Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 21. jaanuari 2025. a istungil

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 21.

jaanuari 2025. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 20. jaanuari 2025 aasta kohtumise

teemadest.

Eurorühma päevakorras on ühtse valuutaruumi prioriteedid ja väljakutsed EL uue poliitilise tsükli

ajal. Euroopa Komisjon esitleb majanduspoliitilisi soovitusi 2025. aastaks, mille kohta nõukogu võtab

soovitused vastu järgmisel päeval. Päevakorras on ka pankade ja finantsturgude vaheliste

koondmaksete innovatsioon ja ülevaade digieuro raamistiku ette valmistamisega seonduvast.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul tutvustab Poola oma eesistumisprogrammi. Nõukogu

võtab vastu soovitused liikmesriikide eelarve- ja struktuurikavade ning ülemäärase eelarvepuudujäägi

menetluse kohta. Euroopa poolaasta uue tsükli tavapärase sügispaketi teise osana tutvustab komisjon

euroala majanduspoliitilisi soovitusi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse häiremehhanismi

aruannet. Eesti kohta soovitatakse teha täiendav põhjalik analüüs , et ennetavalt tegeleda võimalike

makromajandusliku tasakaalustamatuse riskidega.

Eesistuja korraldab 20.01 mitteametliku õhtusöögi energiahindade ja atlandiüleste majandussuhete

teemal. Energiahindade teemaline arutelu saab toimuma IMFi hiljutise analüüsi toel ja osalusel.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen

Ligi.

Eurorühm

Eurorühma päevakorras on arutelu ühtse valuutaruumi prioriteetidest ja väljakutsetest EL uue

poliitilise tsükli ajal. Tegemist on pigem poliitilise mõttevahetusega, mille käigus ei tehta

konkreetseid otsuseid ega sünni konkreetset teemade, probleemide, meetmete vms. nimekirja.

Komisjon esitleb majanduspoliitilisi soovitusi 2025. aastaks, mille kohta nõukogu võtab soovitused

vastu järgmisel päeval. Päevakorras on ka pankade ja finantsturgude vaheliste koondmaksete

innovatsioon ja ülevaade digieuro raamistiku ette valmistamisega seonduvast (eelmine ülevaade anti

11.04.2024).

Rahandusministeeriumi hinnangul on euroala finantssektor praegu üsna tugevas seisus ning ka riikide

rahanduse olukorda suhtuvad finantsturud rahulikult. Ühine eelarvepoliitika keskendub võlataseme

järkjärgulisele vähendamisele samas tootlikke investeeringuid võimalikult vähe piirates. Viimase

enam kui kümne aasta jooksul eurosüsteemi loodud kindlustused (ühtne pangandusjärelevalve, ühtne

kriisihaldus, Euroopa Stabiilsusmehhanism) on mõjutanud finantsturgu stabiliseerivalt.

Euroala liikmete valitsused on võimelised turgudelt raha kaasama ning praegu ei ole märgata

intressimäärade suurt volatiilsust. Euro vahetuskurss maailma teiste juhtivate valuutade suhtes on

kõikunud ca 10 % vahemikus.

2

Uue poliitilise tsükli perioodi riskid lähtuvad pigem geopoliitikast ja euroala enda majanduste

konkurentsivõimest. Euroala majandus ühisturuna kuulub maailma majanduste esikolmikusse.

Aktuaalseid teemasid silmas pidades võib riskide ja võimaluste hulka lugeda Ukraina toetamise ja

Venemaa keskpanga tõkestatuse ja võimaliku laiem kasutatavuse kaitseks ja taastamiseks.

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN)

1. Eesistuja tööprogramm

- Esitlus

- Arvamuste vahetus

Iga poolaasta alguses esitleb nõukogu eesistuja traditsiooniliselt oma tööprgrammi. Poola

eestvedamisel saavad ECOFIN teemade keskmes olema kaitsevõimekuse rahastamise aspektid (s.h.

arutelu EIB suuremast rollist), Ukraina toetamine ning laiemalt ühisturu tugevdamine ja

konkurentsivõime, peamiselt kapitaliturgude liidu toimimise kaudu, et soodustada erakapitali

suuremat kaasamist rohe- ja digimuutuste tegemiseks. Poola jaoks on EL praeguse

majandusküsimuste, finantsasjade ja üldisemalt konkurentsivõime kontekstis tähtsal kohal ka

energiahinnad ning regulatiivne lihtsustamine (eelkõige finantsteenuste valdkonnas). Poola jätkab

tööd 2024. aastal jõustunud majandusjuhtimise uue raamistiku rakendamisel (konkreetsemalt 2024.a.

esitatud keskpikkade eelarve- ja struktuurikavade soovituste kinnitamine), finantsteenuste, maksude

ja tolli algatuste ning EL 2026. aasta eelarve menetlemist.

Ukraina toetamise kontekstis viitab Poola eesistumisprogrammi majandus- ja rahanduspoliitika

peatükk üksnes ka sõjajärgse taastamise ettevalmistamisele.

Eesti jaoks on Poola eesistumise majandus- ja rahandusvaldkonna fookusteemad olulised, eriti aga

need, mis on suunatud EL majanduse konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamisele ja Ukraina

toetamisele.

2. Üleilmse konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna tagamine Euroopas – lihtsustamine,

korrastamine, regulatiivse koormuse vähendamine

- Poliitiline arutelu

Ministrid peavad poliitilise arutelu ja on kutsutud andma sisendit komisjoni selleteemalisse

tööprogrammi järgmistel teemadel: (i) lihtsustamise protsessi korraldus; (ii) mis on konkreetsed

soovitused regulatsioonikoormuse lihtsustamiseks majandus- ja rahandusvaldkonnas; (iii) milline

oleks EL kaasõigusloojate, liikmesriikide ja komisjoni roll lihtsustamisel, korrastamisel ja

regulatiivse koormuse vähendamisel.

Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmine puudutab paljusid poliitikavaldkondi. Asjakohased

kehtivad seisukohad on kinnitatud järgmistes dokumentides: Eesti Euroopa Liidu poliitika

prioriteedid 2023–2025 (heaks kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil); Eesti

seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri

2024.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil).

Eesti põhisõnumid:

 Euroopa Liidu ühtse turu edasiarendamise eesmärgiks peab olema selge õigusliku

regulatsiooniga innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine. Eelkõige tuleb

vähendada õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning

Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja

aruandluskohustuse vähendamisele. Seejuures peab Euroopa Komisjon tunnistama kehtetuks

või lihtsustama kehtivaid õigusakte, mis on üleliigsed, ebatõhusad või mille kulud kaaluvad

3

üles saadava kasu. Toetame õigusloomes põhimõtte üks regulatsioon sisse, kaks välja

rakendamist.

 Iga õigusakti väljatöötamisel tuleb paremini arvestada ettevõtja ja avaliku sektori kulutustega,

mis kaasnevad tema tegevuse Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuetega vastavusse

viimisega, mille väljaselgitamises on oluline roll õigusakti eelnõu põhjalikul mõjuanalüüsil.

Koos õigusakti ettepanekuga peab Euroopa Komisjon esitama ka delegeeritud ning

rakendusaktide eelnõud, et oleks võimalik hinnata õigusaktide kogumõju ja rakendatavust.

 Euroopa Liidu õiguse uute algatuste puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise

põhimõttest ja tagada, et andmeid on liikmesriigis võimalik taas- ja ristkasutada. Euroopa

Liidu uutes algatustes tuleb vaikimisi kasutada reaalajamajanduse ehk andmepõhisele

aruandlusele tuginevaid lahendusi, mille eelduseks on Euroopa Liidu kokkulepe andmete

standardiseerimise reeglitest.

3. Konkurentsivõime kompass

- Tutvustus komisjonilt

- Arvamuste vahetus

Kuna Konkurentsivõime kompass avaldatakse alles peale ECOFIN nõukogu toimumist, piirdutakse

komisjoni esitlusega. Tegemist on ametisse astunud komisjoni esimese suure algatusega.

4. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju

- Arvamuste vahetus

Tegemist on regulaarselt korduv protseduuriline päevakorrapunkt. Sisuline arutelu toimub seekord

enne nõukogu istungit, nn. hommikusöögi käigus, millel osaleb ka Ukraina rahandusminister.

Komisjon teeb eeldatavasti ülevaate vahepealsetest arengutest võrreldes eelmise kohtumisega, millest

peamine sündmus on G7 initsiatiivi all 3 miljardi euro suuruse laenu (Venemaa keskpanga tõkestatud

varadelt teenitud erakorralised tulud) väljamaksmine 10.01.2025.

5. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine

a) Keskpikad eelarve- ja struktuurikavad: nõukogu soovitused

b) Komisjoni soovitused nõukogu soovitusteks ülemäärase defitsiidi protseduuri all

- Vastuvõtmine

Nõukogu võtab vastu soovitused keskpikkade eelarve- ja struktuurikavade ning ülemäärase eelarve

puudujäägi menetluse kohta (vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 126 (7).

2024. aastal avaldas komisjon Euroopa poolaasta nn sügispaketi mitmes osas. Esimene tuli välja

26.11.2024 ja seda tutvustati 11.12.2024 ECOFIN kohtumisel. Selles on komisjoni ettepanek

nõukogule 21 liikmesriigi eelarve- ja struktuurikava heakskiitmise kohta. Vastavalt määrusele EL

2024/1263 peab nõukogu vastu võtma soovituse, millega kehtestatakse igale liikmesriigile

keskpikaks perioodiks netokulude kava. Seekordsel nõukogu kohtumisel on kavas nõukogu

soovitused heaks kiita.

Eesti esitas oma 2025-2028 (nn. kohandumisperiood uues majandusjuhtimise raamistikus) eelarve-

ja struktuurikava 15.10.2024. Komisjoni ettepanek nõukogu soovitusteks kirjeldab Eesti

makromajanduslikku konteksti, mille kohaselt peale 2023. aasta 3 %-st majanduslangust jätkus

majanduslangus ka 2024. aastal (prognoos -1 %). 2025. aastal pöördub majandus tõusule (1,1 %),

mille järel kasv kiireneb (2026, +2,6 %). Valitsussektori 2023. aasta eelarvepuudujääk on komisjoni

hinnangul 2,8 % SKP-st (Eurostati ja Statistikaameti vahel käib jätkuvalt 2023. aasta andmete

4

täpsustamine) ning 2024, 2025 ja 2026 on puudujäägi prognoos Maastrichti kriteeriumi piirtaseme

lähedal (-3 % 2025 ja – 2,7 % 2026). Võlataseme prognoos 2024 ja 2025 lõpuks on vastavalt 23,2 %

ja 25,5 %, mis on Maastrichti kriteeriumist märgatavalt madalam, kuid siiski kasvamas.

Netokulude kasvu võrdlustrajektoori avaldas komisjon Eesti kohta 11.10.2024. Selle alusel ei tohiks

Eesti keskmine aastane netokulude kasv 2025-2028 ületada 3,1 %. Eesti poolt esitatud eelarve- ja

struktuurikava seab netokulude kasvule aastase piirangu tasemel 4,7 %. Erinevus tuleb Eesti plaanis

pakutud mõnevõrra soodsamast eelarve lähtepositsioonist, komisjoni esitatud võrdlustrajektooris

sisaldunud eelarveruumist, aga ka mõnevõrra erinevast hinnangust nominaalsele potentsiaalsele

majanduskasvule. Komisjon peab Eesti prognoose realistlikuks ja õigustatuks ja teeb ettepaneku

kinnitada netokulude kasvuks 2025-2028 Eesti poolt 15.10.2024 eelarve ja struktuurikavas

esitatu.

Komisjoni soovitused loetlevad ka reforme ja investeeringuid Euroopa poolaasta raamistikus

järgmistes valdkondades: rohe- ja digipööre; erihoolekande kättesaadavus; mitmed

tervishoiusüsteemi ja taastusravi reformid; pikaajalise hoolduse reform; 100 % taastuvenergia

tarbimisele üleminek 2023-ks; kaitsevõimet toetavate maksude rakendamine. Esialgu mõneti

ootamatult sisse toodud viited varasemate aastate riigipõhistele soovitustele (näiteks 2019 rahapesu

tõkestamise teemal) on nüüdseks välja jäetud.

Neile riikidele, mis juba on ülemäärase eelarvepuudujäägi protseduuri all (BE, FR, IT, RO, PL, HU,

SK, MT), on koostatud eraldi soovitused, mis sisaldavad netokulude kasvu määrasid ning aruandluse

esitamist iga kuue kuu tagant.

Kahe liikmesriigi puhul (FI ja AT) analüüsis komisjon ülemäärase puudujäägi menetluse (EDP)

algatamise põhjendatust. Komisjon soovitab EDP algatamise ettepaneku tegemist Austria kohta, kuna

2024 a. puudujäägi prognoos ületab 3 % ja ka komisjoni poolne prognoos näitab sama 2025 ja 2026

kohta (eeldusel, et defitsiiti mõjutavad poliitikad jäävad samaks). Komisjon vaatas üle ka nende

riikide olukorra, mille kohta analüüsiti kuid otsustati kevadel 2024 EDP mitte algatada (CZ, EE, SP,

SI) ja asus seisukohale, et kevadel antud hinnang kehtib jätkuvalt.

Seisukoht:

- Eesti toetab komisjoni poolt koostatud nõukogu soovituse eelnõu keskpika eelarve- ja

struktuurikava kohta. Peame oluliseks, et eelnõu lähtub Eesti kava puhul Eesti poolt 15.oktoobril

2024. a eelarve- ja struktuurikavas esitatud netokulude kasvumääradest.

6. Euroopa poolaasta 2025: häiremehhanismi aruanne 2025 ja euroala majanduspoliitilised

soovitused

- Tutvustus komisjonilt

- Arvamuste vahetus

Nõukogu päevakorras on Euroopa poolaasta nn sügispaketi teine osa, mille komisjon avaldas

17.12.2024.

Häiremehhanismi aruanne

Aruandes kasutatud majandusandmed on 2023 aasta kohta ning peamised sõnumid on järgmised:

5

1. 2021. aastal alguse saanud hinnatõus on taltumas, selle kasvutempo liigub pikaajalise eesmärgi (2

% aastas) suunas. Hindade kasvutempo alanemine tuleb nii baasefektist kui ka energia- ja

toidukaupade hinnatõusu pidurdumisest. Teenuste hinnatõus on jätkuvalt liiga kõrge ja seejuures

riigiti erinev.

2. Majanduskasv on hakanud taastuma, aga majanduskeskkond on keeruline. Kasvu peamine allikas

on majapidamiste tarbimise mõningane elavnemine, mis omakorda on tingitud kõrgematest palkadest

ja hinnatõusu tempo alanemisest (teisisõnu reaalpalga kasvust). Ka intressimäärade alanemine on

vähendanud kulude survet majapidamistele, ettevõtetele ja valitsussektorile. Samas kui rahastamise

hind on alanemas, vähendavad valitsused võlataset. Üleilmne majandusmaastik on jätkuvalt keeruline

geopoliitiliste pingete ja häirete tõttu tarneahelates ja üleilmsetes kaubandussuhetes.

3. Kõrge hinnatõusu periood lõpeb erinevate majanduskasvu tempode ja muutunud hinnatasemetega

erinevates riikides. See tähendab potentsiaalseid probleeme konkurentsivõimes.

4. Pea kõigi liikmesriikide maksebilansi jooksevkonto 2023 paranes. See oli tingitud (imporditava)

energia hinna langusest ja osalt ka nõrgapooslest nõudlusest.

5. Tööjõu ühikukulu (oluline kulupõhist konkurentsivõimet iseloomustav näitaja) kasvutempo 2023

kiirenes. See on ingitud palkade kiiremast tõusust võrreldes tootlikkusega. Tööpuudus on madal.

6. 2023. aastal reaalne efektiivne euro vahetuskurss kasvas muude valuutade suhtes kiiresti (turukursi

püsimine valdavalt stabiilsena üsna kõrge inflatsiooni tingimustes). 2024. aastal see kasv peatus

(kuna inflatsioon aeglustus ja euro valuutaturul nõrgenes).

7. Ettevõtete võla tase võrreldes SKPga alanes ja on aastakümne madalaimal tasemel. 2024. aastal

alanemine aeglustus mis viitab investeeringute ettevaatlikule kasvule ettevõtete sektoris. Ka

majapidamiste võlatase ja nõudlus uute hüpoteeklaenude järele langes 2023. aastal selgelt. Valitsuste

võlatase samuti langes, peamiselt inflatsioonist toetatud SKP tugeva nominaalkasvu tõttu.

8. Elukondliku kinnisvara hinnatõus peatus 2023. aastal. Pilt oli riikide lõikes siiski erinev. 2024.

aastal intressitasemete languse tõttu hakkas nõudlus näitama taastumise märke.

9. Finantssektor oli 2023. aastal vastupidav. Intressitasemete tõus suurendas kasumlikkust.

Probleemsete laenude osakaal oli stabiilselt madal, 2024. aastal see siiski vähesel määral tõusis.

2024. aastal tuvastati makromajanduslik tasakaalustamatus või ülemäärane makromajanduslik

tasakaalustamatus üheksa liikmesriigi puhul (Küpros, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Ungari,

Madalmaad, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi). Süvaläbivaatuse raportid nende riikide kohta

avaldatakse 2025 esimesel poolaastal.

Häiremehhanismi aruanne Eesti kohta

Eesti makromajanduslikud näitajad lubavad järeldada, et täiendav põhjalik analüüs tuleb ette võtta

ainsa uue riigina ka Eesti puhul. See tähendab ennetavat lähenemist olukorras, kus uute tekkivate

tasakaalustamatuste risk on olemas. Eestis on viimastel aastatel olnud tugev kulude kasvu surve,

elukondliku kinnisvara hinnad on tõusnud märkimisväärselt ning majapidamiste laenud on samuti

mingil määral kasvanud.

Eesti kohta tehti täiendav põhjalik analüüs ka 2023. aastal , kuid siis järeldati, et tasakaalustamatuse

riskid jäävad siiski piiratuks.

2023. aasta andmed näitavad, et kaks tasakaalustamatust iseloomustavat näitajat on üle nn.

indikatiivse lubatava piiri – tööjõu ühikukulude kasvutempo ja reaalne efektiivne vahetuskurss

6

(REER). Teisisõnu, tööjõukulud on kasvanud võrreldes tootlikkusega liiga kiiresti. REER on

kasvanud liiga kiiresti olukorras kus hinnatõus on olnud märgatav samas kui euro ei ole väga olulise

kaubanduspartneri (Rootsi) valuuta suhtes nõrgenenud.

Kulusurve on 2024. aastal komisjoni hinnangul siiski leevenenud, kuid jääb siiski EL kõrgemate

hulka. Baasinflatsioon (tarbijahindade tõus ilma volatiilseid energia- ja toiduhindasid arvestamata)

on viimastel kuudel kasvanud ja on EL kõrgemate seas. Ka kinnisvara hinnad jätkasid 2024. aasta

esimeses pooles kasvu. Eksport on viimastel aastatel langenud nagu ka ekspordi turuosa.

Maksebilansi jooksevkonto seis on alates 2022 mõõdukalt paranenud. Majanduse kogutoodangu

reaalväärtus on Covid-19 pandeemia eelsel tasemel, mis on komisjoni tähelepanekul EL nõrgemate

näitajate seas.

Euroala 2025. aasta majanduspoliitika soovitus

Euroala majanduspoliitilised soovitused võetakse nõukogus Euroopa poolaasta raames vastu iga uue

tsükli alguses. Soovituste aluseks olevas komisjoni analüüsis on üldise majanduspildi põhitunnuseks

tarbijahindade kasvutempo selge aeglustumine ilma tööturu olukorra halvenemiseta. Olukord, kus

palgakasv on ületamas inflatsiooni toetab majapidamiste ostujõudu ja vähendab sissetulekute

ebavõrdsust. Selliste põhinäitajate pealt prognoosib komisjon euroala 2025 ja 2026 majanduskasvuks

vastavalt 1,3 ja 1,5 %. See näitaja on tõenäoliselt selgelt madalam mitmete globaalsete konkurentide

omast. Struktuursed probleemid (konkurentsivõime/tootlikkus, kõrged energiahinnad, mahajäämus

kõrgtehnoloogilise arengu tempos, teadus- ja arendustegevuse valdkonna investeeringute piiratud

tase) püsivad.

Struktuursete probleemide lahendamisel on vaja vähendada süsinikuheidet, võimendada rohe- ja

digitehnoloogiate kasutamist majanduses ja kasutada ära suure ühisturu konkurentsieeliseid.

Valitsussektori strateegilised investeeringud taristusse, innovatsiooni ja haridusse peavad olema

toetatud kapitaliturgude liidu ja liikmesriikide taastekavade poolt.

Koordineeritud tööstuspoliitika on oluline EL eelisseisu tagamisel kriitilistes tehnoloogiates.

Eelarvepoliitika peab tasakaalustama investeeringute vajadust ja rahvamajanduslikku stabiilsust.

Demograafiliste, geopoliitiliste ja kliimamuutuste kontekstis peab valitsussektori võla

jätkusuutlikkus olema prioriteet. Leevenev rahapoliitika ja EL tugev finantssüsteem toetavad

vajalikke struktuurseid muutusi. Eluasemete kõrge hinnatase ja mitte-finantssektori majanduslik

kohanemisvõime on jätkuvalt riskid, mis võivad majanduskasvu väljavaateid allapoole korrigeerida.

Nõukogu soovitab euroala liikmesriikidel aastatel 2025–2026 rakendada meetmeid

konkurentsivõime, majandusliku vastupanuvõime ning makromajandusliku ja finantsstabiilsuse

tugevdamiseks.

Konkurentsivõime: Keskenduda tuleb tootlikkuse suurendamisele ressursside suunamisega kõrge

tootlikkuse ja potentsiaaliga sektoritesse, innovatsioonisüsteemide arendamisele ning

digitehnoloogiate ja puhta energia lahenduste edendamisele. Reformid peavad soodustama

ärikeskkonna parandamist, ühisturu süvendamist ning pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu

edasiarendamist investeeringute suurendamiseks. Selleks, et toetada digi- ja rohepööret on tähtis

ettevõtluse edendamine, hariduse ning tööjõu oskuste mõju tõstmine. Investeeringud kriitilistesse

tehnoloogiatesse ja taristusse ning erasektori ja avaliku sektori koordineeritud koostöö suurendavad

konkurentsivõimet.

Majanduslik vastupanuvõime: Tööjõuturul osalemist tuleb suurendada sihitud meetmetega, mis

toetavad alarakendatud rühmi. Parandada tuleb lastehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavust.

Majanduskasvust osa saamise laiendamiseks ja vaesuse vähendamiseks viiakse ellu palga- ja

maksureforme. Energeetikavaldkonna reformide ja rohepöörde toetamiseks on hädavajalik välja

7

töötada liiduülene strateegia, mille peamised elemendid oleksid taastuvenergia tootmise

suurendamine, fossiilkütuste kasutamise vähendamine ning piiriüleste elektriühenduste parandamine.

Makromajanduslik ja finantsstabiilsus: Eelarvepoliitika peab keskenduma võlatasemete

jätkusuutlikkusele, maksureformidele ja maksudest kõrvalehoidmise vähendamisele.

Makrofinantsjärelevalve peab olema tugev, COVID-19 kriisi õppetunde tuleb kasutada majandus- ja

rahaliidu (EMU) süvendamiseks, edendades euro rahvusvahelist rolli ja euro digivaluuta arendamist.

Seisukohad:

- Eesti nõustub euroala majanduspoliitika soovitustega, eriti aga nende rõhuasetusega euroala

majanduse konkurentsivõime suurendamisele ja investeeringutele, mis toetavad majanduskasvu

ja struktuurseid reforme.

- Eesti nõustub makromajandusliku tasakaalustamatuse häiremehhanismi aruandes toodud üldiste

tähelepanekutega euroala makromajanduse ja selle arengu väljavaadete kohta. Nõustume

ettepanekuga teha Eesti kohta täiendav põhjalik analüüs võimalike makromajanduslike

tasakaalustamatuste esinemise ja nende tõsiduse kohta.

5. Euroopa majanduse taastumine

a) Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine

- Ülevaade olukorrast

b) Taaste- ja vastupidavusrahastu kohased nõukogu rakendusotsused

- Vastuvõtmine

Ministrid saavad ülevaate taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest.

Nõukogu rakendusotsuse all kinnitatakse Küprose, Kreeka ja Hispaania taastekavade muudatused.

Arutelu selle punkti juures ei ole ette näha.

Toetame Küprose, Kreeka ja Hispaania riiklike taastekavade muudatuste ettepanekuid.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 21. jaanuari 2025. a

istungil

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 21. jaanuari 2025. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

21. jaanuari 2025. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 20. jaanuari 2025 aasta

kohtumise teemadest – 7 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 15.01.2025 nr 11-3.1/218-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 21. jaanuari

2025. a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 21. jaanuari 2025. a istungil:

1. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine: nõukogu soovitused keskpika

eelarve- ja struktuurikava kohta

Eesti toetab komisjoni koostatud nõukogu soovituse eelnõu keskpika eelarve- ja struktuurikava

kohta. Peame oluliseks, et eelnõu lähtub Eesti kava puhul Eesti poolt 15. oktoobril 2024. a

eelarve- ja struktuurikavas esitatud netokulude kasvumääradest.

2. Euroopa poolaasta 2025: häiremehhanismi aruanne 2025 ja euroala

majanduspoliitilised soovitused

- Eesti nõustub euroala majanduspoliitika soovitustega, eriti aga nende rõhuasetusega

euroala majanduse konkurentsivõime suurendamisele ja investeeringutele, mis toetavad

majanduskasvu ja struktuurseid reforme.

- Eesti nõustub makromajandusliku tasakaalustamatuse häiremehhanismi aruandes toodud

üldiste tähelepanekutega euroala makromajanduse ja selle arengu väljavaadete kohta.

Nõustume ettepanekuga teha Eesti kohta täiendav põhjalik analüüs võimalike

makromajanduslike tasakaalustamatuste esinemise ja nende tõsiduse kohta.

Kristen Michal

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär