(EIS) algatatud kooskõlastamine

Eelnõu

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose

laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja

väljamaksmise alused ning kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 133 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose

laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise

alused ning kord“ §-i 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi

autorile määratud tasust.“.

Kristen Michal

Peaminister

Heidy Purga

Kultuuriminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 15.01.2025 nr 1-12/50-1

Eelnõu esitamine

Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005.

a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise

määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu ühel lehel

2. Seletuskiri kahel lehel

3. Seletuskirja lisa viiel lehel

Asta Trummel 628 2223 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose

laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise

alused ning kord“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määrus nr 29 “Rahvaraamatukogudest teose laenutamise

eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord”

(edaspidi määrus) on kehtestatud autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 133 lõike 6 alusel.

Tasude väljamaksmisega tegeleb Sihtasutus Autorihüvitusfond (edaspidi ka AHF), mille asutajateks

on mittetulundusühingud Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit.

Kultuuriministeerium on eraldanud AHF-ile igal aastal riigieelarvelisi vahendeid tasude

maksmiseks. 2023. aastal jaotati laenutushüvitisteks 500 000 eurot. Helisalvestiste ja videote

laenutuste eest eraldati vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele kokku 4889,40

eurot. Raamatute laenutuste eest jaotati 1675 autori ja autoriõiguste omaja vahel 495 110,60 eurot.

2024. aastal oli laenutushüvitise eelarve 1 435 181 eurot. Helisalvestiste ja videote laenutuste eest

eraldati vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele kokku 12 972 eurot. Raamatute

laenutuste eest jaotati 1768 autori ja autoriõiguste omaja vahel 1 422 209 eurot1.

Määruse kohaselt jaguneb eelarveaastaks trükiste laenutamise eest tasu maksmiseks eraldatud

riigieelarveliste vahendite kogusumma autorite vahel järgmiselt:

1) 59% originaalkeelse teose originaalteksti autoritele;

2) 1% tõlgitud teose originaalteksti autoritele;

3) 30% tõlke autoritele;

4) 10% kunstilise vormi autoritele.

Eelnõuga muudetakse teose kujunduse autorile (kujundajale) makstava tasu osakaalu. Teose

kujunduse autor (kujundaja) ja illustraator on teose kunstilise vormi autorid. Muudatusega

sätestatakse määruses, et teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse edaspidi tasu 1/3 teose

kunstilise vormi autori tasust. Antud ettepaneku määruse muutmiseks tegi Eesti Kujundusgraafikute

Liit2.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna

kirjandusnõunik Asta Trummel ([email protected]; 628 2223), kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected]; 628 2225).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse § 3 lõike 4 kohaselt teose koostajale või järel- või eessõna autorile määratakse tasu

1 https://ahf.ee/teated/ 2 www.ekgl.ee. Põhikirja kohaselt on Eesti Kujundusgraafikute Liit (EKGL) professionaalseid kujundusgraafikuid

ühendav poliitiliselt sõltumatu loominguline liit. EKGL on asutatud 1993. aastal Eesti Kunstnike Liidu Tarbegraafika

sektori, Raamatugraafika sektori ja Plakatisektsiooni õigusjärglasena ning on iseseisva mittetulundusühinguna Eesti

Kunstnike Liidu liikmesorganisatsioon. Täna on liikmeteks 115 professionaalset loovisikut, kes tegelevad kas ühes või

mitmes kujundusgraafika valdkonnas, nagu raamatukujundus, illustratsioon, koomiks, plakat, graafiline disain,

kirjagraafika, kalligraafia, supergraafika, infograafika jne.

suurusega 1/3 originaalkeelse teose originaalteksti autorile määratud tasust. Sama loogika võetakse

kasutusele teose kujunduse autorile (kujundajale) tasu määramisel.

Eelnõuga lisatakse tasu jaotamise määrasid reguleerivasse sättesse (§ 3) uus lõige (21), mille

kohaselt teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi

autorile määratud tasust.

See muudatus väärtustaks ja tõstaks rohkem esile illustraatorite originaalloomingu panust.

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

4. Määruse mõjud

Määrusega muudetakse teose kujunduse autorile makstava tasu määra, mis on edaspidi 1/3

kunstilise vormi autorile määratud tasust. Seega edaspidi kujundaja tasu määr võrreldes teise

kunstilise vormi autori ehk illustraatoriga väheneb. Kui teosel on nii kujundaja kui ka illustraator,

siis kujundaja saab 1/3 kunstilise vormi tasust. Kui teosel on üksnes kujundaja (illustratsioonid

puuduvad), saab ka sellisel juhul kujundaja 1/3 kunstilise vormi autori tasust.

Kuigi raamatute puhul ei ole (kaane)kujundus vähetähtis, on väga oluline väärtustada

illustraatoreid, kelle panus raamatute, eriti aga lasteraamatute sisusse on väga oluline. Pildid teksti

kõrval jutustavad samuti lugu, tehes nähtavaks ja kirjeldades sündmuste tegevuspaika,

iseloomustades tegelaskujusid ning seovad raamatu üheks tervikuks. Lasteraamatust loetu saab

nähtavaks ja jääb meelde just seda illustreerinud kunstniku silmade kaudu.

Nii nagu head teksti lugedes paraneb lapse õigekiri, laieneb sõnavara, areneb stiilitunnetus ning

väljendusoskus, toimib hea illustratsiooni vaatamine varjatud kunstiharidusena, arendades

visuaalset kirjaoskust (sealhulgas värvi- ja kompositsioonitaju) ning kasvatades ilumeelt ning head

maitset.

Sihtasutus Autorihüvitusfond kui tasu arvutaja ja väljamaksja on antud muudatuse rakendamisega

arvestanud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ning antud muudatust rakendatakse käesoleval aastal eelmise

kalendriaasta trükiste laenutamise eest tasu arvutamisel ja väljamaksmisel.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele

Autorihüvitusfond ja mittetulundusühingutele Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit ning Eesti

Kujundusgraafikute Liit.

Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Kirjastuste Liit kooskõlastas eelnõu.

Sihtasutus Autorihüvitusfond, Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit tegid eelnõule

märkusi, mis on välja toodud seletuskirjale lisatud tabelis.

Seletuskirja lisa 1

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Autorihüvitusfond,

Eesti Kirjanike Liit,

Eesti

Kujundusgraafikute Liit

Määruste muutmisel on tarvis arvestada, et laenutustasu ja

paljundustasu pole omavahel seotud – laenutustasu alus on

AutÕS § 133 lõige 6 ja paljundustasu § 271 lõige 6. Ainus, mis

neid kahte täiesti erinevat ja erinevate saajate ringiga hüvitist

seob, on 20 aastat tagasi leitud administratiivne lahendus. 2024.

aastaks on olukord muutunud – laenutustasu on detailselt välja

arendatud suurenenud baasrahastusega süsteem, üks Euroopa

parimaid. Paljundustasu on Eestis 2006. aasta tingimustele

vastav sisuliselt aegunud hädalahendus, mis tuleks täielikult

ümber teha. Pole vähimatki põhjust käistleda neid hüvitisi koos

ja kopeerida laenutustasu regulatsiooni paljundustasu

rakendusaktis. Seetõttu soovime, et:

1. Muudetaks ainult laenutustasu määrust.

Autorite organisatsioonid ja Autorihüvitusfond on esitanud

ettepanekud ainult laenutustasu regulatsiooni muutmiseks.

Ettepanekud on sisuliselt läbi mõeldud ja kooskõlas süsteemi

ülalpidamiskuludega, mida autorid soovivad hoida rangelt

otstarbekal tasemel.

Arvestatud.

1.1. Nõustuda parandusega paragrahvis 3:„(31) Teose

kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega

1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust.“;

Teadmiseks võetud.

1.2. Näha ette avalduse aegumine, kui avaldus kolme aasta

jooksul ei saavuta miinumumtasu.

Muudatused, mis puudutasid avalduse

esitamist ja miinimumtasu, on eelnõust välja

jäetud. Jääb kehtima olemasolev süsteem,

Autor saab alati esitada uue avalduse ja tema õigust tasu saada

ei riivata.

Alla miinimumpiiri summade tähtajatu akumuleerimine on

ebaproportsionaalselt kulukas ja toob kaasa IT- ja

raamatupidamise püsikulude märkimisväärse tõusu.

Minimaalsete summade tähtajatu administreerimise maksavad

kinni ülejäänud autorid.

Kui vaadata tänast laenutustasu arvutust, jääb miinimumtasu

arvestusse alla saja autori. See on praegu kehtiva aegumisnormi

tulemus – kui poleks 3-aastast aegumist, oleks selliseid autoreid

üle tuhande. Kui avaldused hakkavad universaalselt kehtima

tähtajatult, tekib igal aastal sadu uusi miinimumtasu saajaid.

Kõik süsteemid rahvusvahelises praktikas näevad ette

miinimumsumma ja/või avalduse aegumise miinimumsumma

puhul. See on antud tüüpi jaotuse puhul paratamatu, väga

väikesed summad tekivad igal juhul. Autorile garanteeritakse

õigus hüvitist saada avaldust esitades, aga kõigile ei pakuta

automaatset arvestust. Ülejäänud autorite suhtes on ebaõiglane,

kui nende tasust makstakse kinni tähtajatu akumuleeruv

miinimumtasu arvestus.

Ülaltoodust lähtuvalt:

1.2.1. Sõnastada paragrahv 5 lõige 3 järgmiselt: „(3) Avaldus

kehtib tähtajatult välja arvatud käesoleva paragrahvi 6 lõikes 2

sätestatud juhul. „

kõik autorid esitavad 3 aasta möödudes uue

avalduse.

1.2.2. Sõnastada paragrahv 6 lõige 2 ümber või lisada omaette

punkt aegumise kohta: „(2) Kui autorile ja kirjastajale

kalendriaastas väljamaksmisele kuuluv tasu on väiksem kui 10

eurot, makstakse autorile ja kirjastajale tasu välja 10 euro

suuruse summa täitumisel, kuid mitte hiljem kui kolm aastat

pärast avalduse esitamist. Kui kolm aastat pärast avalduse

esitamist on tasu väiksem kui 10 eurot, makstakse autorile ja

kirjastajale nende aastate laenutuste eest arvestatud tasu.

Vt eelmist kommentaari.

Avaldus, mille alusel kolme aasta jooksul koguneb alla 10 euro,

aegub, ja autor võib esitada uue avalduse. „

1.2.3. Laenutustasu on Eestis autori ja autoriõiguste omaja tasu.

Laenutustasu määrusest tuleb läbivalt välja jätta sõna

„kirjastaja“.

Teadmiseks võetud, vastavat sõna ei ole

eelnõus kasutatud.

2. Paljundustasu määrus jätta muutmata

2.1. Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit tegid

2024. aasta 5. veebruariks justiitsministeeriumile ettepanekud

täielikult muuta Autoriõiguse seaduses paljundustasu jaotuse

aluseid ja viia tasu kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud

põhimõtete ja digitaalajastu kasutusviisidega. Tänane jaotus on

2006. aastast pärit hädalahendus, mis on aegunud ega vasta

autorite õigusele saada õiglast tasu oma teoste

reprodutseerimise eest. Pole vajadust ega alust sellise süsteemi

rakendusakti muutmiseks. Selleks pole autorid teinud ka ühtegi

ettepanekut.

Arvestatud, paljundustasu määrust ei

muudeta.

2.2. Kujundajatele 1/3 kunstilise vormi autori tasu rakendamine

jagab paljundustasu ümber teistele autorikategooriatele.

Ettepanekut selliseks muudatuseks pole tehtud.

Arvestatud, paljundustasu määrust ei

muudeta.

2.3. Avalduste muutumine tähtajatuks tooks paljundustasu

autorite jaotuses kaasa püsikohustuse 3- aastaste tsüklite kaupa

akumuleerida ja maksta välja üle 300 autori alla 10-euroseid

summasid. Kuna paljundustasu põhineb teoste arvul ja

autorsuse kordajatel, ei saa selliste summade saajate arv

väheneda (nt 1-2 teost, autorsus tavamahus kujundaja).

Akumuleerimise ja väljamaksmise kulud ületaksid igal aastal

hinnanguliselt 10-kordselt akumuleeritava summa.

Arvestatud, paljundustasu määrust ei

muudeta.

2.4. Autorid ei pea põhjendatuks ega ole teinud ettepanekut

praegustel alustel jaotuse summat suurendada. Vajalikuks

peetakse paljundustasu maksmise alused täielikult ümber

vaadata.

Paljundustasu jaotuseelarve on praegu ca 100 tuhat eurot, mis

jaguneb pooleks autorite ja kirjastajate vahel. Autorite jaotuses

kaasneksid tähtajatu akumuleerumisega vältimatult p. 2.3.

toodud probleemid ja ebaotstarbekas püsikulu.

Arvestatud, paljundustasu määrust ei

muudeta.

2.5. Pole mingit alust ega vajadust kopeerida laenutustasu

regulatsiooni paljundustasu rakendusaktis.

Arvestatud, paljundustasu määrust ei

muudeta.

Laenutus- ja paljundutasu saamiseks omaette avaldused.

See on tehniline teema, mida määrusega ei reguleerita, aga

selgitab süsteemi toimimist muutuste puhul. Praegu on

avaldused ühendatud – kui autor esitab avalduse, arvestatakse

selle alusel nii laenutus- kui paljundustasu. See on

administratiivne lahendus süsteemide käivitamise ajast.

Järgmisel aastal eraldab Autorihüvitusfond laenutus- ja

paljundustasu ka avalduse tasemel. Olemasolevad avaldused

muudetakse kaheks kehtivaks avalduseks ja uued autorid

esitavad eraldi avaldused kummagi hüvitise saamiseks.

Kokkuvõttes eeldame põhjendatud lahendust, mis on toodud

autorite ja Autorihüvitusfondi ettepanekutes, eesmärgiga pidada

alates 2025. aastast laenutustasu akumuleerivat arvestust 3-

aastase aegumisega miinimumsummast väiksema hüvitise

puhul. Sellega kaasnevad kulud on põhjendatud ja

ettepanekutes arvestatud.

Paljundustasu arvestust peame kuni muudatusteni Autoriõiguse

seaduses põhjendatuks jätkata praegu kehtiva regulatsiooni

alusel, mis ei vaja täiendavaid kulutusi.

Arvestatud, paljundustasu määrust ei

muudeta.

Eesti Kirjastuste Liit Eesti Kirjastuste Liit tänab ettepanekute arvestamise eest. Eesti

Kirjastuste Liit on nõus reprograafiahüvitise määruses tehtud

muudatusettepanekutega. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et

reprograafiahüvitis kirjastustele ei kata haridusasutuste

kopeerimisest tekkiva saamata jäänud tulu. Edastasime 2.

jaanuaril 2024. aastal sellekohased ettepanekud

Justiitsiministeeriumile seoses autoriõiguse seaduse VTK-ga

(ettepanekud lisatud). Teeme ettepaneku, et

Kultuuriministeerium algataks 2025. aastal koos Eesti

Kirjastuste Liiduga läbirääkimised Haridus- ja

Teadusministeeriumiga reprograafiahüvitise rahastamise

teemal.

Teadmiseks võetud.