Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 18. detsember 2024 nr 42

Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kabli külas asuva Kabli Looduskeskus kinnistu (katastritunnus 21303:002:0029, registriosa 2707406) valdaja Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 08.08.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1258) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja juurdepääsutee ning parkla laienduse planeerimine. Planeeringuala suurus on 28878 m².

Planeeringuala jääb täielikult Läänemere ehituskeeluvööndisse, seega taotletakse detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub Kabli Looduskeskus kinnistu rohevõrgustiku ja loodusliku puhkehaljasmaa alal. Tegu on olemasoleva hoonestusega ärimaa sihtotstarbega kinnistuga. Olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus ja rajatised on kooskõlas puhkehaljasmaa juhtotstarbega.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lemma OÜ koostatud Kabli looduskeskus maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus märgiti järgmist: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise

ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.“

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu algatamise eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asjaomastele asutustele 11.10.2024 kirjaga 6-1/45-1.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 04.11.2024 kirjaga nr 14-3/4375-1, kus tõi välja järgmise: „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning palume neid detailplaneeringus käsitleda. Samuti palume seada PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohased vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/12869-2, kus tõi välja järgmise: „EELIS4 andmetel asub planeeringuala Kabli looduskaitsealal ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Kabli linnu- ja loodusalal. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1.

Kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, tuleb DP lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga (looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 5, Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 4).

1. DP lähteseisukohtade ja otsuse eelnõu alusel on DP eesmärk Kabli looduskeskuse kinnistule abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse planeerimine. KSH eelhinnangus muid ehitisi peale abihoone ja võimaliku juurdepääsutee laiendamise ei käsitleta (sh joonistel ei ole muid planeeritavaid ehitised kuvatud). Keskkonnaametile teadaolevalt on looduskeskuse parklat juba rekonstrueeritud ja sissesõidutee äärde rajatud täiendavad parkimistaskud. Palume dokumente korrigeerida, et need oleksid kooskõlas ja vastaksid tegelikele kavatsustele.

2. DP-ga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. KSH eelhinnangu ptk-s 4.4.1 (lk 17) täpsustame, et kogu planeeringualal ei ole metsamaa kõlvik (osaliselt on muu maa) ja sellest tingituna ehituskeeluvööndis. Kui 100 (ehituskeeluvöönd) ja 200 (piiranguvöönd) meetri vahel on mõni muu metsamaast erinev kõlvik, siis selles ulatuses kehtib tavapärane ehituskeeluvöönd. Seega ehituskeeluvööndist jääb välja vähesel määral ala olemasoleva parkla juures, kus on katastriplaani järgi muu maa kõlvik (näha ka eelhinnangu joonisel nr 7). Palume seda arvestades vajadusel materjale korrigeerida.

3. KSH eelhinnangu ptk-s 5 on kirjas: „KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6“. Märgime, et kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, on asjakohane KSH eelhinnangu koostamise alusena välja tuua ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).“

Arvestades esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Samuti tuleb parkla laiendamine kavandada võimalusel ehituskeeluvööndist välja jäävale muu maa kõlviku alale.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas detailplaneeringu algatamist oma 18.11.2024 koosolekul ning leidis, et detailplaneeringut ei ole otstarbekas koostada vaid ühele uuele hoonele ehitusõiguse saamiseks. Komisjon tegi ettepaneku detailplaneeringuga anda ehitusõigus lisaks abihoonele veel mänguväljaku ja parkla laienduseks. Lisaks leiti, et uute kavandavate hoonete arv võiks olla enam kui üks hoone.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ning Häädemeeste Vallavolikogu 22.04.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 18. detsember 2024 nr 42

Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kabli külas asuva Kabli Looduskeskus kinnistu (katastritunnus 21303:002:0029, registriosa 2707406) valdaja Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 08.08.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1258) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja juurdepääsutee ning parkla laienduse planeerimine. Planeeringuala suurus on 28878 m².

Planeeringuala jääb täielikult Läänemere ehituskeeluvööndisse, seega taotletakse detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub Kabli Looduskeskus kinnistu rohevõrgustiku ja loodusliku puhkehaljasmaa alal. Tegu on olemasoleva hoonestusega ärimaa sihtotstarbega kinnistuga. Olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus ja rajatised on kooskõlas puhkehaljasmaa juhtotstarbega.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lemma OÜ koostatud Kabli looduskeskus maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus märgiti järgmist: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise

ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.“

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu algatamise eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asjaomastele asutustele 11.10.2024 kirjaga 6-1/45-1.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 04.11.2024 kirjaga nr 14-3/4375-1, kus tõi välja järgmise: „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning palume neid detailplaneeringus käsitleda. Samuti palume seada PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohased vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/12869-2, kus tõi välja järgmise: „EELIS4 andmetel asub planeeringuala Kabli looduskaitsealal ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Kabli linnu- ja loodusalal. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1.

Kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, tuleb DP lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga (looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 5, Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 4).

1. DP lähteseisukohtade ja otsuse eelnõu alusel on DP eesmärk Kabli looduskeskuse kinnistule abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse planeerimine. KSH eelhinnangus muid ehitisi peale abihoone ja võimaliku juurdepääsutee laiendamise ei käsitleta (sh joonistel ei ole muid planeeritavaid ehitised kuvatud). Keskkonnaametile teadaolevalt on looduskeskuse parklat juba rekonstrueeritud ja sissesõidutee äärde rajatud täiendavad parkimistaskud. Palume dokumente korrigeerida, et need oleksid kooskõlas ja vastaksid tegelikele kavatsustele.

2. DP-ga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. KSH eelhinnangu ptk-s 4.4.1 (lk 17) täpsustame, et kogu planeeringualal ei ole metsamaa kõlvik (osaliselt on muu maa) ja sellest tingituna ehituskeeluvööndis. Kui 100 (ehituskeeluvöönd) ja 200 (piiranguvöönd) meetri vahel on mõni muu metsamaast erinev kõlvik, siis selles ulatuses kehtib tavapärane ehituskeeluvöönd. Seega ehituskeeluvööndist jääb välja vähesel määral ala olemasoleva parkla juures, kus on katastriplaani järgi muu maa kõlvik (näha ka eelhinnangu joonisel nr 7). Palume seda arvestades vajadusel materjale korrigeerida.

3. KSH eelhinnangu ptk-s 5 on kirjas: „KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6“. Märgime, et kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, on asjakohane KSH eelhinnangu koostamise alusena välja tuua ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).“

Arvestades esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Samuti tuleb parkla laiendamine kavandada võimalusel ehituskeeluvööndist välja jäävale muu maa kõlviku alale.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas detailplaneeringu algatamist oma 18.11.2024 koosolekul ning leidis, et detailplaneeringut ei ole otstarbekas koostada vaid ühele uuele hoonele ehitusõiguse saamiseks. Komisjon tegi ettepaneku detailplaneeringuga anda ehitusõigus lisaks abihoonele veel mänguväljaku ja parkla laienduseks. Lisaks leiti, et uute kavandavate hoonete arv võiks olla enam kui üks hoone.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ning Häädemeeste Vallavolikogu 22.04.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

18. detsembri 2024

otsuse nr 42 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu

detailplaneering (katastritunnus 21303:002:0029)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Riigimetsa Majandamise Keskus

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringu

eesmärk on Kabli Looduskeskus kinnistule abihoone

(kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse

määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse

planeerimine.

PLANEERINGUALA SUURUS: 28878 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse

muuta kehtiva Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas. Tehakse

ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

ümbriseb riigiomandis olev Orajõe metskond 20

kinnistu, mis on valdavalt kaetud männimetsaga

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringu ehitustingimustega

- Häädemeeste vallas Kabli külas Kabli

Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangus toodud ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga planeeringuala kruntideks ei

jaotata

KRUNDI SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 4

hoonet, mänguväljak ja parkla

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui

20% krundi suurusest

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest).

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: 1 korrus

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

detailplaneeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad

SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata servituudid

detailplaneeringuga

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga

JUURDEPÄÄSUD: juurdepääs on tagatud üle Orajõe

metskond 20 kinnistu kulgevat metsateed mööda

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada

krundisiseselt

HEAKORD JA HALJASTUS: planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult

suures ulatuses kõrghaljastus

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada

planeeringuga

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon, seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

- Keskkonnaamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

- Elektrilevi OÜ

- Päästeamet

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- seletuskiri

- asendiskeem

- tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- tehnovõrkude joonis

- planeeringulahenduse illustratsioon

- lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis

- digitaalselt planeeringute andmekogu

formaadis koos nõuetele vastavust tõendava

dokumendiga

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine Detsember

2024

DP eskiislahenduse koostamine Detsember

2024-märts

2025

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

Märts-mai

2025

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Mai 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

Juuni-juuli

2025

DP vastuvõtmine August 2025

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

September-

oktoober

2025

DP korrigeerimine (vajadusel) November

2025

DP heakskiitmiseks Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile ning

heakskiidu saamine

Detsember

2025-jaanuar

2026

DP kehtestamine Veebruar

2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

Tallinn 2023

Häädemeeste vald, Kabli küla

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

2

Nimetus: Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Reg nr 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403

Tel +372 676 7500 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 17.12.2023

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 6

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8

2.1 Pärnu maakonna planeering ....................................................................................... 8

2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering ............................. 8

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .......................................................... 10

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 15

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 15

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 15

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 16

4.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 18

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 18

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18

4.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 18

4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19

4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 19

4.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 21

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse juurde. Töö tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Häädemeeste valda Kabli küla Kabli looduskeskuse maaüksuse kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Ala asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 3). Lubatud on ehitustegevus LKS § 38 lg-tes 4–5 sätestatud eristuste alusel, kuid antud juhul uue hoone ehitamiseks ükski LKS § 38 lg 4 eranditest ei kohaldu. Tegemist ei ole elamu õuemaa ega tiheasustusalaga. Ehituskeeluvööndisse ehitades on selle vähendamiseks ainukeseks võimaluseks algatada detailplaneering ja taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.1 Ehituskeeluvööndi vähendamist võib pidada ühtlasi ka üldplaneeringu muutmiseks.

Vastavalt PlanS § 124 lg-le 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu (st üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg 2 p-st 3, lg-test 3, 4 ja 5 ning § 35 lg-st 5. Samuti lähtuvalt KeHJS § 33 lg 2 p-st 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi viia KeHJS § 33 lg-tes 3–5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lg-te 3–5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste

1 Keskkonnaameti 27.04.2021. a kiri „Abihoone ehitamisest Kabli looduskeskuse juurde“ nr 7-9/21/8656-2.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

5

asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (edaspidi KeA) või Kliimaministeerium (edaspidi KLIM), enamusel juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Häädemeeste Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

6

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on rajada Häädemeeste valda Kabli külasse Kabli looduskeskuse maaüksusele (kü 21303:002:0029, ärimaa 100%, pindala 2,89 ha, Joonis 1, Joonis 2) abihoone. Hoone on vajalik riigimetsa puhkerajatiste korrashoiuks tarvilike materjalide, masinate, seadmete ja tööriistade hoidmiseks ning remondiks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ka abihooneni vajaliku juurdepääsutee lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmiseks planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Abihoone kavandatakse maaüksusele, kus ehitisregistri2 andmetel seisuga 06.12.2023. a paiknevad sideühendus (rajatis 221380680), grillikoda (hoone 120286944), looduskeskuse parkla (rajatis 220286868), ranna alajaam ja kaabelliinid (rajatis 220680074), tuletõrje veevõtukoht (rajatis 220700510), Kabli looduskeskuse õueala (rajatis 220728026), Kabli looduse õpperada (rajatis 220794057), kaev (rajatis 220823071), parklad, teed (rajatis 221382624), Kabli looduskeskus (hoone 103040134), Aiamaja Mari (hoone 120276103), puukuur (hoone 120286945) ja prügikonteinerite kuur (hoone 120574444).

Rajatav abihoone hakkaks asendama tulevikus praeguseid abihooneid (aiamaja ja puukuur). Abihoone soovitakse kavandada olemasoleva juurdepääsutee ja tuletõrje veevõtukoha lähedusse inimtegevusest mõjutatud lagedale alale. Kõrghaljastuse likvideerimise vajadus puudub.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht.

2 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

7

Joonis 2. Asendiplaan.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

8

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonna planeering3

Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt kattub planeeringuala Ikla–Kabli–Jaagupi väärtusliku maastikuga A13 ja rohevõrgustiku koridoriga.

Maakonna planeering seab üldised põhimõtted väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku säilimiseks.

Planeeringuga kavandatav tegevus (abihoone kavandamine olemasoleva loodushariduskeskuse territooriumile) ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga.

2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering4

Planeeritaval alal kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, mis on kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt kattub planeeringuala rohevõrgustiku alaga, väärtusliku maastikuga ja loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaga (Joonis 3). Looduslikul puhkehaljasmaal on ehitamine lubatud ainult juhtfunktsiooni teenindaval otstarbel (näiteks loomade varjualused, puhkekohad, piirded jm rajatised). Olemasoleva looduskeskuse territooriumile abihoone rajamine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega. Samuti ei esine vastuolusid rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike põhimõtetega.

Ranna ehituskeeluvööndit planeeringuala ulatuses osaüldplaneeringuga vähendatud ei ole. Seega abihoone kavandamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, mida võib pidada üldplaneeringu muutmiseks.

3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 4 https://haademeestevald.kovtp.ee/tahkuranna-ja-haademeeste-uhinemiseelsed-uldplaneeringud

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

9

Joonis 3. Väljavõte Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu joonisest.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

10

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond

Käeoleva KSH eelhinnangu objektiks on Häädemeeste vallas Kabli külas Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus. Arvestades soovitava tegevuse väikest mahtu, siis ei ole oodata, et tegevusega kaasnevad mõjud väljuksid maaüksuse piiridest. Otseselt mõjutatavaks alaks võib pidada kavandatavat ehitusalast pinda ja kaudsed mõjud hoone kasutamisega seonduvalt ei ületa 15 m ehitusalast.

Maaüksus Kabli looduskeskus on igas suunas ümbritsetud kinnistuga Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475). Kinnistu Kabli looduskeskuse (kü 21303:002:0029) pindala on 2,89 ha, millest loodusliku rohumaa moodustab 0,4 ha, metsamaa 2,14 ha ja muu maa 0,30 ha. Maaüksusele Kabli looduskeskus on juurdepääs Rannametsa–Ikla kõrvalmaanteelt nr 19331 üle Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475, maatulundusmaa 100%) kinnistu.

Abihoone planeeritakse olemasoleva Kabli looduskeskuse ehk külastuskeskuse juurde. Kabli külastuskeskus on loodushariduslik keskus kus viiakse läbi seminare ja õppepäevi erinevate loodushariduslike programmide raames. Matkahuvilistele jagatakse infot RMK matkateede ja piirkonna erinevate matkaradade ja –võimaluste kohta.

Kavandatav abihoone asub Kabli looduskeskuse kinnistul looduskeskuse hoonest (103040134) u 30 m kaugusel ja kinnistupiirist u 15 m kaugusel. (Joonis 4 ja Joonis 5). Abihoone kavandatakse olemasoleva tee ja parkimisala kõrvale lagedamale inimmõjulisele alale.

Joonis 4. Kavandatava abihoone asukoht Maa-ameti ortofotol.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

11

Joonis 5. Kavandatava abihoone ligikaudne asukoht kaldaerofotol. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7512359_2023-06-08.

Tuginedes Maa-ameti geoportaali 1:50 000 geoloogilisele kaardile, siis levivad kinnistu pinnakattes Limneamere setted (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda)). Peamiselt on tegemist peenliivaga. Tuginedes 1:400 000 põhjavee kaitstuse hinnangu kaardile, siis kuulub kogu kinnistu nõrgalt kaitstud põhjavee kaitstuse klassi.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli looduskaitsealaga (KLO1000333), Kabli loodusalaga (RAH0000614), Kabli linnualaga (RAH0000083). Kavandatava tegevuse alal puuduvad looduskaitse üksikobjektid, kohalikud kaitstavad objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I ja III kategooria kaitsealused loomaliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, I ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud ning loodusdirektiivi elupaigad. (Joonis 6)

Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine;

2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris)

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

12

ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);

4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser).

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jääb kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse mitmeid loodusdirektiivi elupaigatüüpe: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), eelluited (2110), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). (Joonis 6)

Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää puurkaevusid. Alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised puurkaevud: PRK0006572 (u 365 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0010911 (u 295 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0052599 (u 200 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses), PRK0053705 (u 305 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses) ja PRK0053706 (u 420 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses). (Joonis 6)

Kavandatava tegevuse ala paikneb Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse alusel üleujutusohuga alal (esinemistõenäosus 1×1000 aasta jooksul).

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb kaks pärandkultuuri objekti (Joonis 6):

− Orajõe puhkemaja (kood: 213:MKV:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 38 m kaugusel);

− Orajõe metskonna vana hoone (kood: 213:MTS:001; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 187 m kaugusel);

− Orajõe metskonna uuem hoone (kood: 213:MTS:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 258 m kaugusel);

− Maadlusveteranide mälestuskivi ja puudesalu (kood: 213:MAL:009; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 358 m kaugusel).

Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse kultuurimälestisi.

Kavandatava abihoone asukoht ei kattu elektripaigaldise kaitsevööndiga. (Joonis 6)

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb II kategooria kaitsealuse taimeliigi emaputk (Angelica palustris, KLO9337591) kasvukoht. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I ja II kategooria taimeliikide kohta.

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jäävad järgmised II kategooria loomaliigi elupaigad: hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, KLO9104541, kattub), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9104544, kattub), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus, KLO9119202, kattub), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus, KLO9104542, kattub), pargi- nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9104538, kattub), suurvidevlane (Nyctalus noctula, KLO9104543, kattub), veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9104539, kattub), tiigilendlane (Myotis dasycneme, KLO9100046 (kattub), KLO9100044), tõmmulendlane (Myotis brandtii,

5 https://register.muinas.ee

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

13

KLO9104545, kattub), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9104540, kattub), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos, KLO9115053) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii, KLO9129164). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed II kategooria loomaliikide kohta.

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jääb üks I kategooria kaitsealuse loomaliigi kõre (Bufo calamita, KLO9115362) elupaik. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I kategooria loomaliikide kohta.

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kaks projekteeritavat kaitseobjekti (Joonis 6): Metsaelupaikade looduskaitseala ja Metsepole looduskaitseala.

Kavandatava abihoone ala ei kattu vääriselupaikadega. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kuus vääriselupaika (Joonis 6): VEPL00959, VEPL00960, VEP117133, VEPL01452, VEP209994 ja VEP117069.

Kavandatav tegevus ei paikne ja sellest 500 m raadiuses ei asu seisuga 07.12.2023. a maavarade registris6 arvel olevaid maardlaid.

Kavandatava tegevusega seotud kinnistule ei jää maaparandussüsteeme.

Kavandatava tegevuse ala asub osaliselt Läänemere ranna (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja (VEE1151800) ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (LKS § 38 lg 3). (Joonis 6)

6 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

14

Joonis 6. Kavandatava tegevuse 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

15

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli loodusalaga (RAH0000614) ja Kabli linnualaga (RAH0000083).

Kabli loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius).

Kabli linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja jääkoskel (Mergus merganser).

Kavandatav abihoone ala ei kattu Kabli loodus- ega linnuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste esinemisalaga või liikide leiukohtadega. Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevust (abihoone püstitamine) ning paiknemist loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide suhtes (ei kattu kaitse-eesmärkidega), siis on ebasoodne mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele välistatud. Kuna tegu on olemasoleva pikaajaliselt tegutsenud külastuskeskuse abihoonega, siis ei ole oodata, et tegevusega seonduvalt suureneks ala külastatavus ja sellega seonduvad häiringud. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodus- ja linnualal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Kavandatava tegevuse ala jääb Kabli looduskaitsealale kus kehtib Kabli looduskaitseala kaitse- eeskiri7. Keskkonnaamet on oma 27.04.2021. a kirjas nr 7-9/21/8656-2 andnud seisukoha kavandatava abihoone rajamiseks, mille kohaselt LKS § 14 lg 1 p 7 ja kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 6 kohaselt on kaitse-eeskirja § 14 p 1 kohaselt piiranguvööndis lubatud Keskkonnaameti nõusolekul kaitseala või looduskeskuse tarbeks uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine. Kaalutlusotsuse tegemisel lähtub Keskkonnaamet ala kaitse-eesmärkidest. Kaitse-eeskirja § 13 lg 1 kohaselt on Looduskeskuse piirangvööndi kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärke kahjustamata on võimalik alal abihoonet ehitada. See tähendab, et abihoone tuleb kavandada olemasoleva taristu lähedusse nii, et puittaimestiku raie oleks minimaalne. Kaitstavate koosluste levikualale ei ole lubatud ehitada (tegemist on niiskete aladega, kuhu ehitustegevust eeldavalt ei kavandata). Tegevus on kooskõlas kaitse-eeskirja §14 p-ga 1, kuna ehitatakse abihoone looduskeskuse tarbeks.

7 Vabariigi Valitsuse 16.02.2007 määrusega nr 46 „Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

16

Planeeringaga kavandatav ehitusmaht on väike ning ehitusala on kavandatud inimtegevusest mõjutatud alale olemasoleva taristu juurde. Kavandatava abihoone maa-alalt ei ole tarvis puid raadata. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka olulise ebasoodsa mõju avaldamist taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Abihoone rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja8 nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke abihoone kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuginedes olemasolevatele Maa-ameti kitsenduste andmetele, siis kattub planeeringualale kavandatav ehitusala Läänemere ranna ja Priivitsa osa ehituskeeluvööndiga (Joonis 7).

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

17

Joonis 7. Kavandatava abihoone kattuvus Läänemere rannale ja Priivitsa ojale seatud ehituskeeluvööndiga arvestamata metsamaa erisust. Metsamaal laieneb mere ehituskeeluvöönd piiranguvööndini ehk antud juhul katab kogu maaüksust.

KSH eelhinnangu aluseks olevas detailplaneeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavuse osas teeb Keskkonnaamet vastuvõetud planeeringulahenduse alusel. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Antud juhul hõlmab ehituskeeluvöönd kogu planeeritavat ala. Abihoone soovitakse rajada olemasoleva taristu lähedusse arvestades maaüksuse väärtuslike taimekoosluste paiknemist. Ehitusala on valitud väljaspoole ranna väärtuslike koosluste esinemisalasid.

Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.

Abihoone rajamine ei piira inimeste vaba liikumist rannal ega juurdepääsu. Tegu on olemasoleva külastuskeskuse territooriumiga ning hoone kavandatakse olemasoleva taristuga seonduvalt.

Eelneva alusel eelhinnangu koostaja hinnangul ei ole tegevus vastuolus ranna kaitse- eesmärkidega. Lõpliku otsuse selles osas saab teha Keskkonnaamet.

Abihoonesse teadaolevalt veevarustust ja reoveekanalisatsiooni ei planeerita ning seega ei ole oodata, et tegevus suurendaks veetarvet või reovee teket.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

18

DP realiseerimisega ei ole seega oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Kavandatav abihoone hakkab paiknema Kabli külastuskeskuse alal. Ei ole oodata, et kavandatava abihoone suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette abihoone ehitust Kabli külastuskeskuse alale. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Esineda võib vähene positiivne mõju, sest abihoone parandaks külastuskeskuse funktsioneerimist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

19

4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.

4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

4.9 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

20

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

21

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.

Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74.

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 21.12.2022 nr 20). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138 ca8f6dcd

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 16.01.2025 14:16

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 1-3/42 Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Manused: Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algata.asice; Kabli

kulas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine, lahteseisukohtade

kinnitamine, keskkonnamoju strateegilise hindamise algatamata jatmine.pdf; O 18.12.24 nr 42

Lisa 2 Kabli looduskeskuse DP KSH eelhinnang.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu

dokument.

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

tel 444 8890

haademeestevald.kovtp.ee

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 18. detsember 2024 nr 42

Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kabli külas asuva Kabli Looduskeskus kinnistu (katastritunnus 21303:002:0029, registriosa 2707406) valdaja Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 08.08.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1258) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja juurdepääsutee ning parkla laienduse planeerimine. Planeeringuala suurus on 28878 m².

Planeeringuala jääb täielikult Läänemere ehituskeeluvööndisse, seega taotletakse detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub Kabli Looduskeskus kinnistu rohevõrgustiku ja loodusliku puhkehaljasmaa alal. Tegu on olemasoleva hoonestusega ärimaa sihtotstarbega kinnistuga. Olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus ja rajatised on kooskõlas puhkehaljasmaa juhtotstarbega.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lemma OÜ koostatud Kabli looduskeskus maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus märgiti järgmist: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise

ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.“

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu algatamise eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asjaomastele asutustele 11.10.2024 kirjaga 6-1/45-1.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 04.11.2024 kirjaga nr 14-3/4375-1, kus tõi välja järgmise: „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning palume neid detailplaneeringus käsitleda. Samuti palume seada PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohased vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/12869-2, kus tõi välja järgmise: „EELIS4 andmetel asub planeeringuala Kabli looduskaitsealal ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Kabli linnu- ja loodusalal. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1.

Kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, tuleb DP lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga (looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 5, Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 4).

1. DP lähteseisukohtade ja otsuse eelnõu alusel on DP eesmärk Kabli looduskeskuse kinnistule abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse planeerimine. KSH eelhinnangus muid ehitisi peale abihoone ja võimaliku juurdepääsutee laiendamise ei käsitleta (sh joonistel ei ole muid planeeritavaid ehitised kuvatud). Keskkonnaametile teadaolevalt on looduskeskuse parklat juba rekonstrueeritud ja sissesõidutee äärde rajatud täiendavad parkimistaskud. Palume dokumente korrigeerida, et need oleksid kooskõlas ja vastaksid tegelikele kavatsustele.

2. DP-ga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. KSH eelhinnangu ptk-s 4.4.1 (lk 17) täpsustame, et kogu planeeringualal ei ole metsamaa kõlvik (osaliselt on muu maa) ja sellest tingituna ehituskeeluvööndis. Kui 100 (ehituskeeluvöönd) ja 200 (piiranguvöönd) meetri vahel on mõni muu metsamaast erinev kõlvik, siis selles ulatuses kehtib tavapärane ehituskeeluvöönd. Seega ehituskeeluvööndist jääb välja vähesel määral ala olemasoleva parkla juures, kus on katastriplaani järgi muu maa kõlvik (näha ka eelhinnangu joonisel nr 7). Palume seda arvestades vajadusel materjale korrigeerida.

3. KSH eelhinnangu ptk-s 5 on kirjas: „KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6“. Märgime, et kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, on asjakohane KSH eelhinnangu koostamise alusena välja tuua ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).“

Arvestades esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Samuti tuleb parkla laiendamine kavandada võimalusel ehituskeeluvööndist välja jäävale muu maa kõlviku alale.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas detailplaneeringu algatamist oma 18.11.2024 koosolekul ning leidis, et detailplaneeringut ei ole otstarbekas koostada vaid ühele uuele hoonele ehitusõiguse saamiseks. Komisjon tegi ettepaneku detailplaneeringuga anda ehitusõigus lisaks abihoonele veel mänguväljaku ja parkla laienduseks. Lisaks leiti, et uute kavandavate hoonete arv võiks olla enam kui üks hoone.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ning Häädemeeste Vallavolikogu 22.04.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 18. detsember 2024 nr 42

Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kabli külas asuva Kabli Looduskeskus kinnistu (katastritunnus 21303:002:0029, registriosa 2707406) valdaja Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 08.08.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1258) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja juurdepääsutee ning parkla laienduse planeerimine. Planeeringuala suurus on 28878 m².

Planeeringuala jääb täielikult Läänemere ehituskeeluvööndisse, seega taotletakse detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub Kabli Looduskeskus kinnistu rohevõrgustiku ja loodusliku puhkehaljasmaa alal. Tegu on olemasoleva hoonestusega ärimaa sihtotstarbega kinnistuga. Olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus ja rajatised on kooskõlas puhkehaljasmaa juhtotstarbega.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lemma OÜ koostatud Kabli looduskeskus maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus märgiti järgmist: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise

ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.“

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu algatamise eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asjaomastele asutustele 11.10.2024 kirjaga 6-1/45-1.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 04.11.2024 kirjaga nr 14-3/4375-1, kus tõi välja järgmise: „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning palume neid detailplaneeringus käsitleda. Samuti palume seada PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohased vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/12869-2, kus tõi välja järgmise: „EELIS4 andmetel asub planeeringuala Kabli looduskaitsealal ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Kabli linnu- ja loodusalal. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1.

Kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, tuleb DP lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga (looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 5, Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 4).

1. DP lähteseisukohtade ja otsuse eelnõu alusel on DP eesmärk Kabli looduskeskuse kinnistule abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse planeerimine. KSH eelhinnangus muid ehitisi peale abihoone ja võimaliku juurdepääsutee laiendamise ei käsitleta (sh joonistel ei ole muid planeeritavaid ehitised kuvatud). Keskkonnaametile teadaolevalt on looduskeskuse parklat juba rekonstrueeritud ja sissesõidutee äärde rajatud täiendavad parkimistaskud. Palume dokumente korrigeerida, et need oleksid kooskõlas ja vastaksid tegelikele kavatsustele.

2. DP-ga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. KSH eelhinnangu ptk-s 4.4.1 (lk 17) täpsustame, et kogu planeeringualal ei ole metsamaa kõlvik (osaliselt on muu maa) ja sellest tingituna ehituskeeluvööndis. Kui 100 (ehituskeeluvöönd) ja 200 (piiranguvöönd) meetri vahel on mõni muu metsamaast erinev kõlvik, siis selles ulatuses kehtib tavapärane ehituskeeluvöönd. Seega ehituskeeluvööndist jääb välja vähesel määral ala olemasoleva parkla juures, kus on katastriplaani järgi muu maa kõlvik (näha ka eelhinnangu joonisel nr 7). Palume seda arvestades vajadusel materjale korrigeerida.

3. KSH eelhinnangu ptk-s 5 on kirjas: „KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6“. Märgime, et kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, on asjakohane KSH eelhinnangu koostamise alusena välja tuua ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).“

Arvestades esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Samuti tuleb parkla laiendamine kavandada võimalusel ehituskeeluvööndist välja jäävale muu maa kõlviku alale.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas detailplaneeringu algatamist oma 18.11.2024 koosolekul ning leidis, et detailplaneeringut ei ole otstarbekas koostada vaid ühele uuele hoonele ehitusõiguse saamiseks. Komisjon tegi ettepaneku detailplaneeringuga anda ehitusõigus lisaks abihoonele veel mänguväljaku ja parkla laienduseks. Lisaks leiti, et uute kavandavate hoonete arv võiks olla enam kui üks hoone.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ning Häädemeeste Vallavolikogu 22.04.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

18. detsembri 2024

otsuse nr 42 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu

detailplaneering (katastritunnus 21303:002:0029)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Riigimetsa Majandamise Keskus

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringu

eesmärk on Kabli Looduskeskus kinnistule abihoone

(kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse

määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse

planeerimine.

PLANEERINGUALA SUURUS: 28878 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse

muuta kehtiva Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas. Tehakse

ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

ümbriseb riigiomandis olev Orajõe metskond 20

kinnistu, mis on valdavalt kaetud männimetsaga

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringu ehitustingimustega

- Häädemeeste vallas Kabli külas Kabli

Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangus toodud ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga planeeringuala kruntideks ei

jaotata

KRUNDI SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 4

hoonet, mänguväljak ja parkla

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui

20% krundi suurusest

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest).

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: 1 korrus

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

detailplaneeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad

SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata servituudid

detailplaneeringuga

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga

JUURDEPÄÄSUD: juurdepääs on tagatud üle Orajõe

metskond 20 kinnistu kulgevat metsateed mööda

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada

krundisiseselt

HEAKORD JA HALJASTUS: planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult

suures ulatuses kõrghaljastus

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada

planeeringuga

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon, seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

- Keskkonnaamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

- Elektrilevi OÜ

- Päästeamet

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- seletuskiri

- asendiskeem

- tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- tehnovõrkude joonis

- planeeringulahenduse illustratsioon

- lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis

- digitaalselt planeeringute andmekogu

formaadis koos nõuetele vastavust tõendava

dokumendiga

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine Detsember

2024

DP eskiislahenduse koostamine Detsember

2024-märts

2025

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

Märts-mai

2025

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Mai 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

Juuni-juuli

2025

DP vastuvõtmine August 2025

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

September-

oktoober

2025

DP korrigeerimine (vajadusel) November

2025

DP heakskiitmiseks Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile ning

heakskiidu saamine

Detsember

2025-jaanuar

2026

DP kehtestamine Veebruar

2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

Tallinn 2023

Häädemeeste vald, Kabli küla

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

2

Nimetus: Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Reg nr 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403

Tel +372 676 7500 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 17.12.2023

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 6

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8

2.1 Pärnu maakonna planeering ....................................................................................... 8

2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering ............................. 8

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .......................................................... 10

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 15

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 15

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 15

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 16

4.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 18

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 18

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18

4.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 18

4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19

4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 19

4.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 21

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse juurde. Töö tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Häädemeeste valda Kabli küla Kabli looduskeskuse maaüksuse kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Ala asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 3). Lubatud on ehitustegevus LKS § 38 lg-tes 4–5 sätestatud eristuste alusel, kuid antud juhul uue hoone ehitamiseks ükski LKS § 38 lg 4 eranditest ei kohaldu. Tegemist ei ole elamu õuemaa ega tiheasustusalaga. Ehituskeeluvööndisse ehitades on selle vähendamiseks ainukeseks võimaluseks algatada detailplaneering ja taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.1 Ehituskeeluvööndi vähendamist võib pidada ühtlasi ka üldplaneeringu muutmiseks.

Vastavalt PlanS § 124 lg-le 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu (st üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg 2 p-st 3, lg-test 3, 4 ja 5 ning § 35 lg-st 5. Samuti lähtuvalt KeHJS § 33 lg 2 p-st 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi viia KeHJS § 33 lg-tes 3–5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lg-te 3–5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste

1 Keskkonnaameti 27.04.2021. a kiri „Abihoone ehitamisest Kabli looduskeskuse juurde“ nr 7-9/21/8656-2.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

5

asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (edaspidi KeA) või Kliimaministeerium (edaspidi KLIM), enamusel juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Häädemeeste Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

6

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on rajada Häädemeeste valda Kabli külasse Kabli looduskeskuse maaüksusele (kü 21303:002:0029, ärimaa 100%, pindala 2,89 ha, Joonis 1, Joonis 2) abihoone. Hoone on vajalik riigimetsa puhkerajatiste korrashoiuks tarvilike materjalide, masinate, seadmete ja tööriistade hoidmiseks ning remondiks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ka abihooneni vajaliku juurdepääsutee lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmiseks planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Abihoone kavandatakse maaüksusele, kus ehitisregistri2 andmetel seisuga 06.12.2023. a paiknevad sideühendus (rajatis 221380680), grillikoda (hoone 120286944), looduskeskuse parkla (rajatis 220286868), ranna alajaam ja kaabelliinid (rajatis 220680074), tuletõrje veevõtukoht (rajatis 220700510), Kabli looduskeskuse õueala (rajatis 220728026), Kabli looduse õpperada (rajatis 220794057), kaev (rajatis 220823071), parklad, teed (rajatis 221382624), Kabli looduskeskus (hoone 103040134), Aiamaja Mari (hoone 120276103), puukuur (hoone 120286945) ja prügikonteinerite kuur (hoone 120574444).

Rajatav abihoone hakkaks asendama tulevikus praeguseid abihooneid (aiamaja ja puukuur). Abihoone soovitakse kavandada olemasoleva juurdepääsutee ja tuletõrje veevõtukoha lähedusse inimtegevusest mõjutatud lagedale alale. Kõrghaljastuse likvideerimise vajadus puudub.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht.

2 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

7

Joonis 2. Asendiplaan.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

8

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonna planeering3

Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt kattub planeeringuala Ikla–Kabli–Jaagupi väärtusliku maastikuga A13 ja rohevõrgustiku koridoriga.

Maakonna planeering seab üldised põhimõtted väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku säilimiseks.

Planeeringuga kavandatav tegevus (abihoone kavandamine olemasoleva loodushariduskeskuse territooriumile) ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga.

2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering4

Planeeritaval alal kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, mis on kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt kattub planeeringuala rohevõrgustiku alaga, väärtusliku maastikuga ja loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaga (Joonis 3). Looduslikul puhkehaljasmaal on ehitamine lubatud ainult juhtfunktsiooni teenindaval otstarbel (näiteks loomade varjualused, puhkekohad, piirded jm rajatised). Olemasoleva looduskeskuse territooriumile abihoone rajamine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega. Samuti ei esine vastuolusid rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike põhimõtetega.

Ranna ehituskeeluvööndit planeeringuala ulatuses osaüldplaneeringuga vähendatud ei ole. Seega abihoone kavandamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, mida võib pidada üldplaneeringu muutmiseks.

3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 4 https://haademeestevald.kovtp.ee/tahkuranna-ja-haademeeste-uhinemiseelsed-uldplaneeringud

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

9

Joonis 3. Väljavõte Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu joonisest.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

10

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond

Käeoleva KSH eelhinnangu objektiks on Häädemeeste vallas Kabli külas Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus. Arvestades soovitava tegevuse väikest mahtu, siis ei ole oodata, et tegevusega kaasnevad mõjud väljuksid maaüksuse piiridest. Otseselt mõjutatavaks alaks võib pidada kavandatavat ehitusalast pinda ja kaudsed mõjud hoone kasutamisega seonduvalt ei ületa 15 m ehitusalast.

Maaüksus Kabli looduskeskus on igas suunas ümbritsetud kinnistuga Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475). Kinnistu Kabli looduskeskuse (kü 21303:002:0029) pindala on 2,89 ha, millest loodusliku rohumaa moodustab 0,4 ha, metsamaa 2,14 ha ja muu maa 0,30 ha. Maaüksusele Kabli looduskeskus on juurdepääs Rannametsa–Ikla kõrvalmaanteelt nr 19331 üle Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475, maatulundusmaa 100%) kinnistu.

Abihoone planeeritakse olemasoleva Kabli looduskeskuse ehk külastuskeskuse juurde. Kabli külastuskeskus on loodushariduslik keskus kus viiakse läbi seminare ja õppepäevi erinevate loodushariduslike programmide raames. Matkahuvilistele jagatakse infot RMK matkateede ja piirkonna erinevate matkaradade ja –võimaluste kohta.

Kavandatav abihoone asub Kabli looduskeskuse kinnistul looduskeskuse hoonest (103040134) u 30 m kaugusel ja kinnistupiirist u 15 m kaugusel. (Joonis 4 ja Joonis 5). Abihoone kavandatakse olemasoleva tee ja parkimisala kõrvale lagedamale inimmõjulisele alale.

Joonis 4. Kavandatava abihoone asukoht Maa-ameti ortofotol.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

11

Joonis 5. Kavandatava abihoone ligikaudne asukoht kaldaerofotol. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7512359_2023-06-08.

Tuginedes Maa-ameti geoportaali 1:50 000 geoloogilisele kaardile, siis levivad kinnistu pinnakattes Limneamere setted (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda)). Peamiselt on tegemist peenliivaga. Tuginedes 1:400 000 põhjavee kaitstuse hinnangu kaardile, siis kuulub kogu kinnistu nõrgalt kaitstud põhjavee kaitstuse klassi.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli looduskaitsealaga (KLO1000333), Kabli loodusalaga (RAH0000614), Kabli linnualaga (RAH0000083). Kavandatava tegevuse alal puuduvad looduskaitse üksikobjektid, kohalikud kaitstavad objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I ja III kategooria kaitsealused loomaliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, I ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud ning loodusdirektiivi elupaigad. (Joonis 6)

Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine;

2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris)

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

12

ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);

4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser).

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jääb kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse mitmeid loodusdirektiivi elupaigatüüpe: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), eelluited (2110), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). (Joonis 6)

Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää puurkaevusid. Alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised puurkaevud: PRK0006572 (u 365 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0010911 (u 295 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0052599 (u 200 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses), PRK0053705 (u 305 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses) ja PRK0053706 (u 420 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses). (Joonis 6)

Kavandatava tegevuse ala paikneb Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse alusel üleujutusohuga alal (esinemistõenäosus 1×1000 aasta jooksul).

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb kaks pärandkultuuri objekti (Joonis 6):

− Orajõe puhkemaja (kood: 213:MKV:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 38 m kaugusel);

− Orajõe metskonna vana hoone (kood: 213:MTS:001; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 187 m kaugusel);

− Orajõe metskonna uuem hoone (kood: 213:MTS:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 258 m kaugusel);

− Maadlusveteranide mälestuskivi ja puudesalu (kood: 213:MAL:009; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 358 m kaugusel).

Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse kultuurimälestisi.

Kavandatava abihoone asukoht ei kattu elektripaigaldise kaitsevööndiga. (Joonis 6)

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb II kategooria kaitsealuse taimeliigi emaputk (Angelica palustris, KLO9337591) kasvukoht. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I ja II kategooria taimeliikide kohta.

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jäävad järgmised II kategooria loomaliigi elupaigad: hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, KLO9104541, kattub), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9104544, kattub), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus, KLO9119202, kattub), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus, KLO9104542, kattub), pargi- nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9104538, kattub), suurvidevlane (Nyctalus noctula, KLO9104543, kattub), veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9104539, kattub), tiigilendlane (Myotis dasycneme, KLO9100046 (kattub), KLO9100044), tõmmulendlane (Myotis brandtii,

5 https://register.muinas.ee

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

13

KLO9104545, kattub), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9104540, kattub), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos, KLO9115053) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii, KLO9129164). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed II kategooria loomaliikide kohta.

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jääb üks I kategooria kaitsealuse loomaliigi kõre (Bufo calamita, KLO9115362) elupaik. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I kategooria loomaliikide kohta.

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kaks projekteeritavat kaitseobjekti (Joonis 6): Metsaelupaikade looduskaitseala ja Metsepole looduskaitseala.

Kavandatava abihoone ala ei kattu vääriselupaikadega. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kuus vääriselupaika (Joonis 6): VEPL00959, VEPL00960, VEP117133, VEPL01452, VEP209994 ja VEP117069.

Kavandatav tegevus ei paikne ja sellest 500 m raadiuses ei asu seisuga 07.12.2023. a maavarade registris6 arvel olevaid maardlaid.

Kavandatava tegevusega seotud kinnistule ei jää maaparandussüsteeme.

Kavandatava tegevuse ala asub osaliselt Läänemere ranna (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja (VEE1151800) ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (LKS § 38 lg 3). (Joonis 6)

6 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

14

Joonis 6. Kavandatava tegevuse 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

15

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli loodusalaga (RAH0000614) ja Kabli linnualaga (RAH0000083).

Kabli loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius).

Kabli linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja jääkoskel (Mergus merganser).

Kavandatav abihoone ala ei kattu Kabli loodus- ega linnuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste esinemisalaga või liikide leiukohtadega. Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevust (abihoone püstitamine) ning paiknemist loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide suhtes (ei kattu kaitse-eesmärkidega), siis on ebasoodne mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele välistatud. Kuna tegu on olemasoleva pikaajaliselt tegutsenud külastuskeskuse abihoonega, siis ei ole oodata, et tegevusega seonduvalt suureneks ala külastatavus ja sellega seonduvad häiringud. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodus- ja linnualal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Kavandatava tegevuse ala jääb Kabli looduskaitsealale kus kehtib Kabli looduskaitseala kaitse- eeskiri7. Keskkonnaamet on oma 27.04.2021. a kirjas nr 7-9/21/8656-2 andnud seisukoha kavandatava abihoone rajamiseks, mille kohaselt LKS § 14 lg 1 p 7 ja kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 6 kohaselt on kaitse-eeskirja § 14 p 1 kohaselt piiranguvööndis lubatud Keskkonnaameti nõusolekul kaitseala või looduskeskuse tarbeks uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine. Kaalutlusotsuse tegemisel lähtub Keskkonnaamet ala kaitse-eesmärkidest. Kaitse-eeskirja § 13 lg 1 kohaselt on Looduskeskuse piirangvööndi kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärke kahjustamata on võimalik alal abihoonet ehitada. See tähendab, et abihoone tuleb kavandada olemasoleva taristu lähedusse nii, et puittaimestiku raie oleks minimaalne. Kaitstavate koosluste levikualale ei ole lubatud ehitada (tegemist on niiskete aladega, kuhu ehitustegevust eeldavalt ei kavandata). Tegevus on kooskõlas kaitse-eeskirja §14 p-ga 1, kuna ehitatakse abihoone looduskeskuse tarbeks.

7 Vabariigi Valitsuse 16.02.2007 määrusega nr 46 „Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

16

Planeeringaga kavandatav ehitusmaht on väike ning ehitusala on kavandatud inimtegevusest mõjutatud alale olemasoleva taristu juurde. Kavandatava abihoone maa-alalt ei ole tarvis puid raadata. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka olulise ebasoodsa mõju avaldamist taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Abihoone rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja8 nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke abihoone kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuginedes olemasolevatele Maa-ameti kitsenduste andmetele, siis kattub planeeringualale kavandatav ehitusala Läänemere ranna ja Priivitsa osa ehituskeeluvööndiga (Joonis 7).

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

17

Joonis 7. Kavandatava abihoone kattuvus Läänemere rannale ja Priivitsa ojale seatud ehituskeeluvööndiga arvestamata metsamaa erisust. Metsamaal laieneb mere ehituskeeluvöönd piiranguvööndini ehk antud juhul katab kogu maaüksust.

KSH eelhinnangu aluseks olevas detailplaneeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavuse osas teeb Keskkonnaamet vastuvõetud planeeringulahenduse alusel. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Antud juhul hõlmab ehituskeeluvöönd kogu planeeritavat ala. Abihoone soovitakse rajada olemasoleva taristu lähedusse arvestades maaüksuse väärtuslike taimekoosluste paiknemist. Ehitusala on valitud väljaspoole ranna väärtuslike koosluste esinemisalasid.

Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.

Abihoone rajamine ei piira inimeste vaba liikumist rannal ega juurdepääsu. Tegu on olemasoleva külastuskeskuse territooriumiga ning hoone kavandatakse olemasoleva taristuga seonduvalt.

Eelneva alusel eelhinnangu koostaja hinnangul ei ole tegevus vastuolus ranna kaitse- eesmärkidega. Lõpliku otsuse selles osas saab teha Keskkonnaamet.

Abihoonesse teadaolevalt veevarustust ja reoveekanalisatsiooni ei planeerita ning seega ei ole oodata, et tegevus suurendaks veetarvet või reovee teket.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

18

DP realiseerimisega ei ole seega oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Kavandatav abihoone hakkab paiknema Kabli külastuskeskuse alal. Ei ole oodata, et kavandatava abihoone suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette abihoone ehitust Kabli külastuskeskuse alale. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Esineda võib vähene positiivne mõju, sest abihoone parandaks külastuskeskuse funktsioneerimist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

19

4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.

4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

4.9 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

20

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023

21

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.

Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74.

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 21.12.2022 nr 20). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138 ca8f6dcd

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee