Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti

põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet) struktuuri ja struktuuriüksuste põhiülesandeid, et ameti töökorraldus vastaks paremini töö eesmärkidele ja ülesehitus oleks selgem. Muudatusega kaotatakse struktuurist siseteenuste osakond ja nimetatud osakonna ülesanded jaotatakse osaliselt finantsosakonna ja kliendisuhete osakonna vahel. Teise suurema muudatusena luuakse struktuuri personaliosakond ja kommunikatsiooniosakond. Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 2 punkti 4 kohaselt peavad valitsusasutuse põhimääruses sisalduma asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded, muudetakse määrusega sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määrust nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ (edaspidi määrus). 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse muudatuste ettepaneku on ette valmistanud Sotsiaalkindlustusamet. Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kristiina Kaasik (tel: 626 9336; [email protected]). Määruse ja seletuskirja ettevalmistamisel on osalenud Sotsiaalministeeriumi personalijuht Merike Kim (tel: 626 9260; [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ kehtivat redaktsiooni (RT I, 24.05.2022, 8). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrusega muudetakse ameti struktuuri ja struktuuriüksuste põhiülesandeid. Muudatuse kohaselt kaotatakse ameti struktuurist siseteenuste osakond ning nimetatud osakonna ülesanded jaotatakse osaliselt finantsosakonna ja kliendisuhete osakonna vahel. Sellest tingituna muudetakse ka finantsosakonna ja kliendisuhete osakonna nimetust ning põhiülesandeid. Teise suurema muudatusena luuakse ameti struktuuri kaks uut osakonda: personaliosakond ja kommunikatsiooniosakond. Vastava muudatuse eesmärk on viia personali- ja kommunikatsiooniküsimuste juhtimine peadirektorile lähemale, kuna mõlemad nimetatud valdkonnad viivad vahetult ellu ameti otsest juhtimist. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

2

4. Määruse mõjud Ameti põhimääruse puhul on tegemist siseaktiga, millel vahetu välismõju puudub. Seetõttu ei kaasne määruse rakendamisega otseseid mõjusid Eesti sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Eelnõul on positiivne mõju ameti töökorraldusele. Muudatused on otseselt seotud ameti igapäevase tööga, kuna eelnõuga täpsustatakse ameti struktuuri ja struktuuriüksuste põhiülesandeid. Määruse muutmisega soovitakse parandada ameti töökorraldust ja tõhustada juhtimist. Asutusesisese töökorralduse ja juhtimise muutmine aitab tagada ameti tõhusama toimimise ning ameti tegevusvaldkonnast tulenevate ülesannete kvaliteetse täitmise. Muudatuste sihtrühm on osade ameti osakondade ametnikud ja töötajad. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kuna määruse mõju ei ole oluline, siis ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrus mõjutab otseselt ameti tööd, kuna määrusega muudetakse ameti struktuuri. Muudatustega seoses vaadatakse üle osakondade põhimäärused ja ametijuhendid ning toimub sisemine ametikohtade ümberkujundamine. Vastavad muudatused viiakse ellu seaduses sätestatud alustel ja korras. Määruse rakendamisega ei teki riigieelarvele täiendavat kulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 6 lõikele 2 ei pea ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid kooskõlastamiseks esitama.

MINISTRI MÄÄRUS

14.09.2022 nr 75

Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 67 lõike 2 punktiga 2. Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ § 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ameti osakonnad on: 1) teenuste osakond, mille põhiülesanded on puude raskusastme tuvastamine ja puudega isikutele sotsiaaltoetuste määramine, abivahenditeenuse, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuste korraldamine; 2) finants- ja haldusosakond, mille põhiülesanded on ameti eelarve- ja haldusküsimuste juhtimine, hüvitiste väljamaksmine ja rahaliste nõuete sissenõudmine; 3) arendusosakond, mille põhiülesanded on arendusprotsesside juhtimine, analüüside koostamine ja andmevahetuse korraldamine; 4) hüvitiste osakond, mille põhiülesanded on pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine, riigi tagatud õppelaenu summa kustutamine, täiendavate sissemaksete tegemine kohustusliku pensionikindlustuse fondi ning I, II ja III samba pensioniõigustega seonduv nõustamine; 5) kliendisuhete ja teabehalduse osakond, mille põhiülesanded on ameti arhiivi ja teabehalduse korraldamine, klientide teenindamine, nõustamine ja nende teadlikkuse suurendamine ning teenindus- ja suhtluskanalite haldamine; 6) laste heaolu osakond, mille põhiülesanded on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, laste ja perede heaolu toetavate meetmete rakendamine ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsetöö korraldamisel; 7) ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, mille põhiülesanded on ohvriabipoliitika rakendamine ning teenuste ja toe korraldamine psühholoogilist traumat kogenud inimestele, sealhulgas süüteohvritele ja nende lähedastele, ennast ja teisi kahjustava käitumisega lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele; 8) õiguse ja järelevalve osakond, mille põhiülesanded on õigusalaste küsimustega tegelemine, riikliku ja haldusjärelevalve tegemine, tegevuslubade väljastamine ja andmekaitse korraldamine;

2

9) kriisireguleerimise osakond, mille põhiülesanded on kriisisituatsioonideks, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise tagamine, kriisisituatsioonide lahendamise võimekuse loomine ning kriisisituatsioonide koordineerimine ja lahendamine; 10) personaliosakond, mille põhiülesanded on personalitöö korraldamine ja arendamine; 11) kommunikatsiooniosakond, mille põhiülesanded on ameti sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler