Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Aleksander Muru

Advokaadibüroo LEVIN OÜ

Teie: 02.12.2024

Meie: 15.01.2025 nr 5-1/25-0001-173-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Teatis järelevalvemenetluse alustamata jätmisest

1. Taotluse sisu

Konkurentsiametile laekus 02.12.2024 taotlus Eesti Perearstide Seltsi (edaspidi EPS) poolt

algatada järelevalvemenetlus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi PZU või PZU

kindlustus) suhtes seoses turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega kohustusliku

vastutuskindlustuse teenuse kaubaturul. Taotluses oli välja toodud (kokkuvõtvalt), et

01.11.2024 jõustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse

(TOKVS) tõttu on tervishoiuteenuse osutajad kohustatud sõlmima vastutuskindlustuslepingu.

23.09.2024 selgus, et kohustusliku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele hakkab

pakkuma vaid PZU kindlustus. Mõned teised kindlustusvahendajad teatasid, et asuvad PZU

kõrval samuti kohustusliku vastutuskindlustust vahendama, kuid tänaseks pole nad seda

teenust reaalselt pakkuma hakanud. EPS tõi oma kaebuses välja, et olles ainsana kohustusliku

vastutuskindlustuse pakkujana, omab PZU kindlustus antud kaubaturul turgu valitsevat

seisundit Konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 mõttes. PZU kindlustus kehtestas ebaõiglased

kindlustusmaksete hinnad, mis ei vasta PZU tegelikele kuludele ja millega teenib ettevõte

ebaproportsionaalselt suurt tulu. EPS on seisukohal, et PZU on kõrgete kindlustusmaksetega

kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit, rikkudes seeläbi KonkS § 16 p-s 1 sisalduvat keeldu.

2. Konkurentsiameti varasem menetlus

Seoses tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustusega on Konkurentsiamet

varasemalt viinud läbi haldusmenetluse MTÜ Eesti Hambaarstide Liit (edaspidi EHL)

04.10.2024 esitatud taotluse alusel. Kuna EPS-i taotluse sisu ja esitatud seisukohad langevad

suuresti kokku EHL-i taotlusega, siis menetlusotsuse tegemisel tugineb Konkurentsiamet

menetlusdokumentidele, mis olid kogutud EHL-i taotluse alusel läbiviidud menetluse raames.

2 (4)

Konkurentsiameti varasema teatega riikliku järelevalvemenetluse algatamata jätmise kohta on

võimalik tutvuda Konkurentsiameti kodulehel.1

3. Konkurentsiameti seisukoht ja õiguslik hinnang

3.1 Taotluse lahendamine

KonkS § 631 lg 1 kohaselt saab Konkurentsiametile esitada taotluse haldusmenetluse

alustamiseks. Konkurentsiameti pädevuses on riikliku järelevalve teostamine (KonkS § 54 lg

1). Seega käsitleb Konkurentsiamet esitatud kaebust taotlusena riikliku järelevalvemenetluse

algatamiseks ning esimeses etapis lahendab taotluse riikliku järelevalvemenetluse

algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks peab esinema vähemalt ohukahtlus (KorS § 5 lg

6). KonkS § 16 p 1 kohaselt turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kindlaksmääramisel tuleb

tuvastada kumulatiivselt järgmised asjaolud:

 Ettevõtja on asjaomasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja (Konks §

13);

 Ettevõtja on kohaldanud otseselt või kaudselt ebaõiglasi tingimusi;

 Ettevõtja kui kaubaturul turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevus võis

kahjustada konkurentsi.

Seega riikliku järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel annab Konkurentsiamet

esmalt hinnangu turgu valitseva seisundi olemasolule ning seejärel võimalikule

korrarikkumise ohu kahtlusele.

3.2 Kaubaturg ja turgu valitsev seisund

KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja, kelle positsioon

võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest,

varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või

mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti

käibest.

Konkurentsiameti varasemas otsuses on käsitletud kohustusliku vastutuskindlustuse

kaubaturgu ning PZU võimalikku turgu valitsevat seisundit.2 Konkurentsiamet leidis lühidalt,

et kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on tegemist alles kujuneva kaubaturuga, mistõttu

kaubaturu määratlemine oleks esialgsete andmete põhjal liiga ebamäärane ja eksitav.

Konkurentsiamet leidis lisaks, et uue ja alles väljakujuneva turu puhul on loomulik, et

konkurents on ettevõtjate vähesuse tõttu alguses nõrgem. Turgu valitseva seisundi tuvastamise

üheks eelduseks on ettevõtja turuvõimu omamine teatava aja jooksul. Seega oleks praegusel

juhul liiga ennatlik jaatada PZU kindlustusel turgu valitsevat seisundit.

Konkurentsiameti varasemast otsusest on möödunud üks kuu. Sellise aja jooksul ei ole

ilmunud uusi asjaolusid, mis tingiks Konkurentsiameti järelduste muutmist. Seega jääb

Konkurentsiamet kaubaturu määratlemise ja PZU kindlustuse turgu valitseva seisundi osas

oma varasema otsuse juurde ning ei pea põhjendatuks oma varasema otsuse põhjendusi

pikemalt korrata.

1 https://www.konkurentsiamet.ee/konkurentsijarelevalve-ja-koondumised/konkurentsijarelevalve/juhtumid. 2 Samas, p 3.2.

3 (4)

3.3. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ebaõiglaste hindade kehtestamisega

KonkS § 16 järgi on keelatud ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne

kuritarvitamine kaubaturul. KonkS § 16 p 1 keelab ebaõiglaste ostu- või müügihindade või

muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise või rakendamise. Ettevõtja poolt kehtestatud

hind on ebaõiglane eelkõige juhul, kui see ei ole mõislikus vahekorras osutatud teenuse või

müüdud kauba majandusliku väärtusega.

EPS esitab oma taotluses PZU kindlustuse võimaliku kasumi arvutused, mis põhinevad PZU

kindlustuse poolt 2023. aasta majandusaruandes esitatud andmetel. Konkurentsiamet juhib

tähelepanu, et äriregistris esitatud 2023. aasta majandusaruanne kajastab Lietuvos draudimas

AB kogu äritegevust nii Leedus kui Eestis.3 Nendest andmetest ei ole võimalik tuletada eraldi

kasumimarginaali Eesti kindlustusturul. Seega EPS-i pool välja arvutatud PZU kindlustuse

kasumi marginaal ei ole taandatav ettevõtte tegevusele Eesti kaubaturul.

EPS toob oma taotluses välja, et vastutuskindlustuse teenuse osutamisega seotud vajalikuks

kuluks saab pidada kahjuhüvitiste väljamakseid, mida kindlustusandja on kindlustusjuhtumi

esinemisel kohustatud tegema. Varasema haldusmenetluse raames kogutud info kohaselt on

Konkurentsiamet tuvastanud, et lisaks kahjuhüvitiste väljamaksetele, kaasnevad

kindlustusandjale kohustusliku vastutuskindlustuse teenuse osutamisega rida erinevaid

kulusid. Kohustusliku vastutuskindlustuse puhul tuleb arvestada muuhulgas sellega, et nõuete

ja hüvitiste arv võrreldes vabatahtliku kindlustusega mitmekordistub. Seda asjaolu kinnitasid

ka Soomest saadud andmed. Suurenenud kahjunõuete arv tähendab suurenenud tööjõukulu.

Samas on Konkurentsiamet oma varasemas menetluses tuvastanud, et tervishoiuteenuse

osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on tegemist riskantsema turuga. Sellisele

turule sisenemiseks võtab kindlustusandja enda peale riski, mida peab kindlustusmaksete

arvelt katma, et ettevõtja ise kahjumisse ei jääks.

EPS põhjenduste kohaselt ei ole peremeditsiini teenuse puhul tegemist niivõrd riskantse

turuga, mille puhul peaksid kindlustusmaksed olema kõrged. Perearst ei tegele keerulise ravi

ja diagnoosidega. Konkurentsiamet selgitab, et praegusel juhul jäetakse arvestamata asjaolu,

et perearstiabi on kõige kättesaadavam ja kasutatavam teenus tervishoiuteenuse osutamise

valdkonnas. Iga Eesti inimene puutub perearstiabiga kokku, sest see on esimese tasandi tasuta

teenus, millest hakatakse oma terviseprobleeme lahendama. Tervisekassa andmete kohaselt

tegid perearstid- ja õed 2023. aastal kokku 8,2 miljonit vastuvõttu ning 80% inimestest jäi

teenusega rahule.4 Sellest tulenevalt ei jäänud 20% patsientidest perearstiabi teenusega rahule,

mis on vastuvõttute koguarvust ligi 1,5 miljonit juhtumit. See number võib olla aluseks ka

kindlustusandjale võimalike kahjunõuete arvestamisel.

Seega isegi kui jaatada asjaolu, et perearstiabi puhul ei ole tegemist riskantse teenusega,

millest võib tekkida kahjunõue, võib siiski patsientide ja vastuvõtu arvust lähtudes

kahjunõuete arv olla sama suur (või isegi suurem) nagu iga teise eriarstiabi teenuse puhul.

Suur kahjunõuete arv, millest osa võib olla tõenäoliselt rahuldatud, tekitab kindlustusandjale

samuti suuri kulutusi.

Eeltoodust tulenevalt ja varasema menetluse raames kogutud info põhjal leiab

Konkurentsiamet, et hetkel ei esine alust arvata, et PZU kindlustuse poolt kehtestatud

3 Lietuvos draudimas AB Independent Auditor’s Report, Annual Management Report, Sustainability report and

Consolidated Financial Statements for the Year Ended 31 December 2023, lk 15. Kättesaadav:

https://ariregister.rik.ee/est/company/12831829/AB-%E2%80%9CLietuvos-draudimas%E2%80%9C-Eesti-

filiaal. 4 https://www.tervisekassa.ee/uudised/moodunud-aastal-tegid-perearstid-ja-oed-ule-8-miljoni-vastuvotu.

4 (4)

tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse maksed poleks majanduslikult

põhjendatud.

Ülaltoodud põhjendustele tuginedes kujundas Konkurentsiamet seisukoha, et antud asjaoludel

ei esine korrarikkumise ohtu KorS § 5 lg 4 mõttes, mis annaks aluse riikliku

järelevalvemenetluse algatamiseks. Seega HMS § 43 lg 4 p 2 alusel lõpetab Konkurentsiamet

02.12.2024 taotluse ajendil alanud haldusmenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Lepikult

valdkonna juht

Uljana Ivanova

6672480

[email protected]