Kiri

K Ä S K K I R I

Tallinn 15.01.2025 nr 1-2/25/21

Riigivara valitsemise kord Kliimaministeeriumi

valitsemisalas

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 4, riigivaraseaduse § 2 lg 7, § 4 lõigete 1 ja 5, § 8 lõigete

6-7¹, § 10 lõigete 1 ja 6, § 12 lõigete 1, 5 ja 6, § 19 lõike 4, § 55 lõike 2 ja § 57 lg 1 ning Vabariigi

Valitsuse 30.11.2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 28 alusel:

1. Kinnitan riigivara valitsemise korra Kliimaministeeriumi valitsemisalas (lisatud).

2. Vara valitsemine viia kooskõlla korras toodud tingimustega hiljemalt 3 kuu jooksul korra

jõustumisest arvates. Seni rakendada käskkirja punktis 4 viidatud korda.

3. Korra jõustumise hetkel pooleli olevad vara käsutamise menetlused või toimingud viiakse

lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud korra kohaselt.

4. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 25. juuli 2010. a käskkiri nr 1058

„Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valdamise ja kasutamise, riigivara

valitseja valitsemisala piires riigivara üleandmise ning riigivara kõlbmatuks tunnistamise,

mahakandmise ja hävitamise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender Vladimir Svet

kliimaminister taristuminister

Riigivara valitsemise kord Kliimaministeeriumi

valitsemisalas

1. Üldsätted

1.1. Käesolev kord (edaspidi: kord) reguleerib riigivara omandamist, kasutamist, üleandmist,

kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist, samuti varade arvestust ja

inventuuride läbiviimist Kliimaministeeriumis (edaspidi ministeerium) ning ministeeriumi

valitsemisalas (volitatud asutustes).

1.2. Kui minister on volitatud asutuse juhti volitanud tegema riigivara valitseja nimel

toiminguid, mille kohta kord sätestab riigivara valitsejaga kooskõlastamise nõude, siis

tegutseb volitatud asutuse juht vastavalt volikirjas sätestatule.

1.3. Ministeeriumi valitsemisalas on riigivara kasutamise eesmärgiks riigivõimu teostamine,

kui konkreetse vara jaoks ei ole asutuse juht määranud muud eesmärki.

1.4. Riigivara valitsemisel juhindutakse riigivaraseadusest (edaspidi RVS), teistest riigivara

arvestust käsitlevatest õigusaktidest, keskkonnaministri 28.04.2010 määrusest nr 14

“Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja

võõrandamise kord”, keskkonnaministri 21.07.2010 määrusest nr 31 “Kliimaministeeriumi

valitsemisel oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ja käesolevast

korrast (edaspidi kord). Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) valduses oleva

vara valitsemine toimub metsaseadusega sätestatud korras. Metsaseaduses nimetamata

juhtudel tehakse toiminguid RMK varaga RVS-i ja käesoleva korra kohaselt. Juhindutakse

ka Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi vahel sõlmitud tugifunktsioonide

koostöölepingust.

1.5. Ministeeriumi kantsleril on üldvolitus (edasivolitamise õigusega) käsutada ministeeriumi

valitsemisel olevat riigivara ja täita muid riigivara valitseja ülesandeid. Volitus ei kehti

juhul, kui see ei ole kooskõlas korra või õigusaktiga, milles on selline pädevus antud

ainuüksi kõrgemalseisvale isikule või asutusele.

1.6. Volitatud asutusel on asutuse valduses oleva riigivara puhul õigus ja kohustus täita kõiki

riigivara valitseja ülesandeid riigivara valitseja määratud ulatuses.

1.7. Asutuse juht kehtestab vajaduse korral asutuse valduses oleva riigivara kasutamise,

käsutamise ja arvestuse täpsema korra, sealhulgas inventuuri tegemise korra, arvestades

käesolevas korras sätestatut.

1.8. Kinnisasjade üle peavad riigivara valitseja ja volitatud asutus arvestust ning teevad

vajalikke toiminguid riigi kinnisvararegistris (edaspidi RKVR). Riigivara valitseja ja

volitatud asutus vastutavad tegelikkusele vastavate andmete sisestamise eest RKVR-i.

1.9. Hoonestatud kinnisasja või selle osa kolmandalt osapoolelt kasutamiseks võtmise

lepingud ning kasutusele võetud või võetavatele pindadele tehtavate investeeringute

tegemise ja lepingute lõpetamise kokkulepped tuleb eelnevalt kooskõlastada

Rahandusministeeriumi ühisosakonna kinnisvaratalitusega (edaspidi kinnisvaratalitus).

Põhjendatud juhul võivad volitatud asutus ja kinnisvaratalitus kokku leppida teisiti.

Põhimõtteliste erimeelsuste lahendamiseks kaasatakse kantsler või volitatud isik, kes

otsustab olukorra lahenduse.

KINNITATUD

15.01.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/21

Lisa

1.10. Vara kasutamise ja käsutamise toimingud, sealhulgas inventuur, tehakse üldjuhul

riigitöötaja iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) kaudu, välja arvatud juhul, kui on

otstarbekas kasutada erinevat arvestuskeskkonda. Sel juhul tuuakse selle keskkonna

nimetus välja asutuse korras.

1.11. Kui korras või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab vara käsutamise:

1.11.1. minister – kui RVS-ist tulenevalt on vajalik Vabariigi Valitsuse eelnev nõusolek;

1.11.2. kantsler – kui RVS-ist tulenevalt on vajalik riigivara valitseja otsus;

1.11.3. asutuse juht või tema poolt volitatud isik – RVS § 18¹ lõike 2 punktides 1-3 sätestatud

juhtudel või kui riigivara harilik väärtus on alla 30 000 euro.

1.12. Varade ja varade arvestuse eest vastutavaks isikuks on asutuse juht, tema poolt määratud

või tema poolt kehtestatud korras määratud teenistuja.

2. Mõisted

2.1. asutus – volitatud asutus või ministeerium vara valdaja ülesannetes;

2.2. KeMIT – Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus;

2.3. KeMITi IT-vara – KeMITi poolt teenindatavate asutuste tarbeks hangitud ja nendele

kasutamiseks antud IT-vara (infosüsteem, tarkvaraline rakendus, koht- või laivõrguga

seotud riistvara või tarkvara), sh rendivara;

2.4. RTIP – riigitöötaja iseteenindusportaal, ministeeriumi valitsemisalas kasutusel olev

elektrooniline arvestuskeskkond;

2.5. RiL – Riigilaevastik;

2.6. RKVR – riigi kinnisvararegister;

2.7. teenistuja – ministeeriumi või volitatud asutusega töö- või teenistussuhtes (edaspidi

teenistussuhe) olev ametnik ja töötaja;

2.8. vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;

2.9. põhivara – riigivara, mille üle on asutus kohustatud pidama raamatupidamise eeskirjade

kohast bilansilist arvestust;

2.10. väheväärtuslik vara – riigivara, mis ei ole põhivara ja mille üle peetakse bilansivälist

arvestust;

2.11. varud – materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel

ning mille üle peetakse arvestust vastavalt asutuses määratud korrale;

2.12. varade arvestuse eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab varade kasutamise ja

käsutamise toimingute korrektse tegemise ning vastavas programmis kajastamise eest;

2.13. vara eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab konkreetse vara olemasolu, säilimise ja

sihipärase kasutamise eest;

2.14. vara kasutaja – vara kasutajaks määratud juriidiline või füüsiline isik. Vara võib olla ka

ühiskasutuses (näiteks grupiprinter, köögimööbel vms.), sel juhul varale konkreetset

kasutajat ei määrata;

2.15. vara kirjeldus – vara täielik nimetus, identifitseerivad andmed (võimaluse korral

tehnilised andmed), soetamise aeg ja soetamismaksumus, jääkväärtus (põhivara puhul)

ning RKVR vara kood või muus registris registreeritud vara puhul vastav

registreerimisnumber;

2.16. vara käsutamine – vara omandamine, kasutamiseks andmine, kasutamiseks võtmine,

üleandmine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine;

2.17. kinnisvaratalitus – Rahandusministeeriumi ühisosakonna kinnisvaratalitus, kelle

ülesanne on ministeeriumide vahelise kokkuleppe alusel muu hulgas korraldada

ministeeriumi riigivara valitsemist.

3. Vara arvestus

3.1. Vara üle peab arvestust asutus, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib vara

kasutamist) ja kannab põhilisi vara kasutamisega seotud riske.

3.2. Üldjuhul peetakse varade arvestust RTIP-is. Tulenevalt asutuse töö spetsiifikast või vara

liigist võidakse arvestuse pidamiseks kasutada ka mõnda muud arvestuskeskkonda.

3.3. Ministeeriumi valitsemisel olev vara jaguneb põhivaraks, väheväärtuslikuks ja rendivaraks

ning varudeks (sh kulumaterjal).

3.4. Vara üle peetakse arvestust järgmiselt:

3.4.1. põhivara üle peetakse arvestust ministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja

kohaselt;

3.4.2. väheväärtusliku ja rendivara üle peetakse bilansivälist arvestust varade koguselises ja

summalises väljenduses varaliikide kaupa. Vajadusel kehtestab asutus täpsema korra;

3.4.3. varude, sh kulumaterjali kohta peetakse arvestust asutusesiseselt, vajadusel kehtestab

asutus täpsema korra.

3.5. Kui asutus ei ole kehtestanud muud korda, korraldab vara registreerimise registrites

(RKVR, kinnistuportaal/kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, ehitisregister,

liiklusregister, TTJA raudteeliiklus-register, riigihaldusülesandeid täitvate laevade

andmekogu, piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteem (PARI) jm) asutuse varade

arvestuse eest vastutav isik, kes vastutab ka asjakohaste muudatuste tegemise eest nendes

registrites.

3.6. Vallasvara, sealhulgas rendile võetud vallasvara, mille üle peetakse arvestust,

märgistatakse võimalusel unikaalse inventarinumbriga. Varade arvestamise eest vastutav

isik (kui asutus ei ole määranud teisiti) korraldab vastava kleebise kinnitamise varale. Kui

varale ei ole võimalik kleebist kinnitada, leitakse vara identifitseerimiseks muu sobiv

lahendus.

4. Vara asutusesisene kasutamine

4.1. Vara antakse teenistuja kasutusse teenistusülesannete täitmiseks. Vara antakse teenistuja

isiklikku kasutusse või mitmele teenistujale ühiskasutamiseks.

4.2. Kasutusse antud vara tuleb kasutada heaperemehelikult. Teenistuja vastutab varale

tekkinud kahju eest vastavalt avaliku teenistuse või töölepingu seaduses ja

võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatule.

4.3. Vara antakse teenistuja isiklikku kasutusse RTIPis (vajadusel mõnes muus varade

arvestamise programmis), kus vastav teenistuja määratakse vara kasutajaks ning teenistuja

kinnitab, et ta on teadlik vara kasutamiseks võtmisega kaasnevast vastutusest.

4.4. Kasutajal ei ole õigust anda vara kolmandate isikute kasutusse.

4.5. Vara viimisel asutusest väljapoole peab teenistuja tagama, et vara ei ole kolmandatele

isikutele kättesaadav.

4.6. Vara kasutusse saamisel peab kasutaja veenduma selle töökorras olekus. Kasutaja peab

vara peale kasutamist tagastama samas seisukorras, nagu ta selle oma kasutusse sai,

arvestades selle normaalset kulumist.

4.7. Asutusel on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist, eelkõige juhul, kui peaks ilmnema vara

mittesihipärane kasutamine või hooletu hoidmine ja/või kasutamine.

4.8. Vara mittesihipärase kasutamise, vara kahjustamise, hävinemise, kadumise jms. juhtumeid

menetleb vara soetanud asutus.

4.9. Kasutaja teatab häiretest vara töös asutuses määratud üksusele või isikule, kes korraldab

häire põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse ja remondi. KeMIT-le kuuluva IT-vara

häirete korral tuleb teavitada KeMIT-it.

4.10. Töö- või teenistussuhte lõppemisel tagastab teenistuja tema kasutusse antud vara oma

viimasel tööpäeval või muul kokkulepitud ajal.

4.11. Selle peatüki põhimõtted kehtivad ka juhul, kui vara antakse kasutamiseks sama

valitsemisala teise asutuse teenistujale.

5. Vara kasutamiseks võtmine

5.1. Vara kasutamiseks võtmine on teisele isikule või teisele riigivara valitsejale kuuluva või

teise riigivara valitseja volitatud asutuse valduses oleva vara tasuta või tasu eest

kasutamiseks võtmine ministeeriumi või volitatud asutuse poolt.

5.2. Teisele riigivara valitsejale või teise riigivara valitseja volitatud asutusele kuuluva vara

kasutamiseks võtmine osaliselt või ajutiselt sõlmitakse kirjalik vara kasutamise kokkulepe,

milles nähakse ette vara kasutamise tingimused ja kulude katmise kord.

5.3. Vara kasutamiseks võtmise võlaõigusliku kasutuslepinguga otsustab volitatud asutuse juht,

kui vara on kasutamiseks vajalik volitatud asutusele, või ministeeriumi kantsler, kui vara

on kasutamiseks vajalik riigivara valitsejale.

5.4. Kinnisasja kasutamiseks võtmise asjaõigusliku kasutuslepinguga otsustab ministeerium.

5.5. Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmisel lähtutakse RVS-i §-is 91 sätestatud korrast

ning kasutuslepingu tingimuste määramisel ja kasutustasu kujunemisel RVS-i § 91 lõike 1

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

5.6. Asutus sisestab sõlmitud kinnisvara kasutamiseks võtmise lepingu või vara kasutamise

kokkuleppe riigi kinnisvararegistrisse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu või kokkuleppe

allkirjastamisest. Kui lepingu sõlmimisega kaasneb kinnistusraamatu kanne, sisestatakse

andmed registri andmebaasi 10 tööpäeva jooksul asjaõiguse kinnistusraamatusse

kandmisest arvates.

6. Vara käsutamise menetlus

6.1. Asutus, kelle valduses vara on, korraldab vara käsutamise ja täidab sellega seoses kõiki

riigivara valitseja ülesandeid.

6.2. Vara harilik väärtus või kasutustasu selgitatakse välja turupõhise hinnavaatluse teel

(samaväärse vara eest turul pakutav müügihind või kasutustasu), eksperthinnangu või

vastava kutsetunnistusega hindaja hindamisaruande põhjal. Asutus täpsustab vajadusel

hariliku väärtuse määramise tingimusi. Kui hinnavaatlus või hindamisaruanne on vara

käsutamise otsuse tegemise hetkel vanem kui kuus kuud, peab asutus veenduma, et

hinnavaatluse või hindamisaruande aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.

6.3. Vara käsutamine otsustuskorras peab olema objektiivselt põhjendatud kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil ja vastavad dokumendid säilitatud

dokumendihaldussüsteemis, RTIPis või muus arvestuskeskkonnas.

6.4. Enne põhivara kõlbmatuks tunnistamist selgitab asutus kirjalikult välja, kas vara on vajalik

ministeeriumi valitsemisala asutustele või teistele riigivara valitsejatele. Enne

väheväärtusliku vara käsutamist lähtutakse vara vajalikkuse väljaselgitamisel otstarbekuse

ja mõistlikkuse põhimõttest.

6.5. Kinnisvara vajalikkus selgitatakse välja RKVR-i vastava menetlusega.

6.6. Vara puhul, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus

dokumendihaldussüsteemis ministeeriumile taotluse, mis peab sisaldama järgmist:

6.6.1. vara kirjeldust;

6.6.2. vara käsutamise vajalikkuse põhjendus;

6.6.3. kinnitust, et vara ei ole vajalik ministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele või

teistele riigivara valitsejatele (v.a vara üleandmisel teisele riigiasutusele);

6.6.4. muud andmed, mis on vajalikud vara käsutamise otsustamiseks.

6.7. Vara käsutamise taotlus suunatakse KliM dokumendihaldussüsteemi kaudu lahendamiseks

kinnisvaratalitusele.

6.8. Kinnisvaratalitus vaatab taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust ning teeb ettepaneku

vara käsutamise kohta RVS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras otsuse

tegemiseks kantslerile või ministrile.

6.9. Vara käsutamise toimingu kohta koostatakse otsus ja akt. Dokumendid allkirjastab asutuse

juht, kui asutuse kehtestatud korras ei ole sätestatud teisiti. Akt peab sisaldama vähemalt

järgmisi andmeid:

6.9.1. akti koostaja(te) andmed (asutus, esindaja nimi);

6.9.2. toimingu tegemise aeg;

6.9.3. vara kirjeldus;

6.9.4. toimingu aluseks oleva otsuse andmed (v.a juhul, kui otsuse vormistamine ei ole vajalik);

6.9.5. toimingu aluseks oleva lepingu andmed (v.a juhul, kui lepingu sõlmimine ei ole vajalik);

6.9.6. kinnisvara korral ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi, kasutamiskorra ja

puuduste kohta.

7. Vara üleandmine riigivara valitsejate vahel ja valitsemisala piires

7.1. Kinnisasi või piiratud asjaõigus ja vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või

rohkem, antakse teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle ning võetakse

teiselt riigivara valitsejalt või selle volitatud asutuselt vastu ministri või kantsleri ja teise

riigivara valitseja pädeva isiku kokkuleppel. Vastav kokkulepe ning vara üleandmise-

vastuvõtmise akt registreeritakse asutuse dokumendihaldussüsteemis.

7.2. Vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse teisele riigivara valitsejale või

selle volitatud asutusele üle ning võetakse teiselt riigivara valitsejalt või selle volitatud

asutuselt vastu vastavate asutuste kokkuleppel.

7.3. Valitsemisala piires võib vara üle anda lihtsustatud korras üleandmis-vastuvõtuaktiga,

olenemata vara harilikust väärtusest.

8. Vara kasutamiseks andmine vara valitsejate vahel ja valitsemisala piires

8.1. Riigivara valitsejate vahel kinnis- ja vallasasja osaliselt või ajutiselt kasutamiseks andmise

korral vormistatakse vara kasutamise kokkulepe. Vara kasutamiseks andmise kokkuleppe

sõlmimise pädevuse määramisel lähtutakse korra punktides 7.1 ja 7.2 toodud vara

väärtusest sõltuvatest piirmääradest.

8.2. Vara kasutamiseks andmine valitsemisala piires toimub asutuste omavahelise kirjaliku

kokkuleppe alusel, milles kajastatakse vajadusel kulude jaotamise kord, mis tagab vara

majandusliku säilimise ning muud olulised asjaolud vara otstarbeka ja sihipärase

kasutamise kohta.

9. Inventuur

9.1. Asutus peab tagama vara heaperemeheliku kasutamise ja säilimise kontrolli, sealhulgas

tegema aastainventuuri ja vajaduse korral erakorralisi inventuure, lähtudes maksumusest

või muudest asjakohastest määratlustest (nt kaasatakse inventuuri rendivarad ja

väheväärtuslikud omastamisele ja vargusele sensitiivsed varad).

9.2. Asutus võib otsustada erakorralise inventuuri tegemise varade eest vastutavate isikute

vahetumise korral ning varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste

riknemise (üleujutus, põleng) kindlakstegemiseks.

9.3. Inventuuri tegemisel järgitakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis,

ministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelis, raamatupidamise sise-eeskirjas

ning asutuse varade kasutamist, käsutamist ja arvestust reguleerivates kordades sätestatud

nõudeid. Rendivara ja väheväärtusliku vara inventeerimise otsustab asutuse juht.

9.4. Ministeeriumi valitsemisala IT-vara inventeerib vara soetanud asutus. KAURi

seireseadmete ja asutuste IT-seadmete inventuuri võib korraldada kauglugemise teel,

kusjuures inventuuri lõppaktis tuleb kirjeldada kauglugemisel kasutatud tehnoloogiat.

9.5. Inventuuri tulemuste kohta vormistatakse lõppakt, mis koosneb järgmistest

dokumentidest/osadest:

9.5.1. inventeeritud varade koondakt, mille alusel tehakse võrdlus raamatupidamise andmetega;

9.5.2. inventuurikomisjoni varade märkuste akt, kus tuuakse välja vara mahakandmise,

kasutusea pikendamise ja muud ettepanekud;

9.5.3. vajadusel puudujääkide ja ülejääkide ning põhivara eluea muutmise ettepanekud/aktid;

9.5.4. vajadusel kasutajate, vara arvestuse eest vastutavate isikute ja teiste teenistujate seletused

puudu- ja ülejääkide, riknemiste ja teiste kahjude kohta.

9.6. Aastainventuuri lõppakti kinnitab asutuse juht. Erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab

asutuse juht või tema poolt selleks volitatud isik.

10. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine

10.1. Asutuse kõlbmatuks muutunud vara, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem,

tunnistatakse kõlbmatuks riigivara valitseja nõusolekul.

10.2. Vara kasutaja, vara eest vastutatav isik või inventuurikomisjon teeb vara kõlbmatuks

tunnistamise ettepaneku varade arvestuse eest vastutavale isikule, kes koostab vara

mahakandmise otsuse ja esitab selle kinnitamiseks asutuse juhile, või kantslerile.

10.3. Vara mahakandmise otsuse alusel koostab varade arvestuse eest vastutav isik kõlbmatuks

tunnistatud vara kohta mahakandmise akti. Kui vara otsustatakse hävitada, koostab vara

hävitamise akti varade hävitamist korraldav asutus ja esitab selle varade arvestuse eest

vastutavale isikule, kes lisab selle RTIPi või mõnda teise varade arvepidamiskeskkonda.

10.4. Hävitamisele kuuluv vara hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult.

Hävitamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse, Keskkonnaameti, Päästeameti

ning teiste asjaomaste ametite ja organisatsioonide juhiseid.