Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Ülle Riiner

[email protected]

Teie 09.01.2025 Meie 17.01.2025 nr 2.3-8/25/86-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses isikute tunnustamise küsimusega.

Esmalt soovite teada, kas kohalik omavalitsus võib vaadata rahvastikuregistrist isiku e-posti

aadressi, tuues põhjenduseks tunnustuse avaldamise korra ja vajaduse saata isikule vastuvõtu

kutse.

Isikute tunnustamine on osa kogukondade traditsioonist, kuid isikuandmete kaitse vaatest on

oluline mõista, et isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu ja teiste

isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate reeglite järgimist.

Selgitan, et rahvastikuregistri seaduse § 44 punkti 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus

saada juurdepääs rahvastikuregistris olevatele andmetele avaliku ülesande täitmiseks. Avalik

ülesanne on kohalikule omavalitsusele vahetult seadusega või seaduse alusel pandud ülesanne.

Sellist seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus mitmes lahendis. Kohaliku omavalitsuse ülesanne

on seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi vastavalt

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõikele 1.

Olete välja toonud, et teie vallal on olemas valla tunnustuse avaldamise kord. Nimetatud kord ei

saa olla õiguslikuks aluseks isikuandmete saamiseks rahvastikuregistrist. Isiku õigust

privaatsusele võib riivata üksnes seadusega sätestatud juhtudel vastavalt põhiseaduse §-le 11,

mistõttu ei saa kohalik omavalitsus ise luua õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.

Käesoleval juhul on seega kaheldav, kas isiku tunnustamine on seotud avaliku ülesande

täitmisega, mis on kohalikule omavalitsusele vahetult seadusega või seaduse alusel pandud

ülesanne.

Teise küsimusena olete välja toonud olukorra, kus ettepaneku esitaja võiks anda teile nominendi

kontakti. Ettepaneku tegijatelt võib paluda esitada nomineeritava isiku kontaktandmed. Oluline

on siiski meelde jätta, et ka ettepaneku esitajal peab olema õiguslik alus andmete edastamiseks,

sest ka selline tegevus on isikuandmete töötlemine. Sellisel juhul oleks võimalik tugineda

õigustatud huvile või nomineeritava isiku nõusolekule.

Õigustatud huvi puhul peab ettepaneku esitaja suutma tõendada, et huvi isikut tunnustada on

kaalukam, kui tema õigus privaatsusele. Õigustatud huvi õigusliku alusena on seega märksa

keerulisem, kui nõusoleku küsimine. Nõustun, et nõusoleku küsimisega võib tõesti kaduda ära

üllatusmoment, kuid tuleb arvestada, et kõik inimesed ei soovi jagada endaga seotud

isikuandmeid või sattuda tavapärasest suurema tähelepanu alla. Nõusoleku küsimine ja seeläbi

2 (2)

eelnev teavitamine annab isikule vajadusel võimaluse ka nomineerimisest loobuda, kui

nomineeritav seda ei soovi.

Kokkuvõtlikult, õiguslik alus isikuandmete jagamiseks peab olema nii ettepaneku esitajal, kes

ettepaneku isiku tunnustamiseks teeb kui ka teil endal isikuandmete edasiseks töötlemiseks ja

säilitamiseks. Teil kui kohalikul omavalitusel ei ole õiguslikku alust neid andmeid ise saada

rahvastikuregistrist. Tunnustamisega seotud isikuandmete töötlemise protsess peab olema

kirjeldatud ka andmekaitsetingimustes. Juhin tähelepanu, kui isiku tunnustamise protsessi kuulub

ka taustauuringu tegemine, siis peab olema see ära määratletud andmekaitsetingimustes ning

selgitatud, mis on sellise isikuandmete töötlemise õiguslik alus.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Grete-Liis Kalev

jurist

peadirektori volitusel