Volikiri

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine

Tehniline kirjeldus

Sisukord

Sõnastik .........................................................................................................................................2

1. Hanke objekt .............................................................................................................................2

2. Taustainfo .................................................................................................................................3

3. Töö tulemite kirjeldus ...............................................................................................................3

4. Töö teostamiseks vajalikud materjalid ...................................................................................10

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

Sõnastik

Reaalajamajandus Digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad

reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste

majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse

andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul

Andmepõhine aruandlus

Andmepõhine aruandlus tähendab, et ettevõte saab esitada oma

aruandluskohustuste täitmiseks vajalikud andmed riigile

masinloetavalt otse oma infosüsteemidest. Erinevalt klassikalisest

vormipõhisest aruandlusest puudub vajadus täita aruandevorme

XBRL GL Info edastamise struktureeritud XML-põhine vorming, mis sobib äri-

ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega

edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks

Metsa raieinfo Metsamaal tehtud raietega seotud info.

Raie Raieks loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest

töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede

laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu.

Raieala Vähemalt 0,5ha suurune ala, kus on toimunud metsamuutus.

Metsateatis Metsateatis on metsaseadusega määratud dokument, mis on

metsaomanikul vaja esitada Keskkonnaametile raietööde

tegemiseks. Kõik Keskkonnaametile esitatud metsateatised menetletakse ja säilitatakse riiklikus metsaregistris.

Metsaregister Metsaregistri eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta.

Metsateatiste

kaardikiht

Metsateatise andmed kannab metsaregistrisse esitatud metsateatiste

alusel Keskkonnaamet või isiku ühest tuvastamist võimaldava

elektroonilise kanali kaudu metsaomanik keskkonnaministri 11.

augusti 2017. a määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete

loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise

kord ning tähtajad” §- de 2 ja 4 kohaselt." - tegu on digitaalsete

kaardiandmetega ja metsateatisel oleva info tabelandmetega. Piiratud

kujul on need alla laaditavad metsaregistri serveri avalikust osast, tegu

ongi kaardifailiga/kihiga.

Prototüüp Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Kaugseire Mittekontaktsete meetoditega (näiteks mõõtmised lennukilt, satelliidilt) eemal asuvate objektide kohta teabe hankimine.

1. Hanke objekt Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellivad hankega

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, 279476)“ toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste

operatiivseks tuvastamiseks ja vastava kaugseireteenuse loomiseks eesmärgiga rakendada

andmepõhist aruandlust ja otsustamist metsateatiste menetlemisel ja järelevalves.

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

2. Taustainfo

Reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus Eesti riik on võtnud eesmärgi minna üle reaalajamajandusele. Reaalajamajanduseks nimetatakse

digitaalset ökosüsteemi, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse

viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist

automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud

kujul.1 Reaalajamajandusele ülemineku tööplaan on kirjeldatud Eesti reaalajamajanduse

visioonis 2 ning selle üheks oluliseks alameesmärgiks on andmepõhisele aruandlusele üleminek

(sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) aastaks 2025.

Ettevõtjate halduskoormus riigile aruannete esitamisel on liiga suur. Tihti tuleb esitada samu

andmeid korduvalt erinevatele asutustele erinevate aruannete raames, mis tekitab liigset aja- ja

rahakulu. Samuti ei praktiseeri aruannete esitamiskohustusi kehtestavad ametid piisavalt andmete

korduvkasutust. Ühtlasi ei ole selge, kas kõik aruandluskohustuse täitmiseks küsitavad

andmeväljad on vajalikud ja kas kõiki küsitud andmeid kasutatakse ka andmeanalüüsides. Lisaks

kannatab andmete kehva sisestamise kvaliteedi tõttu andmeanalüüsi kvaliteet riigiasutuste

sisestes ja riigiasutuste vahelistes protsessides, mis tekitab vajaduse ettevõtjatelt samu andmeid

erinevate asutuste poolt korduvalt küsida. Samuti kogutakse palju hinnangulisi andmeid

vabatekstina, millel puudub tihti selge tõenduspõhisus või need toetuvad subjektiivsele

arvamusele. Selliseid andmeid ei saa automaatselt ja masinloetavalt riigiasutuste vahel kasutada.

Reaalajamajanduse metsaprojekt nimega „Raieinfo operatiivsemaks“ algatati 2023. aasta

septembris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastusel Keskkonnaagentuuri

juhtimisel koostöös Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumiga. Projekti eesmärk on leida ja

valmistada ette andmepõhise aruandluse lahenduste juurutamist metsaga seotud aruandluses.

Lisaks suurendada metsaandmete ja sektori usaldusväärsust ja läbipaistvust. Üheks

tegevussuunaks on kaugseirel põhineva andmepõhise aruandluse prototüübi väljatöötamine,

millega toimunud raieid tuvastada ja ennetada nii aruandluskoormust metsateatise

realiseerimisest teavitamisel kui ka vähendada aja- ja ressursikulu järelevalvega seotud

toiminguteks. Lisaks soovime arendada andmepõhise otsustamise protsessi, kaasates

kaugseireteenuse tulemused masinapõhise automaatotsuste protsessi.

Kaugseire pilootprojekt 2023. aasta lõpus viisime läbi pilootprojekti, mille eesmärgiks oli luua erinevate andmete

kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ning selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp

toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Raieinfo

operatiivsemaks edastamiseks kombineeriti erinevate organisatsioonide ja asutuste andmeid,

loomaks automaatselt edastatav info raiete kohta. Pilootprojekti tulemusena tõestati, et on

võimalik kasutada metoodikat, mis automatiseeritult suudab kontrollida, kas metsateatistele

vastavad raied on toimunud ning tuvastada lageraiealad. Pilootprojekti tulemustest lähtudes tuleb

üles ehitada ka käesoleva hanke eesmärgiks olev kaugseireteenus, tagades samaväärse täpsuse,

ajalise lahutuse ja automatiseerituse.

3. Töö tulemite kirjeldus

3.1. Sissejuhatus Hanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine“ (edaspidi ka kaugseireteenus)

eesmärk on luua kaasaegne kaugseirel põhinev andmete töötlemise süsteem, mis arvestab ka

1 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2021-12/taltech_rte_lopparuanne_ee.pdf 2 https://realtimeeconomy.ee/visioon-ja-tooplaan

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

reaalajamajanduse metsaprojekti raames varem tehtud töid, eelkõige kaugseire pilootprojekti

tulemusi (link pilootprojekti tulemustele)

Käesoleva tarkvara loomise üks eesmärk on saada operatiivset raieinfot (vähemalt kord kuus)

ning luua võimekus metsaandmete osas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks

operatiivsemate masinloetavate andmete loomise kaudu ning andmepõhise otsustamise

võimekuse loomine ja järelevalve tõhustamine. Kaugseiresüsteem luuakse töövalmis prototüübi

valmiduses. Hankedokumentides peetakse läbivalt loodava tarkvara ja kaugseiresüsteemi all

silmas prototüüplahendust, eelkõige tähenduses kui esialgne teostus või mudel lahenduse,

näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Üldiselt on looduse poolt tehtavad metsaga seotud muutused aeglased. Seetõttu on kasvava metsa

kohta kord aastas kaartide koostamise sagedus optimaalne. Inimese poolt tehtavad muudatused

toimuvad aga kiiremini ning seetõttu on vajadus sagedamini kui kord aastas saada infot raiete

teostamise kohta. Varasemad uuringud on näidanud, et arvestades satelliidipiltide tegemise

sagedust, on võimalik raie teostamise aeg tuvastada nädalase täpsusega. Reaalajamajanduse

metsaprojekti raames läbi viidud kaugseire pilootprojekti tulemused näitasid, et meie oludes on

võimalik kord kuus piisava täpsusega vähemalt 0,5ha suurusega raiealasid tuvastada. Vajadus on

vähemalt kord kuus satelliidipiltide alusel tuvastada tehtud alates 0,5ha suurused raiealad, sh

igale raiealale vähemalt nädala täpsusega, millal antud raie on tehtud.

Loodava tarkvaraga koostatavad kaardid integreeritakse tellija poolt metsaregistrisse ning

Maa-ameti geoportaali ja Keskkonnaportaali. Antud projekti raames selgitatakse välja

analüüsi tulemina loodava lahenduse funktsionaalsuste lõplik sisu ja loogika, mis realiseeritakse

töötava tarkvaralahendusena. Tellija poolne esialgne visioon projekti tulemusena loodud

kaugseireteenusest andmevoogudest on esitatud joonisel 1. Joonisel 1 on toodud esialgne visioon

ning kõikide sisendandmete kasutamine ei ole kohustuslik.

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

Joonis 1. Käesoleva projekti seotus teiste infosüsteemide ja andmekogudega.

Projekti peamine sisend andmete osas on kaugseire satelliitide andmed. Projekt on üles ehitatud

avaandmete kasutamisele, mis on vabalt ning tasuta kättesaadavad, need on näiteks EL

Copernicus programmi Sentinel-1 ja Sentinel-2 andmed ning USGS (U.S. Geological Survey)

Landsat-8, Landsat-9 satelliidi andmed. Loetelu ei ole ammendav. Loodud on riiklik kaugseire

teenuste arendamise keskus (EstHub), mille ülesandeks on Sentineli andmeid jagada ja

arhiveerida ning pakkuda andmetöötlus ressurssi. Käesolev projekt on seotud Maa-ameti juurde

loodud kaugseireandmete jaotuskeskuse EstHub-iga, selle andmetöötluseks saadakse vajalikud

satelliidiandmed EstHubist. Hanke tulemusena loodavad satelliitpiltide masinõppe algoritmid

peavad töötama EstHub-il.

3.2. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Projekti raames loodavate kaartide ulatus peab olema kogu Eesti territoorium ning ei eelda ainult

Eesti metsa definitsiooni alusel metsaks liigituvat ala. Vajadus on kasutada kaarti ka

rahvusvahelise aruandluse jaoks, kus metsa definitsioon erineb Eesti omast.

3.3. Raiealade tuvastamine - nõuded loodavale kaardikihile 3.3.1. Loodav kaart peab olema vektorkaart.

3.3.2. Tuvastatud peab olema vähemalt 0,5 ha suurune raieala, kui selle keskmine laius on

vähemalt 30 m.

3.3.3. Vektorkaardi polügoonil peab olema atribuutandmetena juures ka raie teostamise aeg

(vähemalt kuu täpsusega, võimalusel nädala täpsusega). Ajaline (nädal) täpsus on vajalik, et

edaspidi hinnata metsateatiste realiseerimise seaduslikkust.

3.3.4. Loodavas metsa kaugseire infosüsteemis peab olema võimalik loodavat kaarti

automaatselt võrrelda (nii visuaalselt kui ka päringuga) metsateatiste kaardikihtidega (nii

kehtivate kui ka arhiveeritud kuni 5 aasta vanuste metsateatiste kaardikihiga), et tuvastada,

millised metsateatised on realiseeritud ning millal seda on tehtud. Vajadus on kontrollida uute

metsateatiste esitamisel, kas viimase viie aasta jooksul esitatud külgnevad metsateatised on

realiseeritud või mitte.

3.3.5. Töö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem kui 2024.

aasta kaugseire pilootprojekti3 tulemustele, mis toodud joonistel 2 ja 3:

Joonis 2. 3-klassilise mudeli automaatse kvaliteedikontrolli tulemus

3 KappaZeta OÜ (2024) „Metoodika kirjeldus“ (kättesaadav: Microsoft Word - Metoodika kirjeldus v2.4.docx

(keskkonnaportaal.ee))

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

Joonis 2. 2-kalssilise mudeli automaatse kvaliteedikontrolli tulemus

3.4. Raiealade tuvastamine - metoodika

Kaardi koostamise metoodika kokkupanemine on töö teostaja ülesandeks, kuid see tuleb ka

tellijaga kooskõlastada. Projekti käigus valitakse tellija ja töövõtja koostöös välja

satelliitandmestikule sobivad eeltöötluse metoodikad ning metoodika raiealade tuvastamiseks.

Tellija esialgse visiooni kohaselt, mis kujundatud kaugseire pilootprojekti tulemustest lähtuvalt,

toimub kaardi koostamine optiliste (Sentinel-2,) ja tehisavaradar (Sentinel-1) kaugseire andmete

kombineerimisel, kus tehisavaradari andmestik võimaldab täpsemalt hinnata raiete toimumise

aega. Tellija soovib, et see toimub masinõppe meetoditega, mis eeldab õpetusandmestiku

kasutamist. Tellija visiooni ja kaugseire pilootprojekti tulemuste kohaselt hakkab kaardi

koostamine olema „täisautomaatne“, kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh

satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite

valideerimiseni on automaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse

õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus.

Lisaks peab tellija olema võimeline protsessi haldama ja muutma, mis tähendab, et vajadusel saab

tellija üle antud materjalidele tuginedes näiteks sisendeid lisada, õpetusandmestikku muuta,

masinõppeprotsessi kohendada jne.

3.5. Kaugseireteenus järelevalveks ja metsateatiste realiseerimise hindamiseks 3.5.1. Käesoleva töö eesmärgiks on luua kaugseirel põhinev raiealade tuvastamise teenus, mis

annab sisendit nii metsaregistrile kui ka Keskkonnaameti järelevalve- ning menetlusprotsessidele.

3.5.2. Peab toimuma tuvastatud raiealade ja kehtivate metsateatiste kaardikihi ning kuni viie

aasta taguste arhiveeritud metsateatiste kaardikihtide võrdlus, mille tulemusena:

3.5.3. Kui tuvastatakse raie ja tuvastatud raieala ühtib metsateatiste kaardikihil esitatud

metsateatistega:

3.5.4. väljastada menetlejale (Keskkonnaamet) teade, et raie on toimunud, metsateatis

realiseeritud ja lisada vastava metsateatise number;

3.5.5. kui tuvastatud raieala ja metsateatises esitatud raie kattuvad osaliselt, väljastada teade, et

tuvastati metsateatise osaline realiseerimine.

3.5.6. Kui tuvastab lageraieala ja kehtivat metsateatist ei ole metsateatiste kaardikihil ega

arhiveeritud metsateatiste kaardikihtidel kuvatud:

3.5.7. väljastada teade menetlejale/järelevalvele ning Keskkonnaameti metsaosakonnale

(metsaregistris ja e-kiri), et tuvastatud on lageraieala, kuid metsateatist ei ole esitatud ja vajab

järelevalve tähelepanu ning lisakontrolli.

3.5.8. Kui võimalik tuvastada erinevat tüüpi raieid, kuvada kaardikihil ka toimunud raie tüüp.

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

3.5.9. Andmed peavad uuenema vähemalt 30 päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed.

Töö käigus välja tuua ja testida võimalik minimaalne ajaline lahutus andmete uuendamisel.

3.6. Tellija esindaja koolitamine

3.6.1. Töö eesmärgiks on ka tellija esindaja (Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi,

Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse esindajate – vastavalt

määratud isikute nimekirjale, maksimaalselt 10 inimest) koolitamine, mis võimaldaks töö käigus

valminud prototüüpi iseseisvalt tulemuslikult rakendada. Selleks võimaldab töövõtja tellija

esindajal osaleda läbivalt tööprotsessides, testida jooksvalt vahetulemusi ning vajadusel selgitab

töövõtja kogu tööprotsessi tellija esindajale. Tellija esindaja koolitamine toimub pidevalt töö

käigus. Töövõtja lepib avakoosolekul tellijaga kokku koolituspäevade ajakava. Koolituspäevadel

võimaldab töövõtja tellija esindajal viibida tellija tööruumides ning osaleda tööprotsessides.

Koolituspäevi peab olema vähemalt igas töö ajakava etapis. Töö üleandmise hetkeks peab olema

tellija esindaja piisavalt põhjalikult koolitatud, et tellija esindaja oleks võimeline kogu projekti

tulemit rakendama iseseisvalt kõrvalise abita.

3.6.2. Töö käigus toimub tellija ja töövõtja vahel tihe koostöö. Töövõtja selgitab tellija

esindajale detailselt töö käiku. Tellija esindajale võimaldatakse töö käigus valminud tulemeid

jooksvalt testida. Vastavalt tellija esindaja testimise tulemusele võib teha muudatusi töö käigus,

metoodikas. Muudatused sõlmitakse tellija ja töövõtja vahel kirjalikult töökoosoleku protokollis.

3.7. Töö tulemite dokumenteerimine

3.7.1. Töö käigus esitab töövõtja detailse ülevaate ja selgituse kasutatud metoodikatest,

andmetest, masinõppeprotsessist ja andmetöötlusest, töövõtetest, et tellija esindaja oleks

võimeline protsessi algusest lõpuni täielikult iseisesvalt läbi viia. See tähendab, et tellijale

esitatakse piisava täpsusega paigaldusjuhis, metoodikakirjeldus ja projektidokumentatsioon iga

üksiku protsessi osa kui ka tervikteenuse kohta, mis võimaldaks töö tulemusi korrata ning loodud

teenust hallata, korrigeerida, edasi arendada.

3.8. Töö tulemuste kirjeldus ja ajakava

Töö tulemusena antakse tellijale üle:

3.8.1. I etapis: kaugseirel ja masinõppel põhinev andmetöötlusmetoodika, mida järgides on

võimalik automaatselt tuvastada raiealasid ning võrrelda neid metsateatiste kaardikihiga ja

väljastada metsaregistris teate, et metsateatis on realiseeritud või et toimunud on raie, kuid

metsateatist esitatud ei ole ning töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega;

3.8.2. I etapis: kogu Eesti territooriumit kattev kaardikiht tuvastatud 2024. aastal toimunud

raiealadega.

3.8.3. II etapis: viidetega dokumentatsioon töö teostamise kohta, töö teostamiseks kasutatud

metoodika detailne kirjeldus, õpetusandmestike detailne kirjeldus, detailne kirjeldus ja selgitus

arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks loodud metoodika ning töö

vahearuanne analüüsi ja selgitustega;

3.8.4. II etapis: töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp lageraiealade

tuvastamiseks ja võrdlemiseks esitatud metsateatistega. Analüüs hõlmab ka ettepanekuid loodud

mudeli ja masinõppelahenduste edasiarendamiseks, hinnangut mudelile ja saavutatud

tulemustele, näiteks kas saavutati soovitud täpsus jne; tehnoloogilise poole pealt süsteemi

arhitektuuri ülevaadet andmevoo diagramme ja erinevate komponentide liidestamisega seotud

dokumentatsiooni ning vajalikku infot. Koos lõpparuandega antakse üle ka lepinguperioodi

jooksul loodud koolitusmaterjalid.

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

3.8.5. Töö tulemusena loob töö teostaja erinevate andmete eesmärgipäraseks kombineerimiseks

metoodika. Lisaks valmib töövalmis ja rakendatav kaugseireteenuse prototüüp järelevalveks ja

metsateatiste realiseerimise hindamiseks, mis tuvastab maksimaalse võimaliku täpsusega

toimunud muutused metsas ehk raiealad.

3.8.6. Üle antava töö dokumentatsioon peab sisaldama ka tulemuse tõenäosuse hinnangut ning

töö käigus loodud metoodikat ja tõestavaid arvutuskäike tõenäosuse leidmiseks.

3.8.7. Töö lõpparuanne peab sisaldama kõiki taustmaterjale, andmeid ja infot, mida andmete

kombineerimise metoodika, prototüübi ja kaardikihtide loomiseks koguti või loodi, sealhulgas

täpselt kirjeldatud andmete kogumise ja analüüsimise meetodid, andmete kombineerimise

metoodika, õpetusandmestikud ja masinõppeprotsessi detailne selgitus ja kirjeldus,

andmetöötlusprotsessid ja -metoodika ja viited nende allikate kohta.

3.8.8. Töö lõpparuanne peab sisaldama ka piisava täpsusega paigaldusjuhist ning

projektidokumentatsiooni, sh kommenteeritud lähtekoodi, mis võimaldaks tellijal tulemust pärast

töö vastuvõtmist kõrvalise abita korrata.

3.8.9. Tellijale üle antav dokumentatsioon ja lõpparuanne on eestikeelsed ning töö vältel toimuv

töövõtja esindaja koolitamine toimub eesti keeles.

3.9. Töö tegemist täpsustavad tingimused

3.9.1. Töövõtjal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega 5

(viie) tööpäeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist.

3.9.2. I etapi tööd tuleb üle anda hiljemalt 4 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest.

3.9.3. Töö lõpparuande üleandmise tähtaeg on 10.12.2025.

3.9.4. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskava ning metoodikat

täpsustada, eelkõige, kuid mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate vastuolude või puuduste

kõrvaldamiseks. Sellisel juhul esitab töövõtja 3 tööpäeva jooksul peale avakohtumist uue detailse

tegevusplaani koos täpsustatud ajakavaga. Töö tulemi saavutamise lõpptähtaega ei ole võimalik

muuta.

3.9.5. Töö II etapi tulemid antakse üle koos lõpparuandega.

3.9.6. Töö II etapi tulem punktis 3.8.5. toodud prototüüp antakse üle koos kõigi vajalike

dokumentide ja taustainfo, sh kommenteeritud lähtekoodiga tulemuste kordamiseks.

3.9.7. Kui töö teostamise käigus selgub, et vahearuande analüüsitud osasid tuleb täiendada pärast

vahearuande üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõpparuandes.

3.9.8. Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. Dokumentatsioon peab olema

ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav.

3.9.9. Töö tulemusena valmiv prototüüp, tarkvara, lähtekoodid, skriptid, metoodika jm

materjalid ja väljundid peavad vastama Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse „KeM

haldusala tehnoloogiline profiil4“ ja „Keskkonnaministeeriumi haldusala

mittefunktsionaalsed nõuded“5.

3.9.10. Töövõtja kutsub vastavalt kokkuleppele kokku hankelepingu täitmisel läbiviidavad

koosolekud ja kohtumised. Kõik koosolekud protokollib töövõtja ning protokollid tehakse tellijale

4 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2023) „2023 - KeM haldusala tehnoloogiline profiil. Versioon

5“, Leitav: Tehnoloogiline profiil (kemit.ee)

5 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2024) „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed

nõuded. Versioon 6“. Leitav: MFN 2024 v1.0 (kemit.ee) )

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

kättesaadavaks projekti keskkonnas.

3.9.11. Tellija ja töövõtja vahelised tööprogressi kohtumised peavad toimuma vähemalt kord

töönädala jooksul. Avakoosolekul lepitakse kokku nende kohtumiste töökorraldus, sealhulgas

täpsed koosoleku ajad ning vajadusel erakorralisest koosolekust etteteavitamise tähtaeg.

Kokkulepitud kohtumiste kutsed saadab välja töövõtja. Avakoosolek toimub 5 tööpäeva jooksul

peale hankelepingu sõlmimist virtuaalselt või hübriidlahendusena.

3.9.12. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,

kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.

3.9.13. Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille

komplekteerib tellija. Juhtrühma roll on:

3.9.14. jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu tulemid;

3.9.15. osaleda aruteludes ja töötubades;

3.9.16. töö tulemuste sisuline kontroll ja sisendi andmine töö vastuvõtmiseks tellija volitatud esindajale.

3.10. Töö juhtimine toimub järgnevalt:

3.10.1. tellija juhtrühm (edaspidi ka juhtrühm) veendub tööle esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega;

3.10.2. juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad osapooltel vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb tellija juhtrühm;

3.10.3. töövõtja juhib töö teostamise protsessi ja koostab töö.

3.10.4. Andmete kombineerimiseks kasutatud uue metoodika loomise tehniline lahendus on töövõtja vaba valik ja tuleb esitada pakkumuses.

3.10.5. Töövõtja suhtub projekti teostamise protsessi paindlikult, s.t projekti tegevusplaan on pidevalt uuenev dokument ning selle uuendamise vastutus on töövõtja projektijuhil. Projekti tegevusplaan vaadetakse igal regulaarsel kohtumisel üle. Kokkuleppel tellijaga seda täiendatakse ja uuendatakse.

3.10.6. Töövõtja teeb töö lõpus ettekande valminud tulemitest laiemale huviliste ringile ja seotud osapooltele.

3.11. Töö peab vastama viiele teadus- ja arendustegevuse põhialusele:

3.11.1. uudsus, st midagi sellist, mida projekti raames praegu Eestis tehakse, ei ole

varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist ehk lahendused on uudsed. Uudne

on nii rakendatav andmete kombineerimise metoodika, kuivõrd enne reaalajamajanduse

metsaprojekti kaugseire pilootprojekti puudus teadaolevalt lahendus lageraiealade operatiivseks

kasutamiseks. Täiesti uus on ka kaugseirel põhinevate andmete automaatse töötluse tulemusi

kasutada andmepõhises otsustamises – Keskkonnaameti robototsuste näitel – kui ka

andmepõhises aruandluses, milleks on projekti näitel metsateatise realiseerimise tuvastamine;

3.11.2. loomingulisus - toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka

olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute käsitluste ja

ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks. Hankedokumentides ei ole kirjutatud ette täpset

lahenduskäiku ega detailset soovitud tulemust. Töövõtja ja tellija saavad töö käigus kasutada

olemasolevaid parimaid teadmisi ja kogemusi lähteülesande lahendamiseks;

3.11.3. ettemääramatu tulemus - ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav

lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Tellija lähtub varasemast kogemustest

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

viitenumber 279476

Lisa 1

analoogsete teenuste tellimisel ning pilootprojekti tulemusest. Samuti ei ole teada, kas

planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes

tegelikult jõutakse. Tellijal on olemas pilootprojekti tulemusena saadud teadmine, et uut

metoodikat luues on võimalik lageraiealasid operatiivsemalt ja oluliselt parema täpsusega

tuvastada kui seda seni on tehtud. Käesoleva hanke teadus- ja arendustegevus keskendub loodud

uue teadmise alusel täiesti uue kaugseirel põhineva aruandlusteenuse loomisele. Eesmärk on

kaugseirega tuvastatud lageraiealade info kombineerida nii järelevalvetegevuse kui ka

automaatotsustamise protsessi. Sellist ega analoogset lahendust tellija parima teadmise kohaselt

täna metsanduse ega sarnaste avaliku sektori teenuste osas ei eksisteeri ning ei ole võimalik ette

näha, kas ja kuidas on lähteülesanne lahendatav;

3.11.4. süstemaatilisus - tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui

ka saadud tulemused dokumenteeritakse ning osalevad ka teadustöö tegijad. Kõik loodavad

protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse teaduskraadiga

valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud

metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel

tulevikus katsetada. Töö on jaotatud etappideks ja pilootprojektideks ning iga järgnev tegevus

tuginev eelnevalt teostatud töödele ja eelanalüüsidele – käesoleva hanke näitel on eeltööna läbi

viidud kaugseire pilootprojekt eesmärkide saavutamise võimalikkuse hindamiseks;

3.11.5. ülekantavus ja/või korratavus - tulemused ja nendega seotud uus teadmine

peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste

projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Tulemus peaks olema

lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on

oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad

metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad.

4. Töö teostamiseks vajalikud materjalid Töö teostamisel tuleb töövõtjal lähtuda vähemalt järgnevatest dokumentidest:

4.1. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2023) „2023 - KeM haldusala

tehnoloogiline profiil. Versioon 5“, Leitav: Tehnoloogiline profiil (kemit.ee)

4.2. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2024) „Keskkonnaministeeriumi

haldusala mittefunktsionaalsed nõuded. Versioon 6“. Leitav: MFN 2024 v1.0 (kemit.ee)

4.3. KappaZeta OÜ (2024) „Metoodika kirjeldus“ (kättesaadav: Microsoft Word - Metoodika

kirjeldus v2.4.docx (keskkonnaportaal.ee))

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158

Keskkonnaagentuur

[email protected]

15.01.2025 nr 1-19/187-1

Volikiri ühishanke „Metsamuutuste

kaugseireteenuse prototüübi loomine

(Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“

korraldamiseks

Riigihangete seaduse § 43 lõigete 1 ja 2 ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024

käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6

lg 1 alusel volitan Keskkonnaagentuuri (registrikood 70009540):

1. Korraldama ühishanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine

(Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ viitenumbriga

279476 (CVP koodid: 72244000 Prototüüpide valmistamise teenused; 73100000 Uurimis-

ja eksperimentaalarendustöö teenused) (edaspidi ühishange) kooskõlas ühishanke

alusdokumendi tehnilise kirjeldusega (lisa 1) ning täitma nimetatud ühishanke

korraldamiseks riigihangete seadusest tulenevaid kohustusi kuni lepingu täitmiseni (k.a

riigihangete registrisse teate esitamine 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist

(RHS § 83 lg 7). Hankelepingu allkirjastavad mõlemad ühishankijad.

2. Keskkonnaagentuur (KAUR) kooskõlastab ühishankega seotud olulised hankelepingu

eseme muudatused punktis 5 nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) volitatud esindajaga;

3. MKM nimetab ühishanke hindamiskomisjoni liikmeks punktis 5 nimetatud esindaja.

4. MKM tasub töövõtjale esitatud arve alusel kuni 400 000 eurot käibemaksuta.

5. Volituse andja esindajaks töö vastuvõtmisel on MKM-i digimajanduse osakonna

reaalajamajanduse valdkonnajuht Viktoria Bõstrjak - Butorina, e-post:

[email protected], telefon: 5341 7002.

6. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni lepingu täitmise lõpuni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler