Teenistuse korraldamine

KÄSKKIRI

27.12.2024 nr 1-1/24/34

Tööaja arvestuse põhimõtete korra kinnitamine Kaitseministri 27.03.2013 määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ § 19 lg 1 p 8 alusel:

1. Eesmärk

Käesoleva korra eesmärgiks on tagada ühtsete põhimõtete järgimine tööaja arvestuse teenuses

Kaitseväes (edaspidi KV) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses (edaspidi RKIK).

2. Üldpõhimõtted

2.1. Tööaja arvestuse teenus on teenistujate (tegevväelane, ametnik, töölepinguline) tegelikult

töötatud ja puudutud aja fikseerimine, mis on töötasu arvestamise aluseks. Teenistuja tööaeg

on aeg, millal ta täidab teenistusülesandeid.

Eristada tuleb käesoleva korra mõistes tegevväelasi, ametnikke, töölepingulisi töötajaid.

2.2. Luurekeskusele ja erioperatsioonide väejuhatusele kohaldatakse käesolevat korda osas, mis

puudutab üldiseid tööajaarvestuse põhimõtted, tööajaarvestuse infosüsteemi TOPLIS

tööprotsesse ja sellega seonduvat neile ei kohaldata.

2.3. Tööaja arvestuse pidamisel lähtutakse:

1) töölepingu seadusest (edaspidi TLS);

2) avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS);

3) kaitseväeteenistuse seadusest (edaspidi KVTS);

4) Kaitseväe juhataja 15.01.2018 käskkirjaga nr 9 kinnitatud tegevväelaste palgajuhendist

(edaspidi TV palgajuhend);

5) kaitseministri 11.12.2019 käskkirjaga nr 369 kehtestatud kaitseministeeriumi ja

ministeeriumi valitsemisala ametiasutuste palgajuhendist (edaspidi KaM ja VA palgajuhend);

6) Kaitseväe juhataja 02.04.2013 käskkirjaga nr 78 kinnitatud Kaitseväe sisekorraeeskirjast

(edaspidi KV sisekorraeeskiri);

7) Kaitseväe juhataja 13.12.2020 käskkirjaga nr 267 kinnitatud Kaitseväe lisatasude korrast

(edaspidi KV lisatasude kord);

8) RKIK töökorralduse reeglitest;

9) TOPLIS-es kasutatavad tähised ja juhised leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi

RTK) lehelt (SAP juhendid) või KaM valitsemisala kesksemad juhised KRA töödokumendist.

2 (12)

2.4. Tööaja arvestust peetakse tööajaarvestuse infosüsteemis TOPLIS, kus tööandja poolt volitatud

isik planeerib tööajakava, mida täiendatakse taotluste alusel (ületunnitöö taotlused, õppuse

piletid) teenistussuhete partnerite (tööajaarvestus) poolt.

2.5. Ületunnitöö ja õppuste taotluste sisestamine TOPLIS-se käib üksnes läbi teenistussuhete

partnerite (tööajaarvestus) (v.a RKIK teenistujad).

2.6. Lähetuste, koolituste ja puhkuste info tuleb TOPLIS-se üle Riigitöötaja iseteenindusportaalist

(edaspidi RTIP) ja andmed töövõimetuslehe kohta Tervisekassast.

3. Tööaeg

3.1. Tööaja arvestuse mõistes jaotatakse teenistujad kahte gruppi:

3.1.1. Tavatööaeg ehk täistööaeg kalendaarsetel tööpäevadel esmaspäevast reedeni 40 tundi

nädalas, üldjuhul 8 tundi päevas, mille puhul tööajaarvestust peetakse järgmiselt:

3.1.1.1. töötasu on kindel summa kuus, mis arvestatakse tööpäevade alusel valemiga:

kuupalk / kuu tööpäevade arv * tööl oldud tööpäevade arv.

3.1.1.2. tööajanorm väheneb aja võrra, millal teenistuja ei täitnud teenistusülesandeid

haiguse või puhkuse tõttu.

3.1.1.3. tööajakava (graafik) on TOPLIS-es vaikimisi genereeritud, vastavalt teenistuja

tööajanormile ja –normitunnusele, mida täiendatakse/muudetakse vastavalt teenistuja

tegelikule tööaja täitmisele ja puudumisele.

3.1.1.4. TOPLIS-es kajastuv normtunnus NORM, NOKO, NOEN ja NO12.

3.1.2. Summeeritud – tööaeg jaotub nädalate ja kuude lõikes ebaühtlaselt. Lisaks on kindlaks

määratud summeeritud tööaja arvestusperiood, milleks on kuni neli kuud, mille puhul

tööajaarvestust peetakse järgmiselt:

3.1.2.1. töötasu makstakse individuaalnormtundide alusel valemiga: kuu normtunnid / kuu

kalendripäevade arv pühadega * tööl oldud kalendripäevade arv pühadega.

Näide: augustikuu normtunnid 184 (23 tööpäeva x 8 tundi) / kalendripäevade arv augustis 31 = 5,94. Summeeritud tööajaga töötaja augustikuu individuaalnormtund päeva kohta on 5,94 tundi.

Näide: septembrikuu normtunnid 168 (21 tööpäeva x 8 tundi) / kalendripäevade arv septembris 30 = 5,60. Summeeritud tööajaga töötaja septembrikuu individuaalnormtund päeva kohta on 5,60 tundi.

3.1.2.2. individuaalne tööajanorm väheneb aja võrra, millal teenistuja ei täitnud

teenistusülesandeid haiguse või puhkuse tõttu. Tööajanormi arvestus vastavalt sellele,

kas tööajakava (graafik) on kinnitatud või mitte toimub järgmiselt: a) graafik ehk planeeritud tööajakava on koostatud ja kinnitatud, siis vähendatakse puudumise kuu riiklikku tööaja normtunde puudumise perioodi jäävate planeeritud töötundide summa ulatuses; b) graafik ehk planeeritud tööajakava on koostamata ja kinnitamata (st puudumine on teada, enne planeeritud tööajakava koostamist), siis vähendatakse kuu riiklike normtunde vastavalt teenistuja päeva individuaalnormtunnile kõigi puudumise päevade osas.

3.1.2.3. tööajakava (graafik) TOPLIS-es planeeritakse struktuuriüksuse sisestaja poolt,

mida täiendatakse/muudetakse vastavalt teenistuja tegelikule tööaja täitmisele ja

puudumisele.

3.1.2.4. TOPLIS-es kajastuv normtunnus N001, NX01 ja NX02.

3 (12)

3.2. Tööajanorm ja – normitunnused:

SAP-i isikuandmete moodulisse on iga inimese juurde kirjutatud tööaja graafiku reegel, mille

alusel on defineeritud palgaarvestuse jaoks see, mille alusel inimesele palka arvestatakse.

4. Valveaeg, osalemised ja puudumised

4.1. TOPLIS-se kantakse tööaeg, valveaeg, osalemised (nt õppustel, toimkonnas) ja puudumised.

Sisestatud andmete alusel arvutatakse välja töötunnid, öö-, pühade- ja valvetunnid ning

arvestusperioodi lõpus ka ületunnid.

4.2. Puhkused ja töövõimetusleht.

4.2.1. Teenistujate puhkusele kohaldatakse TLS § 54-71 regulatsiooni, kui eriseadustes (ATS

ja KVTS) ei ole sätestatud teisiti.

4.2.2. Õppepuhkuse andmist reguleerib täiskasvanute koolituse seadus.

4.2.3. Vastavalt KV ja KRA sisekorraeeskirjadele arvatakse tööaja hulka üks 8- tunnine tööpäev

kvartalis isiklike eraeluliste toimingute läbiviimiseks (kvartali vaba päev).

4.2.4. Puhkusetaotluse esitab teenistuja RTIP-s. Kinnitatud puhkused kanduvad TOPLIS-se

automaatselt.

4.2.5. Andmed töövõimetuslehe kohta kanduvad TOPLIS-se Tervisekassast.

4.2.6. Kui juht teenistuja pikemal puudumisel teda tööle ei planeeri, siis peab puudumine olema

juba planeeringus Vp ehk vormistama puudumise tähisega. Kui RTIPist ei ole puudumine

(veel kinnitamata taotlus) TOPLIS-se kandunud, siis tuleb planeeringusse märkida Vp.

Planeeringut ehk graafikut tühjaks teha/jätta ei tohi!

Näide: Planeeringusse (graafikusse) on märgitud vaba aeg perioodil 01.02-03.02, tegeliku tööaja realt nähtub, et sel perioodil oli teenistuja õppepuhkusel. Reaalse tööaja normtunnid ei vähene, sest normtundidest lähevad maha need tunnid, millal inimene selle puudumise tõttu tööl olla ei saanud.

Tunnus Selgitus Märkus

NOEN E-N 8:15-17:00, R 8:15-15:45 tavatööajaga teenistuja (v.a RKiK MeV, 1JVBr ja 2JVBr)

NOKO E-N 8:00-16:45, R 8:00-15:30 mereväe teenistujate tavatööaeg

NORM E-R 8:00-17:00 kasutusel RKIK-is

NO12 E-N 8:00-17:00, R 8:00-14:30 kasutusel KV 1JVBr ja 2JVBr-is

N001 tööaeg vastavalt graafikule summeeritud tööajaga teenistujad, kellel on kõik päevad tööpäevad

NX01 tööaeg vastavalt graafikule summeeritud tööajaga teenistujad, kes käivad tööl E-R (samad kellaajad nagu NORM)

NX02 tööaeg vastavalt graafikule summeeritud tööajaga teenistujad, kes käivad tööl E-R (samad kellaajad nagu NOEN)

4 (12)

Vale toiming: Antud juhul oli planeerijale teada, et isikul on sel perioodil õppepuhkus, kuid see ei olnud veel RTIP-ist TOPLIS-se kandunud, seega märkis planeerija talle õppepuhkuse perioodiks vabad päevad. Õige toiming: Teenistuja tööle planeerida nii nagu ta oleks pidanud töötama juhul, kui puhkust poleks olnud; või jätta graafikusse automaatne graafiku reegel; või märkima planeeringusse sellele perioodile Vp ehk vormistamata puudumise. Lahendus: Tühistada planeering ja uuesti kinnitada, mille tulemusel läheb puudumine automaatselt planeeringu reale. KOKKUVÕTTES: puudumiste korral vaikimisi planeeringut muutma EI PEA, st ei tee mitte midagi, sh ei muuda graafikut.

4.3. Valveaeg (v.a RKIK teenistujad).

4.3.1. Valveajale kohaldatakse ATS § 38 ja TLS 48 sätestatut ja TV palgajuhendi p 9.3 ja 9.4

regulatsiooni.

4.3.2. Valveaeg planeeritakse TOPLIS-es struktuuriüksuses volitatud isiku poolt

struktuuriülema otsuse alusel.

4.3.3. Kui valvegraafik on sisestatud ning valveaeg asendub tööga, siis ületunnid lisatakse

teenistussuhete partneri (tööajaarvestus) poolt (dokumendihaldussüsteemis

kooskõlastatud taotluse alusel) ja TOPLIS-es väheneb valveaeg ületundide võrra.

Valveaega TOPLIS-es käsitsi muuta pole vaja. Näide:

4.4. Riigipüha ja öötöö.

4.4.1. Riigipühal ja ööajal töötamisele kohaldatakse ATS § 40, TLS § 45 sätestatut ja TV

palgajuhendi p 9.2 ning KaM ja VA palgajuhendi p 8.2 regulatsiooni.

4.4.2. Riigipühal tehtud töö hüvitamiseks tuleb dokumendihaldussüsteemis esitada ületunnitöö

taotlus struktuuriüksuses volitatud isiku poolt (v.a RKIK teenistujad).

4.4.3. Summeeritud tööajaga teenistuja puhul, kui tööpäev langeb riigipühale, makstakse pühal

töötamise eest kahekordset põhipalka (tööaeg planeeritakse tööajakavas, taotlust esitama

ei pea). 4.5. Ületunnitöö.

4.5.1. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.

4.5.2. Ületunnitööle kohaldatakse ATS § 39, TLS § 44 sätestatut ja TV palgajuhendi p 9.1 ja

9.4 ning KaM ja VA palgajuhendi p 8.1 ja 8.4 regulatsiooni.

4.5.3. Ületunnitöö rakendamisel tuleb järgida igapäevast ja iganädalast puhkeaega (täpsem info

ja näited vt p 5).

4.5.4. Teenistuja kohta esitatakse vastav taotlus kas teenistuja enda või struktuuriüksuses

volitatud isiku poolt dokumendihaldussüsteemis kooskõlastusringile (v.a RKIK

teenistujad). Peale kooskõlastusringi, kui taotluse B- osa on täidetud (ületunnitaotlusele

lisatakse piletivormist võetud ja kõikide väljadega täidetud Exceli vorm) suunatakse see

täitmiseks tööaja arvestuse grupile (G), kes tagavad andmete kandmise TOPLIS-se.

Ületunnitöö algus ja lõppaeg ei saa kattuda reaalse tööajaga.

