Teadusuuringu taotlus

1.1-16115-1 14.01.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARION RUMMO PNOEE-49101200314 2025-01-14 21:35:28

Lisa 1. Taotlus.pdf

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium

Reg kood. 70001952

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika

väljatöötamiseks

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti? Jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on samaaegselt

esitatud

Sotsiaalministeeriumi

Sotsiaal- ja töövaldkonna

uuringute ja analüüside

ajutisele eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

Reg kood: 70001952,

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku

juht, [email protected], 58045973

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn

Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post:

[email protected], tel. 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontaktisik: Ilona Reiljan

+3726259390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet

Reg kood: 70001975

Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kontaktisik: Sven Veskijärv, tel. 58534143,

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Sotsiaalministeeriumi teadus- ja

arendusteenuse erandit kohaldava avaliku

konkursiga tulemusena sõlmiti leping

teadusuuringu tegemiseks Eesti

Rakendusuuringute Keskusega Centar

(töövõtuleping nr 1.8-2/2538-1).

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulub

Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt

sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine

ja puudega inimeste elukvaliteedi edendamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 lõike 2

punkti 26 kohaselt on hüvitiste ja

pensionipoliitika osakonna põhiülesanne

kavandada ja koordineerida

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja

pensionipoliitikat ning korraldada selle

elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll

ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja

leevendamiseks vajalike meetmete

väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse

sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku

pensionisüsteemi kujundamisel ning

sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja

piiriülese tervikvaate kujundamisel.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul ning enne isikuandmete üleandmist

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadustel töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitse taset võimaldaval kujul

andmetega.

Taotlusega palutakse ligipääsu

1. Statistikaameti kasutuses olevatele

järgmistele andmekogudele:

 pseudonüümitud riiklike statistiliste

vaatluste käigus kogutud

valimipõhistele küsitlustele

Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja

Eesti Sotsiaaluuring (ESU).

 pseudonüümitud registriandmetele, mis

on ette valmistatud kasutamiseks

Euroopa Liidu maksude ja toetuste

mikrosimulatsiooni mudelis

EUROMOD.

2. Sotsiaalkindlustusametist

pseudonüümitud registriandmetele

sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrist (STAR)

toimetulekutoetuse taotlejate, maksete

ja saajate kirjeldamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eestis puudub ajakohastatud ja läbipaistev elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Praegu on

puudulikud teadmised toimetulekuks vajalikest minimaalsetest kulutustest erinevate

koosseisudega leibkondades. Täna kehtiv aegunud ning leibkondade erinevusi mittearvestav

elatusmiinimumi arvestamise metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse

hindamiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja täpsem ja õiglasem elatustaseme miinimumi

arvestamise metoodika Eestile. Projekt loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse süsteemiks,

mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust.

Uuringul on kaks suuremat osa:

1. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika väljatöötamine, mis sisaldab:

a. teiste riikide praktika kaardistust elatusmiinimumi arvestamise metoodikast

b. olemasolevate leibkondade kulutuste andmete analüüsi, et hinnata

leibkonnatüüpide lõikes erinevusi kuludes ja erinevate leibkonnaliikmete

tarbimiskaalude väärtuseid. Selleks analüüsiks kasutatakse Statistikaameti riikliku

statistika küsitlusandmeid Leibkonnaeelarve uuringust (LEU) ja Eesti

Sotsiaaluuringust (ESU).

c. leibkondade hinnanguliste elatusmiinimumile vastava ostukorvi andmete kogumist

intervjuudega, et kirjeldada leibkondade tunnetust minimaalsest ostukorvist, mis

on toimetulekuks vajalik. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul.

d. eelnevate punktide sisendi põhjal elatusmiinimumi arvestamise metoodika

koostamine ja hinnastamine, mille tulemusena arvutatakse välja toimetulekuks

minimaalse sissetuleku suurus leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse edaspidiseks

vajaliku elatusmiinimumi arvutamise ja kaasaajastamise metoodika.

2. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika mõju toimetulekutoetuse maksmisele, mis

sisaldab:

a. toimetulekutoetuse saajate intervjuusid uue elatusmiinimumi arvutamise

metoodikaga leitud toimetulekutoetuse suuruse sobivusele toetuse saaja

leibkonnale. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul.

b. Seni toimetulekutoetust saanud leibkondade kirjeldus registriandmetel. Uue

elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga arvestatava toimetulekutoetuse mõju

toimetulekutoetuse saajate arvule ja sissetulekutele, mida hinnatakse

EUROMODiga. EUROMOD on Euroopa Liidu maksude ja toetuste

mikrosimulatsioonimudel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringus ei töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Luba taotletakse

Statistikaameti Leibkonnaeelarve uuringu (LEU), Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmete

analüüsimiseks. Tegemist on valimipõhiste küsitlusuuringutega, mille valimis on ca 7000-8000

isikut, kes esindavad Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke. Andmed on küsitlusuuringu

andmestikus, millest on eemaldatud isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed ja mitmed

tunnused on agregeeritud, mistõttu pole analüüsi teostavatel Centari analüütikutel isikuid

võimalik tuvastada otse ning kaudne tuvastamine on andmestikust väga keeruline.

Toimetulekutoetuse saajate registriandmed ja EUROMODi sisendandmed on pseudonüümitud

kujul isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või

isikukood). Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele.

ESU ja LEU on Statistikaameti regulaarsete küsitluste andmed, mis sisaldavad infot leibkondade

koosseisu ja detailsemate kulude ning tulude allikate kohta. Nende põhjal on võimalik analüüsida,

kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad kulukategooriad moodustavad ning kuidas kulud

sõltuvad leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest.

Elatusmiinimumi suuruse arvestamine on Eesti riigi ülesanne, et tagada abivajavatele elanikele

põhjendatud suurusega toetused. Elatusmiinimumi arvestamine peab olema võimalik regulaarselt,

mis tähendab, et arvestamiseks peab kasutama selliseid andmeallikaid, mida uuendatakse

regulaarselt. Isegi juhul, kui uue metoodikaga laiendatakse elatusmiinimumi arvestamise allikaid,

siis üheks oluliseks osaks jäävad endiselt LEU ja ESU andmed. Seetõttu pole nende kasutamisele

uuringus alternatiivi.

Toimetulekutoetuse taotlejate registriandmed annavad ülevaate praeguste toimetulekutoetuse

saajate profiilist ja toimetulekutoetuse komponentidest.

EUROMODiga on võimalik simuleerida toimetulekutoetuse parameetrite muutuse

sotsiaalmajanduslikke mõjusid. EUROMOD on üle-Euroopaline pikaajaliselt arendatud

simulatsioonimudel just toetuste ja maksude mõjude hindamiseks, mille kasutamise jaoks

Statistikaamet koostab ja uuendab iga-aastaselt sisendandmestikku. Alternatiivina selle

kasutamisele oleks võimalik ehitada üles terviklik ning eraldiseisev simulatsioonimudel, kuid see

oleks väga ajamahukas, kulukas ja ei mahuks kindlasti uuringu ajaraami ega eelarvesse. Lisaks

oleks selline tegevus sisutu, kuna EUROMOD on just selliste simulatsioonide tegemiseks

ehitatud. Seega on EUROMODi kasutamine koos selle sisendandmestikuga vältimatult vajalik.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti elanike toimetulek on oluline riigi ülesanne ning puuduse ja abivajaduse korral on riik

kohustatud inimesi aitama. Selleks, et riik saaks kujundada toimetulekutoetuse, mis tagab

elanikele inimväärse toimetuleku, on oluline hinnata, millistele tingimustele see peab vastama.

Praegune elatusmiinimumi arvestamise metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi

koostatud tarbimiskorvist. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on

hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada

elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele

leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest

tunnustest.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikute andmeid analüüsides säilitatakse inimeste anonüümsus.

Statistikaameti kaudu kasutatavad andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks pseudonüümitud

kujul. Andmed on pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus, seda ei tehta spetsiifiliselt

käesoleva uuringu jaoks. Teadlastel puudub ligipääs pseudonüümimise võtmele. Andmeanalüüsi

tulemuseks on üldistus ja ühegi üksikvaatluse andmeid ei avaldata. Statistikaamet kontrollib

teadlaste keskkonnast väljasaadetavad väljundid üle, tagades et need ei sisalda kaudset

tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid.

Sotsiaalkindlustusameti registriandmed edastatakse Centarile pseudonüümitud kujul ilma isiku

otsest tuvastamist võimaldavate indentifikaatoriteta (puuduvad nimi, isikukood, kontkatandmed).

Kvantitatiivset üldistamist võimaldavate andmete kogumiseks ei pöörduta täiendavalt isikute

poole. Analüüsimise käigus ei teki ühelegi inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid

õiguseid ega kohustusi.

Kvalitatiivsete andmete kogumiseks tehakse intervjuud inimeste vabatahtlikul ja teadlikul

nõusolekul, see tähendab, et intervjueeritakse ainult juhul, kui inimene on nõus

intervjueerimiseks aega panustama ja oma arvamusi ning seisukohti jagama. Intervjuude tulemusi

analüüsitakse anonüümsetena, intervjuudest ei teki inimestele täiendavaid kohustusi. Inimestel on

õigus igal ajahetkel loobuda intervjuus osalemisest.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste

keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad

Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides

kaugpöördumise teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-

juhend).

Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja

edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna

(ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust

Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides

asuvaid servereid).

Intervjuude andmeid koguvad Eesti Rakendusuuringu Centar intervjueerijad, neid andmeid ei

edastata kolmandatele isikutele. Isikutega kontakteerumiseks ja intervjueerimiseks nõusoleku

saamiseks töödeldakse isikute kontaktandmeid järgmiselt:

1. Intervjueeritavad toimetulekusaajad värvatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö

spetsialistide abiga5. Valitakse välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerutakse

sealsete spetsialistidega. Neile tutvustatakse uuringut ning palutakse nende abi

toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt Centari poolt etteantud

kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus kontaktide kogumisel aitama, siis saadetakse

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 5 Selline andmete liikumise skeem valiti selleks, et minimeerida isiku nõusolekuta isikute andmete töötlemist.

Alternatiivina oleks võimalik, et SKA edastab Centarile toimetulekutoetuse saajate registriandmetest inimeste

kontkatandmed ning Centar pöördub potentsiaalsete intervjueeritavate poole otse ilma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö

spetsialisti vahenduseta. Sellise skeemi korral oleks vaja kontakteeruda intervjuude kokku leppimiseks oluliselt suurema

arvu inimestega. Seda põhjusel, et keeldujate arv on suurem. Inimeste valmisolek intervjuu andmiseks ilma eelneva

taustinformatsioonita uuringu kohta, on kindlasti vähesem ning potentsiaalsete intervjueeritavate vastavus valimi-

kriteeriumitele pole eelnevalt teada.

neile uuringu tutvustus ja nõusoleku küsimine, mida nad saavad toimetulekutoetuse

saajatele e-postiga edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda.

Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltöö spetsialist

Centarile tema e-posti aadressi ja telefoninumbri (e-posti teel) ja Centar võtab

toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepib kokku intervjuu aja ja viisi.

2. Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud

kriteeriumitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi

elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või

enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukri-

teeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas

sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eel-

värvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kut-

seid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Statistikaameti küsitlusuuringud on representatiivsed valimid Eesti elanikest vanuses 15 ja

vanemad. Valimi suurused on ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l.

Registriandmed on kõiksed Eesti elanike andmed registritest, mis ei sisalda isiku otsest

tuvastamist võimaldavaid andmevälju:

 toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrist (STAR) (aastas ca 19 000 leibkonda saab toimetulekutoetust).

 EUROMODi sisendiks kasutatavad tunnused, mis on töödeldud sellisele kujule, mis on

vajalikud EUROMODi simulatsioonimudeli jooksutamiseks järgmistest registritest:

o Aadressiandmete süsteem

o Äriregister

o Liiklusregistri infosüsteem

o Eesti hariduse infosüsteem

o Ehitisregister

o Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise

register

o Pensioniregister

o Karistusregister

o Eesti väärtpaberite keskregister

o Ravikindlustuse andmekogu

o Kinnistusraamat

o Maksukohustuslaste register

o Rahvastikuregister

o Sotsiaalkaitse infosüsteem

o Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

o Statistikaameti statistiliste registrite infosüsteem

o Eesti Töötukassa Infosüsteem

o Töötuskindlustuse andmekogu

o Töötamise register

Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne)

kohta. 5-8 inimest grupis.

Toimetulekutoetust saavate inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest

leibkonnatüübi kohta, kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks

kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga ning

palutakse igast omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese

kontaktid.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Statistikaameti küsitlusuuringute andmed päritakse kõikide aastate kohta alates 2000. aastast, mil

küsitlusi tehti (LEU ei ole iga-aastane uuring), sh 2025. aastal valmivad küsitluste andmed.

EUROMODi sisendandmestikest päritakse 2023.-2024. aasta andmed. Aasta 2024. aasta andmed

valmivad 2025. aasta sügisel.

Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse

2023.-2024. aasta kohta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Statistikaameti küsitluste andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda

isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed).

ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab

leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud

ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja

tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta

metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf

LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna

koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste

demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti

elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta

kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-

12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf

Mõlema andmestiku koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena hinnangud tervisele ja

tervishoiuteenustele ning puude ja töövõimetuse andmed.

Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate

aastate andmete koosseisud sarnased metoodikakogumikes kirjeldatule.

Sotsiaalkindlustusameti andmeregistri STAR andmete analüüs toimub samuti

pseudonüümitud kujul ja ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed päritakse toimetulekutoetuse taotluste

esitamise detailsuses perioodi 2023.-2024. aasta ja 2025. aasta esimese 6 kuu kohta ja neid

andmeid ei ühendata teiste registritega:

a. Menetluse pseudonüümitud kood

b. Leibkonnaliikmete andmed

i. Liikme pseudonüümitud kood

ii. Sünniaasta

iii. Peamine sotsiaalne seisund (töötu, vanaduspensionär, õppur jne)

iv. Teine sotsiaalne seisund

v. Haridustase

vi. Kas on taotleja (jah/ei)

1. Taotleja kodakondsus

c. Taotluse eluruumi andmed:

i. Üldpind

ii. Elanike arv

iii. Normpind

iv. Eluaseme kasutamise alus

v. Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv

d. Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond

e. Kulu periood

f. Toetuse summa

g. Toetuse vähendamise alused

h. Leibkonna kulud ja tulud:

i. Kulu või tulu

ii. Liik

iii. Summa

iv. Normkulu (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatav normkulu)

v. Toimetulekutoetuse arvestusse minev summa

Eriliigilised andmed on osad sotsiaalse seisundi kirjeldused (nt puuduv töövõime).

Statistikaametist päritakse andmed EUROMODiga simulatsioonide arvutamiseks. Selleks

kasutatakse EUROMODi sisendandmeid, mis on olemas aasta 2023 kohta ja uuringuperioodi

jooksul valmivat 2024. aasta kohta käivat andmestikku. EUROMODi simulatsioonid kasutavad

sisendina laia hulka tunnuseid. Tervikliku ülevaate tunnustest annab EUROMODi sisendandmete

kirjeldus: https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2024-

01/EM_data_codebook_2021_I6.0%2B.zip

EUROMOD kasutab järgmisi sisendandmeid, mis on eriliigilised:

 puuetega inimeste sotsiaaltoetused

 töövõimetoetus

 haigusega seotud hüvitised

 püsiv puue / töövõimetus

 puue

 töövõimetus

 töövõime

 rahvus

 töövõimetusega seotud hüvitised

 mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi

Grupiintervjuudes kogutakse inimeste arvamusi ja seisukohti minimaalsete vajalike kulutuste

kohta leibkonnatüüpides, mida intervjuul osalevad inimesed esindavad. Värbamisel töödeldavad

isikuandmed on isiku nõusolekul: nimi, leibkonnatüüp, elukoha piirkond, e-posti aadress,

telefoninumber

Toimetulekutoetuse saajate intervjuudes kogutakse isikute hinnanguid nende võimekusele

toime tulla elatusmiinimumi aluseks oleva summaga. Värbamisel töödeldavad isikuandmed on

isiku nõusolekul: nimi, toimetulekutoetuse saamise kestus, elukoha piirkond, leibkonnatüüp, e-

posti aadress, telefoninumber

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Kasutatavate registrite loetelu on toodud punktis 9.

Statistikaameti andmeid ja STAR registriandmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu

otstarbel, andmed on varem kogutud riikliku statistika ning toimetulekutoetuse arvestamise ning

maksmise otstarbel. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2.

Grupiintervjuudesse värbamiseks kasutatakse Norstati oma küsitlusuuringute paneeli.

Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva

omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Statistikaamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks.

Statistikaametile on selliseks andmete töötluseks välja töötatud lahendused, tegemist on

standardprotseduuriga ning mitmed teadlased kasutavad neid andmeid igapäevaselt.

Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks.

Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud.

Norstatiga on kontakteerutud ja nad on valmis grupiintervjuude värbamiseks.

Sotsiaaltöö spetsialistidega pole veel ühendust võetud. Toimetulekutoetuse saajate intervjuud

toimuvad sügisel, mistõttu on praegusel ajal liiga vara vastavate kokkulepete sõlmimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Statistikaameti andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele antakse

kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu nimi,

isikukood või kontaktandmed.

Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja

pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed.

Intervjuude andmed transkribeeritakse ja eemaldatakse transkriptsioonidest isiku tuvastamist

võimaldavad tunnused ehk transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus.

Intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Vt punkt 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Statistikaameti andmeid analüüsivatele teadlastele ei ole kättesaadav koodivõti. Koodivõtit

säilitatakse statistikaametis tähtajatult. Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit kuni uuringu

lõpuni, misjärel see kustutatakse.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Statistikaameti küsitlusandmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi.

Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavaks tehtavate andmete kättesaadavus lõppeb

lepingu lõppemisel (kavandatav lõpp I kvartal 2026).

Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutatakse uuringu lõppedes

(kavandatav lõpp II kvartal 2026).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Statistikaameti küsitluste andmestikus olevate

isikuandmete ja Sotsiaalkindlustuse

registriandmete töötlemisest ei teavitata isikuid.

Intervjueerimisel toimub isikuandmete

töötlemine isiku nõusolekul – jah, inimest

teavitatakse tema andmete töötlemisest.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute

andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla

juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes

huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või

ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

Tegemist on avalikes huvides teostatava

teadusuuringuga, kus andmeid töödeldakse

pseudonüümitud kujul.

Andmesubjektide teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud, kuna:

1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on

teaduslik üldistus. Töötlemine toimub

teadus- ja statistilisel eesmärgil, kusjuures

andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks

üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine

ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega

kohustusi.

2. loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult

suurte kuludega. Teavitamise korral tuleks

teostada ulatuslik ja kulukas isikuandmete

sidumine ning teavitamiskohustus

rakendaks ebaproportsionaalse

halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt

kaasa isikute õiguste kaitsele.

Statistikaameti küsitluste andmed on

kogutud riikliku statistika eesmärgil ning

seejuures on inimesi andmete töötlemise

põhimõtetest juba varem teavitatud.

3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt

vähendaks üldistuste valiidsust.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Intervjueeritavaid teavitatakse kirjalikult

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

teavitatakse. nõusolekuvormil. Kõik Sotsiaalministeeriumi

tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud

avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel:

Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused7?

Statistikaameti relevantsed

andmekaitsetingimused esitatakse inimestele

küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse

Statistikaameti veebilehel

(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).

Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse

tingimused esitatakse SKA veebilehel

(https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-

uudised-ja-kontakt/praktiline-

teave/isikuandmete-tootlemine).

Intervjuude andmekaitse tingimused esitatakse

nõusolekuvormil ja tutvustatakse intervjuu

alguses suuliselt (vt lisatud manused

taotlusele).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud

7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 2. Intervjuude kavad ja nõusolekud.pdf

SÜVAINTERVJUUD

VÄRBAMISE PROTSESS

Intervjueeritavad toimetulekusaajad värbame kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide abiga.

Valime välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerume sealsete spetsialistidega. Tutvustame neile

uuringut ning palume nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt meie poolt ette

antud kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus meid kontaktide kogumisel aitama, siis saadame neile

uuringu tutvustuse ja nõusoleku küsimise, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi

saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus

uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltöö spetsialist meile tema e-posti aadressi ja telefoninumbri ja me

võtame toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepime kokku intervjuu aja ja viisi.

Värbamisel tuleb tagada, et intervjueeritavate hulka kuuluks inimesi järgmistest gruppidest:

 Lühikest aega (mõned kuud) toimetulekutoetust saanud

 Pikka aega (aasta või mitu aastat) toimetulekutoetust saanud

 On toimetulekutoetust taotlenud, aga pole toetust saanud

 Toimetulekutoetust saav leibkond, kus mõni liige käib tööl

Lisaks arvestatakse värbamisel, et esindatud oleks toimetulekusaajad järgmistest leibkonnatüüpidest:

 Üksi elav pensionär

 Kahe pensionäri leibkond

 Üksikvanem lastega

 1-2 lapsega paar

 3 või enama lapsega paar

 Lasteta pensionieast noorem inimene (üksi või paar)

UURINGU TUTVUSTUS JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, MILLE EDASTAB SOTSIAALTÖÖTAJA

TOIMETULEKUTOETUSE SAAJALE EHK KIRI, MILLE SAADAB VÄLJA SOTSIAALTÖÖ

SPETSIALIST

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on

välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim

rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja

inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus.

Uue metoodika väljatöötamisel kogutakse sisendit inimestelt, kellel on olnud raskusi toimetulekuga, sest

nende kogemused aitavad paremini mõista, millised põhivajadused vajaksid senisest teistsugust

arvestamist. Uuringufirma Centar soovib teha intervjuusid toimetulekutoetuse saajatega, et rääkida

toimetulekutoetuse suurusest, selle taotlemise protsessist ja toetuse mõjust igapäevasele toimetulekule.

Kas Teie oleksite nõus jagama oma mõtteid ja kogemusi toimetulekutoetuse teemal? Intervjuu kestab

ligikaudu tund aega ning intervjuu tehakse veebis või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul

osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi. Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi

tegemiseks tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad

konfidentsiaalseks. Uuringufirma ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie

osalemine on täiesti vabatahtlik ja võite igal hetkel intervjuust loobuda, sealhulgas intervjuu ajal või pärast

intervjuu lõppu. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist.

Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil

[email protected] või telefonil 617 3306.

Palun andke teada, kas olete nõus intervjuul osalemise ning oma e-posti aadressi ja telefoninumbri

edastamisega Centarile, et leppida kokku Teile sobiv intervjuu aeg ja viis? Ootan Teie vastust hiljemalt …..

SÜVAINTERVJUU KAVA

Sissejuhatus

Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel

elatusmiinimumi teemalist uuringut.

Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin luba

salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute intervjuuga või

mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna?

Uuringu eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi määramise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on

väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks

ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringu

tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab erinevat tüüpi leibkondadega.

Tänasel intervjuul soovime Teiega rääkida toimetulekutoetuse suurusest ja selle taotlemise protsessist ning

toetuse mõjust Teie igapäevasele toimetulekule.

Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik

viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile

Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast

uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis

võimaldaks vastajat ära tunda.

Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate

oma arvamust julgelt ja ausalt.

Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu?

Taustaküsimused inimese enda ja leibkonna kohta, et mõista, millised taustatunnused leibkonna

vajadusi määravad

 Mis on Teie praegune põhitegevus? Vajadusel täpsustada vastavalt vastajale: Kas õppimine,

töötamine või töö otsimine, laste kasvatamine, tervise taastamine vms?

 Milline on Teie leibkonna koosseis? Leibkond on grupp inimesi, kes elavad samas eluruumis ja

jagavad igapäevaselt ühiseid elamiskulusid, nagu toit, eluaseme kulud ja muud

majapidamiskulud. Oluline on tuvastada alaealised ja pensioniealised leibkonnaliikmed, kui mõnel

leibkonnaliikmel on erivajadusi, mis võivad minimaalset vajalikku sissetulekutaset mõjutada.

o Kui palju liikmeid on Teie leibkonnas, kui vanad nad on ja mis on nende põhitegevus?

o Kas mõnel leibkonnaliikmel on mõni selline erivajadus, mistõttu on Teie leibkonna kulud

oluliselt kõrgemad, kui oleks teistel samasugustel inimestel, kellel erivajadust pole?

 Millises Eesti piirkonnas Te elate ja millised on teie leibkonna regulaarsed transpordivajadused

(kooli, tööle vm)?

 Kui kaua (mitu kuud) olete toimetulekutoetust saanud? Kas toetuse taotlemine on teie jaoks pidev

või ajutine lahendus?

Praeguse toimetulekutoetuse suurus

 Mis tüüpi sissetulekud Teie leibkonnal on? Kui suure osa moodustab toimetulekutoetus Teie

sissetulekutest?

 Kuidas hindate toimetulekutoetuse suurust võrreldes Teie tegelike vajadustega? Kas toetuse

suurus on piisav, et toime tulla? Kui ei ole piisav, siis kuidas olete hakkama saanud?

 Mis on need kaubad või teenused, mida Teie leibkond väga vajaks, aga mida Te endale praegu

lubada ei saa?

Toimetulekutoetuse taotlemine

 Mida toimetulekutoetuse taotlemine Teie leibkonna jaoks tähendab (küsimuse eesmärk on mõista

toetuse tähendust ja mõju laiemalt, sh emotsionaalset, sotsiaalset mõju)?

 Kui rahul Te olete toimetulekutoetuse taotlemise protsessiga üldiselt? Millega Te olete rahul ja

millega ei ole?

o Kuidas Te hindate toetuse taotlemise korraldust, asjaajamist? Kas see on Teie jaoks

lihtne või keeruline? Kui on keeruline, siis mis?

o Kuidas Te ennast toetuse taotlemisel tundsite? Kas see oli Teie jaoks meeldiv või

ebameeldiv kogemus? Mis sellist tunnet põhjustas?

Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse sobivus ja piisavus

Intervjueerija tutvustab vastajale milliseks kujuneks leibkonna toimetulekutoetus, kui see oleks uue

elatusmiinimumi metoodikaga arvestatud

 Kas selline toimetulekutoetus vastab Teie arvates minimaalselt vajalikule elatustasemele?

 Kui suures osas see toetus kataks ära Teie leibkonna põhivajadused?

 Kas on kulusid, mida uues elatusmiinimumis ei ole arvestatud, kuid mis on Teie jaoks

hädavajalikud? Kui jah, siis mis need kulud on? Kas on kulusid, mis uue elatusmiinimumi

arvestuse järgi pole Teie leibkonna jaoks hädavajalikud?

Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse mõju

 Kuidas võiks uus toetus Teie kulutusi mõjutada? Milliseid kulutusi Te kõige tõenäolisemalt

suurendaksite ja miks just neid?

 Kas uus toetus võiks mõjutada Teie töövõimalusi? Kui jah, siis kuidas?

 Kuidas veel võiks uus toetus Teie ja Teie leibkonna elu mõjutada? Kuidas see võiks mõjutada

Teie ja Teie leibkonna vaba aja veetmist, tulevikuplaane või Teie enesetunnet?

FOOKUSGRUPID

VÄRBAMISE PROTSESS

Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt ette antud kriteeriumitele (leibkonna

tüüpidele). Esialgne leibkonna tüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond;

üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad

uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere

eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks

oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka

Nortstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel).

SKRIININGANKEET JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, ESIALGNE VERSIOON

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on

välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim

rahasumma, mis on vajalik leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu

tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus.

Uuringufirma Centar kutsub Teid osalema fookusgruppi, kus arutletakse selle üle, milline võiks olla

………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum – ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad

inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas. Fookusgrupp toimub ..…. (AEG JA KOHT) ja kestab umbes 2

tundi. Kõik fookusgrupis osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi.

Fookusgrupi intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifail, millest

eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Intervjuude

faile ei jagata Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid

kustutatakse pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutatakse tsitaate intervjuudest, kuid neile ei

lisata infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda.

Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil

[email protected] või telefonil 617 3306.

Mis tüüpi leibkonnas Te elate?

 Üksi elav pensionär

 Kahe pensionäri leibkond

 Üksikvanem lastega

 1-2 lapsega paar

 3 või enama lapsega paar

 Muu leibkonnatüüp -> LÕPP

Kas Te olete üldjoontes kursis oma leibkonna eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega?

 Jah

 Ei -> LÕPP

Kas olete nõus fookusgrupis osalema?

 Jah

 Ei -> LÕPP

FOOKUSGRUPI KAVA

Sissejuhatus

Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel

uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis.

Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste

põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse

määramise alus. Uuringu tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab

erinevat tüüpi leibkondadega.

Tänasel intervjuul arutleme selle üle, milline võiks olla ………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum –

ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas.

Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik

viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile

Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast

uuringu valmimist. Uuringu raportis me kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis

võimaldaks vastajat ära tunda.

Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate

oma arvamust julgelt ja ausalt.

Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu?

Osalejate taust ja vestluse fookuse ja ülesehituse tutvustus

 Osalejate tutvustus: Eesnimi, kus kandis elate, mis on Teie põhitegevus ja milline on Teie leibkonna

koosseis?

 Elatusmiinimumi all me mõtleme minimaalseid kulusid, mis oleks raskustesse sattunud …………..

/leibkonna tüüp/ leibkonna toimetulekuks hädavajalikud, et tagada minimaalselt vajalik elatustase.

Tänase vestluse eesmärk on selgitada välja nn minimaalne ostukorv ………. /leibkonna tüüp/

leibkonnale erinevate kululiikide kaupa.

Toidukulud

Intervjueerija tutvustab näidismenüüd

 Kas selline menüü võiks ………. leibkonnale üldjoontes sobida? Mis Teie arvates sobib ja mis ei

sobi?

 Millised toidukulud peaksid lisaks sellele menüüle veel olema elatusmiinimumi sisse arvestatud?

Näiteks tähtpäevade tähistamine, hooajalised väljaminekud jne?

Hügieenitarbed

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike hügieenitarvete ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas