Kiri



Austatud justiits- ja digiminister
pr Liisa-Ly Pakosta 16.01.2025, nr 4

[email protected]
[email protected]


EMPLi ettepanekud metsa- ja looduskaitse seaduste
muutmise seaduste täiendamiseks


Kliimaministeerium on edastanud justiits- ja digiministeeriumile kooskõlastamiseks metsa ja looduskaitse seaduse muutmise seaduste eelnõud.
Ministeeriumi kooskõlastuse väljatöötamisel palub Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (edaspidi EMPL) arvesse võtta alljärgnevaid aspekte:

Euroopa Liidus on kokkulepitud, et maismaast 30% peab olema kaitse all ja sellest 10% range kaitse all. Keskkonnaportaali (Metsamaa, sh kaitsealuse metsamaa osakaal Eestis | Keskkonnaportaal) andmete alusel on Eestis metsamaa vastavad näitajad 28,4% ja range kaitse all sellest 59% (16,8% metsamaast). SMI andmete alusel (SMI2023_tulemused_graafikud.pdf (keskkonnaportaal.ee)) on vastavad näitajad 31,6% ja range kaitse all sellest 58,2% (18,4% metsamaast).

Looduskaitseseaduse eelnõu hakkab piiranguvööndi aladel varasemast oluliselt suuremaid piiranguid seadma, mis muudab seal asuvad metsad pigem rangelt kaitstavate metsade sarnaseks. Kuna Eestis on range kaitse all 58% kaitse alusest metsast, peaks Looduskaitseseaduse eelnõu hoopis leevendama majandus piirangutega metsade majandamist. Siinkohal on asjakohane märkida, et Eesti on üks vähestest liikmesriikidest, kes on ennaktempos EL uued eesmärgid täitnud.

Seetõttu Looduskaitseseaduse eelnõu praegune suundumus ei toeta Vabariigi Valitsuse eesmärki Eesti majanduslangusest välja tuua.
LKS eelnõu seletuskiri selgitab: „Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti loodusruumi säilimine. Kindla raami seadmine püsiva riikliku kaitse vaatenurgast annab selguse kõigile.“.
Nii loodusruumi säilimise kui stabiilse majanduskeskkonna huvides tuleb Metsaseaduses sätestada ka majandusmetsade osakaal.
Selleks, et tagada metsandussektori jätkusuutlikkus ning metsaseaduse § 2 lg-s 2 sätestatud eesmärkide (metsa tootlikkus, uuenemisvõime ja elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutuse võimalus + metsaseaduse muutmise seaduse eelnõus ettenähtud kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise eesmärk) täitmine, peab ka metsamaal kehtima 30% piirang.
Metsandussektor ei saa võtta enda kanda kohustust kompenseerida teiste maakasutussektorite kaitsealuste alade osakaalu. See seisukoht on leidnud suurt toetust ka kliimakindla majanduse seaduse maakasutuse ja elurikkuse töörühmas ning see toetab kliimakindla majanduse seaduse eesmärke - annab metsandussektorile kindluse tegutsemiseks ja investeerimiseks ning aitab pikaajaliselt suurendada metsade juurdekasvu ning puiduressursi kättesaadavust.
Metsaseadus peab toetama kliimakindla majanduse seadust, mille üheks eesmärgiks on sätestada kliimamuutuste negatiivset mõju vähendavad ja majanduse konkurentsivõimet soodustavad meetmed. Üheks tõhusaks meetmeks on fikseerida majandusmetsade osakaal 70% tasemel, s.o nende metsade osakaal, kus ei rakendu lisaks metsaseaduse ja selle alamaktide piirangutele täiendavaid piiranguid ning CO2 sidumist on võimalik aktiivselt metsamajanduslike võtetega suurendada ja kontrollida. Samuti toob see tagasi nii investeerimis- kui ka õiguskindluse kogu metsa- ja puidutööstussektoris.
Eeltoodust tulenevalt leiab EMPL, et:


1. Metsaseaduse § 2 tuleb täiendada lõikega 3, alljärgnevas sõnastuses:

„Käesoleva seaduses § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tagatakse looduskaitseliste piiranguteta metsamaa pindala 70% ulatuses.“

Teaduspõhiste metsakasvatuse meetoditele tuginedes on võimalik metsamajandust edendada väliskeskkonnast sõltumatult, tuginedes kohalike ressursside konkurentsivõimelisele väärindamisele ja siduda vajalikul määral CO2 puittoodetesse. Taastuva puitmaterjali asendusefekt vähendab oluliselt fossiilse päritoluga materjalide kasutamist, mida peetakse peamiseks kliima soojenemise põhjustajaks.



2. LKS § 2 lg 4 sõnastust tuleb täiendada
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatus on seotud Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga aastani 2030, mille peamiseks eesmärgiks on kaitsta õiguslikult vähemalt 30% maismaast (lk 5). Seega eeldab EL elurikkuse strateegia õiguslikku kaitset. Kuivõrd Eestis on peale riikliku kaitse all olevate alade ka kohaliku kaitse all olevad alad, ei ole põhjust ka seaduses piiritleda kaitset üksnes riikliku kaitsega. Seda enam, et kohaliku kaitsega seatakse maaomanikule sarnaseid, kui mitte rangemaid piiranguid ning maaomaniku ja looduskaitse seisukohast ei ole lõppastmes vahet, kas kaitse on tagatud kohalikul või riiklikul tasandil. Ka on riiklikult seaduse tasandil sätestatud see, milliseid loodusobjekte võib kohaliku omavalitsuse tasandil üldse kaitse alla võtta (LKS § 4 lg 7) ning kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil tuleb kaitse alla võtmise menetlust läbi viia (LKS § 7 – 13). See tähendab, et kohalik omavalitsus on loodusobjektide kaitse alla võtmisel olulisel määral seotud riiklikult kehtestatud nõuete ja normidega.
Kõik alad, mida hõlmavad tavapärast majandamist piiravad tingimused, tuleb lugeda 30% kaitsealade arvestusse minevaks maismaaks. Vastasel juhul ei saa seda pidada ühiskondlikuks kokkuleppeks. On loomulik ja loogiline, et kaitse ulatusse lähevad ka eraomaniku poolt loodud kaitsealad, millele on sõlmitud kaitseala lepingud ja kohaliku omavalitsuse poolt kaitse alla võetud loodusobjektid. Kohalike omavalitsuste ja eraisikute poolt kaitstavad alad ei täida alaväärsemalt looduskaitselist eesmärki võrreldes riikliku kaitse all olevate aladega.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada LKS § 2 lg 4 sõnastust selliselt, et kaitse ulatuse hulka maismaal loetakse ka:

• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid;

• lepingutega kaitstavad alad eramaadel;

Kliimaministeeriumi seisukoht, mille kohaselt KOV ja eramaade kaitstavaid alasid ei saa lugeda maismaal olevate kaitsealade hulka, kuna riik ei saa talle mitte kuuluva maismaa kaitset tagada, pole asjakohane. Maismaa looduskaitset suudavad suurepäraselt korraldada nii kohalikud omavalitsused kui ka eramaade omanikud, kuna mõlemad on väga motiveeritud neile kuuluvat loodusruumi kaitsma. Seda kinnitab väljakujunenud looduse kaitsmise praktika, millesse riik ei pea sekkuma.

3. Looduskaitseseaduse seletuskirja kaitsealasid käsitlevale osale tuleb lisada alljärgnev täiendav tekst:

Kaitse all oleva maismaa hulka loetakse kõik kaitstavad loodusobjektid, sh kavandatavad (projekteeritavad) ja kohaliku omavalitsuse kaitsealad, eraomaniku kaitsealad, mille osas on riik sõlminud omanikuga erakaitseala lepingu, I ja II kategooria liikide elupaigad (sh loomad), leiukohad ja kasvukohad, rannad ja kaldad, Metsaseaduse alusel uuendusraie 2 ja vähema hektarilise pindalaga piirangutega kasvukohatüüpide eraldised ning hüvitus- ja leevendusalad.
Looduskaitse seaduse kohaselt loetakse maismaa kaitse alla: reservaadid, sihtkaitsevööndid, Natura 2000 metsaelupaigad riigi- ja eramaal ja teised Natura 2000 elupaigad riigimaal, vääriselupaigad riigimaal, lepingulised vääriselupaigad eramaal, I ja II kaitsekategooria liikide (loomad, taimed, seened, samblikud) elupaigad, leiukohad ja kasvukohad, piiranguvööndid, hoiualad, kaitstavad looduse üksikobjektid koos kaitsetsooniga, lõheliste kudemis- ja elupaigad, ranna ja kalda piiranguvööndid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, erakaitsealad, hüvitus- ja leevendusalad, loodus- ja põlismetsad, eraldised, mille kasvukohatüübi tõttu ei tohi uuendusraie pindala olla suurem kui 2 hektarit. Kaitse alla loetakse ka kavandatavad ja projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid.

4. Piiranguvööndeid ei saa samastada sihtkaitsevöönditega
Eelnõus ettenähtavate muudatuste (eelkõige teatavate raieliikide ja maaparandushoiutööde keelamine ja piiramine) tulemusena karmistub oluliselt piiranguvööndite kaitsekord ning see muutub sisuliselt sarnaseks sihtkaitsevööndite kaitsekorraga. See ei ole põhjendatud, kuna piiranguvöönd on algselt ette nähtud kaitseala osana mida on võimalik majandada, arvestades iga ala eripärasid ning kaitse-eeskirjas sätestatut (Keskkonnaministeerium. 2000. Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tartu. Veebis kättesaadav: https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/68867). Nii esitleti seda ka maaomanikele. Seega on maaomanikel õigustatud ootus piiranguvööndi alade majandamiseks määral, milles seda vastava kaitseala moodustamisel või selle kaitse-eeskirja kehtestamisel lubati. Eelnõuga muudetakse oluliselt piiranguvööndite algset eesmärki ja rolli ning seega rikutakse maaomanike õigustatud ootust oma maad lubatud määral majandada ning riivatakse põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt maaomanike omandiõigust.
LKS eelnõuga on kavas keelustada kaitsealade leebete piirangutega aladel (piiranguvööndites, mida erametsades on ca 150 000 ha) lage- ja veerraie ning oluliselt karmimaks muuta lubatuks jäävate raiete tegemise tingimusi.

Kui piiranguvööndites ikkagi keelatakse lage- ja veerraie tegemine, tuleb LKS-ist välja võtta täiendavad piirangud lubatuks jäävate raieliikide (häilraie, aegjärkne raie jms) kasutamisele. Selliselt on vähemalt mingiski ulatuses võimalik järgida metsamajandamise õigusliku keskkonna kujundamisel õiguskindluse põhimõtet, mille kohaselt metsade majandamise reeglites muutusi ei toimu

5. Seaduseelnõu põhiseadusega kooskõlas olemiseks tuleb koostada väljatöötamiskavatsus ja mõjuanalüüs
Trahvide sajakordse tõstmisega mõjutatakse intensiivselt metsandusettevõtjate põhiõigusi, mis võib ohustada nende võimet oma tegevust jätka. Põhiõigusi intensiivselt riivavate meetmete vastuvõtmisel ei ole lubatud jätta mõjuanalüüse koostamata.
Vaatamata asjaolule, et seaduseelnõu avaldab olulist mõju metsandussektori ettevõtjatele, on jäetud koostamata mõjuanalüüs. Samuti on HÕNTE § 3 ja § 43 lg 1 p 5 rikkudes jäetud analüüsimata trahvide tõstmise kooskõla põhiseadusega.
Kuivõrd ka väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, jätab seletuskiri ebaselgeks, mis on trahvimäärade tõstmise tegelik eesmärk. Kuni eesmärki ei ole sõnaselgelt väljendatud, ei ole võimalik hinnata ka meetme sobivust, vajalikkust ega mõõdukust seatud eesmärkide saavutamiseks.
6. Lageraie lankide suuruse vähendamise 7 hektarilt 5 hektarile on põhjendamata
Nii oluliste piirangute seadmine, nagu lageraielangi võimaliku pindala vähendamine ~30 % võrra, peab olema asjakohaselt analüüsitud ja põhjendatud. Sealhulgas peab olema läbiviidud sotsiaalmajanduslik analüüs ning kaalutud piirangute proportsionaalsust. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole ning seega on kavandatav muudatus vastuolus hea õigusloome tavaga ning lubamatu.
7. Säilikpuude mahu suurendamine on põhjendamata
Kavandatav muudatus toob kaasa olulise n-ö saagikuse vähenemise. Kui kehtiva seaduse järgi tuleb langile jätta säilikpuid 5 tm/ha ja vaid üle 5 ha suurusel langil 10 tm/ha, siis kavandatava muudatuse kohaselt tuleb jätta igale langile 10 tm /ha. Ehk sisuliselt langile jäetava materjali hulk kahekordistub. Eelnõust ei nähtu kuskilt, kui suurt osa raietest kavandatav muudatus puudutab (s.o kui suur osa raietest tehakse kuni 5 ha suurusel lankidel). Ka puuduvad eelnõus ülevaade ja arvutused selle kohta, kui suur hulk metsamaterjali kavandatava muudatuse tõttu saamata jääb ning milline on sellest tekkiv kahju maaomanikele, metsandussektorile ja ka riigile tervikuna. Nii suure muudatuse tegemine ilma kaasnevaid mõjusid hindamata on põhjendamatu ning vastuolus hea seadusloome tavaga.



Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaan Lindmäe
Õigusloome teemajuht