Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Maarja Kilter

Siseauditi osakonna juhataja

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 23.12.2024 nr 1-17/24/6211 Meie 16.01.2025 nr 2.3-8/25/3257-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute abi avaliku teabe seaduses (AvTS)

avaliku teabe mõiste ning sellest tulenevalt teabe avaldamiskohustuse ja -õiguse ulatuse

tõlgendamisel küsimuses, kas ja millises osas riigi äriühingu (mis ei täida avalikku ülesannet)

toimimisega seotud dokumendid, mille selgesõnaline avalikustamiskohustus või riigile esitamise

kohustus ei tulene seadustest on avalik teave AvTS-i tähenduses kui need dokumendid on lisaks

äriühingule endale ka riigi kui omaniku valduses.

Täiendavalt küsisite, kas ja kuivõrd saab või peab riik selliste dokumentide avalikustamisel

arvestama ettevõtjate vahelist konfidentsiaalsuskokkulepet, kui see puudutab materjale, mis ei

kvalifitseeru ärisaladuseks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse

tähenduses. Ning, kas on erisusi olukorras, kus avalikustamiseks on esitatud teabenõue või kui

andmed avalikustataks riigi algatusel.

Selgitan, et äriühing saab AvTS-i mõttes olla teabevaldaja kahel juhul. Esiteks, selle teabe osas,

millega äriühing täidab avalikku ülesannet (AvTS § 5 lg 2). Teie kirjeldatud olukorras, mil ühing

ei täida avalikku ülesannet, jääb teine variant ehk äriühing on teabevaldaja selle teabe ulatuses,

milleks äriühing on saanud raha riigieelarvelistest vahenditest (AvTS § 5 lg 3 p 2).

Riigi valduses olevate dokumentide avaldamisele kohaldub AvTS, sest märgitud seaduse § 5 lõike

1 punkti 1 kohaselt on teabevaldaja riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus. Ehk siis sisuliselt on

kogu riigi valduses olev teave, mis ta on saanud või loonud oma ülesannete täitmise käigus, avalik

teave, millele saab juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus (AvTS

§ 3 lg 2). Riik ja äriühing ei saa teabe avaldamist eraldi kokku leppida näiteks

konfidentsiaalsuskokkuleppega, sest riigiasutusel kui teabevaldajal on seadusest tulenev kohustus

teabe avaldamiseks juurdepääsupiiranguteta osas.

Märgime, et erisused puuduvad selles, kas teabevaldaja avalikustab teabe aktiivselt ehk pakub ise

teavet tehes selle kättesaadavaks asutuse dokumendiregistri kaudu, veebilehel, teabeväravas

www.eesti.ee või passiivselt ehk teabenõude korras. Mõlema avaldamisviisi puhul peab

teabevaldaja tagama, et avalikuks ei saaks teave, mis ei tohi avalikuks saada. Mis tähendab, et

avaldada tuleb teave selles ulatuses, millele ei kehti seaduse1 alusel määratud

juurdepääsupiirangud.

1 Teabele saab kehtestada juurdepääsupiirangu kas AvTS-i või eriseaduse alusel.

2 (2)

Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel