Konkurentsiseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) uus versioon

EELNÕU

14.01.2025

Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevusega tegelev üksus sõltumata

selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.“;

2) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „Valitsev mõju“

tekstiosaga „käesoleva seaduse tähenduses“;

4) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8. peatükk

KONKURENTSIAMETI PÄDEVUS JA VOLITUSED“;

5) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. peatükis

sätestatu täitmise üle.“;

6) paragrahvi 55 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, välja arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki

tähenduses, kes on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud ülesandeid.

(2) Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesannetes analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab

konkurentsi soodustavaid meetmeid, kohaldab meetmeid konkurentsi taastamiseks ja

säilitamiseks, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks, teeb ettepanekuid

õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide

ühenduste konkurentsiasutustega.“;

7) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Konkurentsiamet vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102

kohaldamise eest nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud

konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35

tähenduses.“;

8) seadust täiendatakse §-dega 551–553 järgmises sõnastuses:

„§ 551. Konkurentsiameti sõltumatus

Konkurentsiamet on oma käesolevas seaduses ja nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatud

konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, lähtudes käesolevast

seadusest, Euroopa Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud

õigusaktidest.

§ 552. Konkurentsiameti aruandekohustus

Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. aprilliks eelmise

kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande, mis

sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva seadusega pandud

ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametnike ametisse

nimetamise ja vabastamise, inimeste arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta ning selle kohta,

kuidas inimeste arv ja eelarvevahendite suurus on eelnevate aastatega võrreldes muutunud.

Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.

§ 553. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametniku tegevuspiirang (1) Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametnik ei või mõistliku aja jooksul

vabastamise päevast arvates töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel tegeleda

menetlusega, millega ta oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud.

(2) Konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule

siduv. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust

menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.”;

9) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

10) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

„§ 561. Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses

(1) Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,

käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2) Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmed,

teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 alusel uurimismeetme kohaldamisse

kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile vajalikud nende ülesande

täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.

(3) Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konkurentsiamet on lõpetanud

konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel ja vastupidine

ohustaks tõendite kogumist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

4) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.“;

11) paragrahvi 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva.

Teabenõude täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse

§-s 571 sätestatud määras.“;

13) paragrahvid 59 ja 611 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 63 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ärisaladuse“ tekstiosaga „ja muu

konfidentsiaalse teabe“;

15) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Konkurentsiamet on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätestatule:

1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § 7815 tähenduses;

2) teabe konkurentsijärelevalvemenetluse kohta, mille Konkurentsiamet on lõpetanud

käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel;

3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on

konkurentsijärelevalvemenetluses olnud uurimismeetmele allutatud isik, keda

Konkurentsiamet on käesoleva seaduse § 7825 lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet välja

andma;

4) teabe, mis sisaldub leebuse kohaldamise taotluses;

5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise taotluses.

(12) Konkurentsiamet kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 sätestatud teabele

ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juurdepääsupiirangu

alates nimetatud teabe saamisest või koostamisest.

(13) Konkurentsiamet võimaldab isikule juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja

kokkuleppe sõlmimise taotlusele, kui see isik on menetlusosaline muus menetluses kui

konkurentsijärelevalvemenetluses, milles nimetatud taotlused on esitatud, ning selles muus

menetluses on juurdepääs nimetatud taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagamiseks.“;

16) paragrahvi 63 lõike 2 esimene, teine ja neljas lause ning lõiked 3 ja 4 tunnistatakse

kehtetuks;

17) paragrahvi 633 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse peatada, kui asja kohta seisukoha

võtmisel olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või

kriminaalmenetlus on pooleli.“;

18) paragrahvi 634 lõike 1 punktid 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 635 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks

nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule

Konkurentsiamet.“;

20) paragrahvid 636 ja 637tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahv 735 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠735. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

(1) Ettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise

keelu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.“;

22) paragrahv 737 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 737. Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine Ettevõtja poolt teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võrgustikule,

infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest, samuti muu

tegevuse eest, millega on kaasnenud olulist vahendit omava ettevõtja seaduses sätestatud

kohustuste rikkumine, –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

23) Paragrahv 739 tunnistatakse kehtetuks;

24) seadust täiendatakse §-dega 7310–7318 järgmises sõnastuses:

㤠7310. Uurimismeetme kohaldamise takistamine

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses teadvalt läbiotsimise takistamise, Konkurentsiameti

paigaldatud pitseri rikkumise või väära, ebatäieliku või eksitava teabe andmise või teabe

andmisest keeldumise eest uurimismeetmele allutatud muu isiku kui

konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealuse isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse eest konkurentsijärelevalvemenetluses

järelevalvealuse isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

§ 7311. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 7312. Tegevuspiirangu rikkumine

Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku poolt käesoleva seaduse §-s

553 sätestatud tegevuspiirangu teadva rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 7313. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus

(1) Ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud konkurentsi kahjustava

kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keelu või Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 101 rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

(2) Vastutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo eest kergendab see, kui isik

tõendab, et ta keelatud kokkuleppe osaliseks olemise ajal kokkulepet ei täitnud ja käitus turul

ausat konkurentsi austavalt.

§ 7314. Konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmine

Ettevõtja poolt konkurentsijärelevalves enda poolt võetud kohustuse või talle määratud ajutise

või järelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

§ 7315. Juriidilise isiku vastutuse erisused

(1) Käesoleva seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest vastutusele

võtmisel ei kohaldata karistusseadustiku § 14 lõiget 4. Riigile väärteovastutust ei kohaldata.

(2) Ettevõtja vastutab tema valitseva mõju all oleva ettevõtja poolt toime pandud käesoleva

seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest, kui ta väärteo toimepanekut ei

takistanud, ehkki väärteo toimepanekust teadis või oleks kohusetundliku ja hoolika suhtumise

korral pidanud teadma.

§ 7316. Trahvi suuruse arvutamine

(1) Kui käesolev seadus näeb rahatrahvi suuruse alusena ette kogukäibe, võetakse aluseks

kogukäive trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal, kui rahatrahvi määramise aluseks

olev keelatud tegu on Konkurentsiameti poolt tuvastatud.

(2) Kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud ühenduse liikmeks olevate

ettevõtjate tegevusega, on trahvi suuruse arvestamise aluseks ühenduse nende liikmete üleilmse

kogukäibe summa, kes tegutsevad samal turul, mida toime pandud väärtegu on mõjutanud.

Seejuures ei või ühelegi menetlusalusele isikule määrata trahvi, mis ületaks koosseisu

sanktsiooni ülemmäära.

§ 7317. Liikmeskonnaga avalik-õigusliku juriidilise isiku trahvimine

(1) Kui ettevõtjate ühenduseks olevale avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kohaldatakse

konkurentsialase väärteo eest trahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, peab

juriidiline isik trahvi tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt, kui ta ise on

maksejõuetu.

(2) Trahvi tasumist ei saa nõuda nendelt liikmetelt, keda sama väärteo toimepanemise eest on

karistatud või kes tõendavad, et nad ei kohaldanud ettevõtjate ühenduse otsust, ei teadnud

sellest või on enne konkurentsijärelevalvemenetluse algust end sellest aktiivselt eemaldanud.

§ 7318. Konkurentsialaste väärtegude menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm

aastat.

(2) Käesoleva seaduse §-des 735, 737-738 ja 7313-7314 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on

viis aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub selle keelatud teo suhtes konkurentsiasutuse

või Euroopa Komisjoni poolt konkurentsijärelevalvemenetluse otsuse kättetoimetamisel kuni

ajani, mil konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada või selle

vaidlustamisel tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega

karistada, kui väärteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on

möödunud selle teo aegumistähtajaks sätestatust kolme aasta võrra pikem aeg.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärtegusid arutab maakohus.

(5) Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus lõpetatakse lisaks

väärteomenetluse seadustiku § 29 lõikes 1 toodud alustele ka juhul, kui

1) konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetati käesoleva seaduse §-s 7831 sätestatud kokkuleppega,

milles järelevalvealuse isikuga lepiti kokku parandusliku makse tasumises;

2) menetlusaluse isiku suhtes otsustati kohaldada leebust ja ei esine käesoleva seaduse § 7835

lõikes 3 nimetatud asjaolusid.

(6) Väärteomenetluse võib lõpetada, kui konkurentsijärelevalvemenetluses kiidetakse heaks

ettevõtja poolt kohustuste võtmine käesoleva seaduse § 7830 lõike 4 kohaselt.

(7) Kui kokkuleppega või kohustuste võtmise heakskiitmisega lõpetatud

konkurentsijärelevalvemenetlus uuendatakse, kuna järelevalvealune isik ei täida kokkuleppest

tulenevaid kohustusi, võib Konkurentsiamet väärteomenetluse määrusega uuendada.

(8) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude tõendamisel on lubatud kõik

konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid. Füüsilise isiku väärteoasjas ei

ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli sunnitud

konkurentsijärelevalvemenetluses avaldama vastusena teabenõudele.“;

25) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Igaühel on õigus talle käesoleva seaduse 2. või 4. peatükiga või Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemisega tekitatud

varalise kahju hüvitamisele.“;

26) paragrahvi 78 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „suhtes“ tekstiosaga „(edaspidi kartell)“;

27) paragrahvi 781 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud leebuse kohaldamiseks võib kartellis osalevat või

osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik esitada leebuse kohaldamise

taotluse Konkurentsiametile vormis, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist ning taotluse

Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja fikseerimist. Ettevõtjate ühendust

moodustaval isikul on käesolevas lõikes nimetatud õigus üksnes juhul, kui ühendus tegeleb

majandustegevusega ühenduse nimel ja osaleb või osales kartellis samuti ühenduse nimel, mitte

selle liikmeks olevate ettevõtjate nimel.“;

28) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava isiku esitatud leebuse kohaldamise taotlus

loetakse esitatuks ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt.

(12) Leebusetaotleja peab leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega

eesti keelde. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.“;

29) paragrahvi 781 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „järgmisi andmeid“

tekstiosaga „järgmist teavet“;

30) paragrahvi 781 lõike 2 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) leebusetaotleja nimi, registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed

ning teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema leebusetaotluse rahuldamata jätmise

korral avaldataks tema taotlus väärteomenetluses karistust kergendava asjaoluna;

2) identifitseerimist võimaldavad andmed teiste ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes

osalevad või on osalenud kartellis;

3) kartelli põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave mõjutatud kaupade

kohta, kartelli geograafiline ulatus ning kartelli toimepanemise aeg ja viis;

4) kõik leebusetaotlejale teadaolev muu teave kartelli kohta;

5) andmed teiste konkurentsiasutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse

kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada.“;

31) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib

leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta.

Selleks esitab leebusetaotleja Konkurentsiametile kõik eelnimetatud lõikes nimetatud talle

kättesaadava teabe koos samas lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate

asjaoludega. Kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise

järjekoht, annab ta leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe

esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise

kuupäeval ja kellaajal.

(22) Kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 21

nimetatud järjekoha andmine põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid

leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet

leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.

(23) Kui leebusetaotleja on varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi

territooriumi mõjutanud salajase kartelli kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse

kohaldamiseks või leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama

salajast kartelli puudutavas leebuse kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud teabe asemel selle teabe lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on

võimalik salajase kartelli tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb

Konkurentsiamet esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotlusena.

(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks

kontaktpunktiks Euroopa Komisjon, kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast

kartelli osaliselt või täielikult. Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2

nimetatud teabe osas nõuda üksnes selgitusi konkreetsete asjaolude kohta. Kogu lõikes 2

nimetatud teavet võib Konkurentsiamet enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda

üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide

konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.

(25) Kui Euroopa Komisjon teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi

lõikes 23 nimetatud salajast kartelli mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale

täiendava tähtaja kogu lõikes 2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud

teave loetakse esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja

kellaajal ning taotlus loetakse tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles

kirjeldatud salajane kartell puudutab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse

ja kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud

ajakohastada.

(26) Kui Konkurentsiamet annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud

täiendava tähtaja, kuid leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet või

esitatud teabe kohaselt ei puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajane kartell

samu mõjutatud kaupu või ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa

Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada, jätab

Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.“;

32) paragrahvi 781 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 781 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui leebusetaotleja seda taotleb, kinnitab Konkurentsiamet talle viivitamata kirjalikult, et

on saanud kätte leebuse kohaldamise taotluse, mis sisaldab kogu käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud teavet või mida Konkurentsiamet käsitleb esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotlusena, märkides selle Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja.“;

34) paragrahvi 781 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui Konkurentsiamet käsitleb talle esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, kinnitab ta leebusetaotlejale viivitamata, kas

leebusetaotleja on salajase kartelli suhtes esimene leebusetaotleja. Kui on, teavitab

Konkurentsiamet leebusetaotlejat ka sellest, kas tema leebuse kohaldamise taotlus vastab

käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud tingimustele.“;

35) paragrahvi 781 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud nõuetele;

2) leebusetaotleja lõpetab Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise kartellis,

välja arvatud juhul, kui osalemise jätkamine on Konkurentsiameti hinnangul vajalik

konkurentsijärelevalvemenetluse terviklikkuse tagamiseks;“;

36) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) leebusetaotleja teeb viivitamata oma kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd

Konkurentsiametiga kuni konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni, sealhulgas on

Konkurentsiametile kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib kartelli asjaolude

tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda temaga seotud füüsilisi

isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda temaga varem seotud olnud

füüsilisi isikuid;“;

38) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) leebusetaotleja ei ole enne ega pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist võltsinud,

hävitanud ega kõrvale toimetanud asjakohast teavet;“;

40) paragrahvi 781 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) leebusetaotleja ei ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid

enne taotluse esitamist avaldanud kellelegi muule kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast

taotluse esitamist, kuid enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses

avaldanud kellelegi ilma Konkurentsiameti loata.“;

41) paragrahvi 784 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse

seadustiku § 2051“ tekstiosaga „Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 7834“;

43) paragrahvi 787 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „riikliku või

haldusjärelevalve teostaja või keelatud teo kohtuvälise või -eelse“;

44) paragrahvi 788 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „riikliku või

haldusjärelevalve teostaja, kohtuväline või -eelne“;

45) paragrahv 7812 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 7812. Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed

Keelatud teo toimepanemise asjaolude tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud

teo toimepanemisest tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat

haldusakti ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb

keelatud tegu tuvastav haldusakt kehtima.“;

46) seadust täiendatakse 92. ja 93. peatükiga järgmises sõnastuses:

„92. peatükk

KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS

§ 7813. Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse üldised

alused

(1) Käesolev peatükk sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja

korralduse.

(2) Konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, millele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

(3) Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja

vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents.

(4) Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise heakskiitmine ja keelatud teo

toimepanemise lõpetamine.

(5) Konkurentsiamet viib läbi konkurentsijärelevalvemenetlust, sealhulgas määrab

konkurentsijärelevalvemeetmed. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab loetelu

ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel

konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia.

(6) Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada konkurentsijärelevalvemenetluste

läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki;

2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist;

3) menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenevat avalikku huvi.

§ 7814. Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ning selle algatamata jätmise ja lõpetamise

alused

(1) Konkurentsijärelevalvemenetlus algab:

1) Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab

keelatud teo toimepanemisele, või

2) käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotluse

lubatavaks tunnistamisega.

(2) Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse

konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui:

1) käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102

täitmise tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine prioriteetne;

2) selleks tuleneb alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ;

3) konkurentsiolukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt

ilmnev või konkurentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks;

4) ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab,

enam ei eksisteeri.

(3) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada minevikus toime pandud

keelatud teo tuvastamisega konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata.

(4) Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel

ning menetlus lõpetatakse lõike 2 punktide 1–3 alusel, annab Konkurentsiamet selle kohta

haldusakti.

(5) Kui Konkurentsiamet otsustab pärast nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 11 lõike 3 alusel

Euroopa Komisjoni teavitamist konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada käesoleva

paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, teavitab ta sellest Euroopa Komisjoni.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamise alus on ära langenud, võib Konkurentsiamet omal algatusel või haldusmenetluse

seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud tingimustel menetlusosalise taotluse alusel menetluse

uuendada.

§ 7815. Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks

(1) Isik võib kirjalikult taotleda keelatud teo toimepanemise lõpetamist, kui toimepanemine

puudutab oluliselt tema õigusi. Seejuures ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo lõpetamist

kindlal viisil, sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist.

(2) Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet:

1) taotleja nime, isikukoodi või registreerimisnumbrit, aadressi ja muid kontaktandmeid;

2) identifitseerimist võimaldavaid andmeid ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kes

väidetavalt paneb toime keelatud tegu;

3) keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ning keelatud

teo toimepanemise geograafilist ulatust, aega ja viisi;

4) põhjendust, kuidas puudutab keelatud teo toimepanemine oluliselt taotleja õigusi ja miks

taotleja ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

§ 7816. Taotluse lubatavus (1) Konkurentsiamet tunnistab §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks, kui ei ole alust jätta seda

läbi vaatamata.

(2) Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule jätab Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s

7815 nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui:

1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt

puudutatud või puudub vältav rikkumine;

2) taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.

§ 7817. Järelevalvealune isik ning tema õigused ja kohustused

(1) Järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal tekib kahtlus, et

see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks oleva keelatud teo.

Järelevalvealuseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja

äriseadustiku tähenduses.

(2) Järelevalvealusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja

teadmised, kui see teine isik on järelevalvealuse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik,

kelle pädevuses on tegutseda järelevalvealuse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei

ole konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealune isik.

(3) Järelevalvealust isikut teavitatakse viivitamata konkurentsijärelevalvemenetluse

algatamisest.

(4) Järelevalvealust isikut ei teavitata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest:

1) kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või

2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne järelevalvealuse isiku suhtes esimese

uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku

teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.

(5) Järelevalvealust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud

konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt viie aasta jooksul konkurentsijärelevalve

lõpetamisest.

(6) Järelevalvealuse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest teatatakse

talle tema õigused ja kohustused. Isiku taotlusel selgitatakse talle nende õiguste ja kohustuste

sisu.

(7) Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus:

1) menetluse läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul;

2) saada endale arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta;

3) teada, et tema antud teavet võidakse kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses ja

väärteomenetluses tema vastu;

4) keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnistaks keelatud teo või süüteo

toimepanemist;

5) keelduda teabe andmisest ulatuses, millega järelevalvealune isik avaldaks enda ja oma

lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes

3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset

teabevahetust konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud

varasemat konfidentsiaalset teabevahetust, või avaldaks teavet, millele laieneb advokaadi

kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses;

6) tõlgi abile haldusmenetluse seaduses ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;

7) lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abile;

8) riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel;

9) teada uurimismeetme eesmärki;

10) tutvuda tema suhtes kohaldatud uurimismeetme talletusega ning teha selle uurimismeetme

tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis talletatakse;

11) esitada tõendeid ja taotlusi;

12) olla endale arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust

lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist käesolevas peatükis sätestatud korras;

13) tutvuda menetlustoimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;

14) viibida juures, kui Konkurentsiamet avab pitseri käesoleva seaduse § 7823 lõike 4 punktis

2 sätestatud korras kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, saada enne seda mõistliku aja

jooksul võimalus punktis 6 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi

kutsesaladusega kaitstud teabe märkimiseks Konkurentsiameti täpsustatud korras ning viibida

ka teabe edasise läbivaatamise juures.

(8) Järelevalvealusel isikul on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel

ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.

(9) Füüsilisest isikust järelevalvealusel isikul on õigus keelduda teabe andmisest, mis võiks teda

ennast või tema tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõikes 1 nimetatud lähedast isikut

süüstada keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises.

(10) Järelevalvealusel isikul ei ole õigust keelduda Konkurentsiametile välja andmast andmeid

ja dokumente, mille kogumine ja säilitamine on talle seaduse alusel kohustuslik.

(11) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub, et järelevalvealuseks isikuks loetud

isik ei moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda kahtlustatakse keelatud teo

toimepanemises, arvatakse see isik järelevalvealuste isikute ringist välja. Konkurentsiamet

teavitab isikut sellest viivitamata.

§ 7818. Menetlusosalised

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusosalised:

1) taotleja käesoleva seaduse § 7815 tähenduses;

2) järelevalvealune isik;

3) muu turuosaline, kelle õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada ja kelle

Konkurentsiamet on menetlusse kaasanud.

(2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepanemine lõppenud, arvatakse

taotleja menetlusosaliste ringist välja. Enne seda annab Konkurentsiamet taotlejale võimaluse

esitada oma arvamus ja vastuväited.

§ 7819. Esindamine

(1) Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik on juriidiline isik, osaleb ta

konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, kellel on kõik esindatava

õigused ja kohustused.

(2) Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võib

konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada lepingulise või kui see on asjakohane, riigi õigusabi

korras nimetatud esindaja abi muu hulgas uurimismeetme kohaldamisel. Kui Konkurentsiamet

nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib tema eelnimetatud esindaja viibida küsitlemise

juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel.

(3) Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes

on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele

vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri. Advokaadi

puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

(4) Advokaati ei või teabenõudega kohustada andma Konkurentsiametile teavet ega

juurdepääsu teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse §-s 45

ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses, välja arvatud siis, kui advokaati, advokaadibüroo töötajat

või advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises ning on alust arvata, et

kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega.

§ 7820. Menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda

(1) Menetlustoimik sisaldab ajalises järgnevuses kogu teavet konkurentsijärelevalvemenetluse

esemeks oleva keelatud teo kohta, sealhulgas Konkurentsiameti poolt

konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud teabe saamise aega, allikat ja

viisi.

(2) Menetlustoimikut peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib menetlustoimikus olla vaid

koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt

ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu.

(3) Taotlejal käesoleva seaduse § 7815 tähenduses on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille

alusel on Konkurentsiamet otsustanud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada § 7814 lõike 2

punktis 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei võimalda taotlejal juurdepääsu ärisaladusele

ega muule konfidentsiaalsele teabele.

(4) Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku järelevalvealusele isikule kättesaadavaks hiljemalt

koos arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusega.

§ 7821. Saladuse hoidmise kohustus

(1) Menetlustoimikule juurdepääsu saanud järelevalvealune isik peab hoidma saladuses leebuse

kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib

järelevalvealune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs

menetlustoimikule tagati, üksnes enda esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses,

mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse esemeks võib olla:

1) kartellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine;

2) keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine;

3) järelevalvealuse isiku karistamine konkurentsialase väärteo eest.

(3) Enne Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist on

menetlusosalisel keelatud kohtumenetluses kasutada järgmist konkurentsijärelevalvemenetluse

käigus saadud teavet:

1) teave, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenetluse jaoks koostanud;

2) teave, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetluses koostanud ning

menetlusosalisele saatnud;

3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi

võetud.

(4) Menetlusosalise ja muu uurimismeetmele allutatud isiku lepinguline või riigi õigusabi

korras nimetatud esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet.

Järelevalvealuse isiku esindajal on lubatud seda teavet avaldada esindatavale. Esindatava kohta

käivat teavet võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul.

§ 7822. Uurimismeetmed

(1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 lõikes 3 sätestatud eesmärgist lähtuvalt

tõendite kogumiseks kohaldada §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid.

(2) Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi.

(3) Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus saada juurdepääs teabele või

koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet, sõltumata teabekandjast. Konkurentsiametil ei ole

õigust nõuda juurdepääsu järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras

nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele

vastava välise õigusnõustaja vahelisele konfidentsiaalsele teabevahetusele

konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemale

konfidentsiaalsele teabevahetusele, samuti teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.

(4) Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konkurentsiameti ametnike ja

muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise käigu ja selle vahetud

tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib kasutada pildi-, heli- ja videosalvestisi.

Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega ning teha uurimismeetme

kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurentsiamet talletab.

(5) Uurimismeetme kohaldamise talletus loetakse samaväärseks protokolliga haldusmenetluse

seaduse § 18 tähenduses.

(6) Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata:

1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja uurimismeetme toimetamiseks või kogutud teabe

hindamiseks;

2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme eesmärgi

saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või kohaldamiseks, turvalisuse

tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks.

(7) Uurimismeetme kohaldamisel tutvustatakse uurimismeetmele allutatud isikule kohtu luba,

kui see on meetme kohaldamiseks vajalik, meetme eesmärki ja kavandatavat käiku ning

meetmes osalevate isikute menetluslikku seisundit, õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse teda

kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. Kui käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud

uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave

Konkurentsiametile üle anda.

(8) Uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole järelevalvealune isik, on kohustus taluda tema

suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.

(9) Uurimismeetme kohaldamisel teeb konkurentsiamet uurimisel vajalikust teabekandjast

esimesel võimalusel koopia ning tagastab viivitamata teabekandja isikule, kellelt see ära võeti.

Uurimismeetme kohaldamise käigus Konkurentsiameti poolt teabekandjalt talletatud teave

hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole teisiti kokku lepitud.

§ 7823. Läbiotsimine

(1) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise järelevalvealuse isiku

äriruumis või muus ehitises, sõidukis või maa-alal, kui on põhjendatud kahtlus, et läbiotsitavas

kohas asub järelevalvealuse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteave või muud

konkurentsijärelevalvemenetluses asjakohased tõendid.

(2) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise advokaadi valduses.

Advokaadi valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi kutsesaladust sisaldavate andmete

äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui advokaati, advokaadibüroo töötajat või

advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises ning on alust arvata, et

kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokaadi

valduse läbiotsimisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus advokaadi valduse

läbiotsimise kohta sätestatut käesolevas lõikes sätestatud erisustega.

(3) Halduskohus võib läbiotsimise loas määrata, et Konkurentsiametil on õigus saada

juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele,

kui on põhjendatud kahtlus, et seal võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- või

raamatupidamisteavet, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

(4) Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks loa, on Konkurentsiametil

õigus:

1) ette teatamata siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal toimetada otsinguid

läbiotsimise loas märgitud tõendite leidmiseks;

2) kopeerida või võtta pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid asitõendeid, andmekandjaid

või nende koopiaid, millel võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja

raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;

3) saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele

andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud, ja läbiotsimisel leitud andmekandjatel

olevatele andmetele, ning seal sisalduvat teavet talletada;

4) pitseerida järelevalvealuse isiku äriruumi või selle osa, selles oleva teabekandja või muu

eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata läbiotsimisele allutatud isikul käesoleva lõike

punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele

juurdepääsu takistamine;

5) kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise

juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib

Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes

kohale ilmumiseks piisava ajavaru;

(5) Konkurentsiamet võib kohustada läbiotsimisele allutatud isikut läbiotsimise käigus või

pärast läbiotsimist ning enne seda, kui Konkurentsiamet asub pitseeritud teabekandjal oleva

teabega tutvuma, märkima ära käesoleva seaduse § 7822 lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse

teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe läbiotsimiselt kaasa võetud või

kopeeritud andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Isik märgib konfidentsiaalse

teabevahetuse Konkurentsiameti ettenähtud korras, eristades märgitava teabe võimalikult

täpselt ning esitades igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta, millega seoses ta käsitleb

teabevahetust konfidentsiaalsena. Kui Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku vahel

tekib vaidlus teabevahetuse konfidentsiaalsuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma

määrusega Konkurentsiameti taotlusel, kuulates ära Konkurentsiameti ja läbiotsimisele

allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabevahetusega ja vajadusel

menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

(6) Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse kohaliku omavalitsuse esindaja, kui läbiotsimisele

allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5

sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik.

(7) Kui läbiotsimisele allutatud järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti

korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(8) Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel

Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks võib

politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut

sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades

käesoleva peatüki erisusi.

(10) Edasilükkamatul juhul, kui taotluse kirjalik vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib

Konkurentsiamet taotluse halduskohtule läbiotsimiseks esitada muus taasesitatavas vormis.

Käesoleva lõike alusel esitatavas taotluses tuleb põhjendada, miks taotlus on edasilükkamatu.

§ 7824. Halduskohtu luba

(1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks

loa andmise sätete alusel.

(2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eeldused on

täidetud, sealhulgas, kas läbiotsimine on proportsionaalne.

(3) Halduskohtu loas märgitakse, kus ja mille otsimiseks ning millistele andmetele

juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud.

(4) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist.

(5) Konkurentsiamet tutvustab läbiotsimiseks loa andvat kohtumäärust läbiotsimise algul

isikule, kelle juures läbi otsitakse või läbiotsimise juures viibivale kohaliku omavalitsuse

esindajale. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse talle

halduskohtu luba kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust.

(6) Käesoleva seaduse § 7823 lõike 10 alusel esitatud edasilükkamatu taotluse võib halduskohus

lahendada määrusega, milles kirjeldav ja põhjendav osa on ära jäetud. Sellisel juhul tuleb

nõuetele vastav määrus vormistada hiljemalt 72 tunni jooksul. Kui halduskohus leiab, et taotlus

ei ole edasilükkamatu, jätab halduskohus Konkurentsiameti taotluse käiguta ja annab tähtaja

taotluse kirjalikuks vormistamiseks.

(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse

peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks menetlusosalisele määruskaebuse

esitada ka isik, kelle õigusi määrus puudutab.

§ 7825. Teabe nõudmine

(1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt nõuda järelevalvealuselt isikult või muult

isikult teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi. Konkurentsiamet võib

teabenõudes määrata, milline juriidilisest isikust järelevalvealuse isiku juhtorgani liige on

juriidilise isiku nimel kohustatud teabenõude suuliselt küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil

on õigus teavet nõuda ka riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt.

(2) Konkurentsiamet märgib teabenõudes nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, milliste

asjaolude ja faktide kohta teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja

võimalikud sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. Teabenõudes tuleb märkida,

millistel tingimustel on teabenõude adressaadil õigus teabenõude täitmisest keelduda.

Teabenõue peab olema proportsionaalne ega tohi rikkuda posti, telefoni või muul

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust.

(3) Teabenõude adressaadi õigusele teabe andmisest keelduda kohaldatakse käesoleva seaduse

§ 7817 lõike 7 punktides 4 ja 5 ning sama paragrahvi lõigetes 9 ja 10 sätestatut.

(4) Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldusmenetluse seaduses eksperdi

ja tunnistaja kohta sätestatut.

(5) Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või suuliselt. Kui teavet nõutakse

suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut ilmuma (kutse) teabe andmiseks

ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvastamist võimaldaval viisil. Teabe

esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõistlik aeg.

(6) Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult:

1) esitab järelevalvealune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud

juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja

mahtu;

2) esitab muu isik kui järelevalvealune isik teabe keeles, mida ta valdab või milles teave on

koostatud.

(7) Kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei

ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(8) Kui muu isik kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva

põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.

§ 7826. Ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamine (1) Konkurentsiamet võib ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada ajutist

konkurentsijärelevalvemeedet, kui esialgne teave viitab ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt

sellise keelatud teo toimepanemisele, millega kaasneb vahetult oht, et konkurents saab tõsist ja

korvamatut kahju.

(2) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamiseks

määrab Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale järelevalvealusele

isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Selline kohustus peab olema

proportsionaalne ja määratud kindlaks tähtajaks. Konkurentsiamet võib põhjendatud juhul

tähtaega pikendada, kuid mitte kauemaks kui konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseni.

(3) Konkurentsiamet teavitab ajutisest konkurentsijärelevalvemeetmest teiste liikmesriikide

konkurentsiasutusi ja Euroopa Komisjoni, kui meedet on kohaldatud

konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks oleva keelatud teo toimepanemise

tuvastamise korral peaks Konkurentsiamet kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit

101 või 102.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata,

võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

§ 7827. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine

(1) Konkurentsiamet annab enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist ning ajutise ja

konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist

järelevalvealusele isikule võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma

arvamus ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta. Järelevalvealuse isiku

põhjendatud taotlusel annab Konkurentsiamet talle võimaluse esitada oma arvamus ja

vastuväited suuliselt ja need talletatakse. Suuliselt arvamuse ja vastuväidete esitamise

tingimuste, käigu ja tulemuste kohta võimaldatakse järelevalvealusel isikul teha avaldusi, mis

talletatakse.

(2) Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise tuvastamisel ning ajutise ja

konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisel

tugineda üksnes nendele etteheidetele, mille kohta on järelevalvealusel isikul olnud võimalus

esitada oma arvamus ja vastuväited.

(3) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited taotlejale käesoleva seaduse § 7815

tähenduses ja annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma

arvamus ja vastuväited etteheidete kohta, mille puhul Konkurentsiamet kohaldaks

konkurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks. Taotlejale ei anta

arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust, kui Konkurentsiamet lõpetab

konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel.

(4) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited muule turuosalisele, kes on

konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud, osas, mis tema õigusi puudutab, ning annab talle

võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul esitatakse etteheited vormis, mis ei

sisalda ärisaladust ega muud konfidentsiaalset teavet.

§ 7828. Tõendamine konkurentsijärelevalvemenetluses

(1) Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise kohta

nii rikkumise toimepanemist tõendavaid kui ka seda välistavaid tõendeid. Keegi ei ole

kohustatud esitama end õigustavaid tõendeid, välja arvatud seaduses või Euroopa Liidu õiguses

ette nähtud ulatuses.

(2) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu käesolevas peatükis sätestatud

rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet. Kahtlused tõlgendatakse ettevõtja

või ühenduse kasuks.

(3) Konkurentsiamet lähtub tõendatud või üldtuntud asjaoludest. Ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid hinnatakse nende kogumis.

(4) Konkurentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud jälitustegevust

kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.

§ 7829. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine

(1) Konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb konkurentsijärelevalvemeedet kohaldava otsuse

kättetoimetamisega või menetluse lõpetamisega käesolevas peatükis sätestatud muul alusel.

Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks

tunnistamisega, ei lõpe menetlus taotluse tagasivõtmisega.

(2) Konkurentsiametil on õigus tuvastada keelatud teo toimepanemine ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse poolt ning kohaldada sellele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

konkurentsijärelevalvemeedet. Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja kõik

konkurentsijärelevalvemeetmed peavad sisalduma ühes otsuses, sealhulgas peab keelatud teo

tuvastamine sisalduma nimetatud otsuse resolutiivosas.

(3) Keelatud teo ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt toimepanemise tuvastamiseks tuleb

Konkurentsiametil tuvastada selle toimepanemine ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

moodustava järelevalvealuse isiku poolt.

§ 7830. Kohustuse võtmise heakskiitmine

(1) Ettevõtja või ettevõtjate ühendus võib Konkurentsiameti heakskiidul võtta kohustuse

Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Kohustuse võtmise

heakskiitmine Konkurentsiameti poolt lõpetab konkurentsijärelevalvemenetluse.

(2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemenetlus võimalik lõpetada

kohustuse võtmise heakskiitmisega, kuid järelevalvealusele isikule ei ole veel etteheiteid

esitatud, annab Konkurentsiamet järelevalvealuse isiku ettepanekul talle esialgse ülevaate

konkurentsiprobleemidest, mille on põhjustanud isiku poolt moodustatav ettevõtja või

ettevõtjate ühendus. Kohustuse võtmiseks esitab järelevalvealune isik kirjaliku taotluse, mis on

piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust

nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

(3) Kui järelevalvealune isik soovib kohustuse võtta pärast talle etteheidete esitamist, peab

kohustuse võtmise taotlus olema piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata

selles pakutud kohustuse sobivust etteheidete kõrvaldamiseks.

(4) Konkurentsiamet võib kohustuse järelevalvealusele isikule siduvaks muuta pärast teiste

turuosaliste arvamuse küsimist. Kohustuse võib siduvaks muuta kindlaksmääratud tähtajaks.

Kohustuse võtnud isik peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest

Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on

Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.

(5) Konkurentsiamet võib kohustuse võtmise heakskiitmisega lõpetatud

konkurentsijärelevalvemenetluse omal algatusel või taotluse alusel uuendada, kui:

1) asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhines, on olulisel määral muutunud;

2) kohustuse võtnud isik ei täida võetud kohustust;

3) kohustus kiideti heaks menetlusosaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe

alusel.

(6) Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse

§-s 7837 sätestatud korras ja määras.

§7831. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine kokkuleppega

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks on kartell, võib Konkurentsiamet

järelevalvealuse isikuga konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku leppida.

(2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku leppimine

võimalik:

1) selgitab ta kartellis osalenud ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi moodustavatele

järelevalvealustele isikutele kokkuleppe võimalust, järelevalvealuse isiku õigusi selles ning

kokkuleppe sõlmimise tagajärgi;

2) annab järelevalvealustele isikutele tähtaja, mille jooksul võib kirjalikult Konkurentsiametile

teada anda oma soovist alustada läbirääkimistega konkurentsijärelevalvemeetmete üle.

(3) Kui kartellis osalenud ettevõtja moodustavad mitu järelevalvealust isikut, tuleb neil endi

seast läbirääkimistel osalemiseks valida esindaja.

(4) Konkurentsiamet esitab kokkuleppeläbirääkimisteks tähtaegselt soovi avaldanud

järelevalvealusele isikule või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelevalvealuste isikute

esindajale asjas koostatud etteheited koos asjakohaste tõenditega ja ettepaneku nende poolt

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kartellis osalemise eest kohaldatavate

konkurentsijärelevalvemeetmete ja võimalikus väärteomenetluses taotletava trahvi suuruse

kohta.

(5) Konkurentsiamet võib kokkuleppeläbirääkimised katkestada, kui ta jõuab järeldusele, et

kokkuleppe saavutamine on ebatõenäoline.

(6) Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute esindaja Konkurentsiametile viimase poolt

määratud tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimise kirjaliku taotluse, mis sisaldab:

1) kartelli põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ja kartelli

geograafilist ulatust;

2) selget ja ühemõttelist tunnistust, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on kartellis osalenud ja

vastutab selle eest, sealhulgas kartellis osalemise perioodi ja järelevalvealuse isiku või

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute rolli selles;

3) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

järelevalvealused isikud on nõus Konkurentsiametiga läbiräägitud

konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega;

4) kinnitust, et järelevalvealusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

järelevalvealused isikud on teadlikud asjas nende suhtes koostatud etteheidetest ning neile on

antud võimalus esitada etteheidete kohta oma arvamus ning vastuväited;

5) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

järelevalvealused isikud loobuvad õigusest vaidlustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad kokkulepitud konkurentsijärelevalvemeetmed.

(7) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele

ja selles esitatud teabe õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab Konkurentsiamet kokkuleppe

läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega.

(8) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud

nõuetele, võib Konkurentsiamet jätta kokkuleppe kinnitamata või anda tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(9) Kui Konkurentsiamet katkestab läbirääkimised või ei kinnita kokkulepet või

järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute

esindaja ei esita kokkuleppe sõlmimise taotlust või võtab esitatud taotluse tagasi, jätkatakse

konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras. Sellisel juhul ei tohi Konkurentsiamet

läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatud teavet edasises

konkurentsijärelevalvemenetluses ega väärteomenetluses kasutada.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest vaidlustada

konkurentsijärelevalvemeetmed võtab isikult õiguse konkurentsijärelevalvemeetmeid

loobumise ulatuses vaidlustada. Kinnitus ei hõlma loobumist vaidlustamisõigusest ulatuses,

milles meetmed ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule.

§ 7832. Paranduslik makse

(1) Paranduslik makse on Konkurentsiameti ja järelevalvealuse isiku vahel käesoleva seaduse

paragrahvis 7831 kohases kokkuleppes kokku lepitud rahasumma, mille järelevalvealune isik

peab tasuma riigi tuludesse.

(2) Parandusliku makse tasumise tähtaja määravad Konkurentsiamet ja järelevalvealune isik

kindlaks kokkuleppega, kuid see ei või olla pikem kui kaks aastat.

(3) Kui järelevalvealune isik tähtaja jooksul paranduslikku makset täielikult ei tasu, võib

Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetluse uuendada.

§ 7833. Keelatud teo toimepanemise lõpetamine (1) Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset meedet.

(2) Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust moodustavale järelevalvealusele isikule kohustuse teha

kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise

tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja proportsionaalne.

(3) Konkurentsiamet võib järelevalvealusele isikule määrata kohustuse likvideerida osalus

konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu struktuurne muudatus üksnes

juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt võimalik lõpetada vähem koormava

kohustusega.

(4) Järelevalvealune isik, kellele Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi alusel määranud

kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud

ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada

käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.

(5) Kui järelevalvealune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata,

võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras.

(6) Konkurentsiamet võib haldusakti, millega määrati järelevalvealusele isikule käesoleva

paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada, eelkõige kui määratud kohustus ei täida

Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki.

§ 7834. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning kohtulik kontroll (1) Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist võib menetlus- või vorminõuete

rikkumise põhjendusel nõuda juhul, kui see rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või

sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine.

(2) Rikkumise, sealhulgas keelatud teo toimepanemise tuvastamise õiguspärasust hinnates

teostab halduskohus täiemahulise kontrolli.

§ 7835. Leebuse kohaldamine

(1) Konkurentsiamet ei alusta väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse

§ 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on

esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis võimaldab

Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on

taotluses kirjeldatud kartell, kohaldada §-s 7823 sätestatud uurimismeedet. Käesolevat lõiget

kohaldatakse ka juhul, kui Konkurentsiametil on §-s 7823 sätestatud uurimismeetme

kohaldamiseks piisav teave olemas enne leebuse kohaldamise taotluse saamist, kuid

uurimismeedet ei ole veel kohaldatud.

(2) Konkurentsiamet ei alusta väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse §

781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on

esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis Konkurentsiameti

hinnangul võimaldab taotluses kirjeldatud kartelli tuvastada. Käesolevat lõiget kohaldatakse

ainult juhul, kui Konkurentsiametil ei ole enne leebuse kohaldamise taotluse saamist kartelli

tuvastamiseks piisavat teavet ja käesoleva paragrahvi lõige 1 ei ole kohaldatav ühegi teise

leebusetaotleja suhtes.

(3) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva

leebusetaotleja suhtes võib vaatamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule siiski

väärteomenetlust alustada, kui leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi

sunniga kallutanud kartellis osalema.

(4) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva

leebusetaotleja suhtes väärteomenetluse alustamata jätmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või

2 nimetatud alusel ei vabasta teda sellest, et Konkurentsiamet tuvastab tema kartellis osalemise.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt ei ole alust leebusetaotleja suhtes, kes täidab

käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi, väärteomenetlust

alustamata jätta, on Konkurentsiamet leebusetaotleja soovil kohustatud väärteomenetluses

kohut teavitama tema poolt osutatud kaasabist.

§ 7836. Leebuse tingimuslikust kohaldamisest ja kohaldamata jätmisest teavitamine

Konkurentsiamet teavitab leebusetaotlejat käesoleva seaduse § 7834 lõigetes 1 ja 2 sätestatud

leebuse tingimuslikust kohaldamisest või kohaldamata jätmisest. Leebusetaotleja taotlusel

teavitab Konkurentsiamet teda sellest kirjalikult.

§ 7837. Sunniraha määr ja kohaldamise kord

(1) Käesolevas peatükis sätestatud alusel ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldatava

sunniraha päevamääraks on kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse keskmisest

päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal.

(2) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele sunniraha kohaldamiseks rakendab Konkurentsiamet

sunniraha ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava järelevalvealuse isiku suhtes

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesolevas paragrahvis sätestatud

erisustega. Kui Konkurentsiamet rakendab sunniraha mitmele ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustavale järelevalvealusele isikule, vastutavad nad sunniraha tasumise eest

solidaarselt.

(3) Sunnirahahoiatuses märgib Konkurentsiamet sunniraha päevamäära ülempiiri, mis ei tohi

ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksimaalset päevamäära. Lõpliku sunniraha

päevamäära, mis ei tohi ületada eelnimetatud ülempiiri, märgib Konkurentsiamet sunniraha

rakendamise aktis.

(4) Konkurentsiamet võib sunniraha rakendada alates kohustuse täitmise päevast või päevast,

kui Konkurentsiamet peab vajalikuks sunniraha päevamäära ülempiiri tõsta. Rakendatava

sunniraha summa arvutab Konkurentsiamet, korrutades lõpliku sunniraha päevamäära päevade

arvuga sunnirahahoiatuses märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest kuni kohustuse

täitmiseni või sunniraha päevamäära suurendamiseni, ja märgib selle sunniraha rakendamise

aktis.

(5) Kohustuse täitmine ei välista vabatahtliku täitmise tähtaega ületanud päevade eest sunniraha

rakendamist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha rakendamise akt on sunniraha

sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 11

tähenduses.

§ 7838. Menetluskulude hüvitamine

(1) Konkurentsiamet võib järelevalvealuselt isikult nõuda põhjendatud tõlkekulude hüvitamist,

kui konkurentsijärelevalvemenetluses on tuvastatud keelatud tegu, mille on toime pannud isiku

poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Kui Konkurentsiamet nõuab tõlkekulude

hüvitamist mitmelt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavalt järelevalvealuselt isikult,

vastutavad nad kulude hüvitamise eest solidaarselt.

(2) Konkurentsiamet määrab hüvitamisele kuuluvad tõlkekulud kindlaks haldusaktiga.

Nimetatud haldusakt on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Konkurentsiamet.

§ 7839. Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamine

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks võib Konkurentsiamet taotleda halduskohtult

järelevalvealuse isiku lõpetamise, ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamisega seotud

tehingute ja toimingute keelamist.

(2) Menetluse tagamise meetme otsustamisel arvestab kohus avalikku huvi ja järelevalvealuse

isiku õigusi ning hindab järelevalvemenetluse perspektiive ja menetluse tagamise meetmete

rakendamise ettenähtavaid tagajärgi.

(3) Kohus lahendab taotluse konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks

halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki sätete kohaselt.

(4) Halduskohtu määrus, millega kohus kohaldab konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise

meetmeid, toimetatakse viivitamatult kätte järelevalvealusele isikule ja edastatakse Tartu

maakohtu registriosakonnale.

(5) Kui kohus ei ole määranud teisiti, kehtib keeld konkurentsijärelevalvemenetluse eseme

suhtes lõpliku otsuse tegemiseni ja kui väärteomenetluse alustamine konkurentsijärelevalve

esemeks olnud teo suhtes ei ole seaduse kohaselt välistatud, siis veel üks kuu selle järel..

(6) Järelevalvealuse isiku taotlusel kontrollib halduskohus konkurentsijärelevalvemenetluse

tagamise meetmete jätkuvat põhjendatust, kui meetmete rakendamisest või meetmete

põhjendatuse viimasest kontrollist on möödunud mitte vähem kui kuus kuud.

Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmete jätkuva põhjendatuse kontrolliks võib

halduskohus nõuda selgitusi Konkurentsiametilt ja tutvuda menetlustoimikuga.

(7) Kui vajadus konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmete rakendamiseks ära

langeb, tühistab kohus või Konkurentsiamet menetluse tagamise meetmed viivitamata ja teatab

sellest Tartu Maakohtu registriosakonnale ja järelevalvealusele isikule.

§ 7840. Menetlusalane teabevahetus

(1) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel on ilmnenud teave süüteotunnustega teo

toimepanemise kohta, teeb Konkurentsiamet selle prokuratuurile, uurimisasutusele või

kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks. Teavet ei edastata, kui teave saadi teise riigi või

riikide ühenduse konkurentsiasutuselt tingimusel, et seda süüteomenetluses ei kasutata.

(2) Kui prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale on ilmnenud teave, mis

viitab keelatud teo toimepanemisele, teeb ta selle Konkurentsiametile kättesaadavaks, kui see

ei kahjusta süüteomenetlust.

§ 7841. Menetlusalane koostöö spetsialisti ja teise haldusorganiga

(1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel

uurimismeetme kohaldamisse spetsialisti või ametiabi korras teise haldusorgani, täidavad nad

neile antud ülesannet Konkurentsiameti juhtimisel ja nimel. Ülesande täitmisel on neil õigus

töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja edastada neid Konkurentsiametile,

kui see on vajalik nendele antud ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.

(2) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse

kaasatud spetsialisti ja teise haldusorgani tekitatud kahju eest ning lahendab tema tegevuse

peale esitatud vaided.

(3) Käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel kaasatud spetsialisti taandamisele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatut.

§7842. Menetlusalane koostöö politseiga

(1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel

uurimismeetme kohaldamisse politsei, on politseil õigus:

1) kohaldada käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel

ja nimel, sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi;

2) saada teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punktis 2

nimetatud ülesande täitmiseks;

3) edastada Konkurentsiametile isikuandmeid, kui need on Konkurentsiametile vajalikud

käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks.

(2) Konkurentsiamet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit käesoleva seaduse § 7822 lõike 6

punkti 2 alusel politsei kaasamise vajadusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Teavitus peab sisaldama politsei kaasamise eesmärki, läbiotsimise kavandatud aega ning

läbiotsimise kohtade ja läbiotsimisele allutatud isikuga seotud füüsiliste isikute arvu. Kaasabi

osutamise täpsemad tingimused ja aeg lepitakse kokku vastavalt Konkurentsiameti ning

Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele koostöökokkuleppele.

(3) Konkurentsiamet hüvitab Politsei- ja Piirivalveametile politsei kaasamisest tekkinud kulud

kuluarvestuse alusel. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud.

(4) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse

kaasatud ametnike ja töötajate tekitatud kahju eest ning lahendab nende tegevuse peale esitatud

vaided.

93. peatükk

KOOSTÖÖ EUROOPA LIIDUS

§7843. Nõukogu määruse 1/2003/EÜ rakendamine

(1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes 1 sätestatud eesmärgil

ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid.

(2) Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse 1/2003/EÜ

artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist, teeb Konkurentsiamet

seda käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatu kohaselt.

(3) Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 21 lõike 1 tingimustel ja korras kontrolli teostamiseks

annab Euroopa Komisjonile loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku

haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.

(4) Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 20 lõike 6 ja artikli 21

lõike 4 alusel kaasabi politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua,

kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras, arvestades nõukogu määruse 1/2003/EÜ erisusi.

§ 7844. Uurimismeetme kohaldamine teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja

huvides

(1) Konkurentsiamet võib lisaks nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatule teise liikmesriigi

konkurentsiasutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud

uurimismeetmeid kõnealuse asutuse nimel ja huvides, et tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate

ühendus on allunud selle teise liikmesriigi kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused,

et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane

toimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite 6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või

samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud

isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel kõik käesoleva seaduse 92. peatükis

sätestatud järelevalvealuse isiku asjakohased õigused.

(2) Käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamisse ja §-s 7825 sätestatud

küsitluse läbiviimisse kaasab Konkurentsiamet teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel

nimetatud asutuse ametniku ja temaga kaasas oleva sama asutuse määratud isiku, kui

Konkurentsiamet kohaldab uurimismeedet nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 alusel selle

teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides.

§ 7845. Piiriülene teabevahetus

(1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7843 lõikes 1 nimetatud eesmärgil

uurimismeetme kohaldamisel kogutud teabe esitada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele,

kelle nimel ja huvides uurimismeedet kohaldati. Kui kõnealune asutus on Konkurentsiameti

nimel ja huvides samal eesmärgil kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/1 artiklite 6–9 kohaseid uurimismeetmeid, võib Konkurentsiamet nende käigus kogutud

teabe sellelt asutuselt vastu võtta ja kasutada nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 12

tingimustel.

(2) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud teabevahetuse

korras edastada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele leebuse kohaldamise taotluse või selle

temalt vastu võtta ja seda kasutada üksnes:

1) leebusetaotleja nõusolekul või

2) kui konkurentsiasutus, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus leebuse kohaldamise

taotluse edastab, on sama rikkumist puudutava leebuse kohaldamise taotluse saanud samalt

leebusetaotlejalt, tingimusel et teabevahetuse ajal ei saa leebusetaotleja tagasi võtta teavet, mille

ta on esitanud konkurentsiasutusele, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus teabevahetuse

korras leebuse kohaldamise taotluse esitab.

§ 7846. Dokumendi piiriülene teatavaks tegemine ja kättetoimetamine

Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel teeb Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse

nimel haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras isikule teatavaks või toimetab

kätte järgmised isikule adresseeritud dokumendid:

1) asjas, mille esemeks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo

toimepanemine, koostatud etteheited ja samu artikleid kohaldav otsus;

2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 täitmise tagamisel antud korraldus või

tehtud otsus, mis tuleb teise liikmesriigi õiguse kohaselt adressaadile teatavaks teha või kätte

toimetada;

3) muu asjakohane Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102 kohaldav dokument,

sealhulgas dokument, mis seondub teise liikmesriigi konkurentsiasutuse trahviotsuse või

sunnirahaotsuse täitmisega.

§ 7847. Trahvi- ja sunnirahaotsuse piiriülene täitmine

(1) Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel esitab Konkurentsiamet viivituseta selle

asutuse nimel kohtutäiturile täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1

artiklite 13 ja 16 kohasest jõustunud või täidetavast otsusest tuleneva nõude juhul, kui

kõnealune asutus on pärast oma liikmesriigi territooriumil mõistlike jõupingutuste tegemist

kindlaks teinud, et ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel, kellele trahv või sunniraha on

kohaldatud, puuduvad selles teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude täitmiseks. Muul

juhul võib Konkurentsiamet nimetatud otsusest tuleneva nõude teise liikmesriigi

konkurentsiasutuse nimel jätta täitmiseks esitamata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus koos samas lõikes nimetatud otsuse

koopiaga on Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi kohtu lahend täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses või Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi

ametlik dokument sama lõike punkti 51 tähenduses.

(3) Välisvääringus teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue arvutatakse

täitemenetluses ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel samas lõikes nimetatud

otsuse tegemise päeva seisuga.

(4) Teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmise

aegumisele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust.

§ 7848. Taotlus piiriüleseks teatavaks tegemiseks, kättetoimetamiseks ja täitmiseks

(1) Käesoleva seaduse §-s 7845 ja § 7846 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema esitatud koos

koopiaga §-s 7845 nimetatud dokumendist, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist

taotletakse, või koos koopiaga § 7846 lõikes 1 nimetatud otsusest, mille täitmist taotletakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama:

1) isiku, kellele dokument on adresseeritud, või võlgniku nime, teadaolevat aadressi ning muid

identifitseerimist võimaldavaid andmeid;

2) asjakohaste faktiliste ja muude asjaolude kokkuvõtet;

3) dokumendi, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või otsuse, mille

täitmist taotletakse, koopia kokkuvõtet;

4) Konkurentsiameti kontaktandmeid;

5) teise liikmesriigi õigusest tulenevat tähtaega, mille jooksul peab dokument olema teatavaks

tehtud või kätte toimetatud või otsus täidetud.

(3) Käesoleva seaduse § 7846 lõikes 1 nimetatud taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatule sisaldama veel:

1) teavet otsuse kohta, mille täitmist taotletakse;

2) kuupäeva, millal otsus, mille täitmist taotletakse, jõustus või muutus täidetavaks;

3) trahvi või sunniraha summat;

4) asjakohasel juhul teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi

konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita.

(4) Käesoleva seaduse §-s 7845 ja § 7846 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema eesti keeles.

Konkurentsiameti nõusolekul võib taotlus olla muus keeles. Vajaduse korral võib

Konkurentsiamet või kohtutäitur taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt nõuda

käesoleva seaduse lõikes 1 nimetatud koopia tõlkimist eesti keelde.

§ 7849. Keeldumine piiriülesest teatavaks tegemisest, kättetoimetamisest ja täitmisest

(1) Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse §-s 7845 nimetatud taotluse alusel isikule samas

paragrahvis nimetatud dokumendi teatavaks tegemisest või selle kättetoimetamisest või § 7846

lõikes 1 nimetatud taotluse alusel samas lõikes nimetatud otsuse täitmisele esitamisest, kui:

1) taotlus ei vasta §-s 7847 sätestatud nõuetele või

2) dokumendi teatavaks tegemine või kättetoimetamine või otsuse täitmine oleks ilmselgelt

vastuolus Eesti avaliku korraga.

(2) Konkurentsiamet teavitab teise liikmesriigi konkurentsiasutust käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud keeldumisest.

§ 7850. Piiriülese koostööga seotud kulud

(1) Konkurentsiametil on õigus nõuda käesoleva seaduse §-des 7843–7845 sätestatud koostöö

käigus tekkinud mõistlike kulude hüvitamist nimetatud paragrahvides sätestatud koostööks

taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt.

(2) Kui kohtutäituril ei õnnestu käesoleva seaduse § 7846 lõikes 2 nimetatud täitedokumenti

täita, võib ta täitekulude tasumist nõuda sissenõudjalt.

§ 7851. Piiriülese koostöö kohtualluvus ja kohaldatav õigus (1) Asi allub teise liikmesriigi kohtule ja sellele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust, kui

asja esemeks on:

1) käesoleva seaduse §-s 7845 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi või § 7846 lõikes 1

nimetatud teise liikmesriigi otsuse õiguspärasus või

2) käesoleva seaduse § 7846 lõikes 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavus.

(2) Asi allub Eesti kohtule ja sellele kohaldatakse Eesti õigust, kui asja esemeks on:

1) käesoleva seaduse §-s 7845 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi Eesti territooriumil

teatavaks tegemise või kättetoimetamise õiguspärasus või

2) kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitemenetluses, mida viiakse Eesti

territooriumil läbi käesoleva seaduse § 7846 lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse

täitmiseks.

§ 7852. Konkurentsiameti taotlus piiriüleseks koostööks

Käesolevas peatükis sätestatud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt Konkurentsiametile

esitatud piiriülese koostöö taotlusega samadel tingimustel ja korras võib ka Konkurentsiamet

esitada taotluse teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või asjakohasel juhul teise liikmesriigi

muule pädevale asutusele, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks teises liikmesriigis saavutada

sama tulemus, mida teise liikmesriigi konkurentsiasutus soovib käesolevas peatükis sätestatud

taotlusega saavutada Eesti territooriumil.“;

47) seadust täiendatakse §-dega 871 ja 872 järgmises sõnastuses:

§ 871. Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine

(1) 2025. aasta 1. jaanuaril käimasolev kriminaalmenetlus, mille esemeks on karistusseadustiku

§-s 400 sätestatud kuritegu, lõpetatakse menetleja määrusega ja kriminaalmenetluses kogutud

tõendid edastatakse konkurentsiametile konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise

otsustamiseks. Lõpetatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine jätkub

väärteomenetluses.

(2) 2025. aasta 1. jaanuaril võimaliku konkurentsialase rikkumise suhtes käimasolev riikliku

järelevalve või haldusjärelevalve menetlus jätkub konkurentsijärelevalvemenetlusena

käesoleva seaduse sätete kohaselt. Konkurentsiamet teavitab menetluskorra muutumisest

menetlusosalisi, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi

konkurentsijärelevalvemenetluses.

(3) Muudes menetlustes kogutud tõendeid võib kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses

juhul, kui selliste tõendite kasutamine on konkurentsijärelevalvemenetluses lubatav.

§ 872. Konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni järelhindamine

Justiitsministeerium analüüsib 2030. aasta 1. juuniks konkurentsijärelevalvemenetluse

eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud

regulatsiooni muutmiseks.“;

48) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide

konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et

tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33).“.

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuse, millega tuvastatakse keelatud

teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama või kiidetakse heaks kohustuse võtmine;“;

2) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni;“;

3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuseid, milles tuvastatakse keelatud

teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama või kiidetakse heaks kohustuse võtmine.“.

§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine.“.

§ 4. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 126 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse

vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.“;

3) seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide

konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et

tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33).

§ 6. Karistusseadustiku muutmine

1) Paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei eelda ega välista süüteo toimepannud füüsilise isiku

vastutuselevõtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus.“;

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„Seadusega võib konkreetsete süütegude kohta ette näha erisusi käesolevas paragrahvis

sätestatust.“;

3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Konkurentsiseaduses võib konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaja peatumise osas

ette näha erisusi.“;

4) paragrahv 400 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduse § 1 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Käesolevat seadust ei kohaldata Konkurentsiameti tegevusele konkurentsiseaduse 2. ja 4.

peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel, välja

arvatud juhul, kui konkurentsiseaduses on sätestatud teisiti.“.

§ 8. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) Konkurentsiametile konkurentsiseaduse 92. ja 93. peatükis sätestatud ülesannete

täitmiseks.“.

§ 9. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 6 jäetakse välja tekstiosa „2051,“;

2) paragrahvi 31 lõikest 1 jäetakse välja sõna „Konkurentsiamet,“;

3) paragrahv 382 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 1262 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „400,“;

5) paragrahv 2051, § 212 lõike 2 punkt 5 ja § 313 lõike 1 punkt 51 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 435 lõikest 2 jäetakse välja sõna „, Konkurentsiamet“.

§ 10. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 4 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ettevõtja on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses

osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik või

riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid

täitev isik, kes osaleb kaubaturul“.

§ 11. Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Konkurentsijärelevalvemenetluses saab menetlusele allutatud isikuna riigi õigusabi isik,

kellel ei ole lepingulist esindajat ja kes taotleb esindaja osavõttu.“;

2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 6 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 6 lõikes 4 või 6“;

3) paragrahvi 10 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena konkurentsijärelevalvemenetluses esitatakse

Konkurentsiameti asukoha järgsele halduskohtule.“;

4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Konkurentsijärelevalvemenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud juhul, kui menetlus lõpeb sellele isikule konkurentsijärelevalvemeetme

kohaldamisega. Muul juhul hüvitab nimetatud tasu ja kulud riik. Halduskohus võib

Konkurentsiameti või riigi õigusabi saanud menetlusele allutatud isiku taotlusel otsustada

hüvitamiskohustuse teisiti, kui hüvitamiskohustuse täielik või osaline jätmine riigile või

menetlusele allutatud isikule oleks ebaõiglane või ebamõistlik, sealhulgas juhul, kui

hüvitamiskohustus on põhjustatud õigusvastase tegevusega. Käesoleva seaduse §-s 27

sätestatut ei kohaldata.“.

§ 12. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 30 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõna „alaealine“.

2. peatükk. Konkurentsiseaduse muutmine, mis ei ole seotud ECN+ direktiivi

ülevõtmisega

§ 13. Konkurentsiseaduse § 738 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 738. Raamatupidamise erinõude täitmata jätmine

Ettevõtja poolt käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise erinõude täitmata jätmise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.“.

§ 14. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“.................2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 3

1.1. Sisukokkuvõte 3

1.2. Eelnõu ettevalmistajad 3

1.3. Märkused 3

2. Seaduse eesmärk 4

2.1. ECN+ direktiiv 4

2.2.1. ECN+ direktiivi saamislugu 4

2.2.2. ECN+ direktiivi kohaldamisala 5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 6

§ 1. Konkurentsiseaduse muudatused 6

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine 143

§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine 144

§ 4. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine 144

§ 6. Karistusseadustiku muutmine 144

§ 7. Korrakaitseseaduse muutmine 145

§ 8. Krediidiasutuste seaduse muutmine 146

§ 9. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine 146

§ 10. Riigihangete seaduse muutmine 147

§ 11. Riigi õigusabi seaduse muutmine 147

§ 13. Seaduse jõustumine 149

4. Eelnõu terminoloogia 150

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele 150

6. Seaduse mõjud 151

6.1. Kavandatud muudatused 151

6.2. Mõju majandusele 153

6.2.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele 153

6.2.2. Mõju tarbijatele 159

6.3. Mõju riigiasutuste korraldusele 160

6.3.1. Mõju Konkurentsiametile 160

6.3.2. Mõju kohtutele 162

6.3.3. Mõju politseile 163

6.3.4. Mõju prokuratuurile 164

6.4. Halduskoormus 164

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud 164

2

8. Rakendusaktid 166

9. Seaduse jõustumine 166

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 166

3

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase muutmisseadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on anda Euroopa Liidu (EL) liikmes-

riikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tule-

muslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. ECN+

direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks kehtestatakse konkurentsijärelevalvemenetluse

tervikregulatsioon. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Trahvi

väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus

väärteomenetluses.

Selleks, et tagada ECN+ direktiivi eesmärgipärane ülevõtmine ning ühtlustada riigisisese

konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamist, on eelnõu kohaldamisalasse

kavandatud ka ELTL artiklitega 101 ja 102 sama eesmärki kandvad konkurentsiseaduse

(KonkS) 2. ja 4. peatükk. ELTL artikkel 101 ja KonkS 2. peatükk käsitlevad konkurentsi

kahjustavaid ettevõtjate vahelisi kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevusi ja otsuseid (nt

konkurentide vaheline hinnakokkulepe). ELTL artikkel 102 ja KonkS 4. peatükk käsitlevad

ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist (nt tarbijat ärakasutava müügihinna kehtesta-

mine).

Kuigi eelnõu kirjutamise alguses ei tundunud kehtiv õigusraamistik ECN+ direktiivi

ülevõtmiseks sobiv, mistõttu tehti 2021. aastal õiguspoliitiline otsus luua uus valdkonnapõhine

ühendmenetlus, siis 1. novembril 2023 jõustunud eelnõuga 94SE muudeti mitmeid

karistusseadustiku väärtegusid puudutavaid sätteid, mille tulemusena muutus lihtsamaks

direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmine juba toimivate haldusmenetluse ja väärteomenetluse

kaudu. Sellise, kehtivat õigusruumi ja olemasolevaid menetluskordi ära kasutava lahenduse

kasuks lõpuks otsustatigi.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluses kogutavate tõendite

ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste

süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. See saavutatakse suuresti

konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks süüteomenetlusele lähedasema

regulatsiooni kehtestamise kaudu, pidades samas silmas ECN+ direktiivis seatud suuniseid ja

piiranguid. KarS § 400 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel sätestatakse see tegu (st konku-

rentsi kahjustavad ettevõtjate vahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja otsused)

väärteona. Seega eelnõukohase seaduse kohaselt konkurentsialased rikkumised enam kuriteoks

ei ole ja seegi toob kaasa olulise lihtsustuse, kuna puudub vajadus kriminaal- ja

väärteomenetluse vahel valimiseks.

Kavandatud muudatused mõjutavad Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevust, sh töö-

ülesandeid ja -korraldust. Lisaks on mõjutatud halduskohus, Politsei- ja Piirivalveamet ning

prokuratuur. Tarbijatele avaldub kaudne positiivne mõju läbi konkurentsiolukorra paranemise,

mille tingib tõhustatud konkurentsijärelevalve.

ECN+ direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 4. veebruar 2021.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskiri on koostatud Justiitsministeeriumis.

1.3. Märkused

Eelnõukohane seadus on seotud eelmise Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.24

ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

4

Eelnõuga muudetakse:

1) konkurentsiseaduse redaktsiooni RT I, 18.12.2024, 5;

2) avaliku teabe seaduse (AvTS) redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 5;

3) avaliku teenistuse seaduse (ATS) redaktsiooni RT I, 27.09.2024, 3;

4) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 30;

5) karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 6;

6) korrakaitseseaduse (KorS) redaktsiooni RT I, 14.03.2023, 29;

7) krediidiasutuste seaduse (KAS) redaktsiooni RT I, 03.12.2024, 11;

8) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 7;

9) riigihangete seaduse (RHS) redaktsiooni RT I, 07.06.2024, 11;

10) riigi õigusabi seaduse (RÕS) redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 77 ja

11) väärteomenetluse seadustiku (VTMS) redaktsiooni RT I, 29.06.2024, 8.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga

muudetakse muu hulgas halduskohtumenetluse seadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku,

mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud seadused.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada Konkurentsiametile ELTL artiklite 101 (konkurentsi

kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud

tegevuse keeld) ja 102 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld) ning nendega sama

eesmärki kandvate KonkS 2. ja 4. peatüki tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused,

ressursid ja sõltumatuse tagatised. Lisaks on eelnõukohase seaduse eesmärk tagada, et

Konkurentsiamet Euroopa konkurentsivõrgustiku ühe liikmena ei jõuaks EL-i õiguse kohal-

damisel teistest konkurentsivõrgustiku liikmetest erinevale tulemusele. Eelnõukohane seadus

võtab seega Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille

eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikult tagada konku-

rentsinormide täitmine ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk

3–33; edaspidi ECN+ direktiiv või direktiiv). Kehtiv Eesti õigus ei ole direktiiviga kooskõlas.

Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole

eelnõukohase seaduse väljatöötamiseks eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust.

2.1. ECN+ direktiiv

2.2.1. ECN+ direktiivi saamislugu

ECN+ direktiivi saamislugu on seotud konkurentsijärelevalve eripäraga. Nagu eelnevalt välja

toodud, kehtivad EL-i liikmesriikides teineteise kõrval kaks normistikku: esiteks, ELTL-st

tulenev liiduülene ja liikmesriikides otsekohalduv normistik ning teiseks, riigisisesest konku-

rentsiõigusest tulenev ja seega üksnes riigisiseselt kohalduv normistik. Suures osas on need

normistikud kattuvad. Põhjus, miks nad peavad samaaegselt kehtima, seisneb selles, et ELTL-

st tulenevaid konkurentsiõiguse artikleid 101 ja 102 kohaldatakse ainult siis, kui nendes

sätestatud keeldude rikkumisel võib olla mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. See

tähendab, et ilma potentsiaalse piiriülese mõjuta EL-i konkurentsiõiguse viidatud sätteid ei

kohaldata ja kohaldamisele kuulub üksnes riigisisene konkurentsiõigus. Seejuures, kui riigi-

sisest konkurentsiõigust kohaldab üksnes vastava liikmesriigi konkurentsiasutus, siis ELTL

artiklite 101 ja 102 täitmist tagavad ehk nende kohaldamise eest vastutavad tulenevalt nõukogu

määrusest (EÜ) nr 1/20031 samaaegselt nii liikmesriikide konkurentsiasutused kui ka Euroopa

1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsi-

eeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 04.01.2003, lk 1).

5

Komisjon, kes koos moodustavad Euroopa konkurentsivõrgustiku (inglise keeles European

Competition Network ehk ECN). ELTL normide kohaldamisel on seega tegemist paralleelsete

pädevuste süsteemiga. See tähendab lihtsustatult, et osa Euroopa Komisjoni EL-i konkurentsi-

õiguse järelevalvelisest pädevusest on delegeeritud liikmesriikide konkurentsiasutustele.2

Kuigi nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 jõustumine 1. mail 2004 muutis ja moderniseeris ELTL

artiklite 101 ja 102 kohaldamist fundamentaalselt, ei reguleeri ega harmoneeri see ELTL artik-

lite 101 ja 102 kohaldamiseks liikmesriikide menetlusreegleid. Menetlusõiguse raamistikud

erinevad liikmesriigiti oluliselt, kuivõrd igal liikmesriigil on oma menetlusautonoomia3. Samuti

on ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisel liikmesriigiti kohaldatud väga erinevas suuruses sankt-

sioone, kuivõrd nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 5 kohaselt peab liikmesriigi

konkurentsiasutusel olema pädevus määrata trahvi (inglise keeles fine), kuid trahvi suurust pole

määruses ette nähtud. Asjaolu, et ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamine pole seni toimunud

liikmesriikides ühetaoliselt, näitab ilmekalt asjaolu, et enne ECN+ direktiivi vastuvõtmist oli

liikmesriike, kes nimetatud sätete täitmise tagamise menetlusi praktiliselt üldse läbi ei viinud

(st need liikmesriigid menetlesid valdavalt üksnes riigisiseseid konkurentsiõiguse rikkumisi).

Üheks selliseks riigiks on olnud ka Eesti.4

Selleks, et paralleelsete pädevuste süsteemis toimuks kõigis liikmesriikides ELTL artiklite 101

ja 102 kohaldamine võimalikult identses korras, tuli Euroopa Komisjon märtsis 2017. a välja

ECN+ direktiivi ettepanekuga. Oma olemuselt on ECN+ direktiiv 1. maist 2004. a kehtima

hakanud ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse kohaldamiseks paralleelsete pädevuste süsteemi

ning Euroopa konkurentsivõrgustiku loonud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 täiendus.

2.2.2. ECN+ direktiivi kohaldamisala

Kuivõrd praktikas kohaldab enamik liikmesriikide konkurentsiasutusi, sh Eesti Konkurentsia-

met, ELTL artiklitega 101 ja 102 samal ajal ka sama eesmärki kandvaid liikmesriigi konkurent-

siõiguse sätteid,5 mõjutab ECN+ direktiiv paratamatult ka riigisiseste konkurentsireeglite

kohaldamist. Direktiivi artikli 1 lõike 2 kohaselt hõlmab direktiivi kohaldamisala nii ELTL

artiklite 101 ja 102 kohaldamist eraldiseisvalt kui ka nende kohaldamist paralleelselt liik-

mesriigi konkurentsiõigusega. See tähendab, et liikmesriik on otsesõnu kohustatud direktiivist

tulenevad sätted riigisiseselt looma olukordadeks ning kohaldama olukordades, kus konku-

rentsiõiguse rikkumine on kvalifitseeritav kas EL-i otsekohalduva õiguse alusel (s.o ELTL

artiklite 101 või 102 alusel) või paralleelselt nii EL-i otsekohalduva õiguse kui ka riigisisese

õiguse alusel. Eesti kontekstis tähendab see kas ELTL artikli 101 ja KonkS § 4 üheaegset

kohaldamist või ELTL artikli 102 ja KonkS § 16 üheaegset kohaldamist. Kuigi sellest võib

järeldada, et direktiivi kohaldamisalast jäävad välja pelgalt riigisisese konkurentsiõiguse alusel

2 Euroopa Komisjon teeb liikmesriikide konkurentsiasutustega seejuures tihedat koostööd ja omab õigust viimaste

poolt läbiviidavasse Euroopa Liidu konkurentsiõiguse täitmise tagamise menetlusse sekkuda. Euroopa Komisjoni

poolt läbiviidavasse EL konkurentsiõiguse täitmise tagamise menetlusse on seevastu Euroopa Komisjon

kohustatud liikmesriikide konkurentsiasutused kaasama nõuandekomiteena, vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003

artiklit 14. 3 Kui EL õigus ei ole menetlusõigust harmoneerinud, on liikmesriikidel oma menetlusautonoomia, millest

tulenevalt on neil ulatuslik kaalutlusõigus mh ka EL õiguse rakendamisel, tingimusel, et liikmesriik järgib

võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. Vt selles osas nt EKo 17.10.2018, C-167/17, Klohn, EU:C:2018:833, p 30. 4 Perioodil 2004–2013 kohaldas Konkurentsiamet vaid kolmel korral ELTL artikleid 101 ja 102 (vt selles osas

Commission Staff Working Document. Impact Assessment. Accompanying the Document Proposal for a Directive

of the European Parliament and of the Council to empower the competition authorities of the Member States to

be more effective enforcers and to ensure the proper functioning of the internal market. Brussels, 22.03.2017,

SWD(2017) 114 final, lk 22). 5 Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõiget 1 ja ECN+ direktiivi preambuli punkti 3.

6

kvalifitseeritavad keelatud teod6, ei võimaldaks selline direktiivi kohaldamisala määratlus

praktikas selle eesmärke täita.

Nagu eespool kirjeldatud, näeb ECN+ direktiiv ette nõuded, mis peavad olema kehtestatud me-

netlustele, milles uuritakse potentsiaalseid ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisi. On kirjeldatud

ka seda, millal kuuluvad ELTL artiklid 101 ja 102 kohaldamisele lisaks liikmesriigisisesele

konkurentsiõigusele – siis, kui nendes sätestatud keeldude rikkumisel võib olla mõju liikmes-

riikide vahelisele kaubandusele (sellisel juhul toimub EL-i konkurentsiõiguse ja riigisisese

konkurentsiõiguse paralleelne kohaldamine). Kuigi nimetatud mõju liikmesriikide vahelisele

kaubandusele peab Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema „märgatav“7, ei pruugi selle tuvas-

tamine olla võimalik menetluseelses faasis. Mõju ulatuse hindamiseks tuleb välja selgitada,

milline on asjaomaste ettevõtjate positsioon ja tähtsus asjaomasel kaubaturul.8 Konkurent-

siamet saab seda teha üksnes menetluses võetavate menetlustoimingute ja uurimismeetmete

kaudu. Kui Konkurentsiametil tuleks mitme menetlusreeglistiku vahel valida pelgalt mõju eel-

datava ulatuse alusel, ei pruugiks konkurentsiõiguse täitmise tagamine üldse võimalikuks

osutuda, rääkimata selle tõhusast tagamisest, kuna ühe menetlusreeglistikuga kogutud tõendite

ületõstmine teise menetlusreeglistiku alusel toimetatavasse menetlusse ei pruugi olla võimalik.

Menetluse teistkordne läbiviimine selleks, et tõendeid uuesti koguda, oleks ühelt poolt

ebaproportsionaalne varem juba uurimismeetmetele allutatud isikute, eriti järelevalvealuste

isikute suhtes ja teiselt poolt võrdlemisi tulutu, sest nt läbiotsimise edukuse tagab

üllatusmoment – kuivõrd järelevalvealune isik ei tea, et tema suhtes hakatakse sellist

uurimismeedet kohaldama, ei oska ta selleks nt tõendite kõrvaldamise teel valmistuda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Konkurentsiseaduse muudatused

KonkS § 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtja käesoleva seaduse tähen-

duses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik

või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik majandus-

tegevusega tegelev üksus sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.“ Sättesse ka-

vandatud muudatused on tingitud ECN+ direktiivi ülevõtmisel tehtud otsusest maksimaalselt

ühtlustada riigisisese konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamine, et takistatud

ei oleks direktiiviga saavutatava tulemuse realiseerumine praktikas. Selleks muudab eelnõu-

kohane seadus kehtivas KonkS § 2 lõikes 1 sätestatud õiguslikust vormist ehk õiguskandja

põhimõttest lähtuva „ettevõtja“ definitsiooni selliselt, et see igakülgselt ühtiks ELTL artiklites

101 ja 102 kasutatava ning Euroopa Liidu Kohtu poolt sisustatud funktsioonikandjast lähtuva

„ettevõtja“ definitsiooniga. Seda eelkõige eesmärgiga tagada riigisisese ja EL-i konkurent-

siõiguse samasus nii kehtivas õiguses kui ka tulevikus potentsiaalselt lisanduvates täiendustes.

Kavandatud KonkS § 2 lõike 1 kohane „ettevõtja“ definitsioon vastab direktiivi artiklis 1 (10)

sätestatud definitsioonile. See omakorda vastab Euroopa Kohtu 1991. a lahendis Höfner ja

Elser vs. Macrotron loodud funktsionaalsele definitsioonile, mille kohaselt on ettevõtja

konkurentsiõiguse tähenduses mis tahes majandustegevusega tegelev üksus, sõltumata selle

6 V.a direktiivi artikli 31 lõigete 3 ja 4 osas, mille puhul laieneb direktiiv ka liikmesriigi konkurentsiõiguse eraldi-

seisvale kohaldamisele. 7 EKo 25.11.1971, C-22/71 – Béguelin Import vs. G.L. Import Export, EU:C:1971:113, lk 960, p 16. 8 Guidelines on the effect on trade concept contained in Articles 81 and 82 of the Treaty (2004/C 101/07), p 44.

7

üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.9 Õiguslikult tähendab see, et „ettevõtja“ võib

edaspidi koosneda mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust.10

Sellist lähenemist on Riigikohtu poolt tunnistatud ka riigisiseses konkurentsiõiguses.11

Majandustegevuse mõiste sisustamisel on Euroopa Kohus seni leidnud, et majandustegevus on

mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul12. Seejuures ei

ole oluline, kas seda tehakse tulu saamise eesmärgil.13

KonkS § 2 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks,

KonkS § 2 lõiget 4 täiendatakse järgmiselt: „Valitsev mõju käesoleva seaduse tähenduses on

võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt

teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada

teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada

teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“ Täiendus on vajalik „ettevõtja“ definitsiooni

ehk KonkS § 2 lõike 1 muutmisest tingitult.

KonkS 8. peatükki – KONKURENTSIAMETI PÄDEVUS JA VOLITUSED – kavandatud

muudatused ja täiendused on tingitud ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks

loodavast konkurentsijärelevalvemenetlusest ja samast direktiivist riigisisesele õigusele

ettenähtavatest Konkurentsiameti sõltumatuse nõuetest. Nimetatud muudatustest ja täiendustest

tulenevalt vajab muutmist ka KonkS 8. peatüki pealkiri, mis tegelikult ka seni, olles viidanud

vaid riiklikule ja haldusjärelevalvele, on peatüki sisu andnud edasi liiga kitsalt. Eelnõukohase

seaduse jõustumisel hakkab KonkS 8. peatükk reguleerima sõltumatu konkurentsiasutuse ehk

Konkurentsiameti pädevust ja volitusi konkurentsiõiguse kohaldamisel.

KonkS § 54 – Riikliku ja haldusjärelevalve korraldus – kavandatud muudatused: „Konku-

rentsiamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu

täitmise üle, välja arvatud 6. peatükis sätestatu täitmise üle.“, on tingitud sellest, et riikliku ja

haldusjärelevalve pädevus jääb Konkurentsiametile eelnõukohase seaduse jõustumisel vaid

KonkS 5. peatüki ehk koondumiste kontrolli osas. KonkS 2. ja 4. peatüki täitmist hakkab

Konkurentsiamet tagama läbi konkurentsijärelevalvemenetluse ning 6. peatüki ehk riigiabi osas

ei ole ka seni Konkurentsiametil pädevust olnud.

KonkS § 55 lõikesse 1 kavandatud muudatused: „Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, välja

arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki tähenduses, kes on pädev teostama kõiki käesoleva

seaduse alusel temale pandud toiminguid ülesandeid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi

kaitsmiseks.“, on eelkõige tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest. Kuivõrd

konkurentsijärelevalvemenetluse tulemusena saab Konkurentsiametil eelnõukohase seaduse

jõustumisel olema võimalus ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada (konkurentsi-

järelevalve)meetmeid ja sõnal „toiming“ on haldusmenetluses kindel tähendus14, pidasid

eelnõu koostajad selguse huvides oluliseks säte uuesti sõnastada, et edaspidi vältida mitmeti

9 Euroopa Kohtu otsus (edaspidi EKo) 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p

21. 10 EKo 12.07.1984, C-170/83 – Hydrotherm, EU:C:1984:271, p 11. 11 RKKKo nr 3-1-1-12-11, p 17.1-17.2.

12 EKo 12.09.2000, C-180/98 – Pavlov jt, EU:C:2000:428, p 75. 13 Nt eelpool viidatud lahendis Höfner ja Elser vs. Macrotron (C-41/90) leidis Euroopa Kohus, et riiklik

tööhõiveagentuur (nagu seda oli Bundesanstalt), missest, et pakkus oma teenust tasuta, oli ettevõtja EL-i

konkurentsiõiguse tähenduses. 14 HMS § 106 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata

tsiviilõigussuhtes.

8

mõistmist ja sõnastuslikke ebakõlasid. Sättesse kavandatud täiendus, mille kohaselt on

Konkurentsiamet konkurentsiasutus, ei ole kehtiva õigusega võrreldes midagi uut, sest ka

kehtiva KonkS § 56 lõike 1 tähenduses on Konkurentsiamet konkurentsiasutus. Samuti

nimetatakse kehtiva KonkS kohaselt ka teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konkurentsi-

õiguse kohaldamisel konkurentsiasutusteks (KonkS § 56 lõige 2). Läbivalt kasutab terminit

„konkurentsiasutus“ ka EL-i konkurentsiõigus15. Põhjus, miks sättesse kavandatud muudatused

annavad Konkurentsiametile pädevuse teostada vaid KonkS alusel temale pandud ülesandeid,

mitte eraldiseisvalt ka EL-i õigusest tulenevaid ülesandeid, seisneb selles, et eraldiseisvaks

pädevusnormiks pole põhjust. Kuivõrd KonkS määrab Konkurentsiameti pädevaks konku-

rentsiasutuseks ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 tähenduses (kavandatud KonkS § 55 lõige

3), tulevad selles sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud pädevus- ja volitusnormid otse

määrusest. Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni on kõnesolevat sätet täiendatud lauseosaga

„välja arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki tähenduses“, kuivõrd avaliku konsultatsiooni

järgselt on kehtivasse KonkS-i lisatud regulatsioon, mille täitmise tagamisel ei täida

Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesandeid.

KonkS § 55 lõikesse 2 kavandatud muudatused: „Konkurentsiamet konkurentsiasutuse

ülesannetes analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid,

kohaldab meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, annab soovitusi konkurentsi-

olukorra parandamiseks, ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning

arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalveasutustega.“

Sättesse kavandatud täiendus, mille kohaselt kohaldab Konkurentsiamet meetmeid konkurentsi

taastamiseks ja säilitamiseks, tuleneb kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgist,

milleks on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo

toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid,

taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. Teine sisuline muudatus kõnesolevas

sättes on tingitud soovist ühtlustada kasutatavat terminoloogiat. Samasisulise asja

väljendamiseks ei ole mõistlik kasutada erinevaid termineid. Eelnõu koostajatele teadaolevalt

puudub hea põhjus, miks EL-i liikmesriikide pädevaid asutusi konkurentsijärelevalves

nimetada konkurentsiasutusteks, aga kolmandate riikide ja riikide ühenduste vastavaid

pädevaid asutusi nimetada konkurentsialase järelevalve asutusteks.

Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni on kõnesolevasse sättesse lisatud lauseosa „konku-

rentsiasutuse ülesannetes“. Sellist täiendust on vaja tingituna asjaolust, et avaliku konsul-

tatsiooni järgselt on kehtivasse KonkS-i lisatud regulatsioon, mille täitmise tagamisel ei täida

Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesandeid.

KonkS § 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet vastutab Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest nõukogu määruse 1/2003/EÜ

asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT

L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses.“ Sätte aluseks on kehtiv KonkS § 56 lõige 1.

Põhjus, miks kehtiv KonkS § 56 lõige 1 tõstetakse muudetud kujul eelnõukohase seadusega

KonkS § 55 lõikeks 3 seisneb selles, et seni on KonkS § 56 reguleerinud konkurentsiasutuste

ja Euroopa Komisjoni koostööd EL-s. Tegemist on seega olnud nõukogu määruse (EÜ) nr

1/2003 rakendussättega. Eelnõukohase seadusega jõustub koostööks EL-s aga eraldiseisev

peatükk (vt kavandatud KonkS 93. peatükki), mistõttu liigutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

1/2003 rakendussätted kõik sinna ja KonkS 8. peatükki jääb üksnes kõnesolev üldine päde-

vusnorm.

KonkS §-ga 551 – Konkurentsiameti sõltumatus – täiendatakse seaduse 8. peatükki järgmises

sõnastuses: „Konkurentsiamet on oma käesolevas seaduses ja nõukogu määruses 1/2003/EÜ

15 Vt nt ECN+ direktiivi artikli 1 punkti 1; nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklit 35 jne.

9

sätestatud konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, lähtudes käes-

olevast seadusest, Euroopa Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud

õigusaktidest.“ Säte võtab osaliselt riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike

1.

Kehtiva õiguse kohaselt (KonkS § 54, KonkS § 739 lõige 2 ja KrMS § 31 lõige 1) on direktiivi

artikli 2 lõike 1 punkti 2 mõistes konkurentsiküsimustes pädevaks riiklikuks haldusasutuseks

Konkurentsiamet. VVS § 59 lõike 3 punkti 11 kohaselt kuulub Konkurentsiamet Justiitsminis-

teeriumi valitsemisalasse ja kujutab seega VVS § 70 lõike 1 tähenduses valitsusasutust, kelle

üle sama seaduse § 93 lõigete 1 ja 4 kohaselt teostatakse alluvuse korras teenistuslikku

järelevalvet (teenistuslikku järelevalvet korraldatakse valitsusasutuse tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse tagamiseks).

Tulenevalt ECN+ direktiivi preambuli punktist 17, on direktiivi artiklis 4 sätestatud sõltumatuse

tagamise eesmärk võimaldada konkurentsiküsimustes pädevatele riiklikele haldusasutustele

tegutsemisvabadus, kus nad on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel kaitstud välise sekku-

mise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada nende poolt menetletavate küsimuste sõltu-

matut hindamist. Teisisõnu on direktiivi eesmärk tagada sõltumatus, mis võimaldab konkurent-

siõiguse järgimist tagavatel järelevalveasutustel täita oma ülesandeid välisele mõjule allumata.

Eesti õiguse kontekstis tuleb seega artiklite 101 ja 102 ning neile vastava riigisisese õiguse

kohaldamisel välistada teenistuslik järelevalve Konkurentsiameti üle (VVS § 41 lõige 1, § 93

lõige 4 ja § 95 lõige 1). Kehtivas õiguses on sarnastel alustel sõltumatus tagatud ka Andmekaitse

Inspektsioonile (IKS § 51 lõige 2) ning prokuratuurile (ProkS § 1 lõige 11). Eelnõukohase

KonkS § 551 eesmärk on seega tagada Konkurentsiametile sõltumatus eelkõige ELTL artiklite

101 ja 102 ning neile vastava riigisisese õiguse kohaldamiseks aga ka ülejäänud konkurent-

sijärelevalvet puudutavate ülesannete täitmiseks, mis võimaldab ametil nimetatud ülesandeid

täita allumata välisele mõjule. Sätte sõnastuse aluseks on kehtivad IKS § 51 lõige 2 ja ProkS §

1 lõige 11. Põhjus, miks säte annab sõltumatuse Konkurentsiametile üksnes KonkS-s sätestatud

konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel, seisneb Konkurentsiameti kahetises rollis: konku-

rentsiasutus ja reguleeritud teenuste turu regulaator. Lisaks konkurentsiasutuse rollile, ei ole

turu regulaatori või mõne muu rolli täitmine teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ühe asutuse

poolt tavapärane, seetõttu ei ole ECN+ direktiivi eesmärk kuidagi ametite pädevusi ja staatust

väljaspool konkurentsijärelevalvet reguleerida. Selline osaline sõltumatuse tagamine ühe ameti

kontekstis pole aga Eesti õigusele uudne. Vt nt VVS § 93 lõike 6 punkti 4, millega on

Konkurentsiametile sõltumatus tagatud elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks.

Direktiivi artikli 4 lõiget 1 sisustava preambuli punkti 22 kohaselt ei peaks konkurentsiküsi-

mustes pädevate riiklike haldusasutuste sõltumatus välistama liikmesriigi õiguses ette nähtud

parlamentaarset järelevalvet, kuivõrd proportsionaalne aruandekohustus aitab kaasa konkurent-

siküsimustes pädevate riiklike haldusasutuste tegevuse usaldusväärsuse ja legitiimsuse

tagamisele. Kommenteeritavas direktiivi artiklis sätestatud proportsionaalsete aruandlusnõuete

sekka kuulub viidatud preambulipunkti kohaselt nõue, et konkurentsiküsimustes pädevad

riiklikud haldusasutused esitavad valitsus- või parlamendiorganile oma tegevuse kohta

korrapäraselt aruandeid. Samuti on lubatud teostada kontrolli või järelevalvet selliste haldus-

asutuste kulutuste suhtes tingimusel, et see ei kahjusta nende sõltumatust. Kehtiva õiguse

kohaselt on valitsusasutused nagu Konkurentsiamet aruandluskohustuslikud Vabariigi

Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust

ning teostab nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet (VVS § 41 lõige

1). Tulenevalt VVS § 59 lõike 3 punktist 11 on Konkurentsiamet aruandluskohustuslik seega

justiitsministri ees. Samuti on Konkurentsiametil eelarvet puudutavalt aruandekohustus justiits-

ministri ees tulenevalt VVS § 41 lõikest 7 ja Konkurentsiameti põhimääruse § 4 lõikest 1.

10

Eelnõukohane seadus loob erisuse viidatud aruandluskohustusele (vt täpsemalt kavandatud

KonkS § 552).

KonkS §-ga 552 – Konkurentsiameti aruandekohustus – täiendatakse seaduse 8. peatükki

järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta

1. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse

koondaruande, mis sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva

seadusega pandud ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse

ametnike ametisse nimetamise ja vabastamise, inimeste arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta

ning selle kohta, kuidas inimeste arv ja eelarvevahendite suurus on eelnevate aastatega

võrreldes muutunud. Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 5 lõike 4 ja osaliselt artikli 4 lõike 1. Viimase

kohaselt peab sõltumatu konkurentsiasutus järgima proportsionaalseid aruandlusnõudeid, mis

direktiivi preambuli punkti 22 kohaselt aitavad kaasa konkurentsiküsimustes pädevate riiklike

haldusasutuste tegevuse usaldusväärsuse ja legitiimsuse tagamisele. Proportsionaalsete aru-

andlusnõuete sekka kuulub nõue, et sõltumatu konkurentsiasutus esitab valitsus- või parla-

mendiorganile oma tegevuse ja vahendite kohta korrapäraselt aruandeid. Direktiivi artikli 5

lõike 4 kohaselt peavad sellised aruanded sisaldama teavet otsuseid tegeva organi liikmete

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta, asjaomasel aastal eraldatud vahendite

suuruse kohta ja kuidas see on eelnevate aastatega võrreldes muutunud. Aruanded tuleb teha

üldsusele kättesaadavaks. Eelnevast lähtuvalt on sõnastatud ka eelnõukohane KonkS § 552,

mille kohaselt peab Konkurentsiamet valdkonna eest vastutavale ministrile esitama iga aasta 1.

aprilliks Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande sellele eelnenud

kalendriaasta kohta. Säte sisustab seega VVS § 41 lõikeid 1, 3 ja 7. Kuigi ECN+ direktiivi

artikkel 5 lõige 4 näeb ette, et teavet tuleb esitada otsuseid tegeva organi (inglise keeles

decision-making body) liikmete osas, hõlmab säte teadlikult kõiki konkurentsiteenistuse

ametnikke ja töötajaid, kuivõrd see, kas ja mil määral on Konkurentsiameti konkurentsi-

teenistuse ametnikud välispädevuses allkirjaõiguslikud, on Konkurentsiameti sisene küsimus.

Lisaks on direktiivi preambuli punkti 27 kohaselt oluline saada perioodiline ülevaade kõigist

ameti palgal olevatest isikutest, mitte üksnes ametnikest.

Põhjus, miks säte asetab Konkurentsiametile aruandekohustuse üksnes konkurentsiteenistust

puudutavalt, seisneb selles, et Konkurentsiamet on ühendamet, mis täidab Eestis nii

konkurentsiasutuse kui ka reguleeritud teenuste turu regulaatori ülesandeid. ECN+ direktiivist

tulenevalt on sõltumatus ja sõltumatust toetav aruandekohustus vaja ette näha üksnes

liikmesriikide konkurentsiasutusi puudutavalt. Konkurentsijärelevalvet teostab Konkurentsi-

amet tulenevalt Konkurentsiameti põhimääruse §-st 13 läbi ühe oma kahest allüksusest –

konkurentsiteenistuse.

KonkS §-ga 553 – Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametniku tegevuspiirang –

täiendatakse seaduse 8. peatükki regulatsiooniga, mis ECN+ direktiivi artiklist 4 tulenevalt

peaks olema üks mitmest Konkurentsiameti sõltumatuse garandist, reguleerides ameti konku-

rentsiteenistuses töötanud ametnike tegevuspiirangut pärast teenistussuhte lõppemist.

KonkS § 553 lõige 1 on seadusesse kavandatud järgmises sõnastuses: „Konkurentsiameti kon-

kurentsiteenistusest vabastatud ametnik ei või mõistliku aja jooksul vabastamise päevast

arvates töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel tegeleda menetlusega, millega ta oli

oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud.“ Säte võtab riigisisesesse

õigusesse osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti c, mille eesmärk koosmõjus seda

selgitava preambuli punktiga 20 on mh kehtestada piirang juhuks, kui isik, kes teeb ECN+

direktiivi artiklite 10–13 ja 16 kohaseid otsuseid, lahkub pädevast asutusest, mis on seotud

selliste ELTL artikli 101 või 102 kohaldamise menetlusega, millega ta oma teenistus- või

ametiajal on juba tegelenud, ei tohiks ta mõistliku aja jooksul pärast lahkumist oma uuel

11

töökohal samade kaasustega tegeleda. Sellist selgesõnalist piirangut kehtivas riigisiseses

õiguses ei eksisteeri. Ainus lähedane on ATS § 60 lõige 5, mille kohaselt ei või teenistusest

vabastatud ametnik ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase

seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise

isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Osas,

milles direktiivi artikli 4 lõike 2 punkt c nõuab riigisisest kohustust hoiduda igasugusest

tegevusest, mis ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks antud ülesannete ja/või volituste

täitmisega kooskõlas töötajatelt ja isikutele, kes teevad direktiivi artiklite 10–13 ja 16 kohaseid

otsuseid, ei vaja riigisisene õigus eelnõu koostajate hinnangul täiendusi/muudatusi. Kuigi

preambuli punkt 19 annab viidatud sätteosale äärmiselt laia tõlgenduse, on sama tulemus

tagatud läbi ATS § 60 ja KVS § 11.

Eelnõukohane KonkS § 553 kehtestab seega Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses

töötavatele ametnikele lisaks ATS §-s 60 toodud tegevuspiirangutele täiendava tegevus-

piirangu. Tegevuspiirangu sisuks on konkurentsiteenistuse ametnike keeld mõistliku aja jook-

sul pärast teenistusest vabastamist tegeleda menetlustega, millega ametnik oli oma teenistuse

ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud. Direktiiv peab seejuures silmas ELTL

artiklite 101 ja 102 kohaldamist puudutavaid menetlusi, ehk eelnõukohase seaduse tähenduses

konkurentsijärelevalvemenetlusi, kuid eelnõu koostajate hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku

sättega, mida ei võiks või peaks rakendama ka muude KonkS sätete kohaldamisel läbi mistahes

muu menetluse. Seetõttu on säte sõnastatud laialt olenemata menetluse eesmärgist. Tulenevalt

direktiivi preambuli punktist 20 võib sättes kasutatud mõistliku aja kestuse kindlaksmääramisel

arvesse võtta asjaomase isiku uue töökoha laadi ning seotuse taset ja vastutust samas menetluses

tema teenistus- või ametiajal.

KonkS § 553 lõige 2 on seadusesse kavandatud järgmises sõnastuses: „Konkurentsiteenistusest

vabastatud ametniku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule siduv. Mõistliku aja hindamisel

võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ning menetluse käiku

pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.” Säte on eelnõusse lisatud pärast eelnõu

kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile esitamist õiguskantsleri tähelepanekust tingi-

tult. Nimelt leidis õiguskantsler, et sama sätte lõikesse 1 kavandatud „tegevuspiirang piirab

põhiseaduse §-st 29 tulenevat tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadust. Tegevuspiirangu

kokkuleppes peab seega olema määratletud tegevuspiirangu aeg juba enne ametist lahkumist,

sest muul juhul on inimesel raske enda edasisi tegevusi ettenähtavalt ja vaba valiku alusel

planeerida. Alternatiivselt on võimalik see aeg määrata kindlaks seaduses eneses.“ Neist

kaalutlustest lähtuvalt, kuid ühtlasi võttes arvesse ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti c

sõnastust ning seda avavat preambuli punkti 20, näeb kõnesolev kavandatud KonkS § 553 lõige

2 ette, et Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isiku taotlusel tuvastab Konku-

rentsiamet temale siduvalt, kas kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on

möödunud. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse selle isiku

seotust menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.

Euroopa Liidu õigusest tuleneva mõistliku aja (reasonable period) täpsustamine mingi kindla

ajaperioodina ei oleks proportsionaalne soovitava eesmärgiga ega ka ilmselt õiguslikult lubatav.

Milline on konkreetsel juhul mõistlik aeg, sõltub isiku varasematest ülesannetest konkurentsi-

teenistuse ametnikuna, juhtumi menetluse staadiumist ja muudest asjaoludest (vt selles osas

täiendavalt direktiivi preambuli punkti 20).

Nagu säte expressis verbis ütleb, on Konkurentsiameti tuvastus taotlejale siduv. See tähendab,

et kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg

möödunud, ei tohi taotluse esitanud Konkurentsiameti endine ametnik konkreetse menetlusega

tegeleda nii kaua, kuni mõistlik aeg möödub. Vastasel juhul võib kavandatud KonkS § 7412

alusel kaasneda väärteovastutus.

12

KonkS § 56 – Konkurentsiameti koostöö Euroopa Liidus – tunnistatakse kehtetuks. Tege-

mist on seni olnud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendussättega. Eelnõukohase seadusega

jõustub konkurentsiasutuste ja Euroopa Komisjoni koostööks EL-s eraldiseisev peatükk (vt

kavandatud KonkS 93. peatükki), mistõttu liigutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003

rakendussätted muudetud kujul kõik sinna ja KonkS 8. peatükki jääb üksnes kõnesoleva sätte

lõikest 1 tulenev üldine pädevusnorm, mis eelnõukohase seadusega tõstetakse muudetud kujul

KonkS § 55 lõikeks 3.

KonkS §-ga 561 – Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses – täiendata-

kse seaduse 8. peatükki regulatsiooniga, mis annab Konkurentsiametile õigusliku aluse töödel-

da konkurentsijärelevalvemenetluses isikuandmeid ning annab Konkurentsiametile ühtlasi õi-

guse andmesubjekti teatud õiguste piiramiseks.

KonkS § 561 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas

eriliiki isikuandmeid, käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Kon-

kurentsijärelevalvemenetlus on menetlus ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis

sätestatu täitmise tagamiseks. Kavandatav KonkS § 561 lõige 1 on eriregulatsioon HMS § 7

lõike 5 suhtes. Erisäte on vajalik, kuna konkurentsijärelevalvemenetlus võimaldab piirata (nt

teabenõuete kaudu) nii järelevalvealuste isikute õigusi kui ka teatud juhtudel kolmandate isikute

õigusi. Sellises menetluses saadud isikuandmete töötlemiseks on vajalik eraldiseisev seaduslik

alus.

Säte võimaldab Konkurentsiametil töödelda ka eriliiki isikuandmeid. Eriliiki isikuandmed tuleb

hõlmata põhjusel, et Konkurentsiameti valdusesse võib läbiotsimise käigus sattuda ka füüsilise

isiku eriliiki isikuandmeid (nt on kaasavõetud teabekandjal juriidilise isiku juhatuse liikme

andmed arstikülastuse kohta vms). Konkurentsiamet peab talle asjakohase äri- ja raamatu-

pidamisteabe väljasorteerimiseks paratamatult välja sorteerima teabe, mis ei ole menetluses

asjakohane (IKÜM artikli 4 punkti 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine isikuandmete või

nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute ko-

gum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohan-

damine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või

muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine,

kustutamine või hävitamine). KonkS § 561 lõige 1 on niisiis õiguslik alus isikuandmete töötle-

miseks konkurentsijärelevalvemenetluses, sh õiguslik alus eriliiki isikuandmete töötlemiseks

IKÜM artikli 9 lõike 2 punkti g tähenduses.

KonkS § 561 lõige 2 sätestab: “Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja

arvatud eriliiki isikuandmed, teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 alusel

uurimismeetme kohaldamisse kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile

vajalikud nende ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses. Käesolev paragrahv ei

piira Konkurentsiameti õigust edastada isikuandmeid käesoleva seaduse § 7840 alusel ” Sätte

eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil enda poolt konkurentsijärelevalvemenetlusse

kaasatud teise haldusorgani, spetsialisti ja/või politseiga jagada isikuandmeid selleks, et teine

haldusorgan, spetsialist ja/või politsei saaks konkurentsijärelevalvemenetluses oma ülesannet

täita. Isikuandmeid võib Konkurentsiamet seega kaasatud teise haldusorgani, spetsialisti ja/või

politseiga jagada vajaduspõhiselt. Kuivõrd eelnõu koostajad ei näe vajadust konkurentsiõiguse

rikkumiste menetlemisel IKÜM artikli 9 lõike 1 tähenduses eriliiki isikuandmete jagamiseks,

ei võimalda kõnesolev säte Konkurentsiametil eriliiki isikuandmeid konkurentsirikkumiste

menetlemise eesmärgil edastada.

Tulenevalt kavandatud KonkS § 7822 lõike 6 punktist 1 võib Konkurentsiamet spetsialisti kon-

kurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetme kohaldamisse kaasata nt teabele juurdepääsu

saamiseks ja selle sisu hindamiseks. Konkurentsiamet võib politsei sama paragrahvi lõike 6

punkti 2 kohaselt konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasata nt läbiotsimise ettevalmistamiseks

13

ja läbiviimiseks ning läbiotsimisel Konkurentsiameti ametnike turvalisuse tagamiseks ja vahetu

sunni kohaldamiseks. Teise haldusorgani kaasamiseks saab Konkurentsiametil olema võimalus

lähtuvalt halduskoostöö seadusest ametiabi korras. Teise haldusorgani, spetsialisti ja politsei

õigused isikuandmeid töödelda ning töödeldud isikuandmeid omakorda Konkurentsiametile

edastada on sätestatud eelnõukohastes KonkS §-des 7840 ja 7841.

Põhjus, miks teise haldusorgani kaasamise kõrval on kõnesolevas sättes eraldiseisvalt välja

toodud politsei, seisneb selles, et eelnõukohane seadus sätestab KonkS §-s 7841 erikorra menet-

lusalaseks koostööks politseiga läbiotsimise kui uurimismeetme eesmärgipäraseks kohalda-

miseks. Juhul kui PPA muu ametnik kui politseiametnik kaasatakse menetlusse muul eesmärgil

kui läbiotsimise kohaldamiseks, toimub see halduskoostöö seaduses sätestatu kohaselt ja

sellisel juhul kohalduvad nn teist haldusorganit puudutavad sätted. Eelnõukohase KonkS § 7840

jaoks on sätestatud eraldi välistus, kuna see paragrahv sätestab Konkurentsiameti kohustuse

konkurentsijärelevalve käigus avastatud süütegudele viitavast teabest teatada.

KonkS § 561 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konku-

rentsiamet on lõpetanud konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2

punkti 1 alusel ja vastupidine ohustaks tõendite kogumist.“ KonkS § 7814 lõike 2 punktiga 1

kavandatakse anda Konkurentsiametile õigus lõpetada käimasolev konkurentsijärelevalveme-

netlus prioriteetide alusel, st siis, kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldes

teiste pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega ei ole prioriteetne. Sellega seoses

kavandatakse eelnõuga Konkurentsiametile anda õigus lõpetada selline mitteprioriteetne

käimasolev menetlus nii, et järelevalvealust isikut menetluse toimumisest ei teavitata, kui see

ohustaks tõendite edasist kogumist (vt KonkS § 7817 lõige 4). Eelnõuga kavandatav KonkS §

63 lõige 11 punkt 2 lisab, et Konkurentsiamet kehtestab juurdepääsupiirangu teabele konku-

rentsijärelevalvemenetlusest, mille ta on lõpetanud § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel. Säte on seotud

Konkurentsiametile antava prioriteetide seadmise õigusega. Kuna prioriteetide seadmise näol

ei ole tegemist (süüteomenetlusliku) oportuniteediga16, siis on Konkurentsiametil võimalik –

vabanenud ressursside olemasolul – menetlus mõne aja pärast uuesti algatada. Selleks, et tagada

tõendite säilimine ning seega efektiivse konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimise võimalus,

sisaldab kavandatav regulatsioon kolme tagatist. Esiteks, KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 alusel

võib järelevalvealuse isiku jätta konkurentsijärelevalvemenetluse toimetamisest teavitamata,

kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne järelevalvealuse isiku suhtes esimese

uurimismeetme kohaldamist § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine

ohustaks tõendite edasist kogumist. Teiseks, KonkS § 63 lõike 11 punkti 2 alusel kehtestab

Konkurentsiamet juurdepääsupiirangu teabele konkurentsijärelevalvemenetlusest, mille ta on

lõpetanud § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel. Kolmandaks, Konkurentsiametile antakse

kommenteeritava sättega, KonkS § 561 lõikega 3 õiguslik alus piirata andmesubjekti õigusi

tõendite säilitamise eesmärgil. Tegemist on andmesubjekti õiguste piirangutega Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse üldmääruse17 (IKÜM) artikli 23 lõike 1 tähenduses. Kõnesoleval juhul on

piirangu aluseks IKÜM artikli 23 lõike 1 punkt e. Nimetatud säte ütleb, et vastutava töötleja

või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku

meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste

ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui

selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas

vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi

pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või

16 Oportuniteet on näiteks kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku

menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

– ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

14

finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja

sotsiaalkindlustus. Täpsemalt on piirangu eesmärgiks tagada ELTL artiklite 101 ja 102 ning

KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu täitmise tagamine, hoides ära selle, et järelevalvealune isik

saab teada prioriteetide alusel lõpetatud menetlusest ning ohustab tõendeid hävitades hilisemat

efektiivset konkurentsijärelevalve või väärteomenetluse läbiviimist Konkurentsiameti poolt.

Kõnesolevas KonkS § 561 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise võimalus aitab

kaasa eesmärgi (tõendite säilimise tagamine ja seeläbi efektiivne konkurentsijärelevalve)

saavutamisele ning on seega sobiv meede. Puudub mõni muu, andmesubjekti õigusi vähem

riivav alternatiivne meede. Vastava piirangu puudumisel saaks järelevalvealuse isikuga seotud

andmesubjekt teha Konkurentsiametile päringu oma isikuandmete töötlemise kohta. Selliselt

saaks KonkS § 7817 lõike 4 punktis 2 sätestatud regulatsioonist mööda minna. Seega on KonkS

§ 561 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise võimalus vajalik. Samuti ei ole

meetme eesmärk (tõendite säilimise tagamine ja seeläbi efektiivne konkurentsijärelevalve) ja

andmesubjekti õiguste riive intensiivsus omavahel disproportsioonis.

Kavandatud KonkS § 561 lõiget 3 tuleb kohaldada koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4.

KonkS § 561 lõige 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi

andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest,

milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku

alust, ulatust või põhjust; 2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 3) õigust

esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 4) õigust saada teada tema isiku-

andmetega seotud rikkumisest.“ Säte täpsustab, milliseid andmesubjekti õigusi Konkurentsi-

amet täpsemalt kõnesoleva paragrahvi lõike 3 alusel piirata võib. Kokkuvõtvalt on tegemist

tõendite säilimist tagava meetmega. ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis

sätestatud konkurentsireeglite täitmise tagamine on oluline eesmärk. Eesmärgi olulisust

arvestades on andmesubjekti õiguste piiramise võimalus sobiv, vajalik ja mõõdukas.

KonkS § 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 tunnistatakse kehtetuks. KonkS § 57 lõike 1 punktid 3,

5 ja 9 on seni olnud erinormiks KorS § 30 suhtes juhul, kui riikliku järelevalve esemeks on

olnud kas kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimine (KonkS § 57 lõige 1 punkt 3) või turgu

valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimine (KonkS § 57 lõige 1 punkt 5).

Kuivõrd KonkS 2. ja 4. peatüki kohaldamine hakkab eelnõukohase seaduse jõustumisel

toimuma konkurentsijärelevalvemenetluses, ei ole kõnesolevad sätted enam asjakohased.

Konkurentsiamet nimetatud peatükkide suhtes enam uue menetluse jõustumisel riikliku

järelevalve pädevust ei oma.

KonkS § 57 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses,

milles nimetatakse teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise

võimalusele teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise

korral. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva. Teabenõude

täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 571

sätestatud määras.“ Sättesse kavandatud muudatused on tingitud sätte senisest arusaamatust

sõnastusest ja tähendusest. KonkS § 57 lõige 1 sätestab Konkurentsiametile õiguse nõuda sättes

ette nähtud eesmärgil mis tahes isikult teavet. Eelnõu koostajate hinnangul puudub põhjus, miks

Konkurentsiamet peaks teavet nõudma või isegi saaks teavet „nõuda“ taotlusega ettekirjutuse

ähvardusel, nagu seda sätestab kehtiv KonkS § 57 lõige 2. Teabenõue juba iseenesest on

haldusakt HMS § 51 lõike 1 tähenduses. Sätet täiendatakse kolmanda lausega, mis annab

Konkurentsiametile õiguse KonkS § 57 lõike 1 alusel kohaldatud teabenõude täitmata jätmise

korral selle adressaadi suhtes rakendada sunniraha KonkS §-s 571 sätestatud määras (s.o

füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 9600 eurot). Lause lisamine on

vajalik, kuivõrd Konkurentsiamet oma senises praktikas on oma teenistujate sõnul kõikidel

15

KonkS § 57 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel teavet nõudnud kas riikliku või haldusjärelevalve

käigus. KonkS § 57 lõike 1 punktis 1 sätestatud konkurentsiolukorra analüüsimist, punktis 2

sätestatud kaubaturu piiritlemist ning punktis 6 sätestatud koondumise loa tingimuste täitmise

kontrollimist ei saa läbi viia riikliku või haldusjärelevalvega tulenevalt viimati nimetate

teistsugusest eesmärgist. Haldusjärelevalve kujutab VVS § 751 lõike 3 kohaselt järelevalvatava

tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist ning riiklik

järelevalve KorS § 2 lõike 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu,

selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Seetõttu ei saa KonkS § 57 lõike

1 ennist nimetatud punktides sätestatud eesmärkidel rakendada KorS-s ja VVS-s ette nähtud

meetmeid nagu ettekirjutus, ega sunniraha. Selleks, et Konkurentsiamet saaks riikliku ja

haldusjärelevalve väliselt kohaldatud teabenõuet siiski tulemuslikult kohaldada, näeb

eelnõukohane seadus ette selleks sobiva sunnivahendi.

KonkS § 59 – Konkurentsiameti õigus nõuda materjale – tunnistatakse kehtetuks. Sättel ei

ole praktilist väärtust, kuivõrd sama on saavutatav, rakendades KonkS § 57, KorS § 30 ning

VVS § 752 lõike 1 punkti 1.

KonkS § 611 – Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja ettekirjutus – tunnistatakse

kehtetuks. Eelnõukohase seaduse jõustumisel toimub keelatud teo toimepanemise tuvastamine

üksnes konkurentsijärelevalvemenetluses, mistõttu puudub vajadus reguleerida sellise rikku-

mise tuvastamist riikliku ja haldusjärelevalve käigus. Kehtiv KonkS § 611 on kavandatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL artikli 9 lõike 1 ülevõtmiseks. Viidatud

direktiivi säte näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus

otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101

või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel

nende liikmesriikide kohtutes. See tähendab, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud KonkS 2.

või 4. peatükiga või ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine peab olema siduv

keelatud teo toimepanemise tagajärjel tekkinud nõuet menetlevale kohtule. Teisisõnu tähendab

see, et hageja ei pea rikkumise toimepanemist tõendama, sest see loetakse juba tuvastatud

asjaoluks. Selleks, et eelnõukohase seadusega jõustuvas konkurentsijärelevalvemenetluses

keelatud teo toimepanemise tuvastamine omaks mõju, mis vastaks direktiivi 2014/104/EL

artikli 9 lõikele 1, on eelnõuga kavandatud KonkS § 7829 lõikesse 2 ette nähtud kohustus ühes

konkurentsijärelevalvemeetmetega tuvastada ka keelatud teo toimepanemine, mis peab sisaldu-

ma konkurentsijärelevalvemeetmeid kohaldavas otsuses selliselt, et keelatud teo toimepane-

mise tuvastamine sisaldub otsuse resolutiivosas. Asjasse puutuvalt muudab eelnõukohane sea-

dus ka kehtivat KonkS § 7812.

KonkS § 63 – Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus – muudetakse

ja täiendatakse nii sisult kui ka pealkirjalt. Paragrahvi pealkirja täiendatakse „muu konfident-

siaalse teabega“, kuivõrd sättesse kavandatakse lisaks ärisaladuse kaitse kohustusele veel ka

ECN+ direktiivi artikli 31 lõikest 3 tulenev kohustus kaitsta leebuse kohaldamise taotlusi ja

kokkuleppe sõlmimise taotlusi ning varasemas redaktsioonis KonkS § 621 kavandatud regulat-

sioon, mis oli pealkirjastatud kui teabe avalikustamata jätmine ja kavandatud sisaldama teabele

täiendavaid õiguslikke aluseid lisaks AvTS-s sätestatule.

KonkS § 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet on kohustatud

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätes-

tatule: 1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2) teabe konkurentsijärele-

valvemenetluse kohta, mille Konkurentsiamet on lõpetanud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2

punkti 1 alusel; 3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on konkurentsi-

järelevalvemenetluses olnud uurimismeetmele allutatud isik, keda Konkurentsiamet on

käesoleva seaduse § 7825 lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet välja andma; 4) teabe, mis

sisaldub leebuse kohaldamise taotluses; 5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise

16

taotluses.“ Nagu sätte sissejuhatav lauseosa ütleb, on sättesse kavandatud täiendavad õigus-

likud alused, mis kohustavad Konkurentsiametit lisaks AvTS § 35 lõikes 1 sätestatud teabele

tunnistama teavet asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Sättes toodud punktidest 2 ja

3 olid avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud eelnõu redaktsioonis

kavandatud KonkS §-i 621. Kuigi selles redaktsioonis olid need kavandatud kui teabe

avalikustamata jätmise alused, olid need mõeldud AvTS § 3 tähenduses avaliku teabe

juurdepääsupiirangutena (AvTS § 3 lõike 2 kohaselt võib avalikku teavet, mis on mis tahes

viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ning dokumenteeritud teave, mis on saadud või

loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, piirata

seaduses sätestatud korras). Eelnõu varasemas redaktsioonis, mille Justiitsministeerium esitas

avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele, oli taotleja andmete kinniseks

tunnistamise alus reguleeritud KonkS § 7815 lõikes 3. Nimetatud säte on eelnõust välja jäetud.

Taotluses sisalduvale teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang kõnesoleva sätte, st KonkS § 63

lõike 11 punkti 1 alusel.

KonkS § 63 lõike 11 punktil 1 on mitu eesmärki. Eristada tuleb kahte olukorda: esiteks

olukorda, kus isik on esitanud taotluse, taotluse lubatavaks tunnistamise hetkest on alanud

konkurentsijärelevalvemenetlus ning menetlus jõuab etteheidete (ja seega ka järelevalvealusele

isikule toimiku) tutvustamise faasi, ning teiseks olukorda, kus isik on esitanud taotluse, kuid

konkurentsijärelevalvemenetlust ei algatata või lõpetatakse enne etteheidete esitamise faasi

jõudmist.

Esimesel juhul tuleb tagada, et taotlus on selle esitamise hetkest kuni järelevalvealusele isikule

toimiku tutvustamiseni juurdepääsupiiranguga teave. Eelnõuga kavandatava KonkS § 7820

lõige 4 järgi teeb Konkurentsiamet menetlustoimiku järelevalvealusele isikule kättesaadavaks

koos arvamuse ja vastuväidete andmise võimalusega. Arvamuse ja vastuväidete andmise

võimalus antakse järelevalvealusele isikule hetkel, kui Konkurentsiamet on järelevalvealusele

isikule esitanud etteheited (vt KonkS § 7827 lõige 1). Taotlusele kehtestatava

juurdepääsupiirangu eesmärk on sellisel juhul esiteks hoida ära võimalikud negatiivsed

tagajärjed, mis taotlejat võivad taotluse esitamise tõttu ähvardada (nt kui tegemist on

järelevalvealuse isiku äripartneriga). Taotluse sisu avaldatakse järelevalvealusele isikule koos

toimikuga tuvumise võimaldamisega, mis toimub ajaliselt koos arvamuse ja vastuväidete ära

kuulamisega. Sellesse faasi jõuab Konkurentsiamet üksnes juhul, kui tal on tekkinud teatud

veendumus keelatud teo toimepanemise kohta. Teiseks tagatakse taotlusega seotud teabele

juurdepääsupiirangu kehtestamisega see, et järelevalvealune isik ei saaks taotluse sisust teada

enne talle etteheidete (vt KonkS § 7827 lõige 1) esitamist. Seeläbi välditakse konkurentsijäre-

levalvemenetluses olulise teabe kadumaminekut.

Teisel juhul – olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetlust ei ole algatatud või kus

konkurentsijärelevalvemenetlus on lõpetatud muul alusel – tuleb taotlejat esiteks kaitsta

võimalike negatiivsete tagajärgede eest, mis taotluse esitamisega on kaasnenud (nt võivad

taotlejal olla lepingulised suhted järelevalvealuse isikuga). Teiseks tuleb tagada, et taotlejalt ei

võetaks võimalust kaitsta oma õigusi tsiviilkorras (vt KonkS § 7816 lõike 2 punkt 2), kui

Konkurentsiamet ei ole konkurentsijärelevalvemenetlust alustanud või on otsustanud selle

lõpetada konkurentsijärelevalvemeetmeid kohaldamata (nt kui menetlus on lõppenud KonkS §

7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel).

KonkS § 63 lõike 11 punktis 1 nimetatud teabele kehtib üldine AvTS §-s 40 sätestatud

juurdepääsupiirang. AvTS § 40 lõige 1 sätestab, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning

kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks

aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui

juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Juhul, kui taotluse lubatavaks tunnistamisega

17

alanud konkurentsijärelevalvemenetlus on jõudnud arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise

faasi, langeb taotlusega seotud teabele juurdepääsupiirangu vajadus ära. Juhul, kui taotlus

jäetakse läbi vaatamata või kui konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb enne järelevalvealusele

isikule menetlustoimiku tutvustamist (st enne arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist), võib

taotlusele pandud juurdepääsupiirang kehtida kuni 5 aastat (pikendamisvõimalusega).

Taotlusega seotud teave ja selle salastamine on spetsiifilisem alus võrreldes AvTS § 35 lõikesse

1 kavandatud punkt 21, mis näeb ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks: „konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni

selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni“. Taotlus KonkS § 7815 tähenduses esitatakse

Konkurentsiametile väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Alles taotluse alusel

otsustatakse, kas konkurentsijärelevalvemenetlus algatada või mitte.

KonkS § 63 lõike 11 punkt 2 annab Konkurentsiametile õigusliku aluse teabe asutusesiseseks

tunnistamiseks ja seeläbi ka kohustab asutusesiseks tunnistama teabe konkurentsijäreleval-

vemenetlusest (st nii menetluse läbiviimise fakti kui ka selle käigus kogutud teabe), mis on

lõpetatud Konkurentsiameti seatud prioriteetidest tingitult. Kuivõrd kavandatud KonkS § 7814

lõike 2 punkti 1 eesmärk ei ole konkurentsijärelevalves kehtestada üldist oportuniteedi alust,

vaid näha Konkurentsiametile ette võimalus oma ressursse suunata vastavalt asjaoludele oluli-

simatesse menetlustesse ja seeläbi vähemoluliste menetluste arvelt oma piiratud ressursse sääs-

ta, võib nimetatud alusel menetluse lõpetamine olla ajutine (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud

KonkS § 7813 lõike 6 ja § 7814 lõike 2 punkti 1 selgitust). Selleks, et Konkurentsametil säiliks

võimalus seatud prioriteetidest tingitult lõpetatud menetluse juurde naasta, on eelnõu koostajate

hinnangul tarvis luua teabe avalikustamise üldisele põhimõttele erand. Vastasel juhul ei oleks

potentsiaalset keelatud teo toimepanijat mõtet enam uuendatud menetluses uurimismeetmetele

allutada, sest vajalikud tõendid keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks oleksid suure tõe-

näosusega juba hävitatud. Kõnesolevas sättes nimetatud juurdepääsupiirangu tähtaega regu-

leerib üldises korras AvTS § 40.

Kõnesoleva teabe avalikustamata jätmise alusele ei saa tugineda juhul, kui seatud prioriteetidest

lähtuvalt lõpetatud menetlust on uuendatud ja selle läbiviimise tulemusel on Konkurentsiamet

menetluse lõpetanud muul alusel (nt kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud

alusel, mille kohaselt lõpetab Konkurentsiamet (uuendatud) konkurentsijärelevalvemenetluse

mh siis, kui ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks).

KonkS § 63 lõike 11 punkti 3 eesmärk on kaitsta isikuid, kelle õigust ennast mitte süüstada on

konkurentsijärelevalvemenetluses piiratud. Seda eesmärgil võimaldada konkurentsi-

järelevalvemenetluses ettenähtud uurimismeetmetega koguda kõik vajalik teave keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamiseks.

Ehkki süütegude kohta politsei teavitamine on eelnõu kohaselt KonkS §-s 7840 ette nähtud,

tuleb siiski mh kohustuslikus korras välja antud ennast süüstav teave tunnistada asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks, seda mh selleks, et mitte kompromiteerida võimalikku

järgnevat süüteomenetlust.

KonkS § 63 lõike 11 punktide 4 ja 5 eesmärk on kaitsta konkurentsijärelevalvemenetluses

esitatud leebuse kohaldamise taotlusi ja kokkuleppe sõlmimise taotlusi. Sätete kohaselt tuleb

Konkurentsiametil leebuse kohaldamise taotlus ja kokkuleppe sõlmimise taotlus tunnistada

üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (seejuures ei ole eraldiseisvalt kaitstav

fakt, et nimetatud taotlused on menetluses esitatud). Sätted võtavad üheskoos kavandatud

KonkS § 63 lõikega 13 üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 3. Direktiivi preambuli punkti 72

kohaselt on sellise juurdepääsupiirangu eesmärk kaitsta konkurentsijärelevalvemenetluses

järelevalvealust isikut tema enda poolt esitatud ennast süüstavate tõendite avaldamise eest väl-

18

jaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Oht, et ennast süüstavaid tõendeid avaldatakse väljas-

pool menetlust, mille tarbeks need on esitatud, võib vähendada järelevalvealuste isikute soovi

teha konkurentsiasutusega vastavasisulist koostööd.

Eelnõu varasemas redaktsioonis, mille Justiitsministeerium esitas avalikule kooskõlastamisele

ja arvamuse avaldamisele, oli leebuse kohaldamise taotluse ja kokkuleppe sõlmimise taotluse

kaitse sõnastatud ebakorrektselt KonkS § 7821 lõikesse 5. Euroopa Komisjoni mitteametlike

suuniste kohaselt tuleb ECN+ direktiivi artikli 31 lõikes 3 kasutatud „parties subject to the

relevant proceedings“ mõista järelevalvealuste isikutena muus menetluses kui selles konku-

rentsijärelevalvemenetluses, kus leebuse kohaldamise taotlus või kokkuleppe sõlmimise taotlus

Konkurentsiametile esitati.

KonkS § 63 lõikega 12 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet kehtestab

käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 sätestatud teabele ja avaliku teabe seaduse § 35

lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juurdepääsupiirangu alates nimetatud teabe

saamisest või koostamisest.“ Tegemist on erisättega AvTS § 40 suhtes, mis sätestab juurde-

pääsupiirangu tähtajad. Nimetatud AvTS sätte lõike 1 kohaselt kehtib juurdepääsupiirang kuni

piirangu vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks

aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra. Ei

kohustuslikus korras ennast süüstava teabe, ärisaladuse ega ECN+ direktiivi artikli 31 lõikest 3

lähtuvalt leebuse kohaldamise taotluse ja kokkuleppe sõlmimise taotluse kaitseks ei ole 5+5

aastat kaitseks piisav.

Ärisaladust peab haldusorgan hoidma nii kaua, kui teave kvalifitseerub ärisaladuseks (seda ka

väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust saadud ärisaladuse puhul) ja kohustuslikus korras

ennast süüstavat teavet ning nimetatud taotlusi tähtajatult. Põhjus, miks sättesse on lisaks

loetletud teabe saamisele kavandatud ka selle koostamine, tuleneb sellest, et nt teavet, mis võib

kahjustada ärisaladust (AvTS § 35 lõige 1 punkt 17) võib ka Konkurentsiamet ise luua (nt ka-

vandatud KonkS §-s 7827 nimetatud etteheited).

KonkS § 63 lõikega 13 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet või-

maldab isikule juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja kokkuleppe sõlmimise taotlusele,

kui see isik on menetlusosaline muus menetluses kui konkurentsijärelevalvemenetluses, milles

nimetatud taotlused on esitatud, ning selles muus menetluses on juurdepääs nimetatud

taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagamiseks.“ Säte võtab ühes KonkS § 63 lõike 11 punktidega

4 ja 5 üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 3. Vt täiendavalt viidatud sama paragrahvi sätete

selgitust.

KonkS § 63 lõige 2 sätestab eelnõu kohaselt: „Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust aval-

dada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas panga-

saladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui käesoleva

seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta

põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisala-

duseks peetava teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet

ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu.

Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisal-

dava kokkuvõtte.“ Kehtiva KonkS § 63 lõike 2 esimesed kaks lauset ja neljas lause tunnistatakse

seega eelnõukohase seadusega kehtetuks. Esimeses lauses toodud keeld Konkurentsiameti

ametnikule on sätestatud ka ATS §-s 55, mille kohaselt ei tohi ametnik teenistussuhte ajal ja

pärast teenistussuhtest vabastamist mh avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud ärisala-

dust. Seega puudub vajadus ärisaladuse hoidmise kohustuse sisustamiseks lisaks ATS-le ka

KonkS-s. Teine kõnesoleva sätte kehtetuks tunnistatud lause on eelnõu koostajate hinnangul

ebavajalik. Eelduslikult on selle lause eesmärgiks olnud ärisaladust kaitsta nii selle isiku vaa-

test, kes ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omab, kui ka Konkurentsiameti ametniku vaatest,

19

kes ATS §-st 55 tuleneva kohustuse vastu ei eksiks. Esiteks peab aga ärisaladuse üle seadus-

likku kontrolli omav isik alati ärisaladust proaktiivselt kaitsma tulenevalt EKTÄKS § 5 lõike 2

punktist 3 ja teiseks on Konkurentsiametil KonkS § 63 lõike 1 lause 3 alusel alati võimalik

nimetatud isikut kohustada ärisaladust ära märkima. Neljas lause on juriidiliselt ebakorrektne,

kuivõrd muu teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu, on konfidentsiaalne teave.

Ärisaladuseks on üksnes teave, mis vastab EKTÄKS § 5 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele ja

puudub igasugune vajadus seaduses täpsustada, et muud teavet ärisaladuseks ei loeta ning

seeläbi ka ei kaitsta. Seda kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht asjas 3-17-62 (vt

kohtumääruse punkti 14, mis mh ütleb: „[…] ärisaladuse kaitse üheks eelduseks [on] see, et

ärisaladuse üle kontrolli omav isik [võtab] ise meetmeid selle salajas hoidmiseks“, mistõttu ei

ole nt halduskohtul HKMS § 89 lõike 2 alusel ärisaladust puudutavalt ulatuslikku selgitamis-

ja uurimiskohustust, vaid piisab, kui kohus pooli ära kuulates selgitab neile õiguslikku olukorda

ehk selgitab, et ärakuulamine toimub ärisaladuse kaitset puudutavalt ja uurib, kas pooltel on

huvi menetlusvälisele isikule toimikule ligipääsu võimaldamisel ärisaladust kaitsta ning juhib

tähelepanu põhjendamise vajalikkusele).

Kõnesolevast sättest neljanda lause kehtetuks tunnistamine on eelnõukohasesse seadusesse

kavandatud pärast avalikku kooskõlatamist ja arvamuse avaldamist Konkurentsiameti ette-

panekust tingitult.

KonkS § 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Sätte eesmärk kehtiva õiguse raamistikus on

ebaselge ja sellel puudub ka asjakohases seletuskirjas eesmärgi avamiseks vajalik selgitus. Säte

kehtival kujul näeb ette: „Konkurentsiameti ametnik võib avaldada ja kasutada ettevõtja äri-

saladust, mis on vajalik konkurentsialase süüteo toimepanemise, käesoleva seaduse või

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise tõendamiseks. Konkurentsi-

ameti ametnik võib esitada ärisaladust sisaldavad dokumendid üksnes kohtule kriminaal-,

tsiviil- või haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi

tegemiseks.“ Menetluses, milles Konkurentsiamet on ärisaladuse menetlustoimingu või uuri-

mismeetme kohaldamisel kogunud, on tema poolt ka kasutatav, kui ärisaladuseks kuuluv teave

osutub tõendiks. Mõnda teise enda või kellegi kolmanda poolt toimetatavasse menetlusse

ärisaladuse kui tõendi ületõstmist võib Konkurentsiamet teha vaid juhul, kui tagatud on vajalik

põhiõiguste kaitse. Näiteks ei saa kehtiva õiguse kohaselt riikliku järelevalve käigus kogutud

tõendit kriminaalmenetlusse üle tõsta, kui selle kogumisel ei ole järgitud KrMS §-s 64

sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud garantiisid nagu PS § 22 lõikes 3 ja KrMS

§ 34 lõike 1 punktist 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedase

poolt toime pandud kuriteo tõendamisele18. Kindlasti ei ole nt ärisaladuse või mis tahes muu

tõendiks osutuva teabe üle tõstmine karistavasse menetlusse võimalik koondumiste kontrolli

menetlusest, sest koondumiste kontrolli raamistikus on ette nähtud loakohustus, mille

taotlemisel näeb HMS üldkorras omakorda ette kaasaaitamiskohustuse (HMS § 38 lõige 3).

KonkS § 63 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on deklaratiivse sättega, mis muudetud

kujul on eelnõuga kavandatud KonkS § 7828 lõike 4 punkti 2.

KonkS § 633 lõikesse 1 kavandatud täiendused: „Konkurentsiamet võib

konkurentsijärelevalvemenetluse oma otsusega peatada, kui asja kohta seisukoha võtmisel

olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või

kriminaalmenetlus on pooleli.“, on tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest.

KonkS § 634 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 634 lõige 1 punkt 3 näeb

ette, et Konkurentsiamet võib menetluse lõpetada, kui „ettevõtja on oluliselt parandanud

konkurentsiolukorda kaubaturul“. Tegemist on KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101

ja 102 täitmise tagamise spetsiifilise menetluse lõpetamise alusega. Kõik nimetatud sätete

18 RKKKo 10.03.2011, 3-1-1-116-10, p 8.

20

rikkumised liiguvad eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisalasse,

milles (vt kavandatud KonkS 92. peatükk) on sätestatud ammendavad menetluse lõpetamise

alused. Seni KonkS § 634 lõike 1 punkti 3 alla kuulunud konkurentsiolukorra parandamine võib

tulevikus olla põhjuseks konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetada seatud prioriteetide alusel (vt

täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7813 lõike 6 ja § 7814 lõike 2 punkti 1).

KonkS § 634 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks. Säte sisaldab menetluse lõpetamise alust

juhuks, kui „Konkurentsiamet on kiitnud heaks ettevõtja käesoleva seaduse § 637 alusel võetud

kohustuse“. Kohustuse heakskiitmine on KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102

täitmise tagamiseks mõeldud menetluse lõpetamise alus. Kohustuse heakskiitmine toimub

eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses KonkS § 7830 alusel. KonkS § 637 tun-

nistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks.

KonkS § 635 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kirjaliku ja põhjendatud taotluse

anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asu-

tamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1,

04.01.2003, lk 1–25) artiklites 20 ja 21 ning EL N nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13

sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule Tallinna Halduskohtu esimehele või tema

määratud sama kohtu halduskohtunikule Konkurentsiamet.“ Sätet muudetakse seega selliselt,

et sellest jäetakse välja viide nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003, mistõttu ei kujuta säte eel-

nõukohase seaduse jõustumisel enam viidatud määruse rakendussätet. Muudetud kujul

kavandatakse rakendussäte KonkS § 7842. Lisaks on pärast eelnõu kooskõlastamisele ja avali-

kule konsultatsioonile esitamist kõnesolevat sätet täiendatud selliselt, et kustutatakse ka osa,

mis näeb ette, et selles nimetatud taotluse esitab Konkurentsiamet „Tallinna Halduskohtu

esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule“. Vastavasisulist muudatust on

palunud nii Tallinna Ringkonnakohus kui ka Tallinna Halduskohus põhjendusega, et „[s]ellise

regulatsiooni formaalne jälgimine eeldaks taotluse esitamisele eelnevalt mingisugust kommu-

nikatsiooni kohtuga, et selgitada välja, kellele konkreetselt taotlus esitada. Mõistlikum oleks

(vajaduse olemasolul) reguleerida seda, kes peab halduskohtus taotluse lahendama, mitte seda,

kellele taotlus esitada.“ Sellest tulenevalt on muutmisvormelit täiendatud selliselt, et Konku-

rentsiamet esitab sättes nimetatud taotluse halduskohtule, et asja lahendav kohtunik määrataks

kohtute seaduse alusel kinnitatavas kohtu tööjaotusplaanis. Kuivõrd nõukogu määrus

139/2004/EÜ ei ole seotud kommenteeritava eelnõuga, ei saa eelnõu autorid anda hinnangut,

kas sättes nimetatud taotluse esitamine on vajalik.

KonkS § 636 – Ettekirjutus konkurentsi kahjustamise ohu korral – tunnistatakse kehtetuks.

Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud KonkS §-i 7826.

KonkS § 637 – Kohustuse võtmine, kohustuse võtmise taotlus ja kohustuse võtmise heaks-

kiitmine – tunnistatakse kehtetuks. Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud

KonkS §-i 7830.

KonkS § 735 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt: „Ettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turgu valitseva seisundi

kuritarvitamise keelu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumise eest

– karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.“.

Tegemist on kehtiva väärteokoosseisu direktiivi nõuetega kooskõlla viimisega. Objektiivse

koosseisu sõnastus on muudetud, vältimaks vastuolusid KonkS-is samasisulise keelatud tegu

sätestava paragrahviga 16, samuti Euroopa Liidu toimise lepingu artikliga 102. Uues sõnastuses

viidetakse nimetatud sätetele. Võrreldes kehtiva koosseisuga on loobutud vastutusest füüsilisele

isikule kui juriidilise isiku juhatuse liikmele või töötajale. Juriidilise isiku vastutuse ülempiir

tõstetakse vastavalt direktiivi nõuetele.

21

KonkS §-i 737 - Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine - kavandatud

muudatus: „ettevõtja poolt teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel

võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest,

samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud olulist vahendit omava ettevõtja seaduses

sätestatud kohustuste rikkumine, – karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja

või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.“.

Tegemist on kehtiva väärteokoosseisu muudatusega: karistusnormi subjektiks saab edaspidi

olla vaid ettevõtja, st mitte juriidilise isiku füüsilisest isikust juhatuse liikmed ega juhtivtöötajad

isiklikult; karistusraamid aga viiakse vastavusse direktiivi nõuetega. Kohustus, mille täitmist

väärteokoosseis tagab, tuleneb KonkS 4. peatükist (§ 18). Sisuliselt on tegemist eelnõu §-is 736

sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise erikoosseisuga.

Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis,

valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel

isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele

juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Oluliseks vahendiks

peetakse praktikas eelkõige gaasijuhtmeid, lairiba ja raudteed – arvestades nende sektorite

liberaliseerimist ja konkurentsile avamist. Samas võib olulise vahendi mõiste tulla kasutusele

ka teistes valdkondades, nagu näiteks tooraine, varuosad, intellektuaalomand, ärisaladus.19

Nii EL-i õiguse kui KonkS-i kohaselt on olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud lubama

teisele ettevõtjale „mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel“ juurdepääsu võrgustikule,

infrastruktuurile või muule olulisele vahendile. Sisuliselt omab olulist vahendit omav ettevõtja

asjaomasel turul seega monopoolset seisundit, sest tema positsioon võimaldab tal mitte ainult

tegutseda kaubaturul sõltumatult konkurentidest, kuid ka konkurentsi olulisel määral

kontrollida.

Eeltoodust lähtudes on põhjendatud kehtestada antud koosseisu puhul sama trahvimäär, mis

turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul (KonkS § 735).

KonkS 739 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 739 sätestab väärtegude menetlust puudu-

tavad sätted. Nimetatud sätte asemele kehtestatakse uus menetlust puudutav säte, mis lisatakse

väärteokoosseisude järele (vt kavandatud KonkS § 7818).

KonkS § 7310 – Uurimismeetme kohaldamise takistamine – Uus väärteokoosseis näeb ette

vastutuse erinevate dispositsioonis loetletud uurimismeetmete kohaldamise takistamise eest

konkurentsijärelevalvemenetluses. Kuna konkurentsijärelevalvemenetlus on muust riikliku

järelevalve menetlusest eraldi seisev menetluskord, ei kohaldu uurimismeetmete takistamisele

KarS § 279.

Takistamine võib seisneda nii tegevuses (nt barrikadeerib kontori, et ei saaks läbiotsimist

toimetada või hävitab dokumendid, et neid ei saaks läbiotsimisel ära võtta) kui tegevusetuses

(nt jätab alusetult esitamata olulised andmed, mida temalt nõuti), mis on toime pandud vähemalt

otsese tahtlusega (sellele viitab koosseisus sõna „teadvalt“), st isik tegutsedes kindlalt teab (ja

järelikult tegevust jätkates ka tahab), et uurimismeetme kohaldamine muutuks tema tegevuse

tulemusel raskemaks või võimatuks. Samas ei ole tagajärje saabumine siin siiski nõutav – isik

võib küll tegutseda teadmises, et selline tegevus reegeljuhtumil uurimismeedet vääraks, ent kui

mingil põhjusel uurimismeetme kohaldamine siiski õnnestub (nt isik küll üritab dokumente

hävitada, kuid paberihundist leitud ribadest kleebitakse dokument uuesti kokku), ei vabane isik

vastutusest oma tegevuse eest, kuna tagajärg ei ole koosseisutunnuseks. Sellegipoolest on

väärteovastutus ette nähtud eelkõige nendeks puhkudeks, kui vastavate uurimismeetmete juures

19 Commercial Solvents, EK C-22/78 Hugin Kassaregister AB and Hugin Cash Registers Ltd v Commission

[1979], Magill, Commission’s XIVth Report on Competition Policy 1984, lõiked 94-95.

22

ette nähtud sunniraha kohaldamine kas on ilmselgelt perspektiivitu (nt on dokumendid juba

hävitatud ja sunniraha kohaldamine ei aitaks neid taastada) või hoolimata korduvast

rakendamisest ei anna tulemusi. See, kui isik teabenõude peale andmeid ei esita, kuna tal on

seadusest tulenev õigus nt andmed esitamata jätta, vastutust kaasa tuua ei saa – seadusest

tulenev õigustus välistab muidu koosseisupärase teo õigusvastasuse. Samas ei anna õigus teabe

esitamata jätmiseks üksiti ka õigust järelevalvemeetmeid muul viisil takistada, nt kutse peale

ilmumata jätta.

Koosseis on kolmelõikeline.

KonkS § 7310 lõike 1 subjektiks on igaüks, sh füüsilised isikud, kes uurimismeetmele

allutatutena meetme kohaldamist takistavad. Uurimismeetmete talumise kohustus tuleneb

eelnõukohasest KonkS § 7822 lg-st 8. Uurimismeetmele allutamine tähendab seda, et

uurimismeedet kohaldatakse konkreetselt selle isiku suhtes või vähemasti on tema õigusi

uurimismeetme rakendamise eesmärgil riivatud (nt muu isik, kes viibib läbiotsitavas kohas ja

kellel keelatakse lahkuda või kellelt nõutakse, et ta oma taskute sisu laseks üle vaadata, enne

kui tal lahkuda lubatakse).

KonkS § 7310 lõike 2 subjektiks on juriidiline isik, kes ei ole järelevalvealune isik.

KonkS § 7310 lõige 3 näeb ette vastutuse konkurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetmete

takistamise eest järelevalvealusele isikule, st selle koosseisu alusel saab vastutada vaid ettevõtja

(kuna ettevõtjaks mitte olev isik ei saa olla järelevalvealuseks isikuks). Säte võtab üle direktiivi

artikli 13 (2) ning karistusraam võtab arvesse asjaolu, et konkurentsijärelevalve takistamine ei

tohi olla järelevalvealusele isikule oluliselt lihtsam ja tulusam kui järelevalve ning selle

võimalike järelmite talumine.

KonkS §-ga 7311 – Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine – täiendatakse seadust järgmises

sõnastuses: „(1) Käesoleva seaduse §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise

eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ Säte kehtestab

väärteokoosseisu, mis on seotud eelnõuga kavandatud KonkS 92. peatükis sätestatud saladuse

hoidmise kohustustega (kavandatud KonkS §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustus).

Selleks, et seadusandja kehtestatud keelunorm oleks tõhus, luuakse kohustuse täitmise

tagamiseks väärteokaristuse koosseis. Kõnesoleva sätte kohaselt karistatakse füüsilist isikut

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 euroga.

KonkS §-ga 7312 – Tegevuspiirangu rikkumine – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses:

„Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku poolt käesoleva seaduse §-s

553 sätestatud tegevuspiirangu teadva rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut.“ Säte kehtestab väärteokoosseisu, millega tagatakse eelnõuga kavandatud KonkS

§-s 553 sätestatud täiendav tegevuspiirang konkurentsiteenistusest vabastatud ametnikule. Ül-

dine ametniku tegevuspiirang, mis tuleneb ATS §-st 60, ei ole väärteokoosseisuga tagatud ning

on konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku täiendavast tegevuspiirangust sõltumatu.

Kõnesoleva sätte kohaselt karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

KonkS §-ga 7313 – Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus -

seadust täiendatakse uue väärteokoosseisuga.

KonkS § 7313 lõige 1 sätestab: „ rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme

protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.“.

Muudatus on tingitud kogu konkurentsijärelevalve koondamisest konkurentsiseadusesse ja

vastutuse sätestamisest väärteokoosseisudes. Ehkki direktiiv ei nõua konkurentsikuritegude

koosseisudest loobumist, on direktiivi kohaselt nõutav, et trahve kohaldataks muus kui

23

kriminaalmenetluses, mistõttu on otstarbekas KarS § 400 (konkurentsi kahjustava eesmärgi või

tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevus) tunnistada

kehtetuks ning edaspidi sellise teo eest ette näha väärteokaristus.

Objektiivse koosseisu sõnastus on muudetud, vältimaks vastuolusid KonkS-is samasisulise

keelatud tegu sätestava 2. peatükiga, samuti Euroopa Liidu toimise lepingu artikliga 101. Uues

sõnastuses kasutatakse seega viiteid nimetatud sätetele. Väärteo saab toime panna üksnes

ettevõtja, st ettevõtjaks oleva juriidilise isiku füüsilistest isikutest juhtivtöötajad ja juhatuse

liikmed isiklikult väärteovastutust ei kanna.

Väärtegu on mh toime pandud kokkuleppe sõlmimisega isegi siis, kui konkreetne isik

kokkulepet praktikas ei järginud. Ettevõtja kartellis osalemise tuvastamisel näeb kohtupraktika

ette, et kartellikokkuleppeid puudutavatel koosolekutel osalemist käsitatakse kartellis

osalemisena. See eeldus on ümberlükatav, st see kehtib ainult siis, kui menetlusalune isik ei

suuda vastupidist tõendada. Osalemise eelduse ümberlükkamiseks peab ettevõtja üldjuhul

suutma tõendada, et ta on end kartellist „distantseerinud“, st et enne ebaseaduslikke koosolekuid

või nende koosolekute ajal andis ta teistele osalejatele selgelt mõista, et ta koosolekutel

toimuvaga ei nõustu ega kavatse kavandatavast kartellikokkuleppest osa võtta. Samas annab ka

passiivne koosolekutel osalemine alust eeldada ettevõtja poolt kartellis osalemist ja toob kaasa

selle eest vastutuse. Seda seetõttu, et oma edaspidise kaubaturul tegutsemisel ja äristrateegia

planeerimisel saavad kartellikoosolekutel osalenud ettevõtjad võtta arvesse asjaomastel

koosolekutel konkurentidega vahetatud teavet. Asjaolu, et ettevõtja ei rakendanud ühtegi

koosolekutel kokkulepitud meedet, ei oma seega rikkumise tuvastamisel tähtsust. Samuti ei

oma tähtsust küsimus, kas kõnealune ettevõtja pidas end - juriidiliselt, faktiliselt või moraalselt

- kohustatuks kokkulepitud käitumist järgima. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei või ettevõtja,

kes osales koos teistega konkurentsivastases koostöös, tugineda hiljem asjaolule, et teised

osalejad sundisid teda selles osalema. Kohus on asunud seisukohale, et kõnealases koostöös

osalemise asemel oleks selline ettevõtja pidanud esitama kaebuse konkurentsiametile.20

Analoogselt Euroopa Komisjoni toimetatavate menetlustega, lasub rikkumise toimepanemisega

seotud tõendamiskohustus Konkurentsiametil. Vastutust välistavad asjaolud on menetlusaluse

isiku enda tõendada.21 Selline osaliselt „ümberpööratud“ tõendamiskoormus ei ole

süüteomenetlusele võõras. Tuntuimaks näiteks on kindlasti alibi tõendamise koormuse

panemine süüdistatavale, ent samamoodi on Riigikohus leidnud, et tõendamiskoormus pöördub

ümber siis, kui tavapäraselt tõendamiskoormust kandev pool peaks muidu tõendama negatiivset

asjaolu22, kui süüdistatav on otsustanud esitada aktiivseid kaitseväiteid.23

KonkS § 7313 lõige 2 sätestab: „Vastutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo eest

kergendab see, kui isik tõendab, et ta keelatud kokkuleppe osaliseks olemise ajal kokkulepet ei

täitnud ja käitus turul ausat konkurentsi austavalt.“.

Lõike eesmärk on sätestada konkreetselt kergendava asjaoluna konkurentsi austav

turukäitumine. Kergendavate asjaolude loend KarS § 57 lg 1 kohaselt on lahtine ning kõnealuse

lõikega täiendava kergendava asjaolu konkreetse väärteo puhuks sätestamine karistusõiguse

üldise loogikaga kooskõlas. Ühtlasi annab see lõige ka selge signaali, et üksnes konkurentsi

kahjustava kokkuleppe täitmisest loobumine ei kujuta endast vastutust välistavat asjaolu (vt

käesoleva paragrahvi lõike 1 kommentaari ülespool).

20 E. Fox, D. Gerard, „EU Competition Law“: Cases, Texts and Context, Elgar 2023, lk 79; EK C-105/04 FEG v

Commission, Opinion of AG Kokott, ECLI:EU:C:2005:751, para 73 21 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, artikkel 2. 22 RKKKo 3-1-1-46-10, p 8.4. 23 RKKKo 3-1-1-47-07, p 22; vt ka nt RKKKo 3-1-1-58-16 p 41.

24

Tõendamiskoormus antud kergendava asjaolu esinemise osas lasub menetlusalusel isikul endal.

See tõendamiskoormuse ümberpööramine on kooskõlas ka Riigikohtu pikaajalise praktikaga

süüteoasjades, mille kohaselt aktiivseid kaitseväiteid peab isik ise tõendama või vähemalt

looma menetlejale võimaluse tema väiteid kontrollida. Tõendamiskoormuse selline jaotamine

on ka otstarbekas, kuivõrd teave selle kohta, kuidas tuvastatud kartellilepet täideti või vastupidi

- kuidas käituti ausat konkurentsi austaval viisil, on eelkõige ettevõtjal endal. Konkurentsi

kahjustavate lepete sõlmimine on keelatud igal juhul ning olukorras, kus on tuvastatud, et

selline leping on sõlmitud, on seetõttu selle lepingu sõlmija enda ülesanne tõendada, et ta seda

lepingut sõlmides või täites tegelikult kahjulikke tagajärgi ei tekitanud.

KonkS §-ga 7314 - Konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmine - täiendatakse seadust

uue väärteokoosseisuga. Karistus nähakse ette puhuks, kui ettevõtja on jätnud

konkurentsijärelevalvemenetluses enda poolt võetud kohustuse või talle määratud ajutise või

järelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme täitmata. Sellisel juhul on

võimalik määrata ettevõtjale rahatrahv kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

üleilmsest kogukäibest.

Väärteovastutus on vajalik, et tagada ajutiste või menetlust lõpetavate

konkurentsijärelevalvemeetmete rakendamine. Väärteokoosseisu subjektiks saab olla üksnes

konkurentsijärelevalvealune isik ja meetmed, mille täitmata jätmine väärteokoosseisu täidab,

peavad olema jõustunud, st need ei tohi olla enam õigusvaidluse esemeks.

KonkS § 7315 kehtestab erisusi KonkS-s sätestatud mõningate väärtegude jaoks üldistest

juriidilise isiku vastutuse sätetest.

§ 7515 lõige 1 sätestab, et §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest vastutusele

võtmisel ei kohaldata karistusseadustiku § 14 lõiget 4. Riigile väärteovastutust ei kohaldata.

Direktiivi artikkel 2 (1) (10) näeb ette, et „ettevõtja“ ELTL artiklite 101 ja 102 tähenduses on

igasugune majandustegevuses osalev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist või

rahastamise viisist. Euroopa Kohtu praktikas on määravaks kriteeriumiks olnud just

majandustegevuses osalemine (vt KonkS § 2 lg 1 selgitust). Seega võib ka avalik-õiguslik

juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksus, kelle põhitegevus ei ole tegelemine

majandustegevusega, teatud kontekstis siiski kvalifitseeruda ettevõtjaks, kui ta osaleb

kaubaturul. Selle tegevuse raames kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid, sh KonkS-

is sätestatud kohustusi.

KarS § 14 lõige 3, mis kohaldub ka väärtegudele, sätestab omakorda, et juriidilise isiku

vastutust ei kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse

üksusele ega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Konkurentsiõiguse jaoks kehtestatakse

riikidevahelise organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku isiku osas

erand ehk konkurentsialase väärteo toimepanemise eest saab neile määrata rahatrahvi

samamoodi nagu eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Jätkuvalt ei kohaldata juriidilise isiku vastutust riigile. Riik on karistusvõimu ja

karistusetteheite allikaks, st karistajaks, mistõttu ta ei saa loogiliselt olla samaaegselt ka

karistatava rollis. Riigi väljaarvamine karistatavate isikute ringist on põhjendatud ka seetõttu,

et riik ja selle asutused tegutsevad avalikes huvides ja seaduse alusel ning nende rahastus

pärineb riigieelarvest. Kuivõrd sinna laekuvad ka süütegude toimepanemise eest tasutud

rahatrahvid, siis oleks riigi poolt trahvi maksmise puhul sisuliselt tegemist raha nn ühest taskust

teise tõstmisega ja see ei omaks seetõttu mingisugust efekti. Kuna riik on suveränne subjekt ja

teiste riikidega tal alluvusvahekord puudub, ei ole võimalik karistust kohaldada ka välisriigile

(küll aga kõikidele juriidilistele isikutele, kes Eesti jurisdiktsiooni all tegutsevad, isegi kui nad

on täielikult välisriigi kontrolli all).

25

§ 7515 lõige 2 sätestab, et „ettevõtja vastutab tema valitseva mõju all oleva ettevõtja poolt toime

pandud käesoleva seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest, kui ta

väärteo toimepanekut ei takistanud, ehkki väärteo toimepanekust teadis või oleks

kohusetundliku ja hoolika suhtumise korral pidanud teadma.“.

Konkurentsiõiguse subjektiks on ettevõtja ehk mistahes majandustegevusega tegelev üksus,

sõltumata selle õiguslikust vormist või rahastamisviisist (kavandatud KonkS § 2 lõige 1).

Selliselt võib ettevõtja kui majandusüksus koosneda mitmest juriidilisest või füüsilisest isikust.

Majandusüksuse teooria eesmärgiks on muuhulgas võimaldada emaettevõtjale tema

tütarettevõtja poolt toime pandud konkurentsiõiguse rikkumiste süüksarvamist.24

Euroopa Kohtu praktika kohaselt, otsustamaks kas kaks eraldiseisvat isikut moodustavad

majandusüksuse, on põhikriteeriumiks nende turukäitumise ühtsus ehk esimese poolt teise üle

otsustava mõju teostamine. Tütarettevõtja käitumise võib omistada emaettevõtjale eelkõige siis,

kui tütarettevõtja, kuigi ta on eraldiseisev juriidiline isik, ei määra iseseisvalt oma käitumist

turul, vaid täidab sisuliselt juhised, mille emaettevõtja on talle andnud, võttes eelkõige arvesse

nende kahe juriidilise isiku vahelisi majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid,

mille tulemusena moodustavad nad sellises olukorras sama majandusüksuse osa ja

moodustavad seega üks ja sama ettevõtja, kes vastutab rikkumisena käsitletava käitumise eest.25

Eelneva hindamine põhineb erinevatel teguritel, sealhulgas hinnatakse näiteks emaettevõte

mõju selle tütarettevõtte juhatuse, nõukogu ning teiste organite koosseisu määramisel ning

millisel määral mõjutab emaettevõte oma tütarettevõtte igapäevast majandustegevust või annab

viimasele tegutsemiseks juhiseid. Sellist lähenemist on oma praktikas tunnistanud ka

Riigikohus.26

Siinkohal tuleb siiski arvestada, et vastutus ja trahvi määramine toimub isikliku vastutuse

põhimõtte alusel, seega üksnes valitseva mõju kriteeriumist ei piisa, vaid peab lisaks tuvastama,

et ettevõtja oli teise temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja rikkumisest teadlik või oleks

kohusetundliku ja hoolika suhtumise korral pidanud teadma. Sõltuvalt sellest, kui tugev

emaettevõtte kontroll tütarettevõtte üle on tuvastatud, võib kohus kontrolli määrast tuletada ka

järelduse, et emaettevõte oli teadlik tütarettevõtte konkurentsireeglite vastasest tegevusest.

Sellisel juhul saab väärteoetteheite saanud ettevõtja, kellele tema tütarettevõtte tegevust

omistatakse, tõendada, et ta mitte ainult ei olnud teadlik keelatud tegevusest, vaid oli ka

piisavalt hoolikas ja kohusetundlik oma kontrolli all olevate ettevõtjate järele valvamisel. See

säte laiendab KarS § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud organisatsioonilise vastutuse põhimõtet,

kuivõrd vastutuse omistamise aluseks on mh nimelt ettevõtja puudulik järelevalve ja

töökorraldus, mis võimaldas teisel tema kontrollitaval isikul tema huvides süütegusid toime

panna. Piisava kohusetundlikkuse ja hoolikuse määr sõltub konkreetsest suhtest ettevõtjate

vahel ning sellest, millised on selles turuvaldkonnas kehtestatud regulatsioonid ja eeldatavad

parimad praktikad.

Eelnõukohases sättes mainitud „takistamine“ ei tähenda, et valitseva mõjuga ettevõtjal

rikkumise ärahoidmine ka õnnestus – ilmselgelt valitseva mõju all olev ettevõtja siiski

konkurentsirikkumise toime pani, kuivõrd muidu poleks vastavat sätet üldse põhjust rakendada.

Silmas on peetud aktiivset ja tõsiseltvõetavat tegevust rikkumise vältimiseks ja lõpetamiseks,

24 EKo C-882/19, Sumal, S.L. vs. Mercedes Benz Trucks España, S.L., kohtujurist G. Pituruzzella ettepanek

(ECLI:EU:C:2021:293), p 27; ja EKo C-48/69, Imperial Chemical Industries Ltd. vs. Euroopa Ühenduste

Komisjon (ECLI:EU:C:1972:70), p-d 129-141.

25 EKo C‑97/08 P Akzo Nobel jt vs. Komisjon (EU:C:2009:536), p-d 58 ja 59; C‑516/15 P Akzo Nobel jt vs.

komisjon (EU:C:2017:314), p-d 52 ja 53 ning seal viidatud kohtupraktika.

26 RKKKo nr 3-1-1-10-11, p 17.1.

26

mida ettevõtjalt konkreetse kaasuse ja ettevõtjate vahelise suhte asjaolusid arvestades sai

oodata.

KonkS § 7316 sätestab trahvi suuruse arvutamise põhimõtteid.

§ 7316 lõige 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi suuruse alusena on ette nähtud kogukäive, siis

võetakse aluseks kogukäive trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal, kui rahatrahvi

määramise aluseks olev keelatud tegu on Konkurentsiameti poolt tuvastatud.

§ 7316 lõige 2 sätestab: „kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud

ühenduse liikmeks olevate ettevõtjate tegevusega, on trahvi suuruse arvestamise aluseks

ühenduse nende liikmete üleilmse kogukäibe summa, kes tegutsevad samal turul, mida toime

pandud väärtegu on mõjutanud. Seejuures ei või ühelegi menetlusalusele isikule määrata

trahvi, mis ületaks koosseisu sanktsiooni ülemmäära.“.

Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 15 lõike 2 ja näeb ette

imperatiivse kohustuse ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamiseks trahvi suuruse arvutamisel

arvesse võtta tema liikmete üleilmset kogukäivet. Seda juhul, kui ühenduse toime pandud

keelatud tegu on seotud ühenduse selliste liikmete tegevusega, kes tegutsevad samal turul, mida

keelatud teo toimepanemine mõjutas. Sellisel juhul võib trahv olla kuni 10% nimetatud

ettevõtjate üleilmse kogukäibe summast. Sättesse kavandatud teise lause eesmärk näib

direktiivi preambuli punkti 48 kohaselt olevat iga individuaalse liikme maksimaalse vastutuse

kindlaksmääramine ettevõtjate ühenduse kaudu toime pandud keelatud teos. Seda eelkõige

juhtudeks, kus keelatud teo toimepanemise eest ei määrata trahvi üksnes ühendusele, vaid ka

selle liikmetele.

Direktiivi artikli 15 lõige 2 on eelduslikult kantud Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud

ideest, et ettevõtjate ühendus suudab turgu mõjutada oluliselt suuremal määral, kui pelgalt tema

enda käive seda võimaldaks. Pigem näitab tema liikmete käive ettevõtjate ühenduse tegelikku

majanduslikku jõudu ja seega ühenduse tegevuse tagajärgede olulisust. Seetõttu peaks trahvi

suuruse arvutus lähtuma ettevõtjate ühenduse liikmeteks olevate ettevõtjate kogukäibest, mis

vähemal või suuremal määral on selliseks kujunenud tänu ettevõtjate ühenduse tegevusele.27

2008. aasta otsuses Coop de France bétail ja viande vs. komisjon selgitas Euroopa Kohus, et

selliselt ettevõtjate ühenduse liikmete kogukäibe arvestamine trahvi suuruse arvutamisel on

põhjendatud „juhtumei[l], kus ühenduse poolt toimepandud rikkumine on seotud tema liikmete

tegevusega ning kus ühendus osaleb konkurentsivastases tegevuses koostöös oma liikmetega

otseselt nende kasu eesmärgil, kusjuures ühendusel endal puuduvad liikmete huvidest

sõltumatud objektiivsed huvid”.28 Seda, kui suurel määral ECN+ direktiivile eelnenud ja EL-i

otsekohalduval õigusel rajanev kohtupraktika osutub asjakohaseks direktiivi tõlgendamisel, on

keeruline hinnata, kuid direktiivi preambuli punkti 48 valguses näib see pigem tõenäoline.

KonkS § 7317 – sätestab eriregulatsiooni liikmeskonnaga avalik-õigusliku juriidilise isiku

trahvimise kohta.

§ 7317 lõike 1 kohaselt, kui ettevõtjate ühenduseks olevale avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule kohaldatakse konkurentsialase väärteo eest trahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate

käibe alusel, peab juriidiline isik trahvi tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt, kui

ta ise on maksejõuetu.

Lisatav säte võtab üle direktiivi artikli 14 lõike 3, mis nõuab, et ettevõtjate ühendusele määratud

trahvi saab sisse nõuda ühenduse liikmeteks olevatelt ettevõtjatelt, kui ühendus ise muutub

maksejõuetuks. Ehkki direktiivi säte käib ühtviisi nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike

27 Esimese Astme kohtu otsus 14.05.1998, T-338/94 – Finnboard vs. komisjon, EU:T:1998:99, p-d 270 ja 271. 28 EKo 18.12.2008, C-101/07 P – Coop de France bétail ja viande vs. komisjon, EU:C:2008:741, p 97.

27

juriidiliste isikute kohta, kes vastavad ettevõtjate ühenduse määratlusele, on eraõiguslike

juriidiliste isikute maksejõuetuse küsimused juba kehtivas õiguses adekvaatselt reguleeritud (vt

nt TMS § 203, mis võimaldab sissenõude pööramist juriidilise isiku õigusjärglastele). Küll on

võimalik, ettevõtjate ühenduseks olev avalik-õiguslik juriidiline isik osutub maksejõuetuks

ning sellise juhtumi puhuks kehtivas õiguses regulatsiooni ei ole. Eelnõukohane säte kujutab

endast karistusõigusest väljapoole jäävat, olemuslikult avalikõiguslikku üldregulatsiooni, mis

praktikas võiks rakenduda eelkõige nendel juhtumitel, kus reguleeritud ameti praktiseerimise

eeltingimuseks või tagajärjeks on mingisugusesse avalikõiguslikku kutseorganisatsiooni

kuulumine (nt Eesti Advokatuur või Notarite Koda). Säte tekitab avalik-õiguslikule isikule

kohustuse endal rahaliste vahendite puudumise korral puudu jäävad vahendid küsida oma

liikmetelt. Sellise regulatsiooni loogika seisneb selles, et konkurentsireegleid rikkunud avalik-

õiguslik juriidiline isik võeti vastutusele just selle tõttu, mida tema liikmed kaubaturul tegid.

Järelikult võib küll olla, et väärteokaristus määratakse üksnes ettevõtjate ühendusele, kes oli

sõlmitud konkurentsi kahjustava kokkulepe pooleks, selle kokkuleppe mõju viisid ellu ja sellest

said kasu karistatud ühenduse liikmed. Seetõttu on ka põhjendatud, et liikmed peaksid karistuse

kandmises osalema, kui ettevõtjate ühendusel trahviraha ei jätku.

§ 7317 lõige 2 kujutab endast välistust lõikes 1 kehtestatud üldreeglist puhkudeks, mil trahvi

liikmete kanda jätmine ei oleks õigustatud. 1. alternatiiv kujutab endast kahekordse karistamise

keelu avaldumist - kui ettevõtja on juba ise oma tegevuse eest karistada saanud, kujutaks

ettevõtjate ühenduse trahvi tema kanda jätmine sisuliselt tema veelkordset vastutusele võtmist

sama rikkumise eest. 2. alternatiiv koosneb kolmest võimalusest välistada liikme vastu nõude

esitamine. Ehkki eeldatakse, ettevõtjate ühenduse liige ühenduse poolt tehtud konkurentsi

kahjustavat kokkulepet teadis ja täitis, on võimalik ka vastupidine olukord, mil ühenduse

liikmele ühenduse illegaalse tegevuse tagajärgede panemine ei oleks põhjendatud. Seaduses

nimetatud kolme juhtumi tõendamise koormus nihkub aga konkreetsele ettevõtjale, kuivõrd

tõendid konkreetse ettevõtja tegevuse ja teadmise kohta on eelduslikult just konkreetse ettevõtja

käes. Siin ei teki ka küsimust menetlusliku üldiselt tõendamiskoormuse õigustamatust

ümberpööramisest: maksejõuetu ettevõtjate ühenduse trahviraha sissenõudmine liikmetelt ei

ole küsimus ühenduse liikme karistamisest või tema poolt süüteo toimepanemisest, mistõttu on

siin ka ainetu rääkida süüteomenetluslikust tõendamiskoormuse jaotamisest.

KonkS §-ga 7318 kehtestatakse konkurentsialaste väärtegude menetluslikud erisused.

§ 7318 lõike 1 kohaselt on §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm

aastat.

Säte kehtestab sarnaselt kehtiva KonkS §-ga 739 sättes nimetatud väärtegude aegumistähtaja.

§ 7318 lõikega 2 pikendatakse §-des 735, 737-738 ja 7313-7314 sätestatud väärtegude puhul

aegumistähtaeg viie aastani ning sätestatakse erisus üldisest aegumise peatumise

regulatsioonist.

KarS § 81 lõige 3 lubab väärtegude kaheaastast aegumistähtaega pikendada kuni viie aastani.

Arvestades konkurentsiõiguse valdkonna eripärasid ja menetletavate asjade keerukust, samuti

senisest märkimisväärselt suuremate võimalike trahvidega, on põhjendatud maksimaalse

võimaliku aegumistähtaja sätestamine. Euroopa Komisjoni menetlusi reguleeriva määruse nr

1/2003 artikli 25(b) kohaselt on konkurentsiõiguse rikkumiste aegumistähtajaks viis aastat.

Kuigi säte ei ole kohaldatav liikmesriikide konkurentsiasutuste menetlustes, ei tohi siseriiklik

aegumiskord oma olemuselt takistada ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat rakendamist. Samuti,

viidatud sätete rakendamisel Konkurentsiameti poolt on tegemist EL-i õiguse kohaldamisega.

Euroopa Liidu lepingu (ELL)123 artikli 4 lg 3 kohaselt ei tohi siseriiklike normidega takistada

EL-i õiguse ühetaolist ja täielikku kohaldamist, sealhulgas kehtestada või jätta kehtima

meetmeid, mis vähendaksid konkurentsireeglite kasulikku mõju.

28

Teise lausega võetakse üle ECN+ direktiivi artikkel 29. Säte on koostatud kooskõlas direktiivi

põhjenduspunkti 70 nõudega, mis sätestab, et tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutustel

on võimalik ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmist tulemuslikult tagada, on vaja

kehtestada toimivad normid aegumistähtaegade kohta. Eelkõige tuleks paralleelsete volituste

süsteemis riigisisesed aegumistähtajad peatada või katkestada ajaks, mil kestab menetlus teise

liikmesriigi konkurentsiasutuses või komisjonis. Selline peatamine või katkestamine ei tohiks

takistada liikmesriikidel säilitamast või kehtestamast lõplikke aegumistähtaegu, tingimusel et

lõplike aegumistähtaegade pikkus ei muuda ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102

tulemuslikku täitmise tagamist sisuliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks.

Konkurentsirikkumiste erilist keerukust arvestades kehtestataksegi konkurentsirikkumistele

pikemad aegumistähtajad ning menetluse kulgu arvestades nähakse ette, et aegumine peatub

konkurentsijärelevalve otsuse vaidlustamise puhul kuni kolmeks aastaks.

Täiendava aegumistähtaja peatumise aluse näeb ette direktiivi artikli 29 punkt 2. Aegumise

peatamine on põhjendatud sellega, et enamasti peaks konkurentsijärelevalvemenetlus eelnema

väärteomenetlusele ning soovitavalt ka jõudma enne väärteomenetlust mingi lahendini – või

vähemasti peaks olema selge, et ei kokkulepet ega kohustuse võtmist, mis annaks alust

väärteomenetlust lõpetada või alustamata jätta, asjas ei tule. Konkurentsiameti otsuse kohtulik

kontroll halduskohtumenetluses käib läbi kolme kohtuastme, mille ajaks aegumine peatatakse

(keskmisi majandushaldusasjade menetlusaegu 2024.aasta seisuga arvestades on võimalik, et

halduskohtumenetlusele kolmes kohtuastmes kokku kulub ca 348+347+212=907 päeva).

Määratlus „ajani, mil konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada“ viitab

võimalusele, kui konkurentsiameti tehtud otsust tähtaegselt ei vaidlustata – HKMS § 46 lg 1

kohaselt on tühistamiskaebuse esitamiseks 30 päeva haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest

arvates. Kui kaebus esitatakse, peatub väärteo aegumine halduskohtumenetluse ajaks, st kuni

asjas kohtumenetluse lõppu kaasa toova kohtulahendi jõustumiseni. Kokku võimaldab

aegumise peatumise aluse tekitamine konkurentsiväärtegude aegumistähtaega pikendada kuni

kaheksa aastani, mis peaks igal juhul olema piisav selleks, et tagada ka keerukamates

konkurentsiväärteoasjades lahendini jõudmine ja seeläbi ka direktiivi ettekirjutuste täitmine.

On võimalik, et mõistlik menetlusaeg ei ole nii pikk isegi konkurentsiasjades.

Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et aegumine peatub üksnes juhul, kui konkreetse teo osas

toimub konkurentsijärelevalvemenetlus, st nö ehtsate konkurentsiväärtegude puhul

(eelnõukohased §-d 735, 737, 738, 7313 ja 7314). Muude väärtegude puhul ei ole

konkurentsijärelevalvemenetlus üldse aktuaalne ja seetõttu ka aegumise peatumine mitte.

Aegumine puudutab vaid väärtegusid ja nende eest karistamist:

konkurentsijärelevalvemenetluse toimetamisel aegumise reegleid ei ole ning

järelevalvemenetluses järelevalvemeetmete rakendamist aegumise reeglitega ei piirata.

§ 7318 lõige 3 sätestab, et kõikides konkurentsiseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline

menetleja on Konkurentsiamet.

§ 7318 lõige 4 sätestab, et konkurentsiseaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud

väärtegusid arutab maakohus. See säte tähendab, et märgitud väärtegude asjades on välistatud

väärteo kiirmenetluse sätete rakendamine ning Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana ise

märgitud väärtegude asjades väärteootsust teha ei saa. Selle asemel tuleb väärteoprotokoll

edastada maakohtusse ja maakohus arutab seda väärteoasja vastavalt VTMS § 83 p-le 1 VTMS

11.peatükis sätestatud korras. Valik sellise menetlusmudeli kasuks, et ka esimese otsuse teeb

konkurentsialases väärteoasjas just maakohus, mitte Konkurentsiamet ise, on tingitud soovist

kindlustada potentsiaalselt küllaltki tõsiste sanktsioonide rakendamine läbi kolmeastmelise

kohtusüsteemi ning seejuures kindlustada, et süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine oleks

tagatud esimesest asjas tehtavast otsusest peale.

29

§ 7318 lõike 5 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus lõpetatakse,

kui konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetati eelnõukohase seaduse §-s 7831 sätestatud

kokkuleppega, milles järelevalvealuse isikuga lepiti kokku parandusliku makse tasumises, või

leebuse kohaldamisega. Eelnõu järgi luuakse konkurentsiseaduses uus mõiste: paranduslik

makse. Sisuliselt on konkurentsijärelevalve lõpus võimalik järelevalvealuse isiku ja

konkurentsiameti vahel sõlmida kokkulepe konkurentsijärelevalvemeetmete rakendamise

kohta. Kokkuleppes võib kokku leppida nii regulatiivsetes meetmetes kui ka paranduslikus

makses (ja ka mõlemas samaaegselt) - järelevalvealuse isiku kohustuses tuvastatud

konkurentsirikkumise järel maksta riigituludesse Konkurentsiametiga kokkulepitud summa

ning sellega välistada võimalus, et asjas alustatakse väärteomenetlust ja ettevõtjale määratakse

trahv. Sätestatud kaks väärteomenetluse lõpetamise alust on kohustuslikud. Samas näeb sama

paragrahvi lõige 7 ette võimaluse lõpetatud väärteomenetlus uuendada, kui ettevõtja hiljem

siiski järelevalvemenetluses võetud kohustusi ei täida.

§ 7318 lõige 6 näeb ette võimaluse väärteomenetlus lõpetada, kui järelevalvemenetluses

kiidetakse heaks ettevõtja poolt kohustuse võtmine. Järelevalvemenetluses on ettevõtjal

võimalus Konkurentsiametiga läbi rääkida kohustuste võtmises konkurentsiolukorra

parandamiseks. Seadusemuudatusega luuakse võimalus ka väärteomenetluses, mis võib

järelevalvemenetlusega paralleelselt käimas olla, hinnata, kas võetud kohustused on piisavad

selleks, et senist rikkumist heastada ja väärteovastutusest vabaneda. Kui Konkurentsiamet või

kohus leiab, et järelevalvemenetluses võetud kohustused on konkurentsirikkumise

heastamiseks piisavad, on menetlejal võimalus väärteomenetlus lõpetada. Seejuures säilib

analoogiliselt KrMS § 202 menetluse otstarbekusest lõpetamisega ka võimalus väärteomenetlus

uuendada, kui ettevõtja enda võetud kohustusi siiski ei täida.

§ 7318 lõige 7 sätestab väärteomenetluse uuendamise järelevalvemeetmete nurjumise

korral. Analoogiliselt KrMS §-s 202 ja VTMS § 30 lg-ga 12 nähakse ette võimalus

väärteomenetlus uuendada, kui väärteomenetluse lõpetamise tingis menetlusaluse isiku poolt

nn parandusliku kohustuse võtmine, kuid isik hiljem seda kohustust ei täida. Kohustuse täitmata

jätmine osutab, et tema esialgne kohustuste võtmine ei pruukinud olla kantud siirast soovist

konkurentsirikkumist heastada, vaid oli üksnes taktikaline käik selleks, et rikkumise eest mitte

vastutust kanda. Selles olukorras saab Konkurentsiamet nii järelevalve- kui väärteomenetluse

uuendada ning kohus võib isikule kohaldada väärteokaristust. Seadus ei näe ette, et uuendatud

menetluses mõistetud karistusest peaks mingil moel maha arvestama järelevalvemeetmeid,

mida menetlusalune isik täitis, kui ta täielikult kohustusi ei eiranud. Sellegipoolest saab kohus

järelevalvemeetmete osalist täitmist arvestada karistuse mõistmisel.

§ 7318 lõige 8 reguleerib tõendite ülekantavust menetluste vahel.

Eelnõuga kehtestatakse üldpõhimõte, et konkurentsiväärtegude tõendamisel on lubatud kõik

konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid. Säte on kehtestatud

eesmärgiga lahendada tõendite menetlustevahelise ülekantavusega (portatiivsusega) seotud

probleeme.

Direktiivi põhjenduspunkti 73 kohaselt peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema

võimalus võtta arvesse asjassepuutuvaid tõendeid, olenemata sellest, kas need on kirjalikud,

suulised või elektroonilised või esitatud salvestisena. See peaks hõlmama mh selliste füüsiliste

ja juriidiliste isikute poolt tehtud salajasi salvestisi, kes ei esinda avalikku võimu, tingimusel et

nende salvestiste näol ei ole tegemist ainsa tõendiga. See ei tohiks piirata isiku õigust

ärakuulamisele ega avaliku võimu esindaja tehtud või omandatud salvestiste vastuvõetavust.

Samamoodi peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema võimalik võtta asjakohaste

30

tõenditena arvesse elektroonilisi sõnumeid, olenemata sellest, kas need sõnumid näivad olevat

lugemata või on kustutatud.

Praktikas on tavaline, et konkurentsirikkumine ilmneb (konkurentsi)järelevalvemenetluse

käigus. Järelevalvemenetluse ja süüteomenetluse reeglid tõendite kogumise kohta on mõneti

erinevad, ent ECN+ direktiiv lähtub eeldusest, et kõik eelnõukohase seaduse mõistes

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud tõendid peavad olema kasutatavad ka

trahvimise menetluses – seega Eestis väärteomenetluses.

Ehkki süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse lõppeesmärgid on praeguse dogmaatika

kohaselt erinevad, on konkreetsete menetlustoimingute tasandil neid eesmärke lahus pidada

keeruline. Sisult sarnased menetlustoimingud on kehtiva seaduse kohaselt võimalikud nii

süüteo- kui järelevalvemenetluses, samuti on enamus järelevalve käigus kogutud tõendeid ka

kehtiva õiguse kohaselt süüteomenetluses, eriti väärteomenetluses piiranguteta ja

lisatoimingute tegemise vajaduseta tõendina lubatavad.

Tõendite portatiivsust on kavandatud piirata vaid füüsilise isiku puhul, kelle väärteoasjas ei ole

lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli sunnitud

konkurentsijärelevalvemenetluses avaldama vastusena teabenõudele. Kuna füüsiline isik saab

konkurentsijärelevalvealuseks isikuks olla vaid siis, kui ta tegutseb ettevõtjana (FIE), ongi see

erandsäte suunatud eelkõige selles olukorras füüsilise isiku enese mittesüüstamise privileegi

jõustamisele. Samuti piirab säte füüsilise isiku poolt avaldatud ennastsüüstava teabe kasutamist

nende üksikute koosseisude puhul, kus ka füüsiline isik võib isiklikult vastutada. Kuna

füüsilisele isikule on jäetud ka õigus jätta ennast süüstav teave avaldamata ning talle tuleb

teabenõude esitamisel seda õigust selgitada, on praktikas ilmselt vähe juhtumeid, kus füüsiline

isik oleks sunnitud teabenõudele vastamisel ennast süüstavat teavet avaldama. Oma õigustest

teadlikult loobudes füüsilise isiku poolt antud teabe kasutamist ei piirata.

Kõik muud konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid, sh menetlusaluselt

isikult konkurentsijärelevalvemenetluses teabenõude korras saadud dokumendid ja selgitused

on süüteomenetlusse piiranguteta ülekantavad, isegi kui nende sisu võib neid esitanud isiku

süüd tõendada.

KonkS § 78 lõikesse 1 kavandatud muudatused: „Igaühel on õigus talle käesoleva seaduse 2.

või 4. peatükiga või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo

(edaspidi keelatud tegu) toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“, tulenevad

eelnõukohase seadusega kehtiva KonkS § 611 kehtetuks tunnistamisest ja kujutavad seega sätte

täiendamist termini „keelatud teo“ definitsiooniga. Seni sisaldus termini „keelatud tegu“

definitsioon KonkS §-s 611, kuid tulenevalt konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest tunnis-

tatakse KonkS §-d 611 ja 637 kehtetuks. Seeläbi saab KonkS § 78 lõikest 1 seaduses esimene

säte, mis terminit „keelatud tegu“ kasutab. HÕNTE § 18 lõike 5 kohaselt määratletakse termini

sisu kas pärast termini esmakordset kasutamist või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks

kavandatavas paragrahvis. Normitehnika käsiraamatu kohaselt ei ole termini määratlust kohane

kavandada seaduse üldsätetesse eraldi paragrahvina juhul, kui termin ei ole seaduses või

seaduse struktuuriosas läbivalt oluline. Terminit „keelatud tegu“ kasutatakse KonkS-s alates 9.

peatükist, seega ei ole termin seaduses läbivalt oluline.

KonkS § 78 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „suhtes“ tekstiosaga „(edaspidi kartell)“:

„Eeldatakse, et konkurentidevaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on

koordineerida turul oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsi-

parameetreid, või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes (edaspidi kartell)

tekitab kahju.“ Kõnesolev KonkS § 78 lõige 2 on 2017. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu

31

direktiivi 2014/104/EL29 artikli 17 lõike 2 ülevõtmiseks jõustunud säte, ühtib selles, läbi sama

direktiivi artikli 2 punkti 14, sisalduv kartelli definitsioon ECN+ direktiivi artikli 2 lõike 1

punktis 11 sätestatud kartelli definitsiooniga. Sellest tulenevalt on ka kehtivat KonkS § 78 lõiget

2 terminiga „kartell“ täiendatud.

KonkS § 781 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriminaalmenetluse seadustiku

Käesoleva seaduse §-s 2051 7334 sätestatud leebuse kohaldamiseks võib karistusseadustiku §-s

400 sätestatud kuriteo osaline kartellis osalevat või osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

moodustav isik esitada leebuse kohaldamise taotluse Konkurentsiametile vormis, mis võimal-

dab kirjalikku taasesitamist ning taotluse Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja

fikseerimist. Ettevõtjate ühendust moodustaval isikul on käesolevas lõikes nimetatud õigus

üksnes juhul, kui ühendus tegeleb majandustegevusega ühenduse nimel ja osaleb või osales

kartellis samuti ühenduse nimel, mitte selle liikmeks olevate ettevõtjate nimel.“ Muudatused

viivad riigisisese õiguse kooskõlla ECN+ direktiivist tulenevate täiendustega ja muudatustega,

mis on tingitud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokku-

lepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Sätte kehtiv sõnastus kasu-

tab terminit osaline viitamaks isikule, kes on osalenud KarS §-s 400 sätestatud kuriteos. Eelnõu

järgi hakatakse nimetatud termini asemel kasutama „[kartellis] osalevat või osalenud ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust moodustav isik“ selleks, et esile tõsta konkurentsijärelevalvemenet-

luses senisest kontseptsioonist erinevat lähtekohta, kus regulatsioon on üles ehitatud konku-

rentsiõiguse materiaalõiguslikule subjektile – ettevõtja –, mitte teda moodustava(te)le

isiku(te)le. Samas aga ei saa regulatsioonis kõrvale vaadata tõsiasjast, et õiguste ja kohustuste

kandjaks saab olla vaid isik, mitte majanduslik konstruktsioon.

Kehtiva õiguse kohaselt on leebusetaotlejal tulenevalt KonkS § 781 lõikest 1 võimalik leebuse

kohaldamise taotlus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praktikas saab ta seda

teha saates taotluse e-kirja teel aadressil [email protected]. Direktiivi artikli 20

lõikest 1 tulenevalt peab riigisisene õigus mh ette nägema taotluse esitamise viisi, mis

võimaldab taotlejal leebuse kohaldamise taotlust oma omandis, valduses või kontrolli all mitte

hoida. Sellise nõude täitmiseks plaanib Konkurentsiamet luua tehnilise lahenduse, mille abil

saab leebuse kohaldamise taotluseid eelnõukohase seaduse jõustumisel esitada spetsiaalse

rakenduse abil, mis sarnaneb Euroopa Komisjoni eLeniency IT-lahendusega. Tegemist saab

olema infovahetuskeskkonnaga, kus leebustaotleja saab leebuse taotlemiseks vajaliku teabe

esitada ilma vastavasisulist ennast süüstavat teavet oma arvutisse, andmekandjale, serverisse

või muusse enda omandis, valduses või kontrolli alla olevasse esemesse või keskkonda

eelnevalt salvestamata. Samuti peab selline keskkond direktiivi kohaselt välistama võimaluse,

et leebusetaotleja saaks peale taotluse esitamist selle sisule juurdepääsu. Euroopa Komisjoni

mitteametlike selgituste kohaselt on sätte eesmärk kaitsta kolmandatest riikidest pärit

leebusetaotlejaid, kelle asukohariigis ei pruugi leebuse kohaldamise taotlustele kehtida sarnast

kaitset nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/104/EL30 kehtestatud kaitse.

Kehtiva KonkS § 781 lõikega 1 kehtestatud kirjalik taasesitamist võimaldav vorm leebuse

kohaldamise taotluste esitamiseks, on sobilik vorminõue taotluste esitamiseks ka läbi loodava

rakenduse, kuivõrd püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldav viis eeldab, et avalduse „saajal“,

mitte avalduse „esitajal“ on võimalik seda salvestada ja hiljem uuesti taasesitada31.

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega

reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu

konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega

reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu

konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 31 P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2010, lk 249.

32

Kõnesoleva sätte 2. lause pärineb ECN+ direktiivi preambuli punktist 52, mis näeb mh ette, et

nendel ettevõtjate ühendustel, kes tegelevad majandustegevusega iseenda nimel, peaks olema

võimalus saada kaitset rahatrahvide vastu ja rahatrahvide vähendamist, juhul kui nad osalevad

väidetavas kartellis iseenda ja mitte oma liikmete nimel.

KonkS § 781 lõikega 11 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustava isiku poolt esitatud leebuse kohaldamise taotlus loetakse esitatuks ette-

võtja või ettevõtjate ühenduse poolt.“ Lõige sätestab silla konkurentsiõiguse materiaalõigusliku

subjekti „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühenduse“ ning neid moodustavate isikute vahel. Kuivõrd

leebust kohaldatakse ettevõtjate ja asjakohasel juhul ettevõtjate ühenduste suhtes, on oluline

sätestada, et konkreetse materiaalõigusliku subjekti nimel saavad leebust taotleda kõik teda kui

majandustegevusega tegelevat üksust moodustavad isikud. Siinkohal tuleb aga silmas pidada

Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mis on seadnud piiranguid sellele, kas ning mis tingimustel

saavad leebust (kõik) ettevõtjat moodustavad isikud olenevalt sellest, kes isikuliselt leebuse

kohaldamise taotluse esitab. Sellest tulenevalt on sätet peale avalikku kooskõlastamist ja

arvamuse avaldamist muudetud. Varasemas redaktsioonis nägi kavandatud säte ette, et

„[e]ttevõtjat moodustava isiku esitatud leebuse kohaldamise taotlus loetakse esitatuks ettevõtja

poolt kõigi seda moodustavate isikute nimel ja huvides.“ Euroopa Komisjoni mitteametlike

suuniste kohaselt võiks aga säte, mis näeb ette, et esitatud taotlus loetakse esitatuks kõigi

ettevõtjat moodustavate isikute nimel ja huvides, kaasa tuua rakenduspraktikat, mis ei ühti

Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

Nimelt on Üldkohus 2014. aastal küll Euroopa Komisjoni leebusprogrammi osas leidnud, et ka

leebuse kohaldamisel tuleks ettevõtja ehk majandusüksuse kontseptsiooni mõista identselt

ELTL artiklis 101 kasutatud ettevõtja kontseptsiooniga,32 kuid kehtiva kohtupraktika kohaselt

on selles üks „aga“. Üldkohus on veidi pärast eelnimetatud lahendit samal aastal leidnud, et

erinevalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõigetest 2 ja 3, milles viidatakse rikkumise kestusele ja

seega ettevõtja eri koosseisudele, mis hõlmavad otseselt vastutavat äriühingut või rikkumise

kogu kestuse jooksul sellega seotud tegevust, keskendutakse leebusprogrammis leebuse

kohaldamise taotluse esitamise hetkele, mistõttu mõiste „ettevõtja” tähendab üldjuhul niisugust

majandusüksust, mis oli olemas taotluse esitamise ajal ehk üksust, mis koosneb neist isikust,

millest see koosneb taotluse esitamise ajal.33 Seega nt olukorras, kus emaettevõtja vastutab

kartelli toimepanemise eest üksnes seeläbi, et tema tütarettevõtja, kellega ta moodustab ühe

ettevõtja, on osalenud kartelli toimepanemises, saab emaettevõtja leebust olenemata sellest, kas

ta isikuliselt on ühes tütarettevõtjaga leebuse kohaldamise taotluse esitanud.34 Kuid juhul, kui

peaks ilmnema, et emaettevõtja on ka isikuliselt kartelli toimepanemises osalenud või juhul,

kui leebuse kohaldamise taotluse esitamiseks pole emaettevõtja enam tütarettevõtjaga ühte

ettevõtjat moodustav isik35, ei pruugi kehtiva Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt olla alust

emaettevõtjat trahvist vabastada. Viimasel juhul on küll eelnõu autorite hinnangul väga küsitav

ne bis in idem põhimõttest lähtuva põhiõiguse tagamine, aga selles osas ei ole ühelegi

autoriteetsele allikale tugineda.

KonkS § 781 lõikega 12 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Leebusetaotleja peab

leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde. Konku-

rentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse

üle ECN+ direktiivi artikli 20 lõike 3 ja artikli 21 lõike 4, mille kohaselt võib Eestis

konkurentsiküsimustes pädevale riiklikule haldusasutusele ehk Konkurentsiametile leebuse

32 ÜKo 23.01.2014, T-384/09 – SKW Stahl-Metallurgie Holding ja SKW Stahl-Metallurgie vs. komisjon,

EU:T:2014:27, p-d 237 ja 238. 33 ÜKo 11.09.2014, T-543/08 – RWE ja RWE Dea vs. komisjon, EU:T:2014:627, p 145. 34 ÜKo 16.09.2013, T-411/10 – Laufen Austria vs komisjon, EU:T:2013:443, punkt 228. 35 ÜKo 15.07.2015, T-406/10 – Emesa-Trefilería ja Industrias Galycas vs. komisjon, EU:T:2015:499, p 157.

33

kohaldamise taotlusi, sh leebuse kohaldamise järjekoha taotlusi ja lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotlusi, esitada eestikeelsetena või koos tõlkega eesti keelde või alternatiivselt

mõnes muus keeles, kui Konkurentsiamet sellega nõustub. Siinkohal väärib märkimist, et

ECN+ direktiivi artikkel 20 reguleerib mitte Eesti kehtiva õiguse tähenduses leebuse kohal-

damise taotlust, vaid sellest osa, mis vastab direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 17 kohasele

„leebusavaldusele“ (leniency statement). Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise seisukohalt ei

ole see aga väga oluline, kuigi praktikas saab teatav vahe olema, sest juhul, kui Konkurent-

siamet nõustub leebuse kohaldamise taotlust vastu võtma muus keeles, kui eesti keeles, laieneb

see kõigele, mitte üksnes eelnevalt nimetatud leebusavaldusele. Poolte kokkuleppel mõnes

muus keeles leebuse kohaldamise taotluse esitamisel ei rakendu sellele KeelS § 12 lõige 1 ehk

Konkurentsiamet peab sellisel juhul talle esitatud taotluse ise eesti keelde tõlkima (see tuleneb

kavandatud KonkS § 7820 lõikest 2, mille kohaselt peetakse menetlustoimikut eestikeelsena).

Muudel juhtudel rakendub HMS § 20 lõige 2, mille kohaselt kasutatakse haldusmenetluses

võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras.

KonkS § 781 lõike 2 punkt 1 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i esimesele

taandele. Kehtivasse sättesse kavandatud muudatused: „leebusetaotleja nimi, isikukood,

sünniaeg või registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed ning teave

selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema leebusetaotluse rahuldamata jätmise korral

avaldataks tema taotlus väärteomenetluses karistust kergendava asjaoluna;“, on tingitud

ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest, KarS § 400 ehk konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest ning õiguspoliitilisest otsusest konkurentsiõiguse rikkumise eest

vastutust füüsilisele isikule kui juriidilise isiku juhatuse liikmele või töötajale enam mitte ette

näha. Seega ei saa peale eelnõukohase seaduse jõustumist leebuse kohaldamise taotlusi enam

juriidiliste isikutega seotud füüsilised isikud esitada, kuivõrd neid keelatud teo toimepanemise

eest trahvi kohaldamine ähvardada ei saa (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7817

lõiget 1). Sättesse kavandatud loetelus on aga siiski märgitud ka isikukood, kuivõrd ettevõtja

võib moodustada ka füüsilisest isikust ettevõtja, kellel ei ole mitte registreerimisnumbrit, vaid

isikukood, sest õiguslikult on tegemist füüsilise isikuga (ÄS § 3 lõige 1). Seetõttu sätestab ka

kavandatud KonkS § 7817 lõige 1, et konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa järelevalvealuseks

isikuks olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.

ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest tingitult on sättesse lisatud, et leebuse

kohaldamise taotluses peab sisalduma teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema

taotlus avaldataks väärteomenetluses karistust kergendava asjaoluna, kui leebustaotlust ei

rahuldata ja järelevalvemenetluse tulemusel alustatakse ka väärteomenetlust. Selline

selgesõnaline tahteavaldus on vaja leebuse kohaldamise taotlusesse lisada, kuivõrd direktiivi

artikkel 17 lõige 4 nõuab, et selleks, et trahvi alandamine saaks kõne alla tulla, peab

leebusetaotleja seda selgelt taotlema. Kuivõrd ECN+ direktiivi VI. peatükk on maksimum- ehk

täisharmoneerimist nõudev, ei saa seadusandja selles ette nähtud tingimustest kõrvalekaldeid

lubada, sest selleks ei ole liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi. Väärteomenetluse mõttes on

leebusetaotluse näol tegemist süüteo puhtsüdamliku ülestunnistuse funktsionaalse

ekvivalendiga, mistõttu kontroll selle tahteavalduse üle peakski jääma menetlusalusele isikule

– tegemist on üheaegselt nii karistust kergendava asjaoluga kui ka selge tõendiga menetlusaluse

isiku vastu.

KonkS § 781 lõike 2 punkti 2 kavandatud muudatused: „identifitseerimist võimaldavad and-

med teiste isikute ettevõtjate või ettevõtjate ühenduse kohta, kes osalevad või on osalenud

karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteos kartellis;“, on tingitud konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest. Viide KarS §-le 400 asendatakse kartelli toimepanemisega. Tulenevalt

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i teise taande sõnastusest tulenevalt täiendatakse

34

kommenteeritavat punkti sõnadega „või on osalenud“, et leebusetaotleja esitaks asjakohasel

juhul leebusetaotluses infot ka nende ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes varem on

kartelli toimepanemises osalenud. Ühtlasi võimaldab selline täiendus leebust taotleda keelatud

teo toimepanemise eest, mis on taotlemise hetkeks juba lõppenud.

KonkS § 781 lõike 2 punkt 3 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i kolmandale

taandele lisandustega artikli 17 lõike 2 punktist b ja artikli 18 lõike 2 punktist b. Kehtivasse

sättesse kavandatud muudatused: „karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo kartelli

põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave andmed mõjutatud kaupade

kohta, kartelli geograafiline ulatus ning kartelli toimepanemise aeg ja viis;“, on tingitud mh

sellest, et konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete,

otsuste ja kooskõlastatud tegevuste eest kuriteokaristust enam ette nähtud ei ole. Viide KarS §-

le 400 asendatakse kartelli toimepanemisega.

KonkS § 781 lõike 2 punkti 4 kavandatud muudatused: „kõik leebusetaotlejale teadaolev muu

teave kättesaadavad ja teadaolevad tõendid karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo

kartelli kohta. Kui tõendite esitamine koos taotlusega ei ole tehniliselt võimalik, võib need

esitada viivituseta muul viisil. Kui tõendite kohene esitamine ei ole võimalik, loetakse

küllaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega;“, on tingitud

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast ning konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest. Direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast on

tingitud kehtiva sätte täiendamine sõnadega „teadaolev muu teave“, kuivõrd KonkS § 781 lõike

2 punktides 1–3 ja 5 toodud teave on vaid osa avatud loetelust, mida leebusetaotleja

Konkurentsiametile esitama peab, st et kui leebusetaotlejal on mistahes muud teavet keelatud

teo toimepanemise kohta, on ta kohustatud ka selle Konkurentsiametile viivitamata edastama.

Vajadus asendada sõna „tõend“, sõnaga „teave“ on oluline, kuivõrd isikud saavad

järelevalveasutustele anda üksnes teavet, mitte tõendeid. Teabest saab tõend siis, kui

järelevalveasutus seda kas menetluses tõendina kasutab või saadud teabe tõendina vormistab.

KonkS § 781 lõige 2 punkti 5 kavandatud muudatused: „andmed teiste konkurentsiasutuste või

muude asutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või

kellele ta kavatseb selle esitada“, viivad kõnesoleva sätte kooskõlla ECN+ direktiivi artikli 19

punkti b alapunkti i neljanda taandega.

Konks § 781 lõikega 21 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib leebusetaotleja leebuse kohal-

damise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta. Selleks esitab leebusetaotleja

Konkurentsiametile kõik eelnimetatud lõikes nimetatud talle kättesaadava teabe koos samas

lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate asjaoludega. Kui Konkurentsiameti

hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise järjekoht, annab ta leebusetaotlejale

täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja

jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal.“ Säte võtab

koosmõjus KonkS § 781 lõigetega 12 ja 2 (viimane direktiivi ülevõtmiseks muudetud ja

täiendatud kujul) riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 21 lõiked 1–3 ja 5. Säte

loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 22 ammendava eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis

reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste

kõrvaldamiseks. Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui kartelli toimepanemises osaleval või

osalenud ettevõtjal pole leebuse kohaldamise taotlemiseks koheselt võimalik esitada kogu sama

sätte lõikes 2 nimetatud teavet, võib ta esialgu esitada nii palju KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud

teabest, kui võimalik, ja sellega ühes põhjenduse, miks tal pole võimalik esitada kogu leebuse

kohaldamise taotlemiseks nõutud teavet. Seda selleks, et taotleda esmalt leebuse kohaldamise

järjekohta, mis Eesti õiguse tähenduses on täiendav tähtaeg leebuse kohaldamise taotluses

35

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Põhjus, miks direktiivi artikli 21 ülevõtmisel ei võiks

lihtsalt nentida, et kehtivas riigisiseses õiguses on HMS §-s 15 selline regulatsioon juba olemas

ja seda vähesel määral täiendada, on tingitud sellest, et artikkel 21 on maksimum- või teisisõnu

täisharmoneerimist nõudev säte. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt peab

leebusprogrammi sätete ülevõtmisel lähtuma direktiivi preambuli punktist 51, mis komisjoni

sõnul peaks selgelt näitama, et leebusprogrammi riigisisesel loomisel peab maksimaalselt

juhinduma direktiivi VI peatükist nii selle ülesehituse kui ka terminoloogia osas. Seetõttu peab

kõigil ettevõtjatel olema kindlus, et neil on mistahes liikmesriigis õigus taotleda just leebuse

kohaldamise järjekohta. Euroopa Komisjoni hinnangul on direktiivi artikli 21 ülevõtmisel väga

oluline riigisiseses õiguses lähtuda sellest, et leebuse kohaldamise taotlemisel peab ettevõtja ise

olema aktiivne ja vältima eksimusi, mistõttu riigisisesel konkurentsiasutusel ei tohiks olla

kohustust ja võimalust ettevõtjat selles protsessis toetada. Seega riigisisene õigus, mis näeks

ette, et kui leebusetaotleja esitab puudustega leebuse kohaldamise taotluse, antakse talle

automaatselt täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja mille jooksul esitatud teave loetakse

esitatuks puudustega taotluse esitamisel, ei oleks kooskõlas direktiiviga, kuivõrd ettevõtja peab

ise väljendama soovi leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks ühes põhjendusega, miks

esinevad taotluses puudused. Seejärel peab Konkurentsiametil olema õigus, kuid mitte kohustus

talle vastavasisuline täiendav tähtaeg ehk järjekoht anda.

Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud leebusetaotlejale anda leebuse

kohaldamise järjekoht, tuleb Konkurentsiametil anda taotluse esitanud isikule täiendav tähtaeg

leebuse kohaldamise taotlusest puuduoleva teabe esitamiseks. Nimetatud tähtaja määrab

Konkurentsiamet juhtumipõhiselt. Kui leebusetaotleja esitab teabe Konkurentsiameti määratud

tähtaja jooksul, loetakse see esitatuks ajal, kui leebusetaotleja esitas leebuse kohaldamise

taotluse eesmärgiga esmalt saada leebuse kohaldamise järjekoht. Säte näeb seega ette leebuse

kohaldamise järjekoha andmise ilma formaalse eraldiseisva taotluseta. Kui Konkurentsiamet,

arvestades leebuse kohaldamise taotluses toodud põhjendusi, otsustab täiendava tähtaja ehk

leebuse kohaldamise järjekoha andmata jätta, on tegemist leebuse kohaldamise taotluse läbi

vaatamata jätmisega (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22). Kui Konkurentsiamet täiendava

tähtaja annab, kuid isik selle jooksul puuduolevat teavet ei esita, jätab Konkurentsiamet samuti

leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22).

KonkS § 781 lõikega 22 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiameti

hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud järjekoha andmine

põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid leebusetaotleja ei esita

tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse

läbi vaatamata.“ Säte loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 21 ammendava

eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt

täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on vajalik tulenevalt

kavandatud KonkS § 781 lõikest 21. ECN+ direktiivi artiklis 21 sätestatu reguleerib Eesti õiguse

tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 21 tulenevalt ei tohi

riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab puudustega leebuse

kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS § 15 lõike 3 alusel

täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 21 ja 22 ette ammendava

eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist juhud, kus

Konkurentsiamet järjekohta ei anna või kui annab, aga leebusetaotleja sellist võimalust

täiendava tähtaja jooksul leebuse kohaldamise taotlust täiendada ei kasuta. Kavandatud lõike

22 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine.

KonkS § 781 lõikega 23 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui leebusetaotleja on

varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi mõjutanud salajase

kartelli kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse kohaldamiseks või leebuse kohaldamise

järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama salajast kartelli puudutavas leebuse

36

kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe asemel selle teabe

lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on võimalik salajase kartelli

tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet esitatud leebuse

kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 1 ja 2, mille eesmärk on

võimaldada salajases kartellis osaleval või osalenud ettevõtjal esitada Konkurentsiametile

lihtsustatud ehk lühendatud leebuse kohaldamise taotlus olukorras, kus ta varem on esitanud

sama salajase kartelli osas leebuse kohaldamise taotluse või leebuse kohaldamise taotluse

esitamise järjekoha taotluse Euroopa Komisjonile. Praktikas saab lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotluste esitamine seega realiseeruda, nagu ka säte ette näeb, üksnes salajaste

kartellide puhul, kuivõrd Euroopa Komisjoni leebusprogrammi tingimuste kohaselt

võimaldatakse leebust üksnes neile ettevõtjatele, kes esitavad leebuse kohaldamise avalduse

salajase kartelli osas (vt Commission Notice on Immunity from fines and reduction of fines in

cartel cases (ELT C 298, 8.12.2006, lk 17–22) ja direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 12 toodud

salajase kartelli definitsiooni). Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui taotlus on varem esitatud

Euroopa Komisjonile ja selle esemeks olev salajane kartell on mõjutanud rohkem kui kolme

liikmesriigi territooriumi, võib leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluse esitada üksnes

leebuse kohaldamise taotluse esitamiseks vajaliku teabe lühikirjeldusega (oluline on tähele

panna, et direktiiv artikli 22 lõike 2 kohaselt tuleb lühikirjeldus esitada kogu kohustusliku teabe

kohta, et iga KonkS § 781 lõike 2 teabepunkti kohta). Lisaks peab leebuse taotleja taotluses

nimetama liikmesriigid, kust oleks tõenäoliselt võimalik salajase kartelli kohta tõendeid

koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotlust esialgu

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena. Tulenevalt direktiivi preambuli punktist 62 on

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise eesmärk „[…] vähendada nende taotlejate

halduskoormust, kes esitavad komisjonile leebema kohtlemise taotluse seoses väidetava

salajase kartelliga, mis hõlmab territooriumina rohkem kui kolme liikmesriiki. Kuna sellistel

juhtudel saab täieliku taotluse komisjon, peaks just tema olema leebema kohtlemise taotleja

jaoks peamine kontaktpunkt enne, kui on selgunud, kas komisjon hakkab juhtumit menetlema

täies ulatuses või osaliselt […]“. Seega tagajärjelt on lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlus

sama, mis leebuse kohaldamise järjekoha taotlemine, sest juhul, kui Euroopa Komisjon otsustab

salajase kartelli menetlemisega ise täielikult mitte tegeleda, peab riigisisene konkurentsiasutus

võimaldama leebusetaotlejale täiendava tähtaja teabe esitamiseks, et esitatud taotlust saaks

käsitleda leebuse kohaldamise taotlusena. Seetõttu on ka kõnesolevasse sättesse kavandatud

regulatsioon eriregulatsioon HMS §-le 15 (puudustega taotlus). Selleks, et tegemist oleks

ammendava eriregulatsiooniga, on avaliku kooskõlastamise ja arvamuse andmise järgselt

KonkS § 781 lõikesse 26 kavandatud ka nn puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmi-

sega kaasnev regulatsioon, st tagajärg juhuks, kui mh täiendavat tähtaega ei järgita.

KonkS § 781 lõikega 24 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi

lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks kontaktpunktiks Euroopa Komisjon,

kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast kartelli osaliselt või täielikult.

Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2 nimetatud teabe osas nõuda üksnes

selgitusi konkreetsete asjaolude kohta. Kogu lõikes 2 nimetatud teavet võib Konkurentsiamet

enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on

vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse

jaotamiseks.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 3 ja 5

ning reguleerib perioodi, mil Euroopa Komisjon pole veel otsustanud, kas peab vajalikuks

salajast kartelli, mille osas talle ja liikmesriigi konkurentsiasutusele on esitatud leebuse

kohaldamise taotlused, osaliselt või täielikult ise menetleda. Säte näeb ette, et sellel perioodil

on juhtivaks konkurentsiasutuseks Euroopa Komisjon. Juhul, kui lihtsustatud kujul leebuse

kohaldamise taotlus on esitatud ka Konkurentsiametile, võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt

täiendavalt nõuda üksnes konkreetseid täpsustusi. N-ö täieliku leebuse kohaldamise taotluse

37

esitamist, st taotluse, mis sisaldab kogu KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud teavet, võib

Konkurentsiamet nõuda üksnes väga erandlikel asjaoludel siis, kui see on vajalik salajase

kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.

KonkS § 781 lõikega 25 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Euroopa Komisjon

teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud salajast kar-

telli mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu lõikes

2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks liht-

sustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal ning taotlus loetakse

tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles kirjeldatud salajane kartell puudu-

tab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse ja kestusega kui Euroopa

Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 5 ja 6 ning näeb ette, et juhul, kui

Euroopa Komisjon otsustab, et ei soovi temale esitatud leebuse kohaldamise taotluses

kirjeldatud salajast kartelli osaliselt ega täielikult menetleda, tuleb Konkurentsiametil

leebusetaotlejale anda täiendav tähtaeg, mille jooksul esitada n-ö täielik leebuse kohaldamise

taotlus ehk kogu Konks § 781 lõikes 2 nimetatud teave. Konkurentsiamet loeb tähtaegselt

esitatud teabe esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja

kellajal, kuid seda üksnes juhul, kui salajane kartell ühtib täielikult Euroopa Komisjonile

esitatud leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajase kartelliga. St et juhul, kui

leebusetaotleja muudab Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluse ulatust,

tuleb seda muuta ka liikmesriigi konkurentsiasutusele esitatud lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotluses. Sellisele kohustusele viitab ECN+ direktiivi preambuli punkt 63. Konkurentsiametil

on võimalus kontrollida lihtsustatud taotluse ulatuse vastavust Euroopa Komisjonile esitatud

leebuse kohaldamise taotluse ulatusele Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu.

KonkS § 781 lõikega 26 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiamet

annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud täiendava tähtaja, kuid

leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet või esitatud teabe kohaselt ei

puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajane kartell samu mõjutatud kaupu või

ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse

kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada, jätab Konkurentsiamet leebuse kohal-

damise taotluse läbi vaatamata.“ Sätte eesmärk on sarnaselt KonkS § 781 lõikega 22 luua

ammendav eriregulatsioon HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral

haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on

vajalik tulenevalt kavandatud KonkS § 781 lõigetest 23–25. ECN+ direktiivi artiklis 22 sätestatu

reguleerib Eesti õiguse tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 22

tulenevalt ei tohi riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab

puudustega leebuse kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS §

15 lõike 3 alusel täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 23–26

ette ammendava eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist

juhud, kus Konkurentsiamet annab peale Euroopa Komisjoni otsust, mille kohaselt komisjon

salajast kartelli osaliselt või täielikult menetleda ei soovi, täiendava tähtaja lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotluse täiendamiseks, aga leebusetaotleja seda võimalust ei kasuta või kasutab,

aga selliselt, et selgub, et Euroopa Komisjonile esitatud teave ei ühti Konkurentsiametile

esitatud teabega. Nagu kõnesolev säte ette näeb, aktsepteerib Konkurentsiamet seda, kui

leebusetaotleja on Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotlust selle esitamise

hetkest täiendanud, aga seda kooskõlas direktiivi preambuli punktiga 63 vaid siis, kui

vahepealsel ajal on täiendatud ka lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlust. Nimelt selgitab

ECN+ direktiivi preambuli punkti 63, et taotlejal on kohustus teavitada liikmesriikide

konkurentsiasutusi, kellele ta on esitanud lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse, kui

komisjonile esitatud leebema kohtlemise taotluse ulatus on muutunud ning ajakohastada seeläbi

38

ka lihtsustatud taotlust. Kavandatud lõike 26 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse

kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine.

KonkS § 781 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. ECN+ direktiivi ülevõtmisel kaotatakse füüsilise

isiku vastutus juriidilise isiku konkurentsisüütegude eest, mistõttu säte, mis reguleerib

juriidilise isiku nimel esitatud leebusetaotluse laienemist juriidilise isikuga seotud füüsilistele

isikutele, muutub asjakohatuks..

KonkS § 781 lõikesse 4 kavandatud muudatused: „Kui leebusetaotleja seda taotleb, kinnitab

Konkurentsiamet kinnitab leebusetaotlejale talle viivitamata kirjalikult, et on saanud kätte

leebuse kohaldamise taotluse kättesaamist, mis sisaldab kogu käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud teavet või mida Konkurentsiamet käsitleb esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotlusena, märkides selle Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja täpse kellaaja, ning

edastab taotluse koos lisadega prokuratuurile.“, on tingitud ECN+ direktiivi artikli 20 lõikest

2 ning konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete,

otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Direktiivi artikkel 20 lõige 2 näeb

ette, et juhul, kui leebusetaotleja selleks soovi avaldab, peab Konkurentsiamet kirjalikult

kinnitama leebuse kohaldamise taotluse või lihtsustatud leebuse kohaldamise kättesaamist.

Kehtiv KonkS § 781 lõige 4 on seni ette näinud vastavasisulise (v.a see, et kehtivas õiguses ei

eksisteeri lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusi) teavituse ilma leebusetaotleja

sooviavalduseta. Kuigi eelnõu koostajad pidasid mõistlikuks sama põhimõtet säilitada, ei ole

seda võimalik teha, kuivõrd direktiivi artikli 20 lõige 2 on täisharmoneerimist nõudev, mistõttu

ei ole liikmesriigil võimalik selles ettenähtust kaugemale minna ja leebusetaotlejatele

suuremaid õigusi ette näha. Sellest tulenevalt on sätet avaliku kooskõlastamise ja arvamuse

andmise järgselt muudetud.

KonkS § 781 lõikega 41 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiamet

käsitleb talle esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotlusena, kinnitab ta leebusetaotlejale viivitamata, kas leebusetaotleja on salajase kartelli

toimepanemise suhtes esimene leebusetaotleja. Kui on, teavitab Konkurentsiamet leebusetaot-

lejat ka sellest, kas tema leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 23

sätestatud tingimustele.“ Säte on kavandatud Eesti õigusesse üle võtma ECN+ direktiivi artikli

22 lõiget 4. Seda, mis põhjusel just lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlus sellist leebuse-

taotleja teavitamist nõuab (kusjuures ilma leebusetaotleja sellesisulise taotluseta), ei oska eel-

nõu koostajad põhjendada. Ka direktiivi preambuli punkt 61 üksnes nendib, et „[k]ui liikmes-

riigi konkurentsiasutus ei ole mõnelt teiselt leebema kohtlemise taotlejalt sama väidetava

salajase kartelli kohta sellist eelnevat leebema kohtlemise taotlust saanud ning leiab, et

lihtsustatud taotlus vastab artikli 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele, peaks ta sellest teavitama

taotluse esitajat.“

KonkS § 781 lõike 5 punkti 1 kavandatud muudatused: „leebuse kohaldamise taotlus on

esitatud taotleja enda algatusel ning vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 1–2 sätestatud

nõuetele;“, on tingitud ECN+ direktiivi artikli 19 ülevõtmisest riigisisesesse õigusesse. Kehtiva

KonkS § 781 lõike 5 punkti 1 kohaselt on üks leebuse kohaldamise tingimusi see, et leebuse-

taotleja on leebuse kohaldamise taotluse esitanud enda algatusel. Direktiivi artikkel 19 sellist

tingimust ette ei näe, mistõttu seda säilitada pole võimalik. ECN+ direktiivi VI. peatükk on

maksimum- ehk täisharmoneerimist nõudev. Põhjus, miks „lõigetes 1 ja 2“ on asendatud „lõi-

getes 1–2“, seisneb selles, et ECN+ direktiivi ülevõtmisest tingitult on lõigete 1 ja 2 vahele

lisatud lõiked 11 ja 12.

KonkS § 781 lõike 5 punkti 2 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja lõpetab prokura-

tuuriga Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise karistusseadustiku §-s 400

sätestatud kuriteo kartellis tunnustele vastava teo toimepanemises, välja arvatud juhul, kui ta

39

kaasatakse jälitustoimingusse osalemise jätkamine on Konkurentsiameti hinnangul vajalik kon-

kurentsijärelevalvemenetluse terviklikkuse tagamiseks;“, viivad Eesti õiguse kooskõlla

direktiivi artikli 19 punktiga a, mille kohaselt peab leebusetaotleja oma osalemise (salajases)

kartellis lõpetama hiljemalt kohe pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist, v.a juhul, kui

liikmesriigi konkurentsiasutuse arvates on leebusetaotleja jätkamine rikkumise toimepanemises

põhjendatult vajalik menetluse terviklikkuse tagamiseks. Artikli 19 punktile a vastava pream-

buli punkti 54 kohaselt tekib olukord, kus on vajalik tagada liikmesriigi konkurentsiasutuse

uurimise terviklikkus siis, kui salajase kartelli teised väidetavad osalised ei tohi avastada, et

liikmesriigi konkurentsiasutus sai väidetavast kartellist teadlikuks enne, kui viimane teeb

selliseid uurimistoiminguid nagu etteteatamata kontroll. Viidatud preambuli punkti kohaselt on

direktiivi artikli 19 punkti a eesmärgiks seega tagada, et leebusetaotleja käituks keelatud teo

toimepanemise osas peale leebuse kohaldamise taotluse esitamist vastavalt riigisisese konku-

rentsiasutuse juhistele. Selliselt on sõnastatud ka KonkS § 781 lõike 5 punkti 2 kavandatud

muudatused, mille kohaselt lõpetab leebusetaotleja Konkurentsiametiga kooskõlastatult

viivitamata osalemise kartelli toimepanemises. Seejuures on Konkurentsiameti kaalutlus-

otsusest tulenevalt põhjendatud juhtudel (nt olukordades, kus täiendavate tõendite kogumiseks

või läbiotsimise ettevalmistamiseks on Konkurentsiametil vaja täiendavat aega) võimalik, et

leebusetaotleja jätkab Konkurentsiametiga kooskõlastatult keelatud teo toimepanemist. Sellisel

juhul on Konkurentsiametil õigus ka ette dikteerida, millises ulatuses kartellis osalemine peab

leebusetaotleja poolt jätkuma. Juhul kui säte sõnastada vastavalt direktiivi sõnastusele, mille

kohaselt peaks leebusetaotleja justkui omaalgatuslikult lõpetama keelatud teo toimepanemise

viivitamatult peale taotluse esitamist, võib tekkida oht, et liiga järsk loobumine kartellis

osalemisest võiks ajendada teisi osalejaid asuma uurimist takistama, eeskätt tõendeid

kõrvaldama. Et seda vältida, on sätte sõnastus asjakohases ulatuses teadlikult jäetud muutmata.

St et olles leebuse kohaldamise taotluse esitanud peab leebusetaotleja jääma oma edasise

tegevuse osas ootama Konkurentsiameti juhiseid. Kui selleks juhiseks on oma keelatud teo

toimepanemine lõpetada, kohustub leebusetaotleja seda tegema viivitamata. Kahtluse korral ei

tohiks kartellis osalemisega jätkata.

Konks § 781 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd olemuslikult on kõnesolev punkt

ja KonkS § 781 lõike 2 punkt 4 samasisulised. Leebuse kohaldamise taotlemisel on oluline, et

leebusetaotleja teeks Konkurentsiametiga viivitamatult ja avameelselt koostööd. Oluline on, et

leebusetaotleja esitaks kõik talle kättesaadava teabe leebuse taotlemise hetkel. Sellele viitab

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavas lauseosas kasutatud sõna „viivitamata“

(inglise keeles promptly). Hilisemat teabe esitamist tuleb seega pidada erandlikuks. Kui mingil

põhjusel peaks esinema olukord, kus leebusetaotlejale saab kättesaadavaks teave, mida tal

leebuse taotlemise hetkel ei olnud, on tal KonkS § 781 lõike 5 punktis 4 sätestatud

koostöökohustusest tingitult kohustus see kas Konkurentsiametile avaldada või kättesaadavaks

teha. Vastavale kohustusele viitab ka direktiivi artikli 19 punkt b, mis läbi sama sätte alapunkti

i sissejuhatava lauseosa käsitleb teabe esitamist leebusetaotleja koostöökohustuse ühe osana.

KonkS § 781 lõike 5 punkti 4 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja teeb viivitamata oma

kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd uurimisasutuste ja prokuratuuriga Konkurentsi-

ametiga kuni karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpuni, sealhulgas on Konkurentsiametile kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib

kartelli asjaolude tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda

temaga seotud füüsilisi isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda endaga

varem seotud olnud füüsilisi isikuid;“, viivad Eesti õiguse kooskõlla direktiivi artikli 19 punkti

b sissejuhatava lauseosaga ning sama artikli punkti b alapunktidega ii ja iii. Viide prokuratuurile

ja uurimisasutustele kustutatakse, kuna KarS § 400 muutub kehtetuks. Direktiivi artikli 19

punkti b sissejuhatava lauseosa kohaselt peab leebuse taotleja riigisisese konkurentsiasutusega

tegema tõelist (genuine), täielikku (full), pidevat (continuous) ja kiiret (expeditious) koostööd

40

seni, kuni keelatud teo toimepanemise osas on menetlus lõpetatud. Selleks, et kehtivat õigust

saaks lugeda nimetatud tingimustega kooskõlas olevaks, tuleb KonkS § 781 lõike 5 punkti 4

täiendada sõnadega „viivitamata“ ja „pidevat“. Selleks, et kehtiv õigus oleks kooskõlas

direktiivi artikli 19 punkti b alapunktidega ii ja iii, tuleb lisaks eelpool nimetatule KonkS § 781

lõike 5 punktis 4 sätestatud koostöö kohustust avada ning märkida, et see mh hõlmab

leebusetaotleja kohustust jääda Konkurentsiametile kättesaadavaks ning võimaldada oma

juhtorgani liikmete, juhatajate ja teiste töötajate küsitlemist ning mõistlike jõupingutuste

tegemist selleks, et Konkurentsiametil oleks vajadusel võimalik küsitleda ka leebusetaotleja

endisi juhtorgani liikmeid, juhatajaid ning teisi töötajaid. Leebusetaotlejale ei saa siiski ette

heita, kui temaga seotud füüsilised isikud leebusetaotlejast sõltumatutel alustel koostööst

keelduvad.

KonkS § 781 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 17

lõikest 3. Kõnesolevas sättes seni kehtinud piiranguga sarnase, kuid kitsama piirangu kavandab

eelnõukohane seadus § 7834 lõikesse 3 (vt täiendavalt kavandatud § 7834 lõike 3 selgitust).

KonkS § 781 lõike 5 punkti 6 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja ei ole enne ega pärast

leebuse kohaldamise taotluse esitamist võltsinud, pahauskselt hävitanud ega kõrvale

toimetanud karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo menetluses asjakohaseidt tõendeid

teavet ega avaldanud prokuratuuri loata leebuse kohaldamise taotluse või kriminaalmenetluse

asjaolusid.“ on tingitud direktiivi artikli 19 punkti b alapunktide iv ja v ning sama artikli punkti

c ülevõtmise vajadusest ja KarS § 400 kehtetuks tunnistamisest. KonkS § 781 lõike 5 punkti 6

peamine eesmärk on kõrvaldada oht, et teised konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevahelistes kokkulepetes, otsustes või kooskõlastatud tegevustes osalejad võiksid teha

menetlust takistavaid tegusid, sh kõrvaldada või varjata teavet. Direktiivi preambuli punkti 55

kohaselt on sellise tingimuse seadmisel leebusetaotlejale aga ka teine põhjus. Nimelt kui

konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja kaalub taotluse esitamist, esineb oht, et selle juhtorgani

liikmed, juhtivtöötajad või muud töötajad võivad hävitada leebusetaotleja valduses olevaid

tõendeid selleks, et varjata oma osalemist rikkumises. Nimetatud preambuli punkti kohaselt

peaksid riigisisesed konkurentsiasutused seetõttu kommenteeritava eelduse hindamisel võtma

arvesse konkreetseid asjaolusid, mis põhjustasid tõendite hävitamist, võltsimist või teabe

varjamist ning sellise tegevuse osatähtsust ja mõju, kui nad kaaluvad, kas tõendite hävitamine

seab kahtluse alla taotleja soovi teha tõelist koostööd.

KonkS § 781 lõike 5 punktiga 7 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „leebusetaotleja ei

ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid enne taotluse esitamist

avaldanud kellelegi muule kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast taotluse esitamist, kuid

enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses avaldanud kellelegi ilma

Konkurentsiameti loata.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b

alapunkti v ja sama artikli punkti c alapunkti ii.

KonkS § 784 lõikesse 4 kavandatud muudatused: „Kui keelatud teo toime pannud solidaar-

võlgniku suhtes on Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku § 2051 Konkurentsiamet

käesoleva seaduse § 7834 lõike 1 või 2 alusel või teise liikmesriigi konkurentsiasutus või Euroo-

pa Komisjon kohaldanud leebust (edaspidi karistusest vabastatud solidaarvõlgnik), peab karis-

tusest vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes oma otsese ja kaudse ostja ning

otsese ja kaudse tarnija ees. Teiste võlausaldajate ees peab karistusest vabastatud solidaar-

võlgnik kohustuse täitma üksnes juhul, kui võlausaldajad ei saa nõuet teiste võlgnike vastu

rahuldada.“, on tingitud KarS § 400 kehtetuks tunnistamisest ning

konkurentsijärelevalvemenetluse kavandamisest. Sellest tulenevalt hakkab eelnõukohase

seaduse jõustumisel leebust kohaldama Konkurentsiamet ja riigisisest leebusprogrammi täies

ulatuses reguleerima KonkS.

41

KonkS § 787 lõige 2 – kavandatud muudatused: „Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude

aegumistähtaeg peatub keelatud teo riikliku või haldusjärelevalve teostaja või keelatud teo

kohtuvälise või -eelse menetleja poolt esimese keelatud teo toimepanemist puudutava

menetlustoimingu tegemisega. Aegumistähtaja peatumine lõpeb aasta pärast peatumise aluseks

olevat menetlust lõpetava ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist, kui kaebust ei ole

esitatud, või peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud otsusega lõppemist või muul viisil

lõpetamist.“, tulenevad ECN+ direktiivi ülevõtmisel tingitud menetluskorra muutmisest.

KonkS § 788 lõige 2 – kavandatud muudatused lõike sissejuhatavas lauseosas: „Kohus võib

keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses koguda järgmisi tõendeid üksnes

juhul, kui keelatud teo riikliku või haldusjärelevalve teostaja, kohtuväline või -eelne menetleja

või keelatud tegu menetlev kohus (edaspidi menetleja) on oma menetluse lõpetanud:“, tulene-

vad ECN+ direktiivi ülevõtmisel tingitud menetluskorra muutmisest.

KonkS § 7812 – Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed – muudetakse eelnõu-

kohase seadusega terves ulatuses, st mh ka sätte pealkirja, milleks kehtivalt on: „Keelatud tegu

tuvastava jõustunud otsuse ja ettekirjutuse tagajärjed“. Säte sõnastatakse järgmiselt: „Keelatud

teo toimepanemise tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud teo toimepanemisest

tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat haldusakti ei ole tähtaegselt

vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu tuvastav

haldusakt kehtima.“ Tsiviilkohtumenetluse seisukohast on samasisuline säte juba kehtiva § 7812

lg 2 näol olemas. Eelnõukohane § 7812 loob olukorra, kus konkurentsijärelevalve tulemusel

tehtud ja jõustunud otsusega keelatud teo tuvastamine on siduv konkurentsirikkumisest

tulenevat nõuet arutavale kohtule. Üldreeglina näevad vastavad kohtumenetluse seadustikud

ette, et teises kohtumenetluses või haldusmenetluses tehtud otsused on kohtule üksnes üheks

võimalikuks tõendiks, mida kohus saab oma siseveendumuse alusel vabalt hinnata (vt nt TsMS

§ 232 lg 2). Eelnõukohase § 7812 sõnastusega kohtu sellist vabadust piiratakse, kuivõrd

konkurentsijärelevalvemenetlus koos täiemahulise kontrolliga halduskohtu poolt on juba

läbitud ja samade asjaolude uuesti tuvastamine uues kohtumenetluses oleks ebamõistlikult

koormav nii riigile kui (järelevalve)menetluse osalistele. Kindlustamaks, et järelevalvealune

isik saab vaidlustada ka faktiliste asjaolude tuvastamist, sätestatakse, et

konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetav otsus kuulub halduskohtus täielikule kohtulikule

kontrollile (vt KonkS § 7834 lõike 2 teine lause).

Sättesse kavandatud muudatused on tsiviilkohtumenetluse seisukohast tehnilist laadi, kuivõrd

säte kehtival kujul juba sisaldab sama regulatsiooni. Säte jääb ka selle muudetud kujul jätkuvalt

Eesti õigusesse üle võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL artikli 9

lõiget 1, mis näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus

otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101

või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel

nende liikmesriikide kohtutes. See tähendab mh, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud KonkS

2. või 4. peatükiga või ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine peab olema

siduv keelatud teo toimepanemise tagajärjel tekkinud nõuet (s.o mistahes lepinguline ja

lepinguväline õiguskaitsevahend, nt kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust

rikastumisest tulenev nõue) menetlevale kohtule. Teisisõnu, sätte sõnastuses kasutatud sõna

“siduv” viitab sellele, et hageja ei pea tsiviilkohtus rikkumise toimepanemist tõendama, sest see

loetakse juba tuvastatud asjaoluks.

Konkurentsialase väärteo menetlemisel on kohtul kohustus tuvastada väärteokoosseisule

vastavad faktilised asjaolud väärteomenetluse reeglite kohaselt ning

konkurentsijärelevalvemenetlus ei pruugi teoreetiliselt olla selleks ajaks veel lõpule jõudnud.

Praktikas saab nähtavasti siiski väärteomenetlus järelevalvemenetlusele järgneda, kuivõrd just

42

järelevalvemenetluse käigus selguvad reeglina süüteomenetluse ajend ja alus. Kohtumenetluses

tuleb väärteoasja lahendaval kohtul väärteomenetluses tõendamisele kuuluvad asjaolud

tuvastada ja õigust rakendada iseseisvalt ja olemata läbi viidud haldusmenetlusega seotud.

KonkS 92. peatükiga – KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS – kavandatakse

seadusesse uus valdkonnaspetsiifiline konkurentsijärelevalvemenetlus. Peatüki eesmärk on

võtta Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi need sätted, mis puudutavad ELTL artiklite 101 ja

102 täitmise tagamise menetlust, sh sunniraha ja konkurentsijärelevalvemeetmete määramist.

KonkS § 7813 – Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse

üldised alused – on seaduse peatüki sissejuhatuseks küll ebaharilik säte, sest sellesisulist

üldsätet kasutatakse HÕNTE § 8 lõike 1 kohaselt seaduste sissejuhatuseks, kuid eelnõu

koostajate hinnangul on see kõnesoleval juhul vajalik ka peatüki sissejuhatamiseks. Seda see-

tõttu, et esmakordselt luuakse kehtivasse menetluskorda ühe valdkonna spetsiifiline haldus-

menetlus, mis lisaks rikkumise lõpetamisele otseselt võimaldab ka ette valmistada järgnevat

väärteomenetlust rikkuja karistamiseks ning hõlmab küllaltki laia õigust teha

uurimistoiminguid, sh esitada teabenõudeid ja korraldada läbiotsimine. Üldsäte toob selgelt

välja, millisesse õigusharusse kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus asetub ning millised

on selle läbiviimisel kohalduvad raamid ja põhimõtted.

KonkS § 7813 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kavandatud KonkS 92. peatükk „sätestab konkurentsi-

järelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja korralduse“ ning seda, et konkurentsijärelevalve-

menetluse näol on tegemist on „haldusmenetlus[ega], millele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust [92.] peatükis sätestatud erisustega“. Tsiteeritud sätete kohaselt on konkurentsi-

järelevalvemenetlus kavandatud uue valdkonnaspetsiifilise järelevalvemenetlusena, millele

üldseadusena kohaldub haldusmenetluse seadus.

KonkS 7813 lõige 3 sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgi, milleks on „tuvastada

keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ette-

võtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada

moonutamata konkurents“. Konkurentsijärelevalvemenetlust viiakse esialgu reeglina läbi

rikkumise ehk keelatud teo toimepanemise suhtes (mitte konkreetsete rikkujate suhtes, kes

muidugi edaspidi välja selgitatakse ja menetlusse kaasatakse) eesmärgiga välja selgitada, kas

keelatud tegu on toime pandud või mitte. Keelatud teo tuvastamisel on Konkurentsiametil õigus

kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

konkurentsijärelevalvemeetmeid (viimaste osas vt kavandatud KonkS § 7813 lõige 4).

Konkurentsijärelevalvemeetmeteks, mida võib kohaldada eraldiseisvalt või teatud juhtudel

koos, on järgmised meetmed: kohustus lõpetada keelatud tegu ja kohustuse võtmise

heakskiitmine. Sättesse on kavandatud konkurentsijärelevalvemeetme määramise eesmärk.

Selleks on moonutamata konkurentsi taastamine ning säilitamine. Sama eesmärk tuleneb nii

Euroopa Kohtu praktikast36 kui ka määrusest nr 1/200337. Moonutamata konkurentsi taastamise

eesmärk väljendab konkurentsijärelevalvemenetluse korrakaitselist mõõdet. Nimelt on

Konkurentsiameti tegevuse üks eesmärke lõpetada käimasolevad ehk vältavad ELTL artiklites

101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud konkurentsireeglite rikkumised.

Moonutamata konkurentsi säilitamise eesmärk väljendab konkurentsijärelevalvemenetluse

preventiivset mõõdet. Preventiivset toimet omab mh võimalus keelatud teo toimepanija suhtes

väärteovastutuse kohaldamine. Seejuures tuleb rõhutada, et moonutamata konkurentsi

36 Keelatud teo toimepanemise lõpetamise osas vt nt EKo 06.03.1974, liidetud kohtuasjad C-6/73 ja C-7/73 –

Istituto Chemioterapico Italiano ja Commercial Solvents vs. komisjon, EU:C:1974:18, p-d 45–46, mille kohaselt

ei ole keelatu teo toimepanemise lõpetamise eesmärk mitte ainult konkreetse rikkumise kõrvaldamine, vaid ka

selle rikkumise kordumise vältimine. 37 Vt määruse 1/2003 põhjenduspunkti nr 1: „In order to establish a system which ensures that competition in the

common market is not distorted, Articles 81 and 82 of the Treaty must be applied effectively and uniformly in

the Community.“ [rõhutus eelnõu autoritelt]

43

taastamine asub tähtsusjärjekorras kõrgemal kui moonutamata konkurentsi säilitamine. Seda

põhjusel, et moonutamata konkurentsi taastamine ning selle kaudu vaba konkurentsi tagamine

on oma olemuselt korrakaitseline ülesanne. See kohustus tuleneb PS §-st 31, millest tuleneb

riigivõimu kohustus tagada vaba turg. Korrakaitse on riigi üks tuumikfunktsioone.

Kuigi ECN+ direktiivi artikli 1 lõike 2 esimese lause kohaselt kohaldub direktiiv otsesõnu

üksnes menetlustele, mis rakendavad eraldisesivalt või muu hulgas ELTL artikleid 101 ja 102,

ei võimaldaks selline direktiivi kohaldamisala määratlus praktikas direktiivi eesmärke täita.

Nagu seletuskirja sissejuhatavas osas kirjeldatud, näeb ECN+ direktiiv ette nõuded, mis peavad

olema kehtestatud menetlustele, milles uuritakse potentsiaalseid ELTL artiklite 101 ja 102

rikkumisi. Eelnevalt on kirjeldatud ka seda, millal kuuluvad ELTL artiklid 101 ja 102 kohal-

damisele lisaks liikmesriigisisesele konkurentsiõigusele – siis, kui nendes sätestatud keeldude

rikkumisel võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Kuigi nimetatud mõju liik-

mesriikide vahelisele kaubandusele peab Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema „märgatav“38,

ei pruugi selle tuvastamine olla võimalik menetluseelses faasis. Mõju ulatuse hindamiseks tuleb

välja selgitada, milline on asjaomaste ettevõtjate positsioon ja tähtsus asjaomasel kaubaturul.39

Konkurentsiamet saab seda teha üksnes menetluses võetavate menetlustoimingute ja uurimis-

meetmete kaudu. Kui Konkurentsiametil tuleks valik mitme erineva menetlusreeglistiku vahel

langetada pelgalt mõju eeldatavale ulatusele tuginevalt, ei pruugiks konkurentsiõiguse täitmise

tagamine üldse võimalikuks osutuda, rääkimata selle tõhusast tagamisest, kuivõrd ühe menet-

lusreeglistikuga kogutud tõendid ei pruugi olla teise menetlusreeglistiku kohaselt lubatavad

ning nende kogumist ei ole sageli võimalik teisi reegleid arvestades korrata (nt läbiotsimine või

vaatlus, mida on korra juba toimetatud, ei annaks kordamisel samu tulemusi, kuivõrd menetlust

huvitavad objektid on juba ära võetud). Menetluse teistkordne läbiviimine selleks, et tõendeid

uuesti koguda, oleks ka ebaproportsionaalne ressursikulu nii riigile kui menetluses osalevatele

isikutele. Lisaks tagab konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisala laiendamine ka KonkS

2. ja 4. peatüki rikkumistele eesmärki ühtlustada valdkondlike normide rakenduspraktikat ning

välistada, et sisult sama teo tagajärjel (erinevus on üksnes teo mõju ulatuses ei tekiks

järelevalvealusel isikul menetlusõiguslikult erinevad õigused ja kohustused).

KonkS § 7813 lõige 4 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise

heakskiitmine ja keelatud teo toimepanemise lõpetamine.“.

Igal meetmel on oma õiguslik alus ja oma kohaldamise eeldused. Kõnesolev säte on

deklaratiivne kataloog kõigist konkurentsijärelevalvemeetmetest.

Konkurentsijärelevalvemeetmeks on:

 keelatud teo toimepanemise lõpetamine, mis võimaldab nii käitumuslikku kui ka

struktuurset muudatust kaasa toova meetme määramist;

 Konkurentsiameti poolt kohustuse võtmise heakskiitmine;

Vastavalt asjaoludele ja meetme eesmärgile võib neid määrata kas üksikult või üheaegselt ehk

koosmõjus. Tinglikult on võimalik järelevalvemeetmete hulka liigitada ka väärteomenetluse

alustamist ja selle tulemusel keelatud teo toimepanijate karistamist, kuid lõikes on silmas

peetud järelevalvemeetmeid kitsamas tähenduses, st justnimelt haldusõiguslikke abinõusid

konkurentsi kahjustava olukorra lõpetamiseks. Võimaliku väärteo eest karistuse mõistab kohus,

kui rikkumine täidab väärteokoosseisu ja Konkurentsiamet peab vajalikuks lisaks

järelevalvemeetmetele kitsamas tähenduses kohaldada ka väärteokaristust.

KonkS § 7813 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet viib läbi konkurentsijärelevalvemenetlust,

sealhulgas määrab konkurentsijärelevalvemeetmed. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab

38 EKo 25.11.1971, C-22/71 – Béguelin Import vs. G.L. Import Export, EU:C:1971:113, lk 960, p 16. 39 Guidelines on the effect on trade concept contained in Articles 81 and 82 of the Treaty (2004/C 101/07), p 44.

44

loetelu ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel

konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia.“ Säte määratleb konkurentsijärelevalvemenetluse

läbiviimise pädevuse. Pädevaks haldusorganiks HMS § 8 lõike 1 tähenduses on

Konkurentsiamet, kes määrab konkurentsijärelevalvemeetmed. Kommenteeritava lõike teises

lauses määratakse HMS § 8 lõike 2 tähenduses kindlaks sisepädevuse määramise kord. Nimelt

kinnitab Konkurentsiameti peadirektor loetelu nendest ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel

on pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetluses tegutseda. Säte on

oluline näitamaks, et konkurentsijärelevalvemenetlust kui mh ka trahvi määramist võimaldavat

menetlust peavad ja saavad läbi viia vaid vastava väljaõppe saanud ametnikud. Ametikohtade

loetelu tuleb kinnitada ametikohtade täpsusega, ametnikke nimeliselt määramata.

Väärteomenetluse läbiviimise õigusega ametnike määratlemist reguleerib VTMS § 10 lg 2,

mille kohaselt samuti tuleb Konkurentsiameti juhil kinnitada nende ametikohtade loetelu, mida

täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel.

KonkS § 7813 lõige 6 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki

ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada

konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse: 1) käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki; 2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist; 3)

menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenevat avalikku huvi.“ Säte on kavandatud eesmärgiga sisustada ECN+ direktiivi

artikli 4 lõikest 5 tulenevat õigust liikmesriikide konkurentsiasutustele seada konkurentsiõiguse

kohaldamisel prioriteete. Kuigi viidatud ECN+ direktiivi sätte ülevõtmismeede on kavandatud

KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1, on kõnesoleva KonkS § 7813 lõike 6 mõte anda Konkurentsi-

ametile raamid, millest tulenevalt amet oma töös prioriteete saab seada. ECN+ direktiivi artikli

4 lõike 5 alusena võib näha Euroopa Kohtu praktikat, kus kohus on korduvalt leidnud, et

Euroopa Komisjon avalik-õigusliku konkurentsiõiguse kohaldajana ei saa menetleda kõiki

rikkumisi, mis talle teatavaks saavad, vaid peab oma töös tõhususe eesmärgil seadma

prioriteete.40 Millised on prioriteetide seadmise kriteeriumid ja milline on prioriteetide

seadmise menetlus, ECN+ direktiiv ei reguleeri. Teisisõnu, prioriteetide seadmise kriteeriumid

on ECN+ direktiiviga ühtlustamata ning nende sisustamisel on liikmesriikidel otsustusruum.

Oluline on siinkohal rõhutada, et ECN+ direktiivi artikli 4 lõikest 5 tulenev prioriteetide

seadmise õiguse mõte on see, et konkurentsiasutus peab saama prioriseerida ELTL artiklite 101

ja 102 menetlusi. Direktiivi reguleerimisalasse otsesõnu ei kuulu need olukorrad, kus on kõne

all üksnes siseriiklike konkurentsireeglite täitmise tagamine. Siinse eelnõu koostajad on

soovinud laiendada prioriteetide seadmise õigust ka sellistele olukordadele, kus Konkurentsi-

ametil on menetluses üksnes KonkS 2. ja 4. peatükki puudutavad kaasused. Samuti on oluline

märkida, et prioriteetide seadmise õigus ei tähenda oportuniteedi põhimõtte rakendamist.

40 Euroopa Kohus leidis lahendis EKo 04.03.1999, C-119/97 – Ufex jt vs. komisjon, EU:C:1999:116, p-s 88: „The

Commission, entrusted by Article 89(1) of the EC Treaty with the task of ensuring application of the principles

laid down in Articles 85 and 86, is responsible for defining and implementing the orientation of Community

competition policy (Case C-234/89 Delimitis v Henninger Bräu [1991] ECR 1-935, paragraph 44). In order to

perform that task effectively, it is entitled to give differing degrees of priority to the complaints brought before it.”.

Hilisemalt on Euroopa Kohus seda mitmel korral korranud (vt nt EKo 14.12.2000, C-344/98 – Masterfoods ja HB,

EU:C:2000:689, p 46).

Prioriteetide seadmist käsitles ka Euroopa esimese astme kohtu varasem praktika. Vt näiteks esimese astme kohtu

otsus 18.12.1992, T-24/90 – Automec Srl, ECLI:EU:T:1992:97, p-s 77: „Siinkohal tuleb märkida, et avaliku

teenuse ülesande kandja pädevus võtta kõik talle usaldatud ülesande täitmiseks vajalikud korralduslikud meetmed,

sealhulgas prioriteetide määratlemine seadusega sätestatud piirides, kui neid prioriteete ei ole määratlenud

seadusandja, on haldustegevuse lahutamatu osa. See peab kehtima eriti juhul, kui ametivõimule on antud nii

laialdane ja üldine järelevalve- ja kontrollimisülesanne nagu komisjonile konkurentsi valdkonnas. Niisiis on see,

kui komisjon omistab konkurentsi valdkonda puudutavatele juhtumitele tähtsusastme, kooskõlas talle ühenduse

õigusega pandud kohustustega.“

45

Oportuniteedi põhimõte on tuntud süüteomenetlustest ning see hõlmab endas õigust teatud

rikkumisi kindlate eelduste olemasolul mitte menetleda (nt avaliku menetlushuvi puudumine ja

isiku süü ei ole suur). Oportuniteedi põhimõte on mõeldud kohalduma minevikus toimepandud

rikkumistele. Prioriteetide seadmise fookus on teine. Prioriteedid ei ole mõeldud kohalduma

üksnes minevikus toimunud rikkumiste menetlemisel, vaid ka käimasolevate (st vältavate)

rikkumiste menetlemisel. Vältavate rikkumiste menetlemine on korrakaitselise olemusega.

Seetõttu on prioriteetide seadmise jaoks hoopis oluline küsimus, milline menetlus on teatud

ajahetkel teise(te) käimasolevate menetlus(te) suhtes olulisem. Prioriteedid ei ole alus ütlemaks,

et teatud liiki, laadi või ulatust omavaid konkurentsirikkumisi üldse ja jäädavalt ei menetleta.41

See oleks vastuolus riigi tuumikfunktsiooniga tagada korrakaitse, täpsemalt tagada vaba turg

(vt PS § 31).

Prioriteetide seadmise õigus võimaldab Konkurentsiametil küll teatud ajahetkel tegeleda tema

KonkS § 7813 lõikest 6 lähtuval hinnangul kõige olulisemate kaasustega, kuid kui

Konkurentsiameti ressurss vabaneb ning muid esmatähtsaid menetlusi ei ole, peaks amet

prioriteetide alusel kõrvalejäetud asju – eelkõige selliseid, kus esialgse hinnangu põhjal esineb

vältav konkurentsirikkumine – edasi menetlema.

Kõnealune prioriteetide seadmise säte omab konkurentsijärelevalvemenetluses tähendust

eelkõige menetluste algatamisel ja lõpetamisel. Konkurentsiamet on vaba võtma vastu halduse-

siseseid eeskirju, et prioriteetide seadmise kriteeriume asutusesiseselt täpsustada. Oluline on

see, et haldusesiseste prioriteetide seadmisel peab arvesse võtma kõiki kolme sättes toodud

kriteeriumit kumulatiivselt. Neid ei tasu aga segamini ajada eeldustega – tegemist ei ole kumu-

latiivsete eeldustega, vaid kumulatiivselt ehk koosmõjus kohalduvate hindamiskriteeriumitega.

See tähendab näiteks, et Konkurentsiamet ei saa seada rangeks prioriteediks tegeleda üksnes

mingis kindlas valdkonnas toimuvate rikkumistega (nt ehitussektor). Samuti ei saa Konku-

rentsiamet kõnesolevast sättest tulenevalt rangelt prioriseerida kaasuseid, kus tuleb kõne alla

üksnes minevikus toimepandud keelatud teo eest karistamine. Prioriteetide seadmisel peab

arvesse võtma seda, et Konkurentsiameti kohustus on tagada vaba konkurents ning seega tuleb

tegeleda ka käimasolevate ehk vältavate konkurentsirikkumiste kõrvaldamisega.

Väärteomenetluse alustamise otsustamisel on Konkurentsiametil kaalutlusõigus vastavalt

VTMS §-s 31 sätestatule: leides, et järelevalvemenetluse tulemusel tuvastatud keelatud tegu

küll täidab ka väärteokoosseisu, ent väärtegu vastab vähetähtsa väärteo tunnustele, ei pea

Konkurentsiamet väärteomenetlust alustama ning samamoodi võib juba alustatud

väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 toodud tingimustel lõpetada.

KonkS § 7814 – Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ning selle algatamata jätmise ja

lõpetamise alused – kehtestab konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise, algatamata jätmise

ja lõpetamise alused. Kõnesolev säte sisaldab asjakohases ulatuses erisätteid HMS § 35 ja HMS

§ 43 lõike 1 suhtes.

KonkS § 7814 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetlus algab: 1) Konkurentsiameti

esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepane-

misele, või 2) käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud keelatud teo toimepanemise lõpetamise

taotluse lubatavaks tunnistamisega.“

KonkS § 7814 lõike 1 punkti 1 kohaselt algab konkurentsijärelevalvemenetlus Konkurentsi-

ameti esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toime-

panemisele.

41 Vt näiteid: O. Brook, K. J. Cseres. Priority setting in EU and national competition law enforcement. Policy

Report. 2021, lk 25. Vt ka Hollandi kohtupraktikat: College van Beroep voor het bedrijfsleven, 20.08.2010, AWB

07/732, ECLI:NL:CBB:2010:BN4700, p 7.2.5.1. Kättesaadav:

https://uitspraken.rechtspraak.nl/inziendocument?id=ECLI:NL:CBB:2010:BN4700.

46

Menetlus algab esimese menetlustoimingu sooraitamisega, sest et uurimismeetme

kohaldamine, eelkõige läbiotsimine, nõuab üksjagu eel- ja ettevalmistustööd. Selleks, et

uurimismeetme ettevalmistustöö toimuks samuti konkurentsijärelevalvemenetluse raames,

peab menetlus seega algama Konkurentsiameti esimese menetlustoiminguga.

Teave keelatud teo toimepanemise kohta võib Konkurentsiametini jõuda erinevaid kanaleid

pidi. Näiteks on mõeldav, et keelatud teo toimepanemisele pööratakse tähelepanu teiste turu-

osaliste poolt (nt märgukirja teel) või ilmneb Konkurentsiametile vastavasisuline teave aja-

kirjanduse vahendusel. Samuti võib teave võimalikust rikkumisest jõuda ametini infovahetuse

kaudu (nt KonkS § 7839 lõike 3 alusel prokuratuurilt, uurimisasutuselt või väärteo kohtuväliselt

menetlejalt või nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel piiriülese teabevahetuse kaudu).

Kõnesolevasse punkti kavandatud lävend „kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepane-

misele“ ei tähenda seda, et Konkurentsiametil peaksid enne menetluse algatamist olema tõendid

konkreetse rikkumise kohta – selline lähtekoht oleks kokkusobimatu menetluse eesmärgiga.

Kavandatud KonkS § 7813 lõikest 3 lähtuvalt toimetatakse konkurentsijärelevalvemenetlust

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, et vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete

kohaldamisega konkurentsi taastada ja säilitada.

KonkS § 7814 lõike 1 punkt 2 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetlus algab KonkS §-s

7815 kavandatud taotluse (s.o taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks) lubatavaks

tunnistamisega. Keelatud teo toimepanemise lõpetamisele suunatud taotluse nõuded kavan-

datakse KonkS §-s 7815. Taotluse lubatavaks tunnistamise alused on kavandatud KonkS §-s

7816.

ECN+ direktiiv ei loo liikmesriikidele ei keeldu ega kohustust näha ette konkurentsijärele-

valvemenetluses ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo lõpetamise taotlemise

õigust. Samuti ei reguleeri direktiiv ka nende menetlemise korda. Küll aga märgib ECN+

direktiivi põhjenduspunkt 23, et „konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel

peaks olema võimalik seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks

vajalikud menetlused tähtsuse järjekorda, et kasutada tulemuslikult oma vahendeid ning

keskenduda siseturul konkurentsi moonutava konkurentsivastase käitumise ärahoidmisele ja

lõpetamisele. Sel eesmärgil peaks neil olema õigus kaebusi tagasi lükata põhjendusel, et need

ei ole esmatähtsad, välja arvatud nende avaliku sektori asutuste esitatud kaebuste puhul, kes

jagavad asjakohastel juhtudel konkurentsiküsimustes pädevate riiklike haldusasutustega ELi

toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning liikmesriigi konkurentsiõiguse täitmise tagamise

pädevust. See ei tohiks mõjutada konkurentsiküsimustes pädevate riiklike haldusasutuste õigust

lükata kaebusi tagasi muudel põhjustel, nagu pädevuse puudumine, või otsustada, et neil ei ole

põhjust meetmeid võtta. Ametlikult esitatud kaebuste puhul peab tagasilükkamise suhtes olema

võimalik kohaldada liikmesriigi õiguse kohaseid tõhusaid õiguskaitsevahendeid.“ ECN+

direktiivi artikli 4 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel

on õigus seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks käesoleva direktiivi

artikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel prioriteete. Kuivõrd konkurentsiküsimustes

pädevad riiklikud haldusasutused on kohustatud neile esitatud ametlikud kaebused läbi

vaatama, on neil ka õigus sellised kaebused tagasi lükata, kui nad ei pea kaebust konkurentsi-

normide täitmise tagamise seisukohalt prioriteetseks. See ei piira konkurentsiküsimustes

pädeva riikliku haldusasutuse õigust lükata kaebusi tagasi liikmesriigi õiguses ette nähtud

muudel alustel.“ Seega tuleneb ECN+ direktiivist, et ELTL artiklite 101 ja 102 tagamisel ei ole

EL-i õigusega kooskõlas range legaliteedi põhimõte,42 ehk teisisõnu põhimõte, mille kohaselt

on vastav asutus kohustatud sisuliselt hindama iga kaebust, mis neile laekub. Rõhutada tuleb,

et direktiivis sätestatud range legaliteedipõhimõtte keeld laieneb üksnes ELTL artiklite 101 ja

42 O. Brook, K. J. Cseres. Priority setting in EU and national competition law enforcement. Policy Report. 2021,

lk 15.

47

102 täitmise tagamisele. See tähendab praktikas, et kui konkurentsiasutusel ei ole menetluses

ühtegi piiriülese mõjuga ELTL artiklit 101 või 102 puudutavat kaasust, siis ei käsi direktiiv

puhtalt siseriiklike kaasuste puhul prioriteetide seadmist ette näha. Küll aga peab liikmesriik

ette nägema võimaluse, et mitteprioriteetsed siseriiklikud menetlused lõpetatakse, kui

konkurentsiasutusele ilmneb kahtlus ELTL artikli 101 või 102 rikkumisest.

Taotlustest ja kaebustest rääkides tuleb eristada taotlust haldusmenetluse seaduse tähenduses ja

süüteoteadet ning -kaebust süüteomenetluses. Taotlus HMS § 14 lõike 1 tähenduses on haldus-

menetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile esitatav avaldus. Kui

taotlusega soovitakse haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusorgani poolt, algatab

selline taotlus – kui eriseadus ei näe ette teisiti – HMS § 35 lõike 1 punkti 1 alusel haldus-

menetluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Taotletav haldusakt ei pruugi olla

luba, toetuse määramine vms, vaid isik võib taotleda ka teda soodustavat, kuid kolmandat isikut

koormavat haldusakti (nn topeltmõjuga haldusakt43). Sellised taotlused tulevad kõne alla

eelkõige korrakaitseõiguses.

Korrakaitseseaduse alusel toimuvatele haldusmenetlustele kohaldatakse haldusmenetluse sea-

duse sätteid, arvestades korrakaitseseaduse erisusi (vt ka KorS § 1 lõige 2). Erinormi puudu-

misel kohaldub KorS-s sätestatud üld- või erimeetme sooritamisele suunatud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse regulatsioon. Oluline on märkida, et korrakaitseseadus ei näe

haldusaktide andmise või toimingute tegemise haldusmenetluse alguse osas ette eriregulat-

siooni.44 Seega rakendub üldseadusena HMS § 35. Täpsustuseks tuleb märkida, et KorS § 4

lõige 2 ei ole riikliku järelevalvemenetluse algust puudutav norm, vaid täpsustab avaliku korra

mõiste sisu, olles oluline selle hindamisel, kas isikul on õigus nõuda haldusorganilt (kaalutlus-

vigadeta otsust) konkreetse meetme (nt KorS § 28 lõike 1 ettekirjutuse) kohaldamist või mitte.

Korrakaitseseaduse alusel ohu tõrjumise või korrarikkumise lõpetamise haldusakti andmisele

suunatud haldusmenetlus võib seega kehtiva õiguse alusel alata kolmanda isiku taotlusega teha

teisele isikule ettekirjutus (nt taotlus kohustada naabrit lammutama krundi piirile ehitatud ohtlik

ehitis).

Menetluse algusest tuleb hoida eraldi küsimust sellest, kas ja mida saab isik nõuda. Esiteks peab

taotletava meetme üheks eesmärgiks olema üksikisiku subjektiivse õiguse kaitse. Üksikisikul

on subjektiivne õigus näiteks juhul, kui asjakohane õigusnorm kaitseb lisaks avalikele huvidele

ka üksikisiku huvisid ning konkreetne üksikisik kuulub kaitstavate isikute ringi.45 KorS § 28

lõige 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna

avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus. Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu

põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5

lõige 2). Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse

õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lõige 1). KorS § 4 täpsustab, et avalik

kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja

43 A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 27: „Samas

võib taoliste koormavate otsuste tegemisest olla huvitatud mitte haldusorgan ise, ammugi mitte otsuse adressaat,

vaid mõni kolmas isik. Nõnda võib naaber paluda teha ebaseadusliku ehitise lammutamise ettekirjutuse,

korrarikkumisest häiritud linnakodanik võib pöörduda politsei poole.“ 44 Eriregulatsiooni võib kohata sätetes, mis ütlevad selgelt, et mingi haldusakt antakse või toiming tehakse pädeva

haldusorgani algatusel. Sellisel juhul on taotlejal õigus kaalutlusvigadeta otsusele menetluse algatamisel. 45 Kui taotletud on korrakaitsemeetme kohaldamist kolmanda isiku suhtes, siis tuleb mh lähtuda KorS §-st 4. See

ütleb, et avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute

subjektiivsete õiguste kaitstus. Lõige 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning

õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada

ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui

ohu tõrjumine on avalikes huvides.

48

isikute subjektiivsete õiguste kaitstus ning et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjek-

tiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku

õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse

realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes

huvides. Eelnevast tulenevalt võib isik teatud eelduste täitmisel (subjektiivne õigus ning KorS

§ 4 lõike 2 eeldustel) taotleda teda puudutava ohu tõrjumist või korrarikkumise lõpetamist KorS

§ 28 lõikes 1 sätestatud meetmega. Teiseks peab arvestama, et kui õiguslik alus haldusakti

andmiseks (nagu KorS § 28 lõige 1) annab haldusorganile kaalutlusõiguse, saab puudutatud

isik haldusorganilt nõuda üldjuhul üksnes kaalutlusvigadeta otsust. Teatud olukordades võib

korrakaitseorgani kaalutlusruum olla redutseeritud nullini (olukord, kus taotleja poolt nõutud

tegu on ainuke õiguspärane tegutsemisvõimalus).

Kehtiva õiguse järgi on konkurentsiõiguses pädev korrakaitseorgan Konkurentsiamet, mis

teostab mh järelevalvet KonkS 2. ja 4. peatüki ja ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise üle. KonkS-

s sätestatud keelunormid (nt KonkS § 4 ja § 16) ei ole mõeldud kaitsma üksnes avalikke huve,

vaid ka üksikisikute, sh teiste turuosaliste huve. Keelunormide kehtestamise ja nende tagami-

sega täidab riik PS § 31 lõike 1 lausest 1 tulenevat kohustust kaitsta vaba konkurentsi ja

ettevõtlust. Põhiõiguste kandjatel (s.t turuosalistel) on PS § 31 lõikest 1 tulenev õigus põhi-

õiguste adressaadi kaitsvale tegevusele vaba turu tagamisel.46 Riigikohtu üldkogu on rõhu-

tanud, et „PS § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega, seadusega võib sätestada selle õiguse

kasutamise tingimused ja korra (esimene ja teine lause). Põhiseadusega tagatud ette-

võtlusvabadusel on mitu tahku. Ühest küljest tagatakse sellega igaühe õigus tegeleda

ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või

müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu

toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takis-

tamisel või äritegevuse kahjustamisel. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega

ei kaitsta aga mitte üksnes teiste ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid ka tarbijat. Konkurentsi-

vabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga.“47

Konkurentsiseaduses sisalduvad keelunormid (nt KonkS § 4) on just sellel põhjusel kaitse-

normid, et need väljendavad PS § 31 lõikest 1 tuleneva riigi kaitsekohustust. Konkurentsiõiguse

vastavatest keelunormidest tuleneb turuosalistele subjektiivne õigus nõuda keeldudest kinni-

pidamist, kui turuosaline on konkurentsi rikkuvast tegevusest olulisest puudutatud (sh talle võib

kaasneda oluline kahju). Seda on kinnitanud ka Riigikohus, märkides järgmist: „Kolleegiumi

hinnangul ei saa Konkurentsiameti järelevalvet pidada üksnes avalikes huvides läbiviidavaks,

vaid selle ülesanne on kaitsta ka turuosaliste õigusi konkurentsiseadusega keelatud tegevuse

46 O. Kask, S. A. Ehrlich, A. Henberg – Ü. Madise jt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020, § 31

komm 6: „Ettevõtlusvabadus hõlmab ka isiku õigust nõuda riigilt selliste abinõude kasutamist, mis kaitsevad

ettevõtjat teiste isikute eest. Nii saab isik nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest kaitset, kui selline käitumine

tooks kaasa isiku ettevõtlusvabaduse ülemäärase kahjustamise (monopoolses seisundis ettevõtja seisundi

kuritarvitamine, dumping jm).“ 47 RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13 p 105.

49

eest. […] Niisuguses olukorras on kaebajal õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtu-

likule kontrollile.“48 Seda seisukohta on kinnitatud ka hilisemas kohtupraktikas.49 Konkurentsi-

õiguse siseriiklike keelunorme on ka teistes liikmesriikides tõlgendatud kui norme, mis kaitse-

vad lisaks avalikele huvidele ka normi kaitsealasse jäävate isikute õigusi.50

ELTL artiklite 101 ja 102 osas on turuosaliste kaitset rõhutanud ka Euroopa Kohus. Kohus on

rõhutanud, et EÜ asutamislepingu artikli 85 lõikel 1 ja artiklil 86 (nüüd ELTL artiklid 101 ja

102) on vahetu õigusmõju üksikisikute vahelistele suhetele ja nendest sätetest tulenevad

isikutele õigused, mida siseriiklikud õiguskorrad peavad kaitsma.51 Mis puutub Euroopa

Komisjoni poole kaebusega pöördumist, milles juhitakse tähelepanu ELTL artiklite 101 või 102

rikkumisele, on Euroopa Kohus rõhutanud Euroopa Komisjoni kohustust kaebust menetleda

ning mõistliku aja jooksul otsustada, kas kaebuse alusel algatada menetlus või keelduda kaebu-

ses toodud rikkumise menetlemisest (mida saab omakorda vaidlustada).52

Rõhutada tuleb, et konkurentsijärelevalvemenetluse fookus ei ole karistamine, vaid

konkurentsiolukorra taastamine. Tegemist ei ole haldustrahvimenetlusega. Konkurentsiametile

antav volitus kohustada ettevõtja või ettevõtjate ühendus lõpetama konkurentsi keelunormi

rikkuv tegevus ei kaitse üksnes avalikke huve, vaid ka teiste turuosaliste huvi vabale

konkurentsile. Turuosalisel peab – teatud eelduste täitmisel – olema võimalus pöörduda

Konkurentsiameti poole, et taotleda käimasoleva konkurentsiõiguse rikkumise lõpetamist.

Ühendmenetluses võib sellise taotluse menetlemise üles ehitada kahel eri viisil. Esiteks võib

lähtuda HMS-s sätestatud üldisest mudelist, mille kohaselt võib haldusmenetlus haldusakti

andmiseks või toimingu tegemiseks alata taotlusega. Teiseks võib menetluse üles ehitada nii,

et menetlus algab üksnes pädeva haldusorgani initsiatiivil ning taotleja saab – subjektiivse

õiguse olemasolul – nõuda kaalutlusvigadeta otsust haldusmenetluse algatamiseks.53 Mõlemal

48 RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13, p 17. 49 Vt Konkurentsiameti kui tururegulaatori rolli osas: RKHKo 22.10.2014, 3-3-1-42-14, p 15: „Kolleegium on

varem leidnud, et Konkurentsiameti järelevalve ülesanne on kaitsta ka turuosalisi (vt 23. oktoobri 2013. a määrust

asjas nr 3-3-1-29-13, p 17). Selleski asjas ei saa kolleegiumi hinnangul Konkurentsiameti järelevalvet pidada

üksnes avalikes huvides läbiviidavaks. Selle järelevalve eesmärk on kaitsta ka vee-ettevõtja kliendi kui tarbija

õigusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega vastuolus oleva tegevuse eest.“ 50 Näitena saab tuua Saksamaa: vt C. Grave, J. Nyberg. – U. Loewenheim, K. M. Meessen, A. Riesenkampff, C.

Kersting, H. J. Meyer-Lindemann. Kartellrecht. 4. vlj. München 2020, äärenr 25: „Jedoch ist § 1 GWB nicht nur

auf den Schutz der Institution Wettbewerb gerichtet, sondern bezweckt auch einen damit parallel laufenden

Individualschutz. Private können daher aus vielen kartellrechtlichen Vorschriften und gerade aus §§ 1–3 GWB

einklagbare Rechte ableiten.“ 51 Vt üksikisikutevahelise suhte kohta: EKo 30.01.1974, 127/73 – BRT ja SABAM, EKL 1974, lk 51, p 16: „As the

prohibitions of articles 85 (1) and 86 tend by their very nature to produce direct effects in relations between

individuals, these articles create direct rights in respect of the individuals concerned which the national courts

must safeguard.“; EKo 18.03.1997, C‑282/95 P – Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, p 39. 52 EKo 18.03.1997, C‑282/95 P – Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, p-d 36 j: „Furthermore,

contrary to the argument put forward by the appellant, that does not authorize the Commission to persist in its

failure to act. Once that stage of the procedure has been completed the Commission is bound either to initiate a

procedure against the subject of the complaint - a procedure in which the complainant is entitled to participate in

accordance with the second paragraph of Article 19 of Regulation No 17 and Article 5 of Regulation No 99/63 -

or to adopt a definitive decision rejecting the complaint, which may be the subject-matter of an action for

annulment before the Community courts. In the context of such an action the complainant may rely on any legal

defects in the provisional measures preceding the definitive decision (IBM, cited above, paragraph 12). [37] It

must also be noted that the Commission's definitive decision must, in accordance with the principles of good

administration, be adopted within a reasonable time after it has received the complainant's observations.“ 53 RKHKo 13.10.2010, 3-3-1-44-10, p 15: „Kolleegium on seisukohal, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja

volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

50

mudelil on eelised ja puudused. Teisena nimetatud mudeli eelis on see, et haldusorganil on

endal kontroll selle üle, kas ja millal menetlus algab. Kui menetluse algatamiseks ja selle

tulemusel haldusakti andmiseks on esitatud taotlus, peab haldusorgan menetluse algatamata

jätmist põhjendama. Menetluse algatamata jätmisel peab haldusorgan võtma mh seisukoha selle

kohta, kas isikul on subjektiivne õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsust menetluse algatamisel.

Seevastu esimesena nimetatud mudeli – haldusmenetlus, mis võib automaatselt alata taotlusega

– eelis on see, et haldusorgan ei pea tegema eraldi otsust algatamise või algatamata jätmise

kohta. Kui isikul puudub subjektiivne õigus nõuda kaalutlusvigadega otsust haldusakti and-

miseks, jäetakse taotlus lihtsalt rahuldamata.

Eelnõus on taotluse roll konkurentsijärelevalvemenetluses lahendatud modifitseeritud viisil.

Konkurentsijärelevalvemenetlust saab alustada taotlus, mis täidab KonkS § 7815 nõudeid ja

mille Konkurentsiamet on tunnistanud lubatavaks. Regulatsiooni eesmärk on luua piisavalt

tõhus õiguslik filter, mis välistaks menetlusest alusetud, sh ilmselgelt põhjendamatud taotlused,

kuid mis võimaldaks menetluses osaleda neil isikutel, kelle puhul on konkurentsijärelevalve-

menetluses osalemine olulistel kaalutlustel põhjendatud.

Kolmanda isiku (nt konkureeriva turuosalise) taotluse rolli üle on arutletud ka teistes liikmes-

riikides. Näiteks Saksamaal leitakse, et üldjuhul ei ole kolmandatel isikutel õigust nõuda päde-

valt konkurentsiametilt ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes haldusmenetluse algatamist ja

selle tulemusel ettekirjutuse tegemist. Siiski leitakse, et erandjuhtudel on ettekirjutuse tegemise

taotluse õigus kolmandal isikul olemas, seda eelkõige juhul, kui isik ei saa oma õigusi ise kaitsta

kohases menetluses ja kui teda ohustab keelatud teo tulemusel raske kahju, mida ei saa muude

talle kättesaadavate abinõudega kõrvaldada.54

Siinse eelnõuga soovitakse taotlustele ette näha sisuliselt sama kitsad tingimused nagu neile on

seatud ka Saksamaa õiguses. Õigusselguse huvides ei jäeta neid kriteeriume õiguskirjanduse ja

-praktika määrata, vaid kehtestatakse seaduses endas. Konkurentsijärelevalvemenetluse saab

algatada üksnes keelatud teo lõpetamise taotlus, mille Konkurentsiamet on tunnistanud lubata-

vaks. See tähendab, et konkurentsijärelevalvemenetlus ei alga automaatselt taotluse esitami-

sega, vaid alles Konkurentsiameti tahteaktiga – taotluse lubatavaks tunnistamisega. Konku-

rentsiametile on antud ulatuslikud volitused jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused läbi

vaatamata, mh on Konkurentsiametile antud õigus jätta läbi vaatamata taotlus, milles väidetud

rikkumise vastu saab isik end kaitsta tsiviilõiguse alusel. Ühtlasi on taotlusele seatud

kõrgendatud vormi- ja sisunõuded, sh põhjendamise nõue. Eelnõuga kavandatud taotluse

regulatsioon säästab seega ühest küljest Konkurentsiameti ressursse, kuid võimaldab teisest

küljest oluliselt puudutatud turuosalistel saada efektiivset kaitset nende õiguste rikkumisele.

Nagu ülal mainitud, algab konkurentsijärelevalvemenetlus Konkurentsiameti poolt taotluse

lubatavaks tunnistamise ajahetkel. See tähendab, et taotluse lubatavuse hindamine toimub

väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Selles eelfaasis kohalduvad Konkurentsiameti

menetlusele üldjuhul üksnes HMS sätted. Silmas tuleb pidada, et Konkurentsiametil ei ole

taotluse lubatavuse hindamise faasis õigus kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse uuri-

mismeetmeid. Taotluse lubatavuse hindamise faas on toodud konkurentsijärelevalvemenet-

lusest välja põhjusel, et Konkurentsiamet peab saama mõjutada konkurentsijärelevalve-

menetluse algushetke. Menetluse algus ei tohiks sõltuda taotluse saabumise hetkest. Samuti ei

oleks konkurentsijärelevalvemenetluse olemusega kooskõlas see, kui menetlus loetakse

tagantjärele alanuks taotluse esitamise hetkest.

rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ 54 V. Emmerich. – U. Immenga, E.-J. Mestmäcker. Wettbewerbsrecht. 2. köide. 6. vlj. München 2020, GWB § 32

äärenr 15.

51

Kui Konkurentsiamet on taotluse tunnistanud lubatavaks ning alates sellest hetkest on alanud

konkurentsijärelevalvemenetlus, on Konkurentsiametil õigus menetlus KonkS § 7814 lõikes 2

sätestatud alustel lõpetada (praktikas saab seda teha ka ühes otsuses, oluline on aga arvestada

kavandatud KonkS § 7814 lõikega 4). Üheks olulisemaks konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamise aluseks on õigus lõpetada menetlus prioriteetidele tuginedes (vt KonkS § 7814 lõike

2 punkt 1). Seejuures peab aga silmas pidama, et taotlusele KonkS § 7815 kohalduvad erisätete

puudumisel HMS sätted. Kui taotlus on tunnistatud lubatavaks ning Konkurentsiamet soovib

menetluse näiteks prioriteetidele tuginedes lõpetada (KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1), siis on

sisuliselt tegemist keelatud tegu lõpetama kohustavat haldusakti nõudva taotluse rahuldamata

jätmisega. Selline menetluse lõpetamine tuleb vormistada haldusaktiga. See tuleneb eelnõuga

kavandatavast KonkS § 7814 lõikest 4.

Põhimõtteliselt on võimalik ka selline olukord, kus Konkurentsiametile esitatakse üksnes

väärteoteade, mitte aga taotlust järelevalve alustamiseks. Sellisel juhul saab Konkurentsiamet

ikkagi alustada ka järelevalvemenetlust eelnõukohase KonkS § 7814 lg 1 p 1 alusel.

Väärteomenetluse alustamise üle otsustatakse väärteomenetluse alustamist reguleerivate sätete

kohaselt.

KonkS § 7814 lõige 2 sätestab alused, millele tuginedes ei algata Konkurentsiamet konkurentsi-

järelevalvemenetlust või millele tuginedes lõpetatakse menetlus konkurentsijärelevalvemeedet

kohaldamata. Tegemist on erisättega KonkS § 634 suhtes. Alused, mis võimaldavad Konku-

rentsiametil konkurentsijärelevalvemenetlust mitte algatada, ei kohaldu taotluse lubatavaks

tunnistamisele. Taotluse lubatavaks tunnistamise alused on ammendavalt loetletud KonkS §-s

7816.

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui „käesoleva

seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise

tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine prioriteetne“.

Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 5. Prioriteetide seadmine toimub KonkS § 7813

lõike 6 alusel. Menetluse lõpetamise alused on kehtivas õiguses sätestatud KonkS §-s 634.

Nendeks on näiteks juhud, kus konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud või ettevõtja on oluliselt

parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul. Eelnõukohase konkurentsijärelevalvemenetluse

raames saab konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada eelnimetatud olukordades üksnes siis,

kui menetlus ei ole KonkS § 7813 lõikes 6 nimetatud kriteeriumide alusel prioriteetne. KonkS §

7813 lõikes 6 nimetatud kriteeriumideks, mida menetluse lõpetamisel KonkS § 7814 lõike 2

punkti 1 alusel arvestama peab on:

 KonkS § 7813 lõikes 3 nimetatud eesmärgi tagamine;

 Konkurentsiameti ressursside tulemuslik kasutamine ja

 menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloom, ulatus ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenev avalik huvi.

Näiteks ei pruugi prioriteetide alusel saada lõpetada menetlust või jätta menetlus algatamata

olukorras, kus ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul, kuid toime-

pandud keelatud teo iseloomust, ulatuses ja mõjust tulenevalt on ettevõtja tegevuse osas oluline

avalik huvi.

Kuna madala prioriteetsuse alusel konkurentsijärelevalvemenetluse alustamata jätmise või

lõpetamise puhul ei ole tegemist asja sisulise lahendamisega, ei ole see ka takistuseks menetluse

hilisemale (taas)alustamisele. Samuti ei ole piiranguid hilisemale väärteomenetluse

52

alustamisele ja väärteokaristuse kohaldamisele, kui tegu ei ole aegunud, kuna sama teo eest

isikut varem karistatud ei ole, nagu teda pole ka lõplikult õigeks mõistetud.

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „selleks tuleneb

alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ“. Nõukogu 1/2003 määrusest tulenevad alused on eeskätt

artikli 11 lõige 6 (paralleelmenetlus Euroopa Komisjonis) ja artikkel 13 (paralleelmenetlus teise

liikmesriigi konkurentsiasutusega).

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „konkurentsi-

olukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev või konku-

rentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvas-

tamiseks“. Nimetatud alust saab, nagu selles kavandatud, kasutada kahel viisil. Esiteks, kui

Konkurentsiameti poolt varem läbiviidud konkurentsiolukorra analüüs (Konkurentsiameti

pädevuses on kehtiva ja ka eelnõuga muudetud KonkS § 55 lõikest 2 lähtuvalt konkurentsi-

olukorra analüüsimine) näitab, et konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ei ilmne teavet,

mis võimaldab keelatud tegu tuvastada. See ei tähenda, et rikkumist ei ole (aga ei tähenda ka

vastupidist), vaid seda, et riigi ressursi kulutamine ja järelevalvealustele isikutele

menetluskulude tekitamine, mis tuleb kõnesoleval alusel menetlust lõpetades hüvitama (vt

kavandatud KonkS § 7838 lõike 3 punkt 1), ei ole põhjendatud, kui asja menetlemine on (tõe-

näoliselt) perspektiivitu. Põhjendatuks muutub sellise keelatud teo potentsiaalse toimepanemise

suhtes menetluse toimetamine siis, kui Konkurentsiametini jõuab nt läbi leebuse kohaldamise

taotluse või vilepuhumise teave, mis menetluse algatamist õigustaks. Ühtlasi saab sellisele

perspektiivituse alusele tugineda ka menetluse lõpetamisel lubatavaks tunnistatud taotlusega

alanud konkurentsijärelevalvemenetluses. Teiseks saab nimetatud alust kasutada käimasoleva

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseks. Sellisel juhul on menetlus alanud kas Konku-

rentsiameti enda initsiatiivil või KonkS § 7815 tähenduses taotluse lubatavaks tunnistamisega.

Nimetatud menetluse lõpetamise alus on asjakohane siis, kui Konkurentsiamet on kohaldanud

uurimismeetmeid, kogunud tõendeid, kuid leiab lõpuks siiski, et konkurentsijärelevalvemenet-

luse vältel saadud teave ei ole piisav, et tuvastada keelatud teo toimepanemine (et määrata vaja-

dusel konkurentsijärelevalvemeetmeid). Selleks, et konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetada

alusel, et selles ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ei vaja

konkurentsiolukorra analüüsi, st kommenteeritavat sätet tuleb lugeda kui kaht eraldiseisvat

alust sisaldavana. Esimene peaasjalikult algatamata jätmise, aga vastavalt olukorrale ka lõpe-

tamise alus (nt lubatavaks tunnistatud taotlusega alanud menetluse puhul): konkurentsiolukorra

analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev teave ei ole piisav

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, ja teine peaasjalikult lõpetamise alus: konkurentsi-

järelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine Konkurentsiameti poolt kõnesoleva sätte alusel

ei tähenda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on menetluse esemeks oleva keelatud teo osas

õigeks mõistetud. Teisisõnu, KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 ei oma õigeksmõistvat funktsiooni.

Sellist funktsiooni ei saa sellel olla ainuüksi põhjusel, et nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 ei

anna liikmesriikide pädevatele konkurentsiasutustele õigust lõplikult öelda, kas keelatud tegu

pandi toime või mitte (vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 5 teine taane koosmõjus

artikliga 10).

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 4 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärele-

valvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab, enam ei

eksisteeri.“ Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust ei eksisteeri siis, kui kõik teda moodustanud

53

isikud on lakanud eksisteerimast või kui ei ole ühtegi isikut, mis jätkaks ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse majandustegevust.

KonkS § 7814 lõige 3 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 1 teises taandes sätestatu ning

näeb ette järgmist: „Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada mine-

vikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata“.

Minevikus toimepandud keelatud teo tuvastamine ei ole Konkurentsiametile kohustuslik –

sättega antakse Konkurentsiametile kaalutlusõigus. Kuna tegemist on minevikus toimepandud

keelatud teoga, ei saa sellist tuvastamist Konkurentsiametilt keegi nõuda. Kaalutlusõigus

keelatud tegu tuvastada tagab Konkurentsiametile piisava paindlikkuse, et ta ei peaks kasutama

oma piiratud ressursse minevikus toimepandud keelatud tegude tuvastamiseks, kui

järelevalvemeetmetega ei ole võimalik konkurentsiolukorda edaspidiseks parandada. Samas

võib konkurentsijärelevalve toimetamine ka minevikus aset leidnud keelatud tegude osas olla

vajalik selleks, et teha keelatud teo tuvastamisega tee lahti konkurentsiõiguse eraõiguslikuks

rakendamiseks (kahjunõuded).

Võrreldes eelnõukohase redaktsiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse

andmisele, on kõnesolevast sättest kustutatud sõnapaar „põhjendatud juhul“55, mis oleks

piiranud Konkurentsiameti kaalutlusõigust. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste koha-

selt oleks selline piirang ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 1 teist taanet arvestades põhjendamatu.

KonkS § 7814 lõige 4 näeb ette järgmist: „Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel ning menetlus lõpetatakse lõike 2 punktide 1–3

alusel, antakse selle kohta haldusakt.“ Võrreldes eelnõukohase redaktsiooniga, mis esitati

avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele, on tegemist uue KonkS § 7814 sättega. Säte

on vajalik, et määratleda üheselt, millises õiguslikus vormis taotluse lubatavaks tunnistamisega

alanud konkurentsijärelevalvemenetlus KonkS § 7814 lõike 1 punkti 2 alusel lõpetatakse.

Eelnõu esialgsesse versiooni ei kavandatud kõnesolevat sätet, kuna HMS § 43 lõike 2 lause 1

sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt.

Siinse eelnõuga kavandatud keelatud teo lõpetamisele suunatud taotlus (vt KonkS § 7815) on

oma olemuselt (topeltmõjuga) haldusakti andmisele suunatud taotlus. Eelnõu koostamisel võeti

aluseks see, et menetluse lõpetamine, kui see on alanud taotluse lubatavaks tunnistamisega,

tuleb vormistada HMS § 43 lõike 2 lause 1 alusel haldusaktiga. Teatud arengute tõttu

kohtupraktikas56 määratakse kõnesoleva sättega üheselt selgeks, et taotluse lubatavaks

tunnistamisega alanud menetluse lõpetamine punktides 1–3 alusel vormistatakse haldusaktina,

nii nagu see HMS § 43 lõike 2 lause 1 järgi mõeldud on. Seda põhjusel, et taotlusega nõutut

(kolmandale isikule suunatud kohustus lõpetada vältava keelatud teo toimepanemine) ei

rahuldata. Kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkide 1–3 alusel menetluse lõpetamine ei ole

suunatud järelevalvealuse isiku õiguste ega kohustuste tekitamisele, muutmisele, lõpetamisele

ega tuvastamisele, küll aga kaasneb nimetatud alustel menetluse lõpetamisel taotleja suhtes

tuvastus, et taotleja ei saa (sel ajahetkel) tema poolt soovitud sekkumist nõuda.

Kommenteeritavas sättes nimetatud haldusakt, kui see on antud tingituna menetluse

lõpetamisest KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel, tuleb Konkurentsiametil kavandatud KonkS

§ 63 lõike 11 punkti 2 alusel tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

KonkS § 7814 lõige 5 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 2 ning sellega kehtestatakse, et

kui Konkurentsiamet otsustab pärast EL-i Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 11 lõike 3 alusel

Euroopa Komisjoni teavitamist konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada lõike 2 punkti 3

55 Kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitatud sätte sõnastus oli: „Konkurentsiamet võib põhjendatud

juhul konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada minevikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsi-

järelevalvemeedet kohaldamata.“ 56 Vrd RKHKo 14.03.2022, 3-19-509, p 19.

54

alusel, teavitab ta sellest Euroopa Komisjoni. Nimetatud KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 sätestab

konkurentsijärelevalve lõpetamise ja mittealgatamise aluse, kui ilmnenud teave ei ole piisav

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine

KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel ei tähenda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

õigeksmõistmist. See tähendab, et näiteks uute asjaolude ilmnemisel võib Konkurentsiamet

menetluse uuendada ja sama keelatud tegu edasi menetleda. KonkS § 7814 lõike 2 punkti 3

alusel menetluse lõpetamisel ei ole õigeksmõistmise toimet, kuna ELTL artiklite 101 ja 102

menetlemisel ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel pädevust keelatud teo toimepanemist

lõplikult tuvastada (vt määrus 1/2003 artikli 5 teine taane koosmõjus artikliga 10).

KonkS § 7814 lõige 6 sätestab, et „[k]ui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise alus on ära langenud, võib Konkurentsiamet omal

algatusel või haldusmenetluse seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud tingimustel menetlusosalise

taotluse alusel menetluse uuendada.“ KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud menetluse

läbiviimise prioriteetsus võib muutuda, nt kui prioriteetsem menetlus lõpeb või vabanevad

ressursid või ilmnenud faktilised asjaolud keelatud teo ulatuse kohta võimaldavad prioriteete

ümber hinnata. Samuti KonkS § 7814 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr

1/2003 alused, eeskätt artikli 11 lõike 6 (paralleelmenetlus Euroopa Komisjonis) ja artikli 13

(paralleelmenetlus teise EL-i liikmesriigi konkurentsiasutusega) alused võivad ära langeda,

nagu ka KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 eraldi nimetatud teabe ebapiisavus.

Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine punktis 3 sätestatud alusel ei tähenda ettevõtja

või ettevõtjate ühenduse õigeksmõistmist. Uute asjaolude ilmnemisel võib Konkurentsiamet

menetluse uuendada ja sama keelatud tegu edasi menetleda. KonkS § 7814 lõike 2 punkti 3

alusel menetluse lõpetamisel ei ole õigeksmõistmise toimet, kuna ELTL artiklite 101 ja 102

menetlemisel ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel pädevust keelatud teo toimepanemist

lõplikult tuvastada (vt määrus 1/2003 artikli 5 teine taane koosmõjus artikliga 10).

Arvestada tuleb ka seda, et Euroopa Liidu konkurentsiõiguses on omaks võetud põhimõte, et

Euroopa Komisjon ei tuvasta rikkumise puudumist, kui selle olemasolu ei ole tõendamist

leidnud, vaid lõpetab sel juhul menetluse. Sarnaselt KonkS § 7814 lõike 2 punktile 3 ei tähenda

menetluse lõpetamine õigeksmõistmist ning seda vähem EL-i põhiõiguste harta artikli 50

tähenduses lõplikku õigeksmõistmist süüteosüüdistuses.

Lõikes 5 nimetatud menetluse uuendamise formaalseks aluseks on kas Konkurentsiameti

veendumusest lähtuv algatus või menetlusosalise taotlus. Viimasel juhul peab olema täidetud

üks HMS § 44 lõikes 1 sätestatud eeldustest, eeskätt ilmnenud uued olulised tõendid, mis ei

olnud isikule varasema menetluse ajal teada, menetluse lõpetamine pettuse või muu

õigusvastase mõjutamise tulemusena või Konkurentsiameti nimel tegutsenud isiku toime

pandud kuritegu. Lõige 5 kohaldub konkurentsijärelevalvemenetluse uuendamisele, kuid mitte

algatamisele. Võrdluseks võib tuua, et ka kriminaalmenetluses ei välista kriminaalmenetluse

lõpetamine selle uuendamist, nt KrMS § 2001 lõikes 2, § 202 lõigetes 6 ja 7, § 203 lõigetes 4 ja

7 (vrd kommenteeritava paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud alust) sätestatu kohaselt või

algatamata jätmise puhul KrMS § 208 lõike 6 rakendumist.

KonkS § 7815 – Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks – sätestab sisulised ja

vormilised nõuded keelatud teo toimepanemise lõpetamisele suunatud taotlusele.

Võrreldes kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile esitatud eelnõuversiooniga, on

kommenteeritavast eelnõuversioonist kustutatud KonkS § 7815 lõige 3, mis nägi ette: „Konku-

rentsiamet võib taotleja nime tema põhjendatud taotluse alusel tunnistada teistele isikutele

avaldamisele mittekuuluvaks.“ Säte on muudetud kujul tõstetud KonkS § 63 lõike 11 punktiks

1. KonkS § 63 lõige 11 on kavandatud sätestama täiendavaid õiguslikke aluseid teabe

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamiseks.

55

KonkS § 7815 lõige 1 sätestab: „Isik võib kirjalikult taotleda keelatud teo toimepanemise

lõpetamist, kui toimepanemine puudutab oluliselt tema õigusi. Seejuures ei ole isikul õigust

nõuda keelatud teo lõpetamist kindlal viisil, sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalvemeetme

kohaldamist.“ Sättes nimetatud taotlus on suunatud Konkurentsiametile ning peab olema vor-

mistatud kirjalikult. Taotluse sisuks on nõue kaalutlusvigadeta otsustada ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks kohustamise üle. Keelatud

teo toimepanemise lõpetamist saab taotleda, kui selline tegu puudutab oluliselt taotleja õigusi.

Üksikisiku õiguste kaitse ei piirdu sellega, et liikmesriik näeb ette tsiviilõigusliku kahjunõude

esitamise võimaluse. Teatud juhtudel peab riik lubatava taotluse alusel tagama konkurentsi-

reeglite täitmist avalik-õiguslikult, st pädev konkurentsiasutus peab välja selgitama, kas ette-

võtja või ettevõtjate ühendus rikub ELTL artiklites 101 ja 102 sätestatud keeldusid, ning

vajadusel keelama konkurentsi moonutava tegevuse enne, kui sellega on teistele turuosalistele

põhjustatud oluline kahju. Sama kehtib ka siseriiklike KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud

keelunormide kohta.

Lõige 1 täpsustab seda, mida isik saab nõuda. Nimelt ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo

toimepanemise lõpetamist kindlal viisil (nt nõuda konkurentsiõiguse rikkumise lõpetamist

struktuursete meetmetega), sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalve meetme kohaldamist.

Viis, kuidas Konkurentsiamet vältava keelatud teo toimepanemise lõpetab, on Konkurentsi-

ameti valikukaalutluses. Kui isik suudab näidata, et keelatud teo toimepanemine ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse poolt puudutab oluliselt tema õigusi, saab ta nõuda üksnes kaalutlus-

vigadeta otsust otsustuskaalutlusõiguse teostamise raames (puudutab küsimust „kas“ kohustada

keelatud teo toimepanemist lõpetama). Konkurentsiamet ei pruugi määrata keelatud teo

lõpetamise kohustust KonkS § 7832 alusel. Rikkumine võidakse lõpetada ka kohustuste võtmise

heakskiitmisega (tegemist on samuti haldusaktiga).

Ajutiste meetmete määramist ei saa taotleja nõuda, sest ECN+ direktiivi artikli 11 lõige 1 näeb

ette: „Member States shall ensure that national competition authorities are empowered to act

on their own initiative […]“ (direktiivi eestikeelses versioonis: „Liikmesriigid tagavad, et liik-

mesriikide konkurentsiasutused oleksid volitatud võtma omal algatusel […]“). ECN+ direktiivi

artikli 11 lõige 1 on allajoonitud osas identne nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 8 lõikega

1, milles sätestatud „acting on its own initiative“ on õiguskirjanduses läbivalt interpreteeritud,

kui Euroopa Komisjoni ex officio õigust kohaldada ajutisi meetmeid.57 Euroopa Komisjoni

ajutiste meetmete määramise õigust tunnustas esmakordselt Euroopa Kohus 1980. aastal

lahendis Camera Care, kus leidis mh: “[the Commission] may, without prejudice to the rights

and interests of the party concerned by the complaint, take a decision upon the request for

interim measures […]“58. Seeläbi leidis kohus, et olenemata asjaolust, et toona kehtinud määrus

nr 17 ei võimaldanud expressis verbis ajutisi meetmeid võtta, see õigus Euroopa Komisjonil

siiski oli ja selle õiguse rakendamist oli võimalik ka (Eesti õiguse tähenduses) taotleda.

Kehtivasse nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1/2003 kirjutati aga vastavasisuline õigus ajutisi

meetmeid määrata selgesõnaliselt sisse, kuid selle ajani kehtinud kohtupraktikaga võrreldes ühe

erisusega – ajutiste meetmete määramise õigust ei ole võimalik kolmandatel isikutel nõuda.

(sellega seonduvalt vt juba eelnevalt viidatud õiguskirjandust). Eelduslikult tulenes see

peamiselt asjaolust, et nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt (nagu ka ECN+ direktiivi

artikli 11 lõike 1 kohaselt) tekib ajutiste meetmete kohaldamise õigus juhul, kui konkurentsile

57 Vt nt R. Whish, D. Bailey. Competition Law. Tenth Edition. Oxford University Press 2021, lk 266; A. Ruiz

Feases. Sharpening the European Commission’s tools: interim measures. – European Competition Journal,

Volume 16, 2020; D. Mantzari. Interim Measures in EU Competition Cases: Origins, Evolution, and Implications

for Digital Markets. – Journal of European Competition Law & Practice, Volume 11, 2020, lk 489. 58 EKo 17.01.1980, C-792/79 – Camera Care vs. komisjon, EU:C:1980:18, p 21.

56

laiemalt, mitte turuosalise õigustele, on tekkinud oht tõsiseks ja pöördumatuks kahjuks.59 Seega

kaitstav õigushüve ei ole turuosalise subjektiivsed õigused. Seejuures on eelnõu autorid

seisukohal, et ulatuses, mis puudutab „omal algatusel“ tegutsemist, on ECN+ direktiivi artikli

11 lõige 1 täisharmoneerimist nõudev ehk teisisõnu, liikmesriigil ei ole selle ülevõtmisel antud

kaalutlusõigust.60 Täisharmoneerimist nõudev säte ei võimalda liikmesriigil selle eesmärki ega

mõju liikmesriigi õiguses kitsendada ega laiendada, kuivõrd säte on ammendav.61

Välistatud ei ole, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus lõpetab keelatud teo konkurentsijärele-

valvemenetluse kestel vabatahtlikult. Sellisel juhul kohaldub taotlejale KonkS § 7818 lõikes 2

sätestatud regulatsioon, mille kohaselt arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Tema

taotluses nõutu on sellisel juhul realiseerunud ning taotlus on n-ö ammendunud.

KonkS § 7815 lõige 2 kehtestab taotlusele sisulised nõuded nähes ette, et „[t]aotlus keelatud

teo toimepanemise lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nime, isikukoodi

või registreerimisnumbrit, aadressi ja muid kontaktandmeid; 2) identifitseerimist võimaldavaid

andmeid ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kes väidetavalt paneb toime keelatud tegu;

3) keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ning

toimepanemise geograafilist ulatust, aega ja viisi; 4) põhjendust, kuidas puudutab keelatud teo

toimepanemine oluliselt taotleja õigusi ja miks taotleja ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta

tsiviilkohtumenetluses.“

HMS § 14 kohaselt võib haldusmenetluses esitada taotlusi suuliselt ja kirjalikult. Kirjalikult

esitatud taotlus peab sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise

kuupäeva ja taotleja allkirja, haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi

ning selleks vajalikke kontaktandmeid ning muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. KonkS §

7815 sätestab HMS § 14 suhtes täpsustava erisätte.

Taotluses sisalduvate nõuete kataloogi kehtestamisel on eeskujuks olnud Euroopa Komisjoni

menetlustes kasutusel olev kaebuse formaat.62 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel

Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavates konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses tuleb

kaebajal selgitada, milline on tema õigustatud huvi. Õigustatud huvina (legitimate interest63)

käsitletakse seda, kui kaebaja on positsioonis, kus väidetav rikkumine teda otseselt ja kahju-

likult mõjutab.64 Seega ei peeta nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõike 2 kohaseks

kaebuseks seda, kui keegi pöördub Euroopa Komisjoni poole infoga potentsiaalsest rikkumisest

üldise huvi kaalutlustel (pro bono publico). Seda on arvesse võetud ka kõnesoleva sätte

loomisel. Taotlusele võrreldes HMS §-ga 14 rangete sisuliste nõuete esitamine järgib eesmärki,

et taotleja peab konkurentsijärelevalvemenetluse käivitamiseks esitama Konkurentsiametile

võimalikult üksikasjaliku ülevaate arvatavast keelatud teost. Taotluses kirjeldatu alusel annab

Konkurentsiamet hinnangu, kas taotleja nõue Konkurentsiameti kaalutlusvigadeta sekkumisele

ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tegevusse on ilmselgelt põhjendamatu või mitte. Samuti peab

taotleja ära näitama, miks ei saa ta oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

Viimane kriteerium on oluline, et Konkurentsiamet saaks hinnata taotluse lubatavust (vt KonkS

§ 7816).

59 D. Mantzari. Interim Measures in EU Competition Cases: Origins, Evolution, and Implications for Digital

Markets. – Journal of European Competition Law & Practice, Volume 11, 2020, lk 489. 60 EKo 25.04.2002, C-52/00 – komisjon vs. Prantsusmaa, EU:C:2002:252, p 16. 61 EKo 15.09.2005, C-281/03 – Cindu Chemicals jt, EU:C:2005:549, p 44. 62 Komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste

menetluste teostamist komisjonis. – ELT 123, 27.4.2004, p. 18–24. 63 Vt määruse nr 1/2003 artikli 7 lõiget 2. 64 Commission Notice on the handling of complaints by the Commission under Articles 81 and 82 of the EC Treaty

(2004/C 101/05), punktid 33–40.

57

KonkS § 7816 – Taotluse lubatavus – sätestab, millal peab taotluse lubatavaks tunnistama ja

millistel alustel seda ei tehta. Taotluse lubatavust, s.t küsimust, kas on alust jätta taotlus läbi

vaatamata või mitte, hinnatakse väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Taotluse luba-

tavuse hindamisele kohaldub HMS regulatsioon. Konkurentsijärelevalvemenetlus algab

taotluse puhul alles selle lubatavaks tunnistamisega Konkurentsiameti poolt. Lubatavaks

tunnistamise hetkest tekivad KonkS §-s 7815 nimetatud taotluse esitanud isikule (taotlejale)

konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatud õigused (nt esitada asjas oma seisukohad ja

arvamus). Juba käimasoleva konkurentsijärelevalvemenetluse võib Konkurentsiamet KonkS §

7814 lõikes 2 nimetatud alusel lõpetada. Kui taotleja poolt viidatud keelatud teo toimepanemine

menetluse kestel lõppeb, arvab Konkurentsiamet taotleja KonkS § 7818 lõikes 2 nimetatud

alusel menetlusosaliste ringist välja.

KonkS § 7816 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet tunnistab §-s 7815 nimetatud taotluse

lubatavaks, kui ei ole alust jätta seda läbi vaatamata.“ Läbi vaatamata jätmise alused on

sätestatud lõikes 2. Lõige 1 näeb ette seotud otsuse, s.t kui puudub alus jätta taotlus läbi

vaatamata, peab Konkurentsiamet selle lubatavaks tunnistama. Lubatavaks tunnistamisele ei

kohaldu KonkS § 7814 lõikes 2 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise

alused. KonkS § 7816 on eelnimetatud normi suhtes ammendav erisäte.

Konkurentsiametile ei ole taotluse lubatavuse hindamiseks seatud kõnesolevas sättes tähtaega.

Arvesse peab võtma HMS § 5 lõiget 2, mis sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgi-

päraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. Seega kehtib üldine mõistliku aja põhimõte.

KonkS § 7816 lõige 2 sätestab: „Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule jätab Konku-

rentsiamet käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotlus on

ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt puudutatud

või puudub vältav rikkumine; 2) taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi

tsiviilkohtumenetluses.“ Nimetatud läbi vaatamata jätmise alused on alternatiivsed, mitte

kumulatiivsed. HMS alustest tuleb kõne alla eelkõige taotluse läbi vaatamata jätmine tulenevalt

taotluse puudustest (HMS § 15). Keelatud teo lõpetamisele suunatud taotlusele kehtestatakse

plaanitava eelnõuga KonkS §-s 7815 sisulised ja vormilised erinõuded. Tegemist on taotluse

kohustuslike andmetega HMS § 15 lõike 2 tähenduses. Muus osas kohaldub HMS üldregu-

latsioon. Oluline on, et HMS § 15 lg 3 lause 2 näeb ette haldusorgani kaalutlusotsuse, sätes-

tades: „Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“

Taotluse läbi vaatamata jätmisele kehtib HMS § 14 lõikes 7 sätestatu, mille kohaselt

teavitatakse taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest. Kuna taotlus on suunatud keelatud teo

lõpetamisele Konkurentsiameti poolt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust kohustava

haldusaktiga, tuleb taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult põhjendada.

KonkS § 7816 lõike 2 punkti 1 kohaselt jätab Konkurentsiamet §-s 7815 nimetatud taotluse läbi

vaatamata, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja

õigused oluliselt puudutatud või puudub vältav rikkumine. Taotleja õigused on oluliselt puu-

dutatud, kui keelatud tegu teda oluliselt mõjutab (nt mõjutab taotlejat nii, et ta ei saa asja-

kohaselt turul enam mõistlikult ettevõtlusega tegeleda, tema turul tegutsemise on kahtlustatud

keelatud teo toimepanemise tõttu muutunud raskendatuks või lausa võimatuks või kahtlustatav

tegu võib talle kaasa tuua muu olulise kahju). Kui taotlusest nähtub, et taotleja juhib tähelepanu

minevikus toimunud keelatud tegudele, on tegemist ilmselgelt põhjendamatu taotlusega.

Minevikus toimepandud keelatud tegude tuvastamist ei saa nõuda, neile võib üksnes tähelepanu

juhtida (tegemist on sisuliselt kaebusega).

KonkS § 7816 lõike 2 punkti 2 alusel jäetakse taotlus läbi vaatamata ka siis, kui taotlejal on

samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses. Konkurentsijärelevalve-

menetlus ei ole mõeldud asendama või hõlbustama tsiviilõiguslike nõuete esitamist eraisikute

58

vahel. Konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks ja keelatud teo toimepanemise lõpe-

tamiseks on taotluse esitamine mõttekas siis, kui tsiviilõiguslike nõuetega ei ole võimalik

keelatud teo toimepanekut õigeaegselt takistada, et vältida olulise konkurentsikahju tekkimist.

KonkS § 7817 –Järelevalvealune isik ning tema õigused ja kohustused – sätestab, kes on

järelevalvealune isik ning millised on tema õigused ja kohustused

konkurentsijärelevalvemenetluses.

KonkS § 7817 lõige 1 sätestab: „Järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on

ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab,

kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks

oleva keelatud teo. Järelevalvealuseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline

isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.“ Sätte kohaselt on järelevalvealune isik seega

ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab,

kui on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. See,

milline on konkreetses asjas kõne alla tulev ettevõtja või ettevõtjate ühendus, on Konkurentsi-

ameti välja selgitada ja tõendada. Ettevõtjat moodustavate isikute ringist ühe või mitme isiku

väljavalimine järelevalvealuseks isikuks on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamise analoogia

alusel kavandatud Konkurentsiameti diskretsioonina – järelevalvealuseks isikuks saab see,

kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab. Sõna „kaasab“ tähistab seega Konkurentsiameti

otsust ja selle järgnevat tegevust. Üldreegli kohaselt kaasab Konkurentsiamet isiku

järelevalvealuse isikuna menetlusse seeläbi, et teavitab teda tema menetluslikust staatusest ning

sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Juhul kui esineb kõnesoleva paragrahvi lõikes 4

sätestatud alus järelevalvealuse isiku teavitamata jätmiseks, toimub järelevalvealuse isiku

kaasamine esialgu ilma järelevalvealust isikut teavitamata. Sellisel juhul teavitatakse isikut siis,

kui isiku suhtes kohaldatakse esimest uurimismeedet.

Järelevalvealuse isiku sisustamine läbi ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse mõistete tuleneb asja-

olust, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on Euroopa Liidu konkurentsiõigus

suunatud ettevõtjate tegevusele,65 mis tähendab, et EL-i konkurentsiõiguse rikkumise eest vas-

tutava üksuse määramisel tuleb lähtuda nimetatud EL-i õiguse autonoomsest mõistest66. Seega

kuivõrd ühe ettevõtja võivad moodustada mitu isikut, loob kõnesolev säte silla

konkurentsiõiguse spetsiifilise subjekti, milleks on ettevõtja või ettevõtjate ühendus, ja

menetlusõigusliku subjekti, milleks on füüsiline või juriidiline isik või isikud, vahel.67 See on

oluline, kuna õiguste ja kohustuste kandjaks, sh vara omanikeks saavad olla vaid isikud, mitte

abstraktne ettevõtja. Terminil ettevõtjate ühendus Euroopa Liidu Kohtu praktikas ühest

väljakujunenud definitsiooni sarnaselt ettevõtja terminiga pole, kuid akadeemilises kirjanduses

on levinud ühtne arusaam, mille kohaselt koosneb ettevõtjate ühendus samatüübilistest

ettevõtjatest, kellede ühiseid huve ühendus esindab ja kaitseb teiste majandusüksuste,

riigiasutuste ja laiemalt kogu üldsuse ees68. Tegemist on seega üldjuhul liikmeid omava

esindusorganisatsiooniga, mis võtab vastu otsuseid, mida tema liikmed või esindatavad järgivad

kas kohustusest või tingitult väljakujunenud tavast.69 Oluline on märkida, et ettevõtjate ühen-

dust moodustab juriidiline isik. Juriidilise isiku poolt moodustatava ettevõtjate ühenduse liik-

meteks on omakorda ettevõtjad, kellele kohaldub ettevõtja majandusüksusest lähtuv

definitsioon.

65 EKo 07.01.2004, liidetud kohtuasjas C-204/00 P – Aalborg Portland jt vs. komisjon, EU:C:2004:6, p 59. 66 Esimese astme kohtu otsus 08.07.2008, T-99/04 – AC-Treuhand vs. komisjon, EU:T:2008:256, p-d 143–144. 67 Vt ka EKo 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 68 Vt kohtujurist Léger arvamust kohtuasjas C-309/99 – Wouters jt, EU:C:2001:390, p 61: „As a general rule, an

association consists of undertakings of the same general type and makes itself responsible for representing and

defending their common interests vis-à-vis other economic operators, government bodies and the public in

general.“ 69 R. Whish, D. Bailey. Competition Law. 9th edition, Oxford University Press 2018, lk 92.

59

Konkurentsijärelevalvet kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, st järelevalvealuseks isikuks saab

olla vaid selline füüsiline isik, kes oma nime ja kogu varaga vastutades tegutseb turul

ettevõtjana.

Konkurentsijärelevalvemeetme saab määrata üksnes neile ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

moodustavatele isikutele, kes on menetlusse järelevalvealuse isikuna kaasatud.

KonkS § 7817 lõikega 2 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Järelevalvealusele isikule

omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja teadmised, kui see teine isik on

järelevalvealuse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle pädevuses on tegutseda

järelevalvealuse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei ole

konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealune isik.“ Sätet on võrreldes varasema

eelnõuversiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele,

muudetud. Kui varasem versioon tegi viite TsÜS-le (säte oli sõnastatud järgmiselt:

„Menetlusalusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja

teadmised tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 5 ja sama seaduse 5. osas sätestatu

kohaselt. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalune isik.“), on

kommenteeritavas versioonis sellest loobutud, kuivõrd Euroopa Kohtu praktika täiendaval

analüüsil on ilmnenud, et TsÜS regulatsioon võib olla liiga kitsas ega pruugi võimaldada

arvesse võtta kõiki Euroopa Kohtu poolt oluliseks peetud nüansse. Kommenteeritavas sättes on

viide TsÜS-le asendatud autonoomse omistamise regulatsiooniga. Autonoomne omistamise

regulatsioon võimaldab kõikehõlmavalt juhinduda Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Nimelt

juhtudel, kus EL-i liikmesriik on viinud oma riigisisesesse õigusesse liidu õigusnormid selliselt,

et need on muutunud riigisisese õigusena kohaldatavaks, on Euroopa Kohus korduvalt

tunnistanud end pädevaks lahendama liidu õigust puudutavaid eelotsusetaotlusi ka olukorras,

kus põhikohtuasja asjaolud on väljaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala.70 Seega olukorras,

kus kavandatud reeglistiku kohaldamisel peaks praktikas tekkima raskusi, peaks eelkõige

püüdma neid ületada tuginevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale, mitte niivõrd liikmesriigi

õiguse käsitlustele.

Kommenteeritavas lõikes sisalduv omistamise reegel lähtub mh Euroopa Liidu kohtu

praktikast, mille kohaselt Ettevõtjat saab pidada tahtlikult või ettevaatamatusest keelatud teo

toimepanijaks ka siis, kui ettevõtja osanikud või juhtkond ei olnud isegi teadlikud ettevõtja

nimel tegutsema volitatud isiku tegevusest tingitud rikkumisest.71

Nt kohtuasjas VM Remonts jt leidis Euroopa Kohus, et „[t]öötaja võimalik konkurentsivastane

tegevus on […] liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastamise seisukohalt omistatav

ettevõtjale, kelle koosseisu ta kuulub; viimast loetakse põhimõtteliselt vastutavaks.“72 Viidatud

lahend tugineb sellele eelnenud kohtupraktikas kirjeldatud loogikale: kuna töötaja ei ole majan-

dustegevuses iseseisev, vaid teeb tööd oma tööandjaks olevale ettevõtjale ja tema juhtimisel, ei

moodusta ta eraldiseisvat ettevõtjat, vaid osa oma tööandjast.73 Lisaks on Euroopa Kohus ka

selgelt öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamiseks ettevõtja poolt ei ole eelduseks

see, et ettevõtja osanikud või juhtkond olid rikkumisest teadlikud, vaid piisab sellise isiku

tegevusest, kes on pädev ettevõtja nimel tegutsema.74

Sätte teise lause kohaselt ei loeta esimeses lauses kasutatavat „teist isikut“ siiski konkurentsi-

järelevalvemenetluses identseks järelevalvealuse isikuga vaatamata sellele, et tema teod ja tead-

mised võivad olla järelevalvealusele isikule omistatavad. Menetluses käsitatakse nimetatud

isikut nagu muud isikut. Seda seetõttu, et konkurentsireeglite järgimise kohustus ning vastutus

70 Vt nt EKo 18.11.2021, C-306/20, Visma Enterprise, EU:C:2021:935, p 44. 71 EKo 07.07.1983, C-100/80 kuni 103/80, Musique Diffusion française vs. komisjon, EU:C:1983:158, p 97. 72 EKo 21.07.2016, C-542/14, VM Remonts jt, EU:C:2016:578, p 24. 73 EKo 16.09.1999, C-22/98, Becu jt, EU:C:1999:419, p 26. 74 EKo 07.02.2013, C-68/12, Slovenská sporitel’ňa, EU:C:2013:71, p 25.

60

võimalike rikkumiste eest lasub ettevõtjal, mitte aga üksikutel ettevõtja nimel või huvides

tegutsevatel füüsilistel isikutel.

KonkS § 7817 lõiked 3 ja 4 sätestavad: „(3) Järelevalvealust isikut teavitatakse viivitamata

konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest. (4) Järelevalvealust isikut ei teavitata: 1) kuni

see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või 2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse

enne järelevalvealuse isiku suhtes esimese uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse §

7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.“

Üldreegli kohaselt tuleb järelevalvealust isikut konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest

viivitamata teavitada, kui järelevalvealune isik on teada, st isik(ud), kes Konkurentsiameti

hinnangul moodustab või moodustavad võimaliku keelatud teo toime pannud ettevõtja. Kui

Konkurentsiamet saab mõnest ettevõtjat moodustavast isikust teada

konkurentsijärelevalvemenetluse hilisemas faasis, tuleb teda teavitada järelevalvealuse isiku

seisundist viivitamata pärast isikust teadasaamist ja talle vastava staatuse omistamist. Eelnevalt

nimetatud teadasaamise all peetakse silmas nt seda, et lisaks konkurentsiõiguse n-ö otsesele

rikkujale ei pruugi koheselt olla selge, kas temaga ühes saab või peaks menetlusse liitma veel

isikuid, kuivõrd koheselt ei pruugi Konkurentsiametile olla selge, millised isikud ettevõtja

moodustavad.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 1 erand võimaldab järelevalvealust isikut tema menetluslikust

seisundist mitte teavitada, kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. Erinevalt nt

KrMS § 33 lõikes 1 määratletud kahtlustatavast on järelevalvealune isik määratletud keelatud

teo toimepanemise kahtluse olemasolu, mitte menetlustoimingute kaudu. Teisisõnu, isiku võib

järelevalvealuseks isikuks saada veel enne tema suhtes konkreetse menetlustoimingu tegemist.

Sättes sisalduv sõna “kuni” tõstab esile ajalist mõõdet: alates hetkest, mil isiku teavitamine

enam läbiotsimisega tõendite kogumist ei ohuta, tuleb järelevalvealust isikut menetluse

läbiviimisest KonkS § 7817 lõike 3 alusel teavitada, isegi juhul, kui läbiotsimist selleks ajaks

veel toimetatud ei ole. Läbiotsimise alustamisel tuleb isiku seisund, õigused ja kohustused talle

teatavaks teha KonkS § 7822 lõike 7 kohaselt, st ei ole lubatud läbiotsimist toimetada selliselt,

et isikule ei anta selgelt teada, millises menetlusseisundis ta on.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erand võimaldab järelevalvealust isikut tema menetluslikust

staatusest esialgu üldse mitte teavitada kolme eelduse täitmisel:

 kui menetlus on § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud;

 lõpetatud menetluse vältel ei kohaldatud järelevalvealuse isiku suhtes uurimismeedet ning

 järelevalvealuse isiku teavitamine juba lõpetatud menetlusest ohustaks tõendite edasist

kogumist.

Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teatud menetlusi, mis on prioriteetide alusel

lõpetatud, hilisemal hetkel uuesti avada. Seda, kas mingi menetlus on prioriteetne või mitte,

peab Konkurentsiamet hindama mh väidetava rikkumise tähtsuse ning oma ressursside pinnalt.

Võib juhtuda, et Konkurentsiamet peab lõpetama ühe menetluse selleks, et tal oleks ressurssi

tegeleda mingi olulisema, konkurentsi potentsiaalselt rohkem mõjutava kaasusega. Ressursside

vabanemisel ning muude olulisemate kaasuste puudumisel on Konkurentsiametil õigus KonkS

§ 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud menetlus uuendada ja selle esemeks olnud

rikkumist edasi menetleda. Selleks, et Konkurentsiametil üldse oleks võimalus esialgu kõrvale

jäetud menetlust uuendada ja edasi menetleda, tuleb tagada, et järelevalvealune isik ei hävitaks

vahepealsel ajal asjas olulisi tõendeid. Olukorras, kus Konkurentsiamet on menetluse KonkS §

7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetanud, aga on selge, et isiku teavitamine ei ohustaks

tõendite edasist kogumist tulevikus menetluse uuendamisel, tuleb järelevalvealust isikut

lõpetatud menetlusest teavitada. Riik ei tohi järelevalvealuse isiku suhtes toimetada varjatud

menetlusi.

61

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erandi sõnastusest tuleneb, et nimetatud teavitamata jätmise alust

saab rakendada üksnes pärast menetluse lõppemist, kuid mitte menetluse vältel. Käimasoleva

menetluse vältel on isiku teavitamata jätmise aluseid vaid üks, kui järelevalvealuse isiku teavi-

tamine ohustaks läbiotsimisel tõendite kogumist (KonkS § 7817 lõike 4 punkt 1). Kui priori-

teetide alusel lõpetatud menetlust KonkS § 7814 lõike 6 alusel uuendatakse, tuleb

järelevalvealust isikut tema seisundist teavitada, lähtudes KonkS § 7817 lõike 3 ja lõike 4 punkti

1 regulatsioonist. Muul kui § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel menetluse lõpetamise

korral tuleb järelevalvealust isikut toimetatud menetlusest teavitada. Kuniks menetlus kestab,

saab Konkurentsiamet järelevalvealuse isiku mitteteavitamise korral tugineda ainult KonkS §

7817 lõike 4 punktile 1.

KonkS § 7817 lõige 5 sätestab: “Järelevalvealust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814

lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt viie aasta jooksul

konkurentsijärelevalve lõpetamisest.” Säte näeb ette, et kui isikut ei ole KonkS § 7817 lõike 4

punktist 2 tuleneva erandi alusel lõpetatud menetlusest teavitatud ning Konkurentsiamet ei ole

vahepealsel ajal menetlust uuendanud (ka menetluse uuendamise puhul kehtib reegel, et

järelevalvealust isikut peab menetlusest teavitama, kui ei tugineta just KonkS § 7817 lõike 4

punktile 1), peab Konkurentsiamet järelevalvealust isikut minevikus toimunud menetlusest

teavitama hiljemalt siis, kui on aegunud võimalik konkurentsiväärtegu. Konkurentsiväärtegude

aegumistähtaeg on eelnõukohase seaduse järgi 5 aastat, mis võib järelevalvemenetluse

toimumise ajaks peatuda veel kuni kaheks aastaks. Seega konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamisest arvates viie aasta möödumisel on võimalik konkurentsiväärtegu kindlasti aegunud.

Kõnesolev säte on eelnõusse lisatud pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse

andmisele esitamist mh tulenevalt Riigikohtu esitatud tagasisidest.

KonkS § 7817 lõige 6 sätestab: „Järelevalvealuse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalveme-

netluse algatamisest teatatakse talle tema õigused ja kohustused. Isiku taotlusel selgitatakse

talle nende õiguste ja kohustuste sisu.“ Sätte kohaselt tutvustatakse järelevalvealusele isikule

tema õigusi ja kohustusi tema teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt. Õiguste ja kohustuste tutvustamine ei tähenda nende üksikasjalikku

selgitamist, vaid võib olla saavutatud nt õiguste ja kohustuste kataloogi sisaldava faili või

dokumendi kättesaadavaks tegemise või õiguste ja kohustuste pelga ettelugemisega. Kuivõrd

järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus lepingulisele ja asjakohasel

juhul riigi õigusabi korras määratud esindajale, kehtib eeldus, et järelevalvealune isik endale

pädeva esindaja ka võtab või seda riigi õigusabi korras taotleb. Seega eeldatakse, et

järelevalvealusele isikule selgitab tema menetluslikust staatusest tulenevaid õigusi ja kohustusi

põhjalikumalt tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja. Lõike teise lause

kohaselt tuleb aga juhul, kui järelevalvealune isik seda eraldiseisvalt taotleb, menetlejal tema

õiguste või kohustuste sisu detailsemalt selgitada.

KonkS § 7817 lõige 7 sisaldab järelevalvealuse isiku õiguste kataloogi konkurentsijärelevalve-

menetluses.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 1 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „menetluse

läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul“. Säte tuleneb ECN+

direktiivi art 3 lõikes 3 sätestatust. Viidatud põhiõigused hõlmavad nii põhiseadusest kui

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni praktikast tulenevaid õigusi, kusjuures

ELTL artiklite 101 ja 102 tagamisel kohalduvad ka EL-i põhiõiguste harta õigused.75

Olulisematena saab nimetada inimväärikuse kaitset, isikupuutumatust, piinamise keeldu,

privaatsust, isikuandmete kaitset, võrdsuspõhiõigust, õigust heale haldusele, spetsiifilisemalt

õigust kasutada õiguskaitsevahendeid (sh seaduse kohaselt edasi kaevata), õigust kaitsele ja

75 Vt A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford

University Press 2019, lk 882 jj.

62

õigusabile, õigusemõistmisele erapooletus instantsis mõistliku aja jooksul (see realiseerub

täielikult edasikaebe staadiumis, Konkurentsiameti menetluses on see kohaldatav mutatis

mutandis), süütuse presumptsiooni, karistussätte tagasiulatuva kohaldumise keeldu, karistuse

proportsionaalsust ja korduvalt karistamise keeldu. Osad nendest õigustest on eraldi käsitletud

kataloogi järgmistes punktides. Konkurentsijärelevalvemenetluse õiguste kataloog on

võimalikult lähedane kahtlustatavate ja menetlusaluste isikute õiguste kataloogile

süüteomenetlustes, et konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid saaksid

olla lubatavad ka väärteomenetluses.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 2 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „saada endale

arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta“. Teabe saamise

õigus seisneb esiteks õiguses teada, milles seisneb kahtlus keelatud teo toimepanemises, samuti

mida talle ette heidetakse ja milline on teave, millel talle tehtavad etteheited põhinevad. Vii-

mane on korraldatud läbi õiguse tutvuda menetlustoimikus sisalduva teabega (vt KonkS § 7817

lõike 7 punkt 12). Kaudsemalt on järelevalvealusel isikul läbi menetluses esitatud taotluse (vt

KonkS § 7817 lõike 5 punkt 10) võimalik soovida teabe kogumist Konkurentsiameti poolt

uurimismeetmeid kohaldades. Konkurentsiamet kogub nii süüstavaid kui ka süüd välistavaid

tõendeid ning võib seda teha ka järelevalvealuse isiku taotlusel. Samuti on järelevalvealusel

isikul õigus ise esitada tõendeid (vt punkt 10). Konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva

keelatud teo kohta teabest arusaamiseks on järelevalvealusel isikul õigus tõlgi abile (vt punkt

5).

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 3 on seonduvalt eelnevaga sätestatud, et kui järelevalvealune isik

annab või peaks andma teavet, on tal õigus seda tehes teada, et antud teavet võidakse kasutada

tema vastu nii konkurentsijärelevalvemenetluses kui ka hilisemas väärteomenetluses.

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 4 on seonduvalt eelnevaga sätestatud järelevalvealuse isiku õigus

„keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnistaks keelatud teo või süüteo

toimepanemist“. Säte on seotud direktiivi artiklis 8 sätestatuga – teabe nõudmisel ei tohi

järelevalvealust isikut sundida tunnistama keelatud teo toimepanemist.76 Teabe andmisest

keeldumise õigus on asjakohane, kui isikul on muidu kohustus teavet anda. Sellekohane

kohustus tuleneb haldusmenetluses üldiselt HMS § 38 lõike 3 esimesest lausest ning konkreti-

seerub kommenteeritavas peatükis ettenähtud uurimismeetmete kaudu konkreetses teabenõu-

des (vt KonkS § 7825), mille täitmine teabele juurdepääsu võimaldamise, kirjaliku teabe koon-

damise ja andmise või kirjalike või suuliste vastuste andmise teel on järelevalvealusele isikule

kohustuslik ja mille mittetäitmine on karistatav. Kooskõlas EL-i konkurentsiõiguse praktikaga

on nn vaikimisõigus korrespondeeruv keeluga sundida ettevõtjat andma vastuseid, mis

sisaldaks tema poolt keelatud teo toimepanemise omaksvõttu (vt ka kavandatud KonkS § 7825

lõige 3).77

Kuivõrd konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid on lubatavad

väärteomenetluses, tõusetub siin ka küsimus järelevalvealuse isiku õigusest enese

mittesüüstamise privileegile, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 22 ja mille kohaselt „Kedagi ei

tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.“ See süüteomenetluse üldtunnustatud

põhimõte näib välistavat ka võimaluse nõuda järelevalvealuselt isikult temale kahjulike

andmete avaldamist Konkurentsiametile, kuivõrd järelevalvemenetlusele võib selle tulemustest

sõltuvalt järgneda väärteomenetlus, kus isiku enda kaasabil saadud teavet saaks tema vastu

tõendina kasutada. Enese mittesüüstamise privileegi on konkurentsiõiguse ja

konkurentsijärelevalve kontekstis Euroopa kohtuinstantsides tõlgendatud kitsalt: Qualcomm vs.

76 Vt eeskätt EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p-d 28–35; samuti A.

Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford University Press

2019, lk 911 jj. 77 EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p 35.

63

Komisjon kohtuasjas märkis Euroopa Liidu Kohus, et Komisjonil on õigus nõuda karistuse

ähvardusel ettevõtjalt talle teadaolevate asjaolude kohta käivat teavet ja vajadusel asjakohaste

dokumentide väljaandmist, isegi kui neid saab ettevõtte enda või mõne muu ettevõtte

konkurentsirikkumise tõendamiseks kasutada. Enese mittesüüstamise privileegiga on see

kohustus vastuolus vaid siis, kui ettevõtjalt nõutakse otseselt süü tunnistamist.78 Sellega

kinnitas Euroopa Liidu Kohus veelkord varasemas Orkemi kohtuasjas väljendatud seisukohta.

PS erisusi füüsilise ja juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegi vahel otsesõnu ei sätesta.

Ehkki kriminaalmenetluses on menetluspraktikas ka juriidilise isiku enese mittesüüstamise

privileegi tunnustatud, on seda tehtud vaid kuritegude puhul, kus ka füüsiline isik isiklikult

vastutusele võtmisele kuulub. Riigikohtu praktika sellist olukorda, kus süüteo eest saabki

seaduse järgi vastutada vaid juriidiline isik, juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegi ei

käsitle.

Valitseva arvamuse kohaselt (siinkohal on Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes viidatud

erinevatele allikatele üle maailma) enese mittesüüstamise privileeg juriidilisele isikule siiski ei

laiene (vt põhjalikumalt KonkS § 7825 lõige 3 seletuskirja kommentaari)79. Arvestades, et

juriidiline isik on fiktsioon, on ka keeruline näha, kuidas talle peaks laienema inimväärikuse

põhimõte, mille laiendusena enese mittesüüstamise privileegi käsitatakse. Juriidiline isik on

oma olemuselt ettevõtluse tarbeks loodud fiktiivne kehand ühes sellel otstarbel eraldatud varaga

ning olukorras, kus juriidilise isiku füüsilisest isikust liikmeid, osanikke, juhatuse liikmeid või

töötajaid individuaalselt vastutusele võtta ei ole seaduse järgi võimalik, on raske väita ka seda,

et nõudes juriidiliselt isikult potentsiaalselt süüteomenetlusega lõppeva menetlusega koostööd,

pandaks üksiti väljapääsmatusse ja inimväärikusega vastuolus olevasse olukorda ka need

füüsilised isikud, kes juriidilise isiku nimel ja huvides tegutsevad.80 Seetõttu

konkurentsijärelevalvemenetluses on küll jätkuvalt keelatud nõuda juriidiliselt isikult keelatud

teo (st konkurentsirikkumise) või süüteo (mistahes muu kui konkurentsialase kuriteo või

väärteo) toimepaneku tunnistamist, kuid järelevalvealune juriidiline isik ei saa keelduda

konkurentsirikkumise uurimisel vajaliku teabe esitamisest Konkurentsiametile põhjendusega,

et see võiks olla vastuolus juriidilise isiku huvidega edaspidises väärteomenetluses.

Füüsilisest isikust järelevalvealuste isikute kohta on kommenteeritavas paragrahvis eraldi lõige

9, mis tagab neile täies ulatuses õiguse keelduda teabe andmisest, mis võiks teda ennast või

tema lähedast süüstada keelatud teo või süüteo toimepanekus.

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 5 sätestab järelevalvealuse isiku õiguse „keelduda teabe andmisest

ulatuses, millega järelevalvealune isik avaldaks enda ja oma lepingulise või riigi õigusabi

korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud

haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset teabevahetust

konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemat

konfidentsiaalset teabevahetust, või avaldaks teavet, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“ Säte on seotud Euroopa

Liidu Kohtu praktika poolt piiritletud järelevalvealuse isiku õigusega kaitsjale. Euroopa Kohus

leidis juba lahendis AM & S vs. komisjon81 1982. aastal, et nn advokaadi (ingliskeelses tõlkes

lawyer ning prantsuskeelses originaaltekstis l’avocat) ja tema kliendi teabevahetuse

78 EKo 09.04.2019, C-466/19 P - Qualcomm and Qualcomm Europe v Commission, EU:C:2021:76. 79 Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaarid. § 22, komm 63 (https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-

pohiseadus/ii-pohioigused-vabadused-ja-kohustused-ss-8-55/ss-22-suutuse#pk-16). 80 Just sellele argumendile tuginevalt on enese mittesüüstamise privileegi juriidiliste isikute puhul jaatatud teises

Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes: Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 22 komm 40

(https://pohiseadus.ee/sisu/3493). 81 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157, p-d 21–25.

64

konfidentsiaalsust (legal professional privilege; LPP) tuleb Euroopa Liidus kaitsta juhul, kui

täidetud on kaks kumulatiivset tingimust:

 teabevahetus peab olema seotud kliendi kaitseõiguse teostamisega ja

 nn advokaat peab olema sõltumatu82.

Advokaadi või muu välise õigusnõustaja ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõte

keelab üldjuhul nendevahelise teabevahetuse saladuse riived ning ulatub kaugemale kui

konkurentsijärelevalvemenetlus, st ka sama menetluse esemega seotud varasemale

teabevahetusele (varasem õigusnõustamine) - mida kinnitavad nii Euroopa Kohtu otsus

kohtuasjas AM ja S Europe Limited vs, Komisjon, esimese astme kohtu 17. septembri 2007. a

otsus kohtuasjas Akzo Nobel Chemicals Ltd vs Komisjon, kui ka hiljutine Euroopa Kohtu

08.12.2022 otsus kohtuasjas Orde van Vlaamse Balies jt v Vlaamse Regering.83

Selline ulatuslik teabevahetuse kaitse on tähtis tagamaks, et klient saab kindlaks määrata talle

kuuluvad õigused, oma kohustused ning tema tegevusega kaasnevad riskid nii käimasolevas

konkurentsijärelevalvemenetluses, kui ka enne seda. Lause „või muu käesoleva seaduse § 7819

lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja“ on eelnõusse lisatud 2023. a.

maikuus aset leidnud kooskõlastusringi raames Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse

komisjonilt laekunud tagasiside põhjal, et konkurentsijärelevalvemenetluses ja väljaspool seda

võivad menetlusalust isikut sama esemega seoses esindada erinevad advokaadid. Eelnõukohane

§ 7819 lõige 3 aga seob lepingulise esindaja mõistet konkurentsijärelevalvemenetlusega. Samuti

on Eesti Advokatuuri tagasiside põhjal lisatud viide advokatuuriseaduses sätestatud advokaadi

kutsesaladusele (AdvS §§ 43 ja 45). Sisuliselt tähendab see, et kogu teabevahetus isiku ja tema

advokaadi vahel peab olema konfidentsiaalne. Seadus laiendab kliendi ja advokaadi

usaldussuhte kaitse advokaadi kogu kutsetegevusele ning kindlustab kliendi ja advokaadi

usaldussuhte kaitse kõiges, mis seondub õigusteenuse osutamisega. Kuna õigusteenuse mõiste

on AdvS-s defineeritud avaralt, siis hõlmab advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse

konfidentsiaalsuse nõue lisaks õigusnõustamisele, isiku esindamisele või kaitsmisele kohtus,

kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamisele ka kliendi huvides

mõne muu õigustoimingu tegemist (AdvS § 40).

Erinevalt kaitseõigusega seotud teabevahetusest, kus konfidentsiaalsusega on kaetud nii

teabevahetus advokaadiga, kui ka teabevahetus mitteadvokaadist välise õigusnõustajaga, on

laiem kaitse (st konkurentsijärelevalvemenetluse esemega mitteseotud teabevahetusega seoses)

tagatud ainult isiku suhtlusele advokaadiga. Seda põhjusel, et Eesti kehtiva õiguse järgi on

ainult selline suhtlus kaitstud kutsesaladusega. Vastavalt AdvS § 43 lõigetele 1-3 on advokaat

õigusteenust osutades sõltumatu, talle usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ning advokaadi

poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud. Seevastu õigusbüroo ja seal

tegutsevate juristide tegevust ei reguleeri eriseadus. Nad pole seotud distsipliini ja kutse-eetika

reeglitega ning tagatistega, mida näeb ette AdvS. Puudub kutsealase ettevalmistuse süsteem ja

kontroll, nad ei ole seotud kutsesaladuse hoidmise kohustusega, mistõttu klient ei saa loota

seadusest tulenevale usalduse kaitsele, vaid üksnes abistaja südametunnistusele. Puudub

advokatuurile sarnane järelevalvesüsteem õigusnõustaja tegevuse üle ja mõjutusvahendid

seadust või kutse-eetika nõudeid rikkunud isiku suhtes.84

Sõltumatus ning kutsesaladuse hoidmise kohustus suurendavad avalikkuse usaldust advokaadi

kutse suhtes ning selline usaldus advokaadi suhtes kohaldub üldiselt, mitte ainult advokaadi

82 EKo 14.09.2010, C-550/07 – Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon, EU:C:2010:512, p-d 56–

58. 83 EKo, 08.12.2022, C-694/20 - Orde van Vlaamse Balies jt v Vlaamse Regering, ECLI:EU:C:2022:963, pp 27,

28; 60-65. 84 Uno Lõhmus, Advokaadi ja kliendi usaldussuhe ja selle piirid, Juridica IX/2007, lk 608-618.

65

poolt täidetavate konkreetsete ülesannete suhtes. Advokaadi kui õigusnõustaja ja kliendi

vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on vajalik et advokaat saaks täita oma kohustusi ning

nõustada klienti nõutava põhjalikkusega ning see on võimalik vaid juhul, kui kliendil on

vabadus advokaadile avalikustada kogu informatsioon.

Samasugust vahet lepingulise esindaja ja muu advokaadist esindaja vahel tehakse näiteks

vangistusseaduses (VangS § 26). Kui kaitsja võib vastavalt KrMS § 42 lõikest 1 tulenevale

definitsioonile olla nii advokaat kui ka muu lepingulisele esindajale kehtestatud

haridusnõuetele vastav isik, siis suhtluse konfidentsiaalsus on selgelt tagatud ainult advokaadi

puhul.

Euroopa Kohus on oma praktikas leidnud ka, et „advokaadi ja tema kliendi teabevahetuse

konfidentsiaalsuse põhimõtte ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidu tasandil on

tingimata vajalik, et […] uurimine […] saaks toimuda kõigi asjassepuutuvate ettevõtjate võrdse

kohtlemise tingimustes. Kui see nii ei ole, kahjustab liikmesriigi õigusesse kuuluvate siseriikliku

õiguse normide või mõistete kasutamine liidu õiguse ühtsust. Ühetaoline tõlgendamine ja

kohaldamine liidu õiguskorras ei tohi sõltuda uurimise läbiviimise kohast ja siseriiklike

õigusaktide võimalikest erisustest.“ Sellest lähtuvalt peab ka konkurentsijärelevalvemenetluses

lähtuma LPP sisustamisel Euroopa Liidu Kohtu praktikast ja seda mitte üksnes ELTL artikli

101 ja 102 kohaldamisalas, vaid ka riigisisese konkurentsiõiguse rikkumisele keskendunud

menetlustes. Seda põhjusel, et nagu sissejuhatavates tekstilõikudes kirjutatud, on ka riigisisese

konkurentsiõiguse kohaldamine ECN+ direktiivi kohaldamisalas.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 6 on sätestatud järelevalvealuse isiku õigus tõlgi abile

haldusmenetluse seaduses ja KonkS peatükis 92 sätestatud tingimustel. Selleks, et saada endale

arusaadavas keeles teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta (vt punkt 2) ja olla

endale arusaadavas keeles ära kuulatud (vt punkt 11), on järelevalvealusel isikul õigus HMS §

21 lõike 1 alusel taotleda tõlgi kaasamist menetlusse.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 7 on sätestatud järelevalvealuse isiku õigus „lepingulise või riigi

õigusabi korras nimetatud esindaja abile“, mille täpsem sisu on kavandatud KonkS § 7819

lõigetesse 2 ja 3. Kuigi kommenteeritav säte ega KonkS § 7819 lõige 2 ei sätesta eraldi õigust

lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja juuresolekule läbiotsimisel, oleks

Konkurentsiametil siiski mõistlik anda läbiotsimise kohaldamisel järelevalvealusele isikule

mõistlik aeg, et tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja saaks läbiotsi-

misele kohale ilmuda. Sellise mõistliku minimaalse aja pakub ka nt Euroopa Komisjon EL-i

konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses85. Vastasel juhul võib olla küsitav, kas kommen-

teeritavas sättes nimetatud ja KonkS § 7819 lõikes 2 sisustatud õigus on järelevalvealusele

isikule tagatud.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 8 on ette nähtud õigus „riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses

sätestatud alustel ja tingimustel“. Nimetatud aluseid ja tingimusi on selgitatud riigi õigusabi

seaduse muudatuste juures.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 9 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus teada tema suhtes

läbiviidava uurimismeetme eesmärki (uurimismeetmed on kavandatud KonkS §-desse 7823 ja

7825). Nimetatud õigusele vastab Konkurentsiameti kohustus tutvustada uurimismeetme kohal-

damisel uurimismeetmele allutatud isikule (kelleks võib olla ka järelevalvealune isik) kohtu

luba, kui see on uurimismeetme kohaldamiseks vajalik, uurimismeetme eesmärki ja

kavandatavat käiku, meetmes osalevate isikute õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse kohustuste

rikkumisega kaasneva vastutuse eest.

85 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, p 6,

kättesaadav: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en.

66

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 10 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus pärast

uurimismeetme läbiviimist tutvuda selle meetme talletusega (sh protokoll, stenogramm, heli-

või audiovideosalvestus või eelnevate kombinatsioon) ning teha selle meetme tingimuste, käigu

ja tulemuste kohta avaldusi, mis tuleb samuti talletada. Rõhutada tuleb asjaolu, et talletuste

kinnitamine allkirjaga on järelevalvealuse isiku õigus, mitte kohustus. Selleks ei saa

järelevalvealust isikut kohustada ega sundida. Konkurentsiameti ülesanne on talletada

uurimismeetmete läbiviimine viisil, mis võimaldab talletust kasutada usaldusväärse tõendina.

Selleks on Konkurentsiametile antud volitus teha talletusi video- ja helisalvestistega.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 11 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „esitada tõendeid ja

taotlusi“. Tõendi all on peetud silmas peatüki tõendamise regulatsiooni nõuetele vastavat

teavet, mis on asjakohane konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgi saavutamise osas.

Taotluse esitamise ja menetluse osas kohalduvad HMS sätted, kui kõnesolev seadus ei näe ette

vastavaid erisätteid.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 12 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus olla endale

arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava

konkurentsijärelevalvemeetme (vt KonkS § 7826 ja § 7813 lõige 4) kohaldamist. See õigus on

seotud ECN+ direktiivi artikli 3 lõikes 2 sätestatuga. Konkurentsijärelevalvemenetluses on

kavandatud kvalifitseeritud ärakuulamine (vt KonkS § 7827). Ärakuulamiseks peab

järelevalvealusele isikule esitama etteheited ning võimaldama isikule menetlustoimikuga

tutvumist. Selleks, et õigus olla ära kuulatud oleks tagatud, tuleb vajadusel etteheited

järelevalvealusele isikule esitada keeles, millest ta aru saab. Samuti tuleb talle vajadusel anda

võimalus oma arvamus ja vastuväited esitada keeles, millest ta aru saab.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 13 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „tutvuda menetlus-

toimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.“ Menetlustoimikuga

tutvumist reguleerib lähemalt KonkS § 7820.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 14 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „viibida juures,

kui Konkurentsiamet avab pitseri käesoleva seaduse § 7823 lõike 3 punktis 2 sätestatud korras

kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, saada enne seda mõistliku aja jooksul võimalus

punktis 4 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud

teabe märkimiseks Konkurentsiameti täpsustatud korras ning viibida ka teabe edasise

läbivaatamise juures“.

Vastavalt eelnõu § 7823 lõike 3 punktile 6 peab Konkurentsiamet, tagamaks käesolevas sättes

sätestatud järelevalvealuse isiku õiguse realiseerimist, andma järelevalvealusele isikule

läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne pitseeritud ümbriku avamist võimaluse

märkida ära § 7822 lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi

kutsesaladusega kaetud teabe läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes

selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud teave arvatakse tõendite

hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda (vt § 7823 lõike 3 punkti 6

kommentaari).

KonkS § 7817 lõige 8 sätestab järgmist: „Järelevalvealusel isikul on kohustus taluda tema

suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.“

Konkurentsijärelevalvemenetluses on sätestatud kaks uurimismeedet: läbiotsimine ja teabe-

nõue. Mõlemad uurimismeetmed koondavad omakorda Konkurentsiameti üksikvolitusi

meetme läbiviimisel.

Kui uurimismeetmes sisalduv volitus annab Konkurentsiametile õiguse teha mingeid toimin-

guid (see tähendab reaalakte: näiteks siseneda ruumi ja seal otsinguid teostada), siis peab

meetmele allutatud järelevalvealune isik seda taluma. Kuna järelevalvealune isik on reeglina

juriidiline isik, siis tuleb siin silmas pidada KonkS § 7819 lõikes 1 ja § 7817 lõikes 2 sätestatut.

67

Kui mõni töötaja takistab järelevalvealuse isiku huvides Konkurentsiametil läbiotsimist,

võidakse lugeda, et läbiotsimist on takistanud järelevalvealune isik ise. Sellele võib järgneda

väärteokaristus.

KonkS § 7817 lõige 9 sätestab: „Füüsilisest isikust järelevalvealusel isikul on õigus keelduda

teabe andmisest, mis võiks teda ennast või tema tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõikes

1 nimetatud lähedast isikut süüstada keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises.“ See

säte laiendab enese mittesüüstamise privileegi, mis on sätestatud kommenteeritava paragrahvi

lõike 7 punktis 4. Sätte toimeks on see, et kui juriidilisel isikul on õigus keelduda üksnes

süütegude ja konkurentsirikkumiste otsesest tunnistamisest vastuseks Konkurentsiameti

teabenõudele, siis füüsilisel isikul on õigus keelduda igasuguse teabe andmisest, kui see teave

võib teda ennast või tema lähedast isikut süüstada kas keelatud teo (konkurentsirikkumise) või

mõne süüteo toimepanemises. Enese süüstamine on laiema tähendusega mõiste kui süüteo

tunnistamine – ennast süüstavaks saab liigitada igasuguse teabe, mida saab isiku vastu

süütõendina kasutada, mitte üksnes selgesõnalise süü ülestunnistamise. Kõnealune säte

kohaldub füüsilisest isikust järelevalvealusele isikule, st sellisele füüsilisele isikule, kes

tegutseb ettevõtjana (FIE vormis) ja kes seetõttu saab järelevalvealuseks isikuks olla. Säte ei

võimalda konkurentsirikkumise kohta teabe andmisest keelduda neil füüsilistel isikutel, kes

esindavad suhtluses Konkurentsiametiga juriidilisest isikust järelevalvealust isikut (nt

äriühingu juhatuse liikmed või töötajad), sest seadusega ei ole neile keelatud teo toimepanemise

eest vastutust ette nähtud. Erandi põhjuseks on asjaolu, et füüsiline isik ja tema kui ettevõtja ei

ole üksteisest lahutatavad: füüsilisest isikust ettevõtja ajab äri oma nime all ja vastutab kogu

oma varaga, mistõttu tema poolt konkurentsijärelevalvemenetluses öeldu käib vältimatult

korraga nii tema kui ettevõtja kohta kui ka tema kohta hariliku füüsilise isikuna. Füüsilise isiku

lähedaste ringi määratlemisel on aluseks võetud TsMS § 257, millest lähtub ka haldusmenetlus

(vt HMS § 39 lg 3). Füüsilise isiku enese mittesüüstamise privileegi on tunnustanud ka Euroopa

Kohus kohtuasjas DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (Consob),86, kus

Kohus leidis, et füüsiliste isikute enese mittesüüstamise privileegi ulatuslikum tagamine

võrreldes juriidiliste isikutega on õigustatud. Ka teistes kohtuasjades, kus Euroopa Liidu kohus

on käsitlenud enese mittesüüstamise privileegi konkreetselt konkurentsijärelevalve kontekstis,

on Kohus piiranud küll juriidiliste isikute, mitte aga füüsiliste isikute õigust teabe andmisest

keelduda.

KonkS § 7817 lõige 10 sätestab, et „Järelevalvealusel isikul ei ole õigust keelduda

Konkurentsiametile välja andmast andmeid ja dokumente, mille kogumine ja säilitamine on

talle seaduse alusel kohustuslik.“ Selle sätte eesmärgiks on vältida olukorda, kus muude

seadustega on küll järelevalvealusele isikule pandud kohustus millegi üle arvet pidada või

midagi dokumenteerida selleks, et tema tegevuse üle oleks võimalik järelevalvet teostada, ent

isik keeldub konkurentsiametile seaduses nõutud dokumente või andmeid väljastamast. See säte

kehtib ühtlaselt nii juriidilisest isikust kui füüsilisest isikust järelevalvealuste isikute kohta. Ka

Riigikohus on oma praktikas juhtinud tähelepanu, et isikud ei peaks saama soodsamat olukorda

süüteomenetluses tänu sellele, et nad on jätnud täitmata mõne muu seadusest tuleneva

kohustuse, näiteks kohustuse raamatupidamist korraldada. Euroopa Inimõiguste Kohus on

märkinud, et enese mittesüüstamise privileeg ei laiene tõendusmaterjalile, mis eksisteerib isiku

tahtest sõltumatult.87

KonkS § 7817 lõige 11 sätestab: „Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub, et

järelevalvealuseks isikuks loetud isik ei moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda

86 EKo 02.02.2021, C-481/19, DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (Consob), EU:C:2021:84.

87 EIKo 17.12.1996, Saunders v. the United Kingdom, 19187/91.

68

kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises, arvatakse see isik järelevalvealuste isikute ringist

välja. Konkurentsiamet teavitab isikut sellest viivitamata.“ Eelöeldu tuleneb järelevalvealuse

isiku definitsioonist (KonkS § 7817 lõige 1). Konkurentsijärelevalvemenetluses on

järelevalvealune isik ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kui on kahtlus, et see

ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo.

KonkS § 7818 – Menetlusosalised – sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse menetlusosalis-

te kataloogi. Tegemist on erinormiga HMS § 11 suhtes. HMS § 11 näeb ette, et haldusmenet-

luses on menetlusosalised taotleja, adressaat, kolmas isik ja teatud juhtudel ka teine

haldusorgan. Konkurentsijärelevalvemenetlusel on võrreldes üldosakohase haldusmenetlusega

teatud erisused. See tingib õigusselguse huvides vajaduse täpsustada konkurentsijärelevalve-

menetluse menetlusosaliste kataloogi.

KonkS § 7818 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusosalised: 1)

taotleja käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2) järelevalvealune isik; 3) muu turuosaline,

kelle õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada ja kelle Konkurentsiamet on

menetlusse kaasanud.“ Konkurentsijärelevalvemenetluses saab olla kolme gruppi liigituvaid

menetlusosalisi. Juhtudel, kus Konkurentsiametile on esitatud KonkS § 7815 kohane taotlus ning

Konkurentsiamet on taotluse tunnistanud lubatavaks, on üheks menetlusosaliseks taotleja.

Taotlusega seonduv on reguleeritud KonkS §-des § 7815 ja § 7816. Konkurentsijärelevalve-

menetluse keskne menetlusosaline on järelevalvealune isik. Järelevalvealuse isiku definitsioon

sisaldub KonkS § 7817 lõikes 1. See on tihedalt seotud Euroopa Liidu õigusest tuleneva ettevõtja

ja ettevõtjate ühenduse mõistega. Järelevalvealune isik on see isik, kellele võidakse

konkurentsijärelevalvemenetluse lõppedes määrata konkurentsijärelevalvemeetme

kohaldamiseks vajalik kohustus ja kelle suhtes saab alustada väärteomenetlust. Kolmandaks

menetlusosaliseks võib olla muu turuosaline kui taotleja, kelle õigusi võib

konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada. Oluline on märkida, et muu turuosalise

lisamine menetlusse on Konkurentsiameti kaalutluses. See tähendab, et muu turuosalise kaasa-

mine ei ole kohustuslik.

Menetlusosaliste mõistest erinev mõiste on uurimismeetmele allutatud isik. Termin uurimis-

meetmele allutatud isik väljendab üksnes seda, et tegemist on isikute, kelle suhtes viikse läbi

uurimismeetmeid. Sõltuvalt sellest, kes see isik on, on tal uurimismeetme läbiviimise käigus

teatud õigused ja kohustused. Siin eristatakse uurimismeetmele allutatud isikutena

järelevalvealust isikut ja muid isikuid. Järelevalvealusele isikule on uurimismeetmete raames

kehtestatud teistsugused nõuded kui muudele isikutele.

KonkS § 7818 lõige 2 sätestab: „Kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepane-

mine lõppenud, arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Enne seda annab Konku-

rentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited.“ Taotleja saab plaanitavas

konkurentsijärelevalvemenetluses nõuda (kaalutlusvigadeta otsust) keelatud teo toimepanemise

lõpetamiseks Konkurentsiameti poolt. See tähendab, et kui eeldatav keelatud teo

toimepanemine on konkurentsijärelevalvemenetluse kestel juba lõppenud, on taotluse nõue

muutunud alusetuks, s.t nõue on end ammendanud. Enne taotleja menetlusosaliste ringist

väljaarvamist annab Konkurentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited.

KonkS § 7819 – Esindamine – reguleerib, nagu sätte pealkirigi ütleb, esindamist. Nimetatud

säte näeb mh ette erisused HMS § 13 suhtes. HMS § 13 lõige 1 sätestab, et menetlusosalisel on

õigus kasutada haldusmenetluses esindajat ning et esindaja võib esindada menetlusosalist

kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.

KonkS § 7819 lõige 1 sätestab: „Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik

on juriidiline isik, osaleb ta konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu,

kellel on kõik esindatava õigused ja kohustused.“ Tegemist on KrMS §-le 36 analoogilise

69

sättega, et juriidilist isikut esindab menetluses regulaarselt tema seaduslik esindaja, kellel on

kõik esindatava õigused ja kohustused. See hõlmab õigust anda esindatava nimel suuliselt

küsitluse teel teavet – sellist õigust lepingulisel ja riigi õigusabi korras nimetatud esindajal ei

ole.

KonkS § 7819 lõige 2 sätestab: „Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võib

konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada lepingulise või, kui see on asjakohane, riigi õigus-

abi korras nimetatud esindaja abi muu hulgas uurimismeetme kohaldamisel. Kui Konku-

rentsiamet nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib tema eelnimetatud esindaja viibida

küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel.“ Sätte

kohaselt võib nii menetlusosaline (sh järelevalvealune isik) kui ka muu uurimismeetmele

allutatud isik kasutada lepingulise või (järelevalvealuse isiku puhul, kellele riigi õigusabi korras

esindaja on nimetatud) riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abi, muu hulgas ka uurimis-

meetme kohaldamisel. Seega võib nt uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole

järelevalvealune isik, olla lepinguline esindaja ka suuliste selgituste andmisel, analoogiliselt

kriminaalmenetlusega. Lõike teises lauses täpsustatakse, et juhul, kui Konkurentsiamet nõuab

isikult teavet suulises vormis küsitlemise teel, võib lepinguline või riigi õigusabi korras

nimetatud esindaja viibida küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet

esindatava nimel. Seega on lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja õigused

erinevad seadusliku esindaja omadest. Kuigi kommenteeritav säte ei sisalda eraldi õigust lepin-

gulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja juuresolekule läbiotsimisel, oleks Konku-

rentsiametil siiski mõistlik anda läbiotsimise kohaldamisel järelevalvealusele isikule mõistlik

aeg, et tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja saaks läbiotsimisele kohale

ilmuda. Sellise mõistliku minimaalse aja pakub ka nt Euroopa Komisjon EL-i konkurentsi-

õiguse kohaldamise menetluses88. Vastasel juhul võib olla küsitav, kas KonkS § 7817 lõike 7

punktis 6 nimetatud ka kõnesolevas lõikes sisustatud õigus on järelevalvealusele isikule

tagatud.

KonkS § 7819 lõige 3 näeb ette jätmist: „Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenet-

luses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult

tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §

28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja

volitust tõendab volikiri. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“ Säte avab, kes

on lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses. Arvestades, et konkurentsijärele-

valvemenetlus võib hiljem päädida väärteomenetluse ja väärteokaristusega, näeb KonkS § 7817

lõike 7 punkt 6 järelevalvealusele isikule ette õiguse lepingulise või riigi õigusabi korras nime-

tatud esindajale. Kommenteeritava paragrahvi lõige 2 annab õiguse kasutada lepingulise

esindaja abi ka muudel konkurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetmele allutatud isikutel.

Seetõttu on oluline, et lepingulise esindaja näol oleks tegemist kompetentse esindusõigust

omava isikuga. Kõnesoleva sätte kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla kas advokaat või

sättes ettenähtud õigusharidusega isik. Advokaadi puhul esindusõigust eeldatakse, muude päde-

vate isikute puhul tuleb esindusõiguse olemasolu volikirjaga tõendada.

Lepingulise esindaja valikul tuleb aga silmas pidada, et kehtiva Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei ole mitte iga lepingulise esindaja ja kliendi ehk antud menetluses järelevalvealuse

isiku vaheline teabevahetus nn LPP-ga kaitstud (vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõike

7 punkti 4 selgitust).

KonkS § 1819 lõige 4 sätestab, et advokaati ei või teabenõudega kohustada andma

Konkurentsiametile teavet ega juurdepääsu teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

88 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, p 6,

kättesaadav: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en.

70

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses. Eelnõu § 7822 lg 3 on

erisätteks ka § 7825 ees, kuid sätted on erinevalt sõnastatud ning arusaadavuse huvides on lisatud

käesolev lõige, mis täpsustab advokaadilt teabe nõudmise piirangut.

KonkS § 7820 – Menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda – sätestab Konkurentsiameti poolt

konkurentsijärelevalvemenetluses peetava menetlustoimikuga seonduva regulatsiooni, sh, mis

on menetlustoimik ehk mida see peab sisaldama, mis keeles seda peetakse ja sellega tutvumise

ehk sellele ligipääsu õiguse.

Avaliku kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise järgselt on kõnesolevast paragrahvist kustu-

tatud algne lõige 2 (varasemas redaktsioonis oli sätte number 7821), mis nägi ette: „Menetlus-

alusel isikul on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel teda käsitletakse menetlusaluse

isikuna. Konkurentsiamet võib keelduda teabele juurdepääsu võimaldamisest ulatuses, mis võib

oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kahjustada konkurentsijärelevalvemenetlust.“ Selle

eesmärk oleks olnud olukorras, kus oluliselt ei oleks saanud kahjustada teiste isikute õigused

või kus kahjustada ei oleks saanud konkurentsijärelevalvemenetlus, võimaldada järelevalvealu-

sele isikule, enne menetlustoimikule kui tervikule ligipääsuõiguse saamist, ligipääs sellisele

teabele, mille alusel oleks isik ettevõtjat moodustavaks isikuks loetud ja seeläbi

järelevalvealuse isikuna menetlusse kaasatud. Sätte eesmärk oleks seega olnud

järelevalvealusele isikule võimaldada konkurentsijärelevalvemenetluse kestel kahtluse alla

seada oma kuuluvust ettevõtjasse ehk majandusüksusesse. Euroopa Komisjoni mitteametlike

suuniste kohaselt aga takistaks selline regulatsioon konkurentsijärelevalvemenetluse tõhusat

toimetamist, kuivõrd Konkurentsiamet takerduks vaidlustesse, mis võiksid jääda menetluse

sellesse staadiumi, kus järelevalvealuseid isikuid ära kuulatakse. Nimetatud Euroopa Komisjoni

suunistest tulenevalt on algne KonkS § 7820 lõige 2 kustutatud.

Ka kavandatud KonkS § 7820 (varem § 7821) lõige 5, mis sätestas „Konkurentsiamet ei võimalda

juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele, kokkuleppe sõlmimise taotlusele, ärisaladusele

ega muule konfidentsiaalsele teabele, kui see ei ole vajalik menetlusaluse isiku kaitse

tagamiseks“ on eelnõust pärast selle avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele

esitamist kustutatud. See tuleneb n-ö võrdsete relvade põhimõttest (principle of equality of

arms), millest peab lähtuma ka Euroopa Komisjon oma EL-i konkurentsiõiguse rakendamise

menetluses89. Teoreetiliselt oleks KonkS § 7820 lõike 5 säilitamine selle algsel kavandatud kujul

võimalik vaid juhul, kui menetluses luua konfidentsiaalsusringid (st kogu menetlustoimikus

olevale teabele saaks juurdepääsu järelevalvealuse isiku lepinguline või riigi õigusabi korras

nimetatud esindaja, kes saaks selles sisalduvast teabest teha selektsiooni, mis on

järelevalvealuse isiku kaitseõiguste tagamiseks vajalik – see võimaldaks maksimaalselt kaitsta

menetlustoimikus sisalduvat ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet). Kuivõrd eelnõu esi-

tati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele selliselt, et sellesse konfidentsiaalsus-

ringe kavandatud ei olnud ja senistes katsetes teiste eelnõude puhul ei ole samalaadsed ette-

panekud laiapõhjalist toetust saanud, ei ole võimalik sellist lahendust eelnõusse lisada. Seetõttu

jääb eelnõukohasesse seadusesse reegel, et Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku

järelevalvealusele isikule kättesaadavaks (hiljemalt) koos arvamuse ja vastuväidete andmise

võimalusega. Ühtki piirangut sellele järelevalvealuse isiku õigusele kavandatud eelnõu enam

ette ei näe.

KonkS § 7820 lõige 1 sätestab: „Menetlustoimik sisaldab ajalises järgnevuses kogu teavet kon-

kurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva keelatud teo kohta, sealhulgas Konkurentsiameti

poolt konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud teabe saamise aega,

89 Vt nt ÜKo 29.06.1995, T-30/91 – Solvay vs. komisjon, EU:T:1995:115, p 83.

71

allikat ja viisi.“ Säte ei sisalda menetlustoimikule vorminõuet, et võimaldada Konkurentsia-

metil toimikut pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Algselt oli sätte sõnastuse aluseks

Euroopa Komisjoni toimikule juurdepääsu reeglite teatise90 punkt 8, mille kohaselt sisaldab

komisjoni toimik uurimise kõiki dokumente, mis on saadud, koostatud ja/või kogutud

konkurentsi peadirektoraadi poolt uurimise käigus. Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele

ja arvamuse andmisele esitamist on sätet täiendatud selliselt, et menetlustoimik ei sisalda mitte

kogu konkurentsijärelevalvemenetluse käigus saadud, koostatud või kogutud teavet, vaid

üksnes menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta saadud, koostatud või kogutud teavet.

Muudatus on ajendatud Konkurentsiameti tagasisidest ning eelnõus on arvestatud vajadusega

piiritleda menetlustoimikus sisalduvat teavet, et toimikut mitte koormata sisult asjakohatu või

isegi lubamatu teabega.

Menetlustoimikusse saab lisada üksnes teavet, mida Konkurentsiametil on õigus saada või

koguda. Konkurentsiametil ei ole õigust nt koguda KonkS § 7822 lõike 3 lauses 2 nimetatud

järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise esindaja või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja

konfidentsiaalset teabevahetust (legal professional privilege ehk LPP). Kuna

Konkurentsiametil ei ole õigust sellist teavet koguda, ei ole ametil õigust ka sellist teavet vallata

ega toimikusse lisada. Kui vastav teave on siiski toimikusse lisatud, tuleb see toimikust

viivitamata eemaldada.

KonkS § 7820 lõige 2 sätestab: „Menetlustoimikut peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib

menetlustoimikus olla vaid koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks

ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu.“ Sätte eesmärk on seega

reguleerida, mis keelsena konkurentsijärelevalvemenetluses menetlustoimikut peetakse ja seda,

kuidas peavad selles kajastuma võõrkeelsed dokumendid. Kuivõrd menetlustoimikut saab pida-

da üksnes eestikeelsena, ühtib kavandatud menetlustoimiku regulatsioon keelenõudelt HKMS

§-s 80 sätestatuga, mille kohaselt toimub halduskohtumenetlus ja halduskohtu asjaajamine eesti

keeles. Samuti ühtib kavandatud KonkS § 7820 lõige 2 HKMS § 87 lõikega 2, mis näeb ette, et

halduskohtumenetluses haldusasja toimikus võivad muukeelsed dokumendid olla vaid tõlkega

varustatult, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades doku-

mentide sisu ja mahtu. Samuti sätestab eestikeelse asjaajamise ja dokumentide kohustusliku

eestikeelsuse nõude KrMS § 10 lg 3, mis kehtib ka väärteomenetluses. Toimiku keelenõuete

ühtlustamine on oluline selleks, et kahjustada ei saaks järelevalvealuse isiku kaebeõigus. Nagu

Riigikohus kõnesolevale eelnõukohasele seadusele tagasisidet andes ütles, siis „[ü]hemõt-

teliselt tuleks vältida olukorda, kus HKMS § 81 lg 1 alusel asutakse kohtus nõudma

dokumentide tõlkimist kaebajalt, kui Konkurentsiameti nõusolekul on menetlus läbi viidud muus

keeles.“ Sellest tulenevalt on keele ja tõlke nõuded eelnõus võrreldes varasema redaktsiooniga,

mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele, läbivalt muudetud.

Juhul, kui Konkurentsiamet kogub menetlustoimikusse teavet läbiotsimise teel (kavandatud

KonkS § 7823), tuleb Konkurentsiametil enda ja menetlustoimiku tarbeks see teave tõlkida.

Sellele kohaldub vaid üks erisus ja see on kõnesoleva sätte teises lauses, mis võimaldab teavet

mitte tõlkida, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ning

mahtu. See muidugi ei vabasta kohustusest tõlkida teabest vähemalt neid osi, millele soovitakse

asjaolude või keelatud teo toimepanemise tuvastamise tõendamisel tugineda. Sama kohaldub

olukorras, kus Konkurentsiamet kogub teavet muult kui järelevalvealuselt isikult teabenõudega

(kavandatud KonkS § 7825 lõike 6 punkt 2). Juhul, kui Konkurentsiamet kogub teavet

järelevalvealuselt isikult ja kasutab selleks teabenõude uurimismeedet, näeb kavandatud KonkS

§ 7825 lõige 6 punkt 1 ette, et järelevalvealune isik peab selle teabe esitama kas eestikeelsena

või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne,

90 Komisjoni teatis komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82, EMP

lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel, (2005/C 325/07).

72

arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu. Järelevalvealusele isikule loodud erisus, mis

võimaldab esitatava teabe tõlkimise mahtu piirata, on seega mõnevõrra laiem, et välistada

olukorda, kus järelevalvealune isik peab tarbetult suures mahus tõlkima nt ingliskeelset teksti.

Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul peaks järelevalvealune isik siiski tõlkima teavet, mis

viimase hinnangul kujutab ebaproportsionaalset tõlkimise kohustust, on Konkurentsiametil

võimalik teda selleks kohustada KonkS § 7822 lõikes 2 nimetatud korraldusega.

KonkS § 7820 lõige 3 sätestab: „Taotlejal käesoleva seaduse § 7815 tähenduses on õigus

taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet otsustanud konkurentsijärele-

valvemenetluse lõpetada § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei võimalda

taotlejal juurdepääsu ärisaladusele ega muule konfidentsiaalsele teabele“ Säte annab seega

õiguse isikule, kes on Konkurentsiametile esitanud lubatavaks tunnistatud taotluse keelatud teo

toimepanemise lõpetamiseks, taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet

otsustanud tema taotlusest alanud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada. Selline õigus

tekib taotlejal siis, kui menetluse lõpetamise aluseks on olnud tõdemus, et Konkurentsiametile

menetluse vältel ilmnenud teave ei ole olnud piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks

või kui varasema turuolukorra analüüsi tulemusel võib öelda, et menetlus on perspektiivitu

(taotluse lubatavaks tunnistamise faasis seda aspekti arvesse võtta ei saa). Kõnesoleva sätte

aluseks on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 773/200491 artikli 8 lõige 1.

Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist on sättesse

lisatud teine lause. See on sättesse lisatud, kuivõrd sama paragrahvi lõige 5, mis eelmises

redaktsioonis nägi ette juurdepääsupiirangud kõigile menetlusosalistele, k.a järelevalvealusele

isikule, on eelnõust kustutatud. Selle kohta saab lähemalt lugeda kõnesoleva paragrahvi

sissejuhatavatest märkustest.

KonkS § 7820 lõige 4 sätestab, et „Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku järelevalvealusele

isikule kättesaadavaks hiljemalt koos arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusega.“ Säte

reguleerib küsimust, millisel ajahetkel tehakse järelevalvealusele isikule kättesaadavaks kogu

menetlustoimik. Selleks ajahetkeks on hiljemalt hetk, mil järelevalvealusele isikule antakse

võimalus esitada asjas arvamus ja vastuväited. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine on

reguleeritud KonkS §-s 7827. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise keskne element on

Konkurentsiameti poolt koostatud etteheited. Juurdepääs keelatud teo toimikule on

menetlusõiguslik tagatis, mis on mõeldud poolte võrdsuse põhimõtte kaitsmiseks ja kaitseõi-

guste tagamiseks.

KonkS § 7821 – Saladuse hoidmise kohustus – näeb ette piirangud konkurentsijärelevalve-

menetluse käigus saadud teabe kasutamisele. Saladuse hoidmise kohustus on tagatud kavanda-

tava väärteokoosseisuga KonkS §-s 7311.

KonkS § 7821 lõiked 1 ja 2 sätestavad: „(1) Menetlustoimikule juurdepääsu saanud

järelevalvealune isik peab hoidma saladuses leebuse kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe

sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib järelevalvealune isik kasutada lisaks

konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs menetlustoimikule tagati, üksnes enda

esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses, mis on otseselt sama konkurentsijärele-

valvemenetlusega seotud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse ese-

meks võib olla: 1) kartellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine või 2)

keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine.“ Sätted võtavad kehtivasse Eesti õigusesse

üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4, mille eesmärk direktiivi preambuli punkti 72 kohaselt on

minimeerida oht, et ennast süüstavaid tõendeid võidakse avaldada väljaspool menetlust, mille

tarbeks need on esitatud. Selleks, et seda vältida loob kavandatud lõige 1 reegli, mille kohaselt

91 Komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste

menetluste teostamist komisjonis, ELT L 123, 27.4.2004, lk 18–24, konsolideeritud tekst.

73

peab menetlustoimikule juurdepääsu saanud järelevalvealune isik hoidma saladuses leebuse

kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib

järelevalvealune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs

menetlustoimikule tagati, üksnes oma esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses,

mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud. Lõige 2 näeb ette need lõikes

1 nimetatud kohtumenetlused, mis on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega.

KonkS § 7821 lõike 1 punkt 1 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4 punkti a ning

määratleb lõike 1 tähenduses kohtumenetlusena menetluse, mille ese on kartellis osalenud isi-

kutele solidaarselt määratud trahvi jagamine. Ehkki väärteomenetlus erinevatele isikutele

solidaarselt karistust mõista ei võimalda, on teistes riikides võimalik

konkurentsijärelevalvemenetluses ka seesugune võimalus, mistõttu solidaarselt määratud trahvi

jagamise kohtuasi on ka Eestis võimalik.

KonkS § 7821 lõike 1 punkt 2 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4 punkti b ning mää-

ratleb lõike 1 tähenduses kohtumenetlusena sellise menetluse, mille esemeks on keelatud tegu

tuvastava haldusakti vaidlustamine.

KonkS § 7821 lõike 1 punkt 3 kohaselt on menetlustoimiku materjale võimalik kasutada ka

sama keelatud teo üle toimuvas väärteomenetluses. See on vajalik väärteomenetluses

kaitseõiguse ja poolte võrdsuse tagamiseks – väärteoasjas on niikuinii kohtuvälise menetlejana

tegutseval Konkurentsiametil võimalik kasutada kõiki konkurentsijärelevalve käigus kogutud

tõendeid.

KonkS § 7821 lõige 3 sätestab: „Enne Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamist on menetlusosalisel keelatud kohtumenetluses kasutada järgmist konkurentsijärele-

valvemenetluse käigus saadud teavet: 1) teave, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenet-

luse jaoks koostanud; 2) teave, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetluses

koostanud ning menetlusosalisele saatnud; 3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud

kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi võetud“. Sättes sisalduvad keelud tulenevad

otseselt ECN+ direktiivist.

KonkS § 7821 lõike 3 punkt 1 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti a ning sätes-

tab, et lõike 3 alusel ei tohi kasutada teavet, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenetluse

jaoks koostanud.

KonkS § 7821 lõike 3 punkt 2 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti b ning

sätestab, et lõike 3 alusel ei tohi kasutada teavet, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärele-

valvemenetluses koostanud ja menetlusosalisele saatnud.

KonkS § 7821 lõike 3 punkt 3 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti c ning

sätestab, et lõike 3 alusel ei tohi konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmi-

mise taotlust, mis on tagasi võetud.

KonkS § 7821 lõige 4 sätestab: „Menetlusosalise ja muu uurimismeetmele allutatud isiku

lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet.

Järelevalvealuse isiku esindajal on lubatud seda teavet avaldada esindatavale. Esindatava

kohta käivat teavet võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul.“ Nimelt on esindaja

kohustatud hoidma saladuses talle konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel

teatavaks saanud teavet, kuid ta võib seda avaldada esindatavale. Kolmanda lause kohaselt võib

ta, vastupidi, esindatava kohta käivat teavet avaldada vaid esindatava nõusolekul. Säte on ana-

loogiline KrMS § 41 lõikes 6 kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku esindaja kohta sätes-

tatuga. Sättega seondub järelevalvealuse isiku õigus keelduda teabe andmisest (KonkS § 7817

74

lõike 7 punkti 4 ja lõige 9), samuti uurimismeetmete üldsättes toodud norm, mille kohaselt ei

ole Konkurentsiametil õigus LPP-ga kaitstud teavet koguda.

KonkS § 7822 – Uurimismeetmed – on konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete (st

läbiotsimine ja teabe nõudmine) üldsäte.

KonkS § 7822 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 lõikes 3

sätestatud eesmärgist lähtuvalt tõendite kogumiseks kohaldada §-des 7823 ja 7825 sätestatud

uurimismeetmeid.“ Nimetatud uurimismeetmed võtavad üle ECN+ direktiivi artiklites 6–9

sätestatud volitused. Lõige 1 määrab ühtlasi, et Konkurentsiamet võib konkurentsijärele-

valvemenetluses kohaldada üksnes nimetatud sätetes sisalduvaid volitusi. KorS-s, VTMS-s ja

KrMS-s sätestatud uurimistoiminguid ei saa Konkurentsiamet

konkurentsijärelevalvemenetluses teha. Kuivõrd lõige 1 annab Konkurentsiametile õiguse

kohaldada nimetatud uurimismeetmeid tõendite kogumiseks, siis tuleneb uurimismeetmete

volitustest ka õigus kogutud teavet lugeda, läbi töötada ja hinnata. Tõendite kogumise eesmärgi

alla kuulub ka uurimismeetme ettevalmistamiseks teabe nõudmise sätte alusel teabe kogumine

(nt päring andmekogudest selleks, et valmistada ette järelevalvealuse isiku juures läbiotsimise

teostamist). Sellele vaatamata ei ole välistatud muudes menetlustes seaduslikult kogutud

tõendite kasutamine konkurentsijärelevalvemenetluses.

Sättest on võrreldes eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist

kustutatud 2. lause: „Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi.“

Nimetatud volitus on viidud eraldiseisvasse lõikesse (vt järgmist lõiget).

KonkS § 7822 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda

korraldusi.“ Sätte sisaldab õiguslikku alust, millele tuginedes saab Konkurentsiamet uurimis-

meetme kohaldamiseks anda korraldusi. Nimetatud õiguslikku alust saab rakendada nii KonkS-

s uurimismeetmete juures sätestatud üksikvolituste täitmise tagamiseks kui ka eraldiseisvalt.

Neist esimesel juhul – koosmõjus juba KonkS-s sätestatud volitustega – rakendatakse korral-

dust näiteks läbiotsimisel, kus Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääs (nt parool) teabe-

kandjatele, õigus dokumente läbi vaadata jne. Korralduse andmise õigust saab kasutada ka

eraldiseisvalt (kuid siiski vaid uurimismeetmete kohaldamise raames), kuid üksnes väga vähe-

olulisi riiveid kaasatoovate kohustuste jaoks. Nt saab sellisel viisil kasutada korralduse andmise

õigust isikusamasuse tuvastamiseks.

Sättesse kavandatud korralduste andmise õigusel on piirid. Esiteks ei saa korralduste andmise

õigusega minna mööda KonkS-s selgelt sätestatud uurimismeetme volituste piiridest ega ka

muudest 92. peatükis selgelt sätestatud õigustest. Näiteks, uurimismeetmele allutatud isikul on

õigus tutvuda talletustega, kuid tal ei ole seatud kohustust talletusega tutvumist allkirjaga

kinnitada. Sellist allkirjastamise kohustust ei saa seada ka korralduste andmise õiguse alusel,

kuna sätte mõte on olnud seda selgelt vältida. Samuti ei saa korraldusega takistada nt isiku

õigust kasutada õigusabi. Ühtlasi ei saa korraldusega nõuda järelevalvealuselt isikult enda süü

tunnistamist ega ka LPP (legal professional privilege) kaitsega teabe üleandmist. Vastavalt ei

saa korralduse andmise õigusega takistada ka järelevalvealuse isiku õigust kaitsta LPP kaitse

alla kuuluvat teavet (näiteks ei saa Konkurentsiamet keelata järelevalvealuse isiku seaduslikul

või lepingulisel esindajal või töötajatel tagada, et Konkurentsiamet ei võtaks läbiotsimiselt

kaasa vastavat LPP teavet, sest LPP teavet Konkurentsiamet koguda ei tohi). Euroopa

Komisjoni nn koidikureidide (dawn raid) praktikas võimaldatakse järelevalvealuse isiku

õigusnõustajatel ja teistel järelevalvealuse isikuga seotud isikutel isegi eraldada endale ruum,

milles nad võivad viibida ning läbiotsimise käigus järelevalvealuse isiku kaitsestrateegiat

ehitada (sellesse ruumi Euroopa Komisjon ei sisene). Tavapärane praktika on ka see, et

liikumine järelevalvealuse isiku äriruumides on vaba. Järelevalvealune isik või tema

õigusnõustaja võib määrata igale komisjoni ametnikule n-ö varju, kes käib läbiotsiva

ametnikuga kaasas, märgib üles dokumendid jm teabe, mille komisjoni ametnikud või töötajad

75

kas kaasa võtavad või millest koopiaid teevad. Selline „varju“ kasutamine on vajalik mh

seetõttu, et üksnes järelevalvealuse isikuga seotud isikud saavad tuvastada, milline teave kuulub

LPP-ga kaitstud teabe hulka. Eelnõu koostajad juhivad siinkohal tähelepanu Euroopa

Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi (DG COMP) veebilehel olevale infolehele, mille punkt

14 kohaselt kuulub ka nn koidikureidilt kaasavõetud äri- ja raamatupidamisteave üheskoos

järelevalvealuse isiku esindajatega läbi vaatamisele: „If the selection of documents relevant for

the investigation is not yet finished at the envisaged end of the on-site inspection at the

undertaking's premises, the copy of the data set still to be searched may be collected to continue

the inspection at a later time. This copy will be secured by placing it in a sealed envelope. The

undertaking may request a duplicate. The Commission will invite the undertaking to be present

when the sealed envelope is opened and during the continued inspection process at the

Commission's premises. Alternatively, the Commission may decide to return the sealed

envelope to the undertaking without opening it. The Commission may also ask the undertaking

to keep the sealed envelope in a safe place to allow the Commission to continue the search

process at the premises of the undertaking in the course of a further announced visit.“92

Kõnesolevale näib viitavat ka ECN+ direktiivi preambuli punkt 33: „Kontrollide tarbetu

pikenemise minimeerimiseks peaks konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel

olema õigus teha ka edaspidi uurimisaluse ettevõtja või ettevõtjate ühenduse puhul läbiotsimisi

ning teha valik nende tegevust puudutavate raamatupidamis- ja muude dokumentide koopiatest

ja väljavõtetest konkurentsiasutuse ruumides või muudes selleks ettenähtud ruumides. Selliste

läbiotsimiste käigus tuleks järjepidevalt tagada ettevõtjate kaitseõiguste austamine.“ Seejuures

ei ole tegemist sugugi uue praktikaga, kuivõrd viiteid sellele leiab ka kohtupraktikast.

Samuti peavad korraldused olema uurimismeetme läbiviimise eesmärki arvestades sobivad,

vajalikud ja mõõdukad, teisisõnu, proportsionaalsed. „Uurimismeetme kohaldamiseks“ tähen-

dab, et nimetatud õiguslikku alust saab kasutada üksnes ja ainult koos konkreetse uurimis-

meetmega. Väljaspool konkreetsete uurimismeetmete läbiviimist Konkurentsiamet nimetatud

alusel korraldusi anda ei saa.

Korraldusi saab tagada vahetu sunniga üksnes juhul, kui korraldus on antud KonkS § 7823 lõikes

8 nimetatud meetmete tagamiseks. Muudel juhtudel on Konkurentsiametil õigus määrata sunni-

raha või alustada väärteomenetlust.

KonkS § 7822 lõige 3 sätestab: „Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus

saada juurdepääs teabele või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet, sõltumata

teabekandjast. Konkurentsiametil ei ole õigust nõuda juurdepääsu järelevalvealuse isiku ja

tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819

lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelisele konfidentsiaalsele

teabevahetusele konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud

varasemale konfidentsiaalsele teabevahetusele, samuti teabele, millele laieneb advokaadi

kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“ Säte võtab

mh osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 8, mille kohaselt hõlmab kogu vajalik teave teavet, mis

on kõnealusele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav. Teave võib olla dokumendil,

e-kirjas, arvutiketta tekstifailidel, samuti kalendriväljavõtetes jms. Teavet on võimalik leida ka

SMS-st või sotsiaalmeediaplatvormi sõnumist isiku telefonis, mida ta veel avanud ei ole.

Samuti sellistest e-kirjadest ja paberkandjal kirjadest, mis ei ole veel avatud. Konkurentsiameti

õigus saada juurdepääs teabele ja koguda teavet ei hõlma endas õigust saada teavet

järelevalvealuse isiku reaalajas toimuva sõnumivahetuse või laiemalt sideandmete kohta (nt

teabenõude teel sideteenuse ettevõtjalt), kuivõrd konkurentsiametil jälitustegevuse pädevust ei

ole ja konkurentsijärelevalvemenetluses jälitustõendeid ei koguta.

92 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003,

kättesaadav aadressil: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en.

76

Kommenteeritav säte seab Konkurentsiameti õigusele saada juurdepääs teabele ja koguda tea-

vet olulise piirangu – legal professional privilege’st ehk LPP-st tulenev piirang. LPP-ga kaits-

tud teabeks on järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud

esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise

õigusnõustaja vaheline konfidentsiaalne teabevahetus, milleks kehtiva Euroopa Liidu Kohtu

praktika kohaselt on kirjalik teave, mida järelevalvealune isik on oma lepingulise või riigi

õigusabi korras nimetatud esindajaga või muu välise õigusnõustajaga vahetanud sellise

menetluse esemeks oleva rikkumisega seonduvalt, milles kohaldatakse ELTL artikleid 101 või

102, või mis võib päädida trahvi määramisega.93 Üldreegli kohaselt saab konfidentsiaalseks

lugeda vastavasisulist teabevahetust alates nimetatud menetluse algatamisest, kuid kehtiva

kohtupraktika kohaselt võib LPP kaitse laieneda ka menetluse esemega seotud varasemale

teabevahetusele.94 Seejuures katab privileeg kehtiva kohtupraktika kohaselt suhtlust ettevõtja

või ettevõtjate ühenduse ja välise õigusliku esindajaga. Nn in-house juristid privileegi alla ei

kuulu.95 LPP kaitse põhimõtte juures tuleb arvestada ka sellega, et see on loodud kaitsma klienti

(kõnesolevas menetluses järelevalvealust isikut).96 Lepingulisele või riigi õigusabi korras

nimetatud esindajale või muule käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele

vastava välisele õigusnõustajale laieneb õigus keelduda tema ja tema kliendi suhtlust puudutava

teabe väljaandmisest. Samuti on kooskõlas AdvS-ga konfidentsiaalne ka kogu teabevahetus

isiku ja tema advokaadi vahel (vt selle kohta eelnõu § 7817 lg 7 p 4 kommentaari).

Kuna kõnesolev säte seab piirangu teabevahetusele, millele Konkurentsiametil on õigus saada

juurdepääs ja mida tal on õigus koguda, tuleb Konkurentsiametil sellest piirangust lähtuda

uurimismeetmete kohaldamisel. Uurimismeedet ei saa kasutada selleks, et eelnimetatud

konfidentsiaalsele teabele juurdepääs saada või seda koguda. Seetõttu peab Konkurentsiamet

vastavalt eelnõu § 7823 lõike 3 punktile 6 andma järelevalvealusele isikule läbiotsimise käigus

või pärast läbiotsimist ning enne pitseeritud ümbriku avamist võimaluse märkida ära § 7822

lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud

andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud

teave, arvatakse tõendite hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda.

Selleks, et KonkS-i kavandatud §-de 7823 (läbiotsimine) ja 7825 (teabe nõudmine) kohaldamisel

Konkurentsiamet piirangu vastu ei eksiks, oleks ametil mõistlik täpsustada põhjalikumalt

halduseeskirjaga reeglid, kuidas LPP-ga kaitstud teavet uurimismeetme kohaldamisel tuvastada

ja sellega ümber käia ning mismoodi järelevalvealune isik LPP ära märkimise protsessi täpselt

kaasatakse. Ametil on seejuures oluline haldusesiseste reeglite loomisel jääda seaduses

sätestatud piiresse. Halduseeskirjaga ei saa seaduses sätestatut laiendada ega kitsendada, selle

mõte saab olla üksnes tüüpiliste diskretsiooniliste otsuste tarbeks üldiste suuniste kehtestamine.

Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et vigade vältimiseks võib teatud olukordades

halduseeskirja kehtestamine olla koguni vajalik97.

KonkS § 7822 lõige 4 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konku-

rentsiameti ametnike ja muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise

käigu ja selle vahetud tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib kasutada pildi-,

heli- ja videosalvestisi. Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega

ning teha uurimismeetme kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille

Konkurentsiamet talletab.“ Kommenteeritav säte näeb ette uurimismeetmete kohaldamise

talletamise. Talletusena tuleb mõista nii kirjalikke talletusi, kui ka pildi-, heli- ja videotalletusi,

93 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157. p 23. 94 Ibid. 95 Ibid., p 21. 96 S. Barthelmeß, L. Rudolf. – U. Loewenheim, K. M. Meessen, A. Riesenkampff, C. Kersting, H. J. Meyer-

Lindemann. Kartellrecht. 4. vlj. München 2020, VerfVO Art. 18, äärenr 49 jj. 97 RKPJKo 3-4-1-12-13, p 32.

77

mida kommenteeritava sätte alusel on Konkurentsiametil õigus teha ka uurimismeetmele

allutatud isiku tahte vastaselt. Pildi-, video- ja helisalvestamisega kaasnev riive õigusele isiku

kujutisele, helile ja pildile on väheintensiivne ning teenib olulist eesmärki – koguda ELTL

artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks vajalikke tõendeid.

Tegemist on proportsionaalse ning seega õigustatud põhiõiguste riivega. Oluline on, et neist

nähtuks sättes nimetatud informatsioon. Oluline on ka märkida, et uurimismeetmele allutatud

isikul on õigus talletusega tutvuda ning teha selle kohta ka omapoolseid avaldusi ja märkusi,

mis omakorda talletatakse. Uurimismeetmele allutatud isik ei ole aga kohustatud talletust oma

allkirjaga kinnitama. Selline kinnitamine ei anna talletusele mingit sisuliselt suuremat tõendi-

väärtust, kui isik on – sõltumata sellest, kas ta on nõus või mitte – kohustatud andma ametile

allkirja. Tegemist oleks sisutühja formaalsusega. Lõppastmes kehtib põhimõte, et

Konkurentsiamet on ükskõik mis lubatud viisil kohustatud tõendama, et isikule tõepoolest

võimaldati talletusega tutvumist.

KonkS § 7822 lõige 5 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise talletus loetakse samaväärseks

protokolliga haldusmenetluse seaduse § 18 tähenduses.“ Kommenteeritava sätte eesmärk on

võrdsustada Konkurentsiameti poolt tehtavad talletused protokolliga haldusmenetluse seaduse

tähenduses. Uurimismeetme kohaldamisel tehtud talletusele ei kohaldata HMS §-i 18

vorminõudeid. Talletused loetakse HMS §-s 18 sätestatud protokollidega samaväärseks.

Konkurentsiamet peab nii kirjalike kui ka heli- ja videosalvestatud talletuste puhul järgima

kõnesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõudeid. Talletuse lubamise eesmärk läbi HMS §-ga

18 võrdsustamise on anda ametile võimalikult suur paindlikkus oma tegevuse ja

uurimismeetmete kohaldamise jäädvustamisel.

KonkS § 7822 lõige 6 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata:

1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja uurimismeetme toimetamiseks või kogutud teabe

hindamiseks; 2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud

uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või

kohaldamiseks, turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks.“ Punkt 1 võtab üle

ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatu. Seejuures tuleb tähele

panna, et kõnesoleva punkti alusel on Konkurentsiametil õigus halduse käepikendusena

menetlusse kaasata ka eraõiguslik isik. Teise haldusorgani kaasamiseks puudub eraldiseisva

volitusnormi andmise vajadus, kuivõrd halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi

regulatsioonis on vastavad alused ja kord juba reguleeritud ja KonkS seda ei kitsenda. Punkti 2

alusel võib konkurentsijärelevalvemenetluses läbiotsimise toimetamisele kaasata politsei, kui

see on vajalik nimetatud uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme

kohaldamise ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni

kohaldamiseks. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 2. Konku-

rentsijärelevalvemenetlus on menetlus, mida juhib Konkurentsiamet. Konkurentsiametil ei

pruugi olla IT-tehnilist võimekust, samuti ei ole tal vahetu sunni kohaldamise volitust. Sellest

tulenevalt on Konkurentsiametile antud õigus kaasata uurimismeetme kohaldamisele spetsia-

liste ja politseiametnikke.

KonkS § 7822 lõige 7 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisel tutvustatakse uurimismeetmele

allutatud isikule kohtu luba, kui see on meetme kohaldamiseks vajalik, meetme eesmärki ja

kavandatavat käiku ning meetmes osalevate isikute menetluslikku seisundit, õigusi ja kohustusi

ning hoiatatakse teda kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. Kui §-s 7823 sätestatud

uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave

Konkurentsiametile üle anda.“ Kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse all mõeldakse

eelkõige sunniraha kohaldamise võimalust ja väärteovastutust uurimismeetme takistamise eest.

Kui läbiotsimise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave

Konkurentsiametile vabatahtlikult üle anda. See tähendab, et Konkurentsiamet annab isikule

kõigepealt võimaluse teha koostööd ning anda teave välja ilma, et toimetataks otsinguid.

78

KonkS § 7822 lõige 8 sätestab: „Uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole järelevalvealune

isik, on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohal-

datavaid uurimismeetmeid.“ Säte näeb ette talumiskohustuse, mis on analoogne

järelevalvealuse isiku KonkS § 7817 lõikes 8 sätestatud talumiskohustusele.

Talumiskohustusega käsikäes käib ka Konkurentsiameti õigus anda uurimismeetme

läbiviimiseks vajalikke korraldusi (KonkS § 7822 lõige 2). Uurimismeetmele allutatud isik on

see, kelle suhtes uurimismeedet rakendatakse. Seejuures tuleb silmas pidada, et korralduste

andmise õigus ei saa laieneda kaugemale, kui on vajalik uurimismeetme rakendamiseks.

Näiteks läbiotsimise kohas viibivate isikute vabaduse võtmiseks või nendele suhtluspiirangu

kehtestamiseks Konkurentsiametil korralduste andmise õigust ei ole. Küll aga võib

Konkurentsiamet nõuda uste ja panipaikade avamist ning keeldumise korral uksed ja

panipaigad lahti murda, kasutades selleks vajadusel päästjate abi või lukuavamisteenust.

KonkS § 7822 lõige 9 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisel teeb konkurentsiamet uurimisel

vajalikust teabekandjast esimesel võimalusel koopia ning tagastab viivitamata teabekandja

isikule, kellelt see ära võeti. Uurimismeetme kohaldamise käigus Konkurentsiameti poolt

teabekandjalt talletatud teave hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole

teisiti kokku lepitud.“ Kommenteeritava sätte eesmärgiks on võimalikult piirata

konkurentsijärelevalvega kaasnevat uurimismeetmele allutatud isiku õiguste riivet. Eelkõige on

siin välditavaks õiguste riiveks olukord, kus Konkurentsiamet võtab uurimismeetme

rakendamisel kaasa ettevõtja andmekandjad, mida ettevõtja vajab igapäevases

majandustegevuses, ega anna neid pikema aja vältel tagasi. See tooks kaasa tõsiseid probleeme

ja takistusi ettevõtja tegevuses, mille tekitamine ei ole konkurentsijärelevalve eesmärgiks.

Termin "viivitamata" on seaduses määratlemata õigusmõiste. Samas, kui mingi toiming tuleb

seaduse kohaselt teha viivitamata, tähendab see seda, et toiming tuleb teha võimalikult kiiresti,

kui selleks on ilmnenud põhjus ja kohustatud isik ei tohi toimingut edasi lükata kauem, kui see

vastavalt asjaoludele on vältimatu. Ei ole võimalik öelda, et sõna "viivitamata" viitab alati

ühesuguse pikkusega ajavahemikule. Sõltuvalt asjasse puutuvast kohustusest ja konkreetsetest

asjaoludest võib termin hõlmata eri pikkusega perioode.98

Kokkulepe viitab seaduses esialgse teabevaldaja ja Konkurentsiameti kokkuleppele, mis võib

olla tingitud näiteks sellest, et järelevalvealune isik soovib, et Konkurentsiameti käes oleval

kõvakettal asuv õigustava sisuga teave oleks tõendi käitlusahela jälgitavust silmas pidades

jätkuvalt Konkurentsiameti valduses.

KonkS § 7823 – Läbiotsimine – kehtestab õigusliku aluse Konkurentsiameti poolt läbiviidavale

uurimismeetmele – läbiotsimisele. Läbiotsimise eesmärk tuleneb uurimismeetmete üldsättest,

täpsemalt KonkS § 7822 lõikest 1. Selleks on koguda konkurentsijärelevalvemenetluses

tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo

toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taasta-

maks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi (KonkS § 7813 lõige 3). Nimetatud säte võtab

ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel üle ECN+ direktiivi artiklid 6 ja 7.

ECN+ direktiivist tulenevat läbiotsimise uurimismeedet saab kohaldada ka pelgalt riigisisese

mõjuga asjakohaste konkurentsiõiguse rikkumiste menetlemisel, st KonkS 2. ja 4 peatüki täit-

mise tagamisel. Nagu seletuskirja sissejuhatavates osades on selgitatud, on eelnõu autorite

hinnangul ka asjakohased riigisisesed konkurentsiõiguse keelud ja nende kohaldamine ECN+

direktiivi kohaldamisalas. Läbiotsimise uurimismeede kujul ja ulatuses, milles see on sätestatud

ECN+ direktiivis, on kooskõlas ka PS-ga. Piiriülese mõjuta KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise

tagamisel riivaks läbiotsimine PS §-s 33 sätestatud põhiõigust kodu puutumatusele. PS § 33

lause 1 kohaselt on kodu puutumatu. Lause 2 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi,

98 RKKKm 3-1-1-37-14, p. 17.

79

valdusesse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja

korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkes-

tamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Läbiotsimise

eesmärk on koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral

kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsi-

järelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. Nimetatud eesmärk

hõlmab endas vaba konkurentsi kaitset (PS § 31 lg 1), mis on põhiseadusjärku eesmärk. Teiseks

täidab läbiotsimine ja selle käigus tõendite kogumine avaliku korra kaitse eesmärki. PS §-s 33

nimetatud avalik kord on põhiseaduse tasandi mõiste ning selle all tuleb mõista tervet õigus-

korra tagamist (avaliku korra lai tõlgendus).99 Õiguskorra alla lähevad ka KonkS 2. ja 4. peatüki

keelunormid. Kolmandaks tuleb KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamisel kõne alla ka PS §-s

33 nimetatud eesmärk “kriminaalmenetlus”. Põhiseaduse tähenduses ei ole kriminaalmenetlus

üksnes kriminaalmenetlus KrMS tähenduses. Põhiseaduse tähenduses kriminaalmenetlus võib

olla mis tahes menetlus, milles määratav karistus on materiaalselt kriminaalkaristus PS ja EIK

nn Engel’i kriteeriumite tähenduses, seega ka väärteomenetlus. Läbiotsimise näeb ette ka kehtiv

väärteomenetluse seadustik ning arvestades vajadust tagada tõendite ülekantavus, on

eelnõukohase läbiotsimise regulatsiooni kujundamisel silmas peetud, et läbiotsimine

konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa olla lubatav leebematel tingimustel kui läbiotsimine

väärteomenetluses.

Läbiotsimine oleks proportsionaalne, kui see on legitiimset eesmärki arvestades sobiv, vajalik

ja mõõdukas. Läbiotsimine võimaldab KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks tõendeid ko-

guda. Tegemist on seega sobiva meetmega. Puudub mõni muu alternatiivne ja isikut vähem

riivav meede, mis võimaldaks tõendeid sama efektiivselt koguda. Näiteks teabenõude puhul ei

ole tagatud see, et isik annab välja kogu asjakohase teabe. Välistatud ei ole ka see, et teatud

tõendid hävitatakse ning Konkurentsiamet ei saa sellest suure tõenäosusega teada.

Konkurentsiametil puudub ilma läbiotsimiseta võimalus tagada, et amet saaks

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus koguda kõik asjakohased tõendid. Siinse eelnõuga

kavandatav muudatus toob mh kaasa selle, et konkurentsirikkumiste asjades ei saa enam

tõendeid koguda jälitustoimingutega. Läbiotsimise teostamise võimalus oleks seega vajalik

meede legitiimse eesmärgini jõudmiseks. Läbiotsimise mõõdukuse tagamiseks on ette nähtud

halduskohtu loa kohustus. Läbiotsimise üldine eeldus on see, et Konkurentsiametile on

ilmnenud keelatud teole viitav teave. N-ö inspektsioonilisi läbiotsimisi Konkurentsiamet

teostada ei saa. Samuti peab Konkurentsiamet kohtule põhjendama ära kahtluse, et vastavas

kohas leidub järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Äriruumide puhul on põhjus arvata, et seal võib

leiduda asjakohaseid tõendeid, ilmselge – kus mujal kui äriruumides peakski sellist teavet

leiduma. Samas võib konkreetse asja materjalidest nähtuda aga ka muid kohti, kus tõendeid

võidakse hoida. Sel puhul tulebki kohtule konkreetsete asjas kogutud andmete najal

põhjendada, miks on alust eeldada, et läbiotsimine konkreetses kohas tõendite leidmiseni viib.

Läbiotsimisega põhjustatud PS §-s 33 sätestatud põhiõiguse riive on seega mõõdukas. Meetme

mõõdukust tagab mh see, et halduskohus peab läbiotsimiseks andma loa ning hindab, kas

Konkurentsiameti poolt taotletav läbiotsimine on põhjendatud ja proportsionaalne. KonkS §

7823 kavandatav uurimismeede on seega proportsionaalne ning PS §-ga 33 kooskõlas.

Läbiotsimise käigus võidakse ruume ja teabekandjaid teatud ajavahemikuks pitseerida, teabe-

kandjaid saab Konkurentsiamet KonkS § 7823 lõike 3 alusel ka kaasa võtta. See riivab omandi-

põhiõigust (PS § 32). Pitseerimise eesmärk on tõendite säilitamine, sh see, et tõendeid ei muu-

deta või hävitata. Ei ole ühtegi teist vähemalt sama tõhusat, kuid isikut vähem riivavat meedet,

99 O. Kask, H. Sepp. - Ü. Madise jt (toim.). Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020 - PS § 33

kommentaar, p 9.

80

mis pitseerimisega soovitavat eesmärki täidaks. Ruumide pitseerimise kestuse küsimuses on

Konkurentsiametile antud kaalutlusõigus, mida amet peab kasutama proportsionaalsuse põhi-

mõtet järgides. Ameti tegevus on vaidlustatav üldkorras. Läbiotsimisega kaasnev ettevõtlus-

vabaduse (PS § 31) riive (näiteks ei saa pitseeritud ruume või pitseeritud või kaasa võetud

teabekandjaid teatud ajavahemikul kasutada) on samuti õigustatav samadel kaalutlustel mis PS

§-de 33 ja 32 riived.

Siinkohal tuleb aga veelkord rõhutada, et üksnes riigisisestes KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise

tagamise menetlustes tuleb tagada, et riigisisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud

menetlus oleks põhiõiguste kaitse tasemelt sama, mis ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumistele

suunatud menetlus. Seda põhjusel, et Konkurentsiametil peab olema võimalus liikuda riigi-

sisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud menetlusest ELTL artikli 101 ja 102 rikkumis-

tele suunatud menetlusse nii, et tõendid oleksid ristkasutatavad ja tõendite kogumiseks ettenäh-

tud uurimisvolitused samaväärsed. Vastasel juhul oleks ohustatud ELTL artiklite 101 ja 102

tõhus kohaldamine (ECN+ direktiivi artikli 1 lõige 1). Teisisõnu tekiks olukord, kus liikmesriigi

õigus looks takistusi EL-i õiguse tõhusaks kohaldamiseks.100 Seetõttu ei ole eelnõu autorite

hinnangul võimalik ECN+ direktiivi tõlgendamisel tugineda vaid selles otsesõnu kirja pandule.

Mõelda tuleb, kas realistlikult suudaksime tagada direktiiviga taotletava tulemuse saavutamist

ilma direktiivist tulenevaid nõudeid ka riigisiseste rikkumiste menetlemisele ette nägemata.

Eelnõu autorid on jõudnud seisukohale, et ei suudaks, mistõttu on ka KonkS 2. ja 4. peatüki

rikkumised de facto direktiivi kohaldamisala. Vastupidisele tulemusele pole eelnõu autoritele

teadaolevalt jõudnud ükski teine EL-i liikmesriik.

KonkS § 7823 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha

läbiotsimise järelevalvealuse isiku äriruumis või muus ehitises, sõidukis või maa-alal, kui on

põhjendatud kahtlus, et läbiotsitavas kohas asub järelevalvealuse isikuga seotud äri- või

raamatupidamisteave või muud konkurentsijärelevalvemenetluses asjakohased tõendid.

.“ Kõnesoleva lõike eesmärk on osaliselt võtta üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõige 1 ja artikli 7

lõiked 1 ja 2. Säte lubab läbiotsimisi teostada kõikides ehitistes, sõidukites ja maa-aladel,

olenemata sellest, kellele need kuuluvad. Läbiotsimise eelduseid on kaks:

- alustatud konkurentsijärelevalvemenetlus, st eksisteeriv kahtlus, et toime on pandud keelatud

tegu;

- põhjendatud kahtlus, et konkurentsijärelevalvemenetluse seisukohast oluline tõendusteave

asub läbiotsitavas kohas. Järelevalvealuse isiku enda äriruumide puhul on siin lävend küllaltki

madal, sest äriruumides raamatupidamisdokumentide või muu asjakohase teabe hoidmine on

tavapärane. Muude ruumide, sõidukite või maa-alade läbiotsimiseks peaks seni kogutud

tõendid andma vähemasti mingi indikatsiooni, et läbiotsimine neis kohtades võiks olla edukas.

Näiteks kui äriruumidest raamatupidamisdokumente ei leita ja ettevõtte juhtkonnal on harjumus

teha tööd osaliselt ka kodust, võib olla põhjendatud eeldada, et seal on ka otsitavad

dokumendid. Igatahes ei pea läbiotsimise eel olema Konkurentsiametil tõsikindlat teadmist

sellest, kus ja mida täpselt järelevalvealune isik hoiab, vaid piisab ka põhjendatud kahtlusest.

Põhjendatud kahtlus tähendab seda, et Konkurentsiamet suudab kohtule konkreetsete asjaolude

varal näidata, miks on reaalne võimalus, et otsitavad tõendid läbiotsitavas kohas asuvad.

100 EKo 14.06.2011, C-360/09 – Pfleiderer, p 24 ja selles viidatud lahendid: “Kuigi nende normide kehtestamine

ja rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse, peavad nad seda pädevust siiski teostama liidu õigust järgides

(vt selle kohta 12. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑154/08: komisjon vs. Hispaania, punkt 121 ja seal

viidatud kohtupraktika). Iseäranis ei tohi nad muuta liidu õiguse rakendamist võimatuks või ülemäära raskeks (vt

selle kohta 16. juuli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑298/96: Oelmühle ja Schmidt Söhne, EKL 1998, lk I‑4767,

punktid 23 ja 24 ning seal viidatud kohtupraktika) ning eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas peavad nad

jälgima, et nende kehtestatud või rakendatud normid ei kahjustaks ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat kohaldamist

(vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus VEBIC, punkt 57).”

81

Ehkki kohtu loa osas eristab ECN+ direktiiv järelevalvealusele isikule kuuluvaid äriruume,

sõidukeid ja maa-alasid muudest kohtadest ja põhimõtteliselt võimaldab järelevalvealuse

ettevõtja valdust läbi otsida ka kohtu loata, on direktiivi artikli 6 lõikes 3 sõnaselgelt

liikmesriikidele reserveeritud õigus kehtestada kohtu loa nõue ka järelevalvealuse isiku valduse

läbiotsimisele. Lähtudes eesmärgist, et läbiotsimisega kogutud tõendid oleksid lubatavad ka

väärteomenetluses, ongi eelnõukohase seadusega halduskohtu loa nõue kehtestatud ühtlaselt

kõikidele konkurentsijärelevalves toimetatavatele läbiotsimisele. Muu kui ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse ruumide läbiotsimiseks nõuab ECN+ direktiivi artikli 7 lõige 2, et

läbiotsimist ei toimetata ilma liikmesriigi kohtuasutuse eelneva loata. Üldjuhul valmistatakse

konkurentsijärelevalves toimetatavad läbiotsimised põhjalikult ette. Puhkudel, mil läbiotsimine

on vaja toimetada erakorraliselt ja kiireloomuliselt (nt seetõttu, et muidu järelevalvealune isik

jõuab tõendid hävitada), näeb eelnõukohane säte ette analoogiliselt kriminaalmenetluse

seadustikuga võimaluse taotleda kohtult läbiotsimisluba taasesitatavas vormis (lg 10).

KonkS § 7823 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha

läbiotsimise advokaadi valduses. Advokaadi valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi

kutsesaladust sisaldavate andmete äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui advokaati,

advokaadibüroo töötajat või advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises

ning on alust arvata, et kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud

konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokaadi valduse läbiotsimisele kohaldatakse

kriminaalmenetluse seadustikus advokaadi valduse läbiotsimise kohta sätestatut käesolevas

lõikes sätestatud erisustega.“.

KrMS § 91 lõige 8 sätestab, et notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima

notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa

läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama

advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või

advokaat.

Advokaadibüroo läbiotsimise lubatavuse hindamisel on keskse tähtsusega advokaadi

kutsesaladuse kaitse. AdvS § 43 lõike 3 järgi on advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega

seotud teabekandjad puutumatud. Vajadus kaitsta advokaadi kutsesaladust õigustab

advokaadibüroo läbiotsimisele tavapärasest kõrgemate menetluslike nõuete seadmist. EIK on

pidanud advokaadibüroo läbiotsimisel vajalikuks nt otsitavate ja äravõetavate dokumentide

piiritlemist, põhjenduste esitamist selle kohta, miks kriminaalasjas asjakohased tõendid asuvad

läbiotsimiskohas ja sõltumatu vaatleja kohalolu (EIKo nr 13710/88, p 37; EIKo nr 71362/01, p

47).101

KonkS § 7823 lõige 3 sätestab: „Halduskohus võib läbiotsimise loas määrata, et

Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu

vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui on põhjendatud kahtlus, et seal võib olla

järelevalvealuse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteavet, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks.“ Sätte eesmärgiks on täpsustada, kuidas peaks toimuma läbi

otsitava koha piiritlemine olukorras, kus andmed on küll läbiotsitavast kohast arvutivõrgu

kaudu kättesaadavad, kui neid säilitatakse kuskil eemal asuvas seadmes, näiteks

internetiteenuse pakkuja serveris. Sellisel juhul tuleb Konkurentsiametil läbiotsimiseks luba

taotledes põhjendada, millistele andmetele ja mis põhjusel peaks amet ligi saama.

Põhimõtteliselt on säte rakendatav ka olukorras, kui füüsilise asukoha läbiotsimine iseenesest

muud ei annakski, kui üksnes juurdepääsu elektrooniliste kanalite kaudu kättesaadavatele

andmetele. Küll ei saa aga läbiotsimise luba olla blankovolitus ilma igasuguse põhjenduseta

alla laadida näiteks kõikide inimeste elektronpostkastid. Siingi ei saa aga Konkurentsiametilt

101 Riigikohtu 07.10.2021 otsus nr 3-19-467/28, p.18.

82

nõuda, et ta juba loa taotlemise faasis täpselt teaks, mida läbiotsimisel leitakse või täpselt kus

riigis ja millise internetiteenuse pakkuja juures asub server, mida läbiotsimisele allutatud isik

kasutab, kuid minimaalselt peaks Konkurentsiamet suutma põhjendada seda, miks mingi

konkreetse inimese elektronpostkasti sisu on vajaliku tõendusteabe tõenäoline asukoht. Taotlus

läbiotsimise loa saamiseks peab olema piisavalt konkreetne, et halduskohus saaks hinnata

läbiotsimise põhjendatust, st kas otsitavad andmed on vajalikud ning kas on põhjendatud arvata,

et need taotletud läbiotsimisega leitakse.

KonkS § 7823 lõige 4 sätestab: „Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks

loa, on Konkurentsiametil õigus:

1) ette teatamata siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal toimetada otsinguid

läbiotsimise loas märgitud tõendite leidmiseks;

2) kopeerida või võtta pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid asitõendeid,

andmekandjaid või nende koopiaid, millel võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja

raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;

3) saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele

andmetele , kui halduskohus on seda oma loas märkinud, ja läbiotsimisel leitud andmekandjatel

olevatele andmetele, ning seal sisalduvat teavet talletada;4) pitseerida järelevalvealuse isiku

äriruumi või selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti

keelata läbiotsimisele allutatud isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja

hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine;

5) kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise

juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib

Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes

kohale ilmumiseks piisava ajavaru.“

Selle sätte puhul on oluline mõista ECN+ direktiivi artiklitest 6 ja 7 tulenevat eripära: kui

halduskohus on Konkurentsiametile läbiotsimiseks loa andnud, tuleb selle loaga kaasa KonkS

§ 7823 lõikes 4 nimetatud volituste pakett. Sellise regulatsiooni tingib ECN+ direktiivi sõnastus

(vt „Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt selliste kontrollide

tegemiseks volitatud või määratud ametnikel ja nendega kaasasolevatel isikutel on vähemalt

järgmised õigused“). Ehk teisisõnu, halduskohus ei saa loa andmisel otsustada, et

Konkurentsiamet võib nt küll kasutada oma volitusi KonkS § 7823 lõike 3 punktist 1, kuid mitte

näiteks punktist 4. Halduskohtu volitus kontrollida, kas läbiotsimine on lubatud, hõlmab endas

seaduses sätestatud eelduste kontrolli uurimismeetme kui terviku kohaldamiseks ja seeläbi

läbiotsimise kui terviku proportsionaalsuse kontrolli.

KonkS § 7823 lõike 4 punktiga 1 võetakse üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a ja

osaliselt punkt b ning artikli 7 lõige 3 (mis mh viitab omakorda ECN+ direktiivi artikli 6 lõike

1 punkti a ja b kohaldamisele). ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a sätestab, et liikmesriigid

tagavad, et konkurentsiasutusel on õigus ette teatamata siseneda kõikidesse ettevõtjate ja

ettevõtjate ühenduste ruumidesse, kogu nende territooriumile ja kõikidesse

transpordivahenditesse. ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt b sätestab mh, et

konkurentsiasutusel peab olema õigus vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente,

olenemata sellest, millisel kandjal neid hoitakse. KonkS § 7823 lõike 4 punktis 1 nimetatud

õigust „siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal toimetada otsinguid läbiotsimise

loas märgitud tõendite leidmiseks“ tuleb tõlgendada ECN+ direktiivi eesmärgist lähtuvalt:

83

Konkurentsiameti eesmärk on leida äri- ja raamatupidamisteavet. Kõnesolevas sättes sisalduv

volitus katab ära niisiis kaks Konkurentsiameti tegevust:

 ette teatamata (seega ka nõusolekuta) sisenemine, sh sisenemiseks vajalik uste avamine ja

takistuste kõrvaldamine;

 ruumi ja selles leiduva läbi otsimine, eesmärgiga leida ja läbi vaadata järelevalvealuse

isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteavet.

Ette teatamata sisenemine hõlmab endas kõiki volitusi, mis on vajalikud, et kõrvaldada takistusi

ja avada suletud uksi. Ette teatamata sisenemine sisaldab endas ka õigust avada lukustatud uksi

(kasutades selleks nt lukuabi). Eelnõus otsustati loobuda KorS § 50 lõikele 1 sarnanevast

näidisloetelust (vrd „Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda

valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse,

eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui: […]“).

Ette teatamata sisenemine hõlmab endas juba võimalust lukustatud või lukustamata uksi avada

või muid takistusi kõrvaldada, sest vastasel korral ei saaks olla tegemist ette teatamata sisene-

misega.

Ruumi sisenenud, on Konkurentsiametil õigus ruum ja selles leiduv läbi otsida. Läbiotsimine

hõlmab endas tegevusi, kus avatakse nt kapiuksed, sahtlid, dokumente sisaldavad kaustad.

Samuti katab õigus asju läbi otsida ka õigust siseneda arvutisse ja seal läbiotsimise esemeks

olevat infot otsida. Läbiotsimise eesmärk on fikseeritud läbiotsimiseks antud kohtu loas.

Otsingute teostamisel tuleb lähtuda otsingute eesmärgist: reeglina on selleks andmete ja

dokumentide leidmine, mõnel juhul võib olla vaja otsida ka asitõendeid. See tähendab,

otsinguid teostades ei tohi ülearu lõhkuda ja otsida sealt, kus otsitav kuidagi olla ei saaks.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 2 sätestab Konkurentsiameti õiguse „kopeerida või võtta

pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid või nende koopiaid, millel võib

olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks“. Säte võtab osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1

punktides b ja c ning artikli 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatu. Sellega antakse Konkurentsiametile

volitus kopeerida või kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid, millel võib

olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks, paigutades selliseid andmekandjaid või neist tehtud koopiaid

kaasa võtmiseks pitseeritud ümbrikusse. Volitus hõlmab endas ka õigust talletatud või

kaasavõetud teabega tutvuda. Tutvumine võib toimuda nii kohapeal kui ka kohas, kuhu teave

kaasa võeti eeldusega, et enne tutvumist on järelevalvealusele isikule kooskõlas käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktiga 6 antud võimalus ära märkida andmekandjal olev teave, mida tuleb

lugeda konfidentsiaalseks (st LPP-ks kvalifitseeritav teave). Kaasavõtmise eesmärk on

läbiotsimist kui järelevalvealuse isiku majandustegevust halvavat tegevust mitte liialt

pikendada (vt täiendavalt direktiivi preambuli punkti 33) ja teabest sõeluda välja konkreetse

menetluse jaoks asjakohast äri- ja raamatupidamisteavet. Sätte (nii nagu ka selle aluseks oleva

ECN+ direktiivi sätte) eesmärgiks on äri- ja raamatupidamisteabe saamine. Lähtuda saaks

ümberlükatavast eeldusest, et kogu teave, mis asub ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

äriruumides, ongi äri- ja raamatupidamisteave ning seega on iseenesest võimalik kõnealune

teave edasiseks analüüsiks ka kaasa võtta. Konkurentsiameti ruumides saab amet jätkata edasist

analüüsi (milline äri- ja raamatupidamisteave on talle toimetatava konkurentsijärele-

valvemenetluse vaatest asjakohane). Konkurentsiametil on ka võimalus koostada täpsemate

reeglite paikapanemiseks vastav halduseeskiri.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 3 näeb ette, et Konkurentsiametil on õigus „saada juurdepääs

läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui

halduskohus on seda oma loas märkinud, ja läbiotsimisel leitud andmekandjatel olevatele

andmetele, ning seal sisalduvat teavet talletada“. Säte võtab osaliselt üle ECN+ direktiivi art 6

84

lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõiked 1 ja 3. Plaanitav õiguslik alus annab Konkurentsiametile

volituse saada juurdepääs teabele, mis on ruumi läbiotsimisele allutatud iskule kättesaadav ja

millel võib sisalduda järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave ning selles

sisalduvat teavet talletada. Eristada tuleb teavet, mis asub mingi andmekandjal läbiotsitavas

kohas teabest, millele läbiotsimisele allutatud isikul on juurdepääs arvutivõrgu kaudu.

Viimasele teabele on konkurentsiametil õigus nõuda juurdepääsu juhul, kui see on läbiotsimise

loas märgitud. Sätte mõte on see, et teatud juhtudel pääseb teabele ligi üksnes teise isiku abiga

(Näiteks on kõvaketas parooliga kaitstud) ning kõnealune volitus annab Konkurentsiametile

õiguse anda ruumi läbiotsimisele allutatud isikule korralduse Konkurentsiametile ligipääs anda.

Kes on konkreetselt ruumi läbiotsimisele allutatud isik, sõltub sellest, millist ruumi läbi otsi-

takse. Kui tegemist on järelevalvealuse isiku omandis või valduses oleva äriruumiga, on läbi-

otsimisele allutatud isik järelevalvealune isik. Kui tegemist on muu kui järelevalvealuse isiku

omandis või valduses oleva (äri)ruumiga, on läbiotsimisele allutatud isikuks isik, kelle omandis

või valduses vastav ruum on. Viimasel juhul tuleb kõne alla nt juhatuse liikme või mõne muu

töötaja kodu. Kui äri- ja raamatupidamisteavet hoitakse järelevalvealuse isiku töötaja kodus

seifis, siis saab Konkurentsiamet anda töötajale korralduse võimaldada selles sisalduvale juur-

depääs (nt korraldus avada seif või anda vastav kood). Nõuet juurdepääsu võimaldada tagab

seaduses ettenähtud väärteokoosseis ning võimalus kohaldada sunniraha.

Säte annab Konkurentsiametile volituse äri- või raamatupidamisteavet, millele ta juurdepääsu

on saanud, ka talletada.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 4 sätestab Konkurentsiameti õiguse „pitseerida käesoleva para-

grahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koha, selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda

määratud tähtajaks, samuti keelata järelevalvealusel isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud

teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine“.

Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti d ning sellega antakse Konkurentsiame-

tile volitus pitseerida sama paragrahvi lõike 1 punktis 1, see tähendab üksnes järelevalvealuse

isiku omandis või valduses olevaid äriruume, sõidukeid, maa-alasid, nende osi, neis olevaid

teabekandjaid või muid esemeid. Konkurentsiametil on õigus määrata pitseerimise tähtaeg.

Konkurentsiametil on tähtaja määramisel kaalutlusõigus, kuid tähtaeg peab olema

järelevalvealuse isiku põhiõigusi, eelkõige ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust arvestades

proportsionaalne.

Kõnesolev punkt 4 sisaldab ühtlasi volitust keelata (koosmõjus korralduse andmise alusega, vt

KonkS § 7822 lõige 2) järelevalvealusel isikul punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja

hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine. Keeld teavet muuta, seda

hävitada või sellele juurde pääseda antakse Konkurentsiameti korraldusega. Samaviisi antakse

ka keeld takistada juurdepääsu teabele. Keelu adressaat on uurimismeetmele allutatud isik. Kui

selleks osutub järelevalvealune isik, siis tema seadusliku esindaja ja töötajate tegevus

omistatakse järelevalvealusele isikule vastavalt kavandatud KonkS § 7819 lõikes 1 sätestatule.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 5 sätestab Konkurentsiameti õiguse „kohustada läbiotsimise

käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures ja nõuda neilt teavet

käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konkurentsiamet isiku kohale

kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale ilmumiseks piisava

ajavaru.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti e ning sätestab Konkurentsi-

ameti volituse kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima

läbiotsimise juures. Samuti annab kõnesolev punkt 5 Konkurentsiametile volituse nõuda

järelevalvealuselt isikult ja muult isikult ruumi läbiotsimise käigus teavet KonkS § 7825

tingimustel ja korras. Juhul, kui isik ei viibi nimetatud ruumis, võib Konkurentsiamet isiku

kohale kutsuda telefoni või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega, milles on antud

kohaleilmumiseks piisav ajavaru. Kutse ilmuda ruumi läbiotsimisele peab kutse adressaadi

85

jaoks olema proportsionaalne. Kui isik viibib läbiotsimise asukohast kaugel (nt välismaal), ei

oleks kohustus läbiotsimisele ilmuda proportsionaalne. Konkurentsiametil ei ole õigust võtta

isikutelt vabadust, sh neid läbiotsimiskohal kinni hoida. Küll aga on konkurentsiameti

korralduste täitmine tagatud väärteovastutuse ja sunniraha kohaldamise võimalusega.

KonkS § 7823 lõige 5 sätestab Konkurentsiameti õiguse kohustada järelevalvealust isikut

läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne seda, kui Konkurentsiamet asub

pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvuma, märkima ära käesoleva seaduse § 7822 lõikes

3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe

läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Isik

märgib konfidentsiaalse teabevahetuse Konkurentsiameti ettenähtud korras, eristades

märgitava teabe võimalikult täpselt ning esitades igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta,

millega seoses ta käsitleb teabevahetust konfidentsiaalsena. Kui Konkurentsiameti ja

läbiotsimisele allutatud isiku vahel tekib vaidlus teabevahetuse konfidentsiaalsuse üle,

lahendab vaidluse halduskohus oma määrusega Konkurentsiameti taotlusel, kuulates ära

Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse

teabevahetusega ja vajadusel menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale

esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi

kaevata.“.

Lõike eesmärk on kaitsta teavet, mida vastavalt eelnõule tuleb pidada konfidentsiaalseks.

Selleks kohustab Konkurentsiamet järelevalvealust isikut läbiotsimise käigus või pärast

läbiotsimist ning enne pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvumist märkima ära § 7822

lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud

andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud

teave arvatakse tõendite hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda.

Kui Konkurentsiameti ja järelevalvealuse isiku vahel tekib vaidlus teabevahetuse

konfidentsiaalsuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma määrusega. Halduskohtusse tuleb

pöörduda Konkurentsiametil haldustoiminguks loa andmise menetluses. Konkurentsiameti

taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul ära kuulata mõlema poole seisukohad ning tutvuda

teabega, mille läbiotsimisele allutatud isik on konfidentsiaalseks märkinud. Vaidlusaluse teabe

üle otsustamisel tuleb vältida selle põhjendamatut avaldamist, sealhulgas avaldamist

Konkurentsiametile. Mõistmaks paremini vaidluse konteksti, on halduskohtul õigus tutvuda ka

menetlustoimiku materjalidega. Seejuures tuleb halduskohtul vältida menetlustoimiku

materjalide avaldamist ja sellega järelevalvemenetluse ohustamist.

Halduskohtu määrusele on kehtestatud edasikaebepiirang, mille kohaselt on halduskohtu

määruse peale esitatud määruskaebust võimalik vaidlustada vaid üks kord, st ringkonnakohtu

tehtud määrus, millega kaebus lahendatakse, on lõplik ja selle peale Riigikohtusse kaevata ei

saa. Selle piirangu eesmärgiks on vältida menetluse venitamist kollateraalse vaidlusega.

Kuivõrd isikute põhiõiguste rikkumisega saadud tõendite kasutamine tõendamisel on niikuinii

keelatud, saab ka halduskohus konkurentsijärelevalvemenetluse lõpplahendi vaidlustamisel

anda hinnangu tõendi lubatavusele.

KonkS § 7823 lõige 6 sätestab: „Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse kohaliku omavalitsuse

esindaja, kui läbiotsimisele allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik.“ Kuigi üldjuhul

tuleb läbiotsimine läbi viia läbiotsitavat ruumi omava või valdava isiku juuresolekul ning tema

puudumisel on võimalik ta sama paragrahvi lõike 3 punkti 5 alusel kohale kutsuda, võib esineda

olukordi, kus läbiotsimisele allutatud isikut ei ole võimalik kätte saada või tema

kohalekutsumine ei ole muul põhjusel võimalik või tulemuslik, ja samal ajal tõendite hävimise

ärahoidmiseks ei saa läbiotsimist ka edasi lükata. Sellisel juhul võib läbiotsimise läbi viia

86

kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolekul, kelle kaasamiseks kommenteeritava lõike 3 punkt

1 annab aluse.

KonkS § 7823 lõige 7 sätestab: „Kui läbiotsimisele allutatud järelevalvealune isik ei allu

läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale

ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätes-

tatud korras ja määras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 2 punkti a ning sätestab

sunniraha kohaldamise võimaluse järelevalvealusele isikule. Kui ruumi läbiotsimisele allutatud

järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konku-

rentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada

sunniraha §-s 7837 sätestatud korras ja määras. KonkS §-s 7837 sätestatud sunniraha põhineb

ATSS-s sätestatud regulatsioonil, kuid sisaldab teatud ECN+ direktiivist tulenevaid erisusi.

ATSS-st kohaldub sunniraha hoiatuse kirjaliku vormi nõue (ATSS § 7 lg 1). See tähendab, et

kui Konkurentsiameti korraldus anti suuliselt, tuleb sunniraha hoiatus teha igal juhul kirjalikult.

Eelnõuga nähakse ette ka võimalus kohaldada läbiotsimise takistamise eest väärteovastutust.

See on kohane eelkõige juhul, Kui läbiotsimist takistades on see ka üksiti võimatuks tehtud või

mõttetuks muudetud - näiteks põhjustatud andmete hävimine, mistõttu sunnirahast ei oleks

enam mingit kasu järelevalvemenetluse eesmärkide saavutamisel.

KonkS § 7823 lõige 8 sätestab: „Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui järelevalvealune isik

ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes raken-

dada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.“

Tegemist on sunniraha määramise alusega, mis võimaldab määrata sunniraha muule isikule kui

järelevalvealusele isikule. Kohaldub ATSS regulatsioon. Uurimismeetme takistamise eest on

lisaks sunniraha rakendamise võimalusele ette nähtud ka väärteovastutus. Väärteokaristus on

kohane eelkõige juhul, kui sunniraha rakendamine menetlust enam kuidagi edasi aidata ei saaks,

näiteks kui tõendid on juba hävinud.

KonkS § 7823 lõige 9 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud

meetmete kohaldamiseks võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses

sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi.“ Säte annab politseile nii pädevus- kui

ka volitusnormi konkurentsijärelevalvemenetluses vahetu sunni kohaldamiseks. Kuivõrd

vahetu sunni kohaldamise pädevus on vaid politseil, saab säte praktikas rakendust leida vaid

juhul, kui Konkurentsiamet KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel politsei läbiotsimisele kaasab.

Kõnesoleva sätte teise lause kohaselt on politseil volitus vahetut sundi kohaldada omal

kaalutlusel KorS-s sätestatud korras, arvestades kõnesoleva peatüki erisusi. Põhjus, miks säte

toob välja, et politsei rakendab vahetut sundi oma kaalutlusel, seisneb eelnõuga kavandatud

KonkS § 7841 lõike 1 punktis 1, mille kohaselt juhul, kui Konkurentsiamet politsei läbiot-

simisele kaasab, on politseil õigus läbiotsimist kui uurimismeedet kohaldada üksnes Konku-

rentsiameti juhtimisel. Kõnesoleva KonkS § 7823 lõike 9 teine lause on seega erisäte nimetatud

KonkS § 7841 lõike 1 punkti 1 suhtes, luues erisuse, millest tulenevalt ei saa Konkurentsiamet

politseile jagada siduvaid korraldusi vahetu sunni kohaldamiseks. Seejuures on aga oluline

tähele panna, et kuigi politsei rakendab vahetut sundi oma kaalutlusel, vastutab uurimis-

meetmele allutatud isiku ees politsei tegevuse eest läbiotsimise kohaldamisel Konkurentsiamet,

kes kavandatud KonkS § 7841 lõike 4 kohaselt lahendab läbiotsimisele kaasatud ametnike ja

töötajate tegevuse peale esitatud vaided ning hüvitab nende tekitatud kahju.

Põhjus, miks kõnesoleva KonkS § 7823 lõike 9 teine lause sätestab, et vahetut sundi kohalda-

takse KorS-s sätestatud korras, arvestades kõnesoleva peatüki erisusi, seisneb KorS-s sätestatud

riikliku järelevalve ja korrakaitse eesmärkides. KorS-s reguleerib vahetu sunni kohaldamist 5.

peatükk, mis nii mõneski kohas näeb vahetu sunni kohaldamise eeldusena ette haldusakti, mis

on antud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Nii sätestab

87

näiteks KorS § 76 lõike 1 lause 1, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan

võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitami-

seks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu

haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

KonkS § 7823 lõige 10 sätestab võimaluse edasilükkamatul juhul esitada taotlus läbiotsimisloa

saamiseks muus taasesitatavas vormis. HKMS § 264 kohaselt tuleb taotlus haldustoiminguks

loa saamiseks esitada kirjalikus vormis. Kommenteeritav säte näeb ette erandi sellest reeglist

puhuks, mil korrektse kirjaliku taotluse vormistamine tooks kaasa läbiotsimisega olulise

hilinemise - eelkõige on säte mõeldud juhtudeks, kui Konkurentsiamet sai ootamatult teada

mingist asukohast, sh küberruumis, kus tõendid asuvad, kuid viivituse korral kiiresti

hävitatakse. Selliseks puhuks nähakse ette võimalus esitada taotlus halduskohtule muus

taasesitatavas vormis, näiteks häälsõnumina või Skype rakenduse kaudu. Kui tavaliselt peab

läbiotsimiseks loa taotlemisel põhjendama seda, miks mingeid andmeid tarvis on ja miks

arvatakse, et need andmed läbiotsimise käigus leitakse, siis kommenteeritava sätte kohaselt

esitatavas taotluses tuleb esitada ka põhjendused selle kohta, miks läbiotsimine on sedavõrd

edasilükkamatu, et korrektset kirjalikku taotlust esitada ei ole võimalik.

KonkS § 7824 – Halduskohtu luba – sätestab läbiotsimiseks halduskohtu loa andmise eeldused

ja erisused HKMS 27. peatükis sätestatust.

KonkS § 7824 lõige 1 sätestab: “Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse

seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.” Säte määratleb, millise regulatsiooni

alusel halduskohus läbiotsimiseks loa annab. KonkS § 7824 sisaldab HKMS 27. peatükis sätes-

tatust eriregulatsioone. Erisätte puudumisel kohaldub HKMS-s sätestatu. Näiteks otsustab

halduskohus läbiotsimiseks loa andmise, kaasamata isikut, kelle omandis või valduses oleva

koha läbiotsimist Konkurentsiamet taotleb. See tuleneb HKMS § 264 lõike 3 lausest 2, mille

kohaselt on loa andmise otsustamisel menetlusosaliseks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel

isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Kuna KonkS § 7824 ei näe ette erisust, st säte ei näe

ette läbiotsimisele allutatud isiku kaasamist läbiotsimiseks loa andmise menetlusse, kohaldub

HKMS üldine regulatsioon. See, et igasugune Konkurentsiameti poolt teostatav läbiotsimine

eeldab halduskohtu luba, ei tulene kõnesolevast sättest, vaid KonkS § 7823 lõikest 1. Haldus-

kohtu luba on vaja nii äriruumide kui ka muude kohtade kui äriruumide läbiotsimiseks. Haldus-

kohtu luba on läbiotsimise formaalse õiguspärasuse eeldus. Kohtu loata läbiotsimine on seega

õigusvastane.

KonkS § 7824 lõige 2 sätestab: “Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses

läbiotsimisele seatud eeldused on täidetud, sealhulgas, kas läbiotsimine on proportsionaalne.”

See, mida halduskohus loa andmisel täpselt hindama peab, sõltub esiteks kohast, mida Konku-

rentsiamet läbi otsida soovib, ning teiseks läbiotsimise eesmärgist. Kohad, milles läbiotsimist

saab läbi viia, on sätestatud KonkS § 7823 lõikes 1. Läbiotsimine KonkS § 7823 alusel võib

kavandatud eelnõu alusel tulla kõne alla kolmel eesmärgil: tõendite kogumine konkurentsijäre-

levalvemenetluses, konkurentsijärelevalvemeetme täitmise järelkontroll ja koostöö teiste EL-i

liikmesriikide konkurentsiasutustega.

Neist kõige olulisem on tõendite kogumine selleks, et tuvastada konkurentsijärelevalvemenet-

luses, kas toime on pandud keelatud tegu või mitte (vt KonkS § 7823 lõige 1). Selle eesmärgi

raames kontrollib kohus kolme eeldust:

 kas esineb keelatud teo toimepanemisele viitav teave (tuleneb KonkS § 7814 lõikest 1, st

konkurentsijärelevalvemenetlus peab üldse õiguspäraselt olema alguse saanud),

88

 kas on olemas põhjendatud kahtlus, et kohas, kus soovitakse läbiotsimist teostada, asub

järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks (KonkS § 7823 lõige 1), ning

 kas läbiotsimine on tõendite kogumiseks proportsionaalne.

Teine eesmärk, mille puhul tuleb läbiotsimise tegemine kõne alla, on varem määratud konku-

rentsijärelevalvemeetme järelkontroll (KonkS § 7830 lõige 4 ja KonkS § 7832 lõige 4). Viited

uurimismeetmete kasutamisele on õigustagajärjeviited (Rechtsfolgenverweis) ehk teisisõnu

annavad need volituse uurimismeetmeid rakendada. See tähendab, et Konkurentsiamet ei pea

näitama seda, et teave viitab keelatud teo toimepanemisele, sest keelatud teo toimepanemine on

varasemas konkurentsijärelevalvemenetluses juba tuvastatud. Läbiotsimise ainukeseks kritee-

riumiks on see, et läbiotsimine peab olema konkurentsijärelevalvemeetme täitmise kontrolli-

mise eesmärgil proportsionaalne. Läbiotsimise ese on jätkuvalt äri- ja raamatupidamisteave.

Siinjuures tuleb arvestada, et üldjuhul ei ole läbiotsimise tegemine järelkontrolli raames vajalik,

kuna kahtluse korral saab vajaliku teabe meetmete täitmise hindamiseks välja nõuda ka

teabenõuet (vt KonkS § 7825) kasutades.

Kolmas eesmärk, mille puhul tuleb läbiotsimise tegemine kõne alla, on piiriülese koostöö

raames Euroopa Liidus (vt KonkS § 7842 lõiked 1 ja 2 ning KonkS § 7843 lõige 1). KonkS §

7842 lõige 1 sätestab, et „Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes

1 sätestatud eesmärgil ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud

uurimismeetmeid.“ Nõukogu määruse 1/2003 artikli 22 lõige 1 sätestab, et liikmesriigi

konkurentsiasutus võib teise liikmesriigi konkurentsiasutuse huvides või nimel korraldada oma

territooriumil siseriiklike õigusaktide kohaselt kontrolle või võtta muid faktide kogumisega

seotud meetmeid, et teha kindlaks, kas ELTL artikleid 101 või 102 on rikutud. KonkS § 7842

lõige 2 sätestab: „Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse

1/2003/EÜ artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrolli läbiviimist, teeb

Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatu kohaselt.“ KonkS § 7843 lõige 1

sätestab: „Konkurentsiamet võib lisaks nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatule teise

liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825

sätestatud uurimismeetmeid teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides, et

tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud selle teise liikmesriigi poolt

kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda

liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide

täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite

6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja

tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel

kõik käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud järelevalvealuse isiku asjakohased õigused.“

Nimetatud alustel läbiotsimise teostamiseks peavad olema täidetud samad kriteeriumid mis

konkurentsijärelevalvemenetluses tehtava läbiotsimise puhul (vt KonkS § 7823 koosmõjus

KonkS § 7822 lõikega 1). Rõhutada tuleb seejuures, et kui Konkurentsiamet tegutseb teise

konkurentsiasutuse nimel ja huvides, siis ei ole tegemist konkurentsijärelevalvemenetlusega

kõnesoleva eelnõu tähenduses.

KonkS § 7824 lõige 3 sätestab: „Halduskohtu loas märgitakse, kus ja mille otsimiseks ning

millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud.“ Selle sätte eesmärgiks on

tagada läbiotsimisloa piisav konkreetsus. See omakorda tagab, et ka läbiotsimiseks esitatud

taotlus oleks piisavalt konkreetne. Nii taotluse kui läbiotsimisloa konkreetsuse nõue ei tähenda

loomulikult seda, et Konkurentsiamet peaks juba läbiotsimiseks luba küsides täpselt teadma,

mida läbiotsimiskohast leitakse. Kui otsitav on aga konkreetsemalt määratletud, saab ka kohus

olla kindel oma hinnangus läbiotsimise proportsionaalsuse üle. Kui Konkurentsiamet peab

89

vajalikuks läbiotsimist laiendada arvutivõrgu kaudu kättesaadavatele eemal hoitavatele

andmetele ja kohus seda lubab, tuleb see läbiotsimiseks loa andmise määruses märkida.

KonkS § 7824 lõige 4 sätestab: “Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbi-

otsimisega tõendite kogumist.“ Säte näeb ette erisuse kohtumääruse avaldamisele. HKMS § 265

lõige 4 näeb ette, et jõustunud määrus avaldatakse arvutivõrgus vastavalt HKMS §-le 175, kui

seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub HKMS § 265 lõike 3 kohaselt kättetoimetamisel

taotlejale. Kohtu loa taotleja saab antud juhul olema Konkurentsiamet. Kõnesoleva sättega

nähakse ette erisus HKMS § 265 lõikest 4. Jõustunud määrust, millega kohus andis

läbiotsimiseks loa, ei avaldata, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. Sellest

tuleneb omakorda, et kui oht tõendite kogumisele on ära langenud (nt läbiotsimine on juba läbi

viidud), tuleb määrus avaldada HKMS-s sätestatud korras.

KonkS § 7824 lõige 5 sätestab: “ Konkurentsiamet tutvustab läbiotsimiseks loa andvat

kohtumäärust läbiotsimise algul isikule, kelle juures läbi otsitakse või läbiotsimise juures

viibivale kohaliku omavalitsuse esindajale. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise

juures, toimetatakse talle halduskohtu luba kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust.”

HKMS § 265 lõike 3 lause 2 sätestab, et määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui

seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 264 lõike 3 lause 2 järgi on loa andmise otsustamisel

menetlusosaliseks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist

taotletakse. Kuna kõnesolev seadus ei näe ette, et läbiotsimisele allutatud isik oleks menetlusse

kaasatud (st et ta on menetlusosaline), on loa andmise menetluses ainsaks menetlusosaliseks

taotleja ehk Konkurentsiamet. Selleks, et läbiotsimisele allutatud isik saaks kohtumääruse

vaidlustada, tuleb kohtumäärus kätte toimetada ka uurimismeetmele allutatud isikule. Kui isik

viibib läbiotsimise juures, saab määruse kätte toimetada läbiotsimisel. Kui isik ei viibi

läbiotsimisel, toimetatakse kohtumäärus isikule kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust. Kui

halduskohus on loa andnud lõikes 7 sätestatud lihtsustatud määrusega, tuleks läbiotsimisele

allutatud isikule kätte toimetada siiski korrektselt vormistatud määrus. Seega võib sättes

märgitud „viivitamata“ tähendada kättetoimetamist kuni 72 tundi pärast läbiotsimist.

KonkS § 7824 lõige 6 sätestab: „Käesoleva seaduse § 7823 lõike 10 alusel esitatud

edasilükkamatu taotluse võib halduskohus lahendada määrusega, milles kirjeldav ja põhjendav

osa on ära jäetud. Sellisel juhul tuleb nõuetele vastav määrus vormistada hiljemalt 72 tunni

jooksul. Kui halduskohus leiab, et taotlus ei ole edasilükkamatu, jätab halduskohus

Konkurentsiameti taotluse käiguta ja annab tähtaja taotluse kirjalikuks vormistamiseks.“ Säte

annab halduskohtule võimaluse läbiotsimiseks loa andmise määrus vormistada ilma kirjeldava

ja põhjendava osata, et edasilükkamatute läbiotsimiste toimetamisel oleks ka kohtu reaktsioon

võimalikult operatiivne. Kuna aga läbiotsimise määrus on määruskaebuse korras vaidlustatav,

on see siiski lõpuks vaja vormistada koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Selleks jäetakse

halduskohtule 72 tundi aega. Kui halduskohus leiab, et edasilükkamatuna esitatud taotluses ei

ole esitatud piisavaid põhjendusi selle kohta, miks taotlus on edasilükkamatu, võib halduskohus

selle taotluse jätta käiguta analoogiliselt muude vormivigadega menetlusdokumentidega ning

anda tähtaja taotluse korrektseks vormistamiseks. Sellekohane otsus tuleks teha võimalikult

kiiresti, et mitte panna Konkurentsiametit olukorda, kas läbiotsimisel enam praktilist väärtust

ei oleks, sest tõendid on hävitatud.

KonkS § 7824 lõige 7 sätestab: “Käesolevas paragrahvis nimetatud taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise määruse peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks

menetlusosalisele määruskaebuse esitada ka isik, kelle õigusi määrus puudutab.” HKMS § 265

lõige 5 sätestab menetlusosalise õiguse esitada taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

peale määruskaebus. Kuna isik, kelle suhtes soovitakse toimetada läbiotsimist, ei ole haldus-

toiminguks loa andmise menetluses menetlusosaline, näeb kõnesolev säte ette HKMS-st

90

erisuse, mis annab kohtumääruse vaidlustamise õiguse ka isikule, kelle õigusi määrus puudutab.

Selleks isikuks on läbiotsimisele allutatud isik.

KonkS § 7825 – Teabe nõudmine – sätestab Konkurentsiametile õiguslikud alused nii teabe

nõudmiseks kui ka teabe nõudmise täitmata jätmise puhul sunniraha ja trahvi määramiseks.

KonkS § 7825 lõiked 1 ja 2 sätestavad: „(1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt

nõuda järelevalvealuselt isikult või muult isikult teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas

selgitusi. Konkurentsiamet võib teabenõudes määrata, milline juriidilisest isikust

järelevalvealuse isiku juhtorgani liige on juriidilise isiku nimel kohustatud teabenõude suuliselt

küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil on õigus teavet nõuda ka riigiasutuselt ja kohaliku

omavalitsuse üksuselt.

(2) Konkurentsiamet märgib teabenõudes nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, milliste

asjaolude ja faktide kohta teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja

võimalikud sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. Teabenõudes tuleb märkida,

millistel tingimustel on teabenõude adressaadil õigus teabenõude täitmisest keelduda.

Teabenõue peab olema proportsionaalne ega tohi rikkuda posti, telefoni või muul

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust.“.

Sätted võtavad üle ECN+ direktiivi artikli 8 ning sisaldavad teabe nõudmise õiguslikku alust ja

teabe nõudmise õiguse piirangut. Samuti on täpsustatud, et teabenõue peab olema kooskõlas

Põhiseaduse §-ga 43, mille kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi,

telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.

ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 32 sätestab samas, et liikmesriigi konkurentsiasutusel peab

olema õigus vaadata läbi igasuguseid teabevahetuse vorme, sh elektroonilisi sõnumeid,

olenemata sellest, kas need näivad olevat lugemata või kas need on kustutatud ning võtta neid

asjakohaste tõenditena arvesse (direktiivi põhjenduspunkt 73).

Lõike 1 lause 1 alusel koosmõjus KonkS § 7823 lõikega 1 võib teavet nõuda järgmistelt

haldusvälistelt adressaatidelt:

 järelevalvealuselt isikult

 muult isikult, nt krediidiasutuselt, järelevalvealuse isiku töötajatelt, muult turuosaliselt jne.

Lõike 1 lause 3 alusel on Konkurentsiametil õigus saada teavet ka riigiasutustelt ja kohaliku

omavalitsuse üksustelt. Sellega on eelkõige mõeldud erinevaid registripäringuid ja andmebaa-

sides sisalduvaid andmepäringuid. Seda juhul, kui selleks ei ole vaja eraldiseisvat (mõlema-

poolset) õiguslikku alust.

Konkurentsiameti poolt teabe nõudmise eesmärk tuleneb uurimismeetmete üldsättest koos-

mõjus KonkS § 7813 lõikega 3. KonkS §7813 lõige 3 näeb ette, et konkurentsijärelevalvemenet-

luse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud

teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid,

taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. KonkS § 7822 lõige 1 täpsustab, et Konku-

rentsiamet võib uurimismeetmeid kohaldada tõendite kogumiseks. Teabenõuet saab kasutada

ka tõendite kogumiseks vajaliku uurimismeetme (nt läbiotsimise) ettevalmistamiseks.

Terminit „teave“ tuleb mõista kõige laiemas tähenduses ehk kui mistahes asjakohast informat-

siooni, sõltumata vormist (suuline, kirjalik) ja teabekandjast (nt paber, sülearvuti, mobiiltelefon,

muu mobiilseade või pilv). Teabe alla liigitub ka isikute poolt suuliselt või kirjalikult antud

informatsioon (nt selgitus mõne dokumendi kohta). KonkS § 7822 lõige 3 täpsustab, et teave

hõlmab endas mh igasugust teabevahetust (SMS, sõnumirakenduse vestlus jms). Teabe

nõudmise alus ei hõlma üksnes õigust nõuda välja teave olemasoleval kujul, vaid võimaldab

isikult nõuda ka teabe sünteesimist või kokkukoondamist. Teabe nõudmise kitsendus on, et

91

teave peab olema isikule kättesaadav. Kättesaadav tähendab, et isikul on mõistlike pingutustega

võimalik teabele ligi pääseda või seda hankida.

Kavandatud KonkS § 7825 lõike 1 lauses 2 on sätestatud õiguslik alus, millele tuginedes saab

Konkurentsiamet määrata, milline juriidilise isiku juhtorgani liige on kohustatud teabenõude

täitma juhul, kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel. Sellise määramisõiguse eesmärk on

vältida olukorda, kus juhtorganist valitakse teadlikult teabenõuet täitma liige, kes ei oska

toimunud sündmuste kohta midagi öelda (nt asus juhtorgani liikmeks alles pärast eeldatava

keelatud teo toimepanemist).

Lisaks eelnevale sisaldab kommenteeritava sätte lause 1 teabenõude vormi. Teabenõudeid võib

Konkurentsiamet esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Kavandatud KonkS § 7825 lõike 1 lausest 3 tuleneb õiguslik alus nõuda teavet ka riigiasutuselt

ja kohaliku omavalitsuse üksuselt. Nimetatud õigusliku alusega ei saa välja nõuda teavet, kui

eriseaduses on sätestatud keeld teabe edasi andmiseks või kasutamiseks (vt näiteks KrMS-s

sätestatud piiranguid jälitustoimingu käigus saadud teabe kasutamise kohta).

Tulenevalt kõnesoleva sätte lõikest 2 peab teabenõue olema meetme eesmärki arvestades igal

üksikjuhul proportsionaalne. Avaliku võimu teostamine lähtuvalt proportsionaalsusest tuleneb

otse põhiseadusest (PS § 11). Siiski rõhutatakse see oluline põhimõte lõikes 2 veel kord üle.

Teabenõue on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Lisaks ECN+ direktiivi artiklis 8 sõnaselgelt nimetatud teabenõude piirangutele (proportsio-

naalsus ja keeld sundida järelevalvealust isikut end rikkumistes süüdi tunnistama), tuleneb

Euroopa Kohtu praktikast102 õigus keelduda välja andmast teavet, mis puudutab kliendi-

advokaadi (legal professional privilege, LPP) konfidentsiaalses suhtes edastatud informat-

siooni. Eelnõu on kooskõlastusele ja arvamuse andmisele esitamise järel muudetud nii, et

kommenteeritava paragrahvi lõikest 2 on välja jäetud punkt 2, mis sätestas keelu nõuda

teabenõudega välja LPP kaitse alla kuuluvat teavet. Kuna LPP kaitse peab kehtima kõigi

uurimismeetmete puhul, st ka läbiotsimise puhul, viidi LPP kaitse uurimismeetmete üldsättesse.

KonkS § 7822 lõige 3 sätestab: „Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus

saada või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet sõltumata teabekandjast. Hõlmatud on

ka igasugune teabevahetus, välja arvatud järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise esindaja

või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3

nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vaheline konfidentsiaalne

teabevahetus konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasem

konfidentsiaalne teabevahetus, samuti muu teabevahetus järelevalvealuse isiku ja tema

advokaadi vahel advokatuuriseaduse §-is 45 sätestatud ulatuses“ Nimetatud muudatusega

tagatakse LPP kaitsega kaetud teabe kõikehõlmav kaitse.

Lõikes 2 sätestatakse ka teabenõuete puhul oluline tagatis teabenõude adressaadile - nimelt peab

teabe nõuet esitades Konkurentsiamet teabenõudes ka selgitama, millistel tingimustel on

adressaadil teabenõude täitmisest õigus keelduda.

102 EKo 18.05.1982, 155/79 – AM & S, p 13 jj.: It is apparent from the application, as well as from the legal

basis of the contested decision, that the dispute in this case is essentially concerned with the interpretation

of Article 14 of regulation no 17 of the Council of 6 February 1962 for the purpose of determining what

liimits, if any, are imposed upon the Commission’s exercise of its powers of investigation under that

provision by virtue of the protection afforded by the law to the confidentiality of written communications

between lawyer and client. [14] Once the existence of such protection under community law has been

confirmed, and the conditions governing its application have been defined, it must be determined which of

the documents referred to in Article 1(b) of the contested decision may possibly be considered as

confidential and therefore beyond the Commission’s powers of investigation.“

92

KonkS § 7825 lõige 3 sätestab: „Teabenõude adressaadi õigusele teabe andmisest keelduda

kohaldatakse käesoleva seaduse § 7817 lõike 7 punktides 4 ja 5 ning sama paragrahvi lõigetes

9 ja 10 sätestatut.“.

Sättest tuleneb, et kõikidele teabenõude adressaatidele, st nii järelevalvealusele isikule kui

muudele isikutele kehtivad samad järelevalvealuse isiku õigused. Teisisõnu, on teabenõude

adressaadil õigus teabenõudele vastamisest keelduda ulatuses, milles

(a) sisalduks keelatud teo või süüteo toimepaneku omaksvõtt;

(b) füüsiline isik avaldaks teavet, mis süüstaks teda keelatud teo või süüteo toimepanekus;

(c) Füüsiline isik avaldaks teavet, mis süüstaks tema lähedast keelatud teo või süüteo

toimepanekus;

(d) Järelevalvealune isik avaldaks enda ja oma lepingulise või riigi õigusabi korras

nimetatud esindaja või muu välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset

teabevahetust konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud

varasemat konfidentsiaalset teabevahetust, Või avaldaks teavet, millele laieneb

advokaadi kutsesaladuse kaitse.

ECN+ direktiivi artikkel 8 nõuab, et liikmesriigid peavad tagama pädevale

konkurentsiasutusele õiguse nõuda ettevõtjalt ja ettevõtjate ühenduselt välja kogu teave, mida

on vaja EL-i toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks. Eelöeldut kordab üle ka

ECN+ direktiivi selgituspunkt 35, milles on öeldud, et „[k]uigi teabe nõudmise õigus on

rikkumiste avastamise seisukohast ülioluline, peaksid sellised nõuded olema

proportsionaalsed. Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

tunnistama, et nad on rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi

konkurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust

vastata faktiküsimustele ja esitada dokumente.“

Tegemist on piiratud kaasaaitamiskohustusega. Kuna taolise kaasaaitamiskohustuse alusel

saadud teavet peab ECN+ direktiivist tulenevalt saama kasutada ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele trahvi kohaldamisel, on tegemist kohustusega aidata kaasa ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse enda suhtes toimetatavale karistavale menetlusele. Siinkohal on põhiõiguste kaitse

vaatest keskseks probleemkohaks piirangud juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegile.

Enese mittesüüstamise privileeg on osa õigusest vaikida, mis tuleneb PS § 22 lõikest 3, mille

kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Arvestada tuleb

aga sellega, et järelevalve- ja menetlusaluseks isikuks võib konkurentsijärelevalvemenetluses

ja sellele järgnevas väärteomenetluses olla ainult ettevõtja, st enamasti juriidiline isik, ja

füüsiline isik, kes juriidilise isiku nimel ja huvides tegutseb, konkurentsiväärtegude eest

isiklikult ei vastuta. Konkurentsijärelevalve ja vastutus konkurentsiväärtegude eest on

kohaldatavad vaid füüsilisest isikust ettevõtjale.

Euroopa Kohtu jurist Priit Pikamäe on oma 27. oktoobril 2020 ettepanekus Euroopa Kohtule

asjas C-481/19 Consob rõhutanud, et Euroopa Inimõiguste kohus ei ole kunagi toonud välja

juriidilise isiku võimalust tugineda vaikimisõigusele tema suhtes algatatud menetluses, mille

eesmärk oleks karistusõiguslikku laadi sanktsioonide määramine. Teiste sõnadega on selle

õiguse ulatust, nagu see on määratletud ka PS-is, tunnustatud ainult seoses füüsiliste

isikutega.103 EIK mõistab nimetatud õigust kui inimväärikuse ja mitte ausa menetluse

koostisosa.104 Inimväärikus on aga omane üksnes füüilistele isikutele. Sellisele seisukohale on

103 Priit Pikamäe 27. oktoobril 2020 ettepanek Euroopa Kohtule asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale

per le Società e la Borsa (Consob), punkt 97. 104 EIK 17. detsembri 1996. aasta otsus Saunders vs. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1996:1217JUD001918791),

kohtunik Martensi eriarvamus, millega ühines kohtunik Kūris, punktid 9 ja 10.

93

asunud ka Saksamaa konstitutsioonikohus, kes sidus enese mittesüüstamise privileegi

inimväärikuse põhimõttega ja sellest tulenevalt leidnud, et juriidiline isik ei saa dokumentide

väljaandmisel enese mittesüüstamise õigusele tugineda.105

Ka muid põhiõigusi käsitlevast EIK kohtupraktikast võib järeldada, et EIK teeb vahet

füüsilistele isikutele tagatud kaitse taseme ja juriidilistele isikutele tagatud kaitse taseme vahel.

Klassikaline näide on kohtuotsus Niemitz v.Germany, milles EIK märkis, et politsei korraldatud

läbiotsimine advokaadi kabinetis, sõltumata viimase elukohast, kujutab endast tema „kodu“

puutumatuse rikkumist, kuid sellegipoolest võib vastavalt EIÕK artikli 8 lõikele 2 riikide

sekkumise õigus olla ulatuslikum „kutse- või äriruumide või kutse- või äritegevuste puhul kui

muudel juhtudel“.106

Euroopa Kohtu konkurentsi valdkonna praktikast nähtub samuti selgelt, et kuigi juriidilist

isikut ei saa (tema esindaja kaudu) kohustada andma vastuseid, mis võiksid olla

käsitatavad süü ülestunnistamisena, on juriidilist isikut siiski võimalik kohustada välja

andma tema valduses olevaid dokumente ja faktilist informatsiooni isegi siis, kui see võib

teda süüstada.107

Põhiseadus erisusi füüsilise ja juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegi vahel otsesõnu

ei sätesta. Samuti puudub praeguse seisuga selles osas Riigikohtu praktika.

Põhiseaduse kommentaaride esimeses väljaandes on tolleaegsele arusaamale tuginevalt

väidetud, et olemusest (esemelisest kaitsealast) tulenevalt ei hõlma enese mittesüüstamise

privileegi isikuline kaitseala juriidilisi isikuid, sest juriidiline isik ei saa põhimõtteliselt ütlusi

anda. Hilisemas väljaandes on selle väite paikapidavus seatud kahtluse alla, tuues näiteks

kriminaalmenetlust, kus juriidilisel isikul võivad olla kõik kahtlustatava või süüdistatava

õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi, mistõttu võib järeldada, et sellisele

ütluste andjale laieneb ka enese mittesüüstamise privileegi kaitseala. Siiski oli antud näide

asjakohane eelkõige kontekstis, kus sama isikut käsitletaks menetluses samaaegselt nii

kahtlustatava füüsilise isikuna kui ka juriidilise isiku juhatuse liikmena, mistõttu oleks

keeruline esimesel juhul enese mittesüüstamise privileegi jaatada, teisel aga eitada.108

Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapitali Põhiseaduse § 22 kommentaaridest tuleneb

samuti, et juriidiliste isikute kaitse enese süüstamisele sundimise eest on vaieldav. Siiski

tunnistatakse, et valitseva arvamuse kohaselt juriidilisele isikule vaikimisõigus ega enese

mittesüüstamise privileeg ei laiene, vähemalt mitte samas ulatuses kui füüsilistele

isikutele. Samast eeldusest lähtub ka direktiiv (EL) 2016/343 art 2, mille kohaselt art-s 6

sätestatud õigused vaikimisele ja enese mittesüüstamise privileegi kohaldatakse ainult

füüsilistele isikutele. Erialakirjanduses on väljendatud seisukohta, et need põhiõigused peaksid

laienema ka juriidilistele isikutele, kui neid võib karistada. Kui juriidilised isikud osalevad

kriminaalmenetluses füüsiliste isikute kaudu, peaks need õigused laienema ka juriidilisele

isikule, kuna vastasel juhul jääksid nende füüsilistest isikutest esindajad kaitseta. Viimane väide

ei ole aga lõpuni veenev ja põhineb mõnevõrra ebaõigetel eeldustel. Nimelt ei saa juriidilist

isikut, kui tahes kehandunud ja iseseisvunud ta ka poleks, piinata, väärikust alandavalt kohelda,

hirmutada vm moel füüsiliselt või vaimselt sundida. Kui riigivõim rakendab sundi, siis ikka

105 Entscheidungen der amtlichen Sammlung (BVerfGE) 95, lk 220. 106 EIK 16. detsembri 1992. aasta otsus, CE:ECHR:1992:1216JUD001371088, punkt 31. 107 EK 2. veebruar 2021. a. kohtuotsus asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa

(Consob), punkt 46; 18. oktoobri 1989. a. kohtuotsus Orkem vs. komisjon, 374/87, punkt 34; 29. juuni 2006. a.

kohtuotsus komisjon vs. SGL Carbon, C-301/04 P, punkt 41, ja 25. jaanuari 2007. a. kohtuotsus

Dalmine vs. komisjon, C-407/04 P, punkt 34. 108 Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu: sihtasutus

Iuridicum 2020, § 22 lõige 3.

94

füüsiliste isikute suhtes, olgu nad tegevad enda või juriidilise isiku nimel. Seepärast tuleb veel

kord rõhutada inimese, mitte menetlusosalise (kahtlustatava, süüdistatava) kui juriidilise

fiktsiooni kaitse vajadust. Seega saab ütluste andmisel kaitsta vaid ütlusi vahetult andvat

füüsilist isikut, kui ta süüstab muu hulgas ennast. Pigem võib kommentaari autori hinnangul

juriidilistele isikutele vaikimisõiguse ja nemo tenetur põhimõtte laiendamine õõnestada selle

kaitseala füüsiliste isikute suhtes, andes aluse intensiivsemateks riiveteks avalikes huvides.109

Arvestades eeltooduga, on eelnõu järgi füüsilisest isikust järelevalvealusele isikule tagatud

kõrgem kaitse – nimelt, on tal õigus keelduda mistahes teabe andmisest, mis võiks teda süüstada

keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises. Kuigi FIE on KonkS-is sätestatud

definitsiooni järgi ettevõtja, ei ole tema ega temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi

mille ta tegutseb, juriidiline isik, mida saaks temast endast kui inimesest eristada. FIE-l kui

ettevõtjal lasub majandustegevusega kaasnev risk, vastutades oma tegevuse eest kogu oma

varaga – st nii ettevõtluses kasutatava kui ka muu isikliku varaga. Samuti peab erinevalt teistest

ettevõtlusvormidest FIE ärinimi sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime – mistõttu vastutab

ta ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest ka oma nime all. Seetõttu käsitletakse ka füüsilisest

isikust ettevõtjaist järelevalvealuseid isikuid siiski eelkõige füüsiliste isikutena, kellel on

inimväärikusest tulenevad õigused, sh õigus iseend mitte süüstada.

KonkS § 7825 lõige 4 sätestab: „Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldus-

menetluse seaduses eksperdi ja tunnistaja kohta sätestatut.“ ECN+ direktiivi artikli 8 lause 4

ütleb, et sama ulatuslikku teabenõuet, nagu kasutatakse järelevalvealuse isiku suhtes, peab

saama kasutada mistahes muu isiku suhtes: „Liikmesriikide konkurentsiasutustel on samuti

õigus igalt muult füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda, et nad esitaksid kindlaksmääratud ja

mõistliku aja jooksul teavet, mis võib olla oluline seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja

102 kohaldamisega.“. ECN+ direktiivist ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatud kindlad

teabenõude täitmisest keeldumise alused. Täiendavaid aluseid teabenõude täitmisest keeldu-

misele juurde luua ei tohi. Teabenõudega ei tohi kohustada isikut üles tunnistama keelatud tegu

ning teabenõudega ei tohi kohustada avaldama konfidentsiaalset teavet (nn LPP kaitse all olevat

teavet), mida isik on edastanud oma lepingulisele või riigi õigusabi korras nimetatud esindajale.

Ehkki teabenõudele suuline vastamine teeb teabenõude adressaadist tavamõistes tunnistaja, on

konkurentsijärelevalvemenetluses tunnistaja kontseptsioonist loobutud, et saavutada selgem

kooskõla direktiiviga, mis samuti tunnistaja ega eksperdi mõisteid ei kasuta.

KonkS § 7825 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või

suuliselt. Kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut

ilmuma (kutse) teabe andmiseks ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvas-

tamist võimaldaval viisil. Teabe esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõis-

tlik aeg.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 9 ning käsitleb teabenõude täitmise vormilisi

küsimusi. Konkurentsiametil on õigus määrata kindlaks see, millises vormis teabenõude

adressaat teabenõudele vastab – kas kirjalikult või suuliselt. Seejuures on Konkurentsiamet

seotud proportsionaalsuse põhimõttega. Konkurentsiamet peab arvesse võtma teabenõude

adressaadi põhjendatud huvi esitada teave mingis kindlas vormis. Teabe esitamise vorm ei tohi

olla adressaadile liialt koormav. Kõnealune lõige näeb lisaks eelöeldule ette ka Konkurentsi-

ameti õiguse kohustada isikut ilmuma (kutse peale) suulises vormis teabe andmiseks ameti-

ruumi. Sättest on pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist

kustutatud tekstilõik „või kokkuleppel isikuga muusse kohta“. Isikuga kokkuleppel muus kohas

suulise küsitlemise läbiviimine ei vaja seaduse tasandil sätestamist. Kuna kokkulepe eeldab

109 A. Plekksepp. § 22. Kommentaarid 63. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid.

Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023, komm.

95

teabenõude adressaadi vabatahtlikku nõusolekut, ei ole tegemist õiguslikku alust vajava põhi-

õiguste riivega.

Suulises vormis küsitlemisel peab Konkurentsiamet talletama teabe andmise sellisel viisil, et

see võimaldab isikusamasuse tuvastamist. Konkurentsiametile on antud KonkS § 7822 lõikes 4

volitus kasutada talletusena ka heli- ja videosalvestisi. Nii teabenõudele vastamiseks kui ka

kutse peale ilmumiseks tuleb isikule anda mõistlik aeg. Konkurentsiametile ei ole antud volitust

kohustada isikut osalema küsitluses tehniliste vahendite teel. Küsitlust saab sellisel viisil läbi

viia üksnes isiku nõusolekul ehk isikuga kokkuleppel. Oluline on seejuures tagada isiku õigus

lepingulise või riigi õigusabi korras määratud esindajale. Tähele tuleb panna, et ehkki

konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid on väärteomenetluses

lubatavad, on teabenõudele vastav füüsiline isik kohtumenetluse mõistes siiski tunnistaja,

kellest lähtuvat tõendit tuleb poolte teistsuguse kokkuleppe puudumisel kohtus vahetult uurida,

see tähendab isik kohtus üle kuulata. Võimaliku vastuolu tunnistaja ütluste ja teabenõudele

antud vastuse vahel lahendab kohus tõendi vaba hindamise põhimõtte kohaselt oma

siseveendumuse järgi.

KonkS § 7825 lõige 6 sätestab: „Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult: 1)

esitab järelevalvealune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul,