Hanna Vseviov
Hanna.Vseviov@sm.ee
Meie 16.01.2025 nr 3-23/581
Päring plaanilist välisravi vajavate patsientide transpordi ja majutuse riikliku rahastamise
võimaluste kohta
Lugupeetud Hanna Vseviov
Aastas vajab ligikaudu 70 patsienti tervishoiuteenuseid välisriigis põhjusel, et Eestis on
ravivõimalused ammendunud. Enamasti on nendel juhtudel tegemist patsientidega, kelle haigus on
harva esinev ja seetõttu puudub Eestis kompetents või tehniline valmisolek nende raviks või
diagnostikaks. Plaanilise välisravi eelloa väljastamisele eelneb põhjalik menetlus patsiendi
ravivõimaluste osas Eestis. Sarnaselt Eestis ravitavate patsientidega, tasub Tervisekassa eelloa
saanute tervishoiuteenuste osutamisega kaasnevad meditsiinilised kulud.
Kuivõrd välisriiki reisimine ja seal patsiendile vajalike tervishoiuteenuste osutamise ajal elamine
toob peredele kaasa ootamatuid kulutusi, palume Sotsiaalministeeriumil (edaspidi SOM) leida
võimalusi nende patsientide ja vajadusel nende saatjate kulutuste hüvitamiseks.
Välisriigis ravi vajavate patsientide arvu aastas ei ole võimalik ette näha (küll saab siiski vaadata
statistilist keskmist läbi aastate), lisaks on teadmata kui mitu visiiti patsiendil välisriiki ravi jooksul
on vaja teha. Mõned patsiendid jäävad välisriigis järelkontrollides või järelravil käima tõenäoliselt
oma elu lõpuni, mõnedel koosneb ravitsükkel ühest või mitmest visiidist aasta jooksul.
Lisamõttekohana palume kaaluda, kas lisaks transpordile saaks võimaldada ka majutuskulude
katmist. Majutuskulude suurus sõltub sellest, kui kaua patsient/pere ravi tõttu välisriigis peab
viibima ning millises majutusasutuses seda tehakse. Kui patsient on ravi jooksul hospitaliseeritud,
siis majutuskulu puudub, küll on see aga patsienti saatval inimesel.
Terviskassas kindlustatute puhul järgime patsientide võrdse kohtlemise printsiipi – Eesti piires ei
tasu Tervisekassa nt Võrust Tallinna mineva patsiendi transpordi- ja elamiskulusid. Terviskassa
tasub patsiendi transpordi eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud hindade alusel (nt
meditsiiniline lennutransport, vedu helikopteriga, kiirabi) juhul, kui selleks on meditsiiniline
näidustus. Samas kulutuste erinevus Eestis reisimisel ja välisriiki reisimisel on väga suur.
Kuivõrd tervishoiuteenusteks mõeldud eelarvest ega ka seadusest tulenevalt ei ole võimalik
rahastada patsientide transporti ja majutust, siis palume avada arutelu patsientide kulutuste
kompenseerimismehhanismide väljatöötamiseks omavalitsuste/sotsiaalhoolekande vahenditest.
Siiani on välisravi vajavate laste perekondi suurel määral aidanud Lastefond, kogudes selleks raha