Edastuskiri

Pärnu Tammiste tee 18 ja 18a detailplaneering ametid.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAIDO KOPPEL PNOEE-37108184915 2025-01-15 13:36:41

Tammiste_tee_18_18a_DP_paastele_tran_01.25 rtf.pdf

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 linnavalitsus@parnu.ee www.parnu.ee

Päästeamet Lääne päästekeskus

laane@rescue.ee

Transpordiamet

info@transpordiamet.ee

Keskkonnaamet

info@keskkonnaamet.ee

Terviseamet

info@terviseamet.ee

15.01.2025 nr 8-4/4354-12

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute

detailplaneering

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond menetleb Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a

kinnistute detailplaneeringut (OÜ Hendrikson ja KO, Töö nr 21004014).

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb (§ 127 lõige 1). Detailplaneering esitatakse Teile kooskõlastamiseks

vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 17.12.2015 vastu võetud määrusele nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

Detailplaneeringuala asub Pärnu linna idaservas Tammiste piirkonnas väljakujunevas

elamupiirkonnas, külgneb Tammiste tee T2 transpordimaa kinnisasjaga, mille kõrval kulgeb 5

Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee (Tammiste tee). Planeeringuala hõlmab kahte kinnisasja:

Tammiste tee 18 ja Tammiste tee 18a. Planeeringuala pindala kokku on 13 538 m².

Planeeringualal asuvast kahest elamumaa sihtotstarbega kinnisasjast moodustatakse seitse

üksikelamumaa ning kaks tee ja tänava maa krunti. Kruntideks jaotamisel on arvestatud, et

olemasolevat hoonestust saaks maksimaalselt säilitada või vajadusel parendada/ümber ehitada.

Planeeritud kruntidele on määratud ehitusõigused elamute ja nende abihoonete ehitamiseks.

Pärnu linna üldplaneering 2025+ kohaselt on planeeringuala liigitatud arengualade alla A3

Tammiste arengualana.

Detailplaneeringuga kavandatav areng on vastavuses Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneeringuga 2025+. Arvestatud on maakasutusele seatud tingimustega ja elamualade

arendamise eesmärkidega.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitame Teile Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

2

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse

detailplaneering kooskõlastatuks.

Detailplaneeringu materjal digikonteinerina on kirjale juurde lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisa: Pärnu linna Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneeringu digikonteiner

Ülle Tuulik

527 4205, ulle.tuulik@parnu.ee

tammiste_tee_18_18a_dp_291124 (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MERLIN KALLE PNOEE-48003032747 2024-11-29 08:08:30

JN100_tammiste_tee_18_18a_dp_pohij.dgn

JN100_tammiste_tee_18_18a_dp_pohij.pdf

H

N urm

enuku tn

18 / 1

H

8.659678

pinnas +2

vpa

H ga r.

vpa

kelder

400bet 7.27-7.17

7.96

400pp 7.12-7.14

7.89

tiik

vpa

7.79

7.84

tiik

tuletõrje veevõtukoht maht 76™

vpa

lill

vpa

kraav terrass

õu

pinnas

vpa

vpaaiamaa

vpa

or ie nt .

10

11

12 13

503

20

508

30

8

7

32

2v

3v

2v

28

18

19

21

22

509

510

511

27

eh.pl

350PP 7.53-7.32

8.87

400PP 7.04-7.02

8.52

500pp 6.82-6.78

8.18

N ur

m en

uk u tn

A

kill

A

vpa

aiamaa

vpa

kill

H E

18

kill

kil l

aiamaa

vpa

maaküttetorustik

X=6471050

Y =

5 3

4 0

0 0

X=6470900

Y =

5 3

3 8

0 0

K

1

2

1

2 3

1 2

31

2 3

1 2

3 4

1

2

1

A

bet kivi

bet kivi 1

1

Ta m

m ist e te e

E H

H

18 a

pinnas

A

ki l.

kill.

kr aa v

kraav

A

m ä g im

ä n d

kr aa v

6.61

6. 76

6. 81

kr aa v

6.83

6. 88

6.88

6. 89

6. 90

6. 96

6. 99

7. 00

7. 11

7.14

7.21

7.22

7. 22

7.22

7.26

7.27

7.36

7. 40

7.48

7.51

7.52

7.56

7.57

7.61

7.62

7.63

7.64

7.65

7.65 7.67

7.67

7.68

7

7. 70

7.70

7.71

7. 72

kraav

7.75

7.77

7.78

7.79

7.80

7.81

7.82

7.83

7. 83

7.83

7.84

7.85

7.86

7.87

7.88

7. 88

7.89

7.90

7.91

7.92

7.93

7. 93

7.94

7.95

7. 95

7.96

7. 96

7.97

7.98

7.99

505

7.99

8.00

8.01

8. 01

8.01

8.02

5

8.02

8. 02

8.02

soojuspump

be t ki vi

8.03

8. 04

8.04

A

8.04

8.05

8. 05

8.05

8.06

6

8. 06

8.06

8.07

8. 07

8.07

8. 08

8.08

8.08 8.

08

8. 08

8.08

8.09

ki l.

8.10

ki l.

8.10

8.11

8. 11

8.11

8.12

8. 12

8.12

8.13

8. 13

8.13

8. 13

8.14 8.14

8.14

8. 14

8.14

8.15

8.16

8. 16

8.17

8. 17

8.17

8.18

8. 18

8.18

8. 18

8.19

8. 19

8.19

8.20

8. 20

8.20

8.21

8. 21

8.21 8.

21

8.22

8. 22

8.22

8. 23

8.23

8. 24

8.24

A A

8.24

8.25

8. 25

8.25

8. 25

8.25 8. 25

8.25

8.26

8.27

8. 27

H

8.27

8.28

8. 28

8. 29

8.30

8. 30

8.30

8. 30

8.30

8.31

8.32

8. 32

8.33

4

8.33

8.34

8. 34

8. 35

8.35

8. 35

8.36

8. 36

8.36

8.37

8.38

3

8.38

8. 38

8. 39

8.39

8. 39

8.39

8.3 9

8.39

8.40

8. 40

8.40

8. 41

8.41

8. 41

8.42

8. 42

8.42

8. 42

8. 43

8.43

8.44

8. 44

8.44

8.45

ki ll

8. 45

8.46

8. 46

8.46

8. 46

8.47

2

8. 49

8. 51

8. 52

8.52

8. 53

8.53

8. 55

8.55

8. 55

8. 56

1

8.58

8. 60

8.60

8 . 6 1

8.62

8.64

8. 65

sa

8.66

8. 63

8. 68

8.70

8. 72

8.73

8. 76

8. 78

8. 79

8.80

8.81

8.82

8. 83

8.83

8. 84

8.87

8. 88

8.90

8. 96

9. 06

503

504

502

500

501

põrand 8.89

10.50

katusehari 14.33

N

S

5 Pä rn u-

Ra kv er e-

Sõ m er u põ

him aa

nt ee

N ur

m en

uk u tä na

v Nurm

enuku tänav

6. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

5. Illustreeriv põhimõtteline lahendus tuleb täpsustada projekteerimisel.

Haljastuselemente likvideeritavatena märgitud ei ole ja need tuleb määrata projekteerimisel.

4. Likvideeritavate objektidena on määratud planeeringulahenduse realiseerimisel likvideerimist vajavad ehitised.

3. Säilitatav haljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel ja see tuleb täpsustada projekteerimisel.

M 1:2000 seisuga veebr 2024.

2. Täiendavalt on kasutatud ja joonisel kuvatud Maa-ameti katastripiire seisuga 04.09.2024 ja Pärnu linna alusplaani

mõõdistamise käigus kättenäitamise ja trassiotsija abil.

informatiivsed. Plaanil ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile

Plaanil katastriüksuste piirid: Maa-amet 23.08.2021 märkega- kihil „PIIR” esitatud piirijoonte asukohad on

EH2000 süsteemis. Plaaniline alus rajatud reaalaja GPS vastuvõtjaga Trimble R8. Lähtekõrgus: PP678 H=8.659.

geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-287/21), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused

1. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt septembris 2021.a. mõõdistatud

MÄRKUSED:

LEPPEMÄRGID:

Maantee kaitsevööndi laius 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast

Olemasolev jalgtee

Olemasolev transpordi juurdepääs

Servituudi seadmise vajadus

Planeeritud krundi hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundipiir

Planeeringuala piir

5

4 4

6

5

1.3

6

4

19 .3

19 .5

1212

14

4

Alusandmed:

kõrghaljastus, sõidutee, mänguväljak kinnistute maa-ala detailplaneeringu kohane hoonestusala, Nurmenuku tn 1, 2, 3, 4, 5, 5a, 8, 10, 16 ja Nurmenuku tänava T1

Kraav

Tänavavalgusti

Nõlv

Tee

Muru

Hekk

Põõsas

Mets

Lehtpuu, okaspuu, õunapuu

Naaberhoone

Kinnisasja piir

Tuletõrjehüdrant

Valguskaabel

Maakütteala

Reovee kanalisatsioonitorustik

Drenaažitorustik

Veetorustik

Keskpingekaabel

Madalpingeõhuliin

Madalpingekaabel

Võrkaed

Likvideeritav objekt

Planeeritud säilitatav viljapuu või kõrghaljastus

Planeeritud sõiduki parkimine

Planeeritud sõidutee

Planeeritud transpordi juurdepääs krundile

Planeeritud hoone

Illustreeriv põhimõtteline lahendus

1

7.1

0.9

14 .9

6.7

LEPPEMÄRGID:

7.5

1 0 .1

4

14.1

17.9

111 751 m² Üldkasutatav maa 100%

62401:001:0709 Tammiste mets P3

1 549 m² Elamumaa 100% 62401:001:0711 Nurmenuku tn 8

5 216 m² Elamumaa 100% 62516:064:0053 Nurmenuku tn 4

1 675 m² Transpordimaa 100%

62516:064:0065 Tammiste tee T2

170 284 m² Transpordimaa 100%

73001:008:1003 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee

1 173 m² Üldkasutatav maa 100%

62516:064:0051 Nurmenuku tn 2

9 951 m² Transpordimaa 100%

62516:064:0064 Nurmenuku tänav T1

detailplaneering Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute

Aadu Simisker

Töö koostamise korraldaja

Projektijuht-planeerija

Kuupäev

Töö koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonis

Asukoht

Töö nr Mõõt Joonise nr

Tartu 51004

Raekoja plats 9

OÜ Hendrikson & Ko

dge@dge.ee

tel 740 9800

Pärnu Linnavalitsus

Merlin Kalle

1 : 500

Pärnu linn

21004014

04.09.2024

Põhijoonis

3

7

2

6

1

4

3

1

5

8

9

JN200_tammiste_tee_18_18a_dp_tehnov_041124.dgn

JN200_tammiste_tee_18_18a_dp_tehnov_041124.pdf

H

N urm

enuku tn

18 / 1

H

8.659678

pinnas +2

vpa

H ga r.

vpa

kelder

400bet 7.27-7.17

7.96

400pp 7.12-7.14

7.89

tiik

vpa

7.79

7.84

tiik

tuletõrje veevõtukoht maht 76™

vpa

lill

vpa

kraav terrass

õu

pinnas

vpa

vpaaiamaa

vpa

or ie nt .

10

11

12 13

503

20

508

30

8

7

32

2v

3v

2v

28

18

19

21

22

509

510

511

27

eh.pl

350PP 7.53-7.32

8.87

400PP 7.04-7.02

8.52

500pp 6.82-6.78

8.18

N ur

m en

uk u tn

A

kill

A

vpa

aiamaa

vpa

kill

H E

18

kill

kil l

aiamaa

vpa

maaküttetorustik

X=6471050

Y =

5 3

4 0

0 0

X=6470900

Y =

5 3

3 8

0 0

K

1

2

1

2 3

1 2

31

2 3

1 2

3 4

1

2

1

A

14-A-11 14-A-12

bet kivi

bet kivi 1

1

Ta m

m ist e te e

E H

H

18 a

pinnas

A

ki l.

kill.

kr aa v

kraav

A

m ä g im

ä n d

kr aa v

6.61

6. 76

6. 81

kr aa v

6.83

6. 88

6.88

6. 89

6. 90

6. 96

6. 99

7. 00

7. 11

7.14

7.21

7.22

7. 22

7.22

7.26

7.27

7.36

7. 40

7.48

7.51

7.52

7.56

7.57

7.61

7.62

7.63

7.64

7.65

7.65 7.67

7.67

7.68

7

7. 70

7.70

7.71

7. 72

kraav

7.75

7.77

7.78

7.79

7.80

7.81

7.82

7.83

7. 83

7.83

7.84

7.85

7.86

7.87

7.88

7. 88

7.89

7.90

7.91

7.92

7.93

7. 93

7.94

7.95

7. 95

7.96

7. 96

7.97

7.98

7.99

505

7.99

8.00

8.01

8. 01

8.01

8.02

5

8.02

8. 02

8.02

soojuspump

be t ki vi

8.03

8. 04

8.04

A

8.04

8.05

8. 05

8.05

8.06

6

8. 06

8.06

8.07

8. 07

8.07

8. 08

8.08

8.08 8.

08

8. 08

8.08

8.09

ki l.

8.10

ki l.

8.10

8.11

8. 11

8.11

8.12

8. 12

8.12

8.13

8. 13

8.13

8. 13

8.14 8.14

8.14

8. 14

8.14

8.15

8.16

8. 16

8.17

8. 17

8.17

8.18

8. 18

8.18

8. 18

8.19

8. 19

8.19

8.20

8. 20

8.20

8.21

8. 21

8.21 8.

21

8.22

8. 22

8.22

8. 23

8.23

8. 24

8.24

A A

8.24

8.25

8. 25

8.25

8. 25

8.25 8. 25

8.25

8.26

8.27

8. 27

H

8.27

8.28

8. 28

8. 29

8.30

8. 30

8.30

8. 30

8.30

8.31

8.32

8. 32

8.33

4

8.33

8.34

8. 34

8. 35

8.35

8. 35

8.36

8. 36

8.36

8.37

8.38

3

8.38

8. 38

8. 39

8.39

8. 39

8.39

8.3 9

8.39

8.40

8. 40

8.40

8. 41

8.41

8. 41

8.42

8. 42

8.42

8. 42

8. 43

8.43

8.44

8. 44

8.44

8.45

ki ll

8. 45

8.46

8. 46

8.46

8. 46

8.47

2

8. 49

8. 51

8. 52

8.52

8. 53

8.53

8. 55

8.55

8. 55

8. 56

1

8.58

8. 60

8.60

8 . 6 1

8.62

8.64

8. 65

sa

8.66

8. 63

8. 68

8.70

8. 72

8.73

8. 76

8. 78

8. 79

8.80

8.81

8.82

8. 83

8.83

8. 84

8.87

8. 88

8.90

8. 96

9. 06

503

504

502

500

501

põrand 8.89

10.50

katusehari 14.33

N

S

5 Pä rn u-

Ra kv er e-

Sõ m er u põ

him aa

nt ee

N ur

m en

uk u tä na

v Nurm

enuku tänav

Alusandmed:

kõrghaljastus, sõidutee, mänguväljak kinnistute maa-ala detailplaneeringu kohane hoonestusala, Nurmenuku tn 1, 2, 3, 4, 5, 5a, 8, 10, 16 ja Nurmenuku tänava T1

Kraav

Tänavavalgusti

Nõlv

Tee

Muru

Hekk

Põõsas

Mets

Lehtpuu, okaspuu, õunapuu

Naaberhoone

Kinnisasja piir

Tuletõrjehüdrant

Sideliin

Maakütteala

Reovee kanalisatsioonitorustik

Drenaažitorustik

Veetorustik

Keskpingekaabel

Madalpingeõhuliin

Madalpingekaabel

Võrkaed

LEPPEMÄRGID:

äärmise sõiduraja välimisest servast Maantee kaitsevööndi laius 50 m

Planeeritud krundi hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundipiir

Planeeringuala piir

Likvideeritav objekt

Planeeritud säilitatav viljapuu või kõrghaljastus

Planeeritud sõidutee

Planeeritud hoone

Illustreeriv põhimõtteline lahendus

7. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

ulatusi joonisele kantud ei ole.

lemasolevatel säilivatel ja planeeritud tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid, mille6. O

5. Illustreeriv põhimõtteline lahendus tuleb täpsustada projekteerimisel.

Haljastuselemente likvideeritavatena märgitud ei ole ja need tuleb määrata projekteerimisel.

4. Likvideeritavate objektidena on määratud planeeringulahenduse realiseerimisel likvideerimist vajavad ehitised.

3. Säilitatav haljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel ja see tuleb täpsustada projekteerimisel.

M 1:2000 seisuga veebr 2024.

2. Täiendavalt on kasutatud ja joonisel kuvatud Maa-ameti katastripiire seisuga 04.09.2024 ja Pärnu linna alusplaani

mõõdistamise käigus kättenäitamise ja trassiotsija abil.

informatiivsed. Plaanil ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile

Plaanil katastriüksuste piirid: Maa-amet 23.08.2021 märkega- kihil „PIIR” esitatud piirijoonte asukohad on

EH2000 süsteemis. Plaaniline alus rajatud reaalaja GPS vastuvõtjaga Trimble R8. Lähtekõrgus: PP678 H=8.659.

geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-287/21), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused

1. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt septembris 2021.a. mõõdistatud

MÄRKUSED:

Illustreeriv põhimõtteline lahendus

Servituudi seadmise vajadus

Olemasolev hüdrant numbriga

ja planeeritud sademeveetoru abs. kõrgus Olemasoleva kraavi põhja kõrgus/planeeritud maapinna kõrgus

kanalisatsiooni koosseisu) Planeeritud sademeveetrass (ei kuulu ühissademevee

Planeeritud reoveepumpla

planeeritud kanalisatsioonikaevu põhja abs. kõrgus Olemasolev/planeeritud maapinna kõrgus ja olemasoleva/

kanalisatsioonikaev numbriga Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass ja olemasolev

Planeeritud veetrass

Planeeritud sideliin ja olemasolev sidekaev numbriga

Planeeritud elektri maakaabelliin ja liitumiskilp

635

634 RNG-2429

RNG-2429

24

18

635

L= 85 m , i=0,007

7,00 kaevu põhi MP 8,50;

6,40 kaevu põhi MP 8,25;

RP

6,40 kaevu põhi MP 8,25;

RP

7,51 kaevu põhi MP 8,61;

L= 63 m , i=0,004

toru 7,50 MP 8,50;

toru 7,25 7,11; Kraavi põhi

toru 7,50 MP 8,50;

111 751 m² Üldkasutatav maa 100%

62401:001:0709 Tammiste mets P3

1 549 m² Elamumaa 100% 62401:001:0711 Nurmenuku tn 8

5 216 m² Elamumaa 100% 62516:064:0053 Nurmenuku tn 4

1 675 m² Transpordimaa 100%

62516:064:0065 Tammiste tee T2

170 284 m² Transpordimaa 100%

73001:008:1003 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee

1 173 m² Üldkasutatav maa 100%

62516:064:0051 Nurmenuku tn 2

9 951 m² Transpordimaa 100%

62516:064:0064 Nurmenuku tänav T1

detailplaneering Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute

Aadu Simisker

Töö koostamise korraldaja

Projektijuht-planeerija

Kuupäev

Töö koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonis

Asukoht

Töö nr Mõõt Joonise nr

Tartu 51004

Raekoja plats 9

OÜ Hendrikson & Ko

dge@dge.ee

tel 740 9800

Pärnu Linnavalitsus

Merlin Kalle

1 : 500

Pärnu linn

21004014

7

2

6

1

4

3

5

8

9

4

Tehnovõrgud

04.11.2024

1

LK

ML105_tammiste_tee_18_18a_dp_sit_skeem.pdf

ML106_tammiste_tee_18_18a_dp_tugij.dgn

ML106_tammiste_tee_18_18a_dp_tugij.pdf

H

N urm

enuku tn

18 / 1

H

8.659678

pinnas +2

vpa

H ga r.

vpa

kelder

400bet 7.27-7.17

7.96

400pp 7.12-7.14

7.89

tiik

vpa

7.79

7.84

tiik

tuletõrje veevõtukoht maht 76™

vpa

lill

vpa

kraav terrass

õu

pinnas

vpa

vpaaiamaa

vpa

or ie nt .

10

11

12 13

503

20

508

30

8

7

32

2v

3v

2v

28

18

19

21

22

509

510

511

27

eh.pl

350PP 7.53-7.32

8.87

400PP 7.04-7.02

8.52

500pp 6.82-6.78

8.18

N ur

m en

uk u tn

A

kill

A

vpa

aiamaa

vpa

kill

H E

18

kill

kil l

aiamaa

vpa

maaküttetorustik

X=6471050

Y =

5 3

4 0

0 0

X=6470900

Y =

5 3

3 8

0 0

K

1

2

1

2 3

1 2

31

2 3

1 2

3 4

1

2

1

A

14-A-11 14-A-12

bet kivi

bet kivi 1

1

Ta m

m ist e te e

E H

H

18 a

pinnas

A

ki l.

kill.

kr aa v

kraav

A

m ä g im

ä n d

kr aa v

6.61

6. 76

6. 81

kr aa v

6.83

6. 88

6.88

6. 89

6. 90

6. 96

6. 99

7. 00

7. 11

7.14

7.21

7.22

7. 22

7.22

7.26

7.27

7.36

7. 40

7.48

7.51

7.52

7.56

7.57

7.61

7.62

7.63

7.64

7.65

7.65 7.67

7.67

7.68

7

7. 70

7.70

7.71

7. 72

kraav

7.75

7.77

7.78

7.79

7.80

7.81

7.82

7.83

7. 83

7.83

7.84

7.85

7.86

7.87

7.88

7. 88

7.89

7.90

7.91

7.92

7.93

7. 93

7.94

7.95

7. 95

7.96

7. 96

7.97

7.98

7.99

505

7.99

8.00

8.01

8. 01

8.01

8.02

5

8.02

8. 02

8.02

soojuspump

be t ki vi

8.03

8. 04

8.04

A

8.04

8.05

8. 05

8.05

8.06

6

8. 06

8.06

8.07

8. 07

8.07

8. 08

8.08

8.08 8.

08

8. 08

8.08

8.09

ki l.

8.10

ki l.

8.10

8.11

8. 11

8.11

8.12

8. 12

8.12

8.13

8. 13

8.13

8. 13

8.14 8.14

8.14

8. 14

8.14

8.15

8.16

8. 16

8.17

8. 17

8.17

8.18

8. 18

8.18

8. 18

8.19

8. 19

8.19

8.20

8. 20

8.20

8.21

8. 21

8.21 8.

21

8.22

8. 22

8.22

8. 23

8.23

8. 24

8.24

A A

8.24

8.25

8. 25

8.25

8. 25

8.25 8. 25

8.25

8.26

8.27

8. 27

H

8.27

8.28

8. 28

8. 29

8.30

8. 30

8.30

8. 30

8.30

8.31

8.32

8. 32

8.33

4

8.33

8.34

8. 34

8. 35

8.35

8. 35

8.36

8. 36

8.36

8.37

8.38

3

8.38

8. 38

8. 39

8.39

8. 39

8.39

8.3 9

8.39

8.40

8. 40

8.40

8. 41

8.41

8. 41

8.42

8. 42

8.42

8. 42

8. 43

8.43

8.44

8. 44

8.44

8.45

ki ll

8. 45

8.46

8. 46

8.46

8. 46

8.47

2

8. 49

8. 51

8. 52

8.52

8. 53

8.53

8. 55

8.55

8. 55

8. 56

1

8.58

8. 60

8.60

8 . 6 1

8.62

8.64

8. 65

sa

8.66

8. 63

8. 68

8.70

8. 72

8.73

8. 76

8. 78

8. 79

8.80

8.81

8.82

8. 83

8.83

8. 84

8.87

8. 88

8.90

8. 96

9. 06

503

504

502

500

501

põrand 8.89

10.50

katusehari 14.33

N

S

5 Pä rn u-

Ra kv er e-

Sõ m er u põ

him aa

nt ee

N ur

m en

uk u tä na

v Nurm

enuku tänav

4. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.

3. Planeeringuala olemasolevatel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid. Maa-alustele

M 1:2000 seisuga veebr 2024.

2. Täiendavalt on kasutatud ja joonisel kuvatud Maa-ameti katastripiire seisuga 04.09.2024 ja Pärnu linna alusplaani

mõõdistamise käigus kättenäitamise ja trassiotsija abil.

informatiivsed. Plaanil ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile

Plaanil katastriüksuste piirid: Maa-amet 23.08.2021 märkega- kihil „PIIR” esitatud piirijoonte asukohad on

EH2000 süsteemis. Plaaniline alus rajatud reaalaja GPS vastuvõtjaga Trimble R8. Lähtekõrgus: PP678 H=8.659.

geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-287/21), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused

1. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt septembris 2021.a. mõõdistatud

MÄRKUSED:

LEPPEMÄRGID:

sõiduraja välimisest servast Maantee kaitsevööndi laius 50 m äärmise

ulatus 2 m mõlemal pool liini telge Elektri õhuliini (kuni 1 kV) kaitsevööndi

Veekaevu hooldusala laiusega 10 m

Jalgtee

Killustik- või betoonkivikattega tee

Transpordi juurdepääs katastriüksusele

Kõrghaljastus

Hoone

Planeeringuala piir

27.3 18.6

42.4

49.1

1 6 .4

Alusandmed:

Kraav

Tänavavalgusti

Nõlv

Tee

Muru

Hekk

Põõsas

Mets

Lehtpuu, okaspuu, õunapuu

Naaberhoone

Kinnisasja piir

Tuletõrjehüdrant

Valguskaabel

Maakütteala

Reovee kanalisatsioonitorustik

Drenaažitorustik

Veetorustik

Keskpingekaabel

Madalpingeõhuliin

Madalpingekaabel

Võrkaed

2

50

111 751 m² Üldkasutatav maa 100%

62401:001:0709 Tammiste mets P3

1 549 m² Elamumaa 100% 62401:001:0711 Nurmenuku tn 8

5 216 m² Elamumaa 100% 62516:064:0053 Nurmenuku tn 4

1 675 m² Transpordimaa 100%

62516:064:0065 Tammiste tee T2

170 284 m² Transpordimaa 100%

73001:008:1003 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee

1 173 m² Üldkasutatav maa 100%

62516:064:0051 Nurmenuku tn 2

9 951 m² Transpordimaa 100%

62516:064:0064 Nurmenuku tänav T1

Pindala Sihtotstarve

Tunnus Aadress

Katastriüksuse andmed:

13 338 m² Elamumaa 100% 62516:064:0048 Tammiste tee 18

200 m² Elamumaa 100% 62516:064:0039

Tammiste tee 18a

kaev kogumis- kanal.

imbväljak

kelder

veekaev

kelder

detailplaneering Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute

Aadu Simisker

Töö koostamise korraldaja

Projektijuht-planeerija

Kuupäev

Töö koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonis

Asukoht

Töö nr Mõõt Joonise nr

Tartu 51004

Raekoja plats 9

OÜ Hendrikson & Ko

dge@dge.ee

tel 740 9800

Pärnu Linnavalitsus

Merlin Kalle

1 : 500

Pärnu linn

21004014

Tugijoonis

2

04.09.2024

ML109_tammiste_tee_18_18a_dp_kruntimine.dgn

ML109_tammiste_tee_18_18a_dp_kruntimine.pdf

SK100_tammiste_tee_18_18a_dp_seletuskiri_291124.pdf

Raekoja plats 9 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.dge.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 dge@dge.ee

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 21004014 Tartu 2021-2024

Merlin Kalle

Projektijuht-koostaja

Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)

Aadu Simisker

Töö koostamisest huvitatud isik

Pärnu Linnavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

V e rs

io o n 2

9 .1

1 .2

0 2 4 /// T

ö ö n

r 2 1

0 0

4 0 1

4

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

Sisukord

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................... 5

2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................................... 5

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 5 3.1 Planeeritava ala asukoht ....................................................................................................................6 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus, olulised linnaehituslikud mõjutegurid

ning linnaehituslik analüüs .......................................................................................................................6 3.3 Maakasutus ja hoonestus ...................................................................................................................7 3.4 Haljastus ja liiklus ...............................................................................................................................7 3.5 Tehnovõrgud ......................................................................................................................................8 3.6 Keskkonnatingimused ........................................................................................................................8

4 ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE

PIIRKONNA ARENG .................................................................................................. 9

5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ......................................................... 12 5.1 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused. ................................................................................. 12 5.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................ 13 5.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................. 13 5.4 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid ...................................................................................... 18 5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 19 5.6 Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................................................ 19 5.6.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 20 5.6.2 Reovee kanalisatsioon ................................................................................................................. 20 5.6.3 Sademevee ärajuhtimine .............................................................................................................. 21 5.6.4 Elektrivarustus .............................................................................................................................. 22 5.6.5 Soojusvarustus ............................................................................................................................. 23 5.6.6 Sidevarustus ................................................................................................................................. 23 5.6.7 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................... 24 5.6.8 Välisvalgustus .............................................................................................................................. 24 5.6.9 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 24 5.7 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 24 5.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 25 5.9 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 25 5.10 Piirangud ....................................................................................................................................... 29 5.10.1 Servituutide seadmise vajadus .................................................................................................. 29 5.10.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ......................................................................................... 29 5.10.3 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid ................................................................................... 29 5.11 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 29 5.11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 29 5.11.2 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 30

JOONISED (digitaalselt esitatud eraldi failidena)

1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi linnaehituslik analüüs M 1 : 10 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis M 1 : 500

4. Tehnovõrgud M 1 : 500

5. Kruntimine M 1 : 500

www.hendrikson.ee

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

LISAD (esitatud digitaalselt eraldi failidena)

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldus nr 532 Pärnu

linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja selle lisa maa-ala

asukoha skeemiga.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

▪ Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21);

▪ Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, september 2021, töö nr TM- 287/21); alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

▪ Pärnu linna aluskaarti tehnovõrkudega M 1:2000 (seisuga veebruar 2024);

▪ Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025–2036 (vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 19.09.2024 määrusega nr 15; jõustub 01.01.2025);

▪ Maa-ameti katastripiire seisuga 04.09.2024;

▪ Tammiste tee 16, 16a ja 18 kinnistute detailplaneeringut (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 18.01.2007 otsusega nr 4);

▪ Nurmenuku tn 1, 2, 3, 4, 5, 5a, 8, 10, 16 ja Nurmenuku tänava T1 kinnistute maa-ala detailplaneeringut (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 24);

▪ Nurmenuku tn 18 ja 20 kinnistute maa-ala detailplaneeringut (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 19.12.2019 otsusega nr 88);

▪ Koostamisel olevat Tammiste piirkonna detailplaneeringut (algatatud Pärnu Linnavalitsuse 30.12.2019 korraldusega nr 831);

▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Detailplaneering koostatakse vastavuses Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+.

Planeeringualal kehtib Tammiste tee 16, 16a ja 18 kinnistute detailplaneering. Vastavalt

planeerimisseaduse § 140 lg-le 8 muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala

kohta varem kehtestatud detailplaneering uue detailplaneeringu ala ulatuses kehtetuks.

2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on maa-alale tervikliku planeeringulahenduse koostamine, sh

selgitada välja ala krundistruktuur, hoonestusprintsiibid ja ehitusõigus, määrata arhitektuursed ja

linnaehituslikud tingimused, haljastus-, liiklus- ja parkimislahendus ning maakasutuse põhimõtted,

planeerida kommunikatsioonid.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.

6 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

3.1 Planeeritava ala asukoht

Detailplaneeringuala asub Pärnu linna idaservas Tammiste piirkonnas väljakujunevas elamupiirkonnas,

külgneb Tammiste tee T2 transpordimaa kinnisasjaga, mille kõrval kulgeb 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

põhimaantee (Tammiste tee). Planeeringuala hõlmab kahte kinnisasja: Tammiste tee 18 ja Tammiste

tee 18a. Planeeringuala pindala kokku on 13 538 m². Planeeringuala asukoht Tammiste piirkonnas on

vaadeldav joonisel nr 1.

3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine

iseloomustus, olulised linnaehituslikud mõjutegurid ning

linnaehituslik analüüs

Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad valdavalt elamumaa sihtotstarbega kinnisasjad.

Lõunasuunast külgneb ala üldkasutatava maaga: Tammiste mets P3, läänesuunas külgneb elamumaa

sihtotstarbelise Nurmenuku tn 8 kinnisasjaga, põhjasuunas sama sihtotstarbega Nurmenuku tn 4

kinnisasjaga. Läänesuunast tagab kinnisasjale juurdepääsu Nurmenuku tänav, mis külgnevas lõigus on

ca 6 m laiuse sõidutee ja ca 2 m laiuse ühepoolse kõnniteega.

Kontaktvööndis viiakse ellu 2019. a kehtestatud detailplaneeringuid1: ette on nähtud nii korter- kui

üksikelamute ehitamine. Nurmenuku tänava ja Tammiste tee ristmikust põhjasuunas asub ärimaa

kinnisasi, läänesuunas üldkasutatava maa kinnisasi. Üle nimetatud üldkasutatava maa kinnisasja,

Nurmenuku tn 2 on tagatud teine juurdepääs planeeringualale.

Ülalnimetatud kehtivate detailplaneeringute kohaste väikeelamumaa kruntide pindalad jäävad

vahemikku 691 m2 - 1617 m2, krundi täisehituse protsent on 20-30, igale elamumaa krundile on lubatud

ehitada maksimaalselt kaks hoonet: põhihoone suurima lubatud kõrgusega 8 m, abihoone suurima

lubatud kõrgusega 5,5 m. Hooned on kavandatud kohustuslikule ehitusjoonele. Hooned on planeeritud

liigendatud arhitektuuriga ehitistena, mille läheduses paiknevad nii kaetud kui katmata terrassid ning

hoonete ilme määravad madalakaldelised, 1-22 kraadise kaldega, katused. Kaldkatuse kasutamise

korral kalde langus peab olema suunatud krundi tagumisse ossa, hari peab olema paralleelne tänavaga.

Elamutele ei ole lubatud ehitada keldrit põhjusel, kuna kevadeti on piirkonnas pinnaveetase kõrge ja

võimalik on hoonesse pinnavee tungimise oht.

Planeeringualaga külgnevale Nurmenuku tn 4 kinnisasjale on kavandatud kolme kuni 12 m kõrguse

kortermaja ehitamine. Kuna hooned on planeeritud tänava äärde kohustuslikule ehitusjoonele, asuvad

planeeringualaga külgneval territooriumil planeeritud parkimisalad ning laste mänguväljak.

Elamupiirkonda ümbritseb metsavöönd, ca 120 m kaugusel läänesuunas asub Pärnu raadio- ja

telemast. Teisele poole metsavööndit läänesuunas on kavandamisel suurem elamupiirkond koos

kohalike teenustega (näit kohalik kaubandus – teenindushoonestus, hoolekandeteenus, koolieelne

lasteasutus, puhke- ja spordialad)2.

Ligikaudu 500 m kaugusel idasuunas paiknevad Tori valla elamualad, ca 700 m kaugusel edelasuunas

Tammiste hooldekodu. Tammiste teel asuvad mitmed bussipeatused, planeeringualast teisel pool

Tammiste teed asuv kilomeetri pikkune Tammiste kergliiklustee ühendab Tori valla Tammiste

kergliiklusteed Pärnus Papiniidu silla juurde kulgevate teedega, seega on ka rattaga ja jalgsi liiklejatele

olemas mugav ühendustee linnaga.

Rajatud on uus ristmik planeeringualale juurdepääsu tagavale Nurmenuku tänavale ja Tammiste teele,

kus kergliiklejatele on kavandatud ohutu Tammiste tee ületuskoht.

1 Nurmenuku tn 1, 2, 3, 4, 5, 5a, 8, 10, 16 ja Nurmenuku tänava T1 kinnistute maa -alal detailplaneering ja Nurmenuku 18 ja 20 kinnistute maa-ala detailplaneering 2 vastavalt Tammiste piirkonna detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 7

Nurmenuku tänavale on välja ehitatud kõik elamuala teenindavad tehnovõrgud: vee- ja

kanalisatsioonitorud ning elektri- ja sideliinid. Tänav on varustatud välisvalgustusega.

Tammiste tee asub Tori valla territooriumil ning 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteena omab

kaitsevööndit laiusega 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevöönd tagab tänava kaitse,

teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab tänavalt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja

inimestele ohtlikke mõjusid3.

3.3 Maakasutus ja hoonestus

Planeeringualal asuvate kinnisasjade andmed on toodud tabelis 3.3.1.

Tabel 3.3.1. Planeeringualal asuvate kinnisasjade andmed

Aadress/nimetus Katastritunnus Pindala/ (m²) Maakasutuse sihtotstarve

Tammiste tee 18 62516:064:0048 13 338 Elamumaa 100%

Tammiste tee 18a 62516:064:0039 200 Elamumaa 100%

Tammiste tee 18 kinnisasjal asub neli ehitisregistrisse kantud hoonet (kaks elamut (sh üks aastast 1932

ja teine aadressiga Tammiste tee 18/1), kuur ja garaaž-saun-laut) ehitisealuse pinnaga kokku 401,9 m2.

Tammiste tee 18a kinnisasjal asub üks ehitisregistrisse kantud hoone: ait- laut, ehitisealuse pinnaga

62 m2. Hooned on ühe täiskorrusega ja viil- ning kelpkatusega.

Tammiste tee 18 kinnisasjal asub lisaks veel kaks maapealset keldrit ja mõned ehitusloakohustuseta

väikehooned.

Foto 1. Kaldaerofoto seisuga 03.05.2024 planeeringualale ja selle kontaktvööndile, allikas Maa-amet, fotoladu.

Punase joonega on markeeritud planeeringuala piir

3.4 Haljastus ja liiklus

Planeeringualal asub rohkesti kõrg- ja madalhaljastust viljapuude ning leht- ja okaspuude näol. Põhja-

ja idapiiril kasvab hekk, mis eraldab ala visuaalselt maanteest (Tammiste teest) ning kõrval asuvast

arendusalast.

3 kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik

8 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Planeeringuala ümbritsevatel aladel levib leede-glei- ja leede-turvastunud muld, mis on alaliselt

liigniisked mullad. Ka planeeringualal on kuivenduse eesmärgil rajatud ala lõunapiirile kraav; kraavitus

on kavandatud ka ala kontaktvööndi kruntidele. Maapinna kõrgus varieerub lääne-idasuunaliselt

ca 8,00- 8,30 m/abs; lõunasuunas kõrgus langeb ca 7,60 m-ni/abs.

Alale on transpordi juurdepääs tagatud kahest suunast: läänesuunast otse avaliku kasutusega

Nurmenuku tänavalt, põhjasuunast Nurmenuku tänavalt läbi Nurmenuku tn 2 kinnisasja kulgeva ca 4 m

laiuse asfaltkattega sõiduteelt. Kinnisasjade siseselt on sõidetavad alad kaetud kivisillutise, asfalti või

killustikuga; sõidukid pargitakse oma kinnisasjal. Jalakäijad liiguvad Nurmenuku tänavale mööda

Nurmenuku tn 2 kinnisasjal kulgevat sissesõiduteed. Lisaks asub Tammiste tee 18 kinnisasjal

olemasolev juurdepääs Tammiste teelt (riigitee km 2,187), mille eesmärk on olnud tagada

tuletõrjesõidukile tagavara ligipääs, kuid tänaseks on mahasõidu asukoht normidega vastuolus.

Planeeringualaga külgneval Tammiste tee T2 kinnisasjal, Tammiste teel asub maantee kraav.

Nurmenuku tänav omab mahasõitu 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteelt (Tammiste teelt), mille

50 m laiune kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 5 km 2,17-2,27.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 2023. a loendusandmetele 6686 autot, millest

95% moodustavad sõiduautod ja pakiautod, 3% autorongid ja 2% veoautod ja autobussid. Nimetatud

lõigus on teel kiiruspiirang 70 km/h.

Nurmenuku tänava ristmikust Pärnu linna poolses osas on riigiteel kaks sõidurada ning lisaks

vasakpöörde- ja kiirendusrada. Ristmikust Tori valla suunas asub riigiteel valgustatud ületuskoht

eraldussaarel võimaldamaks Nurmenuku tänava suunalt tulevatel jalakäijatel ületada ohutult maantee

ja jõuda teisel pool sõiduteed asuvale Tammiste kergliiklusteele.

3.5 Tehnovõrgud

Planeeringu koostamise algatamise ajal, 2021.a läbis ala elektri madalpinge õhuliin, millel oli 2 m laiune

kaitsevöönd mõlemal pool liini telge. Tänaseks päevaks on nimetatud õhuliin likvideeritud. Säilitatud on

vaid õhuliinipost Tammiste tee 18 kinnisasjal, millelt kulgeb elektri maakaabelliin Tammiste tee 8 // 10

kinnisasjale.

Planeeringuala hoonestuse elektrivarustus on tagatud maakaabelliinidega, veevarustus oma

veekaevust, mille ümber on hooldusala ulatusega 10 m. Hoonestuse reovee ärajuhtimiseks on rajatud

kogumiskaev ja imbväljak. Suurema eluhoone küttevarustus on tagatud maaküttega, ala lääneosas

asub tuletõrjetiik võimalusega ammutada kustutusvett 76 m3 ulatuses. Hoonestusel on olemas

sideühendus maa-aluste liinidega.

3.6 Keskkonnatingimused

Planeeringualal ja selle lähialal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte ehk kaitsealasid,

hoiualasid, kaitsealuseid liike ja kivistisi, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad ning alal

ja selle vahetus läheduses puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube.

Samuti puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid.

Planeeringuala on kasutusel elamumaana. Ala lähiümbruses levivad alaliselt liigniisked mullad ning ka

planeeringualale on rajatud kraavitus. Põhjavesi piirkonnas on suhteliselt kaitstud ehk reostusohtlikkus

on madal, maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi moodustavad poorsete kivimite

põhjaveekihid.

Planeeringuala olemasolevast hoonestusest ca 16 m kaugusele jääb riigitee nr 5 äärmine sõidurida.

Planeeringualal tuleb seega arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 9

4 ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG

Pärnu linna üldplaneering 2025+ kohaselt on planeeringuala liigitatud arengualade alla A3 Tammiste

arengualana.

Arengualad on linnaruumi osad, mis eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast

ning mille puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lähtuvalt

arenguvõimaluste paljususest ei ole peetud otstarbekaks määrata üldplaneeringuga konkreetset

juhtfunktsiooni, erinevate võimalike juhtfunktsioonide raames on antud tingimused aladele ruumilise ja

funktsionaalse lahenduse kavandamiseks senise funktsiooni muutumisel.

Üldplaneeringu kohaselt on antud arengualal lubatud juhtotstarbed:

▪ pereelamute maa-ala (Ep)

▪ väikeelamute maa-ala (Ev)

▪ üldkasutatavate ehitiste maa-ala (Ü)

▪ äri ja teeninduse maa-ala (Ä)

▪ puhke- ja haljasala maa-ala (P)

▪ tee ja tänava maa-ala (Lt)

Skeem 4.1. Väljavõte Pärnu linna üldplaneeringu maakasutuse plaanist, kus planeeringuala on tähistatud oranži

joonega.

Tammiste arenguala A3 on ette nähtud kavandada elamualaks, valdavalt pereelamupiirkonnaks.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb arvestada piirkonda teenindava kaubanduse, teeninduse ning sotsiaalse

infrastruktuuri ning lähipuhkealade kavandamise vajadusega, võimalusel lahendada teenused koos Tori

valla Tammiste külaga. Lisaks kaaluda ülelinnaliste sotsiaalsete teenuste kavandamise vajadust

piirkonda. Samuti näeb üldplaneering ette piirkonda teenindava lähipuhkeala (sh linnaaia) kavandamist.

Lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndi iseloomust on käsitletavale alale kavandatud pereelamute maa-

ala. Vastavalt üldplaneeringule on elamu maa-alade (E) arendamise eesmärgid:

▪ piirkonnale omase väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine;

▪ kesklinna lähedases piirkonnas elukeskkonna tihendamine;

▪ perekonna vajadusi arvestatavate elukohtade planeerimine läbi pereelamumaa juurde kavandamise, peresõbralike korterelamute kavandamiseks tingimuste loomise jmt;

▪ elukeskkonna mitmekesistamine läbi piirkonda sobiva väikeettevõtluse soodustamise ja puhke ning vaba-aja veetmise tingimuste loomise.

10 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Pereelamute maa-alaks loetakse üksikelamute, kaksikelamute ja kuni kahe korteriga korterelamutega

territooriume. Sealsete kruntide suurim lubatud ehitisealune pind arvutatakse järgneva valemi alusel:

yeh-pind = 0,05 * xkrunt + 180, kus yeh-pind – hoone ehitisealune pind m²; xkrunt – krundi pindala m².

Kui juba hoonestatud krundil on täisehituse protsent suurem lubatud krundi täisehituse protsendist, võib

kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada üks kord väikesemahulise juurdeehituse

kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms).

Hoonestamise põhimõttena on määratud: suurim lubatud maapealne korruselisus kaks korrust,

erandina kolm korrust. Reeglina kavandatakse krundile üks elamu. Erandina on võimalik krundile

kavandada:

▪ teine põhielamu, kui krunti on võimalik põhielamute vahel jagada või

▪ teine elamu põhielamuna, kui olemasolev eluhoone on mahult tagasihoidlik, kuid piirkonna miljööväärtuse seisukohast oluline hoone (näit Vana-Pärnu kaluriküla elamu, n-ö Rääma maja jmt), mis säilitatakse hoovimajana.

Kõrvalhoonete paigutamine tänava äärde on lubatud ainult juhul, kui need asuvad põhihoonega samal

ehitusjoonel või kui see on põhjendatud piirkonnas väljakujunenud üldise hoonestuslaadiga.

Liikluskorralduse põhimõte: reeglina tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega samal

krundil.

Haljastamise põhimõte: väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast.

Piirete kavandamise põhimõtted: krundi piirete kavandamisel lähtuda naaberkinnistute piiretest. Piirded

peavad reeglina asuma krundi piiril. Parkimistasku jaoks tagasiaste kavandamine on lubatud kui

lahendus on piirkonnas valdav.

Detailplaneeringuga kavandatav areng on vastavuses Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga

2025+. Arvestatud on maakasutusele seatud tingimustega ja elamualade arendamise eesmärkidega.

Käesolev planeeringuala on võrreldes kogu arenguala suurusega väike ning kavandatud on piirkonnale

omase väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine ning perekonna vajadusi

arvestatavate elukohtade planeerimine. Detailplaneeringuga ei ole planeeringualale kavandatud

teenindavat kaubandust, teenindust ega sotsiaalset infrastruktuuri ning lähipuhkealasid, kuna nimetatud

otstarbed on ette nähtud Tammiste piirkonna detailplaneeringu alal, mis jääb planeeringuala

kontaktvööndisse ning need hakkavad perspektiivis teenindama ka ümberkaudseid elamumaid.

Alal on kehtiv Tammiste tee 16, 16a ja 18 kinnistute detailplaneering (vt skeem 4.2).

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 11

Skeem 4.2. Väljavõte Tammiste tee 16, 16a ja 18 kinnistute detailplaneeringust.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on planeeringualal moodustatud väikeelamumaa krundid nr 8 ja 9,

mis on tänaseks kinnisasjadena realiseerunud (Tammiste tee 18 ja Tammiste tee 18a). Krundile nr 8

(täna Tammiste tee 18) on määratud ehitusõigus kuni nelja hoone ehitamiseks maksimaalse kõrgusega

8,5 m ja suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 700 m2. Krundile nr 9 (Tammiste tee 18a) on kavandatud

ühe hoone ehitamine maksimaalse kõrgusega kuni 8,5 m ja suurima lubatud ehitisealuse pinnaga

114 m2. Hoonete katusekaldeks on lubatud 3 kuni 40 kraadi, fassaadikattena puit- ja kivivooder ning

krohv, katusekattena plekk, kivi või rullmaterjal. Piirdena on lubatud rajada puidust kivipostidel või

metallist aiad kõrgusega 1,5 m. Planeeritud kruntide juurdepääs on tagatud Nurmenuku tänavalt

tänaseks välja ehitatud trajektooril. Juurdepääsuteele on märgitud servituudi seadmise vajadus nii

läbipääsu tagamiseks kui tehnovõrkude rajamiseks. Tehnovõrgud on kavandatud tsentraalsena.

Hetkesituatsioon planeeringualal järgib valdavalt kehtiva detailplaneeringu lahendust. Erisus on vaid

tehnovõrkude osas, mis käesoleval ajal on lahendatud lokaalselt.

Lisaks on kehtivale planeeringulahendusele kantud Tammiste koolikompleksi detailplaneeringuga

planeeritud kergliiklusrada kuni olemasoleva bussipeatuseni. Nimetatud koolikompleksi planeeringu

koostamine algatati 2005. a ehk kehtiva planeeringu koostamise ajal. 2015. a Tammiste koolikompleksi

detailplaneeringu koostamine lõpetati planeeringu kehtestamiseni jõudmiseta. Seega puudub vajadus

kergliiklusraja planeerimiseks käesoleva planeeringuga, kuna see ei oma ühendust ühegi olemasoleva

kergliiklusteega. Lisaks tagab kergliiklejate turvalise liiklemise teisele poole riigiteed rajatud

kergliiklustee.

Kontaktvööndis väljaehitatud tänavavõrk (Nurmenuku tn) ja mahasõit riigiteele järgib Nurmenuku tn 1,

2, 3, 4, 5, 5a, 8, 10, 16 ja Nurmenuku tänava T1 kinnistute maa-ala detailplaneeringuga kavandatud

lahendust.

12 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

5.1 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused.

Ruumilise arengu eesmärgiks on kujundada lahendus, mille maakasutus- ja ehitustingimused oleksid

piirkonda sobivad ja kooskõlas üldplaneeringu üldiste põhimõtetega.

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi järeldused põhinevad ptk-s 3 ja 4 toodud infole.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on käsitletavale alale pereelamute maa-ala kavandamine.

Taotletud tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas ja lahenduse koostamisel on järgitud üldplaneeringus

elamu maa-aladele seatud arendamise eesmärke ja tingimusi üksikute eranditega.

Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud allpool toodud põhjendustest ja kaalutlustest:

▪ Planeeringuala on jaotatud kruntideks lähtuvalt väljakujunenud ja kehtivate planeeringutega kavandatud krundistruktuurile, sealjuures arvestades, et perspektiivsel krundiomanikul oleks valikuvõimalus krundisuuruse (1087-3707 m²)osas. Sellega on täidetud eesmärk tihendada kesklinna lähedases piirkonnas elukeskkonda;

▪ Kruntidele on määratud ehitusõigused ja arhitektuursed tingimused elamu ja abihoone (-te) ehitamiseks lähtuvalt väljakujunenud ja kehtivate planeeringutega kavandatud hoonestuslaadile. Valdavalt on planeeritud ühele krundile maksimaalselt kaks kuni kahekorruselist hoonet. Sellega on täidetud eesmärk piirkonnale omase väljakujunenud elukeskkonna optimeerimine ja perekonna vajadusi arvestatavate elukohtade planeerimine;

▪ Olemasoleva hoonestuse ja selle säilitamisega alal on arvestatud nii ala kruntimisel kui ehitusõiguste ja arhitektuuritingimuste seadmisel, sellega on täidetud planeerimise põhimõte säilitada olemasolevaid väärtusi;

▪ Kruntidele määratud täisehituse osakaal (6-22%) võimaldab maaüksustele rajada rohkesti haljaspindasid, mis säilitavad piirkonnas elurikkuse ning võimaldavad koguda ja immutada sademevett. Lahendus käsitleb ka päikeseenergia kasutamise võimalusi. Kruntidele juurdepääsu võimaldav tee on kavandatud minimaalse ruumivajadusega. Seega on elukvartali kavandamiseks loodud võimalused kasutada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Sellega on täidetud säästliku maakasutuse põhimõte;

▪ Kavandatud on kompaktne elukvartal, mis loob eeldused turvalise ja kogukondlikke väärtusi kandva elukeskkonna loomiseks;

▪ Kruntidel on arvestatud olemasolevate looduslike tingimustega (näit kraavide säilitamine, soovitus maksimaalselt säilitada kõrg-/madalhaljastust ja viljapuid) ning sellega on täidetud mõistliku maakasutuse põhimõte;

▪ Elamukruntide tehnovõrkudega varustamine on kavandatud valdavalt tsentraalselt, mis vähendab mõju keskkonnale (sh põhja- ja pinnavee seisundile).

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 13

5.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringualal asuvast kahest elamumaa sihtotstarbega kinnisasjast on moodustatud seitse

üksikelamumaa ning kaks tee ja tänava maa krunti (vt maakasutuse bilanss tabelis 5.2.1).

Kruntideks jaotamisel on arvestatud, et olemasolevat hoonestust saaks maksimaalselt säilitada või

vajadusel parendada/ümber ehitada. Samuti on arvesse võetud kontaktvööndile iseloomulikke

kinnisasjade suurusi ja võimaldatud krundisuuruste varieeruvusega krundiomanikele valikuvõimalus.

Tee ja tänava maa krundid nr 8 ja 9 on lubatud tänava kogupikkuses väljaehitamise järgselt liita üheks

krundiks.

Kruntimine on graafiliselt esitatud joonisel nr 5.

Tabel 5.2.1 Maakasutuse bilanss

Krundi

number

Kinnisasi või selle

osa, millest krunt on

moodustatud

Planeeringujärgne

krundi suurus (m²)*

Planeeringujärgne

krundi kasutamise

sihtotstarve**

1 Tammiste tee 18 1194 Üksikelamu maa

2 Tammiste tee 18 1763 Üksikelamu maa

3 Tammiste tee 18 1087 Üksikelamu maa

4 Tammiste tee 18 1438 Üksikelamu maa

5 Tammiste tee 18

Tammiste tee 18a 1526 Üksikelamu maa

6 Tammiste tee 18 2307 Üksikelamu maa

7 Tammiste tee 18

Tammiste tee 18a 3707 Üksikelamu maa

8 Tammiste tee 18 212 Tee ja tänava maa

9 Tammiste tee 18 304 Tee ja tänava maa

*planeeritud krundi suurus võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus

**vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013

5.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed

tingimused

Planeeritud kruntidele on määratud ehitusõigused elamute ja nende abihoonete ehitamiseks.

Kruntide ehitusõiguste määramisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist planeeringualal,

kontaktvööndi hoonete iseloomust, lähiümbruses kehtestatud planeeringute kohastest kruntide

ehitusõigustest ja kehtiva üldplaneeringu pereelamute maa-ala planeerimispõhimõtetest.

On arvestatud, et olemasolevaid hooneid (sh maapealseid keldreid) oleks võimalik maksimaalselt

säilitada või remontida/parendada. Lubatud on ka olemasolevate hoonete ümberehitus ja vajadusel

lammutamine. Ümberehitamisel või uushoonete rajamisel tuleb lähtuda määratud ehitusõigusest.

Kruntide ehitusõigused on toodud tabelis 5.4.1 ja joonisel nr 3.

Igale krundile on planeeritud hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud

hoonestuse). Hoonestusalad on kavandatud valdavalt lähtuvalt võrdsuse printsiibist, kus

naaberkruntidele on võimalik ehitada krundi piirist 4 m kaugusele. Kruntidel, millel asub olemasolev

hoonestus on arvestatud tuleohutusnõuetega. Kruntide nr 2, 4, 6 ja 7 lõunapoolse hoonestusala

määramisel on arvestatud olemasoleva kraavi säilitamisega, kuna kevadeti on piirkond liigniiske.

Krundi nr 7 hoonestusala jääb terves ulatuses ja krundi nr 5 hoonestusala osaliselt riigitee

kaitsevööndisse. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja §

14 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 3.

Transpordiamet on andnud nõusoleku riigitee kaitsevööndis olevad ehitisregistrisse kantud hooned

(elamu, garaaž-laut-saun ja kuur) säilitada4.

Arvestades riigitee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste), on ehitusloakohustuslik uushoonestus kavandatud tee kaitsevööndist

väljapoole.

4 Transpordiameti kiri 30.09.2024 nr 7.2-2/24/20503-4

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 15

Tabel 5.4.1. Kruntide ehitusõigused ja muud nõuded ning tingimused

Krundi number 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Krundi suurus 1194 m² 1763 m² 1087 m² 1438 m² 1526 m² 2307 m² 3707 m² 212 m² 304 m²

Planeeritav krundi

kasutamise

sihtotstarve5

Üksikelamu maa Üksikelamu maa Üksikelamu maa Üksikelamu

maa

Üksikelamu maa Üksikelamu maa Üksikelamu maa Tee ja tänava

maa

Tee ja tänava

maa

Vaste

üldplaneeringu

juhtotstarvetes

Pereelamute maa A3 Tammiste arengualal Tee ja tänava

arengualal

maa-ala

Krundi lubatud

suurim hoonete

ehitisealune pind /

täisehituse %

240/

20%

268/

15%

234/

22%

252/

18%

256/

17%

310

(olemasolev)/

13%

220

(olemasolev)/

6%

Hoonestusala

suurus

603 m² 694 m² 593 m² 550 m² 979 m² 1005 m² 717 m²

Maapinna kõrgus

olemasolev /

planeeritav

Ca 8,00 – 8,30

m / ca 8,00 –

8,70 m

Ca 7,70 – 8,30

m / ca 7,70 –

8,70 m

Ca 8,00 – 8,30 m

/ ca 8,00 – 8,80

m

Ca 7,60 – 8,20

m / ca 7,60 –

8,80 m

Ca 8,00 – 8,40

m / ca 8,00 –

8,90 m

Ca 7,70 – 8,40

m / ca 7,70 –

8,90 m

Ca 7,70 – 8,40

m / ca 7,70 –

8,90 m

Lubatud suurim

hoonete arv

krundil

2 2 2 2 2 2 4

Hoonete suhteline/

abs maksimaalne

kõrgus6

8 m / 16,70 m 8 m / 16,70 m 8 m / 16,80 m 8 m / 16,80 m 8 m / 16,90 m 8 m / 16,90 m 8 m / 16,90 m

Hoonete suurim

maapealne

korruselisus /

maa-aluseid

korruseid

2 / ei ole

kõrge ja

lubatud ehitada

võimalik on

maa-alust

hoonesse

keldrikorrust,

pinnavee

kuna kevadeti

tungimise

on piirkonnas

oht

pinnaveetase Ei hoonestata

Kuni 20 m² ja kuni

5 m kõrgused

ehitised, mis on

hooned

Lubatud

Katusetüübid,

katusekallete

vahemik,

Lame-, viil-

rullmaterjal

ja/või kelpkatus,

vältida

3-40°,

tuleb

paralleelne

matkivaid

või risti

materjale

tänavaga plekk, kivi ja

5 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 6 täpsustub projekteerimisel arvestades täpsustatud ehitist vahetult ümbritsevat planeeritud maapinna kõrgust või katendit

16 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Krundi number 1 2 3 4 5 6 7 8 9

katuseharja suund,

materjal

välisviimistluse

materjalid

Olulisemad

arhitektuuri

nõuded:

välisviimistluse

materjalid, piirded

(materjal, kõrgus,

tüüp)

Kasutada ajas

matkivaid

Piirded:

kestvaid

(plastvooder

krundi külgedel

1,2 m;

puitaed

kvaliteetmaterjale

jmt) materjale.

ning tagaküljel

tänavapoolsel

kõrgusega 1,2 m

näit puitu,

kas puidust ja/

küljel

kivi, krohvi (ka

või

horisontaalse

kombineeritult).

metallvõrgust

jaotusega,

Vältida tuleb

kõrgusega

õhkvahedega

Ei hoonestata

Haljastuse

osakaalu %

Minimaalselt 30% krundi pinnast

Parkimiskohtade

arv

3 (vastavalt kehtivale standardile: väike-elamute ala, uus eramu; täpsustub projekteerimisel)

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 17

Kruntidel on hoonestusala antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab

valida hoonete paiknemist ja kuju. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse jm rajatisi ja istutada puid

ning põõsaid. Nimetatud rajatisi võib ehitada ka väljapoole hoonestusala.

Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.

Igale krundile on kavandatud üks elamu (põhihoone) ja üks kõrvalhoone (abihoone). Kõrvalhoonete

paigutamine planeeritud tänava äärde on lubatud ainult juhul, kui need asuvad põhihoonega samal

ehitusjoonel. Kõrvalhoone arhitektuur peab stiililt sobima elamu arhitektuuriga.

Krundil nr 7 on hoonete suurima lubatud arvuna säilitatud olemasolev hoonete arv: 4. Kuna krundi nr 7

olemasolev hoonestus jääb riigitee nr 5 mõjualasse (tee kaitsevööndisse), kus on võimalikud

keskkonnahäiringud, pole seal ehitusloakohustuslikku lisahoonestust kavandatud.

Planeeritud kruntide hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna määramisel on valdavalt arvestatud

kehtivas üldplaneeringus esitatud pereelamute maa-alal kehtiva valemiga7. Erisus on vaid kruntide nr 6

ja 7 hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna määramisel, kus on arvestatud geodeetilisel alusplaanil

kujutatud olemasoleva hoonestuse aluse pinnaga (sh maapealsed keldrid, mille vajadusel perspektiivis

võib asendada uue abihoonega).

Kavandatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb rajada

hoonestusala piirides. Krundi ehitusõiguses määratud lubatud suurima hoonete ehitisealuse pinna

arvestamisel on lähtutud kehtivast seadusandlusest8.

Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused ehitised (nii hooned kui rajatised, näit kasvuhoone,

puukuur, väliköök jmt) on lubatud rajada ka väljapoole krundi hoonestusala, sealjuures tuleb arvestada

tuleohutusnõudeid. Kavandades ehitisi väljapoole planeeringuga määratud krundi hoonestusala, on

vajalik naaberkinnisasja omaniku kirjalik nõusolek või kokkulepe. Erandiks, kus nõusolekut või

kokkulepet vaja ei ole, on Tammiste mets P3 kinnisasjaga piirnevatel krundiosadel ja Nurmenuku tn 2

kinnisasjaga piirneval krundiosal, kuna tegemist on munitsipaalmaadega.

Võimalike ehitusloakohustuseta väikehoonete ja rajatiste kavandamisel peab arvestama haljastuse

nõudega ning lahendus peab moodustama arhitektuurse ja ruumilise terviku (võimalikud asukohad

mõelda läbi hoone projekti käigus).

Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane),

sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada

tingimusega, et perspektiivne hoonestus oleks rajatud energiasäästlikult ja ökonoomselt. Oluline on, et

hoone ekspluatatsiooni kulud oleksid madalad.

Hoonestuse kavandamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning

taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Seetõttu on

projekteerimisel lubatud näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada

arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks

arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad).

Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

▪ päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;

▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.

Hoonestuse välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, satelliitantennid jms)

peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ega häiriks vastava krundi

enda ja naaberkinnisasja elanikke. Vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv

varjatud lahendus. Seadmete eelistatud asupaik on maapind.

7 pereelamute maa-ala kruntide suurim lubatud ehitisealune pind arvutatakse järgneva valemi alusel: yeh -pind = 0,05 * xkrunt + 180, kus yeh-pind – hoone ehitisealune pind m²; xkrunt – krundi pindala m². 8 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused

18 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkinnisasjade

kasutamise tingimusi ja keskkonda.

Hoonete arhitektuursed projektid tuleb kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga eskiisi staadiumis.

5.4 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid

Planeeritud kruntidel kasvab kõrg- ja madalhaljastust ning viljapuid, millel puudub planeeringukohane

säilitamiskohustus. Võimalusel säilitada olemasolevad elujõulised dekoratiivsed puud ja põõsad ehk

väärtuslik haljastus, kui nende asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab. Täiskasvanud puittaimestik

lisab krundile täiendava väärtuse.

Krundil nr 7 riigitee kaitsevööndisse jääv kõrg- ja madalhaljastus on lubatud säilitada, sest see omab

müra summutavat ja saasteaineid koguvat efekti.

Arvestades kliimamuutustega - temperatuuri tõus, kuumalainete esinemise ja intensiivsuse

suurenemine ning muutused sademete režiimis (talveperioodil suurem tõenäosus tugevatele sadudele

(pigem vihma kui lumena), valing- ja paduvihmade esinemise sageduse tõus) - tuleb hoonestusest,

parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda

võimalus sademevee hajutamiseks (sh sademevee lahenduste kavandamiseks maastikukujunduse

kaudu); samuti on soovitatav projekteerimise käigus näha ette asukohad varju andvale kõrghaljastusele

(arvestada hoonestuse ja tehnovõrkude kavandamisel koosmõjus väliruumi kujundamisega).

Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks tuleb tagada järgmised tingimused:

▪ säilitatavad puud ei tohi jääda pinnaveega täituvatesse umblohkudesse;

▪ puutüvesid ega juurekava ei tohi vigastada ehitustegevuse käigus;

▪ pinnast ei tohi tõsta kõrgemale kui puu juurekaela kõrgus;

▪ puid ei soovitata jätta kasvama lähemale kui 5 m hoonest.

Krundiomanikul on lubatud täiendava kõrg- ja madalhaljastuse rajamine. Istutatav haljastus tuleb

lahendada projekteerimise käigus vastavalt krundiomaniku soovile. Soovitatavalt kasutada kruntidel

mitmerindelist haljastust, kavandades sh nii heitlehiseid- kui okastaimi. Piirdeaia kõrvale

haljaspiirde/heki kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata haljaspiirde mõõtmetele täiskasvanult (vältida

liiga kõrgeid ja laiuvaid liike).

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule peab iga krundi haljastuse osakaal olema vähemalt 30%. Sõidukite

parkimiskohtade rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime

Kruntide maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud. Maapinda on lubatud

vajadusel muuta ulatuses, mis on vajalik sademevee ärajuhtimise lahendamiseks. Täpne

vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada,

et sademevesi ei valguks naaberkruntidele ja - kinnisasjadele. Olemasolev kraavitus kruntidel nr 2, 4, 6

ja 7, mis on ühenduses kontaktvööndis asuvate kraavidega, on kavandatud säilitada. Kruntide omanikud

ei tohi kraave sulgeda või muul moel kahjustada ning peavad tagama kraavi korrashoiu. Vajadusel on

naabermaaüksustega ühise piiriga paralleelset lubatud rajada nõvad.

Planeeritud kruntidele on lubatud sarnaselt naaberkruntidega rajada krundi külgedel ning tagaküljel

piirded kas puidust ja/ või metallvõrgust kõrgusega 1,2 m ning tänavapoolsel küljel horisontaalse

jaotusega, õhkvahedega puitaed kõrgusega 1,2 m. Piirded tuleb paigaldada krundi piirile või sissepoole

piiri selle vahetusse lähedusse. Soovitatav on krundi piirdeaedade juurde istutada hekid. Hea tava

kohaselt naabrite vaheliste piirete kõrgused, materjal (sh haljaspiirded) jms ja rajamise põhimõtted

vajavad mõlemapoolset kokkulepet. Haljaspiirde kavandamisel tuleb valida piirdeks taimed, mille

mõõtmed täiskasvanult ei tekita kahju naabrile (näit suurest kõrgusest tekitatav vari).

Asjaõigusseaduse § 144 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei

püstitataks sellist rajatist (sh piirdeaeda), mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse

tema kinnisasjale.

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 19

5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritud elamukruntide nr 1-6 juurdepääsuks avalikult kasutatavalt Nurmenuku tänavalt on

kavandatud kvartalisisene tänav kruntidele nr 8 ja 9. Tänava väljaehitamine on kavandatud etapiti (vt

ptk 5.11.2). Projekteerimisel on lubatud põhimõttelises lahenduses kujutatud tänava ristprofiili

elementide parameetreid muuta.

Kavandatud tänavalt on tagatud juurdepääs kruntidele. Tänavalt kruntidele mahasõitude asukohad tuleb

täpsustada projekteerimisel lähtuvalt iga hooneprojekti terviklahendusest (hoone asukoht, võimalikud

rajatised, haljastus jmt).

Krundi nr 7 juurdepääs on säilitatud olemasolevana läbi Nurmenuku tn 2 kinnisasja samuti Nurmenuku

tänavalt. Juurdepääsuks tuleb seada teeservituut.

Olemasolevalt asub krundil nr 7 juurdepääs otse riigiteelt km 2,187, mille eesmärk on olnud tagada

tuletõrjesõidukile tagavara ligipääs. Riigitee km 2,187 asuv mahasõit on kiirendusrajalt ja selline

lahendus on vastuolus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 Tee projekteerimise

normid lisa Maanteede projekteerimisnormid p 5.2.1. lõikes 3 toodud nõudega. Nimetatud mahasõit on

kavandatud sulgeda. Uusi ristumiskohti riigiteele planeeritud ei ole.

Kontaktvööndis asuval Nurmenuku tänava – riigitee nr 5 ristmikul on tagatud nähtavuskolmnurk ja

riigiteele vajalik külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt eelnevalt nimetatud normide p 5.2.7, tabel

2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.

Planeeringuala mootorsõidukite parkimine ja manööverdamine on lahendatud kruntide siseselt; igale

krundile on kavandatud lähtuvalt kehtivast standardist kolm parkimiskohta: kaks kohta väljaspool hoonet

ning üks koht hoones sees. Planeeringujoonisel nr 3 on parkimiskohad markeeritud tinglikult ja parkla

lahendus tuleb (sh kohtade jaotumine väljaspool hoonet ja hoonesiseselt) täpsustada projekteerimisel.

Kruntide elanike jalgrataste hoiustamine on ette nähtud hoonete mahus selleks ette nähtud

hoiuruumides.

Riigiteel nr 5 ei ole parkimist ega tagurdamist ette nähtud.

Nurmenuku tänava – riigitee nr 5 ristmikust Tori valla suunas asub riigiteel eraldussaarega valgustatud

ületuskoht jalakäijatele võimaldamaks Nurmenuku tänava suunalt tulevatel liiklejatel ületada ohutult

maantee (Tammiste tee) ja jõuda teisel pool sõiduteed asuvale Tammiste kergliiklusteele. Seega on

planeeritud kruntide elanikel head võimalused jalgsi või rattaga liikumiseks. Samuti asuvad riigiteel ehk

Tammiste teel mitmed bussipeatused.

Kruntidele nr 5-7 ulatub planeeringualast idasuunas kulgeva 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee

50 m laiune kaitsevöönd. Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmete rakendamiseks.

5.6 Tehnovõrgud- ja rajatised

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4 võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste

tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline ja see tuleb täpsustada projekteerimisel.

Projekteerimisel on lubatud planeeritud liitumis-/ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on

põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.

Projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.

Naaberkinnisasjade tehnovõrkudega varustamine peab säilima, kui ei lepita kokku teisiti.

20 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Juhul, kui ilmneb vajadus rajada tehnovõrguühendusi ristuvana Tammiste teega ehk riigiteega, tuleb

tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil. Sel juhul tuleb lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud

tehnovõrkude kaitse.

Vee- ja reovee kanalisatsioonivarustuse projektide koostamisel tuleb täpsustada vooluhulgad ja esitada

need projekti koosseisus. Projektis tuleb lahendada ka kasutusest välja jäävad torustikud. Juhul kui on

vajalik läbida kinnistu torustikega naaberkinnistuid, siis esitada naaberkinnistu esindaja nõusolek.

Topo-geodeetilised mõõdistus- ja uurimistööd peavad vastama Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018

määruse nr 22 “Topo-geodeetiliste mõõdistus – uurimistööde tegemise kord” nõuetele.

Projekteeritavatele ühistorustikele (sh liitumispunktid) tuleb vormistada servituudi materjalid.

Ehitusprojekt (põhi- või tööprojekti staadiumis) tuleb esitada AS-ile Pärnu Vesi läbivaatamiseks ja

arvamuse saamiseks.

Ehitusloa või ehitusteatise menetlusega seotud ehitusprojektid tuleb AS-i Pärnu Vesi arvamuse või

nõusoleku saamiseks esitada pädevale asutusele (kohalik omavalitsus) elektrooniliselt ehitisregistri

kaudu.

AS Pärnu Vesi tehnilised nõuded on leitav aadressil: https://www.parnuvesi.ee.

Tööd (projektid, geoalused, teostusjoonised) esitada kooskõlastamiseks läbi AS Pärnu Vesi

kodulehekülje taotlusevormi https://www.parnuvesi.ee/tehniliste-toode-kooskolastamise-taotlus/.

Tingimus ei kohaldu, kui töö esitatakse kooskõlastamise läbi ehitusregistri.

5.6.1 Veevarustus

Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused 18.03.2024

TT-210277 (kehtivad kaks (2) aastat alates väljastamise kuupäevast).

Olemasolev hoonestus ei ole ühisveevärgiga ühendatud. Planeeritud krundi nr 1 tarbeks on Nurmenuku

tänav T1 kinnisasjale varasemalt välja ehitatud ühisveevärgi ühendustorustik (De40 PE) koos

perspektiivse ühendamise võimalusega ca 1 m kinnistupiirist. Nimetatust on lahendatud krundi nr 1

veevarustus.

Kavandatud tänavamaale ja olemasolevale juurdepääsuteele Nurmenuku tn 2 kinnisasjal on teiste

planeeritud kruntide tarbeks planeeritud täiendavad torustikud lähimate ühenduspunktidega: peatorustik

De63 PE Nurmenuku tänaval (kruntide nr 1 ja 2 lähialal) ja peatorustik De110 PE Nurmenuku tänaval

(Nurmenuku tn 2 kinnisasja lähialal).

Planeeritud tänavamaale kavandatud veetorustikust on planeeritud ühendustorustikud ja liitumispunktid

kruntidele nr 2-6. Krundi nr 7 tarbeks on kavandatud ühendustorustik Nurmenuku tn 2 kinnisasja lähialal

asuvast torustikust ja liitumispunkt Nurmenuku tänavale Nurmenuku tn 2 kinnistu piiri juurde.

Olemasolev veekaev tuleb pärast ühisveevärgiga liitumist nõuetekohaselt likvideerida.

Projekteerimisel tuleb arvestada AS-i Pärnu Vesi tehniliste nõuetega ja järgida ptk 5.7 sätestatut.

5.6.2 Reovee kanalisatsioon

Planeeringuala reovee kanalisatsiooni lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused

18.03.2024 TT-210277 (kehtivad kaks (2) aastat alates väljastamise kuupäevast).

Olemasoleval hoonestusel puudub ühendus ühisreoveekanalisatsiooni võrguga. Piirkonna

kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 21

Planeeritud krundi nr 1 tarbeks on Nurmenuku tänav T1 kinnisasjale varasemalt välja ehitatud

ühendustorustik (De160 PVC) koos perspektiivse ühendamise võimalusega ca 1 m kinnistupiirist.

Nimetatust on lahendatud krundi nr 1 reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

Kavandatud tänavamaale ja olemasolevale juurdepääsuteele Nurmenuku tn 2 kinnisasjal on teiste

planeeritud kruntide tarbeks planeeritud täiendavad torustikud lähimate ühenduspunktidega: peatorustik

De160 PVC Nurmenuku tänaval (kruntide nr 1 ja 2 lähialal), kaev nr 18 (14-A-11, koordinaadid

6471041.00, 533822.30) ja peatorustik De160 PVC Nurmenuku tänaval (Nurmenuku tn 4 kinnisasja

lähialal), kaev nr 24 (14-A-11, koordinaadid 6471003.76, 533979.25).

Planeeritud tänavamaale kavandatud reoveekanalisatsiooni torustikust on planeeritud

ühendustorustikud ja liitumispunktid kruntidele nr 2-6. Krundi nr 7 tarbeks on kavandatud

ühendustorustik Nurmenuku tn 2 kinnisasja lähialal asuvast torustikust piki Nurmenuku tänavat kuni

Nurmenuku tn 2 kinnistupiirini. Krundi nr 7 liitumispunkt on kavandatud Nurmenuku tänavale Nurmenuku

tn 2 kinnistu piiri juurde. Krundi nr 7 tarbeks võib tulevikus projekteerida kinnisasja koosseisu

väikepumpla.

Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks tuleb võimalusel kasutada olemasolevaid kaeve.

Projekteerimisel selgitada kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd.

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva

kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase.

Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee

neeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta

paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.

Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015.a. määruses

nr 34 "Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" ja Keskkonnaministri määruse

16.10.2003 nr 75 "Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta" nõuetele.

Olemasolev kanalisatsiooni kogumiskaev ja imbväljak tuleb pärast ühireoveekanalisatsiooniga liitumist

nõuetekohaselt likvideerida.

Projekteerimisel tuleb arvestada AS-i Pärnu Vesi tehniliste nõuetega ja järgida ptk 5.7 sätestatut.

5.6.3 Sademevee ärajuhtimine

Nurmenuku tänaval krundiga nr 1 külgnevana asub kraav, kuhu on juhitud naaberalade sademevesi.

Kraav jätkub Nurmenuku tn 8 kinnisasjal ja teistel erakinnisasjadel.

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) aastateks 2025-2036 kohaselt on

vee ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised määratud

ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on avalikus huvides

kasutatavad sademevee kraavid, sademeveetorud, sh drenaažitorud, sademevee puhastid, sademevee

keskendid, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh

drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud.

Nurmenuku tänaval asuval kraavil puuduvad ühissademevee kanalisatsiooni tunnused, sest kraavi tuleb

vaadelda tervikuna ning valdavas osas kulgeb kraav erakinnisasjadel.

Tänavamaale krundil nr 8 ja 9 on planeeritud sademeveetorustik, mis on kavandatud ühendada

olemasoleva kraaviga Nurmenuku tänaval. Sademeveetorustiku kavandamisel ei kuulu see

ühissademevee kanalisatsiooni koosseisu. Nurmenuku tänaval asuva kraavi põhja kõrgus ei võimalda

sademeveetorustikku rajada külmumistsoonist allapoole. Toru asemel on lubatud ka nõva rajamine nii

planeeritud tänavamaa koosseisu kui sellega külgnevale elamukrundile või nende omavahelisele piirile.

22 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Nõva asemel võib rajada ka kraavi, kuid see tuleb suurema ruumivajaduse tõttu kavandada elamukrundi

koosseisu. Alternatiivne lahendus on tänavaalale kavandada vett läbilaskev teekate.

Planeeritud kruntidel tuleb sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu

(immutada kruntide siseselt seal paiknevatel murukattega aladel, immutada kasutades näit imbkärgede

süsteemi vmt). Nimetatud põhimõtete kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega

seonduvaid aspekte.

Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja valitakse, tuleb arvestada ja

kasutada järgnevaid nõudeid, mis on eelkõige vajalikud valingvihma aegse ülekoormuse

vähendamiseks:

▪ näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (näit haljasalad, naabermaaüksusega ühise piiriga paralleelsed nõvad jms, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);

▪ kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);

▪ hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada.

Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine ühisreoveekanalisatsiooni torustikku ning

naabermaaüksustele on keelatud. Täpne lahendus tuleb anda vastava hooneprojekti mahus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks

tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide,

kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada

läbilaskearvutused.

5.6.4 Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 18.03.2024

nr 469734 (kehtivad kaks (2) aastat alates väljastamise kuupäevast).

Planeeringu koostamise algatamise ajal läbis ala madalpinge õhuliin, mis nüüdseks on likvideeritud.

Säilitatud on õhuliinipost Tammiste tee 18 kinnisasjal, millelt kulgeb elektri maakaabelliin Tammiste tee

8 // 10 kinnisasjale.

Planeeritud kruntide tarbeks on planeeritud tänavamaale kavandatud 0,4 kV maakaabelliin alates AJ

7876 F1 JK53414. Selleks on planeeritud tänavale kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite

koridor. Kruntide piiridele on kavandatud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid tuleb

projekteerida tarbijate kruntide piiridele soovitatavalt kahekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb näha ette maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Põhimõttelise lahenduse

kohaselt on servituudi vajadus sealhulgas krundi nr 7 ja kinnisasja Tammiste tee 8 // 10 kasuks krundil

nr 6, sest kavandatud kaabelliinid kulgevad läbi krundi nr 6.

Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva

elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 23

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

5.6.5 Soojusvarustus

Planeeringuala ei asu linna kaugküttepiirkonnas, samuti puuduvad olemasolevad gaasitorustikud,

millega liituda.

Planeeritud kruntide hoonestuse soojusvarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Võimalikud on

tahkeküte (kuiv küttematerjal: küttepuud, pellet, puitbrikett jmt), soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte

ja taastuvenergia lahendused (näit päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud

energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud

kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.

5.6.6 Sidevarustus

Planeeringuala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused nr

38730046 (kehtivad kuni 13.03.2025).

Olemasolevad sideliinid ja -kaevud asuvad Nurmenuku tänaval. Olemasoleval hoonestusel krundil nr 7

on sidevarustus tagatud optilise kaabliga kaitsetorus Tammiste teelt.

Planeeritud kruntide nr 1-6 tarbeks on planeeritud tänavamaale kavandatud

sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass lähtuvana sidekaevust RNG-2429. Alternatiivselt on sideliini

põhitrass võimalik kavandada sidekaevust RNG-2373. Igale krundile/hoonele tuleb projekteerida

individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist.

Projekteerimisel tuleb pidada silmas, et planeeritavad sidekaevud ei jääks planeeritava sõidutee alale

ja vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sideliini nõutav sügavus pinnases on 0,7 m,

teekatte all 1 m.

Tööprojekti koostamiseks on vajalik taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Projekteerimisel näha

ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus

ehitustööde käigus.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS järelevalvega.

Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise

kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust

ehitisregistris Telia Eesti AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali

(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.

Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile:

▪ majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded;

▪ Telia Eesti AS dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";

▪ Telia Eesti AS dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.";

▪ Telia Eesti AS dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks Liinirajatiste kaitsevööndis".

Alternatiivselt võib kruntide sidevarustuse tagamiseks planeeringu realiseerimise ajal liituda lähima

sidevarustust pakkuva teenuseosutajaga.

24 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

5.6.7 Vertikaalplaneerimine

Kruntide maapinna kõrguste olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud. Vertikaalplaneerimise

lahendus tuleb anda ehitusprojektide staadiumis. Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada

sademevee immutamine ja/või kogumine ja/või äravool.

5.6.8 Välisvalgustus

Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Soovitatavalt kavandada

välisvalgustus ka tänavamaale. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise

väliruumi. Kruntide nr 1-7 sisene välisvalgustus tuleb lahendada soovitatavalt koos ülejäänud

elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida naaberkinnisasjadele

valgusreostuse tekitamist.

Öisel ajal reguleerida valgustuse kasutamine minimaalsele võimsusele. Projekteerimisel lähtuda

energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust.

5.6.9 Tuletõrje veevarustus

Planeeringualale lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Nurmenuku tänaval.

Planeeritud tegevus alal liigitub tuleohutuse järgi I (eluhooned) kasutusviisi alla9.

Planeeritud hoonete tuleohutus- ja tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema

nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 1010 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest

vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust

või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m

kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse ehitusprojektis lähtudes hoone

suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. Planeeringualal on minimaalne vajalik veevooluhulk

veevõtukohas 10 l/s ning see peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Kui ehitis on kaitstud automaatse

tulekustutussüsteemiga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust,

võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.

Planeeritud ehitiste väline tuletõrje veevarustus on tagatud Nurmenuku tänaval asuvatest hüdrantidest

nr 635, sõlmes 510, Nurmenuku tänaval Nurmenuku 16 kinnisasja ees, koordinaadid 6471049.79,

533827.28, vooluhulk 24,2 l/s ja hüdrandist nr 634, sõlmes 514, Nurmenuku tn 3 juures, koordinaadid

6471058,4, 533927,9, vooluhulk 32,3 l/s.

Pärnu Vesi AS tagab ühisveetorustikus tavaolukorras vabasurve 300 kPa ja tulekahju olukorras

100 kPa.

5.7 Tuleohutuse tagamine

Plplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate tuleohutusnõuetega11.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile

ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle

täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on

9 siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 10 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 11 siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 25

vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja

mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid

põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi,

kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Planeeritud kruntide hoonestusalad jäävad valavalt kavandatud/olemasolevast naaberhoonestusest ja

omavahel normikohasele kaugusele. Erandiks on kruntide nr 4 ja 6 hoonestusalad, mis osaliselt asuvad

üksteisele oluliselt lähemal kui kaheksa meetrit. Nimetatud asukohas on krundi nr 6 piiriäärse ehitise

puhul tegemist säiliva keldriga, millel on muldseinad, mis tule levikut piiravad. Kui aga perspektiivis

kavandatakse keldri asendamist uue abihoonega samas asukohas ja krundi nr 4 hoonestus on rajatud

sellele lähemale kui 8 m, on vajalik perspektiivsel hoonel tule levikut piirata ehituslike abinõudega (näit

tulemüüriga). Alternatiivina ehitada krundi nr 6 perspektiivne abihoone krundi nr 4 hoonestusest

normikohasele kaugusele või kavandada nii krundi nr 4 kui 6 hoonestus minimaalselt 4 m kaugusele

krundipiirist, et oleks tagatud tuleohutuskuja ja võrdsuse printsiip.

Hoonestusalade normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3.

Päästeautode juurdepääs ehitistele on tagatud Nurmenuku tänavalt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale,

tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 12.

5.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809-1:2002 põhimõtteid.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline:

▪ tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö naabrivalve võimalus);

▪ piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja kasutada lukustatavaid väravaid;

▪ eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega.

Ehitiste projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide

ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga:

▪ paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;

▪ kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;

▪ kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;

▪ hoida ala korras;

▪ kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

5.9 Keskkonnatingimused

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja

kehtivatele normidele. Kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnisasjadel. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja

tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades. Ehitustegevuse ajal peab

arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine ja ehitustegevus ei tohi öisel

ajal häirida lähipiirkonna elanikke.

12 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

26 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Hoonetele kavandatavatel tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele13 vastav lahendus,

vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab

vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleb kütte/jahutusseadmete

välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval

alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.

Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides,

võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus,

sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine14. Seetõttu tuleb meil

kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata

mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist15. Planeeringualal ja selle lähipiirkonnas asuvad

olemasolevad kraavid, mis võimaldavad vihmavett tekkekohas koguda ja immutada. Teistsuguste

kasvutingimuste tõttu võimaldavad kraaviperved tõsta ala looduslikku mitmekesisust. Samuti saab

kruntide ulatuslikke haljasalasid kasutada sademevee pinnasesse immutamiseks, katustelt kogutavat

vett on soovitatav taaskasutada; parkla katendiks kavandada soovitatavalt muru- või sillutiskivi vmt

sademevee käitlemist võimaldav viis.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema

liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute

hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele

tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete

energiaallikate kasutamiseks. Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga

kuni 220 m2.

Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka

projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline

lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide

kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja

piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid

on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas,

kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil.

Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud

ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse

sobitamist.

Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest

lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja

elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on

soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit)

kasutamine.

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse

poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi16 kohaselt on planeeringuala piirkonnas pinnase õhu

interpoleeritud Rn-risk 10-30 kBq/m3 ehk tegemist on normaalse (foonilise) Rn- riskiga pinnasega, kus

on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade siseõhus esineb harva, mistõttu

võib eeldada, et täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Hoonete siseruumides tuleb tagada

13 keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 14 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 15 veeseadus 16 https://gis.egt.ee/portal/home/item.html?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 27

radooniohutu keskkond. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017

Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi hoonete

lubatud maksimaalne kõrgus võimaldavad rajada hooned, millega on tagatud normatiivne insolatsioon

päevas nii planeeritud hoonetes kui naaberhoonetes. Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on

siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda

pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja

kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest

sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja

lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel17 lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria

alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad).

Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel tuleb eespool

nimetatud keskkonnaministri määruse kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel

lähtuda müra piirväärtuse18 nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld)

ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ning 60 dB öösel.

Planeeringuala piirneb Pärnu - Rakvere - Sõmeru teega (põhimaantee nr 5), mille viimaste aastate

suurima liikluskoormusega aasta (2023) ööpäeva keskmine liikluskoormus planeeringualaga piirnevas

teelõigus on Transpordiameti loendusandmetel 6686 sõidukit (sh 6,1% raskeliiklust) ööpäevas. Tee

kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 70 km/h. Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema

planeeringu koostamisest huvitatud isik.

Lähtudes viimaste aastate suurimast liikluskoormusest võib arvutuslikult19 lähimal hoonestusalal asuva

olemasoleva eluhooneni (positsioonil nr 7 ca 17 m kaugusel äärmise sõiduraja servast asuv olemasolev

eluhoone) ulatuda müra hinnatud tase ca 64 dB päeval (Ld) ning ca 55 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase

olemasoleva hoone teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele

(hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 65/60 dB) ning teele lähimale positsioonile

ehitusloakohustuslikku lisahoonestust ei kavandata.

Planeeringuga on ette nähtud uute hoonete indikatiivsed asukohad, mis jäävad teest rohkem kui 50 m

kaugusele, mis on piisav müra normtasemete tagamiseks nii olemasolevas kui ka perspektiivses

olukorras. Lähimate uute eluhoonete hoonestusalade piiril (ehk minimaalselt 50 m kaugusel äärmisest

sõidurajast, hoonete tegelik asukoht jääb eeldatavasti teest kaugemale, praeguse lahenduse kohaselt

ca 58 m tee servast) jääb arvutuslik müra hinnatud vahemikku 58…59 dB päeval (Ld) ning 50…51 dB

öösel (Ln).

Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed praeguste liikluskoormuste tingimustes välisõhus otseselt

vajalikud, samuti ei kujune vaadeldava liikluskoormuse ning puhverala suuruse korral planeeringualal

probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused

on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

17 müra käsitlus koostatud keskkonnaekspert Veiko Kärbla poolt 18 välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval ( Ld, 7.00–23.00) ja öösel (Ln, 23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. 19 liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB- Routes-96“.

28 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Liikluskoormuste märkimisväärse suurenemise korral võib teele lähima olemasoleva hoone teepoolsel

küljel perspektiivses olukorras esineda ka liiklusmüra piirväärtuse ületamine (tõenäoliselt mitte rohkem

kui 1…2 dB ulatuses), seda näit juhul, kui piirkonnas peaks aset leidma liikluskoormuste suurenemine

50…100% võrra. Samas ei prognoosita riigimaanteede puhul enam sedavõrd suurt liikluskoormuste

kasvu ning näit liikluskoormuste suurenemine 25% võrra tooks kaasa (muude tingimuste samaks

jäämisel) müra hinnatud taseme (päeval/öösel) suurenemise ainult ca 1 dB võrra ning piirväärtusele

vastav müratase teele lähima olemasoleva hoone (Pos 7) puhul oleks jätkuvalt tagatud.

Teest kaugemal asuvate hoonestusalade puhul jääb liiklusmüra tase selgelt väiksemaks kui

piirväärtused ka ebarealistlikult suurte liikluse kasvuprognooside korral.

Arvestades piirkonnas aset leidvaid arendustegevusi võib tulevikus osutuda otstarbekaks teelõigu

piirkiiruse langetamine (näit ca 400 m kaugusel planeeringualast Pärnu linna suunas algava 50 km/h

kiiruspiirangu ala laiendusena) ning piirkiiruse 50 km/h korral on ka planeeringualal tagatud ca 2 dB

võrra paremad tingimused. Tulenevalt suhteliselt kõrgest müratasemest tuleb planeeringualal (eelkõige

teepoolsetele kruntidel) siiski arvestada mürahäiringu esinemise võimalusega (ka juhul, kui müra

piirväärtuse nõue on tagatud).

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Uute

hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest, mille kohaselt kavandades eluruume 61…65 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde

(välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 40 dB. Kavandades eluruume 56…60 dB

müratsooni on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Kui aken moodustab

≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra

isolatsiooni indeks.

Hoonete kõrgema mürafooniga (teepoolsel) küljel on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc,

vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada

hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud

siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning seetõttu ei ole

mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

Soovituste järgimisel on planeeritaval alal võimalik tagada head tingimused vastavalt hoonete/ruumide

reaalsele kasutusotstarbele. Samas on ka selge, et vaadeldava piirkonna puhul on kohati (eelkõige teele

lähimate hoonestusalade puhul) tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada

elukoha valikul (tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele

vastavad tingimused on tagatud).

Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.

Hoonetel peab olema tagatud liigiti kogumise võimalused vastavalt kehtivatele õigusaktidele20. Jäätmete

sorteeritult kogumiseks tuleb vastava hoone projektis näha ette suletavad kogumiskonteinerid. Jäätmete

ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs. Prügikonteinerite kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda

projekteerimise käigus.

Planeeritud kruntidelt lähtuv reovesi on kavas suunata ühiskanalisatsiooni. Korrektselt projekteeritud,

ehitatud ja hooldatava süsteemi korral kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta.

20 keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 29

5.10 Piirangud

5.10.1 Servituutide seadmise vajadus

Teeservituut on vajalik seada Nurmenuku tn 2 kinnisasjale krundi nr 7 kasuks. Servituudi sisuks on

Nurmenuku tn 2 kinnisasjal asuva tee kasutamine krundilt nr 7 väljapääsu ja krundile nr 7 juurdepääsu

tagamiseks, kusjuures teed võib läbida jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi.

Vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele tuleb vormistada servituudid Pärnu Vesi AS vee- ja

kanalisatsiooni ühistorustikele (sh liitumispunktid) ja Elektrilevi OÜ tehnorajatistele.

Vastavalt põhimõttelisele lahendusele tuleb seada servituut krundile nr 7 seda läbivate elektri

maakaabelliinide valdajate kasuks. Täpne servituutide seadmise vajadus ja ulatus tuleb määrata

projekteerimise käigus, kuna projekteerimisel on tehnovõrkude lahendust lubatud muuta/täpsustada.

Projekteerimisel võivad selguda ka täiendavad servituudi seadmise vajadused.

Olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb ette näha võrguvaldajate ja asjakohase

planeeritud krundi kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on

tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks,

hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks,

ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala

tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.

Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele peab tehnorajatise võõrale kinnistule ehitamiseks

olema isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping sõlmitud enne ehitamise algust. Tehnorajatise

paigutamisel maale, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse, peab olema maa kasutaja kirjalik nõusolek.

5.10.2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Tee kaitsevöönd tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid21.

5.10.3 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid

Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille

ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja

kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks22.

5.11 Planeeringu elluviimine

5.11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, puuduvad

väärtustatud hooned ja miljööalad. Arvestades planeeringu koostamise eesmärki ja sisu ning

lähipiirkonna iseloomu, ei ole olemasoleva informatsiooni valguses põhjust eeldada ebasoodsat ega

soodsat mõju kultuuriväärtustele.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivsete sotsiaalsete mõjude ilmnemist, kuna

planeeringualale ei ole kavandatud objekte, mis tooks kaasa sotsiaalseid häiringuid (nö mentaalsed

mõjud, mistõttu elanikud neid enda vahetusse lähedusse ei soovi) või ohustaks kogukonna turvatunnet.

21 kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik 22 ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2

30 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Planeeringuala asub linna territooriumil, kus puuduvad loodusväärtusega alad. Planeeritud kruntidel on

tehnovõrguvarustuses kavandatud kasutada tsentraalseid lahendusi ning sademevee ärajuhtimisel on

ette nähtud kraavituse jmt rajamine ehk keskkonnasäästlik lahendus. Planeeringu elluviimisel ei ole

olemasoleva informatsiooni valguses ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kui

järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega

sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 5.11.2 toodud elluviimise

tingimustega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus.

Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed. Kuna Pärnumaale on iseloomulik keskmisest suurem

sesoonsus, siis planeeringualale kaasaegse elamuala kavandamine loob eeldused uute elanike tulekule

ning aastaringse elanikkonna kasvule ja seeläbi võimaluse kohaliku omavalitsuse tulubaasi

suurendamisele. Planeeritud tegevusega kaasnev positiivne mõju on pikaaegne.

5.11.2 Planeeringu elluviimise tingimused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute teostamisele23,

ehitusprojektide koostamisele ja uute ehitiste püstitamisele.

Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt.

Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama hoone eskiisprojekti Pärnu

linnaarhitektiga.

Planeeringu elluviimisel ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Krundi omanik kohustub

tagama, et rajatavad ehitised ja istutatav haljastus ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise

võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel tekitatakse

kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi omanik selle koheselt hüvitama.

Detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi vahendeid linna

eelarvest.

Kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamine toimub planeeringu koostamisest huvitatud

isiku ja tehnovõrkude valdaja koostöös. Elamukrundisiseste tehnovõrkude rajamine toimub krundi

igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude

rajamise finantseerimise tingimused. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised

tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud

sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele.

Transpordiamet ei võta planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Krundile nr 8 ja 9 kavandatud tänava ja olemasoleva Nurmenuku tänava ühenduslõik rajatakse

planeeringu koostamisest huvitatud isiku poolt samaaegselt planeeritud tänava ehitusega.

Olemasoleva informatsiooni valguses on planeering kavandatud realiseerida etapiviisiliselt. Kui aga töö

koostamisest huvitatud isikul tekib soov realiseerida planeering ühe korraga, on ka see lubatud.

Kruntidele nr 8 ja 9 kavandatud tee väljaehitamise järgselt määratakse tee avalikku kasutusse.

23 vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri -andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 31

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

kasutusloa väljastamist.

Planeeringuga seatakse selle etapiviisiliseks elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Krundi nr 7 kasuks teeservituudi lepingu sõlmimine.

2. Katastriüksuse moodustamine krundist nr 1.

3. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste (sh tee) projekteerimine

kavandatud kruntidel nr 8 ja 9 ja Nurmenuku tn 2 kinnisasjal.

4. Servituudi lepingute sõlmimine.

5. Krundi nr 1 hoonestust teenindava tehnovõrguvarustuse projekteerimine ja ehitamine.

6. Krundi nr 1 hoonestuse projekteerimine ja ehitamine.

7. Etapiviisiline katastriüksuste moodustamine, hoonete projekteerimine ja ehitamine ning tänava

ja tehnovõrguühenduste ehitamine kruntidel nr 2-7:

5.1 Katastriüksuste moodustamine krundist nr 8 ja 9.

5.2 Kruntidel nr 8 ja 9 tehnovõrgu ühenduste ehitamine.

5.2 Krundil nr 8 tee ehitamine.

5.3 Katastriüksuse moodustamine krundist nr 2.

5.4 Krundi nr 2 hoonestuse projekteerimine ja ehitamine.

5.4 Krundil nr 9 tee ehitamine.

5.5 Katastriüksuste moodustamine krundist nr 3 ja/või 4 ja/või 5 ja/või 6 ja/või 7.

5.6 Krundi nr 3 ja/või 4 ja/või 5 ja/või 6 ja/või 7 hoonestuse projekteerimine ja ehitamine.

Kui planeering realiseeritakse ühe korraga, on elluviimise etapid järgmised:

1. Krundi nr 7 kasuks teeservituudi lepingu sõlmimine.

2. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine.

3. Tänava- ja tehnovõrguprojektide koostamine.

4. Tänava ja tehnovõrkude ehitamine.

5. Servituudilepingute sõlmimine.

6. Hooneprojektide koostamine

7. Hoonete ehitamine

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 33

JOONISED

1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi linnaehituslik analüüs M 1 : 10 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis M 1 : 500

4. Tehnovõrgud M 1 : 500

5. Kruntimine M 1 : 500

Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering 35

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Jrk nr

Kooskõlastav/ koostööd tegev organisatsioon

Kooskõlastuse/ arvamuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse/arvamuse täielik ärakiri Kooskõlastuse/ arvamuse originaali asukoht

Planeerija märkused kooskõlastaja/arvamuse avaldaja tingimuste täitmise kohta

1. Elektrilevi OÜ 10.09.2024 nr 6784368253

Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Planeeringu digitaalne lisade kaust

-

2. Telia Eesti AS 17.09.2041 nr 39158082

Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele: nr. 38730046 (Tehn. tingimused nr. 38730046) Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 443 0700 Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused: jah Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Sidekaev(ud) Ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava

sidevõrguga: jah Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis

tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel

sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis

tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata

keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks. Kooskõlastus kehtib kuni 16.09.2025

Planeeringu digitaalne lisade kaust

-

36 Pärnu linnas Tammiste tee 18 ja 18a kinnistute detailplaneering

www.hendrikson.ee

Jrk nr

Kooskõlastav/ koostööd tegev organisatsioon

Kooskõlastuse/ arvamuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse/arvamuse täielik ärakiri Kooskõlastuse/ arvamuse originaali asukoht

Planeerija märkused kooskõlastaja/arvamuse avaldaja tingimuste täitmise kohta

3. AS Pärnu Vesi 19.11.2024 - 210277

AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud Tööga ja arvamus on järgnev: -DP lahendus on sobilik. -Planeeritud sademevee süsteemi eelvool ei ole ühissademevee- kanalisatsiooni (ÜSK) osa. Juhul kui on soov planeeringuga tänavavale kavandatud sademevee ärajuhtimissüsteem määrata (ÜSK) hulka, siis peavad olema täidetud järgnevad tingimused: ○ Lahendus peab olema kooskõlastatud eelvooluks (kuni suubumine looduslikku veekogusse) oleva kraavi omaniku(ke). Juhul kui eelvoolul puudub kindel omanik, siis arvestada, et eelvoolu kraavi omanikuks on kinnistu, mida ta läbib. ○ Tänavaalale planeeritud torustiku ei ole võimalik AS Pärnu Vesi tehniliste nõuete kohaselt arendada, sest eelvoolu kõrgus ei võimalda torustikku külmumistsoonist alla poole ehitada. Kraavi rajamiseks ei ole tänavalale piisavalt ruumi kavandatud. Sel juhul on vajalik kraavile planeerida tänava-ala laiemaks (peab olema tagatud juurdepääs hoolduseks).

Planeeringu digitaalne lisade kaust

Lahenduse koostamisel arvestati, et planeeritud sademevee süsteemi eelvool ei ole ühissademevee- kanalisatsiooni osa. Seletuskirjas on toodud, et toru asemel on lubatud ka nõva rajamine nii planeeritud tänavamaa koosseisu kui sellega külgnevale elamukrundile või nende omavahelisele piirile. Nõva asemel võib rajada ka kraavi, kuid see tuleb suurema ruumivajaduse tõttu kavandada elamukrundi koosseisu. Alternatiivne lahendus on tänavaalale kavandada vett läbilaskev teekate.