Sissetulev kiri
| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 5-4/2025-184-3 |
| Registreeritud | 17.01.2025 |
| Sünkroonitud | 20.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 Konkurentsialane tegevus |
| Sari | 5-4 Konkurentsialane kirjavahetus |
| Toimik | 5-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kadri Lepikult (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Konkurentsi haldusmenetluse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Riigihankelepingu sõlmimiseks menetlusreeglite valik sõltub teatavasti riigihanke eeldatavast maksumusest ja sellest tulenevalt kohalduvast piirmäärast. Sealjuures on ka oluline, mis on hankelepingu esemeks, sest erinevad piirmäärad ja menetlusnõuded on kehtestatud asjade ostmisele, n-ö tavateenuste ja eriteenuste tellimisele.
Loosi teel riigihanke menetluses eduka pakkumuse välja selgitamine ei tähenda tingimata seda, et riigihankemenetlust ei ole hankija korraldanud. Pigem võib öelda vastupidi - liisu heitmist kasutakse olukorras, kus hankija tingimuste kohaselt on ammendunud muud võimalused eduka pakkumuse välja selgitamiseks. Riigihangete direktiivi 2024/24/EL põhjenduspunktis 93 on märgitud, et arvestades arvukaid võimalusi hinnata majanduslikku tulusust sisuliste kriteeriumite alusel, tuleks vältida seda, et liisutõmbamine on ainus vahend lepingu sõlmimiseks. Seetõttu ka Rahandusministeerium üldjuhul ei kiida heaks selliste hindamiskriteeriumide kasutamist, mis ei võimalda eduka pakkumuse väljaselgitamist, kuna pakkumused on võrdsed nii, et lõplik otsus tehakse liisuheitmise tulemusena. Selleks, et soodustada majanduslikult soodsaima pakkumuse välja selgitamiseks kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide laialdasemat kasutamist, aga mis aitaks vältida ka liisuheitmise kasutamist, on Rahandusministeerium kättesaadavaks teinud arvuka loetelu näidishindamisekriteeriumidest (koos metoodikaga). Samas ei ole kehtiva seaduse ja direktiivi kohaselt liisutõmbamise kasutamine siiski täielikult õigusvastane.
Ebaausate ettevõtjate välistamiseks on RHS-is ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Kõrvaldamise alused jagunevad kaheks: kohustuslikud (RHS 95 lg 1) ja vabatahtlikud (RHS § 95 lg 4-41). Tulenevalt varasemate hankelepingute rikkumisest saab ettevõtja kõrvaldad nn vabatahtliku kõrvaldamise aluse alusel. See tähendab, et hankija saab otsustada, kas ettevõtja kõrvaldada või vaatamata rikkumisele mitte kõrvaldada. Samuti ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks igasugused hankelepingu rikkumised, vaid tegemist peab olema pideva või olulise lepingu olulise tingimuse rikkumisega ja rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi (vt täpsemalt RHS § 95 lg 4 p 8). Lisaks tuleb arvestada, et ettevõtja võib võtta kasutusele heastamise meetmeid selleks, et teda vaatamata varasematele rikkumistele ei kõrvaldaks hankemenetlusest (RHS § 97 lg 8).Kokkuvõtlikult öeldes ei tähenda hankelepingu rikkumine tingimata seda, et hankelepingut rikkunud ettevõtja järgnevatest hankemenetlustest alati kõrvaldatakse või on õiguspärane kõrvaldada, vaid vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peab iga hankija ise otsustama, kas lepingu rikkumise tõttu ta peab vajalikuks ettevõtja kõrvaldamist või mitte.
Rahandusministeerium on pidanud vajalikuks hankelepingu rikkumise info avalikustamist tunduvalt suuremas ulatuses kui seda nõuavad riigihangete direktiivid. Selleks on seadusega pandud hankijatele kohustus esitada sellise rikkumise, mis võib järgmistes riigihangetes kaasa tuua ettevõtja kõrvaldamise, info riigihangete registrile, kus see teave saab avalikuks. Samuti on loodud riigihangete registris võimalus otsida lepinguid muu hulgas kriteeriumi järgi, kas hankelepingut on rikutud. Hankijatel on ka kohustus esitada riigihangete registrile andmed lepingu lõppemise järgselt. Kui oleme tuvastanud, et hankijad on esitanud riigihangete registrile ebaõigeid andmeid, oleme hankijatel palunud andmeid korrigeerida.
Nõustume, et lepingute nõuetekohase täitmise üle on vaja teha senisest enam järelevalvet. Sellise järelevalve kohustus on hankijal, kes on lepingu sõlminud. Rahandusministeerium ei kontrolli hankija eest seda, kas ja kuidas on lepingut täidetud. Siiski peame oluliseks lepingute täitmise sisulisemat kontrollimist, mistõttu oleme hankijatele saatnud korduvalt sellele probleemile tähelepanu pööravaid märgukirju. Viimati saatsime kohalikele omavalitsustele vastavasisulise märgukirja 9. oktoobril 2024.
Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.
Lugupidamisega
Estella Põllu
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Rahandusministeerium
tel 5885 1336
[email protected]
https://www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
_________________________________________________________________________________________________
15.12.2024 23:30 - Keidi Kõiv kirjutas:
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Riigihankelepingu sõlmimiseks menetlusreeglite valik sõltub teatavasti riigihanke eeldatavast maksumusest ja sellest tulenevalt kohalduvast piirmäärast. Sealjuures on ka oluline, mis on hankelepingu esemeks, sest erinevad piirmäärad ja menetlusnõuded on kehtestatud asjade ostmisele, n-ö tavateenuste ja eriteenuste tellimisele.
Loosi teel riigihanke menetluses eduka pakkumuse välja selgitamine ei tähenda tingimata seda, et riigihankemenetlust ei ole hankija korraldanud. Pigem võib öelda vastupidi - liisu heitmist kasutakse olukorras, kus hankija tingimuste kohaselt on ammendunud muud võimalused eduka pakkumuse välja selgitamiseks. Riigihangete direktiivi 2024/24/EL põhjenduspunktis 93 on märgitud, et arvestades arvukaid võimalusi hinnata majanduslikku tulusust sisuliste kriteeriumite alusel, tuleks vältida seda, et liisutõmbamine on ainus vahend lepingu sõlmimiseks. Seetõttu ka Rahandusministeerium üldjuhul ei kiida heaks selliste hindamiskriteeriumide kasutamist, mis ei võimalda eduka pakkumuse väljaselgitamist, kuna pakkumused on võrdsed nii, et lõplik otsus tehakse liisuheitmise tulemusena. Selleks, et soodustada majanduslikult soodsaima pakkumuse välja selgitamiseks kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide laialdasemat kasutamist, aga mis aitaks vältida ka liisuheitmise kasutamist, on Rahandusministeerium kättesaadavaks teinud arvuka loetelu näidishindamisekriteeriumidest (koos metoodikaga). Samas ei ole kehtiva seaduse ja direktiivi kohaselt liisutõmbamise kasutamine siiski täielikult õigusvastane.
Ebaausate ettevõtjate välistamiseks on RHS-is ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Kõrvaldamise alused jagunevad kaheks: kohustuslikud (RHS 95 lg 1) ja vabatahtlikud (RHS § 95 lg 4-41). Tulenevalt varasemate hankelepingute rikkumisest saab ettevõtja kõrvaldad nn vabatahtliku kõrvaldamise aluse alusel. See tähendab, et hankija saab otsustada, kas ettevõtja kõrvaldada või vaatamata rikkumisele mitte kõrvaldada. Samuti ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks igasugused hankelepingu rikkumised, vaid tegemist peab olema pideva või olulise lepingu olulise tingimuse rikkumisega ja rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi (vt täpsemalt RHS § 95 lg 4 p 8). Lisaks tuleb arvestada, et ettevõtja võib võtta kasutusele heastamise meetmeid selleks, et teda vaatamata varasematele rikkumistele ei kõrvaldaks hankemenetlusest (RHS § 97 lg 8).Kokkuvõtlikult öeldes ei tähenda hankelepingu rikkumine tingimata seda, et hankelepingut rikkunud ettevõtja järgnevatest hankemenetlustest alati kõrvaldatakse või on õiguspärane kõrvaldada, vaid vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peab iga hankija ise otsustama, kas lepingu rikkumise tõttu ta peab vajalikuks ettevõtja kõrvaldamist või mitte.
Rahandusministeerium on pidanud vajalikuks hankelepingu rikkumise info avalikustamist tunduvalt suuremas ulatuses kui seda nõuavad riigihangete direktiivid. Selleks on seadusega pandud hankijatele kohustus esitada sellise rikkumise, mis võib järgmistes riigihangetes kaasa tuua ettevõtja kõrvaldamise, info riigihangete registrile, kus see teave saab avalikuks. Samuti on loodud riigihangete registris võimalus otsida lepinguid muu hulgas kriteeriumi järgi, kas hankelepingut on rikutud. Hankijatel on ka kohustus esitada riigihangete registrile andmed lepingu lõppemise järgselt. Kui oleme tuvastanud, et hankijad on esitanud riigihangete registrile ebaõigeid andmeid, oleme hankijatel palunud andmeid korrigeerida.
Nõustume, et lepingute nõuetekohase täitmise üle on vaja teha senisest enam järelevalvet. Sellise järelevalve kohustus on hankijal, kes on lepingu sõlminud. Rahandusministeerium ei kontrolli hankija eest seda, kas ja kuidas on lepingut täidetud. Siiski peame oluliseks lepingute täitmise sisulisemat kontrollimist, mistõttu oleme hankijatele saatnud korduvalt sellele probleemile tähelepanu pööravaid märgukirju. Viimati saatsime kohalikele omavalitsustele vastavasisulise märgukirja 9. oktoobril 2024.
Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.
Lugupidamisega
Estella Põllu
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Rahandusministeerium
tel 5885 1336
[email protected]
https://www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
_________________________________________________________________________________________________
Selgitus: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevuses on anda õigusalaseid selgitusi, st selgitada riigihangete
seaduse konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike või konkreetse punkti sisu ja tähendust. Rahandusministeerium ei paku õigusabi teenust, st teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poolt nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Rahandusministeeriumi pädevusse ei kuulu õigusvaidluste lahendamine, sest õigust mõistab Eesti Vabariigis
üksnes kohus.
Teie päringu sisu oli järgmine:
15.12.2024 23:30 - Keidi Kõiv kirjutas:
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Lugupeetud osapooled
Käesoleva aasta teises pooles on ajakirjandusest käinud läbi mitmeid arvamusartikleid seoses koolitoitlustajate valiku protsessidega (Ettevõtja: viimaste aastatega on välja loositud 50 miljonit eurot maksumaksja raha - Ärileht, https://arileht.delfi.ee/artikkel/120318102/karm-ari-koolisooklas-mone-linna-koolides-tihti-onnemang/). Olles ise tegev riigihangete alal, jäid mulle nimetatud artiklites silma just juriidilises vaates mitmed väited.
Nimelt on artiklites leidnud käsitlust nii see, et Tallinnas toimub toitlustaja valik juba viimaseid aastaid alati loosi teel, mitte riigihangete korras, loosis osalevate ettevõttete sisulisemat kontrolli (nt kõrvaldamise aluste kontrolli, sh varasemaid rikkumisi) ei teostata ning mis veelgi enam, peale lepingu sõlmimist lepingu täitmise üle erilist järelevalvet tegelikult ei toimugi või kui toimub on seegi pigem formaalne kui sisuline (nt kontrollitakse vaid kooli kodulehel avalikult üleval olevat menüüd, kuid mitte kohapealselt tegelikku koolitoidu kvaliteeti ja selle vastavust välja kuulutatud menüüle).
Antud arutelukäik tekitas minus kahesuguseid mõtteid.
Esiteks, tegelik konkurentsiolukord ning ettevõtjate võrdne kohtlemise tagamine. Seda põhjusel, et ettevõtjad, kes täidavad kõiki ettenähtud nõudeid, sh lepinguid ning ei oma varasemaid rikkumisi ei ole arusaadavalt võrdses konkurentsiolukorras nende ettevõtetega, kes on enda äritegevusse (ja miks näiteks ka hinda) sisse arvestanud aspekti, et kohalik omavalitsus tegelikkuses kontrolli ei teosta ning lepingu rikkumiste tõttu tagajärgesid ei esine.
Teiseks, riigihangete regulatsiooni järgimata jätmine. Nimelt ei näe riigihangete seadus ette võimalust hankijatel ka liisu heitmise korral (millise variandi kasutamine esmajärjekorras on üleüldiselt äärmiselt küsitav) selles sätestatud nõuete järgimata jätmist. Alates 2017 aastast on hankijad kohustatud järgima ka kõrvaldamise aluste regulatsiooni ja teostama pakkujate kõrvaldamise aluste kontrolli, sh vajadusel ettevõtja hankest kõrvaldama või kaaluma ettevõtjate kõrvaldamist. Antud regulatsiooni eesmärk on olnud riigihankeõiguse väline eesmärk toetada teiste õigusvaldkondade õiguspoliitiliste eesmärkide täitmist, nt edendada maksude kogumist, ennetada kuritegude toimepanemist või distsiplineerida ettevõtjaid tegutsema ausalt. Paragrahvi laiem eesmärk on tagada, et riik teeb riigihangete kaudu tehinguid üksnes ettevõtjatega, kes on ausad (M.A.Simovart. Riigihangete seadus, kommenteeritud väljaanne, § 95).
Kõike eelnevat arvesse võttes palun seisukohta järgmistele küsimustele:
Lugupidamisega
Keidi Kõiv
vandeadvokaat |attorney-at-law
Advokaadibüroo RASK | RASK Attorneys-at-Law
(+372) 618 0820
www.rask.ee|LinkedIn
Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat.
This message is confidential and intended only for the addressee. If you have received this message by mistake, inform the sender and delete the message.
Käesoleva aasta teises pooles on ajakirjandusest käinud läbi mitmeid arvamusartikleid seoses koolitoitlustajate valiku protsessidega (Ettevõtja: viimaste aastatega on välja loositud 50 miljonit eurot maksumaksja raha - Ärileht, https://arileht.delfi.ee/artikkel/120318102/karm-ari-koolisooklas-mone-linna-koolides-tihti-onnemang/). Olles ise tegev riigihangete alal, jäid mulle nimetatud artiklites silma just juriidilises vaates mitmed väited.
Nimelt on artiklites leidnud käsitlust nii see, et Tallinnas toimub toitlustaja valik juba viimaseid aastaid alati loosi teel, mitte riigihangete korras, loosis osalevate ettevõttete sisulisemat kontrolli (nt kõrvaldamise aluste kontrolli, sh varasemaid rikkumisi) ei teostata ning mis veelgi enam, peale lepingu sõlmimist lepingu täitmise üle erilist järelevalvet tegelikult ei toimugi või kui toimub on seegi pigem formaalne kui sisuline (nt kontrollitakse vaid kooli kodulehel avalikult üleval olevat menüüd, kuid mitte kohapealselt tegelikku koolitoidu kvaliteeti ja selle vastavust välja kuulutatud menüüle).
Antud arutelukäik tekitas minus kahesuguseid mõtteid.
Esiteks, tegelik konkurentsiolukord ning ettevõtjate võrdne kohtlemise tagamine. Seda põhjusel, et ettevõtjad, kes täidavad kõiki ettenähtud nõudeid, sh lepinguid ning ei oma varasemaid rikkumisi ei ole arusaadavalt võrdses konkurentsiolukorras nende ettevõtetega, kes on enda äritegevusse (ja miks näiteks ka hinda) sisse arvestanud aspekti, et kohalik omavalitsus tegelikkuses kontrolli ei teosta ning lepingu rikkumiste tõttu tagajärgesid ei esine.
Teiseks, riigihangete regulatsiooni järgimata jätmine. Nimelt ei näe riigihangete seadus ette võimalust hankijatel ka liisu heitmise korral (millise variandi kasutamine esmajärjekorras on üleüldiselt äärmiselt küsitav) selles sätestatud nõuete järgimata jätmist. Alates 2017 aastast on hankijad kohustatud järgima ka kõrvaldamise aluste regulatsiooni ja teostama pakkujate kõrvaldamise aluste kontrolli, sh vajadusel ettevõtja hankest kõrvaldama või kaaluma ettevõtjate kõrvaldamist. Antud regulatsiooni eesmärk on olnud riigihankeõiguse väline eesmärk toetada teiste õigusvaldkondade õiguspoliitiliste eesmärkide täitmist, nt edendada maksude kogumist, ennetada kuritegude toimepanemist või distsiplineerida ettevõtjaid tegutsema ausalt. Paragrahvi laiem eesmärk on tagada, et riik teeb riigihangete kaudu tehinguid üksnes ettevõtjatega, kes on ausad (M.A.Simovart. Riigihangete seadus, kommenteeritud väljaanne, § 95).
Kõike eelnevat arvesse võttes palun seisukohta järgmistele küsimustele:
1) Kuidas on kooskõlas riigihangete seadusega olukord, kus näiteks koolitoidu osutaja leidmisel jäetakse riigihange korraldamata?
2) Kuidas on kooskõlas riigihangete seadusega olukord, milles näiteks koolitoidu osutaja leidmisel jäetakse järgimata riigihangete seaduse üldpõhimõtted (ettevõtjate võrdne kohtlemine, avalike vahendite läbipaistev kasutamine) ja muud kohustuslikud regulatsioonosad (nt RHS § 95 regulatsioon)?
3) Kuidas on tagatud tehingute tegemine üksnes ausate ettevõtjatega, kui riigihangete reeglite järgimine ja lepingu täitmise kontroll jäetakse teostamata?
4) Kas riigihangete lepingu täitmise üle kontrolli teostamata jätmine toob kaasa vastuolu ettevõtjate vahelises võrdse kohtlemise põhimõttes ning selliselt ausa ja terve konkurentsiolukorra kahjustamise?
5) Kas ja kes teeb või peaks tegema hankija üle järelevalvet selle üle, et hankijad teostaksid tegelikkuses lepingu täitmise üle kontrolli, eesmärgiga võimaldada sh ka hankijal endal järgnevates hangetes RHS § 95 järgne kontrolli teostamine?
6) Millised sanktsioonid/tagajärjed peaksid järgneva hankijale, kes näiteks ei teosta hankelepingu täitmise üle sisulist kontrolli?
Olen käesoleva päringu adressaadiks lisanud lisaks Rahandusministeeriumile ka Konkurentsiameti seetõttu, et antud küsimusel on minu hinnangul väga tugev puutumus võimalike konkurentsiõiguslikke rikkumistega.Lugupidamisega
Keidi Kõiv
vandeadvokaat |attorney-at-law
Advokaadibüroo RASK | RASK Attorneys-at-Law
(+372) 618 0820
www.rask.ee|LinkedIn
Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat.
This message is confidential and intended only for the addressee. If you have received this message by mistake, inform the sender and delete the message.
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|