Leping

Lisa 1 Rahastaja ootused mittetulundusühingule Pimedate Ööde Filmifestival

Sissejuhatus Kultuuriministeerium peab oluliseks MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival tegevust filmifestivali korraldamisel, maailma väärtfilmide tutvustamisel ja Eesti filmikultuuri arendamisel ning eraldab MTÜ-le igal aastal tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Ühtlasi seab Kultuuriministeerium MTÜ-le rahastamisega seotud eesmärke ja ootusi, mis tulenevad strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021–2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest arengukavadest. Ootused väljendavad ühiselt kokku lepitud eesmärke filmifestivali aastaringseks toimimiseks, festivali kõrge kunstilise taseme säilitamiseks ja arendamiseks ning on kooskõlas mittetulundusühingu põhikirjaga. Kultuuriministeerium ja MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival lepivad kokku järgnevates strateegilistes eesmärkides : PÖFF on rahvusvaheline kõrgetasemeline filmifestival ning tagab juurdepääsu maailma ja Euroopa kino paremikule PÖFF toetab oma tegevustega Eesti filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana

Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist mittetulundusühingu juhatuses ning rahastajaga. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Kultuuriministeeriumi strateegilise partnerluse põhjused mittetulundusühingu rahastamisel Pimedate Ööde Filmifestival panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ kahte peaeesmärki Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus Kultuuri ja loovuse roll on ühiskonna arengus on väärtustatud. Arengukava toob lisaks välja filmikultuuri arengu jaoks olulised eesmärgid ja tegevussuunad. MTÜ PÖFF korraldab filmifestivali ja panustab oma tegevusega valdkondlike eesmärkide saavutamisse, nagu rahvusvahelistumine, audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasv, Eesti kui filmivõttekoha tutvustamine ning ligipääs maailma ja Euroopa väärtfilmi paremikule. PÖFF arendab kontakte Euroopa ja Eesti filmitööstuse vahel ning pakub platvormi rahvusvahelise kaastootmise arendamiseks Balti- ja Põhjamaade regioonis. Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Valdkondliku partnerlusega seotud võtmeindikaatorid on järgmised: Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid Lisas 2

1. PÖFF on rahvusvaheline kõrgetasemeline filmifestival ning tagab juurdepääsu maailma ja Euroopa kino paremikule

Tulemusindikaatorid on 1.1. PÖFFi pikkade mängufilmide ja lühifilmide võistlusprogrammide arv

1.2. PÖFFi külastuste arv, laste- ja noortefestivali külastuste ning mujal korraldatavate festivalide külastuste arv

1.3. FIAPFi (International Federation of Film Producers Associations) akreditatsioon nn A-klassi võistlusliku festivalina

1.4. MTÜ PÖFF poolt väljaspool Tallinna korraldatavate filmisündmuste toimumispaikade arv 1.5. Külastajate rahulolu indikaator

Seireindikaatorid on

1.6. Rahvusvaheliste võrgustike ja partnerorganisatsioonide arv, mille liige on PÖFF või tema alafestivalid

1.7. PÖFFiga seotud veebikülgede külastuste arv aastas 1.8. Eesti keelde subtitreeritud filmide arv

2. PÖFF korraldab filmi- ja projektiturgu Industry@Tallinn, mis toetab Eesti filmivaldkonna

rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana Tulemusindikaatorid on

2.1. Festivali ja filmituru Industry@Tallinn väliskülaliste arv

2.2. Festivali globaalne potentsiaalsete meediakontaktide arv

Seireindikaatorid on 2.3. Filmiturul osalevate Eesti filmiprojektide arv

2.4. Eesti filmide arv PÖFFi võistlusprogrammides

Finantseesmärgid MTÜ majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult ja eesmärkide saavutamisel tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kulutõhusalt. Keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. PÖFF taotleb aktiivselt välisrahastust ja toetust ettevõtetelt.

Tulemusindikaatorid on 3.1. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 3.2. Piletitulu ja sponsorluse (omafinantseering) osakaal eelarves 3.3. Välisfondide toetuse osakaal eelarves Juhtimiskvaliteedi eesmärgid MTÜ PÖFF on kaasaegne ja avatud juhtimisega organisatsioon. Tulemusindikaator on

4.1. Töötajate rahulolu 4.2. Töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/602-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Pimedate Ööde Filmifestival

(edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise

tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad:

1.4.1. Lisa 1 – rahastaja ootused;

1.4.2. Lisa 2 – indikaatorid 2024–2027.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2025 tegevustoetust summas

1 344 250 eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja kahes osas

2.2.1. 22.01. – 700 000 eurot;

2.2.2. 01.07. – 644 250 eurot.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.4. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 30.01.2026. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut

2 / 3

hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

3 / 3

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Karlo Funk [email protected], 56485966;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Mikk Granström, [email protected], 5300 2617. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Toetuse saaja teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu

õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Pimedate Ööde Filmifestival

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80044767

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE577700771005547635

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Mikk Granström

kantsler juhatuse liige