5 (12)

Näide: tööaeg 08:00 – 17:00, siis esitatav ületunni aeg saab olla kas enne kella 08:00 või

peale 17:00.

4.5.5. Ületunnitöö sisestamine TOPLIS-se käib üksnes läbi teenistussuhete partnerite

(tööajaarvestus) (v.a RKIK teenistujad).

4.5.5.1. Teenistussuhete partner (tööajaarvestus) kannab ületunnid TOPLIS-se ÜT tähisega,

summeeritud tööajaga teenistujatel kas MO tähisega (muu osalemine) või tähisega #

(Vabalt valitud).

4.5.5.2. Ületunnid lähevad väljamaksmisele jooksva kuu palgapäeval, v.a summeeritud

tööaja arvestuse korral, kui ületunnid lähevad väljamaksmisele arvestusperioodi lõpul.

4.5.5.3. Kui teenistuja soovib ületunni hüvitamist vabas ajas, siis annab ta teada

dokumendihaldussüsteemis B-osa lisainfo lahtris või Excel vormis kommentaariga.

Ületunnid kantakse TOPLIS-se ÜTva tähisega (tekib vabaaja kvoot).

4.5.6. RKIK-i teenistujatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus.

4.5.7. Teenistujatel, kes töötavad 40 tundi nädalas E-R on riigipühal töötamine ületunnitöö,

seega tuleb lisaks kahekordsele palgale hüvitada tehtud ületunnitöö, kas siis vaba ajaga

nagu eelistab valitsemisala palgajuhend või rahas (riigipühal töötamine hüvitatakse

sellisel juhul 2,5 kordselt). Summeeritud tööajaga töötavate teenistujate, ametnike ja

tegevväelaste puhul tuleb maksta kahekordset töötasu tööaja eest, mis on langenud

riigipühale. Kuna nende tööajaarvestus käib perioodi kaupa, selgub perioodi lõpus, kas

tuleb hüvitada ka tehtud ületunnid.

4.6. KVTS § 104 ja § 105 erisätted tegevväelastele, kus avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö

tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid

sätteid ei kohaldata tegevväelasele:

1) kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse

vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist (edaspidi toimkond, p 4.6.1.);

2) sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal (edaspidi õppus, p 4.6.2.);

3) rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal (edaspidi

HNS (Host Nation Support), p 4.6.3.);

4) Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 46–49 nimetatud

ülesannete täitmise ajal;

5) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses

(Sõjaväepolitsei töö, p 4.6.4.);

6) lähetamisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisel välislähetusel või

koolitusel.

4.6.1. Toimkond.

4.6.1.1. Toimkond on 24- tunnine valvekord, mille mehitamine toimub graafiku alusel

tegevväelastega, kelle igapäevaste põhiülesannete hulka ei kuulu korrapidamis- või

valveteenistus.

4.6.1.2. Toimkonna hüvitamist reguleerib TV palgajuhendi p 7. Toimkond hüvitatakse kas

rahas või vaba aja andmisega. Toimkonnas osalemise hüvitamist ei rakendata

summeeritud tööajaga graafiku alusel toimkonnas olevatele tegevväelastele, kelle

ametikoha järgsete teenistusülesannete hulka kuulub korrapidamis- või valveteenistus.

4.6.1.3. Lõppevale toimkonnale peab vahetult järgnema vaba aeg vähemalt ühe päeva

ulatuses v.a erandjuhul, kui toimkonnale järgneb õppus, toimub hüvitamine vastavalt

TV palgajuhendi p 7.3 või 7.4.

6 (12)

Näide:

4.6.1.4. Toimkonnas osalemise ajal ei saa tegevväelane tegeleda samal ajal mõne muu

kattuva tegevusega (nt ületunnitöö, õppus, puhkus, haigus, koolitus jne).

4.6.1.5. Toimkonnad sisestatakse TOPLIS-se struktuuriüksuses volitatud isiku poolt

struktuuriüksuse ülema kinnitatud otsuse alusel.

4.6.1.6. Tähis TOPLIS-es on TO. Toimkonna üleandmine sisestatakse tähisega ÜT

(ületund) ning tasustatakse maksimaalselt 1 tunni ulatuses. ÜT tähise kasutamisel on

kohustuslik sisestada Informatsioon väljale kommentaar nt TO järgne või TO

üleandmine. Ilma Informatsiooni välja täitmata süsteem sisestust teha ei luba.

Näide:

4.6.1.7. Kui soovitakse toimkonna hüvitamist vabas ajas kahe päeva ulatuses, siis märkida

TO tähise asemel TOva. Kui soovitakse toimkonna hüvitamist üks päev rahas ja teine

vabas ajas, siis märkida TO1V. Tekib vabaaja kvoot. Näide:

4.6.1.8. Toimkonna hüvitamisel vaba ajaga tuleb vaba aeg kasutada ära toimkonnale

järgneva kolme kuu jooksul. Vaba aja võtmine tuleb märkida tähisega Lvak (vabaaja

kvoot väheneb). Näide:

7 (12)

4.6.2. Õppus.

4.6.2.1. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisena käsitletakse osalemist vähemalt 24 tundi

kestval õppusel, mis on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes.

4.6.2.2. Õppuse põhimõtted ja rakendamise kord on leitavad Kaitseväe juhataja 15.02.2022

käskkirjaga nr 257 kinnitatud sõjaväelise väljaõppe eeskirjast.

4.6.2.3. Õppuse hüvitamist reguleerib TV palgajuhend.

4.6.2.4. Õppusel osalemine hüvitatakse vaba ajaga üks tööpäev töötasu säilitamisega ühe

õppusel osaletud päeva kohta või hüvitatakse rahas.

4.6.2.5. Teenistussuhete partnerile (tööajaarvestus) esitatakse õppusetasu taotlus

personaliveebi kaudu piletina (piletis vastav Exceli vorm) struktuuriüksuses õppusetasu

piletit esitama volitatud isiku poolt, peale õppuse toimumist.

Taotluse esitaja peab tagama, et õppusetasu taotluses esitatakse ainult need osalejad,

kellel puuduvad taotletaval perioodil õppusetasu maksmist välistavad asjaolud (nt

puhkus, töövõimetus, koolitus, toimkond vms).

4.6.2.6. Kui teenistuja soovib õppuse hüvitamist vabas ajas, siis märkida Exceli vormis

osalemise kuupäeva lahtrisse X asemele Õva. Õppuse hüvitamisel vaba ajaga tuleb vaba

aeg kasutada ära õppusele järgneva kolme kuu jooksul. Vaba aja võtmine tuleb märkida

tähisega Lvak (vabaaja kvoot väheneb).

4.6.2.7. Etteulatuvalt õppusetasu taotluste andmeid TOPLIS-se ei kanta (vältimaks

tarbetuid tagasiarvestamisi).

4.6.2.8. Õppuste sisestamine TOPLIS-se käib üksnes läbi teenistussuhete partnerite

(tööajaarvestus). Tähised TOPLIS-es on Õ ja vabas ajas Õva (tekib vabaaja kvoot).

4.6.2.9. Õppusel osalemise päeva eest arvestatakse teenistujale 8 tundi tööajas.

4.6.2.10. Kui õppusele kaasatakse töölepingulised teenistujad, siis neile õppusetasu ei

maksta, vaid vormistatakse ühekordne lisatasu samas väärtuses kui õppuse lisatasud.

Personalijuht või struktuuriüksuses õppusetasu piletit esitama volitatud isik esitab

personaliveebi kaudu täiendavate tööülesannete eest lisatasu taotluse. Teenistussuhete

partner vormistab käskkirja RTIPis ühekordse lisatasu väljamaksmiseks.

8 (12)

4.6.3. HNS (Host Nation Support).

4.6.3.1. HNS-ina käsitletakse tsiviil- ja sõjaväelist toetust (kaasa arvatud varustus, rajatised,

teenused ja muu toetus), mida osutab Kaitsevägi NATO-le ja teistele sõbralikele

vägedele ja organisatsioonidele, kes paiknevad või tegutsevad vastuvõtva riigi

territooriumil või läbivad seda.

4.6.3.2. HNS osutamine, tasustamine on reguleeritud KV lisatasude korras ptk VII

"Rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamisel tegevväelase

töö hüvitamine".

4.6.3.3. Teenistuja(te) kohta esitatakse vastav taotlus kas teenistuja enda või

struktuuriüksuses volitatud isiku poolt dokumendihaldussüsteemis kooskõlastusringile.

Peale kooskõlastusringi, kui taotluse B- osa on täidetud (taotlusele lisatakse

piletivormist võetud ja kõikide väljadega täidetud Exceli vorm) suunatakse see

täitmiseks tööaja arvestuse grupile (G), kes tagavad andmete kandmise TOPLIS-se.

Exceli vormis tuleb esitada HNS töö algus ja lõppaeg, mis ei tohi kattuda reaalse

tööajaga ning lisainfo lahtrisse märge HNS.

Näide:

4.6.3.4. HNS töötundide sisestamine TOPLIS-se käib üksnes läbi teenistussuhete partnerite

(tööajaarvestus).

4.6.4. Sõjaväepolitsei töö.

4.6.4.1. Sõjaväepolitsei töö osutamine ja tasustamine on reguleeritud KV lisatasude korras

ptk XII " Sõjaväepolitsei ülesande täitmine osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud

ulatuses".

4.6.4.2. Teenistuja(te) kohta esitatakse vastav taotlus struktuuriüksuses volitatud isiku poolt

dokumendihaldussüsteemis kooskõlastusringile. Peale kooskõlastusringi, kui taotluse

B- osa on täidetud (taotlusele lisatakse piletivormist võetud ja kõikide väljadega täidetud

Exceli vorm) suunatakse see täitmiseks tööaja arvestuse grupile (G), kes tagavad

andmete kandmise TOPLIS-se. Exceli vormis tuleb esitada töö algus ja lõppaeg, mis ei

tohi kattuda reaalse tööajaga ning lisainfo lahtrisse vastav märge.

4.6.4.3. Sõjaväepolitsei töötundide sisestamine TOPLIS-se käib üksnes läbi teenistussuhete

partnerite (tööajaarvestus).

4.7. Koolitus.

4.7.1. Koolitusel säilitatakse teenistujale põhipalk.

4.7.2. Koolitusel osalemise päeva eest arvestatakse teenistujale maksimaalselt 8 tundi.

4.7.3. Kui RTIPi koolitussündmusel on kajastatud koolituse kestvus vähem kui 8 tundi (nt

08:00-13:00), läheb arvesse reaalne koolitusel osalemise aeg (nt 5 tundi).

4.7.4. Koolituse eest tundide arvestus rakendub ainult kalendaarsetel tööpäevadel, E-R.

Osalemisel koolitusajakava järgi tööalasel koolitusel L-P, saab vormistada ületunnitöö

taotluse vastavalt ületunnitöö punktile 4.5.

4.7.5. Koolitusele ja sealt tagasi sõiduaega ei arvestata tööaja hulka.

9 (12)

4.8. Muu osalemine (MO).

4.8.1. Ülalpool kirjeldamata tegevus, nt tervisekontroll, KAPO vestlus, kehalised katsed jm

vältimatud tegevused või kohustused.

4.8.2. TOPLIS-se märgitakse struktuuriüksuses volitatud isiku poolt vastavalt osalemisele

kulunud tunnid, mitte terve päev.

4.8.3. Tunnid lähevad kirja töötundidena ja kui see on rohkem kui päeva norm, siis tekivad ka

ületunnid, mis lähevad alati väljamaksmisele arvestusperioodi lõpus.

4.8.4. Tähis TOPLIS-es on MO.

Näide:

4.9. Tegevväelaste meditsiiniline kõrvaltegevus (edaspidi MEDK).

4.9.1. MEDK on tegevväelastest meditsiinitöötajate erialane töötamine teise tööandja juures,

mida reguleerib Kaitseväe juhata 03.12.2020 käskkirjaga nr 262 kinnitatud

meditsiinitöötajate kõrvaltegevuse teostamise juhis Kaitseväes.

4.9.2. MEDK tööaja sees ja väljaspool tööaega on lubatud kokku maksimaalselt 1,3

koormusega, millest tegevväelase täiskoormuse korral on lubatud teha kuni 0,2 koormust

tema tööaja sees ja 0,3 koormust väljaspool tööaega. Sellisel juhul säilitatakse

tegevväelasele kaitseväes tema põhipalk. Koormuse juures 0,7 ja alla selle ei ole MEDK

tööajast lubatud.

4.9.3. Kui summeeritud tööajaga teenistuja teeb oma töövahetuse ajal MEDK-i, siis

arvestatakse TOPLIS-es tema päeva individuaalnormtunnid.

4.9.4. TOPLIS-se märgitakse struktuuriüksuses volitatud isiku poolt vastavalt osalemisele

kulunud tunnid ja kasutatav tähis TOPLIS-es on MEDK.

Näide:

4.10. Treeningud.

4.10.1. Treeningud on ajateenijate ja tegevväelaste treeningute ettevalmistamine ja läbiviimine

vastavalt KV lisatasude korra ptk XI “Ajateenijate ja tegevväelaste treeningute

ettevalmistamise ja läbiviimise tasustamise kord“.

4.10.2. Teenistujate kohta esitab struktuuriüksuses volitatud isik taotluse

dokumendihaldussüsteemis kooskõlastusringile. Taotlusele lisatakse kõikide väljadega

täidetud vorm. Peale kooskõlastusringi suunatakse taotlus täitmiseks tööaja arvestuse

grupile (G), kes tagavad andmete kandmise TOPLIS-se.

4.10.3. Treening töötundide sisestamine TOPLIS-se käib üksnes läbi teenistussuhete partnerite

(tööajaarvestus).

Tunnid kantakse TOPLIS-se vastavalt kvalifikatsioonile Tr2 või Tr3 tähisega.

Näide:

10 (12)

5. Töö- ja puhkeaja kord alates 01.01.2024

5.1. Iganädalane puhkeaeg - Euroopa Kohtu 02.03.2023 otsuses C-477/21 (igapäevane puhkeaeg).

on selgitatud, et õigusaktides ette nähtud igapäevane puhkeaeg ei ole osa iganädalasest

puhkeajast, vaid lisandub sellele. Kahe tööpäeva vahele jääv igapäevane puhkeaeg tuleb

arvestada seitsmepäevase ajavahemiku jooksul juurde ka iganädalasele puhkeajale. ATS § 41

ja TLS § 52 kohaselt on tavatööajaga teenistuja iganädalane puhkeaeg seitsmepäevase

ajavahemiku kohta 48 tundi ja summeeritud tööajaga teenistuja iganädalane puhkeaeg 36

tundi. Nendele peab lisanduma 11 tundi igapäevast puhkeaega.

5.2. Teenistujale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust

puhkeaega. See tähendab, et teenistuja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga

maksimaalselt 13 tundi.

5.3. Teenistujale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb vahetult

pärast tööpäeva lõppu anda täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.

Näiteks: kui töövahetuse pikkus oli 16 tundi, peab teenistuja sellele järgnevalt saama

puhkeaega 14 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 3 tundi).

Näiteks: Kui teenistuja töövahetuse pikkus oli 24 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama

järjestikust puhkeaega 22 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 11 tundi)

ning alles pärast nimetatud katkematut puhkeaega võib teenistuja uuesti tööle asuda.

5.4. Iganädalase puhkeaja võimaldamist seitsmepäevases perioodis saab tööajakava planeerija

kontrollida kellaajalise täpsusega alates eelmise iganädalase puhkeaja lõpust.

Näiteks: kui vahetus, mille pikkus on 24 tundi lõppeb reede õhtul kell 20:00, saab teenistuja

tööle asuda peale igapäevast puhkeaega, mis on 11+11=22 tunni möödudes ehk laupäeva õhtul

kell 18:00 ning kui sellele järgneb iganädalane puhkeaeg, saab teenistuja tööle asuda

11+11+36=58 tunni möödudes ehk esmaspäeva hommikul kell 06:00. 5.5. Iganädalase puhkeaja võimaldamine ületunnitöö korral tavatööajaga (üldjuhul E-R)

teenistujatel, kui hüvitamine toimub vabas ajas:

Näiteks: kui teenistuja teeb ületunnitööd tööpäeva lõpus (igapäevase puhkeaja tagamiseks max 4h), siis vaba ajaga hüvitamisel tasustatakse 4 h ühekordselt (1x) ja antakse samas mahus vaba aega (nt tuleb järgmisel tööpäeval 4h hiljem tööle või võtab muul ajal selle välja). Ületunnitöö tähise ÜTva kannab TOPLIS-se teenistussuhete partner (tööajaarvestus). Näiteks: kui teenistuja teeb ületunnitööd puhkepäevadel (nt 3h), siis vaba ajaga hüvitamisel

tasustatakse see 3h ühekordselt (1x) ning lisaks peab ta saama ületunnitööga samas mahus

(3h) tasustatud vaba aega (st planeerite tööpäevale). Teenistujale tuleb ka tagada

seitsmepäevase ajavahemiku sees igapäevane ja -nädalane puhkeaeg (11h + 48h).

Ületunnitöö tähis ÜTva kannab TOPLISesse teenistussuhete partner (tööajaarvestus).

Tasustamine: antud näite puhul saab isik palgapäeval kuutasu + 3h ühekordse tasu. NB! Tavatööajaga (üldjuhul E-R) teenistuja puhkepäevadele planeeritud ületunnitöö puhul tuleb järgida seda, et igapäevane ja -nädalane puhkeaeg oleks tagatud seitsmepäevase ajavahemiku sees. Näiteks: ületunnitöö on planeeritud pühapäevale. Järgida, et enne seda oleks isik saanud igapäevase + iganädalase puhkeaja (11h + 48h).

5.6. Iganädalase puhkeaja võimaldamine ületunnitöö korral tavatööajaga (üldjuhul E-R)

teenistujatel, kui hüvitamine toimub rahas:

Näiteks: kui teenistuja teeb ületunnitööd tööpäeva lõpus (igapäevase puhkeaja tagamiseks max 4h), siis rahas hüvitamisel tasustatakse 4 h 1,5-kordselt. Ületunnitöö tähise ÜT kannab TOPLIS-se teenistussuhete partner (tööajaarvestus). Näiteks: kui teenistuja teeb ületunnitööd puhkepäevadel (nt 3h), siis rahas hüvitamisel

11 (12)

tasustatakse 3h 1,5-kordselt. Teenistujale tuleb ka tagada seitsmepäevase ajavahemiku sees

igapäevane ja -nädalane puhkeaeg (11h + 48h). NB! Tavatööajaga (üldjuhul E-R) teenistuja puhkepäevadele planeeritud ületunnitöö puhul tuleb järgida seda, et igapäevane ja -nädalane puhkeaeg oleks tagatud seitsmepäevase ajavahemiku sees.

5.7. Iganädalase puhkeaja nõue ei kehti KVTS § 104 ja § 105 erisuste korral.

Näiteks: kui teenistuja asub esmaspäeval kell 08:00 toimkonda ja lõpetab teisipäeva hommikul

kell 08:00, siis sellele peab vahetult järgnema puhkepäev. Järgnevasse toimkonda saab

teenistuja asuda seega kolmapäeva hommikul kell 08:00-08:00 neljapäeva hommikuni.

Reedel kell 08:00 – laupäev kell 08:00 toimkond ning pühapäev uus toimkond algusega kell

08:00.

6. Oluline meelespea

6.1. Struktuuriüksused saavad lisatasude taotlusi esitada nii jooksva kuu, kui eelmiste kuude kohta,

kuid tuleb arvestada, et peale 20. kuupäeva esitatud taotlusi ei pruugi teenistussuhete partnerid

(tööajaarvestus) jõuda töödelda ja tasude väljamaksmine võib toimuda alles järgmise kuu

palgapäeval.

6.2. Järgmise kuu tööaja planeering kinnitatakse TOPLIS-es summeeritud tööaja arvestusega

teenistujate struktuuriüksuse ülemate poolt 10 kalendripäeva enne uue kuu algust.

Kui kinnitus on tehtud, siis kaob kinnitamise nupp „Tööajakava“ ära:

6.3. Jooksva- ja eelmise kuu tööaeg kinnitatakse TOPLIS-es struktuuriüksuste ülemate poolt, kui

ei ole kokku lepitud või volitatud teisiti, neli tööpäeva enne jooksva kuu lõppu (palgapäev on

kuu viimane päev, siis jooksev kuu tervikuna sisse ei jõua ja jääb järgmise kuu tasaarvestusse).

2 3 4 5 6 7 8

E T K N R L P

TO 08:00-

08:00 vaba TO 08:00-

08:00

vaba TO 08:00-

08:00

vaba TO 08:00-

08:00

12 (12)

6.4. Kulukoodide (IO, WBS ja CC) osas omab oskusteavet ja nõustab KV rahandus- ja

eelarveosakond (J8).

6.5. Pretensioonide korral (küsimused oma tööaja arvestuse ja tasude osas) pöördub teenistuja

esmalt oma struktuuriüksuses taotluse esitaja poole, kes kontrollib, kas vastav taotlus on

teenistussuhete partneritele (tööajaarvestus) esitatud või dokumendihaldussüsteemis

kooskõlastusringi läbinud. Vajadusel pöördub taotluse esitaja teenistussuhete partnerite

(tööajaarvestus) poole asjaolude väljaselgitamiseks ja vigade parandamiseks.

7. Rakendussätted

7.1 Korda rakendatakse alates 01.01.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Rannaveski

Peadirektor

Teenistussuhete partnerid (tööajaarvestus): Helena Ilves Jelena Gämmer