Tagasiside käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele


Lp Jürgen Ligi Teie 3.12.2024 nr 1.1-26/5393-1
Rahandusminister Meie 16.01.2025 nr 1-4/5



Tagasiside käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Austatud rahandusminister Jürgen Ligi
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), koondades koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet käibemaksuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK).
Käibemaksuseaduse VTK-s tuuakse välja kolm eesmärki - toetada e-arvete laialdasemat, kasutuselevõttu, parendada käibemaksu laekumist ja tõhustada maksuhalduri tööd. Meie hinnangul on VTK rõhuasetus selgelt maksuhaldurite töö lihtsustamisel ning soovil ettevõtjate maksukäitumist lausaliselt kontrollida.
VTK-s on välja pakutud kaks meedet:
1) kehtestada käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele masinloetavate arvete (edaspidi e-arvete) esitamise kohustus.

Väiksematel ettevõtetel ei ole kasutusel raamatupidamissüsteeme, mis võimaldavad e-arveid vastu võtta ja neid väljastada. Lisaks tuleb arvestada, et e-arveldussüsteemide kasutamine on ettevõtja jaoks lisakulu. Juba praegu tasub ettevõtja eraettevõtjast e-arveldussüsteemi haldajale nii e-arvete saatmise kui vastuvõtmise eest, aga ka arvekeskuses arvete hoidmise ja müügiarvete koostamise eest ning sellele lisandub veel statsionaarne süsteemi paketi kuutasu. Kulude suurus oleneb suuresti keskkonna kasutamise ulatusest. Kui täna saab kulusid optimeerida arvete nt e-maili teel edastamisega, siis välja pakutud meetme rakendamisel selline võimalus elimineeritakse ning kulud ainuüksi arvete teenindamiseks suurenevad. Ka tuleb arvestada asjaoluga, et piiriüleste tehingute puhul on jätkuvalt veel kasutusel paberkandjal arved.

2) KMD INF-l tuleb esitada arvete andmed sõltumata arve summa suurusest ehk kaotada ära 1 000 eurone piirmäär;
Arvestades aega millal 1000 euro suurustega arvete deklareerimise kohustus seadusega kehtestati ning inflatsiooni sellel perioodil on arvete deklameerimise hulk ajas nagunii kasvanud. Kohustus on keeruline just väiksematele ettevõtjatele, kellel puuduvad vastavad e-raamatupidamissüsteemid ning kes seetõttu peavad andmeid käsitsi sisestama. See muudab deklareerimise protsessi aeganõudvaks ning on oht vigade tekkeks. Ka Kaubandus-Tööstuskoja poolt hiljuti kogutud info ja meie liikmetelt saadud tagasiside näitas, et ettevõtjad on mures suureneva bürokraatia ja kulude kasvu pärast.
Mõlema meetme seadustamine toob kaasa suureneva bürokraatia ettevõtjatele ning Rahandusministeerium annab mõista usaldamatusest ettevõtjate suhtes, mistõttu liigutakse aina rohkem lausalise kontrollimise poole. Maksupoliitika peaks olema suunatud selliselt, et ettevõtted oleks motiveeritud makse maksma. Samuti on juba praegu Maksuametil loodud igasugused võimalused põhjendatud kahtluse korral jälgida ettevõtjate raamatupidamist ja arvelduskonto arveldusi ning nõuda välja vajadusel kõikvõimalikke arveid ja dokumente.

EPKK ei toeta kumbagi VTK-s välja pakutud meetme seadustamist.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium


Lp Jürgen Ligi Teie 3.12.2024 nr 1.1-26/5393-1
Rahandusminister Meie 16.01.2025 nr 1-4/5



Tagasiside käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Austatud rahandusminister Jürgen Ligi
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), koondades koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet käibemaksuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK).
Käibemaksuseaduse VTK-s tuuakse välja kolm eesmärki - toetada e-arvete laialdasemat, kasutuselevõttu, parendada käibemaksu laekumist ja tõhustada maksuhalduri tööd. Meie hinnangul on VTK rõhuasetus selgelt maksuhaldurite töö lihtsustamisel ning soovil ettevõtjate maksukäitumist lausaliselt kontrollida.
VTK-s on välja pakutud kaks meedet:
1) kehtestada käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele masinloetavate arvete (edaspidi e-arvete) esitamise kohustus.

Väiksematel ettevõtetel ei ole kasutusel raamatupidamissüsteeme, mis võimaldavad e-arveid vastu võtta ja neid väljastada. Lisaks tuleb arvestada, et e-arveldussüsteemide kasutamine on ettevõtja jaoks lisakulu. Juba praegu tasub ettevõtja eraettevõtjast e-arveldussüsteemi haldajale nii e-arvete saatmise kui vastuvõtmise eest, aga ka arvekeskuses arvete hoidmise ja müügiarvete koostamise eest ning sellele lisandub veel statsionaarne süsteemi paketi kuutasu. Kulude suurus oleneb suuresti keskkonna kasutamise ulatusest. Kui täna saab kulusid optimeerida arvete nt e-maili teel edastamisega, siis välja pakutud meetme rakendamisel selline võimalus elimineeritakse ning kulud ainuüksi arvete teenindamiseks suurenevad. Ka tuleb arvestada asjaoluga, et piiriüleste tehingute puhul on jätkuvalt veel kasutusel paberkandjal arved.

2) KMD INF-l tuleb esitada arvete andmed sõltumata arve summa suurusest ehk kaotada ära 1 000 eurone piirmäär;
Arvestades aega millal 1000 euro suurustega arvete deklareerimise kohustus seadusega kehtestati ning inflatsiooni sellel perioodil on arvete deklameerimise hulk ajas nagunii kasvanud. Kohustus on keeruline just väiksematele ettevõtjatele, kellel puuduvad vastavad e-raamatupidamissüsteemid ning kes seetõttu peavad andmeid käsitsi sisestama. See muudab deklareerimise protsessi aeganõudvaks ning on oht vigade tekkeks. Ka Kaubandus-Tööstuskoja poolt hiljuti kogutud info ja meie liikmetelt saadud tagasiside näitas, et ettevõtjad on mures suureneva bürokraatia ja kulude kasvu pärast.
Mõlema meetme seadustamine toob kaasa suureneva bürokraatia ettevõtjatele ning Rahandusministeerium annab mõista usaldamatusest ettevõtjate suhtes, mistõttu liigutakse aina rohkem lausalise kontrollimise poole. Maksupoliitika peaks olema suunatud selliselt, et ettevõtted oleks motiveeritud makse maksma. Samuti on juba praegu Maksuametil loodud igasugused võimalused põhjendatud kahtluse korral jälgida ettevõtjate raamatupidamist ja arvelduskonto arveldusi ning nõuda välja vajadusel kõikvõimalikke arveid ja dokumente.

EPKK ei toeta kumbagi VTK-s välja pakutud meetme seadustamist.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium


Lp Jürgen Ligi Teie 3.12.2024 nr 1.1-26/5393-1
Rahandusminister Meie 16.01.2025 nr 1-4/5



Tagasiside käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Austatud rahandusminister Jürgen Ligi
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), koondades koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet käibemaksuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK).
Käibemaksuseaduse VTK-s tuuakse välja kolm eesmärki - toetada e-arvete laialdasemat, kasutuselevõttu, parendada käibemaksu laekumist ja tõhustada maksuhalduri tööd. Meie hinnangul on VTK rõhuasetus selgelt maksuhaldurite töö lihtsustamisel ning soovil ettevõtjate maksukäitumist lausaliselt kontrollida.
VTK-s on välja pakutud kaks meedet:
1) kehtestada käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele masinloetavate arvete (edaspidi e-arvete) esitamise kohustus.

Väiksematel ettevõtetel ei ole kasutusel raamatupidamissüsteeme, mis võimaldavad e-arveid vastu võtta ja neid väljastada. Lisaks tuleb arvestada, et e-arveldussüsteemide kasutamine on ettevõtja jaoks lisakulu. Juba praegu tasub ettevõtja eraettevõtjast e-arveldussüsteemi haldajale nii e-arvete saatmise kui vastuvõtmise eest, aga ka arvekeskuses arvete hoidmise ja müügiarvete koostamise eest ning sellele lisandub veel statsionaarne süsteemi paketi kuutasu. Kulude suurus oleneb suuresti keskkonna kasutamise ulatusest. Kui täna saab kulusid optimeerida arvete nt e-maili teel edastamisega, siis välja pakutud meetme rakendamisel selline võimalus elimineeritakse ning kulud ainuüksi arvete teenindamiseks suurenevad. Ka tuleb arvestada asjaoluga, et piiriüleste tehingute puhul on jätkuvalt veel kasutusel paberkandjal arved.

2) KMD INF-l tuleb esitada arvete andmed sõltumata arve summa suurusest ehk kaotada ära 1 000 eurone piirmäär;
Arvestades aega millal 1000 euro suurustega arvete deklareerimise kohustus seadusega kehtestati ning inflatsiooni sellel perioodil on arvete deklameerimise hulk ajas nagunii kasvanud. Kohustus on keeruline just väiksematele ettevõtjatele, kellel puuduvad vastavad e-raamatupidamissüsteemid ning kes seetõttu peavad andmeid käsitsi sisestama. See muudab deklareerimise protsessi aeganõudvaks ning on oht vigade tekkeks. Ka Kaubandus-Tööstuskoja poolt hiljuti kogutud info ja meie liikmetelt saadud tagasiside näitas, et ettevõtjad on mures suureneva bürokraatia ja kulude kasvu pärast.
Mõlema meetme seadustamine toob kaasa suureneva bürokraatia ettevõtjatele ning Rahandusministeerium annab mõista usaldamatusest ettevõtjate suhtes, mistõttu liigutakse aina rohkem lausalise kontrollimise poole. Maksupoliitika peaks olema suunatud selliselt, et ettevõtted oleks motiveeritud makse maksma. Samuti on juba praegu Maksuametil loodud igasugused võimalused põhjendatud kahtluse korral jälgida ettevõtjate raamatupidamist ja arvelduskonto arveldusi ning nõuda välja vajadusel kõikvõimalikke arveid ja dokumente.

EPKK ei toeta kumbagi VTK-s välja pakutud meetme seadustamist.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium