Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp. Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

RE: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (14. jaanuari 2025 eelnõu)

Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon tänab 15. jaanuaril 2025 edastatud

konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (14. jaanuari 2025 eelnõu; „uus ECN+ eelnõu“) edastamise eest. Advokatuuri

konkurentsiõiguse komisjoni liikmed kindlasti osalevad 20. jaanuari kaasamisüritusel.

Võttes arvesse uue ECN+ eelnõu vastuvõtmisega kaasnevat ajasurvet edastame

esmased kommentaarid juba hetkel.

Üldine kommentaar – tegemist on olulise sammuga õiges suunas, kuid mitmed

menetluslikud küsimused vajavad veel lahendamist

Kahtlemata on tervitatav uues ECN+ eelnõus kajastuv muutus, mille kohaselt

väärteokaristuste (rahatrahvide) määramine leiaks aset väärteomenetluses. See on

tugev samm õiges suunas. Sealhulgas on kindlasti põhjendatud valik VTMS pt 11.

kasuks, st lahenduskäik, kus Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana väärteootsuse

ei tee. Selliselt saab mõistlikumalt tagatud nii menetlusaluste ettevõtjate õiguste

kaitse, kui ka tekkivast menetluslikust selgusest tagatakse efektiivsem

konkurentsiõiguse jõustamine. Sellele vaatamata on uues eelnõus mitmeid küsimusi,

mis vajavad lahendamist.

Mõned esialgsed sisulised kiirkommentaarid

Samas, uue ECN+ eelnõuga esmaselt tutvudes on tekkinud kommentaare, mida

sooviksin jagada. Tulenevalt vähesest ajast tooksime välja kolm esmast teemade ringi,

kuid advokatuuri erinevate komisjonide liikmetel on kindlasti täiendavaid

tähelepanekuid.

ESITEKS, väärteomenetlus seatakse liigsesse sõltuvusse läbiviidavast järelevalve-

menetlusest (peamiselt tulenevalt järelevalvemenetluses kogutud tõendite kontrollita

ülekandmisest väärteomenetlusse). Uues ECN+ eelnõus on sätestatud põhimõte, mille

kohaselt on järelevalvemenetluses kogutud tõendid kantavad automaatselt üle

väärteomenetlusse (arusaadavalt ilma võimaluseta kontrollida tõendite kogumise

vastavust menetlusreeglitele väärteomenetluses). Lisaks ei ole muudetud tõendite

kogumise viise väärteomenetluses, kuid on laiendatud ulatuslikult tõendite kogumise

võimalusi järelevalvemenetluses. Antud lahenduskäik on problemaatiline mitmel

põhjusel:

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

* Olemuslikult muutuks järelevalvemenetlus faktiliselt kohustuslikuks

väärteomenetluse n-ö esimeseks astmeks. Eelnev ei ole põhjendatud ning süvendab

problemaatilist praktikat, kus juba hetkel viiakse esmalt läbi järelevalvemenetlus ja

rikkumise leidmisel väärteomenetlus. Antud viisil sisuliselt kasutatakse

haldusmenetluses haldusorganil olevaid õigusi, et saada eelist süüteomenetluses.

Piirideta tõendite ülekandmine ainult suurendab seda ohtu ning põhimõtteliselt

tähendaks, et konkurentsisüütegude uurimine algaks alati järelevalvemenetlusega.

Antud tendentsi seadusesse kirjutamise asemel tuleks hoopis valida lahendus, kus

järelelevalveasutusel oleks motivatsioon koheselt valida sobivaim tööriist.

Põhjendatud juhtudel ei peaks loomulikult olema võimatu menetluste vahel liikumine.

Samas, järelevalvemenetluse funktsiooniks ei peaks saama karistamiseks vajalike

tõendite kohaste tagatisteta kogumiseks. Madala kaitsestandardiga menetluses

tõendite eelnev kogumine ja seejärel nende kasutamine kõrgema kaitse standardiga

menetluses ei ole meie hinnangul õiguspärane. Lisaks, ei ole välistatud olukorrad, kus

üldse ei teki võimalust haldusmenetluses kogutud tõendite õiguspärasuse hindamiseks

(näiteks kui tõendid viiakse väärteomenetlusse üle enne järelevalvemenetluse

lõppemist või järelevalvemenetlust lõpetavat haldusakti ei vaidlustata).

* Haldusmenetluse tõendite ülekandmine nn Engeli kriteeriumitele vastavasse

süüteomenetlusse (milleks väärteomenetlus kindlasti on) saab olla võimalik ainult

juhul, kui tõendite kogumisel on järgitud samu standardeid kui väärteomenetluses.

Selliselt tuleks eelnõukohased järelelvalvemenetluses tulevikus tagada samaväärsed

tagatised süüteomenetluse olevaga. Seda eelnõus aga tehtud ei ole. Veelgi enam,

küsitav on, kas järelelvalvemenetluste läbiviimisel on alati sedavõrd kõrge standardi

seadmine vajalik.

* ECN+ direktiivi alusel puudub samuti kohustus tagada tõendite kontrollimatu

liikumine erinevat liiki siseriiklike menetluste vahel. Uue ECN+ eelnõu

seletuskirjas ei ole seda ka järgitavalt põhjendatud. Sellise kohustuse olemasolu oleks

olemuslikult vastuolus ka EIÕK ja Euroopa Kohtu praktikaga.

Võimalikud lahendused: (i) eelnõus toodud laiendatud tõendite kogumise

võimalused tuleks sätestada spetsiifilises konkurentsiõiguse rikkumisele reageerivas

väärteomenetluses (rakendades kohaseid kaitseõigusi); ja (ii) tõendite ülekanne

menetluste vahel peaks olema, kas välistatud või lubatud ainult väärteoasja menetleva

kohtuniku igakordsel loal.

TEISEKS, uues ECN+ eelnõus on endiselt piiratud juriidiliste isikute

põhiseaduslikku mitte-süüstamise privileegi viisil, mis on vastuolus nii Euroopa

Kohtu praktika kui ka põhiseadusega.

Põhjendamatu on eelnõus vahetegu juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel. PS § 9

lg 2 sätestab, et „Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.“ Põhiseaduse

Assambleel põhjendati seda järgmiselt: „ka juriidiliste isikute kui inimeste

kollektiivide, õigused vajavad põhiseaduslikku kaitset.“i Juriidiliste isikute suhtes

laienevad kõik need põhiõigused ja vabadused, mis ei ole olemuslikult omased ainult

inimestele,ii nt õigus sünnikodakondsusele (PS § 8 lg 1). Riigikohus on korduvalt

kinnitanud, et juriidilistele isikutele laienevad menetluslikud õigused.iii Näiteks on

üheks selliseks õiguseks enese mittesüüstamise privileeg.iv Selliselt on vajalik

mittesüüstamise privileeg ka uues ECN+ eelnõus kohaselt tagada. Juriidiliste isikute

õiguste oluline kitsendamine (eriti arvestades, et see toimuks veel ka ootamatult ja

ilma põhjaliku debatita) ei ole meie hinnangul kooskõlas põhiseadusega.

Eelnõus tuleneb probleem ja vastuolu Euroopa Kohtu ning põhiseadusega valitud

sõnastusest, et menetlus alust isikut ei tohi „/.../ sundida end keelatud teo

toimepanemises süüdi tunnistama /.../“. Valitud sõnastus ei taga EL-i õiguse kohast

ega põhiseadusepärast kaitseala:

* Nimelt on Euroopa Kohus EL-i konkurentsiõiguses seadnud standardi, et enese

mittesüüstamise privileeg laieneb näiteks ka faktiküsimustele, millele vastamine oleks

võrdeline ettevõtja ülestunnistusega.v Eelnev hõlmab ülestunnistust kõigi nn

koosseisutunnuste osas: näiteks on leitud, et faktiküsimus kokkuleppe eesmärgi kohta

on enese mittesüüstamise privileegi kontekstis lubamatu, kuna võimaliku vastusega

tunnistaks teabenõude adressaat oma tahtlust ja kokkuleppe sõlmimise eesmärki.vi

* Õigusvastase tõlgenduse oht tuleneb eelkõige asjaolust, et Eesti õigussüsteemis on

rikkumises süüdi tunnistamine/ süüstamine erinevad mõisted – esimene on piiratum

ELi kohtupraktikast, viimane hõlmab kõiki koosseisutunnuseid (nagu ka asjakohane

EL-i kohtupraktika). Seega, on võimalik, et uues ECN+ eelnõu kohases

menetluseks hakatakse ELTL-i art-de 101/ 102 menetlustes „süüdi tunnistamise“

all mõistma vaid sõnaselget ülestunnistust, mis omakorda on kitsam kui ELi

kohtupraktika ettenähtu.vii Sellise võimaluse realiseerumine ei ole õiguspärane.

* Veelgi enam, eelnõuga on valitud lahendus, kus samad menetlusreeglid kehtivad ka

ainult siseriikliku mõjuga rikkumiste (s.o KonkS §§ 4 ja 16) menetlustele. See on aga

potentsiaalselt põhiseadusega vastuolus. EL-i kohtupraktika kitsendab enese

mittesüüstamise privileegi kehteala võrreldes selle põhiseadusliku ulatusega.viii

Kuivõrd ECN+ direktiivi art 8 (ja pp 35)ix kohustab lähtuma asjaomasest

kohtupraktikast, ei ole see ELTL-i art 101 ja 102 menetluste kontekstis välistatud –

PSTS § 2 sätestab EL-i õiguse ülimuslikkuse PS-i ees (teatavatel eeltingimustel).

ECN+ direktiiv aga ei reguleeri ainult siseriikliku mõjuga konkurentsiõiguse

rikkumiste (KonkS § 4 ja § 16) menetlusi. Sellises olukorras on kohustuslik lähtuda

enese mittesüüstamise privileegi põhiseaduslikust ulatusest. Ka direktiivi

tõlgendamisel tuleb valida maksimaalselt põhiseaduskonformne tee. Põhiseadus ei

tee enese mittesüüstamise privileegi osas mööndusi dokumentide väljaandmisele

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

ja faktilisi asjaolusid puudutavate küsimuste osas. Selliselt on uues ECN+ eelnõus

endiselt olulised nn ülekuldamise elemendid.

Antud küsimuses on advokatuuri komisjonide tagasisides pakutud varasemalt

lahendusvõimalusi, mis sobituks ka siia.

KOLMANDAKS, õigus nõuda, et olulise mõjuga käitumusliku/ struktuurse meetme

kohaldamist (uue ECN+ eelnõukohane § 7833 lg 1) tuleks rakendada

vääreomenetluses (spetsiifilise erinormiga sätestades). Eelnevat põhjusel, et meetmete

kohaldamisel võib tekkida väga suure mõjuga tagajärg ettevõtjatele (eriti nn

struktuursete parandusmeetmetega). See võib ulatuda näiteks kohustuseni ettevõttel

võõrandada osalus äriühingus või äriüksus. Selliseid mõjusid ei ole hiljem võimalik

parandada/ kõrvaldada. Arvestades viidatud meetme võimalikku mõju (mis on

olemuslikult samaväärne ette nähtavate karistustega), tuleks eelistada lahendust, kus

nn ultima ratio meetmed lahendataks ühes menetluses, milleks peaks olema

kõrgeimate standarditega menetluses (väärteomenetluses koos võimaliku trahviga).

Veelgi enam, sedavõrd ulatusliku mõjuga meetme rakendamise üle peaks kohtul

olema võimalik teostada täiemahulist kontrolli ning kohtulik kontroll ei peaks

piirduma diskretsiooni korrapärase rakendamisega. Samuti, haldusmenetluses ei

mõjuta üldiselt menetlusreeglite rikkumised otsuse ja menetluse õiguspärasus.

Sedavõrd olulise ulatusega meetme korral on vajalik rangete menetlusreeglite

järgimine ja minetuste sidumine selgete menetluslike tagajärgedega.

Edastatud eelnõu osas on nii konkurentsiõiguse komisjonil (kui potentsiaalselt ka

teistel advokatuuri komisjonidel) täiendavaid kommentaare. Sellest tulenevalt palume

sätestada mõistliku tähtaja sellise tagasiside andmiseks.

Lugupidamisega

Martin Mäesalu, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni esimees

i Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1021. ii Albi, K. PSK § 9/2, komm. 23. iii Albi, K. PSK § 9/2, komm. 25. iv Kergandberg, E. PSK § 22/3, komm. 40. v EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. vi EKo C-374/87 – Orkem v Commission, p 38. vii Algselt sisaldus vastavasisuline selgitus ka eelnõu seletuskirjas: „Konkurentsiamet ei saa nõuda, et (menetlusalune) isik

tunnistaks keelatud teo toimepanemise sõnaselgelt üles.“ – Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (15.12.2021), lk 80. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12d65d7d-2a83-4f23-9eb7-337d69064a08. viii EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. ix ECN+ direktiivi pp 35: „/---/ Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust tunnistama, et nad on

rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi konkurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust vastata faktiküsimustele ja esitada dokumente. /---/“

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp. Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

RE: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (14. jaanuari 2025 eelnõu)

Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon tänab 15. jaanuaril 2025 edastatud

konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (14. jaanuari 2025 eelnõu; „uus ECN+ eelnõu“) edastamise eest. Advokatuuri

konkurentsiõiguse komisjoni liikmed kindlasti osalevad 20. jaanuari kaasamisüritusel.

