Arvamus

Saatja: MTÜ Feministeerium <[email protected]>

Saadetud: 15.01.2025 17:33

Adressaat: <"[email protected]">

Koopia: <[email protected]>

Teema: Re: Kaaskiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!

Manuses MTÜ Feministeeriumi arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse (nn nõusolekuseaduse VTK) kohta.

Täname võimaluse eest arvamust avaldada ja oleme valmis edaspidiseks

koostööks.

Lugupidamisega

Nele Laos

Juhatuse liige

MTÜ Feministeerium

On Wed, Dec 18, 2024 at 8:58 AM &lt;&gt; wrote: Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi

Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet

ootame 20. jaanuariksPealkiri: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK) Registreerimise kuupäev:

17.12.2024 Registreerimise number: 8-3/8861-1.

Suur-Ameerika 1, 10122, TallinnTel. 620 8100, Faks 620 8109e-mail:

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister 15.01.2025 [email protected]

Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (nn nõusolekuseaduse VTK) kohta

Täname võimaluse eest avaldada arvamust ning soovime tunnustada justiitsministeeriumi eeskujuliku seadusloome protsessi algatamise eest. VTK sisust nähtub selgelt, et selle koostamiseks kaasati valdkonna spetsialiste ja toetuti tõenduspõhisele kirjandusele. Feministeerium toetab nõusolekuseaduse jah-mudelit. Järgnevalt toome välja kolm meile kõige olulisemat põhjendust, miks me seda mudelit Eestile soovime. Õigus seksuaalsele enesemääramisele on inimõigus, mida tuleb kaitsta ka karistusõiguslike vahenditega. Seksuaalvägivalda eristab muust seksuaalsest tegevusest seksuaalses suhtes olevate osapoolte konsensuse puudumine. Leiame, et konsensust peab ka õiguses tõlgendama viisil, kus selle olemasolu pole vaikimisi eeldatud, vaid see on mingil moel väljendatud, ning et selle konsensuse väljendamine on tulnud vabast tahtest. Nii on konsensuse väljaselgitamine kõikide osapoolte võrdne kohustus ja selle põhimõttega on kooskõlas vaid jah-mudel.

1. Jah-mudel annab seksuaalvägivalla ohvritele tõhusama kaitse.

Seksuaalvägivald on äärmiselt soolistatud vägivallavorm, mille ohvritest umbes 90 protsenti on naissoost. Olgugi, et seksuaalvägivalda võivad kogeda kõik inimesed, joonistuvad ohvriuuringutest välja mudelivaliku seisukohast olulised seaduspärad nagu ohvrite füüsiline allajäämus toimepanijale, ohvrite noor vanus, sagedasem keeruline sotsiaalmajanduslik taust ning tahtevastasest seksuaalsest tegevusest tingitud tooniline liikumatus (tardumisreaktsioon).

Kui seksuaalset tegevust algataval poolel ei ole kohustust veenduda, et nõusolek seksuaalseks tegevuseks on olemas, ja teine pool ei suuda enda tahtest selgelt märku anda, veel vähem füüsiliselt vastu võidelda, siis on tõenäolisem, et leiab aset seksuaalvägivald.

Kuigi ei-mudel katab tardumisreaktsiooni kui erandi, kus inimene ei saanud oma tahet kommunikeerida, ei nõua see endiselt, et kõik osapooled veenduksid tegevuse konsensuslikkuses. Eelnevat väites toetume Nõusolekuseaduse Foorumi ettekandele, milles Dr. Bettina Weisser selgitas Saksamaa ei-mudeli loogikat.

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

Sealsesse seadusesse on kätketud põhimõte, et enda inimväärikuse eest peab inimene ise seisma ning seetõttu puudub universaalne seadusest tulenev kõikide osapoolte kohustus seksuaalse tegevuse konsensuslikkuses veenduda. Et aga tagada tõhus kaitse neile, kelle füüsiline või vaimne võimekus on märkimisväärselt vähenenud ja seetõttu raske oma tahet moodustada või väljendada, lisati Saksamaal vägistamise sättesse ka jah-mudelil põhinev lõige, mis kohustab seksi initsieerivat poolt eelnevalt selgeks tegema, kas nõusolek seksiks on antud. Meditsiiniline kirjandus kinnitab, et enamikul ohvritest on oma tahte väljendamine seksuaalvägivalla spetsiifika tõttu võimatu või äärmiselt raskendatud. Lisaks esineb sageli eelnevalt nimetatud sotsiaalseid tegureid, mis võivad ohvrite tahte moodustamist ja väljendamist veelgi pärssida.

Samuti on Taani seksuaalkriisiabikeskuse kogutud andmetest näha, et ohvreid, kes enda vastumeelsust kasvõi verbaalselt väljendasid, vigastasid nende vägistajad rohkem (Larsen, et al., 2014). Järelikult põhineb ei-mudeli normatiivsus vääral arusaamal „mudelohvrist“ ja seab ebaõiglased nõudmised ohvri käitumisele. See aga tõstab ohvri taasohvristamise tõenäosust justiitsüsteemis, mis omakorda vähendab õiglase õigusmõistmise võimalust.

Lisaks katab jah-mudel ka kõik muud olukorrad, kus vahekord oli vaba tahte vastane, näiteks kui vahekord saavutati majandusliku või psühholoogilise survestamise tulemusena või mistahes viisil, mis välistab vabast tahtest antud nõusoleku. Peame oluliseks, et näiteks ohvrid, kes on kogenud partneripoolset salaja kondoomi eemaldamist vahekorra ajal, oleksid kaitstud. Leiame, et kõik inimesed väärivad laiemat kaitset, mida jah-mudel saab võrreldes ei-mudeliga pakkuda.

2. Jah-mudel on kooskõlas ühiskondlike hoiakutega ning nõusolekupõhise kaasaegse seksuaalharidusega.

VTK-s tsiteeritakse nii veel ilmumata justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringut kui ka SKA 2024 hoiakute küsitlust. Mõlemast selgub ülekaalukas ühiskondlik hoiak, et kõik tegevuse osapooled peaksid veenduma seksuaalse tegevuse konsensuslikkuses. Nõnda ei kehtesta jah-mudelil põhinevad sätted uut moraalinormi, vaid sellel põhimõttel sõnastatud seksuaalvägivalla sätted peegeldaksid juba Eesti ühiskonnas kehtivat moraalinormi. Kaasaegne seksuaalkasvatus on aastaid rõhutanud, et tervete ja vägivallavabade seksuaalsuhete alus on osapoolte konsensus ja kommunikatsioon, seega on jah-mudeliga kooskõlas hoiakud saanud levida hariduse kaudu palju kauem kui viimase paari aasta arutelu seaduse üle.

3. Jah-mudel on täiel määral kooskõlas Istanbuli konventsiooniga.

Istanbuli konventsiooni artikkel 36 näeb ette, et ”nõusolek [seksuaalseks läbikäimiseks] tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis.” Konventsioon peab silmas, et liitunud riigid peaksid rakendama jah-mudelit, millest

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

annavad tunnistust Istanbuli konventsiooni järelevalve eest vastutava ekspertkogu ehk GREVIO raportid.

Näiteks ei-mudeli teed läinud Austria ja Saksamaa seaduste kohta teeb GREVIO järelduse, et nimetatud riigid on astunud sammu õiges suunas nõusolekupõhisuse poole, kuid nende tahtevastasuse määratlus pole see, mida konventsioon vabast tahtest antud nõusoleku all silmas peab. Paralleelselt leiab jah-mudeli valinud riikide raportites tunnustust, et nende seaduse sõnastus peegeldab täiel määral artikkel 36 kirjeldatud „nõusoleku“ sisu.

Toetudes nendele kolmele punktile ja VTK-s toodud mudelite mõjude kaardistamisele tervikuna, soovib Feministeerium, et VTK-s kõne all olevad sätted uuendataks nõusolekupõhiseks jah-mudeli vaimus.

Lugupidamisega Elise Rohtmets Huvikaitsespetsialist

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee