Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Teie 24.01.2024 nr 7-1.2/151

Meie 23.02.2024 nr 9.3-1/24/1013-2

Kose vallas Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja

Vetkamäe tee katastriüksuste

detailplaneeringu algatamise

korralduse eelnõu seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 seisukohta andmiseks Kose vallas Ristipõllu,

Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksuste detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu.

Planeeringuala hõlmab Ristipõllu (33801:001:1809), Tartu mnt 2c (33801:001:1806),

Vetkamäe tee (33801:001:1807) katastriüksuseid ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja

tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Kose-Risti – Karla tee (33702:002:0738) ja 2 Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa tee (33801:001:1395) katastriüksuseid. Planeeringuala paikneb

riigimaanteede 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11708 Kuivajõe-Liiva tee vahel.

Planeeringuala naabruses on elamupiirkond. Planeeritava ala pindala koos lähialaga on ca 7 ha.

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on kruntide ja ehitusõiguste määramine äri- ja

tootmishoonete püstitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Kose valla üldplaneeringuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangus on välja toodud:

 „Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (seisuga 2020)

kohaselt asub planeeringuala kõrge radooniriskiga pinnasel (üle 50 kBq/m3). Vajalik

on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid detailplaneeringu

algatamisele. Täiendavalt juhib amet tähelepanu järgnevale:

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Detailplaneeringu alal on maakasutuse

juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala

(ÄT), mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja

pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid

teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike

teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga.“ ning „Seega esialgsel hinnangul

ei tule planeeringualale tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna,

valgusreostust ja tootmisega kaasnevat müra. Tootmistegevused näha ette ainult

kinniselt hoonete sees.“ Amet juhib tähelepanu, et ka eeltoodud aladelt võib tuleneda

müratundlike hoonetega aladele levivat mürahäiringut (nt laadimismüra, ohutussignaalid

ja muu taoline). Ameti hinnangul tuleks detailplaneeringu raames hinnata

planeeringualalt tulenevaid võimalikke häiringuid (müra, vibratsioon).

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist äri- ja

tootmismaa piirkonnaga elamumaade naabruses, kus elavatel ja kuhu elama asuvatel

inimestel tuleb arvestada piirkonna eripäradega. Oluline on, et olemasoleva äri- ja

2(2)

tootmistegevuse arendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel.

Vajadusel tuleb juba planeerimis- ja projekteerimisetapis ette näha müra vähendavad

meetmed.“ Ameti hinnangul on asjakohane koostada müramodelleering, välja

selgitamaks planeeringualalt elamualadeni levivad müratasemed ning kas ja millised

müraleevendavaid meetmeid kasutusele võtta. Mürauuringu koostamisel arvestada

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

 Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal

müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud

ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega.“ Amet juhib tähelepanu, et

ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]