatult teavitada

ka Vabariigi Presidenti. Kõnesoleval juhul allutatakse jõu kasutamise alustamise otsustamine selgelt

tsiviilkontrollile, mille korral pädeva ülema regulatsioon ei kohaldu. KKS-i § 46 lõige 3 kitsendab

sama paragrahvi lõiget 2, mille kohaselt võib rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi

vastu suunatud ründe puhul otsustada Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise lisaks valdkonna

eest vastutavale ministrile ka teatud tingimuste täitumisel pädev ülem.

Eelnõu § 1 punktis 4 täiendatakse seadust §-ga 471. Muudatuse eesmärk on sätestada jõu kasutamise

erinorm tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumiseks Eesti merealal.

Eelnõukohase seadusega antakse Kaitseväele õigus tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist

tuleneva ohu tõrjumiseks kasutada jõudu, kui kõik teised vahendid (näiteks diplomaatiliste kanalite

kasutamine), sealhulgasriikliku järelevalve meetmed ja vahetu sund on ennast ammendanud või ei

oleks ohu iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed, see tähendab nendega ei saavutataks eesmärki

tõrjuda oht. Läänemere-äärsetest riikidest on sarnase õiguse seadustanud Poola. Sõjalaevade tekitatud

ohu korral kasutab Kaitsevägi jõudu KKS § 45 punkti 2 ja § 46 lõike 2 tähenduses ehk rahuajal

4/11

väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel ning mille suhtes

kohaldub pädeva ülema õigus otsustada jõu kasutamise alustamine. Tsiviilveesõiduki tekitatud ohu

korral on oluline, et kui muud vahendid on ammendunud või ei ole võimalik ohtu tõrjuda riikliku

järelevalve meetme ja vahetu sunni kohaldamisega, siis otsustab jõu kasutamise alustamise igal juhul

minister, mitte pädev ülem.

KKS-iga sätestatud erinorm tagab sujuva, kuid põhimõttelise ülemineku riikliku järelevalve

meetmetelt ja vahetult sunnilt sõjalistele meetmetele ja (sõjalise) jõu kasutamisele, kui see peaks

osutuma vajalikuks. KKS-is sätestatavat (sõjalise) jõu kasutamise õigust kasutatakse ainult

erandkorras, kui muud meetmed ei anna tulemust.

Kaitseväe kasutuses on eelkõige sõjalised vahendid. Eelnõu eesmärk on anda Kaitseväele lisaks

riikliku järelevalve meetmetele õigus reageerida tsiviilveesõidukitest ja muudest

tsiviilujuvvahenditest põhjustatud konkreetsetele ohtudele ka sõjaliste vahenditega. Seega

sätestatakse, et Kaitsevägi võib rakendada sõjalist jõudu tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi

ning sellel viibivate isikute vastu, eesmärgiga tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust

tsiviilujuvvahendist tulenev oht elutähtsa teenuse toimepidevust tagavale taristule, samuti

riigikaitseobjektile, sadamale või muule rajatisele või seadmestikule või teisele veesõidukile või

muule ujuvvahendile. Kaitseväel on õigus antud sätte alusel kasutada tsiviilveesõiduki ja muu

tsiviilujuvvahendi vastu jõudu vaid sättes nimetatud konkreetsete objektide vastu suunatud ohu

tõrjumisel. Tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuv oht võib olla nii tsiviilveesõiduki

või muu tsiviilujuvvahendi enda tekitatud oht kui ka sellelt alguse saanud oht, näiteks pardal viibivate

isikute tekitatud, pardalt lennutatud mehitamata õhusõiduki või veesõidukilt sukeldunud tuukrite

tekitatud oht. Tuleb silmas pidada, et selle sätte alusel jõu kasutamise õigust ei ole Kaitseväel ohu

ennetamiseks või väljaselgitamiseks, vaid vältimatu tingimus on juba tõrjumist vajava ohu

avaldumine.

Sätte alusel tohib jõudu kasutada üksnes juhul, kui konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest tulenevalt on

selline jõu kasutamine, eelkõige majandusvööndis, kooskõlas Eestile siduva rahvusvahelise õigusega.

Rahvusvahelise õiguse all mõistetakse nii UNCLOS-i kui ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

printsiipe ja muud konkreetsel juhtumil kohalduvat rahvusvahelist õigust. Oluline on märkida, et nii

kaua, kuni veesõiduk või muu tsiviilujuvvahend täidab kõiki rahumeelse läbisõidu2 või muid

rahvusvahelisest õigusest tulenevaid või Eesti seadustes sätestatud nõudeid (olenedes tema sõidu

eesmärgist), ei ole KKS-iga Kaitseväele antav õigus takistuseks meresõiduvabaduse teostamisel. Jõu

kasutamine ja ka muude meetmete rakendamine (nt RiPS-is või korrakaitseseaduses sätestatud) on

viimane abinõu, mida kohaldatakse ainult juhul, kui veesõiduk või muu tsiviilujuvvahend ei täida

rahumeelse läbisõidu nõudeid või muid nõudeid, mis on sätestatud kas rahvusvahelises õiguses või

UNCLOS-iga kooskõlas olevates Eesti õigusaktides. Teisisõnu, rahvusvahelise mereõiguse

põhimõtted jäävad kehtima ning nendega tuleb arvestada meetmete kohaldamisel. Rahvusvahelise

mereõiguse põhimõtetest tulenevate piiride järgimise vastutus on Kaitseväel. Seega peab Kaitsevägi

looma endale maksimaalse teadlikkuse majandusvööndis lubatud toimingute ja jõu kasutamise

piiridest. Meresõiduvabadust ei mõjuta antav õigus nii kaua, kuni veesõiduk ei riku mõnda

rahvusvahelise õiguse, sealhulgas tavaõiguse, või riigisisese õiguse normi.

Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega3) kehtestada oma

territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a) meresõiduohutust

ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset;

2 UNCLOS-i artikkel 19. 3 Näiteks ÜRO põhikiri, rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG), rahvusvaheline

konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise

konventsioon, rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL).

5/11

c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki

reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle

reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi

vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise

vältimist.4

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik

erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja

vabadusi majandusvööndis.5 Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni

asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja

kasutamisele.6

Kuna rannikuriigil on jurisdiktsioon sisemeres, territoriaalmeres ja majandusvööndis tehissaarte,

rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele, on tal ka õigus neid kaitsta. Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja kohaselt on igal riigil õigus enesekaitseks, sealhulgas kollektiivseks

enesekaitseks.7 Territoriaalmeres saab sageli ohu (rünnaku) siduda riigi territoriaalse terviklikkuse

kaitsmisega, kuid majandusvööndis on rannikuriigi jurisdiktsioon ja seega ka õigused piiratud. Selge

rannikuriigi jurisdiktsioon on majandusvööndis nende kaablite suhtes, mis on ühendatud kunstlike

saarte ja rajatistega, näiteks tuuleparkidega. Muude kaablite puhul tuleb hinnata muid täiendavaid

asjaolusid, sealhulgas konkreetse kaabli või torujuhtme kriitilist vajadust ja olulisust riigi jaoks.

Oluline on, et riigil on olemas tegevuskava ja seadusega antud õigused (sealhulgas ebaseaduslik

tegevus seadusega kriminaliseeritud), kuidas riik ohtudele reageerib. Eelnõukohase seadusega seda

ka tehakse – antakse Kaitseväele õigus reageerida ohtudele ning need õigused võivad tuleneda kas

rannikuriigi või lipuriigi õigustest või riigi enesekaitse õigusest. Jõu kasutamiseks ning enne seda

kohaldatavate meetmete rakendamiseks koostatakse ka asjakohased tegevusjuhendid8, millest

lähtutakse ohule reageerimisel.

KKS-i § 471 lisatava lõikega 1 sätestatakse üldine põhimõte, mille kohaselt võib Kaitsevägi kasutada

Eesti merealal jõudu selleks, et tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist tulenevat

rünnet või muud vahetut ohtu, kui on alust arvata, et seda tsiviilveesõidukit või tsiviilujuvvahendit

võidakse muu hulgas kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu,

samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku ning teise veesõiduki või muu

ujuvvahendi vastu. Võrreldes KKS § 3 lg 1 punktiga 410, on antud sättes antud Kaitseväele ka õigus

tõrjuda ohtu teise veesõiduki või muu ujuvvahendi vastu. Näiteks võib olla vajadus tõrjuda ohtu

laevadele, kes on Eesti merealadel transportimas liitlaste varustust, kes laadivad või lossivad

sadamates või ujuvrajatistes või mille kahjustamine võib tekitada olulise mõjuga kahju kaitsevõime

tagamisele.

Eelnõukohase KKS-i § 471 lõikes 2 sätestatakse tingimused, mille korral võib Kaitsevägi kasutada

jõudu, et tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist tulenevat rünnet või muud ohtu.

Kaitsevägi peab jõudu kasutama proportsionaalselt, arvestades taotletavat eesmärki ja kiireloomulist

reageerimist nõudvat olukorda ning võimalikku eskalatsiooni. Seadusega ei ole võimalik iga üksikut

juhtumit eraldiseisvana kirjeldada, mistõttu see on üldistatud kujul ja annab õigusraamistiku, mille

sees toimetatakse. Asutusesisesed tegevusjuhendid ja jõu kasutamise reeglid määravad täpsemalt,

mida ja mis järjekorras tehakse.

4 UNCLOS-i artikkel 21. 5 UNCLOS-i artikkel 55. 6 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 7 Vt ÜRO põhikirja artikli 2 lõige 4, artikkel 51. 8 On juurdepääsupiiranguga dokumendid avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi.

6/11

Eelnõuga sätestatakse, et tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi vastu tohib jõudu kasutada vaid

juhul, kui ühegi teise vahendiga, sealhulgas riikliku järelevalve meetmega ja vahetu sunniga ei ole

võimalik ohtu tõrjuda (KKS § 471 lõige 1), ja tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on

oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik kahju (KKS § 471 lõige 2). Seega on kõnealuse sätte

alusel jõu kasutamine viimane abinõu. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis

eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi ning neid võib rakendada vaid nii kaua, kui taotletav

eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. KKS § 471 lg 2 sätestab Kaitseväele

kohustuse valida igal üksikjuhul proportsionaalne jõu kasutamise meede. Meetme valimisel tuleb

arvesse võtta ka võimalikku eskalatsiooni.

Enne jõu rakendamist peab Kaitsevägi hoiatama tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi juhti

ning vajadusel teavitama lipuriiki, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva tsiviilveesõiduki

või muu tsiviilujuvvahendi suhtes ta kavatseb jõudu kasutada (KKS § 471 lõige 3). Näiteks püütakse

võtta ühendust raadio teel ja kui see ei õnnestu, tehakse hoiatuslasud. Isikule peab andma võimaluse

loobuda oma kavatsusest toime panna süütegu või muu tegevus, mis liigitub § 471 lisatavas lõikes 1

nimetatud tegevuste alla. Juhina mõistame muu hulgas kaptenit või vanemtüürimeest või muud

kapteni äraolekul laeva juhtimise eest vastutavat isikut , samuti näiteks kaaperdatud laeva juhti, kelle

kontrolli all on laeva navigatsiooniline juhtimine. Sõltuvalt konkreetsest juhtumist võib olla

otstarbekas hoiatada või teavitada lisaks veesõiduki juhile ka selle reederit või laevaagenti. Lipuriigi

teavitamise vajadus tuleneb asjaolust, et UNCLOS-i artikli 113 järgi on riigil kohustus kehtestada

õigusaktid, mis käsitatavad kuriteona merealuse kaabli lõhkumist või telegraafi- või telefoniühendust

katkestava või takistava kaablivigastuse tekitamist või merealuse torujuhtme või kõrgepingejuhtme

lõhkumist või vigastamist, mille tema lipu all sõitev laev või tema jurisdiktsiooni all olev isik on

toime pannud tahtlikult või hooletuse tõttu. UNCLOS-i vastavat sätet kohaldatakse ka tegevusele,

millega niisugune lõhkumine või vigastamine võib tõenäoliselt kaasneda. Siit võib järeldada, et

esmane kohustus hoida ära merealuste torude ja kaablite lõhkumist, on lipuriigil. Hoiatamisest võib

loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse tõttu (KKS § 471 lõige 4).

Näiteks võib selliseks hoiatamisest loobumise juhtumiks olla mehitamata veesõiduki kasutamine

sadamarajatise, meres asuvate tuulegeneraatorite või teise veesõiduki kahjustamiseks. Sellisel juhul

ei ole tõenäoline, et isik, kes juhib seda mehitamata veesõidukit, tabatakse õigel ajal, et hoida ära

tema kavatsetud tegevus (ehk suurem kahju), sealhulgas sundida veesõidukit kurssi muutma või see

sootuks peatuks ja lõpetaks tegevuse. Tõenäoliselt ei oleks kasu ka hoiatuslaskude tegemisest.

Kui Kaitseväel on vaja ohu tõrjumiseks kasutada relva kas isiku(te) või veesõiduki vastu, tuleb valida

olukorda arvestades sobiv relv ja lõpetada relva kasutamine, kui eesmärk on saavutatud või seda ei

ole enam võimalik saavutada. Näiteks kui veesõiduk on hoiatuslaskude peale peatunud, siis edasine

relva kasutus, kui veesõidukis olev(ad) isik(ud) ei kasuta tulirelva, ei ole tõenäoliselt

proportsionaalne. Samas tuleb meeles pidada, et merel on laevadel kaasas teatud liiki relvad, see

tähendab, et nad saavad kasutada üksnes neid, mis on pardal olemas, lähtudes sobiva relva valimisel

proportsionaalsuse põhimõttest.

Eelnõukohane seadus sätestab avatud loeteluna jõu kasutamise meetmed, mida Kaitsevägi võib

sõltuvalt olukorrast tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi vastu kasutada. Need meetmed

võivad sõltuvalt olukorrast olla muu hulgas tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi Eesti

merealal sundpeatamine, ümber suunamine või Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma sundimine.

(KKS § 471 lõige 5). Meetmete hulka kuuluvad ka veesõidukile pardumine ja selle läbivaatamine,

ning kõige karmima abinõuna veesõiduki või muu ujuvvahendi uputamine. Ümber suunamine on

eelkõige sundimine veesõidukit kurssi muutma. Loetelu ei ole ammendav, vaid kasutatavad on kõik

rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevad ja jõu kasutamise reeglite paketis sisalduvad meetmed,

mis on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades sobivad ja proportsionaalsed, sealhulgas on lubatud

7/11

pardale minna ja pardal oht likvideerida ning kui see ei ole sõltuvalt ohuhinnangust võimalik, siis

viimase erandliku meetmena ujuvvahend uputada. Näiteks võib olla viimane ainus kohaldatav meede

mehitamata veesõiduki suhtes, mis on lõhkeainet täis ja suundub otse näiteks reisilaeva, sadama või

rajatise suunas eesmärgiga sellele võimalikult suurt kahju teha. Seda meedet tuleks tõenäoliselt

kohaldada ka juhul, kui lõhkeainet täis veesõidukis oleks mõned inimesed (see, kas tegu inimese või

nukuga selguks liiga hilja, sest ei ole kaugelt sageli eristatav).

Aeg-ajalt võib ette tulla ka olukordi, kus lähim reageerida suutev laev on hoopis NATO liikmesriigi

(edaspidi liitlased) oma või on liitlastel vahendeid, mis oleksid proportsionaalsuse põhimõtte järgi

parem valik, millega ohule reageerida ja mõjutada ujuvvahendit ning sellel olevaid isikuid loobuma

oma kavatsetud teost. Samuti võib näiteks ohus oleva veesõiduki lipuriigiks olla mõni liitlastest või

kuuluda merealune kaabel mõne liitlase äriühingule. Seetõttu sätestatakse, et Kaitsevägi võib kaasata

ülesande täitmisele Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks oleva riigi relvajõude (KKS § 471 lõige 6). Seadusemuudatusega antakse õigus liitlasi

kaasata tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumiseks Eesti merealal.

Konkreetsed meetmed, mida liitlased rakendada saavad sõltuvad konkreetse riigi või operatsiooni

jõukasutamise reeglitest. Kokkuvõtvalt liitlasi saab kaasata üksnes juhul, kui seda võimaldavad nende

jõu kasutamise reeglid. Säte on kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51.

Liitlaste puhul eeldatakse, et Kaitsevägi tagab julgestuse, see on osa kokkuleppest. Liitlaste siirmisel

tuleb tagada julgestus ja seda tehakse § 471 alusel. Juhul kui näiteks lahingmoonaga väikelaev

(tsiviilveesõiduk) ohustab LNG terminali, siis võib olla tegemist jõu kasutamisega vastamist vajava

situatsiooniga ning reageeritakse eelnõukohase seaduse § 471 alusel. Seevastu näiteks teiste

kalalaevade ohutus tagatakse tavapärase kalapüügiseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja

korrakaitseseaduse alusel pädevate asutuste poolt.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 täpsustatakse Kaitseväe lisandunud mereliste ülesannete raames vahetu

sunni kohaldamise meetmeid korrakaitseorganina. Eelnõukohase seaduse jõustumisel võib

Kaitsevägi kasutada vahetut sundi (KKS § 49 lg 1 punkt 5) veesõidukist või muust ujuvvahendist

lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu

rajatise või seadmestiku, vastu suunatud ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks Eesti merealal. Kaitsevägi võib kõnesoleva ülesande täitmiseks

kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ning korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 45, 46, 47,

48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras (KKS § 49 lg 11). Näiteks on vaja korrarikkumise kõrvaldamiseks isik tuvastada ning

selleks küsida dokumenti. Dokumenti ei pruugi saada ulatada üle parda andma ega saa nõuda ka

dokumendi viskamist üle parda, seetõttu on vajalik dokumendi küsimiseks minna pardale.

Pardaleminek võib olla vajalik ka selleks, et korrarikkumise kõrvaldamiseks laev kui asi läbi vaadata.

Olulise tingimusena lisatakse, et meetmete rakendamine peab olema kooskõlas rahvusvahelise

õigusega. Tingimuse lisamine on vajalik peamiselt tulenevalt sellest, et majandusvööndi õiguslikku

erikorda arvestades saab olla majandusvööndis sekkumine meresõiduvabadusse võimalik üksnes

üksikutel erandjuhtudel, mis saavad olla tingitud eelkõige riigi eriliselt kriitilise huvi kaitsest.

Erimeetmete loetelu täpsustus tuleneb riigipiiri seaduse § 114 lõikest 11, mille järgi on Kaitseväele

antud samad õigused merepiiri valvamisel, ning sise- ja territoriaalmerel piirirežiimi tagamisel, ning

meresõiduohutuse seaduse § 771 lõigetest 1, 3 ja 4, mille kohaselt on Kaitseväel õigus

meresõiduohutuse seadusega antud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi kohaldada sama

seadusega antud riikliku järelevalve õiguste piires (näiteks peatada laev, kui sellel on keelatud

sadamast lahkuda, kuid ta seda ikkagi teeb, kontrollida väikelaevade ja jetide ohutusvarustust).

Näiteks pardumise õigus tekib korrakaitseseaduse § 49 või 50 ja 51 alusel, olenedes sellest, kas tegu

on laevakinnistusraamatusse kantud veesõidukiga või mitte. KKS § 3 lg 1 punktis 410 loetletud ohtude

ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamisega seotud tegevused Eesti

8/11

merealal on sarnased riigipiiri valvamise ja piirirežiimi tagamise tegevustega, mistõttu on mõistlik ja

vaja anda Kaitseväele KKS-is sarnased õigused kui on sätestatud RiPS-is ja meresõiduohutuse

seaduses.

Muu hulgas tuleb arvestada, et Kaitseväel on kõnealuse riikliku järelevalve ülesande täitmisel volitus

kasutada füüsilist jõudu üksnes vahetu sunni kohaldamise raames. See on lubatud üksnes riikliku

järelevalve erimeetmete tagamiseks ning kasutada võib üksnes korrakaitseseaduses sätestatud relvi ja

erivahendeid, s.t sõjarelva ja lahingumoona Kaitsevägi kasutada ei tohi, kui seda ei ole lubatud

kasutada korrakaitseseadusega. Lubatud on teatud liiki sõjarelvade, nagu näiteks automaattulirelva ja

kuulipilduja, kasutamine, samuti teatud lahingumoona (vaata § 782, 784, 81‒812). Samuti peab

Kaitsevägi olema teadlik rahvusvahelise mereõiguse põhimõtetest tulenevatest eelkõige

majandusvööndis lubatud toimingute ja jõu kasutamise piiridest. Igasuguse sõjarelva kasutamise

õiguse puudumine tähendab muu hulgas seda, et KKS § 3 lõike 1 punkti 410 alusel täidetava ülesande

raames ohu tõrjumiseks vahetu sunni kohaldamine lubatud sõjarelvaga ei pruugi anda tulemust ning

selle võrra kiiremini asub Kaitsevägi rakendama sõjalist jõudu rahuajal.

Meresõiduohutuse seaduse kohaselt laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise

süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile sisenemisest, ei täida

liiklemise korda või ei pööra tähelepanu operaatori väljakutsetele, võib Kaitsevägi või politseiasutus

rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni pidada. Tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi

tekitatud oht ei pruugi alati olla liiklemisega seotud, seetõttu on vajalik reguleerida ka nendele

ohtudele reageerimine, kui oht ei ole põhjustatud laeva liiklemisel ohutusnõuete eiramisest, liiklemise

korra tagamisest või operaatori väljakutsete eiramisest. KKS-i alusel peatab Kaitsevägi laeva kinni

siis, kui esinevad eelnõukohase seaduse § 1 punktis 1 loetletud asjaolud. Meresõiduohutuse seaduse

alusel peatab Kaitsevägi laeva kinni siis, kui esinevad meresõiduohutuse seaduse § 52 lõikes 4

nimetatud asjaolud.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse majandusvööndi seadust §-ga 141, milles tuuakse viiteliselt esile

Kaitseväe volitused õigusrežiimi tagamisel majandusvööndis. Õigusrežiimi tagamine

majandusvööndis on tulenevalt RiPS § 94 lõike 21 teisest lausest ja § 94 lõikest 2 Kaitseväe ülesanne.

Paragrahv sisustab Kaitseväe õigusi elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti

riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohu ennetamisel,

väljaselgitamisel ja tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel KKS-is sätestatud õiguste kaudu.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse, et Kaitseväel on majandusvööndis kooskõlas rahvusvahelise

õigusega veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava

taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks õigus kohaldada

Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud meetmeid.

Majandusvööndi seaduse §-s 2 nimetatud rajatised ja seadmestikud kuuluvad Eesti kui rannikuriigi

suveräänse jurisdiktsiooni alla. Nende toimepidevuse takistamine on käsitletav sekkumisena Eesti

suveräänse jurisdiktsiooni teostamisse ning Eesti riigi ametiasutuste pädevuses on majandusvööndi

õigusrežiimi tagamiseks takistada taolisi sekkumisi. Eesti on rannikuriigina õigustatud rakendama

asjakohaseid meetmeid nii eelpool nimetatud rajatiste ja seadmestike ning kooskõlas rahvusvahelise

õigusega ka muu majandusvööndis paikneva elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu ja

riigikaitseobjekti kaitseks, mille toimepidevuse katkemine võib Eesti riigi julgeolekut ohustada.

Ühtlasi on sätte järgi õigus rakendada majandusvööndis meetmeid veesõidukist või muust

ujuvvahendist lähtuva ohu vastu, kui majandusvööndist lähtub oht sadamale. Konkreetsed

rakendatavad meetmed sõltuvad üksikjuhtumi asjaoludest ja peavad olema olukorra lahendamiseks

proportsionaalsed ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

9/11

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei ole kasutusele võetud uusi termineid ega määratlusi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kaitseväe mereliste ülesannete täpsustamine

Kaitseväele antakse seadusega õigus reageerida teatud merelistele ohtudele. Need on ülesandeid,

mille täitmiseks on vaja füüsiliselt riikliku järelevalve meetmetega reageerida, et oht tõrjuda. Peale

selle saab Kaitsevägi õiguse rakendada jõudu tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi ja sellel

viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist

tulenev oht, sealhulgas juhul, kui tsiviilveesõidukit või muud tsiviilujuvvahendit võidakse kasutada

Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse toimepidavust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama

või muu rajatise või seadmestiku kahjustamiseks. Kohaldatav meede peab olema proportsionaalne,

võrreldes ohu suurusega.

Sihtrühm:

Muudatuste peamine sihtrühm on Kaitsevägi, kes vastutab veepealse ja veealuse riiklikult olulise

infrastruktuuri julgeoleku eest ning saab õigusi juurde merel reageerida merelt tulenevale ohule

selleks, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajaliku taristu, samuti

riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku kaitse.

1.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest kavandatud muudatuste tulemusel paraneb riigi

reageerimisvõime Eesti merealal. Eestis on mereliste ülesannetega asutusi üle kümne, seega üsna

killustunud. Kuna merel on pidevalt Kaitsevägi, mitte teised asutused, saab ka Kaitsevägi sündmusele

operatiivselt reageerida. Kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi, olles

läheduses, ei reageeri, sest tal puudub selleks õigus, seades nii ohtu näiteks inimeste elu ja tervise või

merealuse taristu. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks

valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta

võib reageerida, vaid saab seda teha viivitamatult, kui vajalikud toimingud on tehtud.

Kaitsevägi saab samad vahendid ja õigused, mis on praegu PPA-l nende ülesannete täitmiseks.

Selliste ülesannetega on tihedalt seotud Kaitseväele antav õigus kasutada jõudu, sest jõu kasutamine

erimeetmena tähendab üldjuhul vahetut ohtu inimese elule ja tervisele või veesõidukile, vee all ja vee

peal olevale taristule või muule sellisele.

Kaitseväe ülesannete täpsustamine ja õiguste andmine reageerida merel mis tahes olukorras ei mõjuta

otseselt välissuhteid, kuid ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui Kaitsevägi, reageerides mõnele

sündmusele, kasutab jõudu, sealhulgas relvastatud jõudu mõne välisriigi lipu all sõitva laeva suhtes.

Veelgi ebasoovitavam mõju välissuhetele võib avalduda siis, kui Kaitsevägi peaks laeva või sellel

viibivate isikute vastu jõudu kasutama ekslikult. Sellise mõju avaldumist aitab vähendada tõhusam ja

parem infovahetus asutuste vahel ning parem mereolukorrateadlikkus. Samuti on kasu spetsiaalsest

väljaõppest ja õppustest, kus harjutatakse situatsioone, et ära tunda, millal laev ja sellel olevad isikud

on eksimuses teadmatusest ja millal on tegevus tahtlik.

10/11

Mõlemal juhul võib lipuriik sellele reageerida, edastades näiteks noodi Eestile, või reageerida muul

viisil (olenevalt olukorrast ja riigist). Arvestades sündmuste esinemise sagedust, on mõju väike, kuid

kui sündmus toimub, võib selle mõju olla suur.

1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub.

Mõju riigiasutuste korraldusele on mõõdukas, sest seadusega täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid.

Suurim mõju on Kaitseväe, täpsemalt mereväe9 tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida ohule

merel. Õiguse andmine ei oma mõju (st puudub preventiivne mõju), kuid kui juhtub mõni sündmus,

millele reageeritakse, on selle mõju suurust keeruline prognoosida, sest kui sündmusi, millele tuleb

reageerida, ei toimu, on mõju väike, kuid kui mõni sündmus toimub, võib selle mõju olenevalt

sündmuse iseloomust ulatuda keskmisest väga suureni, sest asutuste vahel võib vaja olla rohkem

koordineerida, teavet vahetada jne. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal

ajal (võrreldes praeguse olukorraga siiski mõju ei kasva, sest ka praegu on Kaitsevägi merel pidevalt

valves, et reageerida sõjalisele ohule). Valmisoleku aja sisse jäävad ka reageerimiseks vajalik

väljaõpe ja õppused, kus harjutatakse sündmustele reageerimist. Kaitsevägi vajab spetsiaalset

väljaõpet teatud ohtudele reageerimiseks.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti pole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ning tulud

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne seaduse rakendamise korral ühtegi kulu ega saada ka tulu.

Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne

kohalikule omavalitsusele mingeid tegevusi.

Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse

reageerida merelistele ohtudele.

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda

merel teatud ohtudele reageerimise õiguse saamise tõttu, ning kavandama asjakohase väljaõppe, mh

osas, mis puudutab majandusvööndis kohalduvad õiguslikku erikorda. Üks selline ülesanne on

pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik

korraldada Kaitseväe eelarve piires.

Tulud

Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu.

Kulud

Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lisakulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad

riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe ja teiste asutuste eelarve piiresse. Kaitseväele vajaliku väljaõppe

kulud kavandatakse Kaitseväe eelarves. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda.

9 Mõjutatud isikkoosseisu suurus on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

11/11

Kaitseväe eelarve sees on vajalik lisaks pardumise võime loomisele ka suurendada füüsilist merelist

kohalolu – uuendada ning hankida seiresensoreid ja relvastust (pardakahurid laevadel).

8. Rakendusaktid

Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise tõttu puudub vajadus

rakendusaktide kehtestamiseks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule, samuti Logistika ja

Sadamate Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule ning merealuse taristu omanikele.

Kuna käesolev eelnõu on kiireloomuline ning kitsalt piiritletud merejulgeoleku tugevdamisega, siis

esitatakse kooskõlastustabel koos mereolukorra teadlikkuse parandamise sätteid reguleeriva

eelnõuga. Eelnõule laekunud arvamused hõlmavad mereolukorra teadlikkuse parandamist ning ei ole

seotud merejulgeoleku tugevdamise paketiga. Selle kinnituseks lisame alaliitude ja merealuse taristu

omanike arvamused käesoleva eelnõu lisana.

20250114_KKS_markuste tabel.pdf

1/7

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja

majandusvööndi seaduse muutmise seaduse eelnõu

(merejulgeoleku tugevdamine) seletuskiri

Lisa 1

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse

eelnõu (merejulgeoleku tugevdamine) märkuste tabel1

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega

arvestamine/mittearvestamine

Eesti Laevaomanike Liit

1. Eesti Laevaomanike Liit (edaspidi ELL)

tänab võimaluse eest avaldada arvamust

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku

parandamine) eelnõu (edaspidi Eelnõu) osas.

Siinkohal avaldame arvamust

meresõiduohutuse seadust puudutavate

muudatuste osas.

Eelnõu § 5 (Meresõiduohutuse seaduse

muutmine) punktile 10, millega soovite

täiendada meresõiduohutuse seaduse

(edaspidi MSOS) § 531 lõikega 4. Selle uue

sätte lisamisega meresõiduohutuse seadusse

kavatsetakse tekitada uus mõiste reiditeenust

osutav laev. Paraku jääb meile täielikult

arusaamatuks, milliseid laevu hakkab

hõlmama see uus määratlemata mõiste, kuna

jäetakse lahtiseks, milliseid teenuseid

loetakse reidil olevale teenuse osutamisena.

Ka MSOS § 2 ei sisalda reiditeenuse

definitsiooni ega meresõiduohutuse seaduse

muud sätted ei sisusta reidil olevale laevale

teenuse osutamist. Seega meil ei ole võimalik

avaldada arvamust selle sätte lisandumisega

Käesolev eelnõu puudutab ainult Kaitseväe

korralduse seaduse muutmist ja

majandusvööndi seaduse muutmist seoses

merejulgeoleku tugevdamisega.

Antud ettepanekuid analüüsitakse teise

eelnõu menetluse raames.

1 Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse

ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu seletuskiri – eelnõu pealkiri muutus kuna eelnõu jagati kaheks. Esialgu eelnõude

infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu on jagatud kaheks kuna osa, mis puudutab

merejulgeoleku parandamist, on kiireloomuline ning osad, mis puudutavad mereolukorrateadlikkust nende osas arutelud

veel jätkuvad.

Tulenevalt eelnevast jätkatakse eelnõu nende osadega, mis puudutavad Kaitseväe juurde mereliste ohtude töörühma

loomist, meresõiduohutuse seadusega Kaitseväe õiguste laiendamist, riigipiiri seaduse ja majandusvööndi seaduse sätteid,

mis on seotud merealuse taristu hooldustegevustest ja muudest seotud tegevustest teavitamisega, ning Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalve tegemist, eraldi eelnõu menetluse raames.

2/7

kaasnevate muudatuste mõjude hindamiseks,

kuna sõnastus ei ole üheselt arusaadav.

Lisaks oleme seisukohal, et selle uue sätte

sõnastuses kasutatud terminid ei ole

vastavuses muu sõnastusliku ja

keelekasutusega meresõiduohutuse seaduses.

Sõnastuses on kasutatud täpsustust

viitamiseks laeva suurusele või

kogumahutavusele - „Reidil olevale laevale

teenust osutav laev (edaspidi reiditeenust

osutav laev), olenemata selle kogupikkusest ja

kogumahutavusest, /…/“. Juhime tähelepanu,

et meresõiduohutuse seaduse kontekstis on

sõnal laev kindel tähendus, mille leiab MSOS

§ 2 punktits 2: laev – veesõiduk, mida

kasutatakse majandustegevuseks,

riigihaldusülesannete täitmiseks või

kutsekoolituseks, välja arvatud käesoleva

paragrahvi punktis 3 nimetatud väikelaev.

Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise

kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse

vaba aja veetmiseks. Seega kui on eesmärk

mitte viidata konkreetse suurusega laevale,

siis on otstarbetu juurde lisada „olenemata

selle kogupikkusest ja kogumahutavusest“.

2. Eelnõu seletuskirjas puudub finantsilise mõju

hindamine konkreetsele sektorile. Hinnates

eelnõu ettevalmistaja kavatsust reguleerida

teatud valdkonda ja teatud teenuseid

osutavaid laevu, on võimalik välja tuua

konkreetne sektor, keda planeeritud muudatus

peaks mõjutama. Seega on võimalik juba

praegu välja tuua selles sektoris tegutsevaid

laevu numbriliselt ja hinnata muudatusega

kaasnevat konkreetset rahalist mõju nendele

laevaomanikele. Eelnõu seletuskirjas olev

viide pelgalt asjaolule, et A-klassi AIS-

seadme maksumus on väike võrreldes laeva

enda hinnaga ei ole konkreetse mõju

hindamine. A-klassi AIS seadmete hind

varieerub 3000 euro ringis. Eelnõu

seletuskirjas on küll joonealuse tekstina (lk

26) välja toodud, et AIS seadmed maksavad

mõnesajast eurost paari tuhandeni euroni

olenevalt sellest , milliseid lisafunktsioone

soovitakse seadmele soetada. Jääb

arusaamatuks, kas eelnõu ettevalmistaja

arvates vastab paarisaja eurone seade A-klassi

AIS seadme nõuetele. Märgime ära, et

olemasolevate laevade omanikule tähendab

A-klassi AIS seadme ostmine täiendavat

Käesolev eelnõu puudutab ainult Kaitseväe

korralduse seaduse muutmist ja

majandusvööndi seaduse muutmist seoses

merejulgeoleku tugevdamisega.

Antud ettepanekuid analüüsitakse teise

eelnõu menetluse raames.

3/7

planeerimata kulu 6 kuu jooksul pärast

vastava seaduse muudatuse jõustumist

(planeeritud 6-kuuline üleminekuperiood

Eelnõu punktis 12). Seda eeldusel, et sellel

laevaomanikul on üks laev, kui rohkem laevu,

siis kulu on suurem. Eelnõu ettevalmistaja on

üksnes silmas pidanud üleminekuperioodi

pikkuse kavandamisel üksnes ajaperioodi,

mis on vajalik seadme paigaldamiseks, kuid

jätnud arvestamata, kas seda on finantsiliselt

ka võimalik korraldada 6 kuu jooksul.

Hindame Eelnõu ettevalmistaja eesmärki

saada paremat ülevaadet Eesti meres

liikuvatest laevadest, kuid laevaomanikele

seadusega kohustuslikus korras täiendav

lisakulu peale panemine peab olema

proportsioonis taotletava eesmärgiga.

Leiame, et antud juhul Eelnõu § 5 punktide 10

ja 12 muudatuse tegemisel ei ole arvestatud

tegelike mõjudega konkreetsele

laevandussektorile.

Vajadusel oleme valmis täiendavalt selgitama

eelnevalt märgitud seisukohti.

3. Lisame küsimuse just tehnilise poole pealt.

Miks nõutakse eelnõus laevaomanikul

kasutada AIS A-klassi? Millist täiendavat

infot soovitakse saada AIS A-klassilt, mida ei

saa AIS B-klassilt? B-klassi seade on

võimeline edastama kogu avalikku teavet,

mida edastab ka AIS A-klass. Võttes arvesse,

et selles valdkonnas tegutsevad ka väikelaeva

omanikud, kelle alused jäävad alla 12 meetri,

siis usun, et see pole õigustatud nende puhul.

Pööraksime tähelepanu ka sellele, et

valdkonnas on palju väikeseid ettevõtteid,

kelle jaoks 3000-eurone väljaminek on

märkimisväärne rahaline summa. See

omakorda võib pärssida sektori

majandustegevust. Peamine erinevus AIS A-

ja B-klassi vahel on antenni võimsus: A-

klassil 12,5 W ja B-klassil 2 W. Kuna jutt käib

reidil olevate laevade teenindamisest, ehk siis

Eesti territoriaalvetes, siis 2 W võimsusest

piisab hea signaaliülekande tagamiseks.

AIS B-klassi hinnad algavad 400 eurost, mis

omakorda tähendab, et eelnõus esineb

ebakõlasid, kus tahetakse nõuda AIS A-

klassi, kuid esile tuuakse B-klassi hinnad.

Käesolev eelnõu puudutab ainult Kaitseväe

korralduse seaduse muutmist ja

majandusvööndi seaduse muutmist seoses

merejulgeoleku tugevdamisega.

Antud ettepanekuid analüüsitakse teise

eelnõu menetluse raames.

Logistika ja Sadamate Liit

1. Teeme ettepaneku täiendada seaduse eelnõud

sätetega, mis üldistavatel alustel määraksid

Käesolev eelnõu puudutab ainult Kaitseväe

korralduse seaduse muutmist ja

4/7

militaar – tsiviil struktuuride koostööd.

Merendusvaldkonnas laiemalt ning teatud

juhtudel ka sadamates puudutaks see näiteks:

laevade lootsimine, hüdrograafia,

kartograafia, navigatsioonimärgistus ja

navigatsiooni hoiatused.

Samas võib see kindlasti puudutada ka

transpordilogistika erinevaid aspekte.

Kaitseväe eksperdid on muuhulgas ka sel

teemal külastanud sadamaid, et selgitada nii

laevaliiklusega kui ka logistikaga seotud

tingimusi.

Kui vastavad ettevalmistused juba niigi

toimuvad, siis oleks mõistlik neid vajalikul

tasemel ka seaduses kajastada.

Varem on selliseid koostegevusi kaardistanud

NATO juures tegutsenud militaar-tsiviil

koostöö nõukogu, mis suunas informatsiooni

Eesti esindaja kaudu ka

Kaitseministeeriumile.

majandusvööndi seaduse muutmist seoses

merejulgeoleku tugevdamisega.

Antud ettepanekuid analüüsitakse teise

eelnõu menetluse raames.

Telia AS

1. Kaitseministeeriumi poolt on ettevalmistatud

kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku

parandamine) eelnõu (edaspidi Eelnõu),

millega kehtestatakse muuhulgas veealuse

taristu ja rajatiste hooldamisega seotud

tegevustest ning muudest sise- ja

territoriaalmeres tehtavatest tegevustest

teavitamise või nendega seotud loa taotlemise

kohustus.

Oleme tänulikud kaasamise ja võimaluse eest

anda oma arvamus Eelnõule.

Telia Eesti AS (edaspidi Telia) on

analüüsinud Teie poolt arvamuse

avaldamiseks esitatud Eelnõud ning esitab

alljärgnevaga selle kohta oma arvamuse ja

ettepaneku.

Eelnõus kavandatud muudatus

Eelnõu paragrahviga 2 (Riigipiiri seaduse

muutmine) on plaan täiendada riigipiiri

seadust §-ga 142 järgmises sõnastuses:

„§ 142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu

ja rajatiste hooldamine ning muud

tegevused

/…/

Eelnõule lisatud määruse kavandi kohaselt

(määruse § 2 Loa andmine) on Kaitsevägi

kohustatud tegema loa andmise või loast

Käesolev eelnõu puudutab ainult Kaitseväe

korralduse seaduse muutmist ja

majandusvööndi seaduse muutmist seoses

merejulgeoleku tugevdamisega.

Antud ettepanekuid analüüsitakse teise

eelnõu menetluse raames.

5/7

keeldumise otsuse 5 tööpäeva jooksul

nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

Telia arvamus ja põhjendused

Telia ei saa Eelnõuga kavandataval viisil

riigipiiri seaduse muutmisega ja selle alusel

kehtestatava määruse tingimustega nõustuda.

Teliale kuuluva taristu näol, mis osaliselt

paikneb sise- ja territoriaalmeres, on tegemist

kriitilise ja elutähtsa teenuse osutamiseks

vajaliku taristuga. Telia ei saa nõustuda, et

mistahes hooldustegevuse korral on nõutav 5-

päevane ooteaeg Kaitseväe poolt otsuse

tegemiseks loa andmise või selle andmisest

keeldumise kohta.

Tulenevalt elutähtsa teenuse toimepidevuse

tagamise kohustusest ja rikete kõrvaldamise

tähtaegadest, alustatakse sidetaristu avarii

korral rikke kõrvaldamise töödega oluliselt

kiiremini, kui 5-päevase ooteajaga. Seetõttu

näeme vajadust viia Eelnõu sõnastusse sisse

erisus sõltuvalt tööde iseloomust: 1)

plaanilised hooldustööd ja tegevused ning 2)

avariiliste töödega seotud tegevused.

Sarnaselt, nagu plaaniliste hooldustööde ja

avariiliste tööde korraldus , toimub erinevate

teavitustähtaegadega maismaal (avariilistest

töödest teavitatakse esimesel võimalusel,

kuid on lubatud riket kõrvaldama asuda, aga

plaanilistest töödest ja nende teostamise ajast

teavitatakse ette).

Telia ettepanek Eelnõu osas

Eelpool põhjendustes toodut arvesse võttes on

Telial Eelnõu osas alljärgnev ettepanek.

Telia teeb ettepaneku sätestada erinevad

tähtajad veealuse taristu hooldustegevustele

sõltuvalt töö iseloomust ja ajakriitilisusest:

1. Plaaniliste hooldustegevuste korral on 5

päevane etteteatamine ja loa taotlemine

arusaadav ja mõistlik ning see võib jääda

määruses kavandatud viisil.

2. Avariiliste hooldustööde korral peab olema

elutähtsa teenuse osutajal olema side

toimepidevuse huvides võimalus asuda riket

tuvastama ja kõrvaldama kohe, teavitades

sellest Kaitseväge ja/või Veeteede Ametit.

Elering AS

1. Mul on hea meel, et Elering on julgeolekut

puudutavate seaduste loomes kaasatud.

Teadmiseks võetud.

6/7

„Kuigi esmajoones on kohustus veealust

taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning

valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras

oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad.

Selline tegevus on riigi ainupädevuses.“

Olen alates Balticconnectori intsidendist

(liitusin Eleringiga 11.2023) tegelenud

veealuse taristu kaitsemeetmete

analüüsimisega ning jätkan temaatikaga ka

järgnevad perioodid, kuid pean tõdema, et

riigi äriühingu veealuse taristu kaitse

koguvastutuse jätmine äriühingule ja

riigiasutustel vaid aitamise funktsiooni

nägemine, ei ole julgeoleku tagamiseks

piisav. Riiklikel julgeolekuasutustel on

suurem õigus ja võimalus merel kaitse

korraldamises. Näiteks saab Elering tegeleda

merealuste kaablite ja gaasitorude pinnasega

katmisega kuid elektrooniliste tuvastus- või

veelgi enam tõrjevahendite kasutamine omab

(sh piirivetes) hoopis teistsugust vaadet kui

maismaal.

Tervitan igatahes tehtud ettepanekuid ja

mõistan, et muudatuse kese põhineb taristu

omanike vaatest eelkõige vetel olevate aluste

tegevuste informatsiooni olemasolu

suurendamises ning seejärel kooskõlastamata

tegevustele reageerimises. Näiteks eelmine

nädal leidis aset juhtum kus meie veealuse

taristu lähedal toimus kahtlane tegevus ning

ühest andmebaasi/kontakti tegevuse

kontrollimiseks oli keeruline leida. Loodan, et

seaduste muudatuste tulemusel on meil

olemas kontakt kellega selliste juhtumite

puhul kontakteeruda ning loa olemasolu

operatiivselt kontrollida. Seekord õnneks ei

olnud tegemist pahatahtliku, kuid siiski

kooskõlastamata tegevusega.

2. Mõned mõtted lisan:

• Mitmes punktis on juttu veesõidukist või

muust ujuvvahendist. Soovin täpsustada, et

kas ilma veesõidukita soovimatu tegevus saab

ka muudatustega kaetud? Näiteks võib meie

taristut haavata ilma veesõidukita

sukelduja. Kas sukelduja kuulub “muu

ujuvvahend“ mõiste alla?

• Kaitseväe korralduse seaduse § 48´2

kirjeldusest võib jääda mulje, et Kaitseväel on

õigus reageerida pahatahtlike isikute

Selgitus antud.

Küsimustele saadetud vastused eraldi e-

kirjaga.

7/7

tõrjumiseks merealal kui nad on ilmtingimata

veesõiduki või muu ujuvvahendi pardal.

Sarnaselt eelmises punktis mainituna võib

samaväärset ohtu kujutada ilma veesõidukita

sukelduja. Kas veesõiduki pardal olemine on

vajalik tingimus?

• Riigipiiri seaduse § 14´2 ja mõnes teiseski

paragraafis jäi silma, et rajatis on seaduse

mõistes midagi teistsugust üleüldisest taristu

mõistest. Kas saaksite täpsustada miks rajatis

ei kuulu taristu alla?

• Riigipiiri seaduse § 14´2 punkt 2 annab

kohustuse riigiasutustele. Kas selle all

soovitakse mõelda ka

Riigivaraseaduse all mõistetavat riigi

äriühingut (Elering AS)? Seletuskirjast

justnagu nii välja tuleks, kuid

ma ei ole pädev ütlema kas siis korrektne on

kasutada vaid Riigiasutuse mõistet.

Avalik_20250114_KM_5-1_25_1-2_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2025-01-14 18:45:11