Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokumendi ratifitseerimise seadus

EELNÕU

07.01.2025

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise

1986. aasta dokumendi ratifitseerimise seadus

Ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokument,

mis on vastu võetud 1986. aasta 24. juunil Genfis.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ... ............................. 2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Välisministeerium

15.01.2025 nr 2-2/186-1

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja

muutmise 1986. aasta dokumendi

ratifitseerimise seadus

Lugupeetud välisminister

Välissuhtlemisseaduse § 14 kohaselt esitame Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja

muutmise 1986. aasta dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) ILO põhikirja muudatuste tekst eesti keeles;

4) ILO põhikirja muudatuste tekst inglise keeles,

Maria-Helena Rahumets

5916 2680 [email protected]

1

07.01.2025

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta

dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise 1986. aasta dokumendi

ratifitseerimise seaduse eelnõuga ratifitseeritakse 24. juunil 1986. aastal Genfis vastu võetud ILO

põhikirja muudatused. ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille

põhieesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine ja realiseerimine,

inimväärse töö tagamine, sotsiaalkaitsega hõlmatuse ja tõhususe suurendamine ning kolmepoolsuse

ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.

ILO põhikirja1 muudatused puudutavad ILO haldusnõukogu koosseisu ja haldamist, peadirektori

ametisse nimetamise protseduuri ja reeglistikku ILO põhikirja muutmiseks. Põhikirja muudatuste

tegemise peamine eesmärk on:

a) muuta ILO haldusnõukogus liikmeskond paremini esindatuks,

b) kaasata peadirektori ametisse nimetamise protsessi senisest rohkem liikmeid,

c) võimaldada ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid muuta senisest suurema ILO liikmete

toetusega.

Ratifitseerimisega väljendab Eesti toetust ILO põhikirja viidatud muudatustele ja see avaldab

positiivset mõju riigi välissuhetele.

ILO põhikirja muudatused ei ole siiani jõustunud, kuna piisav hulk ILO liikmesriike ei ole neid

ratifitseerinud. Muudatuste jõustumiseks on vajalik, et muudatused ratifitseeriks kaks kolmandikku

ILO liikmesriike, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki2. Eesti, sarnaselt mitmete teiste ILO

liikmesriikidega, ei ole seni muudatusi ratifitseerinud, kuna varem oli dokumendis viide

sotsialistlikele riikidele. ILO liikmesriigid tegid tööd selle nimel, et sätte osas poliitiline

seisukohavõtt teha ja iganenud viide sotsialistlikele riikidele saaks kohandatud. 2021. aastal võttis

Rahvusvaheline Töökonverents vastu resolutsiooni3, milles kinnitati, et sotsialistlike riikide mõiste

ei vasta enam praegusele geopoliitilisele olukorrale ja loetakse seetõttu iganenuks. Seega ei esine

enam takistusi muudatuste ratifitseerimiseks.

2024. aasta 27. juuni seisuga4 olid muudatused ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st. Tööstuslikult

olulistest riikidest on muudatused ratifitseerinud kaks riiki – India ja Itaalia. Muudatuste

jõustumiseks on puudu muudatuste ratifitseerimine kolme tööstuslikult olulise liikmesriigi poolt.

1 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikiri [seisuga 08.10.2015]. – RT II, 02.02.2021, 5. 2 Need riigid on Brasiilia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Itaalia, Jaapan, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik ja

Ameerika Ühendriigid. 3 ILO. Resolution on the principle of equality among ILO Member States and fair representation of all regions in the

ILO’s tripartite governance. Adopted by the Conference on 18 June 2021: https://www.ilo.org/ilc/ILCSessions/109/reports/texts-adopted/WCMS_806545/lang--en/index.htm. 4 ILO. Instrument for the Amendment of the Constitution of the International Labour Organisation, 1986.

Ratification/acceptance as at 27 June 2024: https://www.ilo.org/resource/other/ratifications-instrument-amendment-

constitution-international-labour.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja

töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (maria-

[email protected], 5916 2680). Eelnõu ja seletuskirja koostamises on osalenud sama

osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (teenistusest lahkunud). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse

nõunik Lily Mals ([email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected], 5455 0226).

ILO põhikirja muudatused on eesti keelde tõlkinud Dussani tõlkebüroo vandetõlk Erik Tomberg

(Dussan OÜ, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuivõrd hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

§ 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on

välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega.

Põhikirja muudatused ratifitseeritakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 5 alusel, mis näeb

ette ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui ratifitseerimine on lepingus (praegusel juhul ILO

põhikirjas) ette nähtud.

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõul ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse5 tähenduses.

2. Seaduse eesmärk

Põhikirja muudatuste ratifitseerimise eesmärk on väljendada Eesti kui ILO liikme toetust ILO

põhikirja muudatustele, mis näevad ette ILO haldusnõukogus esindatuse suurendamist käsitlevad

põhimõtted, peadirektori ametisse nimetamise protsessi suurema kaasatuse ning selle, et ILO

põhikirja olulisemaid põhimõtteid saab edaspidi muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse ILO põhikirja muudatused.

ILO põhikirja muutmise 1986. aasta dokument koosneb preambulist, kolmest artiklist ja lisast, mis

sisaldab nimetatud dokumendiga muudetavaid põhikirja sätteid.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus).

3

ILO põhikirja muudatuste dokumendi autentne versioon on kättesaadav ILO veebilehel.6 Põhikirja

muudatuste dokumendi lisa sisaldab kahte veergu, millest esimene kajastab 24. juuni 1986. aasta

seisuga jõus olevaid ILO põhikirja sätteid ja teine nende sätete muudatusi.

Preambul

Preambuli kohaselt võttis Rahvusvaheline Töökonverents 72. istungjärgu raames 24. juunil

1986. aastal Genfis vastu ILO põhikirja muutmise dokumendi pealkirjaga „Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokument“.

Artiklid 1–3

Artiklid 1 kuni 3 käsitlevad ILO põhikirja muudatuste jõustumist, kinnitamist ja ratifitseerimist.

ILO põhikirja muudatused kehtivad muudetud kujul alates muutmise dokumendi jõustumise

kuupäevast. Muutmise dokument jõustub ILO põhikirja artikli 36 kohaselt. ILO põhikirja artikkel 36

sätestab, et põhikirja muudatused jõustuvad siis, kui need on ratifitseerinud või vastu võtnud kaks

kolmandikku ILO liikmetest, sealhulgas viis kümnest liikmest, kes on haldusnõukogus esindatud

kui tööstuslikult olulised liikmed (vt joonealune viide nr 2).

2024. aasta juuni seisuga on muudatused ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st. Tööstuslikult

olulistest riikidest on muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Muudatuste jõustumiseks

on puudu muudatuste ratifitseerimine kolme tööstuslikult olulise liikmesriigi poolt.

Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab muutmise dokumendi jõustumisest kõiki ILO liikmeid

ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri.

Lisa (muudetud ILO põhikirja sätted)

ILO põhikirja artikli 1 lõike 4, artikli 3 lõike 9, artikli 6, artikli 13 lõigete 2c ja 4, artikli 16

lõigete 2 ja 3, artikli 17 lõike 2, artikli 19 lõike 2, artikli 21 lõike 1 ning osaliselt artikli 36

muudatused on tehnilist laadi. Nende artiklite muudatused puudutavad küsimust, millise

häälteenamusega saab ILO-s otsuseid vastu võtta. Seni on loetletud artiklid näinud ette, et otsuste

vastuvõtmiseks peab otsuste poolt hääletama kaks kolmandikku Rahvusvahelisel Töökonverentsil

kohal viibivatest delegaatidest. Muudatustega jäetakse sättest välja viide kohal viibivatele

delegaatidele ning tagatakse seeläbi sätte õigusselgus ja teksti ajakohastamine, kuivõrd ILO-s on

hääletamist võimalik korraldada ka elektroonilisi vahendeid kasutades.

ILO põhikirja artikli 7 muudatustega muudetakse ILO haldusnõukogu (ingl governing body)

puudutavaid põhimõtteid.

Lõike 1 kohaselt suureneb ILO haldusnõukogu liikmete arv. ILO haldusnõukogu on ILO

täitevorgan, kes võtab vastu otsuseid ILO kohta, otsustab Rahvusvahelise Töökonverentsi

päevakorra, võtab vastu ILO programmi ja eelarve konverentsile esitamiseks ning valib ILO

peadirektori. Põhikirja varasema sõnastuse järgi kuulub haldusnõukogusse 56 liikmekohta, neist 28

on valitsustel, 14 töötajate esindajatel ja 14 tööandjate esindajatel. Muudatuste kohaselt kuulub

haldusnõukogusse 112 liikmekohta, neist 56 on valitsustel, 28 töötajate esindajatel ja 28 tööandjate

6 ILO. Instrument for the Amendment of the Constitution of the International Labour Organisation, 1986. Authentic

Text: https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---jur/documents/genericdocument/wcms_441872.pdf.

4

esindajatel. Seega, muudatus tagab haldusnõukogus suurema esindatuse ja suurendab Eesti

võimalusi ILO haldusnõukogu töös osaleda.

Lõike 2 varasema sõnastuse kohaselt kuulub 28-st valitsuste esindajatele mõeldud kohast kümme

tööstuslikult olulistele riikidele. Need on nn määratud kohad, mis tähendab, et need esindajad

haldusnõukogus ei vahetu. Näiteks, Euroopa piirkonna esindajate kohtade hulgas on viis määratud

kohta ja üksnes kolm valitavat ehk nn liikuvat kohta. Seetõttu on vaid vähestel Euroopa riikidel, kes

ei kuulu tööstuslikult oluliste riikide nimekirja, võimalus osaleda haldusnõukogu töös. Uue

haldusnõukogu valimine iga kolme aasta tagant vähendab seda võimalust veelgi.

Muudatustega nähakse ette põhimõte, et haldusnõukogu koosseis peab olema piisavalt esinduslik,

arvestades valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja

sotsiaalseid huve. Selle põhimõtte kehtestamisega kaotatakse määratud kohad tööstuslikult olulistele

riikidele. See omakorda suurendab haldusnõukogus liikmeskonna esindatust ja võimaldab senisest

rohkematel riikidel osaleda haldusnõukogu töös. Nimetatud muudatus on põhjus, miks tööstuslikult

olulistel riikidel puudub huvi muudatuste ratifitseerimise vastu ja miks senini ei ole ILO põhikirja

muudatused jõustunud.

Lõike 3 muudatustega lisatakse ILO põhikirja põhimõtted, kuidas haldusnõukogu 56 kohta

valitsuste vahel jaotuvad. Valitsustele ette nähtud 56 kohast 54 jaotatakse nelja geograafilise

regiooni vahel, andes igale regioonile minimaalselt 12 ja maksimaalselt 15 kohta. Neli geograafilist

regiooni on Aafrika, Ameerika, Aasia ja Euroopa. Kohtade jaotamisel regioonide vahel võetakse

arvesse järgmiseid asjaolusid:

 ILO liikmesriikide arv regioonis;

 ILO liikmesriikide rahvaarv kokku;

 hinnang ILO liikmesriikide majandustegevusele vastavalt asjakohastele kriteeriumitele,

nagu majanduse kogutoodang või sissemaksed ILO eelarvesse.

Esialgne 54 valitsuse esindaja koha jaotus on järgmine: 13 kohta Aafrikale, 12 kohta Ameerikale

ning vastavalt 14 ja 15 kohta Euroopale ja Aasiale. Kaks ülejäänud kohta on roteeruvad kohad – üks

Aafrika ja Ameerika vahel ning teine Aasia ja Euroopa vahel.

Et täita 54 valitsuse esindaja kohta, moodustavad valitsuse delegaadid Rahvusvahelisel

Töökonverentsil valimiskogud, mille ülesanne on nimetada igale geograafilisele piirkonnale

eraldatud kohale liige. Sealjuures moodustavad eraldi valimiskogu Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa

riikide valitsuste esindajad, kes lepivad kokku piirkonnale eraldatud kohtade jaotuse ja valivad eraldi

oma esindajad haldusnõukogusse.

Edaspidi on võimalik regioonide valitsuste kokkuleppel moodustada geograafiliste regioonide sees

ka alamregioone, et nimetada liikmed alamregioonide järgi.

Iga valimiskogu peab tagama, et märkimisväärne arv piirkondade liikmeid valitakse eelnimetatud

asjaolude järgi, arvesse võttes õiglast geograafilist jaotust, rahvaarvu ja muid tegureid, nagu liikmete

majandustegevus olenevalt piirkonna eripäradest. Valitsuse esindajate nimetamisest teatatakse

konverentsil valitsuse delegaatide kogule, kes kuulutab tulemused välja. Kui piirkonnas on valimise

käigu või selle tulemuste üle vaidlus ja seda ei õnnestu lahendada, teeb otsuse konverentsi valitsuse

delegaatide kogu.

Oluline on välja tuua, et kuigi lõike 3 punktis b) i) viidatakse Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele,

on Rahvusvaheline Töökonverents võtnud vastu resolutsiooni (vt joonealune märkus nr 3), mille

5

kohaselt ei vasta sotsialistlike riikide mõiste enam praegusele geopoliitilisele olukorrale ja loetakse

seetõttu iganenuks. Seega ei esine Eestil enam takistusi muudatuste ratifitseerimiseks. Siiski peavad

eelnõu autorid oluliseks põhikirja muudatuste eestikeelset tõlget täpsustada allmärkusega, mis antud

asjaolu ja mõistekasutust selgitab.

Lõigetes 5–8 ei ole tehtud sisulisi muudatusi. Muudetud on üksnes lõigete nummerdust, nt varasem

lõige 4 on edaspidi lõige 5 jne.

Lõige 9 reguleerib haldusnõukogu istungjärkude pidamist. Varasema sõnastuse kohaselt peetakse

eriistungjärke juhul, kui selleks annab kirjaliku taotluse vähemalt 16 haldusnõukogu esindajat.

Muudatuste kohaselt tuleb eriistungjärkude pidamiseks anda kirjalik taotlus 32 esindajal. Seega

eeldab eriistungjärkude korraldamine senisest rohkemate esindajate soovi.

ILO põhikirja artikli 8 muudatusega muudetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorit

käsitlevaid põhimõtteid.

Osaliselt on muudatused tehnilist laadi, kuivõrd varem artikli 1. lõikes sisaldunud osa liigutatakse

lõikesse 2 (s.o et peadirektor vastutab haldusnõukogu juhiste alusel Rahvusvahelise Tööbüroo

tõhusa juhtimise eest ja muude talle antud ülesannete täitmise eest) ja lõige 2 nimetatakse lõikeks 3.

Sisuline muudatus puudutab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori ametisse nimetamist. Seni

nimetas peadirektori ametisse üksnes haldusnõukogu. Põhikirja täiendatakse nõudega, et kui

haldusnõukogu nimetab peadirektori ametisse, siis tuleb haldusnõukogul esitada ametisse

nimetamine heakskiitmiseks ka Rahvusvahelisele Töökonverentsile. Rahvusvaheline

Töökonverents on ILO kõrgeim otsustuskogu, mis kohtub ühe korra aastas juunis, ning sellel

kohtumisel osaleb igast liikmesriigist kaks valitsuse esindajat – üks tööandjate ja üks töötajate

esindaja. Seega on peadirektori valimise otsustusprotsess edaspidi senisest esinduslikum ja võtab

arvesse rohkemate ILO liikmete seisukohta.

ILO põhikirja artikli 17 lõike 3 muudatustega täiendatakse ILO põhikirja põhimõtetega, mis

käsitlevad otsuste vastuvõtmist Rahvusvahelisel Töökonverentsil. Kuigi ILO põhikiri näeb ette, et

eri otsused võetakse vastu kindla häälteenamusega (nt lihthäälteenamus, 2/3 häälteenamus), ei ole

põhikirjas seni täpsustatud, millal loetakse häälteenamuse nõue täidetuks. Seetõttu täpsustatakse

põhikirjas edaspidi järgnevat:

 kui põhikiri näeb ette otsustamise lihthäälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama

vähemalt 1/4 konverentsi istungjärgul osalevatest delegaatidest;

 kui põhikiri näeb ette otsustamise 2/3 häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama

vähemalt 1/3 istungjärgul osalevatest delegaatidest;

 kui põhikiri näeb ette otsustamise 3/4 häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama

vähemalt 3/8 istungjärgul osalevatest delegaatidest.

Lõike 4 varasema sõnastuse kohaselt kehtib konverentsi hääletustulemus üksnes juhul, kui

hääletamisest võttis osa pool konverentsil osalevatest delegaatidest. Edaspidi sätestatakse, et

hääletus on kehtetu, kui vähemalt pool istungjärgul osalevatest hääleõiguslikest delegaatidest ei ole

hääletamisest osa võtnud.

ILO põhikirja artikli 36 muudatustega täiendatakse ILO põhikirja muudatuste üle hääletamise ja

nende jõustumise korda. Seniste põhimõtete kohaselt jõustuvad need põhikirja muudatused, mille

Rahvusvaheline Töökonverents võtab vastu delegaatide 2/3 häälteenamusega, siis, kui need on

6

ratifitseerinud või heaks kiitnud 2/3 organisatsiooni liikmetest ja neist viis peab olema kümnest

tööstuslikult olulisest riigist.

ILO põhikirja muudatuste jõustumise üldreegel jääb samaks. Siiski täpsustatakse ILO põhikirja

teatud artikleid puudutavate muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise korda.

Osade põhikirja muudatuste vastuvõtmiseks ja jõustumiseks on edaspidi vaja, et senisest suurem

hulk ILO liikmeid muudatuse poolt hääletaks või muudatused ratifitseeriks. Seda juhul, kui

muudatus on seotud:

a) organisatsiooni põhieesmärkidega (preambul, artikkel 1, lisa);

b) organisatsiooni põhikirjas sätestatud püsiva tegevuskohaga, organisatsiooni kollegiaalsete

organite koosseisu ja ülesannetega ning peadirektori ametisse nimetamise ja ülesannetega

(artiklid 1–4, 7–8, 17);

c) põhikirja sätetega rahvusvaheliste töökonventsioonide ja -soovitustega (artiklid 19–35, 37);

d) käesoleva artikliga (artikkel 36).

Et lugeda ILO põhikirja sätete loetletud muudatused vastu võetuks, tuleb muudatused vastu võtta

konverentsi 3/4 häälteenamusega ja nende jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma

3/4 ILO liikmetest. Seega, kui edaspidi soovitakse ILO põhikirja teha suuremaid muudatusi, on

vajalik rohkemate ILO liikmete toetus.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd Euroopa Liidu õigus ei reguleeri

rahvusvahelist tööõigust ILO põhikirja tähenduses.

6. Seaduse mõjud

Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimisega

väljendab Eesti toetust põhikirja praegu muudetavatele põhimõtetele ehk sellele, et muuta ILO

haldusnõukogus liikmeskond paremini esindatuks, kaasata peadirektori ametisse nimetamise

protsessi senisest rohkem liikmeid ning võimaldada ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid edaspidi

muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Välissuhete vaatest on oluline, et ILO kui

rahvusvaheline organisatsioon võtab vastu otsuseid, mis on pälvinud organisatsiooni liikmete seas

laiapinnalise toetuse. Seda eesmärki aitab põhikirja muudatuste ratifitseerimine tagada, mistõttu on

muudatuste ratifitseerimisel positiivne mõju Eesti välissuhetele. Samuti suureneb muudatuste

ratifitseerimisel Eesti võimalus ILO haldusnõukogu töös osaleda, kuid vajab mainimist, et kui Eesti

peaks soovima haldusnõukogu liikmeks astuda, siis kaasneksid sellega kulud (nt lähetuskulud

haldusnõukogu instungjärkudele) ja täiendav töökoormus töövaldkonna eksperdile (haldusnõukogu

töös osalemine, istungjärkude ettevalmistamine, Euroopa Liidu riikide seisukohtade koordinatsioon

jne). Mõju riigi julgeolekule ei ole tuvastatud.

Eelnõul ei ole sotsiaalset mõju, majanduslikku mõju, mõju regionaalarengule, elu- ja

looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise tõttu ei tehta Eesti õigusaktidesse muudatusi.

7

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

ILO põhikirja muudatuste rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Põhikirja muudatused jõustuvad ILO liikmete suhtes päeval, mil kaks kolmandikku ILO

liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad (ILO põhikirja

artikkel 36).

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Välisministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Eesti

Tööandjate Keskliidule.

Esimeses kooskõlastusringis kooskõlastasid Välisministeerium ja Justiitsministeerium eelnõu

märkustega, millega on arvestatud. Teises kooskõlastusringis kooskõlastas Justiitsministeerium

eelnõu märkusteta.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõlge inglise keelest

RAHVUSVAHELISE TÖÖORGANISATSIOONI PÕHIKIRJA MUUTMISE 1986. AASTA

DOKUMENT

AUTENTNE TEKST

Tõlge inglise keelest

RAHVUSVAHELISE TÖÖORGANISATSIOONI PÕHIKIRJA MUUTMISE DOKUMENT1

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

mille on Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kokku kutsunud seitsmekümne teisele

istungjärgule 4. juunil 1986 Genfis,

olles otsustanud vastu võtta istungjärgu päevakorra seitsmenda päevakorrapunktina käsitletud

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muudatused,

võtab kahekümne neljandal juunil 1986 vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise

dokumendi, mille nimetus on „Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta

dokument“.

Artikkel 1

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja sätted, mille kehtiv tekst on esitatud dokumendi lisa

esimeses veerus, kehtivad alates muutmise dokumendi jõustumise kuupäevast nimetatud lisa teises

veerus esitatud muudetud kujul.

Artikkel 2

Muutmise dokumendi kaks eksemplari kinnitatakse konverentsi eesistuja ja Rahvusvahelise

Tööbüroo peadirektori allkirjaga. Üks eksemplar antakse hoiule Rahvusvahelise Tööbüroo arhiivi ja

teine saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes registreerib selle Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt. Peadirektor saadab kinnitatud ärakirja

dokumendist kõigile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele.

Artikkel 3

1. Muutmise dokumendi ratifitseerimise või heakskiitmise kiri saadetakse Rahvusvahelise

Tööbüroo peadirektorile, kes teatab selle kättesaamisest organisatsiooni liikmetele.

2. Muutmise dokument jõustub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 36 kohaselt.

3. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab muutmise dokumendi jõustumisest kõikidele

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

1 Vastu võetud konverentsi poolt 24. juunil 1986, poolthääli 352, vastuhääli 44, erapooletuid ei olnud.

Tõlge inglise keelest

LISA

RAHVUSVAHELISE TÖÖORGANISATSIOONI PÕHIKIRI

24. juunil 1986 kehtivad sätted

Artikkel 1

4. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

peakonverents võib võtta organisatsiooni

liikmeid vastu ka hääletuse alusel, millel

hääletab poolt kaks kolmandikku istungjärgul

osalevatest delegaatidest, sealhulgas kaks

kolmandikku [kohal viibivatest ja]

hääletavatest valitsuse delegaatidest. Selline

vastuvõtmine jõustub, kui uue liikme valitsus

teatab Rahvusvahelise Tööbüroo

peadirektorile, et ta aktsepteerib ametlikult

organisatsiooni põhikirja kohustusi.

Artikkel 3

9. Delegaatide ja nende nõunike volikirju

kontrollib konverents, mis võib [kohal viibivate

delegaatide] kahe kolmandiku suuruse

häälteenamusega keelduda vastu võtmast

delegaati või nõunikku, kes ei ole tema

hinnangul määratud käesoleva artikli kohaselt.

Artikkel 6

Rahvusvahelise Tööbüroo asukoha muutuse

otsustab konverents [kohal viibivate

delegaatide] kahe kolmandiku suuruse

häälteenamusega.

Muudetud sätted2

Artikkel 1

4. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

peakonverents võib võtta organisatsiooni

liikmeid vastu ka hääletuse alusel, millel

hääletab poolt kaks kolmandikku istungjärgul

osalevatest delegaatidest, sealhulgas kaks

kolmandikku hääletusel osalenud valitsuse

delegaatidest. Selline vastuvõtmine jõustub, kui

uue liikmesriigi valitsus teatab

Rahvusvahelisele Tööbüroole organisatsiooni

põhikirja kohustuste ametlikust

heakskiitmisest.

Artikkel 3

9. Delegaatide ja nende nõunike volikirju

kontrollib konverents, mis võib kahe

kolmandiku suuruse häälteenamusega keelduda

vastu võtmast delegaati või nõunikku, kes ei ole

tema hinnangul määratud käesoleva artikli

kohaselt.

Artikkel 6

Rahvusvahelise Tööbüroo asukoha muutuse

otsustab konverents kahe kolmandiku suuruse

häälteenamusega.

2 Sõnad, mis on kustutatud kehtivatest sätetest seisuga 24. juuni 1986, on paigutatud nurksulgudesse. Muudetud sätetega tehtud muudatused ja täiendused on alla joonitud.

Tõlge inglise keelest

Artikkel 7

[1. Haldusnõukokku kuulub viiskümmend

kuus isikut,

kellest kakskümmend kaheksa esindavad

valitsusi,

neliteist tööandjaid ja

neliteist töötajaid.

2. Kahekümne kaheksast isikust, kes esindavad

valitsusi, nimetatakse kümme tööstuslikult

oluliste liikmete poolt ja kaheksateist liikmete

poolt, kelle on selleks eesmärgiks valinud

konverentsi valitsuse delegaadid, välja arvatud

kümne eespool nimetatud liikme delegaadid.

3. Haldusnõukogu määrab vajaduse korral

kindlaks, kes on tööstuslikult olulised

organisatsiooni liikmed, ning kehtestab

eeskirjad eesmärgiga tagada, et kõiki küsimusi,

mis on seotud tööstuslikult oluliste liikmete

valimisega, arutab enne haldusnõukogu otsuse

tegemist erapooletu komitee. Võimalike

kaebuste korral, mille esitab liige

haldusnõukogu deklaratsiooni kohta, millega

määratakse kindlaks, kes on tööstuslikult

olulised liikmed, teeb otsuse konverents, ent

konverentsile esitatud kaebus ei peata

deklaratsiooni kohaldamist seni, kuni

konverents teeb kaebuse kohta otsuse.]

Artikkel 7

1. Haldusnõukogus on ükssada kaksteist

kohta:

– viiskümmend kuus kohta on valitsusi

esindavatele isikutele;

– kakskümmend kaheksa kohta on tööandjaid

esindavatele isikutele ja

– kakskümmend kaheksa kohta on töötajaid

esindavatele isikutele.

2. Koosseis peab olema võimalikult

esinduslik, arvestades kolme esindatava rühma

erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja

sotsiaalseid huve, kahjustamata nende rühmade

tunnustatud autonoomiat.

3. Käesoleva artikli lõike 2 nõuete täitmiseks

ja jätkuva töö tagamiseks täidetakse valitsuste

esindajatele eraldatud viiekümne kuuest kohast

viiskümmend neli järgmiselt.

a) Need jaotatakse nelja geograafilise

piirkonna vahel (Aafrika, Ameerika, Aasia

ja Euroopa), mida tuleb vajaduse korral

korrigeerida kõigi asjaomaste valitsuste

vastastikusel kokkuleppel. Igale

piirkonnale kohtade arvu eraldamisel

võetakse võrdse kaaluga aluseks piirkonnas

asuvate liikmesriikide arv, nende kogu

rahvaarv ja majandustegevus, mida

hinnatakse asjakohaste kriteeriumite alusel

(rahvamajanduse kogutoodang või

sissemaksed organisatsiooni eelarvesse),

eeldades et ühelgi piirkonnal ei ole vähem

kui kaksteist kohta ega rohkem kui viisteist

kohta. Käesoleva punkti kohaldamiseks on

algne kohtade jaotus järgmine: Aafrika –

kolmteist kohta; Ameerika – kaksteist

kohta; Aasia ja Euroopa – vahelduvalt

viisteist ja neliteist kohta.

Tõlge inglise keelest

b) i) Valitsuse delegaadid, kes esindavad

käesoleva lõike punktis a viidatud eri

piirkondadesse kuuluvaid liikmesriike,

või neid, keda on vastavasse piirkonda

kinnitatud vastastikuse kokkuleppe

alusel või keda on kutsutud vastavale

piirkonna konverentsile lõikes 4

esitatud tingimuste alusel,

moodustavad Rahvusvahelisel

Töökonverentsil valimiskogud, mille

ülesanne on nimetada liikmed igale

nimetatud piirkonnale eraldatud

kohtade täitmiseks. Lääne-Euroopa

riike ja Ida-Euroopa sotsialistlikke

riike3 esindavad valitsuse delegaadid

moodustavad eraldi valimiskogud. Nad

lepivad kokku piirkonnale eraldatud

kohtade omavahelise jaotuse ja valivad

eraldi oma esindajad

haldusnõukogusse.

ii) Kui piirkonna eripära seda nõuab,

võivad piirkonna valitsused leppida

kokku alampiirkonna alusel alajaotuste

moodustamises, et eraldi nimetada

liikmed asjaomasele alampiirkonnale

eraldatud kohtade täitmiseks.

iii) Liikmete nimetamisest teatatakse

konverentsi valitsuse delegaatide

kogule, et viimane saaks tulemused

välja kuulutada. Kui piirkonnas või

alampiirkonnas on valimisprotsessi või

selle tulemuste üle vaidlus, mida ei saa

nimetatud tasandil lahendada, teeb

konverentsi valitsuse delegaatide kogu

otsuse asjakohase protokolli sätetes.

c) Iga valimiskogu astub vajalikke samme

tagamaks, et oluline arv vastavale

piirkonnale eraldatud kohtade täitmiseks

nimetatud liikmetest on valitud rahvaarvu

alusel ja et on tagatud õiglane geograafiline

jaotus, arvestades samal ajal muid tegureid,

nagu asjaomaste liikmete

majandustegevus, lähtudes piirkonna

eripärast. Nende põhimõtete rakendamise

viisid täpsustatakse protokollides, milles

lepivad kokku iga valimiskogu valitsused ja

mis hoiustatakse Rahvusvahelise Tööbüroo

peadirektori juures.

3 Vastavalt 18. juunil 2021. aastal vastu võetud Rahvusvaheline Töökonverentsi resolutsioonile „Resolutsioon ILO liikmesriikide

võrdõiguslikkuse põhimõtte ja kõigi piirkondade õiglase esindatuse kohta ILO kolmepoolses juhtimises“ ei vasta sotsialistlike riikide mõiste

enam praegusele geopoliitilisele olukorrale ja loetakse seetõttu iganenuks. – Koost.

Tõlge inglise keelest

[4.] Tööandjaid ja töötajaid esindavaid

isikuid valivad vastavalt kas konverentsi

tööandjate delegaadid või töötajate delegaadid.

[5.] Haldusnõukogu ametiaeg on kolm

aastat. Kui mis tahes põhjusel ei toimu

haldusnõukogu valimised selle perioodi

möödumisel, jääb haldusnõukogu ametisse

kuni valimiste toimumiseni.

[6.] Vabade ametikohtade täitmise ja

asendajate nimetamise meetodi ja muud

sarnased küsimused võib otsustada

haldusnõukogu konverentsi heakskiidul.

[7.] Haldusnõukogu valib oma liikmete seast

esimehe ja kaks aseesimeest, kellest üks on

valitsust esindav isik, üks tööandjaid esindav

isik ja üks töötajaid esindav isik.

[8.] Haldusnõukogu reguleerib oma

töökorda ja kehtestab oma istungjärkude ajad

ise. Eriistungjärgud peetakse juhul, kui selleks

esitab kirjaliku taotluse vähemalt [kuusteist]

haldusnõukogu esindajat.

Artikkel 8

1. Rahvusvahelisel Tööbürool on

peadirektor, kelle nimetab ametisse

haldusnõukogu ning kes vastutab

haldusnõukogu juhiste alusel Rahvusvahelise

Tööbüroo tõhusa juhtimise eest ja muude talle

antud ülesannete täitmise eest.

4. Ülejäänud kaks kohta eraldatakse

vahelduvalt Aafrikale ja Ameerikale ning

Aasiale ja Euroopale, et võimaldada mõlemal

nimetatud piirkonnal tagada, et

valimisprotsessis saaksid

mittediskrimineerivalt osaleda liikmesriigid,

kes kuuluvad piirkonda geograafiliselt või on

vastavasse piirkonda kinnitatud vastastikuse

kokkuleppe alusel või keda on kutsutud

piirkonna konverentsile, kuid kes ei ole veel

hõlmatud selle ega muu piirkonna protokolliga,

eeldades et selliseid riike ei asetata

eelisseisundisse selles piirkonnas asuvate

võrreldavate riikide suhtes. Kui lisakohta ei

kasutata eespool sätestatu kohaselt, täidab selle

asjaomane piirkond oma protokollist lähtudes.

5. Tööandjaid ja töötajaid esindavaid isikuid

valivad vastavalt konverentsi tööandjate

delegaadid ja töötajate delegaadid.

6. Haldusnõukogu ametiaeg on kolm aastat.

Kui mis tahes põhjusel ei toimu haldusnõukogu

valimised selle ajavahemiku möödumisel, jääb

haldusnõukogu ametisse kuni valimiste

toimumiseni.

7. Vabade ametikohtade täitmise ja

asendajate nimetamise meetodi ja muud

sarnased küsimused võib otsustada

haldusnõukogu konverentsi heakskiidul.

8. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast

esimehe ja kaks aseesimeest, kelle seast üks

esindab valitsust, üks tööandjaid ja üks

töötajaid.

9. Haldusnõukogu määrab oma töökorra ja

kehtestab istungjärkude ajad. Eriistungjärgud

peetakse juhul, kui selleks esitab kirjaliku

taotluse vähemalt kolmkümmend kaks

haldusnõukogu esindajat.

Artikkel 8

1. Rahvusvahelisel Tööbürool on

peadirektor, kelle nimetab ametisse

haldusnõukogu ja kes esitab ametisse

nimetamise heakskiitmiseks rahvusvahelisele

töökonverentsile.

2. Peadirektor vastutab haldusnõukogu

juhiste alusel Rahvusvahelise Tööbüroo tõhusa

juhtimise eest ja muude talle antud ülesannete

täitmise eest.

Tõlge inglise keelest

[2.] Peadirektor või tema asendaja osaleb

kõigil haldusnõukogu istungjärkudel.

Artikkel 13

2. ...

c) määrab Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni eelarve

heakskiitmise, jaotamise ja kogumise

korra kindlaks konverents [kohal

viibivate delegaatide] kahe kolmandiku

suuruse häälteenamusega ning eelarve

heakskiitmise ja organisatsiooni

liikmete vahel kulude jaotamise korra

sätestab valitsuste esindajate komitee.

4. Organisatsiooni liikmel, kellel on

organisatsioonile rahalise sissemakse tasumisel

võlgnevus, ei ole konverentsil,

haldusnõukogus, üheski komitees ega

haldusnõukogu liikmete valimisel hääleõigust,

kui tema võlgnevuse summa võrdub kahe

eelneva täisaasta eest tasutavate sissemaksete

summaga või ületab seda, tingimusel et

konverents võib [kohal viibivate delegaatide]

kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega

lubada sellel liikmel hääletada, kui ta on teinud

kindlaks, et tasumata jätmine tuleneb

tingimustest, mis ei ole liikme kontrolli all.

Artikkel 16

2. Päevakorrapunkte, mille kohta on

vastuväide esitatud, ei jäeta samas päevakorrast

välja, kui [konverentsil on kohal viibivate

delegaatide kahe kolmandiku suuruse

häälteenamusega otsustatud nende arutamise

poolt.]

3. Kui konverents otsustab (muul viisil kui

eelmise lõike alusel) [kohal viibivate

delegaatide] kahe kolmandiku suuruse

häälteenamusega, et konverents arutab mis

tahes küsimust, lisatakse see teema järgmise

istungjärgu [päevakorda].

3. Peadirektor või tema asendaja osaleb

kõigil haldusnõukogu istungjärkudel.

Artikkel 13

2. ...

c) määrab Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni eelarve

heakskiitmise, jaotamise ja kogumise

korra kindlaks konverents kahe

kolmandiku suuruse häälteenamusega

ning eelarve heakskiitmise ja

organisatsiooni liikmete vahel kulude

jaotamise korra sätestab valitsuste

esindajate komitee.

4. Organisatsiooni liikmel, kellel on

organisatsiooni liikmemaks võlgu, ei ole

konverentsil, haldusnõukogus, üheski komitees

ega haldusnõukogu liikmete valimisel

hääleõigust, kui tema võlgnevuse summa

võrdub kahe eelmise täisaasta eest tasutava

liikmemaksu summaga või ületab seda,

tingimusel et konverents võib kahe kolmandiku

suuruse häälteenamusega lubada sellel liikmel

hääletada, kui ta on teinud kindlaks, et tasumata

jätmine tuleneb tingimustest, mis ei ole liikme

kontrolli all.

Artikkel 16

2. Päevakorrapunkte, mille kohta on esitatud

vastuväide, ei jäeta siiski päevakorrast välja,

kui konverents otsustab kahe kolmandiku

suuruse häälteenamusega neid arutada.

3. Kui konverents otsustab (muul viisil kui

eelmise lõike alusel) kahe kolmandiku suuruse

häälteenamusega, et konverents arutab mis

tahes küsimust, lisatakse see teema järgmise

istungjärgu päevakorda.

Tõlge inglise keelest

Artikkel 17

2. Kui käesolevas põhikirjas või mis tahes

sellise konventsiooni või muu dokumendi

tingimustes, millega antakse konverentsile

volitused, või finants- ja eelarvekokkulepetes,

mis on vastu võetud artikli 13 alusel, ei ole

sätestatud teisiti, otsustatakse kõik küsimused

[kohal viibivate delegaatide]

lihthäälteenamusega.

[3.] Hääletus on kehtiv üksnes juhul, kui

[antud häälte koguarv võrdub konverentsil

osalevate delegaatide arvust poolega.]

Artikkel 19

2. Mõlemal juhul on vajalik [kohal viibivate

delegaatide] kahe kolmandiku suurune

häälteenamus, et konverents saaks lõplikult

hääletada olenevalt asjaoludest kas

konventsiooni või soovituse vastuvõtmise

poolt.

Artikkel 21

1. Juhul kui konventsioon, mis esitatakse

konverentsile lõplikuks arutamiseks, ei saa

[kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku

suurust häälteenamust, on organisatsiooni mis

tahes liikmetel sellegipoolest õigus omavahel

sellises konventsioonis kokku leppidaga.

Artikkel 17

2. Kui käesolevas põhikirjas või mis tahes

sellise konventsiooni või muu dokumendi

tingimustes, millega antakse konverentsile

volitused, või finants- ja eelarvekokkulepetes,

mis on vastu võetud artikli 13 alusel, ei ole

sätestatud teisiti, otsustatakse kõik küsimused

(poolt- ja vastuhäälte) lihthäälteenamusega.

3. Kui põhikiri näeb ette otsustamise

lihthäälteenamusega, peab otsuse poolt

hääletama vähemalt üks neljandik konverentsi

istungjärgul osalevatest delegaatidest. Kui

põhikiri näeb ette otsustamise kahe kolmandiku

suuruse häälteenamusega, peab otsuse poolt

hääletama vähemalt üks kolmandik

istungjärgul osalevatest delegaatidest. Kui

põhikiri näeb ette otsustamise kolme neljandiku

suuruse häälteenamusega, peab otsuse poolt

hääletama vähemalt kolm kaheksandikku

istungjärgul osalevatest delegaatidest.

4. Hääletus on kehtetu, kui vähemalt pool

istungjärgul osalevatest hääleõiguslikest

delegaatidest ei ole hääletamisest osa võtnud.

Artikkel 19

2. Mõlemal juhul on vajalik kahe

kolmandiku suurune häälteenamus, et

konverents saaks lõplikult hääletada olenevalt

asjaoludest kas konventsiooni või soovituse

vastuvõtmise poolt.

Artikkel 21

1. Juhul kui konventsioon, mis esitatakse

konverentsile lõplikuks arutamiseks, ei saa

kahe kolmandiku suurust häälteenamust, on

organisatsiooni mis tahes liikmetel

sellegipoolest õigus omavahel sellises

konventsioonis kokku leppida.

Tõlge inglise keelest

Artikkel 36

1. Käesoleva põhikirja muudatused, mille

konverents võtab vastu kohal viibivate

delegaatide kahe kolmandiku suuruse

häälteenamusega, jõustuvad siis, kui need on

ratifitseerinud või vastu võtnud kaks

kolmandikku organisatsiooni liikmetest,

[sealhulgas viis kümnest liikmest, kes on

esindatud haldusnõukogus kui tööstuslikult

olulised liikmed kooskõlas põhikirja artikli 7

lõikega 3.]

Artikkel 36

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, siis põhikirja

muudatused, mille konverents võtab vastu kahe

kolmandiku suuruse häälteenamusega,

jõustuvad siis, kui need on ratifitseerinud või

heaks kiitnud kaks kolmandikku

organisatsiooni liikmetest.

2. Kui muudatus on seotud

i) organisatsiooni põhieesmärkidega, mis

on sätestatud põhikirja preambulis ja

põhikirjale lisatud organisatsiooni

eesmärke käsitlevas deklaratsioonis

(preambul, artikkel 1, lisa);

ii) põhikirjas sätestatud organisatsiooni

püsiva tegevuskohaga, organisatsiooni

kollegiaalsete organite koosseisu ja

ülesannetega ning peadirektori

ametisse nimetamise ja ülesannetega

(artiklid 1, 2, 3, 4, 7, 8, 17);

iii) põhikirja sätetega rahvusvaheliste

töökonventsioonide ja -soovituste

kohta (artiklid 19–35, 37);

iv) käesoleva artikliga,

ei loeta muudatust vastu võetuks, kui see ei saa

kolme neljandiku suurust häälteenamust; see ei

jõustu, kui seda ei ole ratifitseerinud või heaks

kiitnud kolm neljandikku organisatsiooni

liikmetest.

INSTRUMENT FOR THE AMENDMENT OF THE CONSTITUTION OF THE INTERNATIONAL

LABOUR ORGANISATION, 1986

AUTHENTIC TEXT

INSTRUMENT FOR THE AMENDMENT OF THE CONSTITUTION OF THE INTERNATIONAL LABOUR ORGANISATION1

The General Conference of the International Labour Organisation, Having been convened at Geneva by the Governing Body of the International

Labour Office, and having met in its Seventy-second Session on 4 June 1986, and

Having decided upon the adoption of certain amendments to the Constitution of the International Labour Organisation, a question which is included in the seventh item on the agenda of the Session,

adopts, this twenty-fourth day of June of the year one thousand nine hundred and eighty-six, the following instrument for the amendment of the Constitution of the International Labour Organisation, which may be cited as the Constitution of the International Labour Organisation Instrument of Amendment, 1986 :

Article 1

As from the date of the coming into force of this Instrument of Amendment, the provisions of the Constitution of the International Labour Organisation, of which the text at present in force is set forth in the first column of the Annex to this Instrument, shall have effect as amended in the second column of the said Annex.

Article 2

Two copies of this Instrument of Amendment shall be authenticated by the signatures of the President of the Conference and of the Director-General of the International Labour Office. One of these copies shall be deposited in the archives of the International Labour Office and the other shall be communicated to the Secretary-General of the United Nations for registration in accordance with article 102 of the Charter of the United Nations. The Director-General will communicate a certified copy of the Instrument to all the Members of the International Labour Organisation.

Article 3

1. The formal ratifications or acceptances of this Instrument of Amendment shall be communicated to the Director-General of the International Labour Office, who shall notify the Members of the Organisation of the receipt thereof.

2. This Instrument of Amendment will come into force in accordance with the provisions of article 36 of the Constitution of the Organisation.

3. On the coming into force of this Instrument, the Director-General of the International Labour Office shall so notify all the Members of the International Labour Organisation and the Secretary-General of the United Nations.

ANNEX

THE CONSTITUTION OF THE INTERNATIONAL LABOUR ORGANISATION

Provisions in force on 24 June 19862 Amended Provisions2

Article 1 Article 1

4. The General Conference of the Inter­ national Labour Organisation may also ad­ mit Members to the Organisation by a vote concurred in by two-thirds of the delegates attending the session including two-thirds of the Government delegates [present and] voting. Such admission shall take effect on

4. The General Conference of the Inter­ national Labour Organisation may also ad­ mit Members to the Organisation by a vote concurred in by two-thirds of the delegates attending the session including two-thirds of the Government delegates having taken part in the voting. Such admission shall take

1 Adopted by the Conference on 24 June 1986 by 352 votes to 44, with no abstentions. 2 The words deleted from the provisions in force on 24 June 1986 are placed in square brackets. The changes and

additions introduced by the amended provisions are underlined.

the communication to the Director-General of the International Labour Office by the government of the new Member of its for­ mal acceptance of the obligations of the Constitution of the Organisation.

Article 3

9. The credentials of delegates and their advisers shall be subject to scrutiny by the Conference, which may, by two-thirds of the votes cast [by the delegates present], refuse to admit any delegate or adviser whom it deems not to have been nominated in ac­ cordance with this article.

Article 6

Any change in the seat of the Internation­ al Labour Office shall be decided by the Conference by a two-thirds majority of the votes cast [by the delegates present].

[1. The Governing Body shall consist of fifty-six persons-

Twenty-eight representing governments, Fourteen representing the employers, and Fourteen representing the workers.

2. Of the twenty-eight persons represen­ ting governments, ten shall be appointed by the Members of chief industrial importance, and eighteen shall be appointed by the Members selected for that purpose by the Government delegates to the Conference, excluding the delegates of the ten Members mentioned above.

3. The Governing Body shall as occasion requires determine which are the Members of the Organisation of chief industrial im­ portance and shall make rules to ensure that all questions relating to the selection of the Members of chief industrial importance are considered by an impartial committee be­ fore being decided by the Governing Body. Any appeal made by a Member from the declaration of the Governing Body as to which are the Members of chief industrial importance shall be decided by the Confe­ rence, but an appeal to the Conference shall not suspend the application of the declara­ tion until such time as the Conference decides the appeal.]

effect on the communication to the Inter­ national Labour Office by the government of the new Member of its formal acceptance of the obUgations of the Constitution of the Organisation.

Article 3

9. The credentials of delegates and their advisers shall be subject to scrutiny by the Conference, which may, by two-thirds of the votes cast, refuse to admit any delegate or adviser whom it deems not to have been nominated in accordance with this article.

Article 6

Any change in the seat of the Internation­ al Labour Office shall be decided by the Conference by a two-thirds majority of the votes cast.

1. The Governing Body shall comprise one hundred and twelve seats :

- fifty-six seats for persons representing governments ;

- twenty-eight seats for persons represen­ ting the employers ; and

- twenty-eight seats for persons represen­ ting the workers.

2. Its composition shall be as representa­ tive as possible, taking into account the various geographical, economic and social interests within its three constituent groups; without, however, impairing the recognised autonomy of those groups.

3. In order to meet the requirements of paragraph 2 of this article, and to ensure continuity of work, fifty-four of the fifty-six seats assigned to representatives of govern­ ments shall be filled as follows : (a) They shall be distributed among four

geographical regions (Africa, America, Asia and Europe) to be adjusted, if necessary, by mutual agreement among all the governments concerned. Each of these regions shall be assigned a number of seats based on the application of equal weighting of the number of States Members within the region, their total population and their economic activity assessed by appropriate criteria (gross national product or contributions to the budget of the Organisation), it being understood that no region shall have fewer than twelve seats and none more than fifteen seats. For the application of this subparagraph, the initial distribu­ tion of seats shall be as follows : Africa : thirteen seats; America: twelve seats; Asia and Europe : alternately fifteen and fourteen seats.

Article 7 Article 7

(b) {i) During the International Labour Conference, the Government dele­ gates representing States Members belonging to the different regions referred to in subparagraph (a) of this paragraph, or those which are attached to them by mutual agree­ ment, or are invited to the corres­ ponding Regional Conference un- der the conditions set out in para­ graph 4 below, shall constitute the electoral colleges responsible for appointing the members to fill the seats assigned to each of the said regions. The Government delegates representing the States of Western Europe and those representing the socialist States of Eastern Europe shall constitute separate electoral colleges. They shall agree to divide between them the seats assigned to the region and shall select separate­ ly their representatives on the Gov­ erning Body.

(ii) When the special characteristics of a region so require, the governments of that region may agree to form subdivisions on a subregional basis to appoint separately Members to fill the seats assigned to the sub- region concerned.

(iii) The appointments shall be' com­ municated to the college of Govern­ ment delegates to the Conference in order for it to proclaim the results. If the electoral process or its results in a region or subregion are the subject of dispute which cannot be settled at those levels, the College of Government delegates to the Conference shall take a decision in the framework of the provisions of the relevant protocol.

(c) Each electoral college shall take the necessary steps to ensure that a substan­ tial number of Members appointed to fill the seats assigned to that region is cho­ sen on the basis of the size of their population and that an equitable geo­ graphical distribution is assured, while at the same time taking into consideration other factors such as the economic activ­ ity of the Members concerned in accord­ ance with the special characteristics of the region. The means of implementing these principles shall be specified in protocols agreed by the governments of each electoral college which shall be deposited with the Director-General of the International Labour Office.

4. Each of the two remaining seats shall be allocated alternately to Africa and America on the one hand, and to Asia and Europe on the other, in order to enable each of these regions to ensure participation in the electoral process, on a non-discriminat­ ory basis, of States Members which belong

[4.] The persons representing the em­ ployers and the persons representing the workers shall be elected respectively by the Employers' delegates and the Workers' del­ egates to the Conference.

[5.] The period of office of the Governing Body shall be three years. If for any reason the Governing Body elections do not take place on the expiry of this period, the Governing Body shall remain in office until such elections are held.

[6.] The method of filling vacancies and of appointing substitutes and other similar questions may be decided by the Governing Body subject to the approval of the Confer­ ence.

[7.] The Governing Body shall, from time to time, elect from its number a chairman and two vice-chairmen, of whom one shall be a person representing a government, one a person representing the employers, and one a person representing the workers.

[8.] The Governing Body shall regulate its own procedure and shall fix its own times of meeting. A special meeting shall be held if a written request to that effect is made by at least [sixteen] of the representatives on the Governing Body.

Article 8

1. There shall be a Director-General of the International Labour Office, who shall be appointed by the Governing Body and, subject to the instructions of the Governing Body, shall be responsible for the efficient conduct of the International Labour Office and for such other duties as may be assigned to him.

[2.] The Director-General or his deputy shall attend all meetings of the Governing Body.

Article 13

2. ...

(c) the arrangements for the approval, allo­ cation and collection of the budget of the International Labour Organisation shall be determined by the Conference by a two-thirds majority of the votes cast

to it geographically or are attached to it by mutual agreement, or are invited to the corresponding regional conference, but are not yet covered either by the protocol for that region or by any other, it being under­ stood that such States shall not be placed in a privileged position in relation to compar­ able States in the region. Whenever the additional seat is not used in accordance with the foregoing provisions, it shall be filled by the region concerned in the light of the provisions of its protocol.

5. The persons representing the em­ ployers and the persons representing the workers "shall be elected respectively by the Employers' delegates and the Workers' delegates to the Conference.

6̂ The period of office of the Governing Body shall be three years. If for any reason the Governing Body elections do not take place on the expiry of this period, the Governing Body shall remain in office until such elections are held.

T The method of filling vacancies and of appointing substitutes and other similar questions may be decided by the Governing Body subject to the approval of the Confer­ ence.

8. The Governing Body shall, from time- to time, elect from its number a chairman and two vice-chairmen, of whom one shall be a person representing a government, one a person representing the employers, and one a person representing the workers.

9. The Governing Body shall regulate its own procedure and shall fix its own times of meeting. A special meeting shall be held if a written request to that effect is made by at least thirty-two of the representatives on the Governing Body.

Article 8

1. There shall be a Director-General of the International Labour Office, who shall be appointed by the Governing Body, which shall submit the appointment to the Interna­ tional Labour Conference for approval.

2. Subject to the instructions of the Gov­ erning Body, the Director-General shall be responsible for the efficient conduct of the Office and for such other duties as may be assigned to him.

3̂ The Director-General or his deputy ' shall attend all meetings of the Governing Body.

Article 13

2. . . .

(c) the arrangements for the approval, allo­ cation and collection of the budget of the International Labour Organisation shall be determined by the Conference by a two-thirds majority of the votes

[by the delegates present], and shall provide for the approval of the budget and of the arrangements for the alloca­ tion of expenses among the Members öf the Organisation by a committee of Government representatives.

4. A Member of the Organisation which is in arrears in the payment of its financial contribution to the Organisation shall have no vote in the Conference, in the Governing Body, in any committee, or in the elections of members of the Governing Body, if the amount of its arrears equals or exceeds the amount of the contributions due from it for the preceding two full years : Provided that the Conference may by a two-thirds ma­ jority of the votes cast [by the delegates pre­ sent] permit such a Member to vote if it is satisfied that the failure to pay is due to conditions beyond the control of the Member.

Article 16

2. Items to which such objection has been made shall not, however, be excluded from the agenda, if [at the Conference a majority of two-thirds of the votes cast by the dele­ gates present is in favour of considering them].

3. If the Conference decides (otherwise than under the preceding paragraph) by two-thirds of the votes cast [by the delegates present] that any subject shall be considered by the Conference, that subject shall be included in the agenda for the following [meeting].

Article 17

2. Except as otherwise expressly pro­ vided in this Constitution or by the terms of any Convention or other instrument confer­ ring powers on the Conference or of the financial and budgetary arrangements adopted in virtue of article 13, all matters shall be decided by a simple majority of the votes cast [by the delegates present.]

[3.] The voting is void unless [the total number of votes cast is equal to half the number of the delegates attending the Con­ ference.]

cast, and shall provide for the approval of the budget and of the arrangements for the allocation of expenses among the Members of the Organisation by a com­ mittee of Government representatives.

4. A Member of the Organisation which is in arrears in the payment of its financial contribution to the Organisation shall have no vote in the Conference, in the Governing Body, in any committee, or in the elections of members of the Governing Body, if the amount of its arrears equals or exceeds the amount of the contributions due from it for the preceding two full years : Provided that the Conference may by a two-thirds ma­ jority of the votes cast permit such a Member to vote if it is satisfied that the failure to pay is due to conditions beyond the control of the Member.

Article 16

2. Items to which such objection has been made shall not, however, be excluded from the agenda, if the Conference decides by a majority of two-thirds of the votes cast to consider them.

3. If the Conference decides (otherwise than under the preceding paragraph) by a majority of two-thirds of the votes cast that any subject shall be considered by the Con­ ference, that subject shall be included in the agenda for the following session.

Article 17

2. Except as otherwise expressly pro­ vided in this Constitution or by the terms of any Convention or other instrument confer­ ring powers on the Conference or of the financial and budgetary arrangements adopted in virtue of article 13, all matters shall be decided by a simple majority of the votes cast (for and against).

3. In cases in which the Constitution provides for a decision by a simple majority, the decision shall be concurred in by at least one-quarter of the delegates attending the session of the Conference ; in cases in which the Constitution provides for a decision by a two-thirds majority, the decision shall be concurred in by at least one-third of the delegates attending the session; in cases in which the Constitution provides for a decision by a three-fourths majority, the decision shall be concurred in by at least three-eighths of the delegates attending the session.

4. The voting is void unless at least one- half of the delegates attending the session and entitled to vote have taken part in the voting.

Artide 19 2. In either case a majority of two-thirds

of the votes cast [by the delegates present] shall be necessary on the final vote for the adoption of the Convention or Recommen­ dation, as the case may be, by the Confer­ ence.

Article 21

1. If any Convention coming before the Conference for final consideration fails to secure the support of two-thirds of the votes cast [by the delegates present], it shall nevertheless be within the right of any of the Members of the Organisation to agree to such Convention among themselves.

Article 36 Amendments to this Constitution which

are adopted by the Conference by a ma­ jority of two-thirds of the votes cast [by the delegates present] shall take effect when ratified or accepted by two-thirds of the Members of the Organisation [including five of the ten Members which are represented on the Governing Body as Members of chief industrial importance in accordance with the provisions of paragraph 3 of article 7 of this Constitution.]

Article 19 2. In either case a majority of two-thirds

of the votes cast shall be necessary on the final vote for the adoption of the Conven­ tion or Recommendation, as the case may be, by the Conference.

Article 21 1. If any Convention coming before the

Conference for final consideration fails to secure the support of two-thirds of the votes cast, it shall nevertheless be within the right of any of the Members of the Organisation to agree to such Convention among them­ selves.

Article 36

1. Subject to the provisions of para­ graph 2 of this article, amendments to this Constitution which are adopted by the Con­ ference by a majority of two-thirds of the votes cast shall take effect when ratified or accepted by two-thirds of the Members of the Organisation.

2. If an amendment relates to- (i) the fundamental purposes of the

Organisation as set out in the Pre­ amble to the Constitution and in the Declaration concerning the Aims and Purposes of the Organisation annexed thereto (Preamble; art­ icle 1 ; Annex) ;

(ii) the permanent establishment of the Organisation, the composition and functions of its collegiate organs and the appointment and responsibilities of the Director-General as set out in the Constitution (article 1 ; article 2 ; article 3; article 4; article 7; art­ icle 8 ; article 17) ;

(iii) the constitutional provisions con­ cerning international labour Con­ ventions and Recommendations (art- icles 19-35 ; article 37) ;

(iv) the provisions of this article, it shall not be considered as adopted unless it receives three-fourths of the votes cast ; it shall not take effect unless ratified or ac­ cepted by three-quarters of the Members of the Organisation.