Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Spordiorganisatsioonid ja spordikoolid

16.01.2025 nr 8-3/57-1

Treeneri tööjõukulu toetus

Austatud spordiorganisatsiooni ja spordikooli esindaja!

Möödunud aastal tähistas treenerite tööjõukulu toetusmeede oma 10. toimimisaastat. Meede loodi

selleks, et toetada spordiorganisatsioone ja -koole treeneritele palga maksmisel ning lõpetada

stipendiumite maksmine. Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid, tööandjatele

lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel, aidates samal ajal hoida

teenuste hinnad madalamad. Samuti annab see treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et

treeneril on tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud. Toetusmeetme eesmärk ei ole kunagi

olnud reguleerida riiklikult treenerite töötasu, vaid sarnaselt kultuuritöötajatele ning laulu- ja

tantsupeo juhendajatele fikseerida miinimumtasu. Treeneri konkreetne töötasu selgub ikkagi

läbirääkimistel treeneri ja tema tööandja vahel.

Kultuuriministeeriumi üks eesmärke on viia täiskohaga laste ja noortega töötavate vähemalt 5.

kutsetasemega treenerite miinimumpalk koos tööandjatega Eesti keskmisele tasemele. Paraku pole

riigieelarve seda seni võimaldanud. Veelgi enam, keerulise majandusliku olukorra tõttu on tulnud

leida perioodiks 2025-2028 kokkuhoiukohti, mis puudutasid ka treenereid. Arvestades, et

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarve oli 2024. aastal veidi üle 40 miljoni euro, oli selge,

et treenerite tööjõukulu toetusmeedet, mille maht on 12 miljonit eurot, ei ole võimalik kokkuhoiust

säästa. Treenerite tööjõukulu toetuse meede on spordivaldkonnas üks ministeeriumi prioriteete

ning ajas kasvava (järgnevatel aastatel 5%, 8% ja 10%) kärpe asemel on meetme kokkuhoid

aastatel 2025-2028 4% võrreldes 2024. aastaga ehk püsib samal tasemel. Sellest teavitasime

esimest korda valdkonda septembris Eesti Olümpiakomitee infotunnis. Paraku selgus hiljem, et

see info kõigi toetuse saajateni ei jõudnud.

Kultuuriministeeriumi 2025. aasta eelarves on treenerite tööjõukulu toetuseks ette nähtud pea 11,8

miljonit eurot. Sellele summale 2024. aastal kasutamata jäänud ja tagasimakstud toetuste lisamise

tulemusena on võimalik täiskohaga töötavale treenerile eraldada toetust 870 eurot kuus. 2024.

aastal oli toetuse summaks 912 eurot. Seega väheneb riigipoolne toetus võrreldes eelmise aastaga

42 eurot. Siinkohal tasub meeles pidada, et meetme eripära tõttu on riigipoolne toetus ja osakaal

treeneri miinimumpalgast alates 2018. aastast pidevalt muutunud, sest sõltub taotletavate

treeningtundide arvust. Selle prognoosimine riiklikul tasandil on olnud keeruline ning jääb

keeruliseks ka edaspidi. Näiteks 2024. aastal oli riigipoolne panus 48,7%, 2023. aastal 50% ja

2022. aastal 44% treeneri miinimumpalga tööjõukulust. 2026. aasta toetuse summa selgub

käesoleva aasta detsembri teises pooles.

Lõpetuseks soovime kummutada eelmise aasta lõpus taas kord levima hakanud eksliku arusaama,

et riik peab meetme raames katma täpselt 50% treeneri miinimumpalga tööjõukulust.

Toetusmeetme tingimuste kohaselt katab riik kuni 50% treeneri miinimumpalga tööjõukulust

vastavalt riigieelarve võimalustele. Seetõttu on Spordikoolituse ja -Teabe SA ka varasemalt pärast

taotluste laekumist aasta lõpus taotlejaid teavitanud, millises ulatuses on võimalik järgmisel aastal

toetust pakkuda. Lisaks on igal aastal osutatud võimalikele lahendustele, kui riigipoolne toetus ei

ole piisav. Riigipoolse toetuse muutumine on osa meetmest, mistõttu tuleb olla taotlejatel valmis,

et omaosalus võib ka tulevikus olla üle 50% treeneri tööjõukulust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Klaan

osakonnajuhataja

Kaarel Nestor 628 2260

[email protected]