Ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

[email protected]

Ettekirjutus riigihanke kehtetuks

tunnistamiseks

Ettekirjutuse tegemise aeg ja koht:

Riigihanke viitenumber:

Riigihanke nimetus:

Hankija:

17.01.2025, Tallinn

277404

konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus

„Operatsioonilauad 3“

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, J. Sütiste

tee 19, 13419, Tallinn, [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahandusministeerium teeb Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla RHS § 208 lg 1

alusel järgmise ettekirjutuse:

1. Sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla tunnistada kehtetuks

konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihange

„Operatsioonilauad 3“ (viitenumber 277404);

2. Ettekirjutus tuleb täita hiljemalt 24.01.2025;

3. Ettekirjutuse täitmisest tuleb Rahandusministeeriumit teavitada viivitamata.

VAIDLUSTAMISVIIDE

Käesoleva ettekirjutuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest

arvates kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras. Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust.

SUNNIRAHA KOHALDAMISE HOIATUS

Meie 17.01.2025 nr 12.2-1/5211-6

2

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb haldusorgan

enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma

kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita. Hoiatus võib kaasneda

ettekirjutusega. Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa

(ATSS § 7 lg 5).

Käesolevaga teatame, et ülalmärgitud tähtpäevaks (24.01.2025) ettekirjutuse täitmata jätmisel

rakendab Rahandusministeerium RHS § 208 lg 6 alusel Sihtasutusele Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, reg. 90006399, (J. Sütiste tee 19, Tallinn) sunniraha summas 2500 (kaks

tuhat viissada) eurot.

1. Asjaolud ja menetluse käik

1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) esitas 21.11.2024

Rahandusministeeriumile taotluse alustada riiklikku järelevalvet hankija poolt

riigihangete registris (edaspidi eRHR) konkurentsipõhise läbirääkimistega

hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Operatsioonilauad 3“, viitenumber 277404

(edaspidi riigihange) suhtes.

1.2. Taotluses seatakse kahtluse alla hankemenetluse liigi valiku õiguspärasus. Hankija on

menetlusliigi valiku alusena märkinud hanketeates RHS § 48 lg 3 p-i 4, mille kohaselt

on hankijal õigus korraldada riigihange konkurentsipõhise läbirääkimistega

hankemenetlusena, kui hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemus, keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei

võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida

hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hanketeates on valikut

põhjendatud järgnevalt: „Hankija korraldab hanke konkurentsipõhise läbirääkimistega

hankemenetlusena, kuna hankelepingu esemeks olevate asjade ja kaasnevate teenuste

keerukus ja rahalised asjaolud ning riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu

tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud

hankemenetluse tulemusena (seadmega seotud kaalupiirangud ja laudade

komplekteeritus ning nende kulu protseduuridele, tarnekindlus ning koolitused).“

1.3. Taotluses on täiendavalt toodud välja VAKO menetluses hankija poolt esitatud

menetlusliigi põhjendused, mis on kokkuvõtlikult järgmised (tsiteeritud taotlusest;

kursiivis):

 Eesti turul pakub operatsioonilaudasid hetkel kaks ettevõtet – Vaidlustaja ja AB

Medical Group Eesti OÜ (edaspidi ABMG), kuid kuna tegemist rahvusvahelist

piirmäära ületava Riigihankega, siis saavad osaleda ka muud kui ainult Eesti turul

tegutsevad ettevõtted. Operatsioonilaudade tootjaid on maailmas rohkem kui kaks ning

hankija ei ole kursis kõigi maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste

tingimustega. Hankijal on keeruline kirjeldada Eesti turul pakutavate toodete põhjal

ammendavalt operatsioonilaudade kõiki võimalikke tehnilisi tingimusi, mis arvestaksid

ka Eestist väljaspool pakutavaid seadmeid. Hankijal ei ole kahtlust, et nii vaidlustaja

kui ka ABMG pakutavad tooted vastavad hankija vajadustele, kuid tehniliste tingimuste

liigse detailsuse korral võib juhtuda, et tegelikkuses hankija vajadustele sobiv laud

mõnele tingimusele tahtmatult ei vasta;

3

 Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et

need vastaksid hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Seetõttu on

hankemenetluse korraldamine konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena

tulenevalt hankelepingu eseme tehnilisest keerukusest põhjendatud ja õigustatud;

 Hankija on selgitanud eelneva riigihanke (viitenumber 261546) vaidlustusmenetluses,

et Hankija majanduslik seis on muutunud ja hankijal tuleb majanduslikust olukorrast

tulenevalt erilise hoolega jälgida, millistele tingimustele vastavaid ja millise hinna ja

kvaliteedi suhtega tooteid ja teenuseid ta saab endale võimaldada;

 Arvestades hankija majandusliku olukorra tundlikkust, soovib hankija esialgsete

pakkumuste saamisel hinnata, milline saab olema kulu kirurgilistele protseduuridele

ja seeläbi analüüsida, millised on hankeeseme tehnilised tingimused (v.a

miinimumtingimused), mille üle saaks läbi rääkida, et need vastaksid Hankija

majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas hankija vajadustega.

1.4. Taotluse esitaja hinnangul ei seondu vaidlustusmenetluses esitatud põhjendused

äratuntavalt ühegagi hanketeates nimetatud asjaoludega, mis takistavad hankelepingu

tingimuste piisava täpsusega kindlaks määramist. VAKO hinnangul on hanketeates

nimetatud kaalupiirangud selgelt hankija vajaduse põhised ega sõltu sellest, mida turul

võiks veel saada olla. Hankija pole vaidlustusmenetluses maininud tarnekindlust ja

koolitusi. VAKO hinnangul nähtub asjaoludest, et laudade komplekteeritusse osas on

hankijal olnud väga selge nägemus juba eelmises riigihankes ja võrreldes riigihanke

tehnilisi tingimusi eelmise riigihankega, on peamine erinevus paljude tingimuste

kehtestamine miinimumtingimustena. Asjaolu, et pakkuda võib ka hankija

minimaalsetest vajadustest paremat toodet, ei peegelda asja olemusest, keerukusest või

sellega seotud õiguslikest või rahalistest asjaoludest või riskidest tulenevalt võimatust

kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega. Samuti fakt, et hankija

rahalised võimalused on muutunud, ei tähenda iseenesestmõistetavalt seda, et enam

poleks võimalik hankelepingu tingimusi piisava täpsusega kindlaks määrata. Puuduvad

igasugused seosed rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse vahel tingimusi

kindlaks määrata.

1.5. Taotluse esitaja hinnangul ei ole hanketeate ega hankija esitatud seisukohtade pinnalt

võimalik kahtlusteta veenduda RHS § 48 lg 3 p-i 4 koosseisu täitmises. Vastupidiselt

esineb VAKO hinnangul põhjendatud kahtlus, et hankija ei ole hankemenetluse liigi

valikut asjakohaselt kaalutlenud ja võib olla valinud selle ebaõigesti, mis takistab selle

riigihankega jätkamist.

1.6. Rahandusministeeriumi hinnangul esines järelevalvetaotluses esitatud teabe alusel

põhjendatud kahtlus, et hankija on õigusliku aluseta korraldanud riigihanke

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena.

1.7. Rahandusministeerium alustas 05.12.2024 kirjaga nr 12.2-1/5211-2 riigihanke üle

järelevalvemenetlust, eesmärgiga kontrollida riigihanke läbiviimise õiguspärasust.

Rahandusministeerium palus hankijal esitada selgitused järelevalvemenetluse

alustamise kirjas toodud asjaoludele.

4

1.8. Hankija asus 13.12.2024 Rahandusministeeriumile saadetud vastuskirjas seisukohale,

et riigihanke läbiviimine konkurentsipõhise läbirääkimistega menetlusena on

õiguspärane.

1.9. Hankija selgitab, et direktiiv 2014/24/EL põhjenduspunktidest 42 ja 43 võib järeldada,

et valmistoodete puhul ei ole üldjuhul konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse

kasutamine soovitav, kuid samas on selgelt välja toodud, et komplekssete riigihangete

korraldamisel, kui hankeesemeks on keerulised tooted, võib see olla siiski õigustatud.

1.10. Hankija selgituste kohaselt seisneb riigihankega hangitavate operatsioonilaude

keerukus selles, et operatsioonilaudade komplekti saab kokku panna erinevatest

lauaplaadi moodulitest ning lisavahenditest. Iga komponent võib oluliselt mõjutada

patsiendi kaalupiiranguid, funktsionaalsust (erinevalt reguleeritav, röntgenikiirgust läbi

laskev jne) aga erineda ka mõõtudelt ning hinnalt. Selles tulenevalt ei ole kohane

määratleda operatsioonilauda tavapärases mõistes nö valmistooteks. Valmistooted on

üksikud lauaplaadi moodulid ja lisavahendid, millest komplekteeritakse

operatsioonilaud, kuid ravitööks kasutatavat operatsioonilauda ei ole vajalikus

komplekssuses valmistootena võimalik osta.

1.11. Täiendavalt selgitab hankija, et alustas operatsioonilaudade hankimist 2022. aastal.

Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et

need vastaksid hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Hankija eesmärk

ei ole läbirääkimistega menetluse korraldamisega välistada ühtegi potentsiaalset

pakkujat, vaid vastupidi, hankija on huvitatud võimalikult laiast konkurentsist, kuid

tulenevalt hankeeseme keerukusest ei ole eelnevad avatud hankemenetlused andnud

tulemust, mis vastaks hankija vajadustele.

1.12. Hankija ei nõustu VAKO seisukohaga, et seadmega seotud kaalupiirangud on hankija

vajaduse põhised ega sõltu turul pakutatavatest toodetest, mistõttu ei saa seda käsitada

asjaoluna, mis muudaks võimatuks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega,

et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hankija

möönab, et need on küll vajaduspõhised, kuid tulenevalt asjaoludest, et kaalupiirangud

sõltuvad ühtlasi kasutatavatest lisatarvikutest, operatsioonilaudade komplekteeritusest

ja asenditest, ning et hankijal pole ülevaadet kõigist turul olevate operatsioonilaudade

omadustest ja võimalikest lisatarvikutest, siis ei ole hankijal ühtlasi võimalik määrata

relevantseid hankelepingu tingimusi piisava täpsusega. Hankija eesmärk on luua

tasakaal võimalikult kõrge kaalupiirangu ja turul pakutavate võimaluste vahel.

Seejuures võimaldab relevantsete tingimuste määramata jätmine tagada konkurentsi.

1.13. Lisaks kaalupiirangutele on hankija põhjendanud menetlusliigi valikut protseduuride

kulu, tarnekindluse ja koolitustega. Hankija selgituste kohaselt sõltub kulu

protseduuridele ning koolitustele operatsioonilaua komplekteeritusest. Kuivõrd hankija

pole kursis kõigi maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste tingimustega ning

seega ka tootjate poolt pakutavate operatsioonilaudade komplekteeritust, siis on

menetlusliigi valiku eesmärgiks kaardistada turul pakutavad variandid operatsioonilaua

komplekteerimise võimalustest ning selle põhjal hinnata hankija kulu protseduuridele.

Juhul, kui esialgsete pakkumuste hindamisel selgub, et tehnilises kirjelduses kirjeldatud

operatsioonilaua komplekti kuuluvad osad ei ole protseduuri kulu vaates mõistlikud,

5

siis on hankijal võimalik läbirääkimiste kaudu oma vajadusi ümber hinnata ja

täpsustada selles osas tehnilisi tingimusi operatsioonilaudade komplekteerituse osas.

Protseduuri kuluga sarnane seos on hankijale vajalike koolitustega. Arvestades seda, et

hankijal ei ole kõikehõlmavat teadmist operatsioonilaudade komplekteerituse

võimalustest, siis ei saa hankija riigihanke tehnilises kirjelduses detailse täpsusega

kirjeldada koolitusi, mille läbiviimise kohustus oleks edukal pakkujal. Võimalik, et

teatud juhtudel võib hankijal juba olla majasisene kompetents, kuid läbirääkimiste

raames on hankijal võimalik välja selgitada, milliste koolituste järele on hankijal

vajadus, mis on nende koolituste kulu ning selle põhjal saab omakorda otsustada,

millised tehnilised tingimused operatsioonilaudade komplekteeritusse osas on hankijale

mõistlikud.

1.14. Täiendavalt märgib hankija, et hankijale on tervishoiuasutusena ja Eesti tipphaiglana

väga oluline tarnekindluse tagamine. Kahetsusväärselt tihti tuleb ette olukordi, kus

vaatamata väga selgetele lepingutingimustele ei suuda tarnijad vastata nendele seatud

ootustele ja tarnetähtaegadega seotud tingimusi täita. Tarnekindluse saamine

esemetele, mida kasutatakse haiglas ööpäevaringselt ning mis on olulise tähtsusega

haigla igapäevasele toimimisele, on hankija jaoks lepingu sõlmimisel üks

prioriteetsemaid asju. Hankija soov on saada endale lepingupartner, kellele ei ole

hankes seatud tingimustega pandud hankija teadmatusest liiga kõrgeid nõudeid ning

samas on potentsiaalsetel pakkujatel võimalik läbirääkimiste käigus oma võimekust

hankija vajadustest sõltuvalt hinnata ja lõpliku pakkumuse tegemisel pakkumust

vastavalt kohandada.

1.15. Hankija ei nõustu VAKO järeldusega, et konkreetsel juhul puuduvad igasugused seosed

rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse vahel tingimusi kindlaks määrata. Hankija

toob välja asjaolu, et hankija majandusliku seisu muutumine oli üheks põhjuseks, miks

tunnistati kehtetuks eelmine sama riigihanke eseme suhtes korraldatud hankemenetlus.

Majandusliku olukorra tundlikkusest tulenevalt soovib hankija konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetluse kaudu hinnata esialgsete pakkumuste alusel

võimalikku kulu kirurgilistele protseduuridele ning seejärel analüüsida, millised on

hankeeseme tehnilised tingimused (v.a miinimumtingimused), mille üle saaks läbi

rääkida, et need vastaksid hankija majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas

hankija vajadustega. Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse mõte ongi

selles, et esialgsete pakkumiste põhjal saab hankija oma vajadusi hinnata ja seejärel

vajadusel vastavalt korrigeerida ka hankeesemele kehtestatud tehnilisi tingimusi,

millest sõltub hankeeseme maksumus.

1.16. Kokkuvõtlikult leidis hankija, et riigihanke menetluse liigi valik on õiguspärane,

mistõttu puudub alus tunnistada hankemenetlus kehtetuks.

1.17. 08.01.2025 kirjaga nr 12.2-1/5211-4 edastas Rahandusministeerium hankijale

ettekirjutuse tegemise kavatsuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 208 lg 4

ja HMS § 40 lg 1 kohaselt andis Rahandusministeerium enne ettekirjutuse tegemist

hankijale võimaluse omapoolse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

6

1.18. Hankija esitas 10.01.2025 vastuskirja ettekirjutuse tegemise kavatsusele. Vastuskirjas

ei soovinud hankija esitada täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid ettekirjutuse

kavatsuses väljatoodud Rahandusministeeriumi seisukohale ja põhjendustele.

2. Rahandusministeeriumi seisukoht ja põhjendused

2.1. RHS-i rikkumise tuvastamisel on Rahandusministeeriumil riigihangete korraldamise

üle järelevalvet teostades õigus ja kohustus kaaluda RHS § 208 lg-s 1 või lg-s 2

sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise põhjendatud vajadust.

2.2. Olles tutvunud järelevalveteatega, riigihanke alusdokumentidega, hankija ja

järelevalveteate esitaja selgitustega ning hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis,

leiab Rahandusministeerium, et hankija on riigihanke korraldamisel rikkunud RHS-i.

Rahandusministeerium jääb ettekirjutuse tegemise kavatsuses (Rahandusministeeriumi

08.01.2025 kiri nr 12.2-1/5211-4) toodud seisukoha juurde, mille põhjendused on

järgnevad.

2.3. Hankija hinnangul võib valmistoodeteks pidada üksikuid lauaplaadi mooduleid ja

lisatarvikuid, millest komplekteeritakse operatsioonilaud, kuid ravitööks kasutatavat

operatsioonilauda ei ole vajalikus komplekssuses valmistootena võimalik osta.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 43

kontekstis nõustuda hankija käsitlusega. Nimelt on kõnealuses põhjenduspunktis

selgitatud, et konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust ei tuleks kasutada

valmisteenuste ja -toodete puhul, mida võivad pakkuda mitmed erinevad turul

tegutsevad ettevõtjad. Operatsioonilaudu, mis koosnevad moodulitest ning mida

komplekteeritakse vastavalt hankija vajadusele, pakuvad ainuüksi Eesti turul mitmed

ettevõtjad. Järelikult on turul pakutavad tooted või lahendused sellised, mis võiksid

rahuldada hankija vajadusi avatud või piiratud hankemenetluse tulemusel sõlmitava

hankelepinguga. Käsitusele, et operatsioonilaudade puhul pole tegemist RHS § 48 lg 3

p 4 tähenduses asjadega, mis oma olemuse või keerukuse tõttu välistavad hankelepingu

tingimuste piisavalt täpse määramise, viitab ka asjaolu, et alates 2022. a. on vähemalt

kuue erineva riigihangete registri vahendusel korraldatud avatud hankemenetluse

tulemusel jõutud sellesisuliste hankelepinguteni.

2.4. Hankija viitab seoses hankelepingu eseme keerukusega asjaolule, et hankijal puudub

selge ülevaade turul olevatest operatsioonilaudadest, nende komplekteerituse

võimalustest või nende tarvikutest. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole üheselt

mõistetav, kuidas turul pakutavate toodete täieliku ülevaate puudumine muudab

võimatuks hankelepingu tingimuste määramise. Täiusliku informatsiooni omamine

turul pakutavate operatsioonilaudade komplekteeritusest ei ole eelduseks riigihanke

alusdokumentide koostamiseks. Arvestades, et samasisulisi riigihankeid on teised

hankijad edukalt läbi viinud avatud hankemenetlustena, ning et hankija omab

varasemat kogemust operatsioonilaudade hankimisel, on küsitav hankija seisukoht, et

hankelepingu eseme olemus või keerukus ei võimalda hankelepingu tingimuste

määramist sellise täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud

hankemenetluse tulemusena. Juhul, kui hankijal puudub piisav teadmine turul

pakutavatest toodetest, on tal võimalik läbi viia turu-uuring vastavalt RHS §-le 10.

7

2.5. Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa hankija selgitustest järeldada, et konkreetsel

juhul takistavad hankelepingu esemeks olevate asjadega seotud rahalised asjaolud või

riskid hankelepingu tingimuste kindlaksmääramist piisava täpsusega, et sõlmida

hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hankija toob rahaliste

asjaoludena välja hankija majandusliku tundlikkuse või eelarveliste vahendite

vähenemise. Nimetatud asjaolud ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul seotud

niivõrd hankelepingu esemega kui hankija üldise finantsolukorraga. Olukorras, kus

hankija rahalised vahendid on piiratud, on hankijal võimalik määrata kindlaks

hankelepingu eeldatav maksumus ning juhul, kui kõik pakkumused ületavad

hankelepingu eeldatavat maksumust, lükata kõik esitatud pakkumused tagasi vastavalt

RHS § 116 lg 1 p-le 1.

2.6. Eelnevast lähtuvalt leiab Rahandusministeerium, et konkreetsel juhul ei ole riigihanke

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldamiseks RHS § 48 lg 3

p-s 4 sätestatud aluse eeldused täidetud.

3. Järelevalvemenetluse kokkuvõte

3.1. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu sõlmimist teha

hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks kui hankija on rikkunud

riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda

riigihanget jätkata.

3.2. RHS § 208 lg 2 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus teha enne hankelepingu või

raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi riigihangete seaduse ja selle alusel

antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget

võimalik jätkata.

3.3. RHSi sätete rikkumise tuvastamisel lasub Rahandusministeeriumil riiklikku

järelevalvet teostava valitsusasutusena kohustus kaaluda RHS § 208 lg 1 või 2 alusel

hankijale ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetluses käigus selgub, et riigihanke

läbiviimise korda on rikutud, tuleb hinnata, kas kõiki asjaolusid arvestades on

riigihanget võimalik jätkata. Kui selgub, et hankija on toime pannud riigihangete

läbiviimise nõuete rikkumise ning ühtlasi ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda

riigihanget jätkata, võib Rahandusministeerium teha hankijale RHS § 208 lg 1 alusel

ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta.1

3.4. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et hankija tegevus riigihanke läbiviimisel ei ole olnud

kooskõlas RHS-iga. Järelevalvemenetluses on leidnud tuvastamist, et hankija on

rikkunud RHS-is sätestatut õigusliku aluseta riigihanke konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetlusena korraldades.

3.5. Võttes arvesse asjaolusid, et rikkumise sisuks on vale hankemenetluse liigi valik, ei ole

võimalik sama hankemenetluse jätkamisel ületada vastuolu RHS-ga, kuna valitud

hankemenetluse liiki ei ole võimalik selles menetlusetapis enam muuta. Sellest lähtudes

1 M.Antonov. RHS § 208, komm. 7 (lk 1179) – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

8

on Rahandusministeeriumi arvates riigihanke objektiivse seaduslikkuse tagamiseks

vajalik teha hankijale ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks

3.6. Käesoleva ettekirjutuse hankijale teatavaks tegemisega lõpeb järelevalvemenetlus

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihankes nr

277404 „Operatsioonilauad 3“ üle RHS § 205 lg 4 p 2 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Porgand

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja

Lisaadressaadid:

Advokaadibüroo TGS Baltic AS

Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon

Hendrik Kull 5302 2908

[email protected]