Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/776 |
Registreeritud | 17.01.2025 |
Sünkroonitud | 20.01.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16.01.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231752846
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxxx xxxxxxxx
Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui
I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava süü ei ole suur
III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi
Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise
eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et
• kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel, et konflikt ja kähmlus toimus, on osaliselt oma
süüd tunnistanud, selgitanud, et tegutses hetkeemotsiooni ajel ning valesti, lubab oma
käitumist muuta (KarS § 57 lg 1 p 3),
• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.
• kahtlustatav on noor täiskasvanu.
• Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi kriminaalmenetlust ega kahtlustatava
karistamist
• Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud,
Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks (III), menetluskulusid ei
tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest
loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt.
• temal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused
• tema puuduvad arhiveeritud kriminaalkaristused
• tema suhtes pole varem vägivalda kätkeva teo eest alustatud kriminaalmenetlust KrMS
§ 2031 või § 202 alusel lõpetatud
Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused: vägivalla
tarvitamisest hoidumine ning vägivallast loobumise tugiliini teenusel osalemine. Sellisele
seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga
vahetult suheldes. Puudub alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras
karistamata isik, kes tegutses enda hinnangul kaitseseisundis ning vastastikuses konfliktis ning
kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi
kuritegusid. Kahtlustatav ja kannatanu ei ela enam tänaseks ka koos, seega on uue kuriteo risk
ka sellega maandatud. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka
kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu möönnud. Riik
on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost
aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik
vabatahtlikult võtnud eripreventiivsed ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustused.
Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse
osas mingeid negatiivseid signaale. Kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse.
Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2. kohaselt on avalik menetlushuvi
olemas juhul, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul
kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud. Kahtlustatava suhtes lõpetati 27.12.2023
kriminaalmenetlus justnimelt KrMS § 202 alusel, käesolevalt arutluse all olev tegu pandi toime
15.08.2024 st vähem kui 1 aasta möödumisel.
Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning
käesoleval juhul leiab prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – et avalik menetlushuvi siiski
siinses asjas puudub, ülaltoodud põhjustel. Kahtlustatavale asetatavad kohustused omavad
piisavat eripreventiivset mõju, sh arvestades kahtlustatavate tausta ning üldiselt õiguskuulekat
käitumist nii enne kui pärast vaidlusalust konflikti. Eelmise kriminaalasja sisu oli teine, kätkes
teistsugust ebaõigussisu (tegemist oli liiklussüüteoga). See tähendab muu hulgas, et ka
kohustus, mis toona sai asetatud, on oma sisult suunatud teistsuguste probleemide
lahendamisele, kui praegu asetatavad kohustused. Samuti tuleb arvesse võtta, et kahtlustatava
kinnitusel on ta tolle menetluse raames asetatud kohustuse korrektselt täitnud.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231752846 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
a) mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid
Tähtajaks määrata 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 16.01.2026 (k.a).
b) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga
numbril 6606077 ([email protected]), osaleda 1 kuu jooksul (st
hiljemalt 16.02.2025) esmasel nõustamisel ning seejärel edasistel nõustamistel
nõustaja ette nähtud mahus (keskmiselt 5 korda) ning vajaduse ilmnemisel läbida
nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.
Nõustamiste läbimise tähtajaks määrata 6 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o
16.07.2025 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
6. Käesolev määrus saata:
• kannatanule või tema esindajale: xxxxx xxxxxx (KrMS § 206 lg 2)
• teadmiseks DELTA kaudu [email protected]
7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi
korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)
8. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)
• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör
uuendab kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination
of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.