Lihula Ristiku tn 12 detailplaneeringu kooskõlastamine

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Lihula Ristiku tn 12 detailplaneeringu kooskõlastamine

Lääneranna Vallavalitsus algatas 09.11.2022 korraldusega nr 786 Lihula Ristiku tn 12

detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on 1,3 ha. Detailplaneeringu ülesandeks on

Ristiku 12 maa-ala jagamine neljaks elamumaa krundiks eesmärgiga rajada planeeritavale

alale neli ridaelamut. Krundid on kavas ühendada Lihula linna ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Ristiku tänavalt.

Detailplaneeringust huvitatud isik on Merland Kinnisvara OÜ (registrikood 16098722),

planeeringu koostaja on Plaan OÜ (registrikood 12199722), töö nr DP 0110-22 (lisatud).

Planeerimisseaduse (PlanS) § 133 lg 1 kohaselt edastame detailplaneeringu

kooskõlastamiseks. Kooskõlastuse palume edastada Lääneranna Vallavalitsusele e-posti

aadressil [email protected]

Juhime tähelepanu asjaolule, et PlanS § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva

jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlasta-

tuks. PlanS § 133 lg 3 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga

või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks.

Detailplaneeringu toimik:

https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/toimik/5548086/1

Detailplaneeringu materjalid planeeringu veebilehel:

https://www.laanerannavald.ee/menetluses/-

/asset_publisher/lxwPUygWIRk5/content/lihula-linn-ristiku-tn-12-maauksuse-

detailplaneering

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Källe

planeeringute spetsialist

56655521, [email protected]

Lisa: Lihula Ristiku tn 12 detailplaneering (DD100_Ristiku_12_DP.asice)

Meie 19.12.2024 nr 2024/8-1/1457-1

Töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

Lihula linn Lääneranna vald

RISTIKU TN 12 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JA JOONISED

Planeeringust huvitatud isik: Merland Kinnisvara OÜ

Koostaja: Plaan OÜ

Tartu 2023-2024

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

2

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................... 4

1.1. Planeeringust huvitatud isik .......................................................................................... 4

1.2. Planeeringu koostaja ...................................................................................................... 4

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed planeeringualal asuva krundi

kohta .......................................................................................................................................... 4

1.4. Planeeringu lähtedokumendid....................................................................................... 5

1.5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................ 5

2. Planeeringuala mõjuala seosed ..................................................................... 6

2.1. Vastavus kehtivatele planeeringutele ........................................................................... 6

3. Planeerimisettepanek ..................................................................................... 7

3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ................................................................. 7

3.2. Krundi ehitusõigus ......................................................................................................... 7

3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ............................................................................... 8

3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ............................................... 8

3.5. Liikluskorralduse põhimõtted........................................................................................ 9

3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................... 10

3.7. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................ 10

3.8. Tehnovõrgud ................................................................................................................. 11

3.8.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi .......................................................................................... 11

3.8.2. Kanalisatsioonivarustus .................................................................................................. 12

3.8.3. Sademeveekanalisatsioonivarustus ............................................................................... 12

3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................... 13

3.8.5. Soojavarustus ................................................................................................................. 13

3.8.6. Sidevarustus ................................................................................................................... 14

3.8.7. Tehnovõrkude kaitsevööndid .......................................................................................... 14

3.9. Kujad .............................................................................................................................. 14

3.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks.......................... 15

3.11. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus ......................................... 15

3.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................... 16

3.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...................... 16

3.14. Planeeringu elluviimine ................................................................................................ 16

4. Kooskõlastused ja koostöö .......................................................................... 18

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

3

Graafiline osa

Leht 1 “Situatsiooniskeem” M 1:10 000

Leht 2 “ Olemasolev olukord” M 1:500

Leht 3 “ Mõjuala seosed” M 1:2000

Leht 4 “Põhijoonis” M 1:500

Leht 5 „Tehnovõrgud“ M 1:500

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

4

1. Sissejuhatus

1.1. Planeeringust huvitatud isik

Merland Kinnisvara OÜ

Aadress: Harju maakond, Tähe 53-8, Tartu 50103

Reg nr: 16098722

Esindaja: Andro Aavik, tel. +37253325071, e-mail: [email protected]

1.2. Planeeringu koostaja

Plaan OÜ

Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415

Reg nr: 12199722

Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB

002238).

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed

planeeringualal asuva krundi kohta

Detailplaneering on algatatud Lääneranna Vallavalitsuse 09.11.2022 a. korraldusega nr 786.

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Ristiku tn 12 neljaks elamumaa krundiks ning kaaluda

krundile ridaelamute ja nende juurde kuuluvate abihoonete ehitusõiguse võimalusi. Lääneranna

Vallavalitsuse 27.11.2024 a. korraldusega nr 531 laiendati planeeringuala piiri

reoveekanalisatsioonitoru liitumispunktini ning ümbertõstetava soojatoru ulatuses Ristiku tn 13

korterelamuni. Planeeringuala pindala koos lähialaga on ca 1,3 ha. Andmed planeeringualal asuva

krundi kohta on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta

Aadress Pindala Sihtotstarve

Ristiku tn 12 (katastritunnus 41101:001:0853) 10892 m² elamumaa 100%

Planeeringuala on laiendatud Staadioni tänava ja Ristiku tänava maa-alale ning soojatoru aluse

maa-ala ulatuses Ristiku tn 13 maaüksusele.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

5

1.4. Planeeringu lähtedokumendid

Planeeringu lähtedokumendiks on Lääneranna Vallavalitsuse 09.11.2022. a korraldus nr 786 „

Detailplaneeringu algatamine (Lihula linn, Ristiku 12)“ ning korralduse lisa 1 “Asendiskeem“ ja lisa

2 „Lihula Ristiku tn 12 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“. Lisaks on arvestatud Lihula

Vallavolikogu 25. septembri 2023. a määrusega nr 22 kehtestatud Lihula valla üldplaneeringuga

ja Lääne maakonna planeeringuga 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74).

Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud R Geo OÜ 29.03.2023, töö nr G0323.

Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid asuvad Lääneranna

Vallavalitsuse arhiivis. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade, eraisikutega ja

teised materjalid on leitavad planeeringu II köites „Lisad“.

1.5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritav ala asub Lihula linna tiheasustusalal Ristiku ja Staadioni tänava vahelisel maa-alal.

Planeeringuala on hoonestamata looduslik rohumaa, millel kasvavad üksikud puud ja põõsad.

Ristiku tn 12 katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa ja pindala 10892 m2.

Planeeringuala piirneb põhjast Ristiku tänava ja lõunast Staadioni tänava transpordimaaga.

Loodesse jääb Ristiku tn 10 elamumaa ja kagusuunda Ristiku tn 18 elamumaa. Sõidukite

juurdepääs toimub alale Ristiku tänavalt, mis on avalikus kasutuses olev asfaltkattega linnatänav.

Staadioni tänav ei ole planeeringualaga piirnevas ulatuses välja ehitatud, see on kasutatav ainult

jalgsi ja jalgrattaga. Jalg- ja jalgrattateed ümbritsevate tänavate ääres puuduvad.

Planeeringuala reljeef langeb lõuna suunas, maapinna abs. kõrgused jäävad vahemikku 16.79-

14.91 m.

Planeeritavat ala läbib soojatoru koos drenaažiga, sademeveekanalisatsioonitoru, veetoru,

sidetoru ning 10 kV elektrimaakaabel. Planeeringualal tegevus on kitsendatud tehnovõrkude

kaitsevööndi ulatuses, mille asukohad on toodud lehel 2 „Olemasolev olukord“. Maakaablite

kaitsevööndi ulatus on 1 m äärmisest kaablist ning teistel torudel mõlemale poole torustiku

telgjoonest 2 m.

Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodus-ja

muinsuskaitse alused objektid ning riigi kaitse all olevad kultuurimälestised puuduvad.

Olemasolev olukord on toodud graafiliselt lehel 2 „Olemasolev olukord“.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

6

2. Planeeringuala mõjuala seosed

Planeeringualal mõjuala seosed on toodud graafiliselt lehel 3 „Mõjuala seosed“.

Ristiku tn 12 maaüksus piirneb põhja- ja lääneküljel Ristiku tänava korterelamute piirkonnaga

(Ristiku tn 13, 10, 9, 6, 5), kus asuvad kuni 3-korruselised korterelamud. Idaküljel Ristiku tn 18

elamumaa krunt on seni hoonestamata. Lõunasse jääb Staadioni tänav ning Lihula gümnaasiumi

ja spordihoone kompleks. Kontaktala lähiümbruses Aia ja Pioneeri tänava ääres asuvad valdavalt

1-2-korruselised üksikelamud koos abihoonetega.

Planeeringuala lähiümbruses korterelamute kruntide pindalad jäävad ca 1600-5900 m2 vahemikku.

Lähi piirkonnas üksikelamute kruntide pindalad Aia ja Pioneeri tänaval jäävad ca 1200-2500 m2

vahemikku. Planeeringuga nähakse ette 4 uue elamumaa krundi moodustamine (pos 1-4), mille

pindalad jäävad ca 2500 m2 piiresse. Elamukruntidele on planeeritud kuni 4-boksilised ridaelamud,

lisaks on jäetud võimalus rajada kaksik- või üksikelamud.

Planeeringualale on hea ligipääs tagatud sõiduautoga Ristiku tänavalt, jalg- ja kergliiklejatele

ümbritsevatel tänavatel eraldi teed puuduvad, va Staadioni tänava lõik. Staadioni tänaval asub

jalg- ja kergliiklustee lõik, mis tagab juurdepääsu spordi- ja kooli kompleksile. Ühistranspordi

bussipeatused jäävad planeeritavast alast ca 400 m kaugusel läänesuunda Tallinna mnt. äärde.

Planeeringuala kõrvale Staadioni tänava äärde jääb Lihula gümnaasium koos spordihoonega, ca

250 m kaugusele loodesuunda Lihula lasteaed. Alast ca 300 m kaugusel Tallinna mnt ääres

paiknevad erinevad poed ja teenuseid pakkuvad ettevõtted. Planeeringuala läheduses on olemas

vee-, kanalisatsiooni-, sademevee-, side-, sooja- ja elektriga liitumise võimalused. Ristiku tn äärde

on välja ehitatud tänavavalgustus, valgustatud on ka jalgtee osa Staadioni tänava ääres.

2.1. Vastavus kehtivatele planeeringutele

Lääne maakonna planeeringu 2030+ kohaselt jääb ala väljapool maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.

Lihula valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Lihula linna tiheasustusalal, üldplaneeringu

järgne juhtsihtotstarve on elamumaa. Ristiku tn 12 maaüksus piirneb loode-, kirde- ja kaguküljel

üldplaneeringuga määratud elamumaaga ning edelaküljel ühiskondlike hoonete maaga (Lihula

gümnaasium, spordihoone ja spordiväljak). Lihula linnas on üldplaneeringuga kehtestatud

reserveeritud elamumaadel minimaalseks krundi suuruseks on 1000 m2, eelistatud on 1200 –1500

m2 suurused krundid. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused on kooskõlas üldplaneeringuga.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

7

3. Planeerimisettepanek

3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringualal moodustatakse 4 elamumaa krunti (pos 1-4) ja 1 transpordimaa krunt (pos 5).

Maakasutuse koondtabel on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Maakasutuse koondtabel.

Olemasolev olukord Planeeritud olukord

Aadress Pindala, m2

Maakasutuse sihtotstarve

Positsiooni number

Maakasutuse sihtotstarve

Pindala, m2

Lääneranna vald Pos 1 Elamumaa 2486

Lihula linn 100 % Pos 2 Elamumaa 2500

Ristiku tn 12 10892 elamumaa Pos 3 Elamumaa 2551

(41101:001:0853) Pos 4 Elamumaa 2698

Pos 5 Transpordimaa 657

3.2. Krundi ehitusõigus

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil,

hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Ehitusõigus on

toodud tabelis 3.

Hoonete suurim lubatud arv elamumaa krundil on 1 põhihoone ja kuni 2 kuni 60 m2 abihoonet.

Ehitusloa kohustuslike abihoonete ehitisalune pindala on kokku kuni 120 m2. Lisaks võib rajada

kuni 2 kuni 20 m2 ehitusteatise kohustuslikku abihoonet. Põhihoonel on lubatud ka 1 maa-alune

korrus (keldrikorrus), kuhu on võimalik rajada garaaž, majapidamise abiruumid. Planeeritud põhi-

ja abihooned peavad jääma planeeritud hoonestusala sisse.

Tabel 3. Ehitusõiguse tabel.

Pos nr Pindala,

m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoone suurim

lubatud arv krundil

Põhihoone suurim lubatud

kõrgus, m ja korruselisus

Abihoone suurim lubatud

kõrgus, m ja korruselisus

Põhihoone suurim lubatud

ehitisealune pindala, m²

Põhi- ja abihoone

suurim lubatud

ehitisealune pindala

kokku, m²

Pos 1 5383 ER/EPk

1 põhihoone, 2 abihoonet kuni 60 m2 2 abihoonet kuni 20 m2

kuni 9 kuni 2

kuni 5 kuni 1

600 720

Pos 2 5090 ER/EPk

1 põhihoone, 2 abihoonet kuni 60 m2 2 abihoonet kuni 20 m2

kuni 9 kuni 2

kuni 5 kuni 1

600 720

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

8

Pos nr Pindala,

m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoone suurim

lubatud arv krundil

Põhihoone suurim lubatud

kõrgus, m ja korruselisus

Abihoone suurim lubatud

kõrgus, m ja korruselisus

Põhihoone suurim lubatud

ehitisealune pindala, m²

Põhi- ja abihoone

suurim lubatud

ehitisealune pindala

kokku, m²

Pos 3 5200

ER/EPk/EP 1 põhihoone, 2 abihoonet kuni 60 m2 2 abihoonet kuni 20 m2

kuni 9 kuni 2

kuni 5 kuni 1

600 720

Pos 4 5330

ER/EPk/EP 1 põhihoone, 2 abihoonet kuni 60 m2 2 abihoonet kuni 20 m2

kuni 9 kuni 2

kuni 5 kuni 1

600 720

Pos 5 5100 LT - -

- - -

Krundi kasutusotstarbe tähised:

ER – ridaelamu maa,

EPk – kaksikelamu maa,

EP – üksikelamu maa.

Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarve elamumaal:

11101 – üksikelamu,

11210 – kahe korteriga elamu,

11221 – ridaelamu,

12744 - elamu, kooli vms abihoone.

3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud graafiliselt lehel 4 „Põhijoonis“. Graafilises

osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim ehitisealune

pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima lubatud

kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala

kavandamine. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.

3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Kavandatavate hoonete arhitektuurilahendus peab olema kõrgetasemeline, uushooned peavad

sobituma piirkonnas väljakujunenud hoonestusega. Põhihoone ja abihooned peavad omavahel

harmoneeruma. Uute hoonete ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-

ehitusliku projektiga.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

9

• välisviimistluse materjalid: fassaad puitvooder, krohv, looduslik kivi, betoon, klaas (ka

kombineeritult) või muu kvaliteetne ja nõuetele vastav välisviimistluse materjal. Keelatud on

imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine ning keelatud palkmaja ehitamine, plekk

välisviimistlusena. Lubamatud on eredad „ultra” – värvitoonid. Fassaadid on soovituslik

liigendada. Välisviimistlus peab olema kõrge kvaliteediga, esinduslik.

• hoonete katusetüüp ja kalle kraadides: viilkatus, lamekatus; kalle hoone põhimahul

20−45º, lisamahtudel võib kasutada ka madalamat katuse kallet ja lamekatust, abihoonel 0-

45º. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneele.

• hoonete katusekate: kivi-, rull- ja plekkmaterjalid, värvitoonidest on soovitav must, hall, pruun,

punane. Katuse harjajoon lahendatakse projekteerimise käigus.

• hoone ±0.00: lahendada projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 80 cm

maapinnast.

• hoonete kohustuslik ehitusjoon: ei määrata.

• avatäited: määratakse ehitusprojektiga;

• piirded: on lubatud ehitatud kogu krundi ulatuses, lubatud ainult läbipaistvad piirded, mida

võib kombineerida hekiga. Piirete kõrgus tänava ääres kuni 1,2-1,5 m (mitte kõrgemad kui

naabruses piirnevad olemasolevad aiad), kruntide vahel kuni 1,7 m. Väravad ei tohi avatuna

takistada liikumist tänavamaal. Heki kõrgused on lubatud samas mis piiretel.

Lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid võib

sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada

osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge

(katus, fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised

nõuded ja tingimused:

• • Päikesepaneelid ei tekita kõrval olevatele hoonetele valgusreostust;

• • Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

• • Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.

3.5. Liikluskorralduse põhimõtted

Juurdepääs on tagatud avalikus kasutuses olevalt Ristiku tänavalt. Ristiku tänav on asfaltkattega

linna kõrvaltänav, kus jalgteed eraldi välja ehitatud ei ole.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Ristiku tänavalt uue tupikteega. Tupiktee maa-ala

laiuseks on planeeritud 10 m, millest 5 m sõidutee, 2 m jalgtee ning ülejäänud ala on haljasala.

Planeeritud liikluskorraldus (sh elementide asukoht ja parameetrid) täpsustatakse projekteerimisel.

Krundile sissesõidutee täpne laius ja asukoht määratakse edasise projekteerimise käigus. Krundi

juurdepääsu ja sellega külgneva kõvakattega ala kavandamisel tuleb arvestada tänavamaa

elementidega ja nende kõrgustega.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

10

Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine on kavas lahendada krundisiseselt. Tänavatele

parkimine ei ole lubatud. Igale rida- ja paariselamu boksile tuleb arvestada vähemalt 2

parkimiskohta. Täpsed parkimiskohtade asukohad tuleb lahendada edasise projekteerimise

käigus kui on teada täpne hoone asukoht.

3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala on looduslik rohumaa kus kasvavad üksikud puud ning ala on hakanud võsastuma.

Olemasolev haljastus on isetekkeline ning juhusliku asetusega. Tihedamalt on võsastunud ala

edelaosa. Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku

tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.

Ehitusele ette jääv haljastus on lubatud likvideerida. Võimalusel säilitada kõrghaljastus, mis

otseselt ei sega ehitamist. Täiendavat kõrghaljastust võib rajada kogu planeeringuala ulatuses.

Istikute liigid, täpne istikute arv, nende parameetrid ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektis.

Säilitatavate puude kaitseks tuleb ehitustegevuse käigus arvestada juurestiku kaitsealaga,

vajadusel rakendada juurestiku kaitseks erimeetmeid vastavalt „Puittaimed haljastuses“

standardile EVS 939-3:2020 (Ehitusaegne puude kaitse). Naaberkrundil kasvavaid puid ei tohi

kahjustada.

Prügikonteinerite täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Prügikonteinerid peavad olema

varjestatud, mitte avalikust ruumist silma torkavad.

Planeeringuala vertikaalplaneerimine tuleb lahendada hoone projektis asendiplaanilise lahenduse

koostamise käigus. Hoone ümbruse maapinna planeerimisel tuleb vältida sademevete valgumist

naaberkinnistutele ja tee maa-alale.

Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Lääneranna valla heakorra eeskirjast.

3.7. Ehitistevahelised kujad

Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017. aasta 13. märtsi

määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla

8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude

abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3 (tuldkartev ehitis).

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

11

3.8. Tehnovõrgud

Detailplaneeringus on määratud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad. Edasise

projekteerimise käigus tuleb tehnovõrkude asukohad täpsustada. Tehnovõrgu asukohti võib

muuta, kuid sellisel juhul tuleb tagada kõigile planeeritud tehnovõrkudele vajalik ruum.

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on toodud lehel 5 „Tehnovõrgud“.

3.8.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi

Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Matsalu Veevärk AS-lt 15.12.2022

nr LR/205.

Veeühendus on planeeritud Ristiku tn maa-alal olemasolevast veetorust. Kui pos 5 planeeritud tee

maa-ala ei anta üle kohalikule omavalitsusele, siis kinnistu piirile Ristiku tänava maa-alale tuleb

paigaldada sulgarmatuur (maakraan või maasiiber) koos teleskoopse spindlipikenduse ja kapega

(40t sõiduteekape; kape alune hülsstoru max pikkusega 50cm) ning vahetult peale maakraani

kinnistu maa-alale paigaldada nõuetele vastav veemõõdukaev. Kui planeeritud tee maa-ala

antakse üle kohalikule omavalitsusele, siis veesõlmes V-1 vahetult peatoru kõrvale tuleb

paigaldada sulgarmatuur (maakraan või maasiiber) koos teleskoopse spindlipikenduse ja kapega

(40t sõiduteekape; kape alune hülsstoru max pikkusega 50cm). Tänava maa-alale tuleb

projekteerida PE-veetorustik ning iga moodustatava elamukrundi jaoks tuleb projekteerida eraldi

liitumistorustik sulgarmatuuriga (maakraan või maasiiber) koos teleskoopse spindlipikenduse ja

kapega (40t sõiduteekape; kape alune hülsstoru max pikkusega 50cm).

Veetorustikud tuleb projekteerida ja ehitada PE torudest PN10. Soojustamata veetoru puhul on

torustiku ehitussügavus vähemalt 1,8 m toru pealt. Toruühendustes tuleb kasutada ainult

keevisliitmikke. Mehaaniliste liitmike kasutamine on keelatud. Rajatavale veetorustikule tuleb

teostada survekatse. Torustikud peab vastu pidama survele vähemalt 10 bar-i.

Tuletõrjevesi on lahendatud Ristiku tänavale planeeritud hüdrandi baasil. Vajalik tulekustutusvee

normhulk peab vastama EVS 812-6:2012/A1:2013 toodud nõuetele. Tulekustutusvee normhulk

planeeritud elamumaa kruntidel Qo = 10 l/s kolme tunni jooksul, hoone kõrgus 2 korrust.

Paigaldatavad tuletõrjehüdrandid tuleb katsetada litsentseeritud ettevõtte poolt.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

12

3.8.2. Kanalisatsioonivarustus

Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Matsalu Veevärk AS-lt

15.12.2022 nr LR/205.

Reoveekanalisatsiooniühendus on planeeritud Staadioni tänaval olemasolevast torustikust.

Kanalisatsioonitoru on planeeritud isevoolsena läbi pos 4 ning mööda Staadioni tänava maa-ala

kuni kanalisatsioonikaevuni K5-1. Staadioni tänavale paigaldatavale kanalisatsiooni lõpukaevule

tuleb projekteerida põhja kõrguselt perspektiivne PVC De160 toruots Ristiku tn 18 kinnistu suunas

ja sulgeda pimekorgiga. Kõikide planeeritud elamumaa kruntidele on planeeritud eraldi

kanalisatsiooni liitumistorustik ja liitumispunkt. Kanalisatsioon projekteerida ja ehitada vastavalt

standarditele „EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon“ ja „EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.

Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. Kui selgub, et planeeringuala reovett ei ole

võimalik ära juhtida isevoolselt, tuleb projekteerida ja ehitada nõuetele vastav pumpla.

Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud. Lokaalsete

reovee puhastusseadmete rajamine ei ole lubatud.

3.8.3. Sademeveekanalisatsioonivarustus

Planeeringuala loodeküljel kulgeb sademeveekanalisatsioonitoru, mis on planeeritud säilitada.

Koos soojatoruga kulgeb läbi planeeringuala ka drenaažitoru, mille eesvooluks on olemasolev

sademeveekanalisatsioonitoru Olemasolev drenaažitoru on planeeritud likvideerida seoses

soojatoru ümbertõstmisega. Et säiliks naaberkinnistul drenaažisüsteem siis likvideeritava toru

asemele on planeeritud uus drenaažitoru läbi pos 2 kuni pos 5 teele kavandatud

sademeveekanalisatsioonini. Planeeringualal sademeveed on planeeritud kokku koguda pos 5 tee

maa-alale kavandatud sademeveekanalisatsioonitorru ning juhtida läbi pos 4 Staadioni tänava

äärde planeeritud toru kaudu olemasolevasse sademeveekanalisatsioonikaevu pos 3

läänenurgas. Enne projekteerimise alustamist tuleb teostada sademeveekanalisatsioonitoru ja -

kaevude uuring, et selgitada välja nende tehniline seisund. Täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

Elamumaa krundil on lubatud sademevesi koguda ja kohtkäidelda krundisiseselt. Sademevett ei

tohi juhtida naaberkinnistutele ega põhjustada pinnase leostumist. Vältida tuleks suuri sillutatud

pindasid ning eelistada vett läbilaskvat pinnakatet.

Sademevee kogumise ja taaskasutamise võimalused

Sademevett on soovitav koguda ja taaskasutada kasutades kas maapealseid-, maa-aluseid või

kombineeritud mahuteid. Kaasaegsed, hooldusvabad ja mugavad lahendused võimaldavad

sademevett suunata läbi mahutite majapidamisse. Vihmavesi sobib suurepäraselt näiteks

kastmiseks ja autopesuks, filtreerituna ka WC-s ning kodumasinates kasutamiseks. Veetünnid

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

13

räästa all või aia nurgas on kõige levinum sademevee kogumise viis. Maapealse mahuti miinuseks

on asjaolu, et selle peab enne talveperioodi tühjendama ja soovituslikult hoiustamas kuuris või

garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ning laia valiku tõttu lihtne sobitada

aiakujundusega või maja arhitektuuriga.

Maa-alune sademeveemahuti on praktiliselt hooldusvaba, põhjalikum puhastamine tuleb ette võtta

vastavalt vajadusele ning see oleneb sinna sattunud saastest (lehed, tolm, okkad jne). Maa-

alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pumbasüsteem, mis kastmiskraani avades

automaatset tööle hakkab. Mahutit saab ühendada kas hoones asuva veetorustikuga,

õuekraanidega või näiteks otse kastmissüsteemiga. Vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe

temperatuur ning päikesevalguse puudumine. Tiheasustuse piirkonnas on eriti populaarsed

lameda kujuga madalmahutid, mis ei eelda sügavaid kaevetöid ning mille paigaldamine on lihtne.

3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on võetud aluseks Imatra Elekter OÜ tehnilised tingimused nr TT-

15048L.

Planeeringuala põhjanurka läbib 10 kV elektrimaakaabel, mis on planeeritud säilitada. Planeeritud

elamukruntide elektritoide on kavandatud planeeringualast ca 175 m kaugusel Aia tn 7 krundil

asuvast AIA:(Lihula) alajaamast 0,4 kV maakaabelliiniga. Objektide elektrivarustuseks on

planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist elamuni on planeeritud maakaabliga. Elektrivõrgu projekteerimine ja

väljaehitamine toimub vastavalt Imatra Elekter AS liitumistingimustele. Imatra Elekter AS

tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana.

Planeeritud elamu ja abihoonete katusele on lubatud paigaldada päikesepaneele.

Planeeringualaga piirneval Ristiku tänaval on välja ehitatud tänavavalgustus. Täiendav

tänavavalgustus on planeeritud kavandatud tupikteele (pos 5).

3.8.5. Soojavarustus

Planeeringuala läbivad OÜ Lihula soojusele kuuluvad soojatorud. Soojatorud on planeeritud

ümber tõsta Ristiku tänava maa-alale selliselt, et säiliks naaberkinnistute soojavarustus. Ristiku

tänavale on kavandatud soojatoru DN125, planeeritud tupikteele DN 65-60, majaühendused

DN50. Ümbertõstetavad soojatorud Ristiku tn 12 maa-alal ning Ristiku tänaval on planeeritud

likvideerida. Ristiku tn 13 korterelamule on planeeritud uus soojaühendus Ristiku tänavale

planeeritud soojatorust. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

14

Uus soojatoru lõik tuleb valmis ehitada, seada soojatoru ja selle kaitsevööndi osas isiklik

kasutusõigus või sundvaldus OÜ Lihula Soojus kasuks ning soojatoru üle anda OÜ Lihula Soojus

omandusse enne olemasoleva soojatoru lõigu käigust maha võtmist.

3.8.6. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on võetud Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39324514.

Planeeringuala põhjanurka läbib sidetoru. Planeeritud sideühendus on kavandatud olemasolevast

torust pos 1 jäävast sidekaevust nr LIH-47. Igale hoonele/ridaelamu boksile tuleb ette näha

individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.

Projekteerimisel tuleb ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks,

tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad

tehnilised tingimused.

3.8.7. Tehnovõrkude kaitsevööndid

Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala,

mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja

kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

• Ühisveevärgi-, reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni, drenaaži torustike

kaitsevöönd on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole toru.

• Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd on 1 meetri kaugusel paiknev mõtteline vertikaaltasand.

• Kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) elektriõhuliinil 2 m mõlemale poole liini telge.

• Sidekaabli kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole sideehitisest või sideehitise välisseinast.

Sidetorul 2 m toru välisseinast.

• Maa-aluse soojatorustiku kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool torustikke piiravaid

äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2

meetrit, 200 mm ja suurema läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit.

3.9. Kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Planeeritud hoone tulepüsivusklass on TP3.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

15

3.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti

ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Ehitised, mille ehitusprojekti

koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs, puuduvad.

Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada

vastavat luba omav ettevõte.

Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse

arvutamise juhendile planeeritud elamud ja abihooned naaberkinnistutel asuvatele elamutele mõju

ei valda ning vari eluhooneteni ei ulatu.

Mulla-ja kaevetööde tegemisel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1) ning teavitada leidudest

Muinsuskaitseametit.

3.11. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus

Isiklik kasutusõigus on seatud planeeringuala läbivatele tehnovõrkudele. Planeeritud isikliku

kasutusõiguse määramise vajadus on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Isikliku kasutusõiguse määramise vajadus

Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu

Pos 1 Elektrikaabli, sidetoru, sademeveekanalisatsioonitoru valdaja

Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Pos 2 Veetoru, sademeveekanalisatsioonitoru drenaažitoru ja soojatoru valdaja

Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Pos 3 Elektrikaabli, sademevee- kanalisatsioonitoru valdaja

Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Pos 4 Reoveekanalisatsioonitoru valdaja

Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Juurdepääsutee pos 5 antakse üle kokkuleppeliselt kohalikule omavalitsusele või määratakse

lepinguga avalikku kasutusse. Täpne kokkulepe sõlmitakse eraldi lepinguga.

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

16

3.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste

seadmine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud

kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.

Kuritegevuse riske vähendavad:

• selgelt eristatav juurdepääs, valdusse sissepääsu valgustamine ja piiramine;

• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;

• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;

• korrashoid;

• lukustatud sisenemisruumid;

• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

• korrashoid;

• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire

eemaldamine.

Krundi valdajatel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool

tooduga.

3.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele

osapooltele, katab krundi igakordne omanik. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks

naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise

käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitajal hüvitada.

3.14. Planeeringu elluviimine

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehituslikud- ja tehnilised projektid peavad vastama Eesti

Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Käesolev

detailplaneering on aluseks uute hoonete ja teiste planeeringualasse jäävate ehitiste

projekteerimiseks – ehitamiseks.

Planeeringuga on kavandatud järgmiste avalike rajatiste väljaehitamine: Ristiku tänava ja

Staadioni tänava kruntidele tehnovõrkude (kanalisatsioon, vesi, side, elekter, soe) ja Pos 5 tupiktee

välja ehitamine. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Lääneranna Vallavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ning sellega seonduvate

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

17

rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste sh sademeveekanalisatsiooni (edaspidi

avalikud rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Ristiku tn 12 kruntide (Pos 1-5) igakordne omanik (edaspidi arendaja) tagab planeeringukohaste

avalike rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise. Avalike rajatiste

väljaehitamine on planeeritud hoonete püstitamise tingimuseks.

Planeeringu elluviimise kava peale detailplaneeringu kehtestamist:

1. Koostöös tehnovõrkude valdajatega tuleb välja ehitada:

1.1. kanalisatsioonitorustik alates Staadioni tänaval Ristiku 10 krundi ees asuvast kaevust;

1.2. elektriühendus alates Aia tn 7 asuvast AIA:(Lihula) alajaamast;

1.3. veetorustik alates Ristiku tänava veetorustikust.

1.4. sidekaabliga liitumise korral ühendus alates pos 1 asuvast side kaevust.

1.5. kaugküttega liitumisel soojatorustik alates Ristiku tänavalt kuni pos 2 olemasoleva torustikuni,

ühendus Ristiku tn 13 kortermajani;

1.6. sademeveekanalisatsiooniga liitumisel pos 3 asuvast sademeveekaevust,

1.7. drenaaži ümbertõstmisel drenaažitoru alates Ristiku tn 18 kuni läbi pos 2 planeeritud

sademeveekanalisatsioonitoruni;

1.8. tänavavalgustuse rajamine planeeritud teele pos 5 alates Ristiku tänaval õhuliinist.

2. Rajada juurdepääsud:

2.1 ehitada välja pos 5 kavandatud tupiktee ning anda avalikku kasutusse;

2.2. ehitada välja juurdepääsud tupikteelt planeeritud kruntideni.

3. Tehnovõrkude rajamise järgselt tuleb uuendada tänava katend. Täpne lahendus selgub

projekteerimisel;

4. uus soojatoru lõik tuleb valmis ehitada, seada soojatoru ja selle kaitsevööndi osas isiklik

kasutusõigus või sundvaldus OÜ Lihula Soojus kasuks ning soojatoru üle anda OÜ Lihula Soojus

omandusse enne olemasoleva soojatoru lõigu käigust maha võtmist;

5. Mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa saamise eeldus on, et planeering on realiseeritud

punktide 1. kuni 4. osas.

Ehitusloa elamutele saab anda peale nimetatud tingimuste täitmist.

Planeeringukohaste avalike rajatiste väljaehitamise kohustuse mittetäitmise korral on Lääneranna

Vallavalitsusel õigus keelduda mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa väljastamisest või

tunnistada detailplaneering kehtetuks. Avalike rajatiste väljaehitamise kohustuse

täitmiseks sõlmitakse vajadusel haldusleping enne detailplaneeringu kehtestamist.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei

ehitamise ega kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud

tuleb vastava krundi igakordsel omanikul hüvitada."

Ristiku tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

töö nr DP 0110-22

PlanID 120332

18

4. Kooskõlastused ja koostöö

Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega

Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija

AS Matsalu Veevärk, Veski 6, 78302 Märjamaa

07.11.2024 KOOSKÕLASTATUD

Kooskõlastuse nr 576. Kooskõlastuse tingimused on toodud 07.11.2024 kooskõlastuse kirjas. Kooskõlastatud digitaalselt.

Teno Viherpuu AS Matsalu Veevärk võrgumeister

Imatra Elekter AS, Tööstuse 2, 90506 Haapsalu

14.11.2024 KOOSKÕLASTATUD

Arvamuse nr 30750. Kooskõlastatud tingimusel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Kooskõlastatud digitaalselt.

Marge Kasenurm Imatra Elekter AS volitatud esindaja

Lihula Soojus OÜ Aia 16 90302 Lihula

25.11.2024 KOOSKÕLASTATUD

Kooskõlastatud digitaalselt.

Tõnu Teesaar Lihula Soojus OÜ juhatuse esimees

Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn

13.12.2024 KOOSKÕLASTATUD

Kooskõlastuse nr 39334217.

Kooskõlastatud digitaalselt.

Vello Leega Telia Eesti AS volitatud esindaja

Päästeamet, Raua 2, 10124 Tallinn