Tootearendust või rakendusuuringut hõlmava taotluse hindamismetoodika
1. Taotluste hindamise kord
1.1. Määruse „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ tegevuse “Ettevõtjate rakendusuuringute ja rakendusuuringutele järgneva tootearenduse toetamine” (edaspidi tegevuse) VIII taotlusvoor RE.5.4.1. raames esitatud ja vastavaks tunnistatud tootearendust või rakendusuuringut hõlmavaid taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud valikukriteeriumite alusel.
1.2. Hindamiskomisjon lähtub enda töös EISi kinnitatud hindamiskomisjoni töökorrast, võttes arvesse alljärgnevat:
1.2.1 Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide töös, sh otsuste tegemisel, tuleb tagada ettevõtjatest liikmete enamus;
1.2.2 Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide koosseisu tuleb kohandada vastavalt hinnatavate projektide valdkondadele, asendades hindamiskomisjoni ettevõtjatest liikmeid asendusliikmetega, kes omavad hinnatava projekti valdkonnas teadmisi ja kogemust, järgides seejuures punktis 1.2.1 sätestatut;
1.3. Juhul kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näeb hilisemates kooskõlastustes ette täiendavaid kitsendusi paneelide või hindamiskomisjoni koosseisule, lähtutakse hindamiskomisjoni töös ka viidatust.
1.4. EIS kaasab hindamise protsessi täiendavalt sõltumatuid eksperte.
1.5. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest.
1.6. Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide liikmed ja sõltumatud eksperdid hindavad taotlusi määruses toodud valikukriteeriumite alusel, vastavalt käesoleva hindamismetoodika Lisas 1 täpsustatud valikukriteeriumite ja nende alakriteeriumite lõikes.
1.7. Iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne.
1.8. Taotluse koondhinne on nelja valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja valikukriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.
1.9. Taotlusi hinnatakse alakriteeriumite lõikes skaalal 0-4 sammuga 0,5 punkti. Valikukriteeriumit “Projekti mõju säästva arengu eesmärkide saavutamisele hinnatakse skaalal 0; 2 ja 4. Säästva arengu eesmärgid, millele projekti mõju hinnatakse on:
1.9.1. eesmärk nr 7 - jätkusuutlik energia
1.9.2. eesmärk nr 3 – hea tervis ja heaolu
1.9.3. eesmärk nr 12 - säästev tootmine ja tarbimine
1.9.4. eesmärk nr 13 - kliimamuutuste vastaste lahenduste arendamine1.
1.10. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused taotlusvooru eelarve piires, mis valikukriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja valikukriteeriumite 2-3 osas hindeks vähemalt 2,00 ning valikukriteeriumi 1 osas hindeks vähemalt 2,5.
1.11. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamine toimub järgnevates etappides lähtudes Lisas 1 toodud valikukriteeriumitest:
1.11.1. hindamise esimeses etapis annavad taotlusele eksperthinnangu koos hinnete ja põhjendustega sõltumatud eksperdid;
1.11.2. hindamise teises etapis on EISil õigus moodustada taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest ekspertkomisjone, kes hindavad taotlusi võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja EISi töötaja poolt koostatud hindamisaruannet.
1.12. Valikukriteeriumi 4 hindamine toimub kõikide taotluste puhul ühtlase lähenemise saavutamiseks eelhindamise käigus, eelhindamispaneeli poolt ilma väliseid eksperte ja hindamiskomisjoni kaasamata.
2. Taotluste hindamine ekspertide poolt
2.1. Iga taotlust hindavad vähemalt kaks sõltumatut eksperti.
2.2. Taotlust hindavad eksperdid täidavad iga nende poolt hinnatud taotluse osas hindamisaruande vormi.
2.3. Taotlust hindavatel ekspertidel on võimalus teha vajadusel ettepanek taotluse või selle osa ümberkvalifitseerimiseks rakendusuuringust tootearenduseks ja vastupidi. Samuti saavad taotlust hinnanud eksperdid avaldada arvamust, kas taotluse raames on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning teha ettepanekuid taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega või etapiviisiliseks rahastamiseks.
2.4. Juhul kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lisas 1 toodud kriteeriumi 2 või 3 kaalutud keskmine hinne on alla 2,0 punkti või hindamiskriteeriumi 1 kaalutud keskmine hinne on alla 2,5 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse hindamiskomisjoni kaasamata.
3. Taotluste hindamine ekspertkomisjoni poolt
3.1. Ekspertkomisjon hindab taotlusi, tuginedes taotluses toodud materjalidele, hindamisse kaasatud sõltumatute ekspertide hinnangutele ja EISi töötaja poolt koostatud hindamisaruandele, mis koondab kaasatud ekspertide hinnangud ja hinnete keskmised valikukriteeriumite alakriteeriumite lõikes.
3.2. Ekspertkomisjonil on õigus kutsuda taotleja vajadusel taotlust kaitsma või esitada taotlejale täpsustavaid küsimusi. Küsimustele vastates ei saa taotleja juba esitatud taotlust muuta, ainult taotluses toodud asjaolusid selgitada.
3.3. Ekspertkomisjon kinnitab lihthäälteenamusega hindamisaruandes toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku, mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel, või teeb põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks. Viimasel juhul annab iga komisjoni liige oma hinde koos põhjendustega sellele alakriteeriumile. Sellisel puhul kujuneb hindamise tulemusena alakriteeriumi hinne komisjoni liikmete hinnete keskmisena.
3.4. Iga valikukriteeriumi hinne kujuneb ekspertkomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud keskmisena.
3.5. Ekspertkomisjonil on õigus teha ettepanek taotlejale taotluse täiendamiseks ja parendamiseks.
4. Rahastamisettepaneku tegemine
4.1. Voorulise taotlemise puhul reastab EIS hindamise tulemusena kõik taotlusvooru esitatud ja punktis 1.10 toodud lävendit ületanud taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks ekspertkomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt.
Lisa 1. Valikukriteeriumid
1. Projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada (sh hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist): 45% koondhindest;
1.1. Äriplaani vastavus taotleja ( partneri) vajadustele, äriplaani relevantsus (osakaal 60% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt on innovatiivne ning selle elluviimine toob kaasa konkurentsieelise. Projekti ärilised eesmärgid on konkreetselt määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetne. Finantsprognoosid on väga selged, reaalsed ja ambitsioonikad ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes väga tõenäoline. Uue, innovaatilise, toote ja/või teenusega turule jõudmine on väga selgelt kirjeldatud ja realistlik. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on selgelt ja realistlikult toodud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud). Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid ja tõendatud nende huvi. Riskianalüüs on sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on ka riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs on asjakohane ja annab hea ülevaate turuolukorrast. Konkurentide analüüs toob välja otsesed ja kaudsed konkurendid, nende eelised ja puudused. Hinnastamismudel on relevantne ja arvestab turutingimusi ja tehnoloogilise valmisoleku taset. Projektiga elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse oluline suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on kindlasti saavutatav, väga ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik.
3
Projekti vajalikkus on põhjendatud, laias laastus on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus toodud, kuid mitte väga selgelt. Projekti ärilised eesmärgid on määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetselt kajastatud, kuid eesmärkide ja tegevuskava vahel on möödarääkivusi. Finantsprognoosid on toodud, kuid nende realistlikkus nõuab täiendavat selgitust või finantsprognoos ei ole ambitsioonikas ja selle saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, vajab lisaselgitusi. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see vajaks täiustamist. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus vajaks lisaselgitusi. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud, kuid selle realistlikkus vajab lisaselgitusi. Riskianalüüs on toodud, kajastab põhilisi riske, kuid kohati on ebaselged riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs on toodud, kuid ei anna väga head võimalust selgelt hinnata toote ja/või teenuse positsiooni. Konkurentide analüüs toob välja ainult mõne otsese konkurendi ja nende eelised ning puudused on üldiselt kirjeldatud. Hinnastamismudel on üldiselt arusaadav ja lähtub üldiselt tehnoloogilise valmisoleku tasemest,, kuid võib vajada täiustamist. Projekti elluviimisega kaasneb toimub loodava lisandväärtuse suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on saavutatav, ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik.
2
Projekti vajalikkus on kaudselt põhjendatud, probleemi olemus on lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud kaudselt ja ei võimalda täpselt hinnata nende adekvaatsust. Projekti ärilised eesmärgid on liiga üldised ja ebaselged ja tegevusplaan nende saavutamiseks on hajus ning liiga üldine. Finantsprognoosid on esitatud väga üldiselt ega võimalda hinnata antud projekti realistlikkust ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes ebaselge. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud liiga üldisel tasandil, mis ei anna võimalust antud selgelt aru saada, kas turule jõudmine on realistlik. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see on liiga üldine. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus ei ole veenev. Riskianalüüs on väga üldine, kajastamata on paljud olulised aspektid. Turuanalüüs on liiga üldine ja ei võimalda aru saada turu tegelikust olukorrast. Konkurentide analüüs liiga üldine, välja on toomata otsesed konkurendid, ei ole hinnatud nende eeliseid ja puuduseid. Hinnastamismudel on küll toodud ja lähtub üldiselt tehnoloogilise valmisoleku tasemest, kuid sellisena ei pruugi see turul toimida. Projekti elluviimise tulemusena loodav lisandväärtus on tagasihoidlik. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on tagasihoidlik ja väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine küsitav.
1
Projekti vajalikkus on põhjendamata, kajastamata on probleem, pole välja toodud kitsaskohti või kasutamata arenguvõimalus. Projekti ärilised eesmärgid on määratlemata ja puudub konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Finantsprognoosid on esitamata või ebarealistlikud ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes ebatõenäoline. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldamata. Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Turuanalüüs on esitamata või nii üldine, et see ai anna võimalust hinnata turuolukorda. Konkurentide analüüs ei ole esitatud või ei ole see asjakohane. Hinnastamismudel ei ole esitatud või ei ole adekvaatne. Projektiga elluviimisega kaasnev lisandväärtus on kasin. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on ebarealistlik, väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine realistlik.
0
Projekt ei vasta taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaan ei ole relevantne. Projektiga ei kaasne lisandväärtuse suurenemist.
1.2. Taotleja ja olemasolul partneri finants- ja organisatsiooniline võimekus projekti ellu viia (osakaal 40% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Taotlejal ja partneritel on väga hea potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on kõik vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on selgelt välja toodud taotleja ja partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja partnerite finantsvõimekus projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks on suurepärane. Kui projekti tulemuste tootestamiseks/eesmärkide saavutamiseks on vajalikud täiendavad tegevused projekti lõppedes, on taotleja ka need tegevused kirjeldanud ja võimeline neid ellu viima.
3
Taotlejal ja partneritel on olemas potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on valdavas osas vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on minimaalselt välja toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks piisav.
2
Taotlejal ja olemasolul partneritel on vähene potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on vähesel määral esindatud vajalikud kompetentsid, mis võib ohtu seada projekti juhtimise ja vajadusel allhanke kvaliteedi kontrolli. Taotluses ei ole piisavalt välja toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ebapiisavalt kirjeldatud.
1
Taotlejal ja olemasolul partneritel on väga väike potentsiaal ja võimekust projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas ei ole esindatud vajalikud kompetentsid, et juhtida projekti ja kontrollida allhanke kvaliteeti. Ei ole selge taotleja ja olemasolul partnerite panust ja vastutust projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ei ole selgelt kirjeldatud.
0
Taotlejal ja olemasolul partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust projekt ellu viia.
2. Projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus (sh hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust, tegutsemisvabadust – freedom to operate, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust): 35% koondhindest;
2.1. Arendusplaani teaduslik kvaliteet ja metoodika (osakaal 30% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Projekti arenduslik eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud - on olemas selgelt määratletud probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt vastab hästi teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaanis toodud meetodid on asjakohased ja kaasaegsed. Arendusplaani tehnoloogiline tase on silmapaistev ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib oluliselt uuenenud toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaan on terviklikult läbimõeldud, vastab täielikult tellija vajadustele ning selle eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on realistlikud, taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes reaalselt saavutatavad. Projekti tulemust on võimalik tootestada ja reaalselt toota/luua. Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja hästi läbimõeldud, tehtud on tegutsemisvabaduse uuring (freedom to operate scouting). Projekt või projektile eelnenud tegevused on saanud tunnustuse rahvusvahelisel tasandil (n: Horizon 2020, Horizon Europe, Innovation Award jne).
3
Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on realistlikud, ent kohati ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajaks lisaselgitusi. Arendusplaani tehnoloogiline tase on hea ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib ettevõtte jaoks uus toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on üldiselt realistlikud, taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt saavutatavad. Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja läbimõeldud Projekti tulemust on tõenäoliselt võimalik tootestada ja toota/luua, kuid selleks on vaja luua eeltingimusi.
2
Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on kohati ebarealistlikud ja ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajab lisaselgitusi. Arendusplaani tehnoloogiline tase on keskpärane ning arendusplaani elluviimise tulemusel uueneb ettevõtte olemasolev toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on üldiselt realistlikud, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole selge või vajab see projekti majanduslike tulemustega võrreldes liiga suuri investeeringuid. Intellektuaalomandi strateegia asjakohasus vajab täiendavaid selgitusi ja läbimõtlemist
1
Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on suures osas ebarealistlikud ja ebaselged. Projekt ei vasta mõnele teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei ole taotleja jaoks uuenduslik ning arendusplaani elluviimise tulemusel täiustatakse mõningal määral ettevõtte olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on ebaselged, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Intellektuaalomandi strateegia vajab täiendavat läbimõtlemist. Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole realistlik või vajab see projekti potentsiaalsete majanduslike tulemustega võrreldes ebamõistlikke investeeringuid.
0
Projekti arenduslikud eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on ebarealistlikud. Projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei hõlma endas uuenduslikkust ning tegemist on tavapärase olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi arendava tegevusega, mis ei eelda spetsiifilise kompetentsi kaasamist. Arendusplaan ei vasta tellija vajadustele ning selle eesmärkide saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, ei ole tõenäoline. Intellektuaalomandi strateegia ei ole ei asjakohane ega läbimõeldud või ei ole seda projektiplaanis kirjeldatud. Projekti tulemust ei ole võimalik tootestada, toota/luua.
2.2. Uuringu läbiviijate tase ja kogemused (osakaal 40% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on äärmiselt võimekad, motiveeritud ja omavad oskusi, mis tagavad arendusplaani eesmärkide täieliku elluviimise ning jätkusuutlikkuse. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas projektiga analoogseid teadus- ja arendustegevusi, sh olulisi tegevusi rahvusvahelisel tasandil. Teadus- ja arendustegevuste juhil on varasem kogemus koostöö edendamises ettevõtjate ja/või teiste organisatsioonide vahel. Projekti elluviimiseks komplekteeritud meeskond on võimekas ja kompetentne. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on olemas arendusplaani elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus sellesse investeerida.
3
Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on võimekad, motiveeritud, kuid ei oma kõiki oskusi tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas teadus- ja arendustegevusi. Projekti elluviimiseks komplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on oluline osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas või omatakse võimekust sellesse investeerida.
2
Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel ei ole piisavalt võimekust tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate kogemus valdkonna teadus- ja arendustegevuste osas on vähene. Komplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske, võib olla vajalik täiendavate kompetentside kaasamine. Komplekteeritud meeskonnaga ei ole projekti elluviimise võimekus täies ulatuses kindel. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas, kuid edasine investeerimisvõimekus on piiratud.
1
Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate võimekus, motivatsioon ja oskused tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust on väga madalad. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub oluline osa projekti elluviimiseks vajalikust taristust ja võimekus sellesse investeerida on madal.
0
Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad ei oma võimekust, motivatsiooni ega oskusi tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas Teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub projekti elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus sellesse investeerida.
2.3. Läbiviidavate tegevuste kirjeldus ja ajakava ning projekti eelarve põhjendatus planeeritud tegevuste elluviimiseks (osakaal 30% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud, põhjendatud ja tagavad projekti eesmärkide saavutamise. Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline. Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste elluviimiseks läbipaistev ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks.
3
Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus, tegevused on omavahel seotud. Osade tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on tõenäoline. Projekti eelarve on mõistlik, kuid ei ole läbipaistev ega kuluefektiivne. Mõned olulised tegevused projekti tervikust on eelarvestamata.
2
Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel vähesel määral seotud. Mitmete tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on vähe tõenäoline. Projekti eelarve on suures osas põhjendamata. Ei ole selge, kas projekti eelarve võimaldab projekti tervikuna läbi viia.
1
Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole piisavad projekti eesmärkide saavutamiseks. Osa tegevusi on üleliigsed, st ei ole vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi puudu. Projekti tähtajaline elluviimine ei ole tõenäoline. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on enamjaolt ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada.
0
Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei võimalda eesmärke saavutada. Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia. Projekti tegevusteks planeeritud kulud ei ole kuluefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada.
3. Projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti mõju ja olulisust üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusahelatele, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle, projekti mõju TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse): 20% koondhindest;
3.1. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute ja võimekuse kasvatamine (osakaal 35% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Projektiga kaasneb oluline investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, mis on oluliselt suurem eelnevatest investeeringutest ja projekti tulemusena on näha ka ettevõtte edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab olulisel määral teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab oluliselt ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
3
Projektiga kaasneb investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, see on vaid veidi suurem kui ettevõtte tavaline investeering. Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
2
Projektiga kaasneb tagasihoidlik investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevuste. Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teataval määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab mõningal määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
1
Projektiga kaasneb kasin investeering teadus- ja arendustegevusse, on näha, et puudub edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab vähesel määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab vähesel määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
0
Projektiga ei kaasne investeeringut teadus- ja arendustegevuste tegevusse, on näha, et puudub edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt ei nõua teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena ei kasva ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
3.2. Projekti tegevuste mõju TAIE fookusvaldkondade arengule (osakaal 35% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab olulisel määral ühte või enamat fookusvaldkonda.
3
Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab ühte või enamat fookusvaldkonda.
2
Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga, kuid valdkonna (valdkondade) arenduspotentsiaal on tagasihoidlik.
1
Projekt on kaudselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga.
0
Projekt ei ole seotud TAIE fookusvaldkondadega.
3.3. Seotus Eesti majandusega ja mõju valdkondlikule arengule (osakaal 30% alakriteeriumist)
Hinne
Selgitus
4
Taotlejal ja partneritel on suurepärane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, suurendades oluliselt Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule on märkimisväärne ning projekt panustab olulisel määral valdkondade-ülesesse koostöösse.
3
Taotlejal ja partneritel on mõningane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, suurendades Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on olemas.
2
Taotlejal ja partneritel on vähene potentsiaal ja vähene võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, kuid on potentsiaal mõjutada sektori arenguid Eestis. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on piiratud.
1
Taotlejal ja partnerite potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid nii globaalselt kui Eesti-siseselt on väga väike. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on kasin.
0
Taotlejal ja partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust mõjutada sektori arenguid globaalselt ega ka Eesti-siseselt. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle puudub.
4. Projekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele: lisapunktid, kaaluga 10%;
4
Projekt on seotud ja omab olulist positiivset mõju vähemalt kahele järgnevatele säästva arengu eesmärkidele: jätkusuutlik energia; säästev tootmine ja tarbimine; kliimamuutuste vastaste lahenduste arendamine, hea tervis ja heaolu.
2
Projekt on seotud ja omab olulist positiivset mõju vähemalt ühele säästva arengu eesmärkidest: jätkusuutlik energia; säästev tootmine ja tarbimine; kliimamuutuste vastaste lahenduste arendamine; hea tervis ja heaolu.
0
Projekt ei ole seotud ja ei oma positiivset mõju ühelegi säästva arengu eesmärkidest: jätkusuutlik energia;
säästev tootmine ja tarbimine; kliimamuutuste vastaste lahenduste arendamine; hea tervis ja heaolu