Vastus

1

Viktooria Iljin

Teema: FW: Projekti nr 2021-2027.4.09.22-0001 TAT teemad Asukoht: Microsoft Teamsi koosolek

Algus: K 15.01.2025 13:00 Lõpp: K 15.01.2025 14:00

Kordamine: (pole)

Koosoleku olek: Aktsepteeritud

Korraldaja: Eliina Tüvi

Regina Sergejeva nõunik Sotsiaalministeerium -----Original Appointment----- From: Eliina Tüvi <[email protected]> Sent: Monday, January 13, 2025 2:16 PM To: Eliina Tüvi; Regina Sergejeva - SOM; Jüri Lõssenko - SOM Subject: Projekti nr 2021-2027.4.09.22-0001 TAT teemad When: kolmapäev, 15. jaanuar 2025 13:00 – 14:00 (UTC+02:00) Helsingi, Kiiev, Riia, Sofia, Tallinn, Vilnius. Where: Microsoft Teamsi koosolek Tere! Saadan kalendrisse Teile sobinud koosoleku aja kutse. Lisan siia ka küsimused, mida soovime käsitleda:

1) OP-s (perioodi 2021-2027 rakenduskava punkt 2.1.6.7 lk 98) on häs toimivate ja piirkondlikult juurdepääsetavate sotsiaalteenuste kirjelduses muuhulgas toodud, et Ees on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele mõeldud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Projek nr 2021-2027.4.09.22-0001 TAT seletuskirja (tegevus 2.1, lk 3) järgi: 2015. aastal arendas Sotsiaalministeerium koos SKA-ga välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudeli koos sihtrühma huvisid silmas pidava detailse teenusekirjeldusega, mille koostamisse kaasa ka potentsiaalsed teenuseosutajad. Lisaks koolitata otseselt teenuse osutamisega seotud SKA personali, et nad oleksid kursis sihtrühma vajaduste ja teenuse olemusega ning valmis pakkuma klien dele kvaliteetset teenust. Nimetatud mudelit katseta ajavahemikus jaanuar 2016 kuni veebruar 2022. Katseprojek tulemused näitasid, et kaitstud töö teenus on terviklik teenusekomponent, mis tuleb integreerida toetavate teenustega.

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

2

Milles seisneb erinevus perioodil 2014-2020 katsetatud pikaajalise kaitstud töötamise teenuse ja projek nr 2021-2027.4.09.22-0001 raames katsetava kaitstud töö teenuse vahel? Sh kuidas uue perioodi kaitstud töö teenus erineb perioodil 2014-2020 rahastatud pikaajalise kaitstud töö teenusest? Mis eesmärgil jätka perioodil 2021-2027 kaitstud töö teenuse katsetamist ja milline peaks olema lõpptulemus?

2) Palun selgitage, millised on sisulised erinevused projek nr 2021-2027.4.09.22-0001 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kä esaadavus“ (elluviija Sotsiaalkindlustusamet) ja projek nr 2021-2027.4.09.23- 0002 „Pikaajalise hoolduse kä esaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (elluviija Sotsiaalministeerium) vahel?

3) Projek nr 2021-2027.4.09.22-0001 TAT muudatus novembris 2024: Muudatuse seletuskirjas on märgitud, et Punk ga 10 suurendatakse TAT eelarvet (keh v abikõlblike vahendite summa on 14 000 000 eurot) kokku 8 000 000 euro võrra, millest ESF+ toetus on 5 600 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2 400 000 euro võrra. Eelarve suureneb sama meetme TAT „Pikaajalise hoolduse kä esaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 22 000 000 eurot, millest ESF+ toetus on 15 400 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 600 000 eurot. Miks see muudatus oli vajalik?

Jooksvalt võib tekkida ka muid küsimus aga need on hetkel peamised. Heade soovidega Eliina Tüvi ________________________________________________________________________________

Microso Teams Kas vajad abi?

Liitu koosolekuga kohe

Koosoleku ID: 370 966 612 487

Pääsukood: Rf7qc9at

Korraldajatele: Koosolekusuvandid

<-> Ainult avalikku infot sisaldavad kõned! <-> Juhime tähelepanu, et Microso Teamsi puhul on tegemist pilvepõhise lahendusega, mille puhul ei oma riik kontrolli video jälgimise ja teabe salvestamise üle.

________________________________________________________________________________

 Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain informa on which is classified for official use.

Lp Kärt Saarsen Tallinn

Sotsiaalkindlustusamet 22. aprill 2019. a.

Endla 8, 15092 Tallinn

E-posti teel:

[email protected]

Horisontaalse koostöö erandi (RHS § 12 lg 7) rakendamine

erihoolekandeteenuste hankimisel

Lugupeetud pr Saarsen

Palusite meil analüüsida riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 12 lg-s 7 sätestatud hankijate

koostööerandi rakendamise võimalikkust isikukeskse erihoolekande teenusmudeli

piloteerimiseks kohalikes omavalitsustes (edaspidi ka KOV). Vastuseks Teie küsimusele

koostasime alljärgneva analüüsi.

1. ASJAOLUD

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) soovib viia läbi pilootprojekti „Isikukeskse

erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“. Projekti eesmärk on

katsetada isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendatavust kohalikus omavalitsuses.

Pilootprojektis on KOV-i poolt korraldatavate teenuste sihtgrupis üle 16-aastased juba

erihoolekande teenust tarbivad või esmakordselt tarbima hakkavad raske, sügava või püsiva

kuluga psüühilise erivajadusega isikud, kes vajavad KOV-i sotsiaaltöötaja või SKA

juhtumikorraldaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule

sisenemiseks toetavaid ja integreeritud teenuseid1.

1 Sihtgrupi täpne määratlus on alljärgnev:

Tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised inimesed (16-aastane kuni

vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes:

1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega

teenust); või

2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või

3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad toimetulekuks ning

ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid.

Konfidentsiaalne Sorainen – 2/10 –

Piloteeritava teenuse sisuks on lähtuvalt SKA poolt väljatöötatud teenusmudelist KOV-ide

poolt erihoolekandeteenuste korraldamine. SKA soovib pilootprojekti kaudu katsetada

erihoolekandeteenuste kui riigi ülesannete korraldamist uudse teenusmudeli alusel abivajajale

kõige lähemal ja tuttavamas keskkonnas. Pilootprojekti eesmärk ei ole üksnes SKA seniste,

sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate ülesannete üks-ühele KOV-idele delegeerimises, vaid

erinevas korralduses kui ka abivajaja ja tema lähedaste poolt tarbitavate teenuste erinevas sisus.

Pilootprojektis katsetatava teenusmudeli kaks peamist erinevust võrreldes kehtiva korraldusega

on alljärgnevad:

1) Abivajajate ring ja neile osutavate teenuste sisu on erinev. Pilootprojekti raames

pakutakse abivajajatele senisest erineva sisuga erihoolekande ja

rehabilitatsiooniteenuseid (nö teenuskomponente). Kehtiva süsteemiga võrreldes

seisneb erisus ka selles, et teenuseid pakutakse nii abivajajale endale kui ka tema perele

ja lähedastele.

2) Teenuste korraldaja on SKA asemel KOV. Pilootprojektis on senised

sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad SKA pädevuses olevad erihoolekande ja

rehabilitatsiooniteenuste tegevused kujundatud ühtseks teenusmudeliks, mida asub

senisest erinevatel alustel korraldama KOV. Erihoolekande teenusmudeli piloteerimisel

vastutab KOV kogu abiosutamise protsessi eest oma piirkonnas. KOV-i kohustuseks on

leida oma piirkonnas abivajajatele teenuskomponentide osutamiseks teenusepakkujad,

kelleks võivad olla nii uued teenusepakkujad, KOV-i senised lepingupartnerid kui ka

senised SKA lepingupartnerid. KOV-idel tuleb teenuskomponentide osutajad leida

asjakohase riigihankemenetluse tulemusena. Samas vastutab SKA pilootprojektis

KOV-ile vajaliku toe pakkumise eest (sh teenuse osutamise finantseerimise eest). SKA

ülesanne on koostöö raames koondada, vahendada ja analüüsida informatsiooni

erinevate KOVide pilootprojektis saadud kogemuste kohta, et ühtlustada üle-Eestilist

teenusmudeli juurutamise praktikat.

SKA soovib pilootprojekti raames leppida KOV-idega kokku erihoolekandeteenuste

korraldamise teenuste osutamises kuni 3 aasta jooksul. SKA tasub KOV-dele teenuste

korraldamisega seotud kulud. SKA rahastab pilootprojekti kulupõhise arvestuse alusel. SKA

finantseerib pilootprojekti raames KOV-ides täiendava töökoha loomisega seotud kulusid

(eelkõige tööjõukulusid) ja otseseid abivajajatele teenuskomponentide osutamisega seotud

kulusid (reaalselt osutatud teenuseid arvete alusel). KOV-i juhtumikorraldaja tööjõukulu

moodustab hinnanguliselt ca 10% pilootprojekti raames KOV-idele makstavatest tasudest,

kusjuures 90% moodustab teenuse osutamise kulu. Projekti raames ei tasuta KOV-idele tasusid

või eraldisi, mis oleksid oma iseloomult kasum või täiendav tasu SKA-le teenuse osutamise

eest.

Käesoleva analüüsi kontekstis ei peeta KOV-ide poolt pilootprojekti raames teenuste

osutamiseks abivajajatele teenuskomponentide pakkujate poolt teenuste osutamist. Seega

eristatakse käesolevas analüüsis KOV-ide poolt SKA-le pilootprojekti raames SKA asemel

erihoolekandeteenuste korraldamise teenuse ning abivajajatele erinevate turul tegutsevate

pakkujate poolt teenuskomponentide pakkumist. Kuivõrd abivajajatele teenuskomponentide

pakkujatega lepingute sõlmimiseks tuleb KOV-idel korraldada asjakohased riigihanked,

puudutab käesolev analüüs üksnes KOV-i poolt pilootprojekti raames SKA asemel

erihoolekandeteenuste korraldamise teenuse osutamist.

Konfidentsiaalne Sorainen – 3/10 –

2. ANALÜÜSITAV KÜSIMUS

Eelnevalt kirjeldatud piloteeritava teenusmudeli puhul saavad erihoolekandeteenuste

korraldajateks olla üksnes KOV-id. Seetõttu palusite meil hinnata, kas SKA poolt pilootprojekti

raames erihoolekandeteenuste korraldamise teenuse osutamiseks KOV-idega teenuslepingute

sõlmimine on riigihangete seaduse § 12 lg-s 7 sätestatud horisontaalse koostöö erandi alusel

lubatav.

Alljärgnevalt analüüsime esmalt, kas SKA poolt väljatöötatud mudeli alusel KOV-idega

lepingu sõlmimisel on tegemist situatsiooniga, mille puhul on nõutav lepingu sõlmimine RHS-s

sätestatud menetluskorda järgides. Seejärel analüüsime seda, kas SKA-l on õigus siiski

rakendada ka RHS § 12 lg-s 7 sätestatud halduskoostöö erandit.

3. KOKKUVÕTE

Esmalt märgime, et SKA poolt pilootprojekti raames KOV-idega sõlmitavad lepingud ei allu

üldse riigihangete seaduses sätestatud menetluskorrale, kuivõrd tegemist ei ole riigihangetega.

Seega leiame, et SKA-l ei tule KOV-idega lepingute sõlmimisel riigihangete seadust ega selles

sätestatud horisontaalse koostöö erandit rakendada. Sellisel juhul võib SKA-l olla kohustus

KOV-idega lepingute sõlmimisel järgida halduskoostööseadust. Käesoleva analüüsi

koostamisel ei ole me halduskoostöö seadusest tuleneda võivaid SKA õigusi ja kohustusi

täiendavalt analüüsinud.

Samas esineb võimalus RHS-i tõlgendada ka viisil, mis viitab sellele, et SKA poolt

piloteeritavate teenuste näol on tegemist riigihankega. Sellisel juhul on SKA-l õigus KOV-idelt

piloteeritava teenuse ostmiseks rakendada RHS § 12 lg-s 7 sätestatud horisontaalse koostöö

erandit. Piloteeritava teenuse (erihoolekandeteenuste korraldamise teenuse osutamine SKA-le)

näol on täidetud kõik RHS § 12 lg-st 7 tulenevad halduskoostöö erandi rakendamise eeldused.

Halduskoostöö erandi kohaldamine Euroopa Liidu riigihankeõiguses on uus ning puudub

märkimisväärne rakenduspraktika, mis aitaks mõista, kas selline leping allub

riigihankereeglistikule või mitte. Seetõttu soovitame Teil praktilisest vaatenurgast sõnastada

sõlmitavad teenuslepingud viisil, mis tagaksid korraga nii riigihangete seaduse § 12 lg-st 7

tulenevate tingimuste täitmise kui ka võimalike halduskoostöö seadusest tulenevate tingimuste

täidetuse.

4. PILOTEERITAVA TEENUSMUDELI PUHUL EI OLE TEGEMIST

RIIGIHANKEGA

Hankijad on kohustatud rakendama riigihangete seadust, kui samaaegselt on täidetud neli

tingimust (teisisõnu, eksisteerib riigihankesituatsioon):

1) teenuseid soovib osta isik, kes on hankija RHS § 5 tähenduses (edaspidi esimene

alatingimus);

2) teenuseid pakub isik, kes on pakkuja RHS § 7 mõttes (edaspidi teine alatingimus);

3) hankija hangib teenuseid, mille ostmist RHS reguleerib (edaspidi kolmas alatingimus)

ning

4) sõlmitava lepingu näol on tegemist rahaliste huvidega lepinguga RHS § 8 mõttes

(edaspidi neljas alatingimus).

Konfidentsiaalne Sorainen – 4/10 –

Juhul kui kõik neli alatingimust on täidetud, tuleb hankijatel lepingu sõlmimiseks korraldada

RHS-s sätestatud menetluskorda järgides riigihange. Hankijatel puudub kohustus riigihanget

korraldada, kui tegemist ei ole riigihankega.

Käesoleval juhul on kahtlusteta on täidetud esimene alatingimus, kuivõrd SKA näol on tegemist

hankijaga RHS § 5 lg 2 p 1 mõttes (riigiasutus). Kindlasti on tegemist ka rahaliste huvidega

lepinguga, mistõttu on täidetud neljas alatingimus. SKA tasub KOV-idele osutatud teenuste

eest, mistõttu on tegemist rahaliste huvidega lepinguga. See, kas KOV-id teenuse osutamisel

ka kasumit teenivad või on tegemist üksnes kulusid katva rahastus-kokkuleppega, ei oma

RHS § 8 lg 1 mõttes tähtsust. Ilmne on, et ilma SKA-poolse rahastuseta puuduks KOV-del huvi

SKA soovitud teenuste osutamise ja pilootprojekti raames ülesannete vastuvõtmise vastu. Nii

on lepingu sõlmimine igal juhul seotud rahaliste huvidega.

Pidades silmas KOV-ide poolt pilootprojekti raames osutatavate teenuste sisu, on aga küsitav,

kas täidetud on teine ja kolmas alatingimus:

1) kas KOV on siiski pilootprojektis osutatavate teenuste sisu arvestades ettevõtja ning

2) kas lepingu eesmärgiks on hankida teenuseid, mis kuuluvad Euroopa Liidu

riigihankeõiguse kohaldamisalasse.

Alljärgnevalt analüüsime esmalt seda, kas KOV saab olla pilootprojektis SKA-le erihoolekande

teenuste korraldamise teenuse osutamisel ettevõtja (teise alatingimuse täidetus) ning seejärel

analüüsime seda, kas erihoolekande teenuste korraldamise teenus saab olla teenus, mille

ostmisele Euroopa Liidu riigihankeõigus kohaldub (kolmanda alatingimuse täidetus). Kui

vastus kasvõi ühele neist küsimustest on eitav, ei ole pilootprojekti korraldamisel tegemist

riigihankega ning SKA-l ei ole kohustust pilootprojekti korraldamisel rakendada RHS-s

sätestatud menetluskorda (sh kasutada RHS § 12 lg-s 7 reguleeritud halduskoostöö erandit).

(a) KOV täidab pilootprojektis ajutiselt SKA asemel riiklikku avalikku

ülesannet. KOV ei täida riikliku avalikku ülesannet ettevõtjana

Selleks, et järeldada, kas KOV on pilootprojekti teostamisel ettevõtja või mitte, tuleb vastata

küsimusele, kas KOV pakub SKA-le teenust või osutab riikliku või vabatahtlikku avalikku

ülesannet. Kui KOV-i poolt SKA asemel ülesande täitmine on käsitletav riikliku või

vabatahtliku avaliku ülesandena, ei ole KOV ettevõtja. Olukorras, kus lepingut ei sõlmita

hankija ja ettevõtja vahel, ei ole RHS § 8 lg 1 alusel tegemist riigihankelepinguga, mille

sõlmimise menetlust reguleeriks RHS.

Alljärgnevalt analüüsime esmalt seda, keda peetakse ettevõtjaks RHS § 4 p 4 mõttes ning

seejärel, kas piloteeritava teenuse näol on tegemist avaliku ülesande täitmisega või teenuse

osutamisega.

RHS § 4 p 4 alusel loetakse ettevõtjaks isikut, kes on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 lg 2

tähenduses (RHS § 4 p 4). Viidatud konkurentsiseaduse sätte kohaselt võib ettevõtjaks olla ka

KOV. Samas ei peeta konkurentsiõiguslikult ettevõtjaks isikut, kes täidab avalikes huvides

ülesannet, mis moodustab osa riigi tuumikfunktsioonist:

1) Euroopa Kohus on leidnud kaasustes, kus isik täidab olulist avalikku huvi teenivat

funktsiooni, et isik ei ole ettevõtja konkurentsiõiguse mõttes.2 Nt kaasuses Cali e Figli

leidis kohus, et eraettevõtja, kes teostas saastevastast järelevalvet sadamas, ei ole

2 Vt Van Bael & Bellis „Competition Law of the European Community“. Kluwer Law International 2005, lk 33.

Konfidentsiaalne Sorainen – 5/10 –

„ettevõtja“ konkurentsiõiguse tähenduses, kuna ettevõtja täitis ülesannet avalikes

huvides, moodustades osa riigi tuumikfunktsioonist merekeskkonna kaitsmisel.3

2) Samas kohtuasjas rõhutas Euroopa Kohus, et avaliku ülesande täitmise juurde kuuluv

toiming on selle lahutamatuks osaks ega muuda tegevuse õiguslikku staatust. Sama on

Euroopa Kohus kinnitanud kohtuasjas nr C-138/11 (p-s 38): kui „avalik-õiguslik üksus

tegeleb majandustegevusega, mida on võimalik käsitada tema poolt avaliku võimu

teostamisest eraldiseisvana, siis tegutseb see üksus majandustegevust puudutavas osas

ettevõtjana, samas sel juhul, kui seda majandustegevust ei saa käsitada tema poolt

avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana, loetakse, et kõik kõnealuse üksuse tegevused

kujutavad endast avaliku võimu teostamisega seotud tegevusi.“.

Meie hinnangul on piloteeritav teenus käsitletav riikliku avaliku ülesandena, mistõttu ei ole

KOV-id lepingu sõlmimisel käsitletavad ettevõtjatena. See, et erihoolekandeteenuste

korraldamise näol on tegemist avaliku ülesandega, nähtub alljärgnevatest argumentidest:

1) Riigi kohustus osutada vaimse tervisega seotud avalikke teenuseid tuleneb põhiseaduse

§-st 28 lg 1 ja 2. PS § 28 lg 2 näeb ette Eesti kodanikule õiguse riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kaudselt on Riigikohus põhiseaduse § 28

lg 2 kaitsealas oleva sotsiaalse riskina tunnustanud ka puuet. Põhiseaduse §-s 28

nimetatud sotsiaalsete riskide korral abi andmise kohustus põhineb põhiseaduse §-s 10

sätestatud sotsiaalriigi põhimõttel.4

2) Erihoolekandeteenuste korraldamise kohustus on PS § 28 lg 2 alusel pandud

sotsiaalhoolekande seadusega SKA-le. Seega on erihoolekandeteenuste korraldamise

näol tegemist riikliku avaliku ülesandega5.

3) Kuigi ka KOV-idel on nii sotsiaalhoolekande seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse alusel sotsiaalhoolekande valdkonnas nii kohustuslikke kui ka

vabatahtlikke avalikke ülesandeid6, on seadusandja pannud erihoolekandeteenuste

korraldamise kohustuse seaduse alusel SKA-le. Seega ei ole erihoolekandeteenuste

korraldamise näol tegemist KOV-ide kohustuslike avalike ülesannetega, kuivõrd seadus

nõuab ülesande täitmist SKA-lt.

Pilootprojekti eesmärgiks on lepingu kehtivuse ajal korraldada sotsiaalhoolekande seadusest

tulenevaid SKA ülesandeid ajutiselt uudse teenusmudeli alusel ümber nii, et kokkulepitud

omavalitsuses osutavad piiratud ulatuses SKA eest erihooldekande teenuse korraldamist

KOV-id. Uue teenusmudeli alusel teenuse osutamist (avaliku ülesande täitmist) soovitakse

testida abivajajale lähemal, tema kogukonnas ja talle lähima KOV-i poolt. Pilootprojektist

väljajäävate KOV-ide abivajajatele osutab SKA jätkuvalt erihoolekandeteenuste korraldamist

ja teenusepakkujate juurde suunamist edasi. Seega ei nähtu väljatöötatud teenusmudelist riigi

soovi seni SKA poolt abivajajatele osutatud teenuste privatiseerimiseks (eraõiguslikele

juriidilistele isikutele nö vabaturul osutamiseks üleandmiseks). Uuest teenusmudelist nähtub

riigi soov asendada avaliku ülesande täitja ajutiselt KOV-iga, et osutada riiklikku avalikku

3 Vt Euroopa Kohtu 18.03.1997. a otsus kohtuasjas nr C-343/95, Diego Cali Figli.

4 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 28, p 13.

5 Vt seaduse 3. jagu ning seal sätestatud SKA ülesandeid erihoolekande teenuse korraldamisel. Nt § 70 lg 2, mis

kohustab SKA-d hindama erihoolekandeteenuse vajadust, kui isik on teenuse saamiseks esitanud taotluse.

Piloteeritava teenusmudeli alusel on sama teenuse osutajaks kohalik omavalitsus.

6 Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) seletuskiri, lk 4-6. Internetis kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aef50e8c-3583-465d-941a-744e0631fee1 (05.04.2019).

Konfidentsiaalne Sorainen – 6/10 –

ülesannet abivajajale kõige lähemal ja efektiivsemalt. Nii on kaheldav, et KOV-id saaksid

piloteeritava teenuse puhul olla ettevõtjad konkurentsiseaduse § 2 lg 2 mõttes.

Seeläbi ei ole täidetud vähemalt üks riigihankesituatsiooni tekkimise alatingimustest, mistõttu

on võimalik järeldada, et SKA poolt piloteeritava teenuse puhul ei ole tegemist riigihankega

Euroopa Liidu riigihankeõiguse tähenduses. Tegemist võib olla erilistel tingimustel ajutiselt

riiklike ülesannete piiratud ajaks ning piiratud hulgal KOV-dele delegeerimisega, mille osas

võib kohalduda halduskoostöö seadus. Kuivõrd käesoleva analüüsi eesmärgiks oli analüüsida

RHS kohalduvust, ei ole me käesoleva analüüsi raames analüüsinud võimalikke halduskoostöö

seadusest tulenevaid õigusi või kohustusi.

(b) Erihoolekandeteenuste korraldamine on avaliku ülesande täitmine, mitte

avalikul turul teenuse osutamine

Nagu eespool välja toodud, on erihoolekandeteenuste korraldamise näol tegemist riikliku

avalike ülesandega. Seega on küsitav, kas avaliku ülesande delegeerimisel saab olla tegemist

teenuse ostmisega Euroopa Liidu riigihankeõiguse mõttes.

Riigihankeõiguslikult jaotatakse kõik asjad, teenused ja ehitustööd eraldi kategooriatesse.

Kategooriast sõltub see, milline ning kui rangete reeglitega riigihange tuleb läbi viia.

Kategooria määramine tähendab üldistatult, et teenusele antakse lähtuvalt tema sisust

numbriline kood (CPV kood)7, mis näitab ära, millise teenuse kategooriasse ostetav teenus

asetub. Erihoolekande korraldamise teenus, nagu see on määratletud käesoleval hetkel

sotsiaalhoolekande seaduses, võiks olla käsitletav administratiivse sotsiaalteenusena

(CPV koodiga 85321000-5), mis kuulub tervishoiu ja sotsiaalteenuste (CPV kood 85000000-

9) kategooriasse. Lihtsustatult kokku võttes seisnevad SKA ülesanded erihoolekandeteenuste

korraldamisel isikutelt taotluste vastuvõtmises, abivajaduse hindamises ning suunamisotsuse

alusel abivajaja erihoolekandeteenuste osutajatega kontakti viimises abi osutamiseks. SKA

eraldiseisev ülesanne on abivajajatele teenuste pakkumiseks teenuste osutajatega

riigihankelepingute sõlmimine.

Olemuslikult ei ole erihoolekandeteenuste korraldamine selline teenus, mida ei võiks avatud

turu tingimustes pakkuda ka eraõiguslikud ettevõtjad (st mitte ainult KOV-id). Põhimõtteliselt

on võimalik, et riik delegeerib erihoolekandeteenuste korraldamise (mitte abivajajale otseselt

teenuse osutamise) ka erasektori ettevõtjale. Käesoleval juhul on aga küsimus selles, kas SKA

poolt väljatöötatud piloteeritava teenusmudeli puhul oleks eraõiguslikel juriidilistel isikutel

võimalus sellist teenust pakkuda. Meie hinnangul ei võimalda SKA poolt väljatöötatud

piloteeritav teenusmudel erihoolekandeteenuste korraldamise teenust pidada nö vabal turul

osutatavaks teenuseks järgmistel põhjustel:

1) Teenusmudeli piloteerimise käigus klientidele osutatavad teenuskomponendid

põhinevad praeguste erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste ning KOV teenuste

sisuks olevatel tegevustel. Erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid korraldab

praegu riik SKA kaudu, muid sotsiaalteenuseid aga KOV. SKA eesmärk on leida

pilootprojekti käigus võimalused SKA ja KOV-ide teenuste korraldamise praktikate

ühendamiseks, sobitamiseks, kombineerimiseks inimeste vajadustele vastava abi

tagamisel ja seejuures esilekerkivate probleemide lahendamiseks.

7 CPV lühend tuleneb inglise keelsest väljendist common procurement vocabulary ehk ühtne riigihangete

klassifikaator. Nimetatud koodide alusel on ülemaailmselt ja Euroopa-üleselt kõikidele asjadele, teenustele ja

ehitustöödele antud iseseisev numbriline kood, markeerides seda, et tegemist on riigihankeobjektiga, mis allub

riigihangete regulatsioonile.

Konfidentsiaalne Sorainen – 7/10 –

2) Üldistatult on seega SKA eesmärgiks pilootprojekti korraldamisel saada teada, kas

isikukeskse teenuse osutamine läbi KOV-ide võiks tagada abivajaja jaoks lihtsama ja

kiirema teenuse osutamise, mis vähendab kogu erihoolekandeteenuse süsteemis

erinevate asutuste töö ja isikutele osutatavate teenuste dubleerimist.

3) Üheks eesmärgiks on ka KOV-ide toetamise kaudu omavalitsuste suutlikkuse testimine

ümberkorralduste tegemisel teatud kindlale sihtrühmale sotsiaalteenuste korraldamises

ja osutamises.

4) Riiklike ja kohalike omavalitsuste kohustuslike ja vabatahtike sotsiaalteenuste

osutamise kontekstis otsib SKA pilootprojekti kaudu optimaalsemat tasakaalu

erihoolekandeteenuste korraldamisel nii, et sotsiaalhoolekande teenuseid osutataks

abivajaja jaoks sobivaimas teenuskomponentide koosseisus ja abivajaduse tekkimisele

lähimal tasandil.

Eelnevast tuleneb, et kuigi erihoolekandeteenuste korraldamine võiks tavapäraselt olla

käsitletav ka teenusena Euroopa Liidu riigihangete ühtse riigihangete klassifikaatori alusel,

tuleneb SKA poolt piloteeritava teenuse sisust, et tegemist on riiklike ja kohalike avalike

ülesannete parema korraldamise eesmärgil sõlmitava lepinguga. SKA eesmärgiks ei ole osta

teenust, mida võiksid pakkuda ka avatud turul tegutsevad eraõiguslikud ettevõtjad, vaid

selgitada koostöös KOV-idega välja riiklike ja kohalike omavalitsuse kohustuslike avalike

teenuste osutamise parim korraldus.

Põhjus, miks SKA eesmärgiks on kaasata pilootprojekti KOV-e, tuleneb põhiseaduse,

sotsiaalhoolekande seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel KOV-idele

pandud kohustuslike avalike teenuste osutamise pädevusest. Kui KOV-idel puuduks eelnevalt

nimetatud õigus kui ka kohustus osutada sotsiaalhoolekandealaseid avalikke teenuseid,

puuduks SKA-l ka huvi pilootprojekti raames lepingu sõlmimiseks.

Nii ei ole meie hinnangul täidetud ka ülal esiletoodud kolmas, riigihankesituatsiooni

tekkimiseks vajalik alatingimus. Seetõttu ei ole pilootprojekti elluviimiseks lepingu sõlmimisel

tegemist riigihankega.

5. KUI TEGEMIST ON RIIGIHANKEGA, ON SKA-L LUBATUD

RAKENDADA HALDUSKOOSTÖÖ ERANDIT

Leidsime eelnevalt, et SKA poolt väljatöötatud uue teenusmudeli puhul ei ole KOV-idega

sõlmitavate lepingute näol tegemist riigihankeolukorraga, kuna lepingut ei sõlmita RHS § 8 lg

1 mõttes hankija ja ettevõtja vahel. Nii ei kohaldu RHS põhimõtteliselt olukordadele, kus

lepingu teiseks osapooleks ei ole ettevõtja.

Samas puudub käesoleval hetkel nii õigusteoreetiline kui ka kohtupraktikast tulenev ühtne

arusaam, kas riigihankeks võib siiski olla ka olukord, kus leping sõlmitakse kahe hankija vahel,

ilma et kumbki neist oleks ettevõtja. Teisisõnu võib erandlikult olla riigihankena käsitletav ka

olukord, kus riigiasutus sõlmib lepingu KOV-iga ühiste avalike ülesannete täitmiseks. Sellise

tõlgenduse võimalikkust kinnitab halduskoostöö erandi sõnastus RHS § 12 lg-s 7. Nimetatud

säte lähtub eeldusest, et leping sõlmitaksegi kahe hankija vahel, kellest kumbki ei ole ettevõtja.

Nii tuleneb halduskoostöö erandi sisust, et erandiga peetaksegi silmas olukorda, kus leping

sõlmitakse kahe või enama mitte-ettevõtjast avaliku sektori hankija vahel.

Eeldades, et pilootprojekti korraldamisel on siiski tegemist riigihankesituatsiooniga ning

pilootprojekti teostamiseks sõlmitav leping on käsitletav hankelepinguna RHS § 8 lg 1 mõttes,

on erandi rakendamine lubatav siis, kui on täidetud kõik RHS § 12 lg-st 7 tulenevad eeldused:

1) hankeleping sõlmitakse kahe või enama avaliku sektori hankija vahel;

Konfidentsiaalne Sorainen – 8/10 –

2) hankelepinguga sätestatakse osalevate avaliku sektori hankijate vahelise koostöö alused

või selle elluviimise tingimused eesmärgiga tagada, et avaliku sektori hankijad osutavad

oma ülesandeks olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks;

3) koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;

4) vähem kui 20 protsenti hankelepinguga hõlmatud tegevustest toimub avatud turul.

RHS § 12 lg 7 näol on tegemist erandiga, mis võimaldab jätta piiratud alustel riigihangete

regulatsiooni kohaldamata ning pöörduda otse sobiliku pakkuja poole. Euroopa Kohtu

pikaajalisest praktikast tuleneb, et mistahes sellist erandit tuleb kohaldada kitsendavalt.8

Erandite laiendav kohaldamine ei ole seeläbi lubatud. Teisisõnu tuleb kahtluse korral alati

eelistada rangemat ja kitsamat erandi kohaldamise tõlgendust. Ühtlasi tuleb viidatud Euroopa

Kohtu praktikast, et hankijal lasub kohustus tõendada erandi rakendamise asjaolusid ja erandi

kasutamise lubatavust.9

Meie hinnangul vastab SKA poolt piloteeritav uus erihoolekandeteenuste korraldamise

teenusmudel halduskoostöö erandi tingimustele alljärgnevatel põhjustel.

(a) Leping sõlmitakse avaliku sektori hankijate vahel (RHS § 12 lg 7 p 1)

Erandi rakendamine on RHS § 12 lg 7 p 1 alusel lubatud üksnes avaliku sektori hankijate

vahelises koostöös. Avaliku sektori hankijad on kõik need isikud, kes on hankijad RHS § 5 lg

2 mõttes. Sealhulgas on avaliku sektori hankijateks riik (sh läbi ministeeriumi või selle

allasutuse RHS § 5 lg 2 p 1 alusel) ning kohalik omavalitsus (RHS § 5 lg 2 p 2 alusel).

SKA soovib koostöölepingu sõlmida mõne KOV-iga pilootprojekti läbiviimiseks ja uue

teenusmudeli toimivuse katsetamiseks. Kuivõrd mõlemad hankijad on avaliku sektori hankijad

RHS § 5 lg 2 mõttes, on nimetatud eeldus erandi rakendamiseks täidetud.

(b) Koostöö eesmärk on hankijate pädevuses olevate avalike teenuste

osutamine (RHS § 12 lg 7 p 1 ja 2)

Halduskoostöö erandi rakendamine lubatud, kui hankelepinguga sätestatakse lepingus

osalevate avaliku sektori hankijate vahelise koostöö alused või selle elluviimise tingimused

eesmärgiga tagada, et avaliku sektori hankijad osutavad oma ülesandeks olevaid avalikke

teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks. Koostöö tegemisel peavad avaliku sektori hankijad

lähtuma üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest.

Lubatavat koostööd kirjeldab täpsemalt klassikalise sektori direktiiv 2014/24/EL

põhjenduspunkt 33, mille kohaselt:

1) võib koostöö hõlmata igasugust tegevust, mis on seotud osalevatele asutustele antud või

nende poolt võetud teenuste osutamise ülesannete ja kohustuste täitmisega, nagu

kohalike või piirkondlike omavalitsuste kohustuslikud või vabatahtlikud ülesanded või

8 Vt Euroopa Kohtu 10.03.1987 otsus kohtuasjas 199/85, komisjon vs. Itaalia, p 14; 18.05.1995 otsus kohtuasjas

nr C-57/94, komisjon vs. Itaalia, p 23; 28.03.1996 otsus kohtuasjas nr C-318/94, komisjon vs. Saksamaa, p 13;

18.11.1999 otsus kohtuasjas C-107/98: Teckal, p 43; 17.11.1993 otsus kohtuasjas C-71/92: komisjon vs.

Hispaania, p 10; 13.01.2005 otsus kohtuasjas C-84/03: komisjon vs. Hispaania, p-d 48, 02.05.2005 otsus

kohtuasjas nr C-394/02, komisjon vs. Kreeka, p 33 ja 58 ja 08.04.2008 otsus kohtuasjas nr C-337/05 komisjon vs.

Itaalia, p 57.

9 Vt nt Euroopa Kohtu 10.03.1987 otsus kohtuasjas 199/85, komisjon vs. Itaalia, p 14; 18.05.1995 otsus kohtuasjas

nr C-57/94, komisjon vs. Itaalia, p 23; 28.03.1996 otsus kohtuasjas nr C-318/94, komisjon vs. Saksamaa, p 13

02.05.2005 otsus kohtuasjas nr C-394/02, komisjon vs. Kreeka, p 3 ja 08.04.2008 otsus kohtuasjas nr C-337/05

komisjon vs. Itaalia, p 58.

Konfidentsiaalne Sorainen – 9/10 –

teenused, mille osutamine on tehtud ülesandeks konkreetsetele avalik-õiguslikele

isikutele. Erinevate osalevate asutuste poolt osutatud teenused ei pea tingimata olema

identsed; need võivad olla ka üksteist täiendavad;

2) koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avalike huvidega seotud kaalutlustest ning et

mitte ühtegi eraettevõtjast teenuseosutajat ei seata tema konkurentide suhtes

eelisolukorda;

3) koostöö peaks tuginema koostöökontseptsioonile. Koostöö ei eelda, et kõik osalevad

hankijad võtavad endale kohustuse täita peamisi lepingulisi kohustusi, juhul kui lisaks

on olemas kohustused, mille täitmine aitab kaasa kõnealuste avalike teenuste

osutamisele koostöö korras. Lisaks peaks sellise koostöö tegemisel, sealhulgas mis

tahes rahaliste ülekannete tegemisel, osalevate avaliku sektori hankijate vahel

juhinduma üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest.

Õiguskirjanduses on leitud, et ühist eesmärki võivad teenida ka eri sisuga, kuid üksteisest

sõltuvuses olevad või sarnaste tunnusjoontega ülesanded10.

Meie hinnangul on nimetatud alatingimused SKA poolt planeeritava pilootprojekti elluviimisel

täidetud. Nagu eelnevalt käsitletud, seisneb pilootprojekt riigi seniste avalike ülesannete

osalises isikukeskses ümberkorraldamises ja pilootprojektina testimises. Koostöö eesmärk ei

ole eelistada ühtegi avalikul turul tegutsevat ettevõtjat ning ükski selline ettevõtja ka ei saa SKA

ja KOV-ide vahelisest koostööst selliseid eeliseid. Teisisõnu ei juhindu SKA ja KOV-id

koostöö tegemisel kaalutlustest, mis ei ole kantud avalikust huvist. Mõlemad asutused (nii SKA

kui ka KOVid) teevad koostööd neile seadusega pandud riiklike või kohustuslike kohalike

avalike ülesannete paremaks ja abivajajat rohkem arvestavaks täitmiseks.

Pilootprojekti raames on SKA ja KOV-ide ülesanded teineteist täiendavad, kuivõrd koostöö

tegemise ajal kannab põhivastutust uudsel viisil teenuse osutamiseks ja korraldamiseks oma

territooriumil vastav KOV. SKA vastutus on osutada KOVile sellisel viisil teenuse osutamiseks

tuge (sh teenuse osutamist finantseerida). SKA ülesanne koostöö raames on ka koondada,

vahendada ja analüüsida informatsiooni erinevate KOV-ide pilootprojektis saadud kogemuste

kohta, et ühtlustada üle-Eestilist teenusmudeli juurutamise praktikat. Koostöö raames ei tasuta

KOV-idele tasusid, mis oleksid oma iseloomult käsitletavad kasumina. Nii ei ole koostöö

kantud eraõiguslikest kaalutlustest.

Nimetatud RHS § 12 lg 7 p-dest 1 ja 2 tulenevaid eeldusi loetakse seaduse alusel täidetuks

üksnes siis, kui eelnevalt analüüsitud avalikust huvist lähtuvad kaalutlused ja tahe avalikke

ülesandeid koostöö raames ühiselt osutada nähtub ka lepingu sõnastusest. Seega on lepingu

sõlmimisel oluline silmas pidada eelnevalt esile toodud kaalutluste lepingu teksti ülekandmist.

Sealhulgas tuleb lepingu täpselt reguleerida SKA ja KOV-ide vahelise koostöö alused

(pädevus, õigused, kohustused ja tasustamine).

(c) KOV ei osuta erihoolekandeteenuste korraldamise teenust avatud turul

(RHS § 12 lg 7 p 3)

Erandi kasutamine ei ole lubatud, kui hankelepinguga hõlmatud tegevustest toimub enam kui

20% avatud turul. Piirangu eesmärgiks on tagada, et pakkujatel oleks võimalik teatud ulatuses

tegutseda mitte üksnes n-ö telliva hankija huvides, vaid osutada sama või sarnaseid teenuseid

ka avatud turul teistele tellijatele (näiteks osutada jäätmeveoteenuseid omanikuks olevale

KOV-ile, kuid osutada konkurentsi ka avatud turu tingimustes teistele tellijatele).

10 Arrowsmith, S. The Law of Public and Utilities Procurement. Volume I. Sweet&Maxwell, 2014 lk 527.

Konfidentsiaalne Sorainen – 10/10 –

Käesoleval juhul on planeeritava koostöö sisuks erihoolekande uudse teenusmudeli

pilootprojektina rakendamine (erihoolekandeteenuste korraldamine SKA asemel KOV-ide

poolt). Seega on pilootprojekti raames erihoolekandeteenuste korraldamise viis Eestis

unikaalne. Seeläbi ei paku pilootprojektis pakkujana osalev KOV sama ega ka sarnast teenust

avatud turul teistele tellijatele. Erihoolekande teenuste korraldamine ei ole KOV-idele

tegevuseks, mida osutatakse elanikele avatud turu tingimustes. Nii on RHS § 12 lg 7 p-s 3

nimetatud eeldus erandi rakendamisel täidetud.

Kuna seadusandlikul tasemel on tegemist uue erandiga, mis tugineb varasemal ja oluliselt

kitsamal Euroopa Kohtu praktikal, puudub ELis kui ka Eestis erandi kohaldamise osas selge

arusaam. Nii tugineb analüüs seni kujunenud tõlgendustele, mille püsimajäämiseks aga

absoluutne garantii puudub. Juhul kui siseriiklikud kohtud või Euroopa Kohus erandi

kohaldamist täpsustavad või antakse kohtute poolt sellele senisest oluliselt erinev tähendus, on

vajalik ka eelneva analüüsi ülevaatamine. Märgime siiski, et kuna erand on RHSis reguleeritud

EL riigihankeõiguse harmoneerimise kaudu, puudub hetkel indikatsioon sellele, et

seadusandlikul tasandil oleks oodata uuendusi.

Lugupidamisega

Kadri Härginen Carri Ginter

advokaat partner, vandeadvokaat