Võttes arvesse uue ECN+ eelnõu vastuvõtmisega kaasnevat ajasurvet edastame

esmased kommentaarid juba hetkel.

Üldine kommentaar – tegemist on olulise sammuga õiges suunas, kuid mitmed

menetluslikud küsimused vajavad veel lahendamist

Kahtlemata on tervitatav uues ECN+ eelnõus kajastuv muutus, mille kohaselt

väärteokaristuste (rahatrahvide) määramine leiaks aset väärteomenetluses. See on

tugev samm õiges suunas. Sealhulgas on kindlasti põhjendatud valik VTMS pt 11.

kasuks, st lahenduskäik, kus Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana väärteootsuse

ei tee. Selliselt saab mõistlikumalt tagatud nii menetlusaluste ettevõtjate õiguste

kaitse, kui ka tekkivast menetluslikust selgusest tagatakse efektiivsem

konkurentsiõiguse jõustamine. Sellele vaatamata on uues eelnõus mitmeid küsimusi,

mis vajavad lahendamist.

Mõned esialgsed sisulised kiirkommentaarid

Samas, uue ECN+ eelnõuga esmaselt tutvudes on tekkinud kommentaare, mida

sooviksin jagada. Tulenevalt vähesest ajast tooksime välja kolm esmast teemade ringi,

kuid advokatuuri erinevate komisjonide liikmetel on kindlasti täiendavaid

tähelepanekuid.

ESITEKS, väärteomenetlus seatakse liigsesse sõltuvusse läbiviidavast järelevalve-

menetlusest (peamiselt tulenevalt järelevalvemenetluses kogutud tõendite kontrollita

ülekandmisest väärteomenetlusse). Uues ECN+ eelnõus on sätestatud põhimõte, mille

kohaselt on järelevalvemenetluses kogutud tõendid kantavad automaatselt üle

väärteomenetlusse (arusaadavalt ilma võimaluseta kontrollida tõendite kogumise

vastavust menetlusreeglitele väärteomenetluses). Lisaks ei ole muudetud tõendite

kogumise viise väärteomenetluses, kuid on laiendatud ulatuslikult tõendite kogumise

võimalusi järelevalvemenetluses. Antud lahenduskäik on problemaatiline mitmel

põhjusel:

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

* Olemuslikult muutuks järelevalvemenetlus faktiliselt kohustuslikuks

väärteomenetluse n-ö esimeseks astmeks. Eelnev ei ole põhjendatud ning süvendab

problemaatilist praktikat, kus juba hetkel viiakse esmalt läbi järelevalvemenetlus ja

rikkumise leidmisel väärteomenetlus. Antud viisil sisuliselt kasutatakse

haldusmenetluses haldusorganil olevaid õigusi, et saada eelist süüteomenetluses.

Piirideta tõendite ülekandmine ainult suurendab seda ohtu ning põhimõtteliselt

tähendaks, et konkurentsisüütegude uurimine algaks alati järelevalvemenetlusega.

Antud tendentsi seadusesse kirjutamise asemel tuleks hoopis valida lahendus, kus

järelelevalveasutusel oleks motivatsioon koheselt valida sobivaim tööriist.

Põhjendatud juhtudel ei peaks loomulikult olema võimatu menetluste vahel liikumine.

Samas, järelevalvemenetluse funktsiooniks ei peaks saama karistamiseks vajalike

tõendite kohaste tagatisteta kogumiseks. Madala kaitsestandardiga menetluses

tõendite eelnev kogumine ja seejärel nende kasutamine kõrgema kaitse standardiga

menetluses ei ole meie hinnangul õiguspärane. Lisaks, ei ole välistatud olukorrad, kus

üldse ei teki võimalust haldusmenetluses kogutud tõendite õiguspärasuse hindamiseks

(näiteks kui tõendid viiakse väärteomenetlusse üle enne järelevalvemenetluse

lõppemist või järelevalvemenetlust lõpetavat haldusakti ei vaidlustata).

* Haldusmenetluse tõendite ülekandmine nn Engeli kriteeriumitele vastavasse

süüteomenetlusse (milleks väärteomenetlus kindlasti on) saab olla võimalik ainult

juhul, kui tõendite kogumisel on järgitud samu standardeid kui väärteomenetluses.

Selliselt tuleks eelnõukohased järelelvalvemenetluses tulevikus tagada samaväärsed

tagatised süüteomenetluse olevaga. Seda eelnõus aga tehtud ei ole. Veelgi enam,

küsitav on, kas järelelvalvemenetluste läbiviimisel on alati sedavõrd kõrge standardi

seadmine vajalik.

* ECN+ direktiivi alusel puudub samuti kohustus tagada tõendite kontrollimatu

liikumine erinevat liiki siseriiklike menetluste vahel. Uue ECN+ eelnõu

seletuskirjas ei ole seda ka järgitavalt põhjendatud. Sellise kohustuse olemasolu oleks

olemuslikult vastuolus ka EIÕK ja Euroopa Kohtu praktikaga.

Võimalikud lahendused: (i) eelnõus toodud laiendatud tõendite kogumise

võimalused tuleks sätestada spetsiifilises konkurentsiõiguse rikkumisele reageerivas

väärteomenetluses (rakendades kohaseid kaitseõigusi); ja (ii) tõendite ülekanne

menetluste vahel peaks olema, kas välistatud või lubatud ainult väärteoasja menetleva

kohtuniku igakordsel loal.

TEISEKS, uues ECN+ eelnõus on endiselt piiratud juriidiliste isikute

põhiseaduslikku mitte-süüstamise privileegi viisil, mis on vastuolus nii Euroopa

Kohtu praktika kui ka põhiseadusega.

Põhjendamatu on eelnõus vahetegu juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel. PS § 9

lg 2 sätestab, et „Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.“ Põhiseaduse

Assambleel põhjendati seda järgmiselt: „ka juriidiliste isikute kui inimeste

kollektiivide, õigused vajavad põhiseaduslikku kaitset.“i Juriidiliste isikute suhtes

laienevad kõik need põhiõigused ja vabadused, mis ei ole olemuslikult omased ainult

inimestele,ii nt õigus sünnikodakondsusele (PS § 8 lg 1). Riigikohus on korduvalt

kinnitanud, et juriidilistele isikutele laienevad menetluslikud õigused.iii Näiteks on

üheks selliseks õiguseks enese mittesüüstamise privileeg.iv Selliselt on vajalik

mittesüüstamise privileeg ka uues ECN+ eelnõus kohaselt tagada. Juriidiliste isikute

õiguste oluline kitsendamine (eriti arvestades, et see toimuks veel ka ootamatult ja

ilma põhjaliku debatita) ei ole meie hinnangul kooskõlas põhiseadusega.

Eelnõus tuleneb probleem ja vastuolu Euroopa Kohtu ning põhiseadusega valitud

sõnastusest, et menetlus alust isikut ei tohi „/.../ sundida end keelatud teo

toimepanemises süüdi tunnistama /.../“. Valitud sõnastus ei taga EL-i õiguse kohast

ega põhiseadusepärast kaitseala:

* Nimelt on Euroopa Kohus EL-i konkurentsiõiguses seadnud standardi, et enese

mittesüüstamise privileeg laieneb näiteks ka faktiküsimustele, millele vastamine oleks

võrdeline ettevõtja ülestunnistusega.v Eelnev hõlmab ülestunnistust kõigi nn

koosseisutunnuste osas: näiteks on leitud, et faktiküsimus kokkuleppe eesmärgi kohta

on enese mittesüüstamise privileegi kontekstis lubamatu, kuna võimaliku vastusega

tunnistaks teabenõude adressaat oma tahtlust ja kokkuleppe sõlmimise eesmärki.vi

* Õigusvastase tõlgenduse oht tuleneb eelkõige asjaolust, et Eesti õigussüsteemis on

rikkumises süüdi tunnistamine/ süüstamine erinevad mõisted – esimene on piiratum

ELi kohtupraktikast, viimane hõlmab kõiki koosseisutunnuseid (nagu ka asjakohane

EL-i kohtupraktika). Seega, on võimalik, et uues ECN+ eelnõu kohases

menetluseks hakatakse ELTL-i art-de 101/ 102 menetlustes „süüdi tunnistamise“

all mõistma vaid sõnaselget ülestunnistust, mis omakorda on kitsam kui ELi

kohtupraktika ettenähtu.vii Sellise võimaluse realiseerumine ei ole õiguspärane.

* Veelgi enam, eelnõuga on valitud lahendus, kus samad menetlusreeglid kehtivad ka

ainult siseriikliku mõjuga rikkumiste (s.o KonkS §§ 4 ja 16) menetlustele. See on aga

potentsiaalselt põhiseadusega vastuolus. EL-i kohtupraktika kitsendab enese

mittesüüstamise privileegi kehteala võrreldes selle põhiseadusliku ulatusega.viii

Kuivõrd ECN+ direktiivi art 8 (ja pp 35)ix kohustab lähtuma asjaomasest

kohtupraktikast, ei ole see ELTL-i art 101 ja 102 menetluste kontekstis välistatud –

PSTS § 2 sätestab EL-i õiguse ülimuslikkuse PS-i ees (teatavatel eeltingimustel).

ECN+ direktiiv aga ei reguleeri ainult siseriikliku mõjuga konkurentsiõiguse

rikkumiste (KonkS § 4 ja § 16) menetlusi. Sellises olukorras on kohustuslik lähtuda

enese mittesüüstamise privileegi põhiseaduslikust ulatusest. Ka direktiivi

tõlgendamisel tuleb valida maksimaalselt põhiseaduskonformne tee. Põhiseadus ei

tee enese mittesüüstamise privileegi osas mööndusi dokumentide väljaandmisele

EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

ja faktilisi asjaolusid puudutavate küsimuste osas. Selliselt on uues ECN+ eelnõus

endiselt olulised nn ülekuldamise elemendid.

Antud küsimuses on advokatuuri komisjonide tagasisides pakutud varasemalt

lahendusvõimalusi, mis sobituks ka siia.

KOLMANDAKS, õigus nõuda, et olulise mõjuga käitumusliku/ struktuurse meetme

kohaldamist (uue ECN+ eelnõukohane § 7833 lg 1) tuleks rakendada

vääreomenetluses (spetsiifilise erinormiga sätestades). Eelnevat põhjusel, et meetmete

kohaldamisel võib tekkida väga suure mõjuga tagajärg ettevõtjatele (eriti nn

struktuursete parandusmeetmetega). See võib ulatuda näiteks kohustuseni ettevõttel

võõrandada osalus äriühingus või äriüksus. Selliseid mõjusid ei ole hiljem võimalik

parandada/ kõrvaldada. Arvestades viidatud meetme võimalikku mõju (mis on

olemuslikult samaväärne ette nähtavate karistustega), tuleks eelistada lahendust, kus

nn ultima ratio meetmed lahendataks ühes menetluses, milleks peaks olema

kõrgeimate standarditega menetluses (väärteomenetluses koos võimaliku trahviga).

Veelgi enam, sedavõrd ulatusliku mõjuga meetme rakendamise üle peaks kohtul

olema võimalik teostada täiemahulist kontrolli ning kohtulik kontroll ei peaks

piirduma diskretsiooni korrapärase rakendamisega. Samuti, haldusmenetluses ei

mõjuta üldiselt menetlusreeglite rikkumised otsuse ja menetluse õiguspärasus.

Sedavõrd olulise ulatusega meetme korral on vajalik rangete menetlusreeglite

järgimine ja minetuste sidumine selgete menetluslike tagajärgedega.

Edastatud eelnõu osas on nii konkurentsiõiguse komisjonil (kui potentsiaalselt ka

teistel advokatuuri komisjonidel) täiendavaid kommentaare. Sellest tulenevalt palume

sätestada mõistliku tähtaja sellise tagasiside andmiseks.

Lugupidamisega

Martin Mäesalu, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni esimees

i Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1021. ii Albi, K. PSK § 9/2, komm. 23. iii Albi, K. PSK § 9/2, komm. 25. iv Kergandberg, E. PSK § 22/3, komm. 40. v EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. vi EKo C-374/87 – Orkem v Commission, p 38. vii Algselt sisaldus vastavasisuline selgitus ka eelnõu seletuskirjas: „Konkurentsiamet ei saa nõuda, et (menetlusalune) isik

tunnistaks keelatud teo toimepanemise sõnaselgelt üles.“ – Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (15.12.2021), lk 80. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12d65d7d-2a83-4f23-9eb7-337d69064a08. viii EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. ix ECN+ direktiivi pp 35: „/---/ Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust tunnistama, et nad on

rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi konkurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust vastata faktiküsimustele ja esitada dokumente. /---/“