(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] 15.01.2025 nr 1-12/1429-2

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seadus

Kultuuriministeerium kooskõlastab keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

järgmiste märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse keeleseaduse § 6 lõiget 1, andes Haridus- ja

Teadusministeeriumile lisaks keelevaldkonna, sealhulgas keeleõppe, eestikeelse oskussõnavara ja

eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamise ning rakendamise ja eesti keele alase teadus-

ja arendustegevuse suunamisele ja koordineerimisele ka elluviimise roll.

Eesti keele õpet täiskasvanutele rahastavad järgmised ministeeriumid: Kultuuriministeerium,

Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium. Palume

täpsustada, kas ja kuidas muutuvad keeleõppe eest vastutavate ministeeriumite ülesanded pärast

eelnõu seadusena vastuvõtmist. Keeleõpet pakutakse eri sihtrühmadele, nt Siseministeerium

rahastab keelekursusi kodakondsuse taotlejatele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

pakub Töötukassa kaudu keeleõpet töötutele ja töötavatele inimestele ja tööandjate koolitustoetuse

raames, Justiitsministeerium tegeleb kinnipeetavate keeleõppega ning Sotsiaalministeerium

rahastab majutuskeskuses viibivate rahvusvahelise kaitse taotlejate keeleõpet.

Kultuuriministeeriumi üks prioriteetne sihtrühm on uussisserändajad. Uussisserändajate

seisukohalt on eesti keele õpe esmase kohanemise ja hilisema lõimumisprotsessi loomulik osa.

Eesti keelt on vaja osata selleks, et ühiskonnas hakkama saada. Sisserändajate kohanemine ja

hilisem lõimumine ning teenustele ligipääs sõltuvad suures osas eesti keele oskusest.

Uussisserändajate seas eristatakse kahte peamist sihtrühma: tavarände ja sundrändega riiki

sisenenud isikud. Sundränne hõlmab erinevaid rahvusvahelise kaitse staatuse saanud isikuid, sh

pagulasstaatus, täiendav kaitse ja ajutine kaitse. Neile on välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse §-dest 73–75 tulenevalt kohanemisprogrammi keeleõpe kohustuslik, v.a juhul,

kui eesti keeles omandatakse põhi-, kesk- või kõrgharidust. Tavarändega saabunud, st elamisloa

või -õiguse saanud isikutele pakutakse kohanemisprogrammi raames A1- ja A2-tasemel tasuta

eesti keele õpet1. Tavarände sihtrühmale on kursustel osalemine vabatahtlik. Palume antud

muudatuse mõju teistele keeleõpet korraldavatele ministeeriumidele täiendavalt selgitada.

2. Kultuuriministeerium esitas keeleseaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK)

arvamuse (vt 16.08.2024 nr 1-12/782-2), milles palusime veel kord kaaluda sunniraha ja karistuse

määrade tõstmise põhjendatust. Keelepoliitika ei peaks rakenduma mitte niivõrd riigi sunni-, jõu-

ja karistusähvarduse tulemusena, vaid selgitamise, juhendamise, õpetamise jm mitteregulatiivse

positiivse ja toetava tegevuse tulemusena. Eelnõus puuduvad meetmed, mis motiveeriksid Eesti

püsielanikke ja välismaalasi eesti keelt õppima.

1 Kohanemisprogrammi määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/123022024002

3. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse keeleseaduse §-i 13. Muudatuse kohaselt on riigiasutusel,

kohaliku omavalitsuse asutusel, valla- või linnavolikogul, valla- või linnavalitsusel ja teistel

avalik-õiguslikel asutustel ning nende ametnikul, töötajal ja ametiisikul õigus kasutada suhtluses

välisriigi esindajaga mõlemale poolele sobivat keelt. Kehtivas seaduses kasutatakse antud sätte

pealkirjas ja sättes sõna „välissuhtlus“. Seega, sõna „välissuhtlus“ on eelnõus asendatud sõnadega

„suhtlus välisriigi esindajaga“, kuid seletuskirjas ei ole täpsemalt selgitatud, kuidas antud

muudatus sätte sõnastuse selgemaks teeb.

4. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse keeleseaduse § 18 lõiget 1 teise lausega järgmises

sõnastuses: „Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleerimine on lubatud vaid lastele suunatud

teoste puhul.“ VTK-le esitatud arvamuses märkisime järgmist: Palume täpsustada, kas piiratakse

dubleeritud filmide näitamist, dubleerimist kui äritegevust või mõlemat. Dubleerimise piirang võib

mõjutada ka filme, mis on juba mujal dubleeritud ning ettevõtteid, kes tegelevad selle teenuse

pakkumisega (näiteks inglisekeelse filmi dubleerimine läti keelde Eesti postproduktsiooni

stuudios). Samuti võib see mõjutada vaegnägijate kultuuris osalemist. Nn festivalierandi

säilitamine on meie hinnangul põhjendatud, sest kuigi subtiitrite tegemise protsess on lihtsustunud,

ei ole masintõlke kasutamine kunstiteose puhul mõeldav, automaatne toimetamine ei ole

teadaolevalt võimalik ning suuremad kulukohad pole muutunud. Võimalik on täpsustada, millise

kavandatud linastuste arvu korral on tõlke tegemine kohustuslik. Leiame, et kaaluda tuleb ka seda,

kas ettevõtjad peavad tagama eestikeelse tõlke igal üritusel (nt välisesineja kontsert). See võib

osutuda ebamõistlikuks ja koormavaks. Seetõttu soovitame põhjalikult analüüsida, millised

piirangud ja nõuded on õigustatud, realistlikud ja teostatavad, et säilitada tasakaal eesti keele

kaitsmise ja ettevõtlusvabaduse vahel.

Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud, et muudatus puudutab vaid filmide näitamist, ega reguleeri

kuidagi filmitööstust. Palume eelnõu vastavalt ka muuta, sest hetkel on sõnastus eksitav. Palume

seisukohta ka teistele Kultuuriministeeriumi toodud murekohtadele (vaegnägijate kultuuris

osalemine).

5. Eelnõu seletuskirjas puudub põhjalik mõjuanalüüs muudatuste mõjust erinevatele haavatavatele

sihtrühmadele (nt uussisserändajad, eakad, erivajadustega inimesed, Ida-Virumaa elanikud jne).

Palume eelnõu seletuskirja täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Artjom Tepljuk 628 2266; [email protected]

Karlo Funk +3725648 5966; [email protected]